Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu,

Luis de Grandes Pascuali koostatud raport (A6-0097/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (uuestisõnastamine) (PE-CONS 3719/2008 - C6-0042/2009 - 2005/0237A(COD));

Luis de Grandes Pascuali koostatud raport (A6-0098/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (uuestisõnastamine) (PE-CONS 3720/2008 - C6-0043/2009 - 2005/0237B(COD));

Dominique Vlasto koostatud raport (A6-0099/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (uuestisõnastamine) (PE-CONS 3721/2008 - C6-0044/2009 - 2005/0238(COD));

Dirk Sterckxi koostatud raport (A6-0100/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (PE-CONS 3722/2008 - C6-0045/2009 - 2005/0239(COD));

- Jaromír Kohlíčeki raport (A6-0101/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted ning muudetakse direktiive 1999/35/EÜ ja 2002/59/EÜ (PE-CONS 3723/2008 - C6-0046/2009 - 2005/0240(COD));

Paolo Costa koostatud raport (A6-0102/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (PE-CONS 3724/2008 - C6-0047/2009 - 2005/0241(COD));

- Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral (14287/2/2008 - C6-0483/2008 - 2005/0242(COD)) (raportöör: Gilles Savary) (A6-0072/2009) ning

- Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta (14288/2/2008 - C6-0484/2008 - 2005/0236(COD)) (raportöör: Emanuel Jardim Fernandes) (A6-0069/2009).

  Luis de Grandes Pascual, raportöör. – (ES) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, täna viime Erika III paketi ratifitseerimisega lõpule ettevõtmise, mis algas enam kui kolm aastat tagasi. Hetkel tunnen kindlat rahulolutunnet ning olen kindel, et kõik, kes on koos minuga sel teel sammunud, tunnevad sama. Oleme nüüd kirjutamas uut peatükku Euroopa ajaloos, muutes selle parema ohutuse alaks meie merel.

Erika III paketi eesmärk on kaitsta meie merd ning, nagu te hästi teate, on selle juured kohutavates õlilaikudes tankeritest Erika ja Prestige, mis põhjustasid tõsist kahju Lõuna-Euroopa rannikule.

Oleme minevikust õppinud ja saame aru, et peame tegutsema kohe, et vältida taas selliste asjade juhtumist sel viisil. Euroopa ei tohiks alaväärtustada meretranspordi strateegilist väärtust oma majandusele: 90% Euroopa Liidu väliskaubandusest toimub mere kaudu nagu ka 40% meie ühendusesisesest kaubandusest.

See seletab kogu tööd, mida EL on pidanud tegema seoses meretranspordi õigusliku raamistikuga mitmete kümnendite jooksul.

Nagu ütlen, ei ole see teekond olnud roosiline: kaugel sellest, sest kuigi meid kõiki ühendas üks eesmärk, muutis nõukogu esialgne ihne suhtumine selle keeruliseks teekonnaks. Samal ajal tahaksin kiita kindlat poliitilist tahet, mida näitas üles eesistujariik Prantsusmaa sellise olulise teema lõpuleviimisel.

Samuti on mul vaevalt vaja rõhutada asepresidendi Tajani otsustavat rolli, kes andis lõpliku tõuke konsensuse saavutamiseks. Viimasena, kuid mitte vähem olulisena, tahaksin rõhutada siinse parlamendikoja vankumatust Euroopa huvide ja kodanike kaitsmisel, keda esindame.

Kui nüüd teemale endale keskenduda, tahaksin teha mitmeid märkusi iga ettepaneku kohta, mis paketi moodustavad. Võin teile kohe öelda, et enamik mu muresid on kadunud.

Daamid ja härrad, on üks küsimus, mis põhjustas mulle suurt muret kogu läbirääkimiste vältel, sest see puudutab paketi olulist aspekti. Räägin nende organite ja asutuste sõltumatust iseloomust, mis luuakse parimate võimalike otsuste vastuvõtmiseks kõige lühema võimaliku aja jooksul. Räägin konkreetselt sõltumatust asutusest, mis luuakse selleks, et võtta vastu alati väga keeruline otsus: kas lubada merehädas laev ohutusse paika. Daamid ja härrad, tervitan lõplikku vastu võetud otsust. Olukord on selline, et iga liikmesriik loob sõltumatu asutuse vajalike vahendite ja volitustega parimate võimalike otsuste vastuvõtmiseks kõige lühema võimaliku aja jooksul. Alles siis, kui on teostatud üksikasjalik kõikide riskide hindamine, otsustab asutus lõpuks, kas võtta laev vastu või saata see minema.

Sellega seoses on asjakohane tunnustada härra Sterckxi visadust kõnealuse keerulise ettevõtmise läbiviimisel. Samuti on mul hea meel edusammude üle seoses laevade seirevahenditega, mis on olulised ohuolukordade arvu vähendamiseks. Seoses proua Vlasto raportiga, keda õnnitlen suurepärase töö puhul, tahaksin rõhutada olulist kavandatud parandust praeguses kontrollirežiimis ühenduse sadamates, mis muutub tõhusamaks tänu sellele, et ta hakkab põhinema riskiprofiilil. Samuti tahaksin tänada härra Kohlíčeki tema valmisoleku eest astuda dialoogi ning hea töö eest, mis ta on teinud.

Teine aspekt, mida tahaksin rõhutada, on ambitsioonikas ettepanek reisijate õiguste valdkonnas, mida ühenduse õiguses senini ei ole reguleeritud. See edusamm toimus tänu härra Costa jõupingutustele viimase sekundini.

Seoses Savary ja Fernandesi raportitega on mul hea meel, et nõukogu on lõpuks otsustanud loobuda oma vastuseisust, mis ei viinud mitte kuskile. See muutus on võimaldanud meil jõuda lahenduseni, ehkki minimaalseni. Igatahes pean ütlema, et mul on hea meel, sest pakett on nüüd terviklik.

Lõpuks käsitlen oma raportit. Pärast läbivaatamist nõukogus on see jagatud kaheks õiguslikuks vahendiks.

Minu raporti põhisisu võib kokku võtta järgmiselt: selle kontrollorganite tegevust reguleerivate ühenduse õigusaktide neljanda läbivaatamisega on meil õnnestunud tugevdada seiremehhanisme, luues sõltumatu hindamiskomisjon, millel on püsivad volitused ja suutlikkus toimida omal algatusel.

Samuti on meil õnnestunud kehtestada õiglasem ja paindlikum karistussüsteem, mis on ka tõhusam kui eelmine, sest sellega karistatakse neid, kes ei käitu nõuetekohaselt, kuid seda viisil, mis võtab arvesse toimepandud rikkumise raskust ja organisatsiooni rahalisi vahendeid.

Lõpuks on meil õnnestunud teha edusamme väga keerulises küsimuses seoses klassifitseerimissertifikaatide tunnustamisega, sätestades tingimused, mille alusel tunnustatud asutused teineteist peavad tunnustama, seadmata ohtu mereohutust ning võttes aluseks kõige rangemad eeskirjad, et tagada tippstandardid, mis iseloomustavad meie Euroopa meretööstust.

  Dominique Vlasto, raportöör. – (FR) Härra juhataja, Euroopa Komisjon avaldas oma ettepanekud Erika III paketi kohta 23. novembril 2005 ning ma loodan, et lubate mul siinkohal avaldada austust tol ajal transpordi eest vastutanud volinikule Jacquet Barrot’le, kuna selle uue paketiga on ta väga ambitsioonikalt töötanud meresõiduohutuse tõstmise suunas Euroopas.

Erika III pakett annab viimase lihvi üldistele õigusaktide koostamise alastele pingutustele, mis on aega võtnud 10 aastat alates Erika traagilisest hukkumisest Bretagne'i rannikul. See on võimaldanud Euroopa Liidul eemaldada mõned algselt tõsised puudused, et saada rahvusvaheliseks viitepunktiks meresõiduohutuse osas.

Nende katastroofide tulemusel oli sellistest merekatastroofidest vihale aetud Euroopa kodanikel õigus eeldada, et poliitikud kindlakäeliselt ja agaralt reageeriks ja lõpetaks sellise vastutustundetu käitumise.

Meie eesmärk oli luua vastutusala, milles iga meretranspordiga seotud osapool peab võtma endale osa vastutusest oma valikute ja tegevuste eest ja vajadusel ka oma vigade eest.

Erika III pakett pakub seega meretranspordis mitmeid etappe nii, et erinevad ettepanekud üksteist tõeliselt täiendavad – see on üldine lähenemine, mis paneb meid nägema kõiki oma aruandeid kui osa jagamatust tervikust.

Nüüd, kui parlamendil palutakse avaldada arvamust lepitustoimingu tulemuse kohta, mis toob lõpplahenduse sellele pikale protsessile – rohkem kui kolm aastat tööd, – on meil raportööridena hea meel selle ühise lähenemise üle, mis on võimaldanud meil saavutada minu arvates vägagi rahuldustpakkuva tulemuse.

Tahaksin tänada oma kaasraportööre, kes on kõik kaalunud seda üldist huvi enne isiklike huvide poole pöördumist, mis on võimaldanud meil üheskoos saavutada hea tulemuse, mida keegi meist poleks suutnud üksi teha.

Seoses minu enda raportiga on parlament saanud, mida tahtis, peaaegu kõigis selle tähtsates punktides, eelkõige seeläbi, et laevu uuritakse mitte ainult sadamates, vaid ka ankrualadel, nagu nõudsime. See on väga tähtis, sest tähendab, et laevu ei saa kutsuda kohtadesse, kus nad teavad, et saavad kontrolli vältida.

Järgmiseks õnnestus meil saavutada väga karm kord kontrollide läbiviimiseks: liikmesriigid saavad teha koostööd, et planeerida järgneva külastatava sadama kontrolli, ohustamata suureks ohuks olevate laevade kontrolli, ning nende laevade kontrolli ajavahemik ei tohiks ületada kuut kuud.

Kõige meeldivam külg meie läbirääkimistes nõukoguga on aga see, et korduvat halba käitumist karistatakse. Kontrollid meie sadamates võivad kaasa tuua ajutised ligipääsu keelamise meetmed ja töökeelud meie vetes ning võimalik, et ka isegi püsiva keelu, teiste sõnadega, lõpliku Euroopa sadamatesse ja ankrualadele sisenemise keelu. See meede on suunatud laevavrakkidele.

Nimetatu saavutamiseks määratakse lubatud hälve – vastuvõetamatuse lävi, mida ei tohi rikkuda, kuna laevad, millele on väljastatud lõplik sadamatesse või ankrualadele sisenemise keeld, loetakse laevavrakkideks ning sellel on hoiatav mõju.

Jõudsime nõukoguga selle lepitusega seotud punkti osas kokkuleppele, seega oli 8. detsembril peetud lepituskohtumine väga positiivne. Tahan tänada nõukogu eesistujariiki Prantsusmaad ja Dominique Bussereau’d, kuna olen kindel, et see oli eesistujariigi meeskondade isiklik pühendumus ja töö, mis võimaldas meil täna esitada vägagi rahuldustpakkuvad tulemused, mida kutsun parlamenti üles heaks kiitma ilma piiranguteta.

  Dirk Sterckx, raportöör. − (NL) Härra juhataja, volinik, oleme lõpetamas 10 aastat tagasi alustatud tööd; mäletan veel selgelt Erikaga juhtunud õnnetusest tekkinud pahameelt 1999. aasta detsembris: kiirus, millega volinik de Palacio tol ajal ettepanekuid esitas, nõukogu koostöö – mis avalikkuse surve all pidi vähemalt osaliselt vastutama selle eest, et kaks esimest paketti oleksid 2002. aasta juuniks valmis koos muuhulgas ka minu raportiga seire ja Euroopa laevade kontrollipoliitika ja varjusadamate kohta.

