Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2692(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B6-0104/2009

Arutelud :

PV 11/03/2009 - 12
CRE 11/03/2009 - 12

Hääletused :

PV 12/03/2009 - 7.9
CRE 12/03/2009 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0133

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 11. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

12. 2008. aasta eduaruanne Horvaatia kohta – 2008. aasta eduaruanne Türgi kohta – 2008. aasta eduaruanne Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused järgmistel teemadel:

– 2008. aasta eduaruanne Horvaatia kohta,

– 2008. aasta eduaruanne Türgi kohta ja

– 2008. aasta eduaruanne endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta.

 
  
MPphoto
 

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. – Härra juhataja, lubage mul juhatada sisse arutelu kolme riigi, Horvaatia, Türgi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eduaruannete teemal.

Alustagem Horvaatiast. Teie raportis märgitakse õigustatult, et Horvaatia on viimase aasta jooksul teinud suuri edusamme. Alates läbirääkimiste algusest on 35st läbirääkimiste peatükist avatud 25, neist seitsme puhul on läbirääkimised ajutiselt peatatud. Eesistujariik jätkab läbirääkimisi. Eelkõige on kavas kaks ühinemisteemalist konverentsi: saadikute tasandil lähinädalatel ja ministrite tasandil juunis.

Teie raportis rõhutatakse õigesti vajadust jõuda lahenduseni pooleliolevas piirivaidluses Sloveeniaga. Kinnitan Euroopa Parlamendile, et eesistujariik teeb jätkuvalt kõik endast oleneva, et see küsimus saaks lahendatud, ning sellega seoses toetame täielikult volinik Olli Rehni püüdlusi lahendus leida, et me saaksime ühinemisläbirääkimistega edasi minna. Vahetult enne istungit käisime lõunal ja arutasime seda teemat põhjalikult. Seoses viimaste sündmustega on meil hea meel Horvaatia esmaspäeval teatavaks tehtud otsuse üle nõustuda Olli Rehni väljapakutud eksperdirühma vahendustegevusega. Me julgustame nii Sloveeniat kui ka Horvaatiat tegema konstruktiivset koostööd, et leida kiiresti püsiv ja mõlemale poolele vastuvõetav lahendus, sest vaidlusest ei tohiks saada järjekordsete viivituste põhjus.

Muudes valdkondades peale selle tähtsa küsimuse sõltub läbirääkimiste edasine edu eelkõige Horvaatiast endast. Lõpetada tuleb vajalikud poliitilised, majanduslikud, seadusandlikud ja haldusreformid ning Horvaatia peab täitma stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevaid kohustusi. Et valmistada ette edasine lõimimine Euroopa Liiduga, on oluline ka muudetud ühinemispartnerluse rakendamine. Nõukogu on seisukohal, et komisjoni 2008. aasta eduaruandes välja pakutud soovituslik ja tingimuslik kava on kasulik vahend. See aitab Horvaatial astuda vajalikke samme läbirääkimiste lõppjärku jõudmiseks. Kuid edasiminekule vaatamata on veel palju teha.

Lubage mul nimetada mõned põhivaldkonnad, kus on vaja veel edu saavutada, alustades kohtureformist. Euroopa Liit on selgelt välja öelnud, et oluline on sõltumatu, erapooletu, usaldusväärse, läbipaistva ja tõhusa kohtusüsteemi loomine. See on tingimus, mida tuleb õigusriigi põhimõtete järgimiseks ja ühenduse õigustiku nõuetekohaseks rakendamiseks täita. Tähtis on ka professionaalne, kindlate alluvussuhetega, läbipaistev ja sõltumatu avaliku halduse süsteem. Nendes kahes valdkonnas tuleb viia läbi suured seadusandlikud reformid, kuid me peame ka nägema, kuidas need praktikas tööle hakkavad.

Sama kehtib korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise kohta, nagu te oma raportis märgite. Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ameti pädevust ja ressursse on parandatud. Seda on tehtud ka vastavaid asju uurivate kriminaalkohtute puhul. Nüüd on peamine, et saavutataks oodatavad tulemused. Korruptsioonivastase programmi ja tegevuskava täielik rakendamine on selle tõsise probleemiga tegelemisel esmatähtis.

Liit on rõhutanud ka seda, et tähtis on igakülgne koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine dokumentidele. Jälgime väga pingsalt selles valdkonnas toimuvat ja kutsume Horvaatia ametiasutusi üles tagama, et koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga jätkataks. Meil on hea meel hiljutise puuduolevate dokumentide kohta sõlmitud kokkuleppe üle ja me julgustame Horvaatiat seda täitma.

Põgenike tagasipöördumise kohta märgime, et pensioniõiguste andmise otsuste tegemine on alanud ja tagasipöördujatele on antud teavet õigusaktide muudatuste kohta.

2007. aasta eluasemeprobleemidega seotud juhtumid on lahendatud, kuid 2008. aasta eesmärki ei ole veel saavutatud. Tööd põgenike tagasipöördumise toetamiseks tuleb jätkata. See puudutab ka õigusakte, millega parandatakse vähemuste õigusi.

Oma raportis olete õigustatult rõhutanud piirkondliku koostöö küsimust. Heanaaberlike suhete loomise püüdlusi tuleb jätkata.

Pöördugem nüüd Türgi juurde. Läbirääkimised Türgiga jätkusid 2008. aastal ja aasta jooksul avati kokku neli läbirääkimiste peatükki, nagu juba tavaks on saanud.

Hoolimata ELi-poolsest tagantõhutamisest, et Türgi kiirendaks oma reforme, jäi osa 2008. aastaks kavandatud reforme ellu viimata. Oluline on jätkuv töö poliitiliste kriteeriumidega. Märkimisväärseid jõupingutusi tuleb teha mitmes valdkonnas, nagu on rõhutatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta järeldustes ja komisjoni 2008. aasta eduaruandes. Ka sellele küsimusele olete oma raportis tähelepanu juhtinud.

Samas on eesistujariigil hea meel Türgi hiljutiste positiivsete tegude üle, sealhulgas ühenduse õigustiku ülevõtmise riikliku programmi hiljutise vastuvõtmise ja uue pealäbirääkija ametissenimetamise üle. On tähtis, et see viiks nüüd tegelike ja konkreetsete toiminguteni.

Soovime kasutada võimalust ja rõhutada Türgi strateegilist tähtsust. Eesistujariik jagab Euroopa Parlamendi arvamust, et Türgit tuleb energiavaldkonnas tehtud edusammude eest kiita. Jätkame selles äärmiselt olulises valdkonnas tehtu hindamist, eriti arvestades vajadust saada Nabucco torujuhtme projektile täielik toetus.

Mis puudutab Türgi samme ühinemise poole, soovime rõhutada, et areng sõnavabaduse valdkonnas on kogu läbirääkimiste edu alus. Kuigi karistusseadustiku artikli 301 muudatus oli teretulnud ja see avaldas kasulikku mõju, kehtib endiselt mitmeid õigusnorme, mis võivad selles valdkonnas piiranguid kaasa tuua. Siiani valmistab muret veebilehtede keelustamine, mis on sageli ebaproportsionaalse ulatuse ja kestusega. Samuti on vaja piisavaid õiguslikke lahendusi usulise mitmekesisuse vastavusse viimiseks Euroopa normidega.

Välja tuleb töötada laiaulatuslik korruptsioonivastane strateegia. Me oleme mures ka piinamise ja väärkohtlemise dokumenteeritud juhtude sagenemise pärast, eelkõige väljaspool ametlikke kinnipidamiskohti. 2007. aastal muudetud politsei ülesannete ja volituste seaduse täitmist tuleb pingsalt jälgida, et välistada inimõiguste rikkumised. Ülimalt tähtis on piinamisvastase konventsiooni protokolli ratifitseerimine.

Kagupiirkonnast rääkides on meil hea meel Kagu-Anatoolia projekti juhiste ja üldsisu avaldamise üle. Nüüd ootame konkreetseid samme selle piirkonna majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu tagamiseks. Sellega seoses tuleb tegelda niisuguste pikka aega kestnud probleemidega nagu riigi piires ümber paigutatud inimeste tagasipöördumine või külavahtide küsimus.

Mis puutub Euroopa Liidu ja Türgi suhetesse, siis on selge, et Türgi peab täitma oma kohustust rakendada lisaprotokoll täies ulatuses ja erandeid tegemata. See teie raportis esiletõstetud tähtis küsimus tuleks lahendada esimesel võimalusel, sest see mõjutab väga selgelt ühinemisläbirääkimiste tempot. 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooniga hõlmatud valdkondades toimuvat kontrollitakse ka edaspidi ja tulemusi oodatakse kannatamatult.