Mäletan ka selgelt meie pahameelt Prestige’iga 2002. aasta novembris juhtunud õnnetuse üle – olime samal ajal siin Strasbourgis osaistungjärku pidamas. Siis imestasime, miks olime vastu võtnud kõik need meetmed, kui asjad võisid juba rakendamise etapis nii halvasti minna. Parlament mängis siis oma rolli.

Tahaksin täiskogule meelde tuletada härra Jarzembowski poolt juhitud meresõiduohutuse parandamise ajutise komisjoni raportit, milles selgitasime, et kuigi regulatiivne raamistik oli paigas nii Euroopa kui rahvusvahelisel tasemel, pidime ikkagi tagama nende reeglite praktilise rakendamise ja järeltoimingud inimeste poolt laevadel, sadamates ja mujal, et tagada võimalikult ohutu meresõit.

Asjad läksid nende reeglite praktilise rakendamise osas siiski valesti ning komisjon reageeris Euroopa Parlamendis tol ajal küsitud küsimustele volinik Barrot' seitsme ettepanekuga. Minu arvates moodustasid need eduka terviku ning tahan tänada ka volinik Tajanit nende lõpuleviimise eest. Minu meelest moodustab kõik see eduka terviku. Olemasolevaid reegleid parandatakse ja täiendatakse kahe raportiga, üks härra Savary ja teine härra Fernandese poolt. Seega oleme koostanud tasakaalus oleva paketi.

Tahaksin öelda paar sõna ka oma laevaliikluse seire raporti kohta. Olemasolev võrgustik SafeSeaNet pakub vahetuskanaleid, mis võimaldavad kõigil liikmesriikidel üksteisega suhelda ja teavet vahetada. Kõik laevad tuleb varustada AISiga, mis on automaatne süsteem, mis annab teavet laeva sisenemise kohta Euroopa vetesse, võimaldades meil riske tuvastada ja kontrolli all hoida. AIS on kasulik ka kalalaevadele, tõstes ka nende ohutust. Nõuame veel kord – ja ma arvan, et see on tähtis –, et laeva meeskonda koheldaks õnnetuse korral õiglaselt ja et neid ei peetaks ekslikult kurjategijateks.

Oleme korrastanud ka merehätta sattunud laevade kohtlemise korraldusi. Teadsime juba, et vajame plaane, ent nüüd on vaja ka võimuorganit, mis ei tegeleks ainult nende plaanide koostamisega, vaid kannaks hoolt ka nende rakendamise eest. Võimuorganil peavad olema vastavad teadmised ja kompetents iseseisvate otsuste vastuvõtmiseks ning see peab olema kestva loomusega. Seega peaks see juba olemas olema, mitte alles kiiruga koostamisel, kui juhtub õnnetus. Volinik, ootame ikka veel plaani varisadamatele kahjude kompenseerimiseks, ent loodan sellele, et esitate selle kohta ettepaneku sobival ajal.

Oleme siis selle kallal 10 aastat tööd teinud. Praegu teeme seda ilma katastroofi surveta. Tahaksin tänada nii eesistujariike Sloveeniat kui Prantsusmaad, nagu proua Vlasto juba tegi. Usun, et ükski otsus ei oleks olnud võimalik ilma nendeta, aga tahaksin ka rõhutada, et parlament on olnud väga visa ja üksmeelne paljude oma positsioonide läbisurumisel.

Selle eest tahan tänada kõiki oma kaasliikmeid, kes selles rolli mängisid, variraportööre, raportööre ja kõiki teisi. Peame täna meeles ka kedagi, kes enam meiega ei ole, aga kes mängis selle paketi elluviimisel väga suurt rolli, ja see on härra Piecyk. Avaldan talle postuumselt siirast tänu.

Daamid ja härrad, me ei saa väljastada direktiivi, mis keelab ära õnnetused, ega ka direktiivi, mis kinnitab, et merel enam torme ei esine, ent arvan, et poliitikud teevad praegu kõik võimaliku meresõiduohutuse suurendamiseks.

  Jaromír Kohlíček, raportöör. – (CS) Daamid ja härrad, mereõnnetused võivad olla transpordisektori kõige hävituslikumad sündmused üldse. Meretransport on juba vanadest aegadest saadik olnud ühendatud mitmesuguste uskumuste ja traditsioonidega. Veel hiljuti haldasid seda mitmesugused eeskirjad. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on järk-järgult koostanud järjest selgemaid eeskirju, mis muu hulgas põhinevad ka tavaõigusel. Nende eeskirjade koostamine ei olnud üldsegi mitte lõppeesmärk iseenesest. Need peavad tagama nii kaupade kui reisijate ohutu transpordi ja määratlevad muu hulgas ka laevade ja infrastruktuuri tehnilised nõuded ja laevasõidueeskirjad. Muud eeskirjad – hiljuti Euroopa Parlamendis arutletud teemade hulgas – ühendavad meeskonna koolitamise miinimumnõuded. Teised eeskirjad üritavad välistada mereõnnetuste juhtumise võimalust. Ent kõigist tehnilistest meetmetest hoolimata võivad siiski juhtuda tõsised õnnetused. Enne Prestige’i tankeriõnnetust ei olnud Euroopa Liidu liikmesriigid teadlikud vajadusest õnnetusjuhtumite tehnilise juurdluse ühtluse järele meretranspordi valdkonnas. Suutmatus uurida Prestige’i õnnetust või tuvastada õnnetuse konkreetsed põhjused näitas vajadust juurdlusmeetodeid ühtlustada. See hõlmab fikseeritud tähtaegade määramist juurdluste alustamiseks ja lõpetamiseks ning ka lõplike aruannete struktuuri määratlemist. Objektiivsete juurdluskomiteede loomine on siin samuti vajalik. Oli tarvis ühendada direktiivi üksikud osad IMO nõuete ning teiste kolmanda merepaketi dokumentidega ning samal ajal kasutada teiste Euroopa Liidus kehtivate siduvate dokumentide sätteid, nt isikuandmete konfidentsiaalsuse valdkonnas.

Minu arvates leiab lepitusmenetlus väga eduka lahenduse kõigile lahtiseks jäävatele küsimustele, kaasa arvatud merehätta sattunud laevade meeskondade viisaka kohtlemisega seotud nõuetele. Siin kasutatav valem vastab Sterckxi direktiivi vastavatele osadele, st ELi laevade käitamise teabe- ja kontrollsüsteemile, nagu mu kolleeg juba lühidalt mainis. Kokkuvõttes tahaksin avaldada tänu kollektiivse lähenemise eest muudatusettepaneku autorite poolt näidatud ülesandele, Euroopa Komisjoni meeskonnale järeleandliku suhtumise eest ja ka igale eesistujariigile, st Saksamaale, Sloveeniale ja Prantsusmaale, kes töös osalesid. Spetsialistidest abilised andsid samuti suure panuse teksti kvaliteeti. Töö esimese etapi ajal sain abi teiste hulgas näiteks Hannes Kugilt ja lepitusmenetluses ka täiesti väsimatult Katrin Huberilt. Tänu neile on lõplik direktiiv praktiline ja kasutatav dokument, mida võib ainult soovitada asjatundlikule üldsusele.

  Paolo Costa, raportöör. – (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, täna õhtul siin istungil oleme kokku võtmas kaua kestnud tööd ja usun, et võime kõik olla saavutatud tulemustega rahul. Peaksime olema rahul mitmetel põhjustel, mis puudutavad liitu üldiselt, kuna on selge, et lubamine Euroopa Liidul endale luua regionaalsed reguleeritavad piirkonnad, kui nende haldamiseks on juba olemas rahvusvahelised standardid, ja tulla eeskirjade määratlemisel liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahele, on miski, mida tuleks teha ainult vajadusel. Ent on selge, et see oli vajalik. Kahjuks tegid selle selgeks kõnealuse toimingu alustanud intsidendid.

Saavutatud tulemus ei saa minu arvates kõiki rahuldada, selles mõttes, et see on austusväärne kompromiss pikaajalisest tööst, milles kõik seotud institutsioonid – komisjon, parlament ja nõukogu – on oma rolli mänginud, esindades huvisid, mida need nii-öelda esindama on määratud. Kompromiss tagab, et kogu sektor ja meresõiduohutuse raamistik on nüüd sammu edasi astunud. On ju minu kolleegidel ja mul olnud au ja võimalus tegutseda ka konkreetsemate probleemide kallal. Mul oli vastutus ja heameel tegeleda meritsi vedajate vastutusega õnnetuse ajal pardal viibivate reisijate eest.

Pean loomulikult tunnistama, et tulemus ei vasta, nagu alati, meie määratud eesmärkidele, eesmärkidele, mis mõnikord näisid isegi saavutatavad olevat. Eesmärk oli koheselt laiendada katvust ja kaitset kõigile, kes laeva pardal on, kas siis rahvusvahelistes või riiklikes vetes või jõgedel. Ent nii-öelda olukorra reaalsus nõudis ulatuse osalist vähendamist. Ütleme, et olen teadlik, aga pean siiski välja tooma mõningad puudujäägid selles eeskirjade kogumikus fakti tõttu, et paljud valimatult jõgede ja mere vahel sõitvad laevad ei ole kõnealuselt kaetud, ja kahtlemata on see küsimus, millega kuidagimoodi tegeleda tuleb. Olen kindel, et komisjon koostab klauslid selle teema kohta võimalikult kiirelt.

Me määrame aga üsna pika perioodi tagamaks, et reisid koduvetes samuti kaetakse. Nimetatud probleem seoses ajaga on üleminekuperioodide probleem ja võib-olla on see teema, mida oleme alahinnanud. Kardan, et riskime sellega, et need perioodid on liiga pikad ja seega peame seda liiga kaua ootama. Muidugi on aga parem, et need on määratletud, kui et midagi pole muudetud.

Teine põhiline arutelupunkt – ja taas punkt, milleni oleme jõudnud – on see, et kaitse algab kindlal ajal. Loomulikult võime nüüd kaaskodanikele öelda, et kui nad laevale lähevad, on nad põhimõtteliselt kaitstud 2012. aasta lõpust alates, hoolimata sellest, kuidas nad reisivad. Kokkuvõttes oleme sellest vaatenurgast ka võimaldanud kõigil kodanikel end tunda veidi rohkem eurooplasena, kuna sama kaitse kehtib kõigil meredel, kõigis kohtades ja kõigile laevadele.

  Gilles Savary, raportöör. – (FR) Härra juhataja, volinik, oleme nüüd jõudnud lõpule selle seadusmaratoniga, mis, nagu juba mainitud, on võtnud aega kümme aastat ja millele, nagu meile täna hommikul toimunud arutelus meelde tuletati, on antud sobimatu nimi „Erika III”.

See on sobimatu, kuna pärast Erikat oli Prestige, pärast Prestige’i oli Tricolor ja pärast Tricolori leidsid Euroopa vetes ja ka mujal kahjuks aset mitmed õnnetused.

Eelkõige aga on see sobimatu, sest, nagu härra Sterckx välja tõi, on see esmakordselt külm seadusandlus – teiste sõnadega, selles puuduvad kirg, liialdused ja poleemika, mis järgnesid näiteks Erika ja Prestige’i õnnetustele. Arvan, et see oli paljuski härra Barrot’ ja komisjoni teene, kuna nemad pakkusid selle välja, ent see oli ka kohutavalt raske teema.