Lisaks peab Türgi üheselt arendama heanaaberlikke suhteid ja lahendama vaidlusi rahumeelselt.

Nimetatud raskustele vaatamata jätkub edu mitmes valdkonnas. Praegu käib töö 16. peatükiga, mis käsitleb maksustamist, ja 19. peatükiga, mis käsitleb sotsiaalpoliitikat ja tööhõivet. Hoolimata sellest, et läbirääkimised muutuvad edenedes üha keerulisemaks, on eesistujariik Tšehhi võtnud eesmärgiks saavutada edu nendes peatükkides, milles see on tõepoolest võimalik. Veelgi enam, arvestades energiaproblemaatikat, keskendub eesistujariik edasiminekule energiavaldkonda käsitlevas 15. peatükis, sest see on üks esmatähtsaid küsimusi.

Lõpetuseks pöördugem endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi juurde. See on suure potentsiaaliga kiiresti muutuv riik. Samas tuleb tal lahendada mitmeid suuri probleeme. Teie raport kajastab suurepäraselt mõlemat märgitud asjaolu. See sisaldab tõepoolest palju märkusi, millega nõukogu nõustub.

Raportis on pandud suurt rõhku ühinemisläbirääkimiste alustamise kuupäevale. Ühtlasi tõstate õigustatult esile kõikide osaliste soovi leida nimeküsimusele kiire ja kõigile vastuvõetav lahendus.

Mis puutub viimastesse sündmustesse, siis 2008. aasta juunis toimunud ennetähtaegsed valimised peeti mitmes voorus pärast märkimisväärseid probleeme, mida esines nii vahetult valimistele eelnenud ajal kui ka algsel valimiste päeval, 1. juunil. OSCE, OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ning Euroopa Nõukogu märkisid, et valimiste-eelsel perioodil „ei suudetud vägivallaakte ära hoida” ja et valimised ei vastanud mitmele rahvusvahelisele normile.

Seetõttu rõhutasime valitsusele ja kõikidele poliitilises elus osalejatele, kui tähtis on tegelda nende põhiprobleemidega enne presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimisi, mis leiavad aset mõne päeva pärast. Meile on jäänud mulje, et meid on kuulda võetud ja et korratuste ärahoidmiseks on tehtud suuri pingutusi. Saab näha, kas need kannavad vilja.

Komisjoni 2008. aasta eduaruanne on abiks. Me oleme võtnud teadmiseks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsuse koostatud kava. See on üksikasjalik dokument, mis kajastab tõsist püüet järgida komisjoni soovitusi. Arvestades kogu piirkonna tausta, tuleb nimetatud dokumenti ja selle koostamiseks tehtud töösse suhtuda positiivselt.

Selle paljurahvuselise riigi sisemine ühtekuuluvus on tema tulevase arengu alus. Seetõttu soovin toetada Euroopa Parlamenti, kes rõhutab Ohridi raamlepingu tähtsust. Sellel on riigi konfliktist väljatoomisel ja suuremal Euroopaga lõimimisel olnud keskne roll.

Viisavabaduse küsimust hindame praegu ja ma ei tahaks tulemust ennustada. Isiklikult lihtsalt ütleksin, et ma mõistan neid endise Jugoslaavia tavakodanike lootusi ja püüdlusi, mis on seotud vaba reisimisega. Põhiliseks tingimuseks jääb aga siiski riigi valmisolek täita viisavabadusplaanis sätestatud konkreetseid kriteeriume. Isiklikult loodan, et positiivsed muutused saabuvad varsti.

See toob mind teie raporti ja resolutsiooni ühe põhipunkti juurde. Eesistujariik Tšehhi toetab täielikult endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi väljavaateid saada Euroopa Liidu liikmeks. Sellel teel on võimalik rohkem edu saavutada. Siiski tuleb täita ühinemispartnerluse põhieesmärke ja me tahame näha tõendeid hästi korraldatud valimistest vastukaaluks sellele, mis toimus 2008. aastal. Neid asjaolusid hindab komisjon oma järgmises eduaruandes. Ootame seda aruannet ja edasisi sündmusi Skopjes huviga.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Härra juhataja, tänane arutelu annab hea võimaluse vaadelda ühinemisprotsessi kolmes kandidaatriigis.

Lubage mul alustada Horvaatiast. Härra Swoboda koostatud resolutsiooni projekt käsitleb Horvaatia praeguseid põhiraskusi. Nõustun täielikult asepeaminister Vondraga, et Horvaatiaga peetavad ühinemisläbirääkimised on alates nende algusest 2005. aasta oktoobris läinud üldiselt hästi, ning seetõttu pakkus komisjon 2008. aasta novembris välja soovitusliku plaani ühinemisläbirääkimiste lõppstaadiumisse jõudmiseks 2009. aasta lõpuks, eeldusel, et Horvaatia täidab vajalikud tingimused.

Samuti jagan teie raportööri ja härra Vondra analüüsis esitatud seisukohta selliste tulevikus lahendamist nõudvate probleemide suhtes nagu kohtureform, võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu ning laevaehitussektori reform ja selle vastavusse viimine meie riigiabi- ja konkurentsipõhimõtetega.

Kahjuks on ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga praegu piiriküsimuse tõttu seiskunud. Oleme eesistujariigi Tšehhiga selles asjas koostööd teinud ja ma olen eesistujariigile väga tänulik toetuse eest meie püüdlustes leida edasiliikumiseks sobiv tee.

Kuigi tegemist on kahepoolse küsimusega, on see muutunud Euroopa probleemiks, ning seetõttu pakkus komisjon piiriküsimuse lahendamiseks ja Horvaatia ühinemisläbirääkimiste jätkamise võimaldamiseks Euroopa abi, eeldades, et mõlemad pooled peavad sellist abi kasulikuks.

Selle sõnumiga läksin jaanuaris Ljubljanasse ja Zagrebisse. Pärast seda ja pärast mõlema valitsuse tehtud otsuseid meie algatuse kohta olen arutanud abi tingimusi mõlema välisministriga, viimati tegime seda kolmepoolsel kohtumisel eile õhtul.

Mul on hea meel mõlema riigi põhimõttelise toetuse üle sellele Euroopa abile, mida osutaks vanemekspertide rühm president Martti Ahtisaari juhtimisel. Eilsete kõneluste käigus uurisime võimalusi konkreetsetes abitingimustes kokkuleppe sõlmimiseks. Leppisime kokku jätkata kõnelusi lähiajal. Seega töö jätkub.

Lubage mul juhtida tähelepanu asjaolule, et oma püüdlustes on komisjon tuginenud läbirääkimiste raamistikule, mis on Horvaatia ELiga ühinemise põhialus ja millega on nõustunud nii Horvaatia kui ka kõik ELi liikmesriigid, sealhulgas Sloveenia.

Läbirääkimiste raamistiku vastuvõtmine ja sellega nõustumine tähendab, et Horvaatia ja Sloveenia on kohustunud lahendama kõik piirivaidlused Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõtte järgi. Tsiteerin ÜRO põhikirja, sest see on väga tähtis: „Pooled, kes on osalisteks mis tahes tülis, [...] peavad püüdma tüli lahendada [...] läbirääkimiste, uurimise, vahenduse, lepituse, vahekohtu, kohtuliku menetluse teel, pöördumisega regionaalsete organisatsioonide või kokkulepete poole või teiste rahulike vahenditega omal valikul.”

Sellest ÜRO põhikirja sättest saab teha kaks võrdselt tähtsat järeldust. Esiteks võivad pooled valida ükskõik millise ÜRO põhikirjas sätestatud meetodi. Komisjoni algatus on kahtlemata nende meetodite hulgas.

Teiseks, sõltumata sellest, milline ÜRO põhikirjas sätestatud meetod valitakse, peavad pooled omavahel kokkuleppe sõlmima. Loodan südamest, et seda tehakse pigem varem kui hiljem. Komisjoni algatus annab selleks väga kindla aluse ja on sobiv viis edasiminekuks.

Kokkuvõttes on komisjoni eesmärk tõepoolest lahendada piiritüli ja ühtlasi taastada läbirääkimised Horvaatia ühinemiseks Euroopa Liiduga, et Horvaatia saaks lõpetada tehnilised läbirääkimised ettenähtud ajal 2009. aasta lõpuks.