Liikmesriikidel ei ole just kalduvust võtta vastu seadusi taolistes valdkondades, kui midagi tõsist pole juhtunud; mõnikord aga lähevad nad õnnetuste korral seadusaktidega isegi liiale. Igal juhul on see tõesti suur õigusakt, kuna see sisaldab seitset teksti.

Selle eesmärk on muuta Euroopa mereruum – või pigem liikmesriikide mereruum – üheks ohutumaks maailmas. See on täiesti õigustatud, arvestades, et see mereruum on ka üks aktiivsemaid maailmas ja geograafilises mõttes üks keerukamaid maailmas. Meil on mitmed väinad, näiteks Bosporus, Gibraltar ja Calais – läbi mille iga päev liigub 800 kaubalaeva – mis on ühed suurimad sadamad maailmas.

Seega oli meil palju tööd teha; kahjuks ei saa me tagada, et enam õnnetusi ei juhtuks – elu on alati juhuslik –, aga saame tagada, et andsime nende vältimiseks oma parima, ning karistada ka selliste õnnetuste põhjustajaid.

Kõnealuse paketi ülesehitus on lihtne: see on tõhus ring, mille iga lüli transpordiahelas – sadamariigist kindlustusandjani, läbi prahtija, klassifikatsiooniühingu ja lipuriigi – vastutab oma tegevuste eest ja rakendab mingil määral survet – või vähemalt nii me loodame – transporditingimuste korrastamiseks ja tagamiseks, et kasutatakse vastutustundlikku transportijat, kes vastab standarditele.

Sellele mõeldes aga oleks võib-olla olnud mõttekam meie mudelile selle laialdaste põhimõtete ja struktuuri tõttu aluseks võtta see, mida finantsvaldkonnas ära teha üritame: finantsreitingute agentuurid on olnud täpselt sama ebakompetentsed kui klassifikatsiooniühingud.

Teatud liikmesriigid pakuvad mugavuslippe, mis finantsmaailmas on tuntud maksuparadiisi nime all. Teatud operaatoreid ei taheta ning need kuuluvad merevaldkonna musta nimekirja või on keelustatud. See on seega üsnagi näidislik õigusakt ja lisaks sellele sobib ka IMO võrgustikku rahvusvahelisel tasandil.

Ütleksin ka, et poliitilises mõttes on see ühenduse jaoks tõeline edu, kuna seos komisjoni ja parlamendi vahel võimaldas koostada väga keeruka teksti ja õigusakti, mille kohta liikmesriigid olid väga sõnaahtrad.

Tahaksin tänada härra Tajanit ja komisjoni. Tahaksin samuti tänada eesistujariiki Prantsusmaad, sest arvan, et härra Bussereau mõistis, et kõnealune pakett võib olla Prantsuse eesistumise ajal midagi väga tähtsat, ning tahaksin tänada kõiki kaasliikmeid, sest kõik siin teavad, et kasutasime selle punktini jõudmiseks ettekäändeid ja imetrikke. Oleme sellesse merepaketti sisse pannud ainult nii palju, kui oleme olnud üksmeelel, ning oleme üles näidatud solidaarsust sellise määrani, et mõned riigid on nii-öelda pärinud mõned „jänesed”, näiteks minu ja härra Fernandese tekstid, mida nõukogu ei tahtnud.

Daamid ja härrad, selle tõttu olemegi edukad olnud. Oleksin tahtnud oma raportis ka detailidesse laskuda, ent arvan, et mul on lõpus veidi aega rääkida ja kasutan seda võimalust siis ära.

(Aplaus)

  Emanuel Jardim Fernandes, raportöör. – (PT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, Erika III meresõiduohutuse paketi arutelu on lõpule jõudmas. See protsess on üle kolme aasta vana ja selle aja jooksul oleme jõuliselt väidelnud suurema ohutuse saavutamise nimel reisijatele ookeanidel, meredel ja mereteedel. Arvati, et kuna olen portugallane ja madeiralane, olin sellele projektile ja selle põhieesmärkidele eriti pühendunud, tagades, et liikmesriigid järgivad oma kohutusi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmetena võtta omaks selle organisatsiooni tavad ja kohaldada täielikult oma kohustuslikke sätteid. Läbirääkimisprotsess oli keerukas. Parlamendi jaoks oli Erika III pakett alati pakett ja mitte kunagi kokku kuhjatud meetmete kogumik.

Esimese lugemise ajal võttis parlament mõned muudatused vastu. Need hõlmasid lipuriigi kohustust tagada, et inspektoritel ja uurijatel on õige koolitus, ning luua võimalused laeva ja seadmete ehituse hindamiseks, kinnitamiseks ja lubamiseks; liikmesriikide kohustust hankida dokumenteeritud tõendid laevade vastavuse kohta rahvusvahelistele standarditele – kui laev ei ole värskelt ehitatud, on liikmesriigil kohustus luua sidemed eelmise lipuriigiga ja paluda sellel edastada vajalikud dokumendid ja andmed – ning laevastiku andmekogu säilitamine, mis peab sisaldama tehnilist teavet iga laeva kohta, kaasa arvatud IMO tingimuste rikkumisi.

Sellel ajal jõudsime poliitilistele kokkulepetele kuue ettepaneku osas kaheksast. Minu enda ettepanek ja härra Savary oma jäid veel kokku leppimata. Oleme nüüd jõudnud kokkuleppele selle osas, kuidas need kaks ettepanekut saaks samuti hõlmata Erika III paketi lõppteksti. Tänu parlamendile ja selle järjekindlusele, eesistujariigile Sloveeniale ja eriti eesistujariigile Prantsusmaale – keda ma samuti tänan – ja lõpuks ka meie kõigi ühisele tahtele saame nüüd selle kolmanda meresõiduohutuse paketi lõpetada. On tähtis rõhutada rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimist, kasutades selles riiklikku meetodit. See oli seisukoht, mida ma toetasin austusest erinevates liikmesriikides eksisteerivate ratifitseerimissüsteemide vastu. Oodates IMO auditi muutumist kohustuslikuks, tuleb panna liikmesriikide veeteede ametitele vastava auditi kohustus ja avalikustada selle tulemused. Liikmesriikide veeteede ametid kehtestavad rahvusvahelistele normidele vastava kvaliteedikontrollisüsteemi. Enne laevale liikmesriigi lipu all sõitmise loa andmist tuleb teha kindlaks laeva vastavus rahvusvahelistele nõuetele.

Liikmesriigid peavad kindlustama, et nende lipu all sõitvad laevad, mis on peetud kinni sadamariigipoolse kontrolli raames, tuleb viia vastavusse IMO asjakohaste konventsioonidega. Nende liikmesriikide kohta, mis on mustas nimekirjas või kaks aastat järjest sadamariigipoolset kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi hallis nimekirjas, tuleb esitada komisjonile aruanne sellise olukorra tekitanud asjaolude põhjuste kohta.

Paralleelselt ühise positsiooniga kinnitavad liikmesriigid ühisdeklaratsioonis oma soovi ratifitseerida põhilised meresõiduohutust puudutavad rahvusvahelised konventsioonid enne 1. jaanuari 2012, kohaldada lipuriikidele IMO koodeksit ja julgustada IMOd muutma kõnealused kaks meedet ülemaailmselt kohustuslikuks.

Kokkuvõttes, härra juhataja, daamid ja härrad, on kolmanda meresõiduohutuse paketi vastuvõtmine suur võit Euroopa õigusaktide koostamisel. Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament on teinud ettepanekuid, pidanud läbirääkimisi ja jõudnud kokkuleppele ning aktsepteerinud teksti, mis parandab kodanike ja ettevõtete elu, edendab turvalisust meredel ja ookeanidel ning valmistab ette meie tulevikku. Mul oli suur au selles protsessis osaleda. Kui varsti selle paketi osas hääletame, avaldame austust kõigile ammuste või hiljutiste mereõnnetuste ohvritele: Prestige’ist Erikani ja Bolamast Estoniani. Aitame ka vältida või vähendada sarnaste sündmuste tagajärgi tulevikus.

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. − (IT) Härra juhataja, oleme täna lõpetanud keeruka ettevõtmise, raske tee, mida parlament, nõukogu ja komisjon koos tallanud on, ning meid on tõkestanud mõningad raskused, tehnilised probleemid ja ka konfliktid.

Nüüd tahaksin pöörduda mitte ainult kõigi oma kaasliikmete poole siin istungisaalis, kes meie tööd lõpule hakkavad viima, et uut meresõiduohutuspaketti tutvustada, vaid ka kõigi Euroopa Liidu kodanike poole, keda te esindate. Euroopa valimiste eel tähendab selle keerulise ülesande lõpuleviimine tugeva sõnumi saatmist institutsioonidelt kõigile Euroopa kodanikele. Euroopa institutsioonide töö on kehtestada reeglid reaktsioonina avalikkuse poolt tõstatatud küsimustele. Kui nad peavad, saavad nad raskustest jagu ja jõuavad kokkuleppele poole miljardi eurooplase nimel, kes meie piirides elavad. Nad suudavad saata välja sõnumi ohutuse tagamiseks. Nad suudavad saata välja sõnumi keskkonna kaitsmiseks. Nad suudavad saata välja sõnumi reisijate õiguste kaitsmiseks. Nad suudavad saata välja sõnumi ettevõtete kaitsmiseks ja tagamaks, et eeskirjadest peetakse kinni.

Kuna Euroopas oleme oma õigussüsteemi pannud põhinema rauda raiutud õiguskindlusele, tähendab uute eeskirjade tutvustamine meretranspordi sektorile taas Euroopa kodanikele eeskirjade esitamist – need on eeskirjad, mida nad saavad austada, eeskirjad, mis võivad transpordisüsteemi tingimusi parandada; paremad tingimused sellele tähtsale sektorile, mis meie meresid mõjutab. Sellel põhjusel tahtsingi rõhutada teie häälte tähtsust kõnealuse paketi osas, kuna, ületades oma sisulist külge, esindab see Euroopa institutsioonide poolt välja saadetud poliitilist sõnumit. Selle otsuse ulatus ületab meie esmavajadused, ületab probleemid, millega tegeleme, mille teie olete komisjoni ja nõukogu loal otsustanud muuta reegliteks. Rõhutaksin veel kord: see on poliitiline valik, sõnum, mille saadame Euroopa kodanikele, et neil oleks usku oma institutsioonidesse, sest need suudavad probleemidega tegeleda ja neid lahendada.

Nii et tahan kindlasti tänada komisjoni personali, kes võimaldasid kõigepealt härra Barrot’l ja siis mul endal töötada nii tõhusalt kui võimalik. Tahan tänada eesistujariike Prantsusmaad ja Sloveeniat. Tahan tänada proua Bussereau’d kogu läbirääkimiste keerukaima etapi jooksul tehtud töö eest ning tahan ka rõhutada kõigi raportööride, transpordi- ja turismikomisjoni ning parlamendi poolt tehtud tähtsat tööd üldiselt. Tänusõnad ka härra de Grandes Pascualile, proua Vlastole, härra Sterckxile, härra Kohlíčekile, juhatajale, härra Costale, härra Savaryle – keda tänan veel kord tema töö eest – härra Fernandesele tema panuse eest ja oskuse eest läbirääkimised lõpule viia, ületades isegi erapoolikud ja kinnistunud hoiakud, üritades anda avalikkusele mõned käegakatsutavad vastused.

Meie väljakutse oli konsolideerida Euroopa õigusaktid, et võidelda illegaalse laevaveoga ja vältida meretranspordi sektoris toimuvaid õnnetusi ja meie merede reostamist. Peame nüüd kasutama kõiki meie kasutuses olevaid meretransporti reguleerivaid akte, et hoida ära meid tegutsema ajendanud õnnetuste uuesti juhtumist. Need aktid puudutavad kõigepealt lipuriiki, mis kannab peamist vastutust meresõiduohutuse eest, ning nüüd on tõmmatud poliitiline joon. Kõik Euroopa lipuriigid peavad ilma eranditeta olema loetletud valges nimekirjas ja omama selleks eesmärgiks mõeldud dokumente. Euroopa klassifikatsiooniühingute akrediteerimise konsolideeritud võrgustik annab meile samuti parema kontrolli oma laevanduse üle.

Sadamariigile kohaldatakse teisi vahendeid. Teatud laevad ja laevandusettevõtjad ei tohi meie vetes enam teretulnud olla, kuna nad ei vasta minimaalsetele ohutusnõuetele. Rannikuäärsetele riikidele kohaldatakse veel üht meetmete kogumikku: laevade tõhusat seiret lühikestel ja pikkadel vahemaadel, mis on vajalik ennetav vahend. Karmistatud eeskirjad merehätta sattunud laevade ohutusse paika paigutamiseks tagavad selle, et väldime laevaõnnetuste muutumist keskkonnakatastroofideks. Peame vältimise nimel tegutsema ja võtma ka vastutuse õnnetuste tagajärgede eest ning nendest õppima. Laevandusettevõtjad peavad välja võtma vastavad kolmanda osapoole ja reisija kohustuslikud kindlustuspoliisid. Ühine juurdlusvõrgustik annab meile ka optimaalset tagasisidet õnnetuste kohta, et saaksime nendest õppida. Ei ole tarvis öeldagi, et meretranspordist ei saa lõplikult ohtusid eemaldada nagu teistest sektoritest, ent seaduste koostajad, kõik, kes avalikkust esindavad, peavad andma oma parima, et neid riske võimalikult palju maandada.

Nii et usun, et see on meie ühine eesmärk. Usun, et oleme astunud sammu edasi, mis on kõigi normide kohaselt oluline. Pakett, mida hakkate vastu võtma, tähendab kindlasti suurt sammu õiges suunas ning – kordan veel – suurt poliitilist sõnumit, suurt märki Euroopa institutsioonide tahtest anda vastuseid 500 miljoni kodaniku poolt küsitud küsimustele.

  Georg Jarzembowski, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Tänan teid väga, härra juhataja, täna teid väga, härra asepresident, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt tänada oma fraktsiooni nimel kõiki raportööre, mitte ainult nende töö eest, vaid ka fakti eest, et oleme saavutanud oma eesmärgi, nimelt võtta ettepanekuid paketina. Võttes neid paketina, sundisime nõukogu enda poole liikuma, sest nagu te teate, ei tahtnud nõukogu kohe kindlasti kahte ettepanekut omaks võtta. Ainult koos seistes õnnestus meil saada nõukogu neid kahte toimikut vastu võtma, ning see õnnestus meil.

Jagan asepresidendi arvamust, et see pakett on kodanike jaoks väga suur edu. See on midagi, mida peaksime ütlema ka valimiskampaanias.

Ringi vaadates näen, et täna pärastlõunal ei ole siin arutelul eriti palju liikmeid, hoolimata faktist, et paketi kokkupanemine oli transpordi- ja turismikomisjoni üks suurimaid saavutusi.

Kodanikud ei saa mõnikord võib-olla aru, miks me nii kaua koos istume ja miks kõik nii kaua aega võtab. Nüüd aga näevad nad, et see pakett sisaldab eeskirju seire kohta, eeskirju klassifikatsiooniühingute, õnnetusjuhtumite juurdluse, kindlustuskohustuse, vastutusega seotud eeskirjade, sadamariigi kontrolli ja lipuriigi kontrolli kohta. Peame kõigi nende erinevate aspektide nõuded kokku koguma, et võimalusel vältida õnnetusi ja õnnetuste korral kiirelt reageerida.

Härra Sterckx, tahaksin teile veelkord erilist tänu avaldada, kuna olite raportöör erikomisjonis, mida mul oli au juhatada, ning kohtusime taas pärast Prestige'iga juhtunud õnnetust, et kaaluda muutmist vajavaid punkte. Härra Barrot’ kaudu võttis komisjon meie ettepanekud sisuliselt vastu ja me viisime need õigusaktide koostamise kaudu lõpule.

Selles suhtes võime olla väga rahul, et suutsime kõigi nende aastate järel kolmandas meresõiduohutuse paketis kokku leppida. Lubage mul aga veel kaks märkust teha. Esiteks peaksime tänama Dominique Bussereau’d, kes Prantsuse ministrina lõpuks paketi viimastest tõketest üle tõukas, võimaldades sellel edu saavutada. Peaksime talle selle eest erilist tänu avaldama.

Härra asepresident, kõigi pilgud on nüüd teil! Teie, komisjon, koos oma suurepärase Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga peate nüüd tagama, et liikmesriigid seda nüüd ka rakendavad ja kohaldavad. Ainult siis, kui meie poolt otsustatut tegelikult rakendatakse, saavutame edu Erika ja Prestige'iga juhtunud õnnetuste taoliste õnnetusjuhtumite vältimisel. Peaksime selle suunas koos võitlema. Tänan tähelepanu eest.

  Rosa Miguélez Ramos, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, kiirustasin praegu istungisaali jõudmisega väga. Olin oma kabinetis asepresident Tajanit ja teisi kõnelejaid kuulamas ja tundsin, et pean kõiki raportööre ja komisjoni õnnitlema. Nagu härra Tajanigi tahaksin ka mina avaldada soojad tänusõnad ja kiituse volinik Barrot' poolt teostatud tööle, mis oli väga oluline, ja ka eesistujariigi Prantsusmaa poolt üles näidatud heale tahtele.

Tahan öelda, et meresõiduohutuse pakett toob Euroopasse olulised muudatused, muudatused, mis tõstavad meretranspordi sektori kvaliteeti ja läbipaistvust. Usun, et see tagab, et me ei näe enam kunagi sellist läbipaistmatust, nagu minevikus oleme näinud, pärast neid kohutavaid Erika ja Prestige’iga juhtunud õnnetusi, eriti Prestige’i ümbritsevat läbipaistmatust. Selles kontekstis on härra Kohlíčeki raport, milles mina olen variraportöör, garantiiks – tegelikult parimaks garantiiks – et tulevikus saab meretranspordi sektoris uurimisi läbi viia täiesti läbipaistvalt. See tagab, et me kõik – üldsus ja ametivõimud – teame, mis iga õnnetuse taga oli või pärast seda juhtus, nii et samu vigu enam ei tehtaks ja kõik valesti tehtud asjad parandataks.

Euroopa peab selles valdkonnas edasi liikuma ja olen kindel, et meie töö ei lõpe siin, kuna me oleme alati olnud liidrid ja kuna ka mereliiklus ei lõpeta kasvamist.

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Tänan teid, härra juhataja, tahaksin samuti tänada raportööri siin saavutatud tulemuse eest ja ka eesistujariiki Prantsusmaad pingutuste eest. Saavutatud tulemus on suurepärane kordaminek keskkonna ja Euroopa laevanduse jaoks. Viimastel aastatel on just EL seadnud norme laevanduse mõju kohta keskkonnale seaduste ja Rahvusvahelise Meresõiduohutuse Ameti töö kaudu. Laevandus on ülemaailmne tegevus ja ausa konkurentsi ning keskkonna nimel on ülemaailmsel tasandil ühiste reeglite olemasolu tähtis. Ent EL võiks eeskuju näidata ja määrata normid, nõudes karmimaid eeskirju. Peame tagama, et ELi liikmesriigid ka tegelikult vastaksid IMO lepingutele ja seda me teemegi õigusaktide paketiga, mida siin praegu kokku võtame. Kolmanda meresõiduohutuspaketi seitse direktiivi ennetavad reostust, tagavad paremini koordineeritud reaktsiooni ja takistavad kehvas olukorras laevadel ELi vetesse siseneda. Olen oma fraktsiooni variraportöörina erilist tähelepanu pööranud sadamariigi kontrolli direktiivile ja õnnetuste uurimise direktiivile ning tahaksin tänada kahte raportööri, proua Vlastot ja härra Kohlíčeki nende pädeva ja eduka töö eest. Oleme leidnud parema meetodi laevade kontrollimiseks, nii et kehvas olukorras laevasid vaadatakse üle kõige tihedamini, ja meil on õnnetusjuhtumite juurdluse meetod, mis pakub küsitletavatele tunnistajatele õiguskaitset, ning see tähendab ka seda, et saame õnnetuste kohta koostatud raportitest õpitavat tulevikus kasutada, ja seda, et liikmesriikide vahel saab teavet vahetada.

  Mogens Camre, fraktsiooni UEN nimel. – (DA) Tänan teid, härra juhataja, meil on põhjust väljendada suurt rahulolu meresõiduohutuspaketi üle ning tahaksin meie fraktsiooni nimel tänada raportööre, komisjoni ja nõukogu selles valdkonnas tehtud korraliku töö eest. Praegu mõjutavad laevade ülevaatamised eriti just suuri laevu ning tahaksin välja tuua väikeste laevade probleemi. Meil on ülevaatuste läbiviimiseks spetsiaalsed pädevad asutused, ent meil ei ole piisavalt selgeid eeskirju nende laevade merekõlblikkuse kohta või ülevaatuse teostamise aja kohta. Seda eriti seoses kalalaevadega, väikeste kalalaevadega, mis on ümber ehitatud kalastamiseks või mida kasutatakse turismiga seoses. See tähendab sageli laeva kaalu ja mootori suuruse suurenemist, mis muudab raskuskeset ja vähendab merekõlblikkust ning minu riigis, Taanis, oleme selle tulemusel näinud mitmeid traagilisi õnnetusi. Peame iga laeva jaoks, olgu see uus või ümber ehitatud, looma kindlad nõuded merekõlblikkuse katse läbimiseks. Seega, nagu härra Costagi, soovin ka mina paluda komisjonil laiendada kontrolli ja kinnitamise alaseid sätteid, et need hõlmaks sellist liiki laevu võimalikult kiiresti.

  Michael Cramer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra asepresident, daamid ja härrad, meie, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, toetame seda lõpplahendust. Oleme rahul, et parlament jäi peale tulemusega, et kõik kaheksa õiguslikku ettepanekut moodustavad ühe paketi, mille üle koos hääletatakse. Tahaksin kõiki raportööre koostöö eest südamest tänada.

Meresõiduohutus vajab kiirelt karmimaid Euroopa seadusakte, et päästa elusid ja vältida keskkonnaõnnetusi õnnetuste vältimise kaudu. Ei tohi korduda sellised õnnetusjuhtumid nagu Erika ja Prestige’iga.

Sadamariigi kontroll tähendab, et ELi sadamatesse sisenevaid laevu saab paremini jälgida ja – see on midagi, mida me peame oluliseks – nende laevade suhtes võidakse rakendada sanktsioone, kui need ei vasta ohutusnõuetele. Laevade seire territoriaalvetes on väga tähtis, eriti keskkonnatundlikel aladel, kuna merede ja ookeanide reostus ei tunne piire. Seetõttu ongi vajalik kiire piiriülene tegevus. Vastutuse määrus reisilaevade reisijate kohta sisaldab kahjuks ainult määrust merepiirkonna kohta. Meie, rohelised, oleksime tahtnud, et see kehtiks ka siseveekogude kohta.