Kiidan heaks proua Oomen-Ruijteni hoolikalt tasakaalustatud resolutsiooni Türgi kohta ja toetan eesistujariigi tööd nende peatükkide avamiseks, mis on selleks põhimõtteliselt valmis. Kahjuks oleme olnud viimastel aastatel tunnistajaks Türgi poliitiliste reformide teatud aeglustumisele. Samas – ja ma nõustun siin teie raportööriga – on eelmise aasta lõpul ja selle aasta algul toimunud mõningaid positiivseid sündmusi, näiteks on loodud uus kurdikeelne telekanal ja soolise võrdõiguslikkuse parlamendikomisjon. Samuti tuleb edusammudeks lugeda uut ühenduse õigustiku ülevõtmise riiklikku programmi ja uue, täiskohaga pealäbirääkija ametissenimetamist.

Mind julgustab ka asjaolu, et peaminister Erdogan ja peamise opositsioonipartei juht Deniz Baykal väljendasid hiljutiste Brüsseli külastuste ajal oma pühendumust Türgi ühinemisele Euroopa Liiduga. Loodan, et selle arengu tulemuseks on tugev poliitiline ja ühiskondlik üksmeelne nõusolek jätkata ELiga seotud reforme uue hoo ja energiaga.

See seondub sõnavabadusega, mis on Euroopa põhiväärtus. Ajakirjanduse ja avaliku võimu avatud ja läbipaistvad suhted on igas riigis korraliku demokraatliku arutelu tagamiseks tõesti esmatähtsad. Eelkõige kehtib see niisuguse riigi kohta nagu Türgi, kes viib läbi keerulisi ümberkujundusi ja reforme. Seetõttu jälgib komisjon tähelepanelikult ajakirjandusvabaduse tagamist Türgis. Ajakirjandusvabadust tuleb austada, sest see on iga avatud ühiskonna ja seega ka Türgi jätkuva demokraatliku ümberkujundamise põhialus.

Ütlen paar sõna ka Küprose kohta. Sel aastal on ainulaadne võimalus saar taas ühendada ja lõpetada see pikaajaline konflikt Euroopa pinnal. On oluline, et Türgi toetaks aktiivselt Küprose kahe kogukonna juhtide vahel käimas olevaid kokkuleppekõnelusi.

Seoses endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga avaldan härra Meijerile ja variraportööridele tänu tasakaaluka resolutsiooni eest. Jagan nende kahetsust, et kolm aastat pärast kandidaadistaatuse saamist ei ole ühinemisläbirääkimised ikka veel alanud.

Peamine täitmata tingimus on suutlikkus järgida vabade ja õiglaste valimiste korraldamisel rahvusvahelisi norme. See on Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide põhinõue ning seetõttu saabub tõehetk märtsis ja aprillis toimuvatel presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimistel.

Olen nõus teie resolutsiooni projektis sisalduva positiivse hinnanguga, mis on antud Skopje edule viisavabaduskava rakendamisel. Komisjoni eesmärk on endiselt teha nõukogule viisavaba reisimise ettepanek 2009. aastal, niipea kui kõik selles piirkonnas asuvad riigid on tingimused täitnud. Ma tean, kui tähtis see Lääne-Balkani riikide tavakodanikele on.

Lõpetuseks ütlen, et hoolimata majanduslikult väga raskest ajast, jätkame tööd nende kolme kandidaatriigi järkjärgulise ja plaanipärase ühinemise nimel, et saavutada stabiilsus ja rahu, vabadus ja demokraatia. Loodan, et ka Euroopa Parlament jätkab selle väga olulise ühise eesmärgi toetamist.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda, esitaja. – (DE) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, lugupeetud volinik, eelkõige soovin rääkida Horvaatiast. Horvaatia on teinud edusamme paljudes valdkondades. Mul on väga hea meel, et Horvaatia on vaeva näinud, eriti kohtureformi pärast. Teha tuli nii mõndagi ja pärast kahe uue ministri ametissenimetamist on osa asju hakanud liikuma. Ma tean, et ministrid ei jõua kõike, kuid korruptsiooni ja piiriülese kuritegevusega võitlemist on saatnud märkimisväärne edu.

Teiseks soovin Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga tehtava koostöö küsimuses selgelt väljendada, et ootan Horvaatialt kõigi asjaomaste nõuete täitmist. On olnud vaidlusi eri käsuliinide ja vastavate dokumentide üle. Loodan, et need küsimused lahenevad lähiajal ega põhjusta läbirääkimistes katkestusi ega viivitusi.

Kolmandaks on Horvaatia hakanud läbi viima ka majandusreformi. Mul on väga hea meel selles valdkonnas koostatud kavade üle, eelkõige nende üle, mis on seotud laevatööstusega. See ei ole olnud kerge, kuid oluline alus on nüüd ehitatud. Samuti on mul hea meel selle üle, et laevatööstuse töölistega on sõlmitud kokkulepped. Need reformid on valusad, kuid vajalikud ja neid saab ellu viia mõistlikult.

Nüüd jõuan põhilise ja alati vastuolulise piirivaidluste küsimuse juurde. Härra volinik, kahjuks pean teile ütlema, et ma olen päris pettunud, et te ei ole selle küsimusega tegeldes Euroopa Parlamendiga suhelnud. Ma olen dokumendid teile saatnud, kuid te ei ole vastanud. Tõenäoliselt oleks meil olnud rohkem edu, kui te oleksite nendesse küsimustesse osavõtlikumalt suhtunud. Arusaamatuste ärahoidmiseks olgu öeldud, et toetan täielikult teie vahendustegevuse ettepanekut. Siiski oleksime saanud minna veel kaugemale, kui selge avaldus rahvusvahelise õiguse tähtsuse kohta oleks tehtud juba etteulatuvalt, mitte tagantjärele.

Me oleme keerulises olukorras. On selge, et mõlemad pooled peavad tegutsema. Teie algse ettepaneku sõnastus ei olnud kõige parem. Ma oleksin eelistanud teie tihedamat suhtlust Euroopa Parlamendi ja raportööriga. Koostöö oleks ehk võimaldanud meil rohkem saavutada. Kahjuks nii ei läinud, kuid see ei ole ka praeguse arutelu keskne küsimus. Arutelu põhiküsimus on, kuidas saavutada edasiminek.

Me saavutame selle. Järgneva sõnastuse pakun tõenäoliselt homme Euroopa Parlamendile välja. Me ütleme, et teie väljapakutud vahendus – sellisel kujul, nagu see on, ja ma toetan seda täielikult – peaks põhinema rahvusvahelisel õigusel, sealhulgas õigluse põhimõtetel. Mõlemad pooled peavad olema nõus selle poole püüdlema. Nii Horvaatia kui ka Sloveenia peavad möönma seda, et rahvusvaheline õigus on vajalik, aga loomulikult ka seda, et õigluse põhimõtted, erapooletus ja õige lahendus – kui soovite, siis poliitiline lahendus – on põhilised. Mõlemad pooled peavad seda tunnistama ja tegelikult on päris kurb, et me oleme olukorras, kus me ei suuda edasi minna. Arvestades teisi probleeme maailmas ja eelkõige Euroopas, peaks nende probleemide lahendamine vastastikuse kokkuleppe teel olema võimalik. Vaatamata kogu kriitikale, soovin teile loomulikult palju edu püüdlustes mõlemaid pooli veenda. Kahjuks ei olnud eilne arutelu nii tulemuslik, kui oleks võinud olla, aga ma loodan, et varsti see muutub.

Tahaksin teha veel ühe üldise märkuse, mis puudutab ka Makedooniat. Kahepoolseid probleeme on, kuid need ei tohiks laienemisläbirääkimisi takistada. Mis puudutab meie tihti valesti mõistetud muudatusettepanekut, siis loomulikult tähendab see, et kahepoolsed probleemid ei tohiks kuuluda läbirääkimiste raamistikku. Need peavad jääma sellest välja. Asi on ainult Euroopa Liidu ja üksikute riikide vahelistes läbirääkimistes. Kahepoolsed probleemid tuleb selle kõrval ära lahendada, kui mõlemad pooled – antud juhul Makedoonia ja Kreeka – on valmis neid küsimusi kaaluma. Euroopa Parlament peab andma selgelt märku, et mõlemad vaidluste pooled peavad olema valmis edasi liikuma. Ei ole võimalik, et üks pool teeb järeleandmisi, kuid teine jääb samale seisukohale. Me peame selgitama, et ühelgi sellisel juhul ei tohi lubada kahepoolsetel probleemidel ühinemisläbirääkimisi takistada. Need saab lahendada kõrvuti läbirääkimistega ning Euroopa Parlament aitab tagada, et siin kõne all oleva kahe vaidluse mõlemad pooled asuksid tegutsema. Loodan, et nii saavutame positiivseid tulemusi.

 
  
MPphoto
 

  Ria Oomen-Ruijten, esitaja.(NL) Härra juhataja, alustuseks tahan südamest tänada kõiki, kes on selle raporti koostamisele kaasa aidanud. Ma esitasin Türgi 2008. aastal tehtud edusammude kohta kriitilise, kuid õiglase hinnangu. See raport sisaldab mitmeid märkusi, peegeldab Türgit ennast ja edastab vaid ühe selge sõnumi – juba kolmandat aastat järjest on poliitilise reformi nimel liiga vähe ära tehtud.

Poliitiline reform ja Kopenhaageni kriteeriumide täitmine on esmatähtsad. Asi ei ole peatükkide avamises. Asi on selles, mis ühendab Euroopa kodanikke – õigusriigi põhimõtetes, sõltumatus ja erapooletus kohtusüsteemis, sõnavabaduses, hästitoimivas ajakirjanduses ja iga inimese kodanikuõigustes. Härra juhataja, nendes valdkondades tuleb rohkem ära teha. Alles siis saab hakata avama poliitilisi peatükke.

Härra juhataja, Türgi ei tohiks poliitilisi kriteeriume meile ette kirjutada. Ametisse astudes ütles Türgi valitsus oma kodanikele, et Türgit on vaja tänapäevasemaks muuta. Seetõttu tuleb poliitilisi kriteeriume uuendada, sest sotsiaalse suunitlusega turumajanduse loomiseks peab inimestele andma võimaluse tunnetada oma loomingulisust ja kõikidel kodanikel peavad olema samad õigused. Seetõttu on poliitilised kriteeriumid meie raportis kesksel kohal.

Kui ma koos väliskomisjoni, parlamentaarse ühiskomisjoni ja teistega Türgis käisin, jäi mulle mulje, et midagi oli muutumas, ja ma nägin tunneli lõpus valguskiirt, nagu volinik Rehn enne märkis. Kümme aastat tagasi ei oleks ma kurdikeelseid telesaateid ette kujutanud. Ka seda on raportis mainitud. Lisaks on mul väga hea meel Türgi positiivse tegevuse üle Kaukaasias. Ma olen väljendanud oma poolehoidu esimestele sammudele selle poole, et avada piirid Armeeniaga, sest ka nemad peavad vabanema oma praegusest eraldatusest.

Härra juhataja, nende reformide läbiviimiseks on kehtestatud riiklik programm. Need kõik on head näitajad ja ma loodan väga, et Türgi asub nüüd koos uue läbirääkijaga neid reforme arutama. Nüüdisaegne ja jõukas Türgi on türklastele väga vajalik, kuid kindlasti on see äärmiselt tähtis ka meile kõigile siin Euroopa Liidus – seda räägin ma kõikides liikmesriikides.

Härra juhataja, tahaksin veel paarile asjale tähelepanu juhtida. Sageli saame teateid, et meedia- ehk ajakirjandusvabadus jätab soovida ning et oma õigusi kasutava ajakirjanduse suhtes korraldatakse hiljem maksurevisjon või võetakse tema suhtes muid meetmeid. See peab muutuma.

Lõpetuseks soovitan Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonil esitatud muudatusettepanekuid mitte pooldada ja nõustuda raportiga praegusel kujul. Me mööname, et parandusi tuleb teha, kuid me ei tohiks esitada lisanõudmisi, sest need ei ole vajalikud ja need toovad kaasa üksnes parlamendi lõhenemise.

 
  
MPphoto
 

  Erik Meijer , esitaja.(NL) Härra juhataja, praegu on Euroopa Liidu laienemine hoopis vähem tähtis kui enne suuri laienemislaineid 2004. ja 2007. aastal. Praegustes liikmesriikides on avalik arvamus selles küsimuses nüüd palju negatiivsem. See tuleneb suuresti jõukuse ja palgatasemete erinevustest, mis võivad viia suurema tööjõurändeni vaesematest liikmesriikidest rikkamatesse.

Nimetatud kartusega on otseselt seotud ka endise Jugoslaavia riikides nii vihatud viisanõuded. Selle tulemusena leiavad paljud nende riikide elanikud, kellel oli kuni 1992. aastani praegustesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reisimine lihtne, et siia on keeruline sõita. See peab muutuma.

Kui kandidaatriigid pingutavad, et saada Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks nii ruttu kui võimalik, võivad nad liikmeks saamise käigus vigu teha. Just sel põhjusel võttis Makedoonia 2008. aastal kaelamurdva kiirusega vastu uued õigusaktid, mis, nagu nüüd selgub, ei vasta meie ülekaalukale arvamusele läbikaalutud demokraatlike otsuste tegemise korra kohta.

Opositsioon koos mitmete valitsusväliste organisatsioonide ja üksikisikutega on paljudel juhtudel kurtnud hooletute valitsemistavade üle. Nende arvates võtab suurim valitsuspartei endale rohkem vabadusi, kui on kohane mitmekesises ühiskonnas, kus demokraatia tähendab hoopis rohkem kui lihtsalt valimiste korraldamist. Rahva esitatud kaebuste registreerimata jätmise eest on kriitikatule alla sattunud politsei. Pahameelt valmistab Strumica linnapea ja teiste poliitikute demonstratiivne kinnipidamine.

Teen ettepaneku neist kritiseeritud asjaoludest homsel resolutsiooni vastuvõtmisel mitte mööda vaadata. On igati põhjust avalikult rääkida, et kõik ei ole kaugeltki hästi. Sellele vaatamata tuleb tunnistada, et Makedoonia ei ole halvemas seisus, kui olid teised riigid ühinemisläbirääkimiste ajal või mõnel puhul isegi pärast ühinemist. Kui ühinemisläbirääkimised Makedooniaga algaksid nüüd, ei saaks see riik ühineda enne 2017. aastat.

Aasta tagasi toetas Euroopa Parlament minu ettepanekut alustada läbirääkimisi esimesel võimalusel. Hiljem sai parlamendivalimiste käigus aset leidnud korratustest põhjendus, miks oli vaja oodata presidendi- ja peagi toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi. Pikem viivitamine toob kaasa kaks suurt tagasilööki – laialdane toetus Makedoonias ELi liikmeks saamisele mureneb ja nii kaotab kandidaatriigi staatus tulevikus igasuguse mõtte.

Kõik teavad, et Kreeka on otsustavalt vastu nime Makedoonia kasutamisele ilma eesliideteta. Kreeka jaoks on naaberriik kas Põhja-Makedoonia, Kõrg-Makedoonia, Vardari Makedoonia või Skopje Makedoonia. See näitab, et suhtumine on hoopis parem kui enne 2006. aastat, kui Kreeka tahtis oma põhjanaabril üldse keelata nime Makedoonia kasutamise.

Põhjanaabri võimalikult kiire ühinemine Euroopa Liiduga on hoopis rohkem Kreeka enda kui teiste liikmesriikide huvides. Seetõttu peavad mõlemad riigid esimesel võimalusel lahenduse leidma. Teise variandi puhul ootavad mõlemad riigid edasi, kuni teine teeb esimese suurema järeleandmise, kuid järeleandev riik ei või olla ainus, kes astub risti vastu kodus valitsevale avalikule avamusele.

Me peame hoiduma olukorrast, kus rahvahääletustel otsustatakse, et naabriga ei saa kompromissi sõlmida. Kuni kompromissi ei ole saavutatud, teevad minu ametijärglased kümneid aastaid järjest ettekandeid selle kohta, et edasiminek ei ole võimalik.

Lõpetuseks: teine kahepoolne erimeelsus Sloveenia ja Horvaatia vahel tuleks samuti kohe lahendada. 2011. aastal peab Horvaatia suutma olla täieõiguslik liikmesriik. Riigiabi laevaehitussektorile ei tohiks olla takistuseks, kui teistel liikmesriikidel on lubatud anda riigiabi oma pankadele või autotööstusele. Kuidagi peab olema võimalik säilitada tööhõivet Pulas, Rijekas ja Splitis.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE-DE nimel.(DE) Härra juhataja, käimasolevas laienemisarutelus tuleb parandada kolm olulist viga. Esiteks ei ole Türgi Euroopa riik, vaid osa Väike-Aasiast. Nagu nõukogu eesistuja õigesti ütles, on Türgi strateegiliselt tähtis partner, mistõttu me vajame Türgiga strateegilist partnerlust, mitte tema ühinemist Euroopa Liiduga.