Kokkuvõttes oleme rahul, et pärast pikka viivitust tegi nõukogu otsuse ka sadamariigi kohustuste ja laevaomanike kindlustuse ja vastutuse osas. Selle sadamapaketiga oleme astunud suure sammu edasi, teades, et neid eeskirju saab ja peab tulevikus veelgi parandama.

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, korduvad õnnetusjuhtumid ja ohtlike kaupade veo suurenemine tekitavad pidevalt teravaid probleeme seoses kõigile Euroopa Liidu mereväinadele kehtivate ohutuseeskirjade tugevdamisega ja nende eeskirjade tugevdamiseks vajalike ressurssidega.

Eriti mõttekas oleks need väinad ja nendele ligipääsemise teed liigitada vastavalt „Seveso tsoonidega” seotud korrale, kuna transpordis tuleb üritada kulusid vähendada, ükskõik, millised on tagajärjed.

Komisjon ja nõukogu on finantskriisist tingitud majanduskrahhide surve all lõpuks ometi mõtlemas maksuparadiiside kahtluse alla seadmisele. Kui sellega lõpuks tegelema hakataks, oleks see suur samm edasi.

Sama teemat jätkates, kui palju mere- ja keskkonnaõnnetusi peame veel kannatama, enne kui komisjon, nõukogu ja parlament lõpuks mugavuslippudega seotud pikaajalisele skandaalile tähelepanu pööravad? Võib-olla oleks Euroopa valijaskonnal mõttekam täita parlament liikmetega, kes hoolivad rohkem oma kaaskodanike ohutuse heaks töötamisest kui vabakaubanduse eest seismisest, mis hävitab inimesi ja keskkonda.

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, eelmise aasta septembris pöörasin tähelepanu sellele, kuidas nendes raportites nõutavad elektroonilised andmed laevade kohta võiksid vabalt leida tee Somaalia rannikul tegutsevate piraatide kätte. Sellele ei pööratud tähelepanu. Neid raporteid on muudetud, ent mitte paremuse poole. Tegelikult on nende vahel nüüd vastuolud. Proovin siis uuesti.

Härra Sterckx keelab sadamatel laevade vastuvõtmisest keelduda, aga härra Savary ütleb, et nad võivad keelduda, kui kindlustusdokumente ei esitata. Siia võib lisada veel proua Vlasto esitatud vastuolu, mis laiendab sadamakontrolli rannast eemal ankrus olevatele laevadele. Nii et kui ilma paberiteta laev on rannast eemal ankrus ja äärmusliku ilma tõttu siis ohtlikuks muutub, tuleb sellel lubada sadamasse siseneda, kuna härra Sterckx lubas merehätta sattunud laevadel ohutusse paika minna. Seega oleme olukorras, milles ohtliku lastiga laev läheneb sadamale nende vastuoludega manipuleerides. Mis juhtub siis, kui juhtub tõsine õnnetus, mis sulgeb suure sadama? Kas härra Sterckxi poolt mainitud hüvitis kehtiks sellele kõigele, ja üleüldse, kes maksab? Need raportid vajavad põhjalikku ülevaatamist.

Lõpuks toetab Fernandese raport mitmeid IMO soovitusi. Olgu – Ühendkuningriik on need juba allkirjastanud –, ent EL tahab oma laevastiku andmebaasi suurendada, millele mina ja teised tahaksime vastu vaielda. Ütlen „tahaksime”, sest Fernandese raport võetakse vastu ilma hääletuseta. Demokraatia või mis? Mis on saanud täna hommikul tehtud kommentaaridest muudatusi tegeva täiskogu kohta?

  Fernand Le Rachinel (NI). – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin õnnitleda kõiki raportööre, kes on vastanud meresõiduohutusega seotud riskidest tulenevatele küsimustele ja meie vastutusaladega tegelenud.

Mäletame kõik naftatanker Erikaga 1999. aastal ja Prestige’iga 2002. aastal juhtunud õnnetusi ning nende traagilisi ökoloogilisi, inimesi mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi.

Lõpuks näeb nüüd päevavalgust uus seaduste kogumik, mis kaitseb eurooplasi mereõnnetuste eest, sätestades eriti kõige vanaaegsemate laevade süstemaatilised ülevaatused, kohustusliku kindlustuse, mis maksab hüvitist keskkonnakatastroofide ohvritele, ja ka Euroopa riikide lippude kontrolli, kuna, nagu me teame, need on liiga sageli mugavuslipud.

Oli viimane aeg rakendada neid meetmeid, mis tõepoolest piiravad seda suurt manööverdamisruumi, mis laevaomanikel sajandeid on olnud. Need toovad lõpu laevavrakkide omanike karistamatusele ning kontrollid muudetakse veelgi tõhusamaks, suunates need mainitud laevadele.

Merede ja ookeanide ohutus ei tohiks üldse küsimuse all ollagi: see peaks olema põhiline etalonväärtus, mitte raha, kasum ja piiramatu kaubandus.

Kahetsen ühte asja. Läheb kaua aega, et rakendada kõiki neid uusi repressiivseid ja ennetavaid seadusi. Olles parlamendiliige loodepiirkonnast, kus on palju kaldajoont, tunnen kergendust ja heameelt selle kolmanda meresõiduohutuse paketi poolt hääletamise üle.

  Ioannis Kasoulides (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, seitsme laevandusalase ettepanekuga paket on oluline edasisamm õnnetusjuhtumite vältimises ja õnnetusjuhtumi korral kiire reaktsiooni tagamises. Mis puutub viimasesse, siis tahaksin variraportöörina viidata eriti sellele, milles õnnetusse sattunud laevadele ohutu paiga pakkumise osas kokku lepiti. Tahaksin õnnitleda raportöör härra Sterckxi ja kogu läbirääkimismeeskonda väärtusliku kompromissi saavutamise eest sellel tähtsal teemal.

Kui üks väike viga, näiteks naftatankeri tsisternis olev väike pragu jääb märkamata ja sulgemata, võib see tormisel merel või kauba teisele laevale laadimisel tekkiva rappumise tõttu lõppeda suure keskkonnakatastroofiga, kui ei ole ohutut paika, kus vajalikke meetmeid rakendada. Samal ajal võib meeskonna hirm selle ees, et nad peavad kandma kriminaal- või tsiviilvastutust, või fakt, et laeval ei ole piisavat kindlustust, takistada ohutu peatuspaiga otsimist, ning sellel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Praegune kompromiss kaitseb nende ekspertide sõltumatust, kes otsustavad, kas ohus olevale laevale pakutakse ohutut peatuspaika, meremeeste õiglase kohtlemise üle õnnetusjuhtumi korral vastavalt IMO eeskirjadele, kindlustamata laevade kohustuste üle peatuspaikades, hüvitiste üle sadamatele ja peatuspaikadele tekitatud kahjude eest, mille kohta komisjon esitab mitmesuguseid poliitikavalikuid, ning naftatankerite omanike kohustuste üle oma lastist teavitada, kui see ületab 1000 tonni. Samal ajal peavad kõik laevad, kaasa arvatud kalalaevad, sobima automaatsesse eristussüsteemi.

Kokkuvõtteks tervitan fakti, et parlamendi tegevused on ajendanud nõukogu vastu võtma lõplikku ühest seisukohta paketi kõigi seitsme õigusloomega seotud ettepaneku kohta.

  Michel Teychenné (PSE). – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, pakett, mille üle homme hääletame, ei oleks ilma Euroopa Parlamendi tahteta kuhugi jõudnud, ning tahaksin kasutada võimalust avaldada tänu tehtud töö eest.

Kui Euroopa Liit koostab akti, mis, ma vähemalt loodan, võimaldab vältida õnnetusjuhtumeid, nagu Erika ja Prestige, ja panna viimaks saastajad vastutust kandma, on see tänu Euroopa Parlamendi järjepidevusele, hoolimata nõukogu arglikkusest. Ei ole mõtet teile meenutada otsust, mida on nõutud, et härra Savary ja härra Fernandese raportid lauale tuua. See on poliitiline võit Euroopa Parlamendile ning ka püsivuse ja koostöö võit.

Tänu meresõiduohutuse paketile peavad liikmesriigid lõpuks täitma oma kohustusi Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis, pöörates erilist tähelepanu tehniliste auditite läbiviimisele enne laevale lipu andmist. Teine järjepidev samm edasi on nõue, et laevad kindlustataks finantstagatiste tunnistustega, mis panevad nende prahtijatele tõelise vastutuse.

Kui parlament need kaks teksti homme vastu võtab, näitab Euroopa Liit, et on varustanud end tõhusa vahendiga prügilaevade ja ebaseaduslike prahtijate ja nende omanike vastu võitlemiseks, ning loodetakse, et sellest on kasu keskkonnale ja meie kaaskodanike tervisele.

Kokkuvõttes tahaksin selles valdkonnas tehtud töö eest tänada härra Tajanit, kes täna siin on, ja ka transpordiseaduse raportööre, kuna oleme nüüd alustanud mereseadusega seotud protsessi viimaseid etappe eesmärgiga katta kogu Euroopa transport. Seega loodan seoses selle tööga, millega meretranspordis tõeliselt kaua viivitatud on, et parlament suudab käesoleva istungi jooksul või vähemalt nii kiiresti kui võimalik kokku võtta tähtsa osa meretranspordist.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE). – (ES) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, mul on hea meel, et saame lõpetada praeguse parlamendi ametiaja viimase meresõiduohutuse paketi lõpliku vastuvõtmisega. Ma mäletan aga, et kui 1999. aastal Euroopa Parlamenti tulin, oli Prantsuse ranniku lähedal Erikaga tõsine mereõnnetus juhtunud, mis andis nime esimesele õigusloomega seotud ettepanekute kogumikule, mille eesmärgiks oli õnnetusjuhtumeid ära hoida ja takistada.

Arvasime, et olime ohu eemale peletanud, ent varsti pärast seda rikkus Galiitsia rannajoont tõrv veelgi hullemast õnnetusjuhtumist kui eelmine: Prestige. Sellest ajast peale oleme transpordi- ja turismikomisjonis teinud tööd järjestikuste õigusaktide pakettide kallal, üritades ületada liigset vastupanu laevaomanike, naftakompaniide, klassifikatsiooniühingute ja ka teatud liikmesriikide poolt, mis lükkasid need kolm ettepanekut tagasi nende liigse karmuse tõttu.

Viimase 10 aasta jooksul oleme vastu võtnud mitmed direktiivid ja määrused, millest mõned oleme pidanud uuesti üle vaatama, kuna need osutusid oma algses versioonis nõukogu poolt tehtud kärbete tulemusel ebaefektiivseks.

Võtsime vastu seaduse topeltpõhjaga laevade kasutuselevõtuks, Euroopa fondi suurte naftaõnnetuste ja ohutute peatuspaikade jaoks ning praegu vaatame üle ja oleme vastu võtmas seadust reisijate meritsi vedajate vastutuse, mereõnnetuste juurdluse, ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi ning sadamariigi kontrolli alal ja ka määruseid ning direktiive laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide kohta. Kõik see on hea ja oodatakse, et need seadused jõustataks ja rakendataks kõigis liikmesriikides nii kiiresti kui võimalik.

Mul on selle üle hea meel. Ent parlamendi ametiaeg hakkab lõpule jõudma. Ma lahkun parlamendist ja teen seda kahetsusega, et meil ei õnnestunud kontrollsüsteemide kasutuselevõttu kohustuslikuks teha – need on juba olemas ja patenteeritud – et näidata, kus ja millised kogused pilsivett ja naftatankeri jääke on ebaseaduslikult laevade poolt merre lastud. Teiste sõnadega, need on nagu must kast või tahhomeeter, mida veeteede ametid saavad alati kontrollida, kui laev sadamasse siseneb.