Teiseks, härra volinik, ei ole Makedoonia probleemid mingil moel seotud seal väidetavalt mittetoimiva demokraatliku süsteemiga. Mina olin valimistel kohal ja need olid eeskujulikud. Vähemuste hulgas tekkis raskusi väga väikese rühmaga. Tegelikult on probleemid seotud selle hirmsa nimeküsimusega, mida mõlemad pooled kasutavad väljapressimiseks.

Kolmandaks on Horvaatia pikka aega olnud valmis Euroopa Liiduga ühinema. Me oleksime suhteliselt lihtsalt saanud läbirääkimised sel aastal lõpetada ning seda on Euroopa Parlament mitu korda nõudnud ja tõenäoliselt nõuab homme jälle. Põhjus, miks me ei ole veel selleni jõudnud, on Sloveenia-poolsed takistused nõukogus. Härra nõukogu eesistuja ja härra volinik, kutsun teid üles leidma mõistliku lahenduse, mis lõpetab viimaks nende takistuste seadmise. Piiriküsimus on täpselt samasugune nagu siis, kui Sloveenia Euroopa Liiduga ühines. Me ei saa lubada ühel riigil ühineda lahendamata küsimustele vaatamata, kuid teisel mitte.

Seetõttu peame toetama sloveene ja horvaate piiriprobleemile mõistliku lahenduse leidmisel, kuid samal ajal avama kõik läbirääkimispeatükid. Nendel kahel asjal ei ole üksteisega mingit pistmist ning läbirääkimispeatükkide avamine on eeldus selleks, et saavutada suurepärase ja eeskujuliku ühinemiskandidaadiga sel aastal positiivne tulemus.

Mis puudutab selle kahepoolse küsimuse lahendamist, kus me oma abi pakume, siis palun teilt, härra volinik, objektiivset vahendamist. Esmaspäeval ütles teie pressiesindaja, et vahendamine saab toimuda rahvusvahelise õiguse ja õigusteaduse alusel. Küsin teilt, kas teie arvates on selline sõnastus kahe poole vahel kompromissi saavutamiseks sobiv.

Mina igal juhul tahaksin, et see sõnastus…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Jan Marinus Wiersma, fraktsiooni PSE nimel.(NL) Härra juhataja, tahaksin teha paar märkust proua Oomen-Ruijteni koostatud suurepärase raporti kohta, mis käsitleb Türgit. Minu fraktsioon on nõus raportis tehtud põhiliste järeldustega, eelkõige sellega, et viimasel ajal on edusamme liiga vähe olnud.

Tuleb tunnistada, et 2008. aasta oli Türgi poliitikas tormiline ja see torm peatas mõne reformi läbiviimise sellises ulatuses, et osa reformiprotsessist on seiskunud. Nüüd, mil need probleemid Türgis on mingil määral lahendatud, loodame, et valitsus teeb oma esitatud kavade alusel kiiresti kõik vajaliku, et Euroopa Liiduga peetavad läbirääkimised jääksid tõsiseltvõetavaiks. Pean silmas praeguse valitsuse koostatud riiklikku reformiprogrammi.

Loomulikult toetab meie fraktsioon jätkuvalt läbirääkimisi Türgiga, mis meie teada käivad ELi liikmesuse üle, kuigi me ei tohiks luua endale illusioone läbirääkimiste käigu ja võimaliku kestuse kohta. Siiski on vastuvõetamatu, et tõuge selleks peab tulema üksnes Türgilt endalt. Ka meie Euroopa Liidus peame jääma usaldusväärseteks partneriteks.

Türgi on Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtis suuresti energiavarustuse ja kõige sellega seonduva tõttu ning Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon toetab läbirääkimistel energiapeatüki avamist. Lõpuks peab siiski Türgi põhitöö ära tegema ning proua Oomen-Ruijteni raport sisaldab palju asjaolusid, mida me oleme kriitiliselt hinnanud ja mida me peaksime ka edaspidi kriitiliselt hindama.

Tahaksin märkida ära mõnda punkti selles erakordselt heas raportis. Sõnavabadus tuleb tagada. Me ei ole Türgis toimuvaga endiselt rahul. Hiljuti korraldati Internetis kampaania Armeenia ja genotsiidi teemal. Viis, kuidas võimud sellele reageerivad, õõnestab sõnavabadust kohe kindlasti.

Ülimalt tähtis on ka asjaolu, mille kordamisest me ei väsi ja mille suhtes Euroopa Parlament ei tohiks kellelegi jätta mingit kahtlust – me ei nõustu iialgi Türgi islamiseerimisega ja lõppkokkuvõttes saame selle riigi siiski vastu võtta üksnes tema ilmalike, nüüd põhiseaduses talletatud tunnuste alusel.

Lõpetuseks tahaksin teha veel ühe märkuse. Volinik Rehn kõneles läbirääkimistest Küprosel optimistlikus toonis. Minu arvates ei peaks me mitte midagi tegema, kuid samuti ei peaks me jätma kasutamata võimalusi tagada nende kõneluste edu, ning me peame paluma Türgit, et ta kõnelusi ei nurjaks, sest vabad läbirääkimised ühise tuleviku kujundamise üle on asjaosaliste jaoks tähtsad. Saan väljendada üksnes lootust, et volinik Rehni optimism on põhjendatud.

 
  
MPphoto
 

  István Szent-Iványi, fraktsiooni ALDE nimel.(HU) Eelmise aasta lõpul leidsid Horvaatia ühinemisprotsessis aset kaks tähtsat sündmust. Ühelt poolt astus Horvaatia valitsus olulisi samme kohtureformi poole, tegi otsustavaid käike organiseeritud kuritegevuse vastu ja saavutas tulemusi korruptsioonivastases võitluses. Samal ajal aga seiskusid ühinemisläbirääkimised kahepoolse piirivaidluse tõttu. Daamid ja härrad, see ei mõjuta mitte üksnes Horvaatiat, vaid hoopis suuremal määral laienemisprotsessi tõsiseltvõetavust. Selline käitumine ohustab seda ja seetõttu on väga tähtis takistused võimalikult kiiresti kõrvaldada. Kõneluste tõkestamine annab ohtlikult märku sellest, et ühinemine ei sõltugi tingimuste täitmisest, vaid lahenduse leidmisest kahepoolsetele vaidlustele, kus tugevamal kohal olev pool püüab teisele oma tahet peale suruda.

Meil on hea meel volinik Olli Rehni väljapakutud vahenduse üle ning väga julgustav on ka Sloveenia ja Horvaatia positiivne vastus. Loodame, et edaspidi ei ole põhjust järgnevaid ühinemiskõnelusi takistada. Me usume endiselt, et läbirääkimised on võimalik lõpule viia aasta lõpuks algse ajakava kohaselt. Selle saavutamiseks tuleb aga veel tööd teha. Me ootame, et Horvaatia hajutaks igasugused kahtlused oma koostöö kohta Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ja annaks üle kõik kohtu nõutud dokumendid. See on väga tähtis. Samamoodi peame oluliseks aidata põgenikel tagasi pöörduda, lõimida romi vähemus, viia lõpule rassilise diskrimineerimise kaotamise programm ja kasutada tõhusalt Euroopa Liidu rahalist abi, sest selles valdkonnas oleme näinud märkimisväärseid vajakajäämisi. Algse ajakava järgimine on endiselt võimalik. See on meie ühine kohustus. Ootame konstruktiivset tegutsemist nii Horvaatialt kui ka Euroopa Liidult, sest küsimus ei ole mitte üksnes meie ühistes jõupingutustes, vaid kogu laienemisprotsessi tõsiseltvõetavuses.

 
  
MPphoto
 

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. (PL) Härra juhataja, kõigepealt soovin õnnitleda proua Oomen-Ruijtenit, härra Swobodat ja härra Meijerit väga põhjalikult ettevalmistatud resolutsioonide eest.

Mis puudutab Türgit, siis kõnealuses dokumendis kujutatud pilt meie suhetest ei ole optimistlik, kuid on kindlasti õige. Mul on hea meel, et resolutsioonis on kinnitatud meie ootusi Türgi kristlike kogukondade usuvabaduse, sealhulgas usuõpetuse, vaimulike koolituse ja ka nimetatud kogukondade vara kaitse valdkonnas. Nagu ka teiste küsimuste puhul, märkame siin pidevaid ja järjest ärritavamaid viivitusi Türgi poolelt.

Sõltumata ühinemisprotsessist on Türgi Euroopale julgeoleku ja energia vallas väga paljulubav ja tähtis partner. Peaminister Erdogani valitsuse ja president Güli püüded parandada Türgi suhteid naabritega on viimasel ajal olnud Türgi poliitika kõige olulisem osa. Kahjuks õõnestasid neid püüdlusi järelemõtlematud sammud seoses Iisraeliga. Muret tekitavad ka püüded siduda ELi ja Türgi vahelise strateegilise koostöö kujundamine, mis on ülimalt kiire küsimus, läbirääkimistega, mis on aeglustunud objektiivsetel põhjustel. Nii saan mina aru Türgi avaldusest Nabucco kohta. Siin vajame pragmaatilisemat lähenemisviisi. Väljapressimise tee on halb tee.

Horvaatia puhul peaksime tegema kõik võimaliku, et hoida ühinemisprotsessi senist tempot, mille järgi on Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga ette nähtud 2009. aastal. Selle piirkonna stabiilsus on endiselt habras. Piiri- ja omandivaidlused ei saa muutuda Balkani piirkonda laienemise lisatingimusteks. Piirkonna stabiilsuse tagamiseks peaksime nii kiiresti kui võimalik kaasama lõimimisse Horvaatia, seejärel aga Serbia, Makedoonia ja Montenegro ning võib-olla ka Kosovo ja Albaania.

 
  
MPphoto
 

  Joost Lagendijk , fraktsiooni Verts/ALE nimel.(NL) Härra juhataja, daamid ja härrad, proua Oomen-Ruijteni koostatud raportit saan kommenteerida lühidalt. Kokkuvõttes on tegemist hea raportiga, mis annab täpse ülevaate püsivatest probleemidest ja märgib ära valdkonnad, kus on tehtud edusamme. Selles suhtes avaldan raportöörile kiitust.

Tegelikult soovin kasutada võimalust ja analüüsida, millised on olnud Euroopa Liidu ja Türgi suhted selle parlamendikoosseisu viieaastase ametiaja jooksul. Vaadates tagasi viie aasta tagusele ajale, selgub, et 2004. aasta oli reformide kuldaasta, mis tõi tõesti Türgi ELile lähemale. On veider ja ausalt öeldes ka pisut kurb, et pärast 2004. aastat on reformid olnud liiga aeglased, et tegelikult on ELi valmidus anda Türgile võimalus nüüd hoopis väiksem ja et Türgis on liitumisvaimustus kahanenud.

Kõik nende aastate jooksul avaldatud parlamendi raportid näitavad selgelt, millised on oluliste reformide puhul Euroopa Parlamendi jaoks esmatähtsad küsimused. Esiteks on sõna- ja arvamusvabaduse olukord endiselt ebarahuldav, vaatamata sellele, et kurikuulus artikkel 301 muudeti ära. On väga kahetsusväärne, et veebilehed, sealhulgas Youtube, ei ole ikka veel Türgis kättesaadavad ja et valitsus avaldab osale ajakirjandusele vastuvõetamatut survet.

Teiseks oli kurdi küsimuses 2007. aastal suur lootus, et pärast kurdi rahvapartei DTP liitumist jõuavad DTP ja AKP kokkuleppele. Kahjuks nii ei läinud.

Kolmandaks, mis puutub usuvähemustesse, siis kuigi on olemas teatud vähemusrühmadele abiks olev seadus organisatsioonide kohta, ei ole suudetud lahendada suure moslemi vähemusrühma – aleviitide – küsimust. Sellest loiust edasiminekust hoolimata pooldab suurem osa Euroopa Parlamendi liikmeid endiselt ühinemist.

Minu arvates peaks nii tänasest arutelust kui ka viimase viie aasta jooksul peetud aruteludest kostev sõnum Türgi valitsusele olema, et see ebapiisavatele reformidele vaatamata avaldatav toetus püsib üksnes siis, kui viivitamata tehakse uued ettepanekud reformideks kõnealuses kolmes valdkonnas.

Selles suhtes jagan teatud määral voliniku optimismi, mille põhjuseks on kurdikeelne telekanal ning Türgi ja Armeenia vahel loodud ühendused. 2004. aasta reformitahe peab tagasi tulema. Olen veendunud, et kui see juhtub, on nii meil kui ka Türgis peetavad arutelud taas optimistlikud.

 
  
MPphoto
 

  Adamos Adamou, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(EL) Härra juhataja, härra volinik, Türgi eduaruanne ja detsembris läbi viidud hindamine näitavad, kas see riik on täitnud Kopenhaageni kriteeriumid ning assotsiatsioonilepingust ja Ankara lepingu lisaprotokollist tulenevad kohustused.

Nii Türgile kui ka Euroopa Liidule oluline täielik lõimimine on endiselt tõukejõud hulgale Türgi poliitika reformidele ja muudatustele, mille eesmärk on kaitsta kõikide vähemuste õigusi, leida lahendus kurdi küsimusele, tunnistada armeenlaste genotsiidi ja avada piirid Armeeniaga.

Türgi peab täitma kõik oma Euroopa Liidu ees võetud lepingulised kohustused, nii nagu on teinud kõik varasemad kandidaatriigid. Kuid ta on unarusse jätnud Euroopa Liidu ees võetud lepingulised kohustused, mis puudutavad liikmesriiki Küprost. Ta keeldub avamast Küprose laevadele ja õhusõidukitele oma sadamaid ja lennujaamu, loobumast vetost, mille ta on pannud Küprose osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides, ning püüdes saada otsustajaks selle piirkonna asjade üle, jätkab ta Küprose okupeerimist ja seega rahvusvahelise õiguse rikkumist.

Meil on praegu pooleli läbirääkimised Küprose küsimuse lahendamiseks rahvusvahelise ja Euroopa õiguse alusel kahe poliitiliselt võrdse tsooni ja kogukonnaga föderatsiooni loomise teel, nagu on sõnastatud ÜRO resolutsioonides. Seetõttu peab Euroopa Liit jääma oma algsete seisukohtade juurde ning suurendama survet, et Türgi võimaldaks läbirääkimistel sisuliselt edasi minna, lõpetaks okupatsiooni ja võtaks meetmeid teadmata kadunud inimeste saatuse väljaselgitamiseks. Me tõstatasime selle küsimuse muudatusettepanekutega uuesti pärast Türgi sõduri Olgkatsi hiljutisi avaldusi kümne siiani teadmata saatusega Küprose kreeklasest vangi hukkamise kohta 1974. aastal, kuigi teadmata kadunud inimeste kohta on olemas ka teine resolutsioon. See on puhtalt humanitaarküsimus, mille tähtsust pidev ülekordamine ei vähenda.

Mis puudutab energiapeatükki, siis seda ei saa avada enne, kui Türgi lõpetab Küprose Vabariigi takistamise kasutamast suveräänseid õigusi viimase majandusvööndis. Härra volinik, ma näen teie enda aruandest, et komisjon tunneb muret Küprose territoriaalvetes süsivesinikeuuringuid teinud aluste tülitamise pärast Türgi sõjalaevade poolt ning et oma 8. detsembri 2008. aasta järeldustes nõuab nõukogu hoidumist igasugusest ähvardamisest, vastuolude tekitamisest või heanaaberlikke suhteid ja vaidluste rahumeelset lahendamist kahjustada võivast tegevusest.

Härra volinik, oleks hea, kui te suunaksite Türgi õigele teele, just nii nagu teie avaldustes on märgitud. Me oleme selle kohta esitanud muudatusettepaneku, mille sisu vastab täielikult teie, volinik, ja seega ühtlasi komisjoni avaldustele.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel.(NL) Härra juhataja, punktis 17 kutsub raportöör Oomen-Ruijten kogu Türgi ühiskonda üles austama täielikult usuvabadust. Toetan seda üleskutset igati, sest see puudutab üht põhilist kriteeriumi Türgi ühinemiseks Euroopa Liiduga.