Usun, et võlgneme merekeskkonnale suurema tähelepanu ja karmimad toimingud, et vältida kogu reostust, mida põhjustame. Arvan ka, et kui see meil ei õnnestu, mõjutab see meie toiduahelat ja elusid ning me maksame lõpuks selle eest kõrget hinda. Usun, et enam ei lähe 10 aastat, et reguleerida ebaseaduslikku mahalaadimist merel tõhusamalt ja otstarbekamalt.

  Juhataja. – Tänan teid, härra Ortuondo Larrea. Olen kindel, et teie pingutusi peetakse siin täiskogul meeles, ning olen samuti kindel, et kus iganes te ka poleks, jätkate ikka võitlemist eesmärkide eest, mille siia jätate. Need on võib-olla küll lõpule viimata, aga tänu teie pingutustele on kindlasti teel lõpu suunas.

  Georgios Toussas (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, pärast viieaastast arutelu ja konsultatsioone nõukoguga on paljukiidetud kuut direktiivi ja üht määrust sisaldavast paketist eemaldatud kogu positiivne sisu, mis puudutab inimeste meresõiduohutust ja keskkonnakaitset. Teiste sõnadega, mägi sünnitas hiire.

Nõukogu, mis lojaalselt väljendab Euroopa Liidu rohujuuretasandi vastast poliitikat ja kapitali huvisid, rakendab nende operaatorite ja laevaomanike ning monopoolsete äriühingute kõiki nõudeid, kes on vastu meetmetele, mis natukenegi nende kasumlikkust mõjutada võivad. Seega on neil õnnestunud selle pikaleveninud toimingu kaudu kas eemaldada rakendusvõimalused kõigist laevade ohutuseeskirjade reguleerimiseks mõeldud positiivsetest sätetest või lükata need sätted määramatuks ajaks edasi.

Ei ole hõlmatud ühtegi meedet, mis kaitseks ja edendaks inimtegurit – meremeest – inimeste meresõiduohutuse ja keskkonna kaitse peamist tegurit. Euroopa Liidu poolt 1986. aastast alates ühise laevanduspoliitika raames esitatud taotlused, et inimteguri, paremate töötingimuste ja meremeeste koolitamisega seotud küsimusi hakataks tulevikus üle vaatama, on eksitavad ja väärad, arvestades, et need on kõik need aastad halvenenud. Seetõttu hääletab Kreeka Kommunistlik partei täielikult selle nii-öelda laevanduspaketi vastu.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, parlamendi transpordi- ja turismikomisjon ei saanud ega saa vältida ülesannet pakkuda terviklikku lahendust vajadusele meretranspordi ohutust parandada ning ka kehtestada meetmed, mida õnnetusjuhtumite korral rakendada. Kolmas meresõiduohutuse pakett tegeleb tõhusalt ka meritsi vedajate vastutuse küsimusega seoses nende poolt veetavate reisijate ja kaupadega. Oli ka viimane aeg; olin alati eeldanud, et selle teemaga tegeletakse, mitte ei ignoreerita seda, nagu mulle tundub tehtavat õhureisijate õigustega.

Usun tõesti, et nõue A-kategooria laevade kooskõlastamiseks 2016. aastaks ning B-, C- ja D-kategooria laevadele määratud veelgi hilisem tähtaeg on liiga leebe ja annab vedajatele liiga palju mänguruumi. Loodan, et see Euroopa Liidu lahkus makstakse tagasi vedajate kiire nõustumisega uute eeskirjadega. Me vajasime ja vajame ikka veel klassifikatsiooniühingutele ühiseid standardeid, mis vastutavad laevade seire ja lastimislubade andmise eest, ning ka selgeid eeskirju ülevaatuste ja laevade kandmise kohta musta nimekirja.

Seega tervitan neid ettepanekuid ja ka meetmeid õnnetusjuhtumite ja laeva- ning keskkonnaõnnetuste ohu ja vastavate vastutusalade haldamiseks, milleks kutsun komisjoni näitama üles suuremat pühendumist. Laiahaardeline pakett hõlmab ka meetmeid juurdluste ja pädevuste ning õiglaste suveräänsete õiguste alal mereõnnetuste korral, ning see on nimekiri, mis loodetavasti aitab selgitada vastutuse ja hüvitamise küsimusi. Seega hääletasin raportite kogumiku poolt.

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, volinik Tajani, meresõiduohutuse paketi kulg on olnud tormiline, ent tulemus on päris hea. Seda suuresti tänu faktile, et volinik Tajani ja tema ametnikud seisid Euroopa Parlamendiga külg külje kõrval, ergutades nõukogu tegema tõsist tööd mitme tähtsa punkti osas, mis olid parlamendile väga olulised.

Pealegi peab ju Euroopa tasandil eksisteerima kohustuslik koostöö, kui meresõiduohutust kokkuvõttes tõsta tahetakse. Õnneks oleme nüüd mitmed puuduvad lülid ära klaarinud, kuigi parlament oleks tahtnud mitmes punktis kaugemale minna. Fakt, et iseseisev õnnetusjuhtumite juurdlus on nüüd suuremate mereõnnetuste korral kohustuslikuks tehtud, on edasiliikumine ja see võimaldab tõeliselt asja tuumani minna.

Lennunduses on sellel alal juba palju kogemusi. Alles eelmisel nädalal kukus Turkish Airlines’i lennuk Hollandis Amsterdami lähedal alla ja tänu iseseisvale õnnetusjuhtumi juurdlusele leiti selle põhjus nädalaga, lõpetades spekulatsioonid. On tõeline edasiareng, et meil on nüüd ka laevanduses süüst hoolimata iseseisev õnnetusjuhtumite juurdlus. Raportöör on selles suhtes suurepärase töö ära teinud.

Härra juhataja, tahaksin rõhutada veel ühte punkti selles paketis, nimelt täiendatud määrust merereisijate vastutuse kohta. See on hea asi, aga hea on ka see, et siseveekogud on välja jäetud, sest väikestel siseveekogudel sõitvaid laevu ei saa kohelda samamoodi kui avamerel sõitvaid merelaevu. Need kaks asja on erinevad ja kokkuvõttes on hea, et ettepanek seda kinnitas.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). – (BG) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, merendusvaldkonnas on juba pikka aega arutatud vajaduse üle parandada laevaliikluse eeskirju, kontrolli ja seiret intsidentidest, keskkonnasaastest, inimeste elu ohustamisest ja salakaubaveost tulenevate ohtude tõttu, mis kahjuks ei ole mitte väikesed. Probleemi aluseks on uue tehnoloogia ja mereliikluse integreerimine ning piraatluse intensiivistumine koos karmi üldkontrolli puudumisega. Direktiivi muutmine loob tingimused meresõiduohutusealaseks võrgustikuks ja arendab neid ning loob ka tingimused tõhusa automaatse IT-süsteemi loomiseks. Neid saavutusi tuleb hinnata Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu nimel.

Raamistik ohtlike jäätmetega seotud probleemidega tegelemiseks on tähtis. Direktiivi kohaldamine ei luba ohtlikku määratlemata lasti vedavatel laevadel sõita läbi Euroopa vete ja otsida kohta, kus last maha laadida. Mereliikluse kontrollimine on hädavajalik. Tuleb luua mereohutuse kultuur, koostada selle protsessi logistika, luua süsteemile tehniline ja tehnoloogiline baas ja süsteem teabe tõhusaks levitamiseks, kaitstes samal ajal seda osa teabest, mis tagab liiklusohutuse. Tervitan Euroopa Meresõiduohutuse Ameti pingutusi ka seoses laevaliikluse korraldamise ja teabesüsteemi loomisega, pakkudes samal ajal ühtset andmebaasi, mis hõlmab laevade kuvamist reaalajas koos muude lasti ja selle omadustega seotud andmetega. Kuigi Erika intsident on saanud juba õpikunäiteks sellest, kuidas riski hallata ja analüüsida, ei soovi ma, et selline asi või midagi taolist uuesti juhtuks.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE) . – (RO) Kolmanda meresõiduohutuse paketi osas leitud kompromiss suurendab reisijate ohutust ja aitab ka kaitsta keskkonda ning tugevdada kontrollsüsteeme.

Korduvalt eeskirju rikkunud laevadest koostatud must nimekiri tähistab olulist sammu ohutuse tõstmise suunas, täpselt nagu lennunduse sektoriski. Erika III on Rumeenia jaoks eriti tähtis, sest pärast hiljuti vastu võetud dokumente – Euroopa Liidu ja Musta mere sünergia integreeritud merenduspoliitika – võib see olla oluline tegur Euroopa põhimõtete ja heade tavade teistele mitteliikmesriikidest rannikuriikidele laiendamise protsessi edukuses, kasutades Euroopa Komisjoni poolt idapartnerluse kaudu välja pakutud uut vahendit.

Meretranspordiga seotud meetmeid tuleks täiendada, suurendades koostööd rannikuriikide vahel, et ressursse kõige tõhusamalt ära kasutada ja vähendada sadamates ja kaldal ja ka kogu Doonaul läbiviidavatest tegevustest tulenevat saastatust. Musta merd saab tõhusalt kaitsta vaid kooskõlastatud meetmetega igas valdkonnas.

  Jim Higgins (PPE-DE). – Härra juhataja, pakett on parlamendi ja nõukogu jaoks väga keeruline olnud. On toimunud palju läbirääkimisi ja arutelusid ning mul on hea meel näha, et küsimustele on lõpuks vastused leitud.

Selle paketi vastuvõtmine on võit Euroopa Parlamendile ja kindlasti ka raportööridele, kes on võidelnud selle eest, et tagada edu meie kodanike nimel, isegi liikmesriikide valitsuste tugevast vastuseisust hoolimata.

See seadus mõjutab mitmeid valdkondi, kaasa arvatud Euroopa lippude standardeid, tagades laevadele paremad kontrolltoimingud. Nüüd on meil rohkem läbipaistvust ja karmimad kontrollid. See pakett tähendab ohutumaid laevu, mis omakorda tähendab väiksemat keskkonnaõnnetuste ja mereelu kahjustamise ohtu.

Iirimaa vaatenurgast on ajastus väga oluline fakti tõttu, et meil on Iiri sadamas kinni Läti laev, mille meeskonnale ei ole makstud, piisavalt süüa antud ega võimaldatud neil tagasi oma liikmesriiki Lätisse minna. Nende küsimustega tuleb tegeleda, nii et ootan huviga paketi rakendamist.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Kolmas meresõiduohutuse pakett on väga tähtis. EL tahaks osana laienevast Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametist (TEN-T) merekoridore arendada. Kõnealune meresõiduohutuse pakett aitab suurendada meretranspordi ohutust ja paneb praktikasse viimaste aastate jooksul Erika ja Prestige’iga juhtunud õnnetustest ja Mustal merel juhtunud õnnetustest õpitu.

See pakett on eriti oluline just Musta mere osas, sest paljud Musta mere rannikuriigid on Pariisi memorandumi mustas või hallis nimekirjas. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kohaldada laevaomanike vastutust, ka siseveekogudel juhtuvate õnnetuste korral. Usun, et merehätta sattunud laevad tuleb vastu võtta spetsiaalselt varustatud aladel, kus neile saab vajalikku abi anda. Ent viisi, kuidas nende teenuste eest tasutakse, tuleb selgelt reguleerida.

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, kui Erika hukkus, olin üks neist parlamendiliikmetest Prantsusmaal, kes kutsus Prantsuse ametivõime üles lüüse sulgema, et soolakuid ei saastataks.

Kui Prestige’iga õnnetus juhtus, olin kaasraportöör koos Härra Sterckxiga ning vastutasime koos transpordi teema eest – mina vastutasin keskkonna eest – ning nõudsime täiesti õigustatult suuremat ohutust meretranspordis. Mäletan hästi, kui palju me siin parlamendis võitlesime, et Prestige’i jaoks koostataks uurimiskomitee: see oli kindlasti muljetavaldav.

Täna arvan seega, et võime kõik rahul olla faktiga, et paljud rahvusvahelised ja Euroopa eeskirjad on meresõiduohutuse paketi osana edasi liikunud, ning loodan, et varsti ei ole see enam muud kui halb mälestus.

Ent kui tohin, tahaksin tähelepanu pöörata…

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, tahaksin seoses selle tähtsaima meresõiduohutuse paketiga ametlikult korrata Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi ülevaatamise põhjendust 3, mis võeti vastu valdava enamusega. See direktiiv tegeleb meie süsihappegaasi heitmete vähendamise eesmärkide ja selle ajakavaga.

Põhjendus 3 väidab, et “[K]õik majandusharud, kaasa arvatud rahvusvaheline meretransport ja lennundus, peaksid heitkoguste vähendamisele kaasa aitama. Kui liikmesriigid ei ole heaks kiitnud rahvusvahelist lepingut, millega kaasataks rahvusvahelisest meretranspordist pärinevad heitkogused oma heitkoguste vähendamise eesmärkidesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames, ja/või kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames ei ole ühendus niisugust lepingut 31. detsembriks 2011 heaks kiitnud, peaks komisjon tegema ettepaneku kaasata rahvusvahelisest meretranspordist pärinevad heitkogused ühenduse heitkoguste vähendamise kohustusse, et see jõustuks 2013. aastaks. Niisugune ettepanek peaks mis tahes kahjulikku mõju ELi konkurentsivõimele võimalikult piirama, võttes samas arvesse võimalikku kasu keskkonnale.” Palun teie kommentaare, volinik.

  Brian Simpson (PSE). – Härra juhataja, oleme parlamendina palju arenenud pärast Prestige’i, mis oli tragöödia Galiitsia rannajoonele ja selle ökosüsteemidele. Oleme palju edasi arenenud alates sellest, kui Erika saastas ja rikkus suurepärase Bretagne’i ranniku. Oleme pärast Sea Empressi, Exxon Valdezi ja muid laevaõnnetusi palju edasi liikunud.

Kõnealune pakett on tunnistuseks parlamendi, komisjoni ja, võib-olla küll hilinenult, nõukogu tööst. Mina tunnen selle paketi olulisust veel palju aastaid. See on ka tunnistus kõigi meie raportööride ja parlamendiliikmete tööst, kes aastate jooksul on sellise seaduse nimel edasi rühkinud.

Antud pakett on parlamendi ja kõigi poliitiliste fraktsioonide liikmetele võit, eriti transpordikomisjonile, kuigi loodan, et liikmed lubavad mul praegu spetsiaalselt ära mainida proua Miguélez Ramose ja kadunud härra Willi Piecyki.

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. − (IT) Härra juhataja, siin istungisaalis aset leidnud arutelude ajal ja keset üldist rahulolu, nähes nõukogu, parlamenti ja komisjoni vastu võtmas eeskirju, mis annavad avalikkusele reaalsed vastused, usun, et on tekkinud üks tähtis küsimus: kas kõiki neid häid eeskirju – mis kompromissi ja raske töö tulemusel koostatud on – korralikult ellu ka viiakse? Kas komisjon suudab tagada, et neist kinni peetakse? Kas agentuur suudab teha komisjoniga tõhusat koostööd, et tagada nende eeskirjade rakendamine? Viitan arutelu ajal tehtud kommentaaridele – pean silmas eriti härra Jarzembowski ja härra Romagnoli omi – ent ka kirjadele, mida komisjonile viimaste kuude jooksul on saatnud härra Sterckx ja härra Simpson, kes samuti selle probleemi tõstatasid.

Usun, et võin kinnitada, et komisjon, mis tungivalt nõudis selle paketi heakskiitmist, on võtnud eesmärgiks tagada, et liikmesriigid sellest kinni peavad. Kavatsen koostööle üles kutsuda agentuuri – see on asutus, millesse usun ja mis on alati tõhusat tööd teinud ning täidab oma rolli, toetades komisjoni ja liikmesriike parimal moel –, et seda määrust rakendada, nagu see on toiminud ka teiste määrustega. Käisin Lissabonis, kus agentuur asub, ning leidsin suurepärase koostöövaimu, suure soovi ja ka pühendumuse ning entusiasmi rakendada paketi kõiki eeskirju. Need tagatakse andmevahetussüsteemi SafeSeaNet kaudu ja ka kõigi teiste kaasaegsete tehnoloogiavahendite kaudu, mida kasutatakse, aitamaks avalikkusel tagada, et Euroopa Liidu eeskirju tegelikult ka rakendatakse. Nagu te juba teate, kui seadus annab komisjonile konkreetse vastutusala, võib komisjon agentuurilt tehnilist laadi ülesannetes abi paluda.

Kavatsen edasi liikuda minu eelkäija Jacques Barrot’ poolt võetud suunas ning kutsun koostööle üles agentuuri, mida pean tõhusaks ja hästi juhituks ning mis on täis õige suhtumisega inimesi, kes usuvad töösse, mida teevad. Ja see kehtib näiteks inspektsioonidele, mille eesmärk on kontrollida määruste õiget kohaldamist või liikluse jälgimise teabesüsteemide rakendamist. Viimase punktina tahan rõhutada agentuuri tähtsat rolli – ja adresseerin oma kommentaarid eriti just härra Sterckxile – SafeSeaNet’i ehk Euroopa mereliikluse andmevahetuse süsteemi rakendamisel ning Euroopa laevade kaugtuvastamise ja -jälgimise keskuse loomisel.

Need ülesanded on kooskõlas agentuuri määrusega, kuigi neid pole konkreetselt mainitud, kuna viimased muudatused on tehtud aastal 2004, ent need hõlmatakse kindlasti määruse järgmisesse muudatusse, mida praegu koostatakse. Fakt, et neid konkreetseid ülesandeid direktiivides või konkreetsetes määrustes ei mainita, ei mõjuta rollide jaotumist komisjoni ja agentuuri vahel.

Minu eesmärk, vastuseks, on kinnitada parlamendile komisjoni tahet ja otsustavust rakendada eeskirju, mida agentuuri toetusega heaks kiidame. Avalikkusele oleks mõttetu öelda: „Tegime teie jaoks midagi positiivset”, kui oleksime siis võimetud seda positiivset asja ellu viima ja tagama, et sellest kinni peetakse. Peaksime meeles pidama, et nõukogu poolt esindatavad liikmesriigid on osa sellest lepingust. Kuna nad on meiega ühised seadusandjad, usun, et liikmesriigid rakendavad meie poolt heaks kiidetavaid reegleid. Ei ole kahtlustki, et komisjon tagab selle kohustuse austamise ja sellest kinnipidamise ning me teeme seda koos agentuuri tehnilise toega.

  Luis de Grandes Pascual, raportöör. – (ES) Härra juhataja, arvan, et oleme lõpule jõudnud, ning peaksime kõik väga rahul olema, et oleme sellise pika teekonna järel lõpuks siiani jõudnud. Kui kaasotsustamismenetlus end kunagi ära õigustab, siis minu arvates selle paketi puhul ja viisi tõttu, kuidas sellega tegeleti.

Paketi võti seisnes vajaduses komisjon, nõukogu ja parlament üksmeelele viia. Parlament tegi õigesti, et võttis juhtimise üle – nüüd on see rohkem õigustatud kui kunagi varem – ja avaldas survet, et paketti peetaks hädavajalikuks. Me ei aktsepteerinud algusest peale mingit lõhet ega eraldamist, et saavutada tervik, mis võiks tagada ohutuse merel.

Arvan, et võime olla kindlad selles, et tulevikuks on olemas garantiid, et erakorralised poliitilised meetmed on liigsed. Seega säästame end piinlikest olukordadest, kus teatud juhtpositsioonidel olevad inimesed kritiseerivad mõne valitsuse seisukohti ja peavad kiitma teise omi. Seega antakse tulevikus tähtsamate otsuste tegemine sõltumatutele komisjonidele, kes kasutavad otsuste tegemise vahendeid täpselt, mõjuvalt, koheselt ja oskuslikult. See tagab tehtud otsuste karmuse, õigsuse ja õigluse.

Seda seetõttu, et oleme kõnealuses paketis pidanud paljusid erinevaid asju tasakaalustama: klassifikatsiooniühingud on tulnud laevavarustusega kokku viia, kõik huvid on tulnud selgelt lauale panna ning parlament on eelkõige pidanud üles näitama juhtimisvõimet.

Peaksime sellega rahul olema, et parlament juhtimisvõimet üles näitas. Nüüd võib uhkelt ja valjult öelda, et Euroopa Liit ei oodanud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) järel, vaid et võtsime juhtimise üle.

See oli meie kohus ja me ei pidanud kellegi järel ootama. Arvan, et võime rahul olla, ja tunnen tuleviku suhtes lootust, uskudes, et vigu ei korrata ja et oleme oma minevikus tehtud vigadest õppinud.

  Dominique Vlasto, raportöör. – (FR) Härra juhataja, kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kõigi poolt tehtud töö lubab meil – kui parlament paketi vastu võtab, loomulikult – palju vähem muretseda meie merede, rannikute ja kaaskodanike turvalisuse pärast.

Nüüd on tähtis soovitatud ennetus- ja jõustamissätteid rakendada, et need kõigis meie riikides korralikult kehtiksid. Kui suudame seda teha, aitame kaitsta oma merepärandit.

Olen tänulik volinikule, kes on kindlalt otsustanud tagada, et Euroopa direktiivi rakendatakse, mitte ainult ei võeta arutlusele.

  Dirk Sterckx, raportöör. − (NL) Härra juhataja, märgin taas ära, et parlamendis on üksmeel. Valdav enamus toetab kõnealuse paketi sisu, kompromissi, millele jõudsime. Minu arvates on see märk kõigile seotud osapooltele, et see ei ole ideoloogiline konflikt, vaid pigem praktiliste korralduste tegemise küsimus meresõiduohutuse suurendamiseks.

Tahaksin ka tänada volinikku vastuse eest minu küsimusele agentuuri ja selle rolliga seotud ebakindluse teemal. Juhul, kui oleme unustanud, agentuur oli üks esimese Erika paketi komponente.

Agentuur oli üks esimesi ettepanekuid: agentuur, mis toob kokku vajaliku oskusteabe ja spetsialistid tagamaks, et meil – eriti just komisjonil, aga ka parlamendil – on toetus selles, mida teeme, määruse eelnõu koostamises.

Nüüd tervitan seda üksmeelt ja olen ka uhke saavutatu üle, ent arvan, volinik – nagu teie ja proua Vlasto juba ütlesite –, et kõik sõltub nüüd rakendamise kvaliteedist. Eesmärk on luua kvaliteetsed võimuorganid – näiteks merehätta sattunud laevade vastuvõtmiseks – kõigis liikmesriikides. Kui nende kvaliteet ei vasta standardile, peate tegutsema.

Seega peate nüüd teie – volinik, komisjoni teenistus, agentuur – tagama, et liikmesriigid teevad tõesti seda, mida nad on lisanud sadamariigi kontrolli, klassifikatsiooniühingute, SafeSeaNet’i ja muude küsimuste alasesse seadustikku, mida nüüd lõpule viimas või täiendamas oleme.