Samal ajal aga levitavad Türgi haridussüsteem ja ajakirjandus üksteise võidu stereotüüpseid pilapilte põlistest Türgi kristlastest, keda kujutatakse rahvavaenlastena ja lääneriikide kannupoistena, kes tahavad kodumaad uuesti koloniseerida ja omavahel ära jagada. Härra volinik, kas te nõuate passiivseks jäänud Türgi valitsuselt, kes vastutab samuti tekkinud olukorra eest, selle ühinemist takistava asjaolu kohta aru?

Lisaks, volinik, kõik Türgi isikut tõendavad dokumendid sisaldavad andmeid kodanike usutunnistuse kohta ehk just selle kohta, mis on Türgi kristlaste eri vormides avalduva sotsiaalse diskrimineerimise põhjus. Härra volinik, see on küllaldane põhjus nõuda Türgi läbirääkijalt nimetatud osa viivitamatut eemaldamist ametlikest dokumentidest.

 
  
MPphoto
 

  Luca Romagnoli (NI).(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kuigi tundub, et Horvaatia on teinud diskrimineerimist keelavate õigusaktide vastuvõtmisel rahuldavat tööd, soovitan enne resolutsioonis sisalduvatele avaldustele kiituse jagamist kontrollida, kuidas neid seadusi rakendatakse. Näiteks tundub mulle, et kinnisvara kättesaadavuse tagamisel on tegelik edasiminek väga väike, eriti seoses itaallaste investeerimisvõimalustega. Ma ei toeta resolutsiooni, sest vaatamata silmanähtavalt vähesele arengule ja vastuoludele ühenduse õigustikuga oodatakse selles rõõmuga ühinemist, mis minu arvates võib toimuda liiga vara. Las nad tagastavad selle, mille nad meie Istra ja Dalmaatsia põgenikelt 1947. aastast alates on varastanud. Alles siis saame rääkida nende ühinemisest.

 
  
MPphoto
 

  Anna Ibrisagic (PPE-DE).(SV) Härra juhataja, ma leian, et resolutsioon endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta on tasakaalukas, ning ma soovin tänada härra Meijerit, kes keskendus oma töös nii reformidele ja saavutatud eesmärkidele kui ka veel parandamist vajavatele valdkondadele. Mul on eriti hea meel resolutsioonis sisalduva selge sõnumi üle, et pärast kolmeaastast läbirääkimiste alustamisega ootamist on olukord praegu väga murettekitav ja vastuvõetamatu. On vaieldamatu, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on Euroopa riik ja tema koht on Euroopa Liidus.

Kui me seda küsimust Euroopa Parlamendis arutame, hoidun ma tavaliselt mainimast Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist nimevaidlust. Usun, et on palju muid küsimusi, mida tuleks põhjalikumalt arutada, kuid mida me kunagi ei puuduta, sest nimevaidlus võtab suurema osa ajast. Kuid lugenud mitmeid muudatusettepanekuid, tunnen täna vajadust tungivalt rõhutada, et igasuguste kahepoolsete konfliktide ärakasutamine selleks, et raskendada mõne riigi kiiremat lõimumist Euroopaga või takistada riigi osalemist rahvusvaheliste institutsioonide töös, on vastuvõetamatu.

Paljude riikide vahel on olnud ja on praegugi kahepoolseid vaidlusi ja meie kõigi soov on, et need laheneksid võimalikult kiiresti ja mõlemale poolele rahuldavalt, kuid need ei peaks minu meelest takistama Euroopa lõimumist, eriti kui asjaomased riigid asuvad nii geograafilises kui ka poliitilises mõttes tundlikus kohas.

 
  
MPphoto
 

  Józef Pinior (PSE).(PL) Härra juhataja, kolmandat aastat järjest olen ma endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eduaruande küsimuses Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni raportöör. Pean ütlema, et Makedoonia olukord meenutab mulle pilti Antiik-Kreeka tragöödiast. Kuigi on tõsi, et üldiselt väljendavad pooled oma head tahet, ei järgne sellele mitte midagi rohkemat. Kolm aastat tagasi olin ma kindel, et praeguse parlamendikoosseisu ametiaja lõpul saame kõnelda edust Makedooniaga peetavatel läbirääkimistel Euroopa Liiduga ühinemise üle. Kuid nii ei läinud. Põhiprobleem on nimeküsimus. Hoolimata sellest, et tegemist on kahepoolse küsimusega, mis pole seotud Kopenhaageni kriteeriumidega, mõjutab see poliitilist olukorda Makedoonia ühinemisläbirääkimiste ajal. Kreekal on tahe olemas ja Makedoonial endal on tahe olemas, kuid juba mitu aastat pole olnud võimalik selles asjas kokkuleppele jõuda. Eduaruannet käsitlenud Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni raportöörina saan väljendada üksnes lootust, et see küsimus lahendatakse Euroopa Liidu, Makedoonia ja Kreeka huvisid arvestades.

Makedoonias on probleem poliitiliste institutsioonide stabiliseerimisega. Seda on väga selgelt näha. Väga selgelt on näha ka Euroopa Liiduga ühinemise poole liikuva riigi ühiskonna, võimude ja poliitiliste rühmituste tahe. Nõukogu peaks tegema otsuse alustada ühinemisläbirääkimisi enne 2009. aasta lõppu, kuid siduma selle eelkokkulepete kõige tähtsamate punktide täieliku täitmisega. Selles suhtes on väga olulised Makedoonia eelseisvad presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimised. Meie siin Euroopa Parlamendis jälgime neid valimisi väga tähelepanelikult.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock (PPE-DE). – Härra juhataja, tänan teid selgituse eest. Kreeka ühines Euroopa Liiduga 1981. aastal ja liikmesus on sellele riigile toonud palju kasu, mille üle on mul väga hea meel. Peaaegu 30 aastat hiljem aga soovib ka Makedoonia loomulikult Euroopa Liiduga ühineda ja saada samasugust kasu. Seetõttu oleks õiglane, kui Kreeka väljendaks Balkanil asuva naaberriigina tugevat solidaarsust ja aitaks Makedoonia-sugusel väikeriigil soove täita.

Kuid oma Makedoonia-nimelise maakonna pärast on Kreeka vastu iseseisvale nimele Makedoonia Vabariik ja nõuab, et kasutataks nime endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Miks ei nõua siis Kreeka järjekindluse tagamiseks, et Eesti ametlik nimi oleks endine Nõukogude Liidu Eesti Vabariik?

Seepärast on mul kahju, et Kreeka kaalub nüüd selle küsimuse tõttu vetoõiguse kasutamist Makedoonia liitumise suhtes. Kardan, et Kreeka võib end naerualuseks teha, ja kutsun Ateenat üles oma seisukohti pehmendama. Olen Euroopa Parlamendis ja oma valijaskonna hulgas tuntud suure Kreeka ning Kreekat ja Küprost esindavate Euroopa Parlamendi liikmete sõbrana, kuid ma kuulun ka äsjaloodud Euroopa Parlamendi Makedoonia sõprusrühma. Lahendagem see püsiv küsimus kohe ja mõistlikult. Samuti palun Euroopa Parlamendil saata parlamendiliikmete delegatsioon Makedoonia tulevasi presidendivalimisi vaatlema ja aitama valimiste tulemusi seadustada.

Mis puudutab Horvaatia peatset ühinemist Euroopa Liiduga, siis on kahetsusväärne, et piirivaidlused Sloveeniaga on ikka veel lahendamata. Nagu ka Kreeka ja Makedoonia juhtumi puhul, tuleb need raskused ületada kahepoolselt, mitte segada neid ELiga ühinemisse.

Sloveenia ühines Euroopa Liiduga, kui tal oli veel lahendamata küsimusi Itaaliaga, kuid Itaalia ei seisnud Sloveenial ees ega takistanud tema ühinemist ning ma ei näe põhjust, miks ta peaks nüüd omakorda Horvaatia liitumist tõkestama. Samasuguses olukorras tulevikus ei toetaks ma iial Horvaatia vetot Serbia ühinemisele territoriaalsete vaidluste pärast.

Mis aga minu laienemisest väsinud valijatele hoopis rohkem muret valmistab, on Horvaatia rohke organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon, mille kõrvaldamise peab valitsus tõesti seadma riiklikult esmatähtsaks küsimuseks.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MARTINE ROURE
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE).(DE) Proua juhataja, kõigepealt lubage selgitada, et räägin Türgi teemal oma fraktsiooni, mitte enda nimel. Türgis toimuv paneb liberaale ja demokraate muretsema. Kolme aasta jooksul ei ole reformi edenemine olnud mitte üksnes liiga vähene, vaid on toimunud isegi tagasiminek. Nagu volinik Rehn õigesti märkis, on ajakirjandusvabadus üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Euroopa Liiduga ühineda sooviv riik peab ilma igasuguse kahtluseta ajakirjandusvabadust austama.