Volinik, me jälgime teid ning kui peaksite saama vastutuse transpordi eest järgmises komisjonis, jätkame teie jälgimist, tagamaks, et kvaliteet on tõepoolest selline, nagu planeerisime. Edu teile selles. Jälgime teid ja toetame teid taas, kui on tarvis edasisi ettepanekuid.

  Jaromír Kohlíček, raportöör. – (CS) Tahaksin võtta ebahariliku vabaduse oma kaasliiget parandada, kuna küsimus ei seisne vaid selles, kas volinik jääb ametisse, nii et saame teda jälgida, vaid ka selles, kas me ise ametisse jääme. Nii palju siis parandustest. Tahaksin tänada kõiki, kes kõnealuse paketi osas koostööd tegid. See dokument on paradoksaalselt saamas Tšehhi Euroopa Komisjoni eesistumise esimeseks suurimaks õnnestumiseks, kas tahame seda või mitte. Mis puutub kommentaare härra Toussasi poolt, kes rääkis mõningase kibestumusega sellest, kuidas pakett üldjoontes ignoreerib töötingimusi merel, on tõsi, et pakett tegelikult ei tegele otseselt laevameeskondade töötingimustega, välja arvatud raskustes olevate laevade ja mereõnnetustesse sattunud laevade meeskondade korraliku kohtlemisega. Ent usun, et Euroopa Parlament naaseb koos komisjoniga lähitulevikus selle teema juurde. Oleme ju samamoodi seotud ka teistes transpordivaldkondades, nii et see oleks ainult loogiline. Praeguseni ei ole meretranspordi ohutuse küsimusega sama piisaval määral tegeletud kui maismaatranspordiga. Ja ma usun, tulles taas tagasi oma algse teema juurde, et seni, kuni suudame oma ühises eesmärgis volinik Tajaniga jõud ühendada, suudame koostööd teha.

  Paolo Costa, raportöör. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin samuti tänada kõiki, kes selle pika ja tähtsa ülesandega seotud on olnud. Tahaksin teid südamest tänada, sest praegu on Euroopa seadused, Euroopa meresõiduohutuse eeskirjad kindlasti paremad kui varem. Nüüd on loomulikult voliniku ülesanne tagada, et neid rakendatakse, ning olen kindel, et volinik annab oma panuse, tagamaks, et eeskirjad ei jää vaid tühisteks sõnadeks. Õnneks jõustuvad mõned eeskirjad koheselt. Mõnedel teistel juhtudel peab komisjon tagama, et direktiivid riiklikku seadusse ümber paigutataks.

Loomulikult avaneb pärast ühe etapi lõppu kohe järgmine. Jätsime paljud küsimused kõrvale, ent nüüd peaksime need vist uuesti üle vaatama. Mainin ainult kahte: me ei ole veel lõplikult otsustanud varjusadamate täpseid andmeid ja loodan, et see ei too endaga kaasa ohte, kui meil tekib meredel probleeme; teine probleem on reisijate kaitse laiendamine siseveeteedele ning ka siseriikliku laevasõidu laiendamine.

Võiksime öelda veel palju enamat, ent ei oleks erilist mõtet. Hetkel on mõttekas ehk veel kord tänada komisjoni selle ettevõtlikkuse eest ja volinikku kohusetundlikkuse eest, millega ta parlamendi tegevusi jälgis – ning selgitada ka parlamendi rolli, muutumata ise liiga ennastõigustavaks. Usun, et kui vaatame ettepanekut, mis õigusaktide koostamise protsessi algatas, ja mõtleme tagasi sellele, kuidas see eemaldati nõukogu esialgsest soovist lõpptulemust saavutada, võime uhkusega öelda, et parlament on ära teinud oma töö, mis seisneb palju enamas kui – ma ei saa öelda haldaja, sest komisjon ongi haldaja – ütleme, Euroopa seadusandluse veendunud pooldajaks olemises ning rollis, mida Euroopa ühiseks heaoluks täitma peab.

  Gilles Savary, raportöör. – (FR) Härra juhataja, kõik parlamendis, peale mõne erandi, teavad, mida tähendab komisjonist seaduste koostamine ja lisaväärtuse loomine tekstile. Sellest vaatenurgast tahaksin toetada härra Costa poolt öeldut: parlamendi jaoks ei ole see lihtsalt õppetükk, mille üle uhke olla, vaid põnev reaalsus ajal, mil Euroopa vajab tuge.

Ma ei ole kindel, kas seda on piisavalt rõhutatud, nii et tahaksin öelda, et kõnealune seitsmest pluss ühest tekstist koosnev õigusaktide pakett liigub tegelikult kahel kiirusel: – selles on viis pluss üks, mille osas meil homme palutakse ratifitseerida lepitusmenetlus ja -kokkulepe, ning kaks teist – härra Fernandese ja minu enda raportid – mis lähevad teisele lugemisele, kuna nõukogu lükkas need algselt tagasi.

Kuna oleme peaaegu imekombel nõukoguga üksmeelele jõudnud tänu faktile, et meie kaasraportöörid olid piisavalt lahked, andmaks meile oma raportites vahendid, et nõukogu nõustuks ja sellelt nõutaks oma positsiooni väljendamist, oleme alles härra Fernandese ja minu enda raportite teise lugemise juures. Loomulikult ei taha me, et neid muudetaks, ja ma arvan, et seda ei tehta, kuna mingeid muudatusi pole esitatud. Loodame, et need võetakse praeguses vormis homme vastu. See võimaldab meil paketti reintegreerida, olles saavutanud nõukogu osas suure edu.

Ütlen teile, volinik, et pall on nüüd komisjoni väljakul: oleme kõik teadlikud, et kõnealuse seaduse rakendamise jälgimiseks ei ole õigusaktide koostamine siin paljudes valdkondades piisav – tekstid tuleb liikmesriikidesse üle võtta.

Seoses kindlustusnõudega kolmandate osapoolte tekitatud kahjude vastu ehk teiste sõnadega mereõnnetusest põhjustatud tõsise saastatuse ja kahjudega arvan ma isiklikult, et peame tagama eriti just peamiste rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimise, sest see on liikmesriikide poolt vastu võetud kohustus. Arvan ka, et oleks hea, kui komisjon 2012. aastal parlamendile sellel teemal raporti esitaks.

  Emanuel Jardim Fernandes, raportöör. – (PT) Härra juhataja, tahaksin alustada eesistujariigi Prantsusmaa tänamisega meile antud võimaluse eest näha kõnealust paketti lõpuni välja minemas. Erilised tänusõnad asepresident Tajanile ja volinikule nende suure panuse eest läbirääkimise viimases etapis. Tänan ka kõiki kommentaaride ja arvamuste eest. Tahaksin eriliselt ära mainida kõik raportöörid, eriti härra Kohlíčeki, ning kui lubate, ka variraportööri proua Miguélez Ramose. Nemad tagasid, et liikmesriikide vahelised vaidlused, näiteks Prestige’i vraki üle, ei juhtu uuesti ja et kõik tunnistavad oma vastutust, kui juhtub halvim. Tänan härra Costat, kellega koos terve protsessi ajal töötasin, eriti reisijate vedajate vastutusaladega seotud raporti kallal, kui olin Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni raportöör, ning kes tagas, et kõik meretranspordi vormid garanteerivad oma reisijate kaitse, et halvimaks juhuks on olemas vahendid reisijate rahaliseks hüvitamiseks ja et need, kes potentsiaalselt on kõige halvemalt mõjutatud, on ka kõige paremini kaitstud, kiirelt ja isegi ennetavalt, hoolimata sellest, kellel lasub süü.

On olemas piisavalt selged õiguskaitsevahendid, mis on ligipääsetavad ja põhinevad selgel ja eelnevalt kättesaadaval teabel. Nagu juba ütlesin, on kõnealuse kolmanda meresõiduohutuse paketi vastuvõtmine Euroopa õigusaktide koostamise suur võit. Komisjon, nõukogu ja parlament on vastu võtnud teksti, mis parandab kõigi elu, suurendab ohutust meredel, ookeanidel ja siseveekogudel ning valmistab ette meie tuleviku. Hääletades homme selle paketi poolt, avaldame austust kõigile meretragöödia ammustele ja hiljutistele ohvritele ning austame kodanikke ja ettevõtteid.

Härra asepresident, loodan, et homme kõnealuse paketi raames vastu võetavatest sätetest peetakse kinni, et kodanikel nüüdseks tekkinud ootused saaks muuta nende ohutuse ja õiguste tõeliseks tugevdamiseks.

  Georg Jarzembowski (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, tänasime asepresidente Barrot’d ja Tajanit ning eesistujariiki Prantsusmaad ja eriti härra Bussereau’d ning oleme arutelu lõpetamas, ent peaksime samuti tänama neid, kes tegid tööd lepituskomitee ning transpordi- ja turismikomisjoniga, kes on meiega sellel alal mitmeid aastaid koostööd teinud. Nad on andnud oma panuse edusse, mille saavutasime, ja selle eest palun neid tänada.

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Härra juhataja, tahaksin lihtsalt lisada veel midagi sellele, mida härra Jarzembowski just ütles. Tahaksime samuti tänada teda kui esimeest Prestige’i juhtumi jaoks loodud meresõiduohutuse parandamise ajutises komisjonis, mis moodustati eesmärgiga selgitada Prestige’iga juhtunut, mis mõnes mõttes pani aluse kõigele, millega siin praegu tegelenud oleme.

Juhuks, kui härra Jarzembowskiga kontakti kaotame, tahaksin talle öelda, et teda peetakse alati meeles selles komitees üles näidatud võimete tõttu.

  Juhataja. – Proua Ayala Sender, juhatajana õnnitlen loomulikult samuti inimest, kes on kindlasti olnud väga edukas esimees, ning soovin talle õnne ja edu.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Dushana Zdravkova (PPE-DE), kirjalikult. – (BG) Daamid ja härrad, leitud kompromiss ühendab ELi ohutusalase seadustiku ja tähtsate rahvusvaheliste aktide ülevõtmise ühenduse seadustesse. Võttes selle vastu, loob Euroopa Parlament uue lähtekoha laevadega seotud õnnetuste juurdluste standarditele.

Need meetmed on vastu võetud tanker Erikaga juhtunud õnnetuse tulemusel, ent tahan teile meelde tuletada ühte hiljutisemat juhtumit. 13. veebruaril 2004 hukkus laev Hera koos kogu 19-liikmelise meeskonnaga 7,5 meremiili kaugusel Bosporuse väinast tingimustes, mis on ikka veel välja selgitamisel. Viis aastat pärast seda tragöödiat, mis leidis aset ühes kõige aktiivsemas ja jälgitumas kohas maailmas, ei tea keegi, kuidas ja miks see laev põhja läks. Veelgi enam, keegi ei oska öelda, millised päästeoperatsioonid pärast hädasignaali saamist teostati.

Juurdlus õnnetuse põhjuste ja tagajärgede üle on praeguseks tupikusse jõudnud. Ainus asi, mida kindlalt kinnitada saab, on see, et 17 Euroopa Liidu ja 2 Ukraina kodanikku hukkusid. Selle eest ei ole veel kedagi vastutusele võetud.

On selge, et vastuvõetavad uued eeskirjad ei väldi selliseid tragöödiaid, aga loodan, et need tagavad läbipaistva, tervikliku ja objektiivse juurdluse läbiviimise, et saaksime süüdlased vastutusele võtta.