Kuid me näeme hoopis midagi muud. Kriitikat tegevatel ajakirjanikel on raskusi akrediteeringu saamisega. Uuel ATV omanikul on endiselt hulk küsimusi vastamata, kõrgetelt ametikohtadelt kostuvad üleskutsed boikoteerida teatud meediakanaleid ja Dohani kontsernile on meelevaldselt määratud 400 miljoni euro suurune maksutrahv. See on omavoliline käitumine ja toob meid õigusriigi põhimõtete juurde, mille järgimine on liberaalidele sama tähtis kui ajakirjandusvabaduse järgimine. Õigusriik peab olema tagatud. Teated järjest sagedasematest juhtumitest, mil politsei kohtleb vääralt ja piinab kinnipeetuid, valmistavad meile sügavat muret, eriti kui piinamine ja väärkohtlemine toimub väljapool ametlikke vanglaid või politseijaoskondi, kuid loomulikult on ka seal asetleidvad juhtumid murettekitavad.

Sümboolsed ja vaid pragmaatilised meetmed, näiteks uue programmi vastuvõtmine või uue pealäbirääkija ametissenimetamine teevad heameelt, kui asja üksnes praktilisest küljest vaadata. Kuid need ei ole piisavad, et anda reformidele uut hoogu. Liberaalide ja demokraatide arvates peab Türgi muutma majandust, ühiskonda, poliitikat ja põhiseadust iseenda ja oma rahva huvides, sõltumata ühinemisväljavaadetest.

Kui lubate, siis ütleksin veel midagi käimasoleva arutelu kohta. See meenutab mulle lõbustuspargi karusselli, kus kord sõidab mööda Türgi, kord Horvaatia ja kord Makedoonia hobune. Leian, et me peaksime arutelu esimesel võimalusel ümber kujundama. Peale selle oleksin tänulik, kui see toimuks Brüsselis, mitte Strasbourgis.

 
  
MPphoto
 

  Mario Borghezio (UEN).(IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, Horvaatia küsimuses on Itaalia rahva nimel kõnelejatel ja Itaalia rahva poolt valitutel kohustus rõhutada itaallaste õigustatud nõuet. Üle 60 aasta on möödunud meie Istra ja Dalmaatsia vara ajaloolisest vargusest. Horvaatial on moraalne kohustus nõue täita ning president Barrosol on toimik selle hella ja ülekohtuse loo kohta, millele tuleb juhtida inimeste tähelepanu. Tegemist on pigem moraalse kui poliitilise küsimusega vara tagastamisest tegelikele omanikele – 1411 kinnistut kuulus algselt itaallastele.

Mis puudutab Türgit, siis kuidas me saame rahuliku südamega mõelda liikmesuse andmisest riigile, kes kasutab praegu NATOs oma islamlikku vetoõigust peasekretäri ametissenimetamise vastu ainuüksi põhjusel, et viimane esindab riiki, kus leidis aset karikatuurijuhtum, nimelt Taanit? Islamiriik Türgi on põhjustanud islamliku seisaku ühe peaministri määramisel Atlandi liidu peasekretäriks puhtalt põhjusel, et see on peaminister riigis, kus avaldati islamiteemaline karikatuur, s.o vabas riigis, kus erinevalt Türgist on võimalik avaldada iroonilisi karikatuure Muhamedi kohta. Türgis kehtib seadus – volinik peaks seda teadma –, mis keelab muu kui islami pühakoja rajamise tänavale, kus asub mošee. Teisisõnu – kui sellel tänaval on mošee, ei ole seal lubatud ühtki teist usku esindavat hoonet. Meie raportööril, kes kannab minu meelest kenasid pükse, ei lubataks täna oma pükskostüümis Türgi parlamenti siseneda. See näitab, kui kaugel taga me oleme. Türgi asub Aasias, mitte Euroopas.

 
  
MPphoto
 

  Angelika Beer (Verts/ALE).(DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt lubage mul Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel tervitada täna siin viibivat Makedoonia asepeaministrit.

Teiseks ütlen palju tänu nõukogu eesistujale Tšehhile ja avalduse eest peaminister Topolánekile, kes esimese asjana märkis eile, et Makedoonia ja Kreeka nimevaidlus on kahepoolne ega peaks tooma kaasa mingeid tagajärgi, ning teise asjana pooldas Makedoonia võimalikult kiiret ühinemist NATOga ja seega ka Kreeka veto tagasivõtmist – need on kaks väga tähtsat asjaolu.

Võib-olla oleme teinekord pisut kõrgid, kui arutleme kandidaatriikide üle, ja seetõttu soovin tõstatada isikliku vastutuse küsimuse, sest me arutame siin kandidaatriikide väljavaateid ja vajakajäämisi, kuid teisest küljest on meil ka väga tugevaid poliitilisi jõude, näiteks Saksamaa konservatiivid, kes suruvad peale Horvaatia vastuvõtmist ega soovi, et teised riigid Horvaatiale järgneksid.

Kui see oleks järgmise parlamendikoosseisu ametiajal Euroopa Liidus valitsev arvamus, siis hävitaks see kallihinnalise rahuplaani, mis koostati pärast Balkani sõdu. Meie kaotaksime oma tõsiseltvõetavuse ja ka Euroopa tõsiseltvõetavus väheneks. Palun kõigil sellele vastu seista.

Horvaatia ja Sloveenia puhul eeldame, et ilma kahepalgelisuse ja vetodeta kulgeb kõik hästi ja et piirivaidlused võib kõrvale jätta, ning loodame, et läbirääkimisi Makedooniaga alustatakse esimesel võimalusel.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten (IND/DEM). – Proua juhataja, kui Türgi ühineb Euroopa Liiduga, saab temast vaeseim ja majanduslikult mahajäänuim liikmesriik, mille elanike arv ületab 72 miljonit. Sajad tuhanded, kui mitte miljonid inimesed siirduvad Suurbritannia-sugustesse riikidesse.

Euroopa Liit hakkab piirnema selliste riikidega nagu Süüria, Iraak ja Iraan, kus on väga suur võimalus edaspidiste konfliktide ja vastuolude tekkeks.

Kuid inimesed, kes peaksid Türgi liitumise pärast tõepoolest muret tundma, on Küprose kreeklased – Türgi ühinemisel ELiga saavad türklased õiguse liikuda kõikjale Euroopa Liitu. Tuhanded türklased saavad seadusliku õiguse minna Küprose lõunaossa ja see soovi korral suhteliselt õiguspärasel viisil tegelikult okupeerida.

Euroopa Parlamendi valimistel 4. juunil ei tohiks Londonis olevad Kreeka päritolu valijad unustada, et nii konservatiivid, leiboristid, liberaaldemokraadid kui ka rohelised toetavad innukalt Türgi liitumist. Ainus Türgi liitumise vastu olev Briti partei Euroopa Parlamendis on Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). - (NL) Proua juhataja, kui ka midagi muud ei ole saavutatud, siis on läbirääkimised Türgiga aidanud komisjonil ja nõukogul täiustada eufemismide kasutamise kunsti. Viis, kuidas Türgi probleeme pisendatakse, hakkab muljet avaldama. Sellest on Türgis teatud määral isegi pilketeema saanud.

Probleemide nimekiri on nii pikk, et asjaolu, et läbirääkimised ikka veel jätkuvad, tekitab hämmeldust. Tõepoolest, komisjon on lubanud, et läbirääkimised peavad sammu Türgi reformidega. See lubadus on nüüd täielikult murtud, sest pidevalt avatakse uusi peatükke.

Üle kolme aasta kestnud läbirääkimiste tulemused on ülimalt kahetsusväärsed. Seega lõpetagem need. Türgi ei ole Euroopa riik ega kuulu seetõttu Euroopa Liitu, kuid töötagem selle asemel välja eripartnerlus.

 
  
MPphoto
 

  Doris Pack (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, härra nõukogu eesistuja, härra volinik, Horvaatia on esimene riik, kelle ühinemisele Euroopa Liiduga on pärast viimast kaht laienemist Rumeeniasse ja Bulgaariasse määratud õigustatult väga suured nõudmised, ning seetõttu on Horvaatia täidetud eesmärgid ja tehtud edusammud eriti kiiduväärt. Järelejäänud kohtureformidega tegeldakse praegu. Veel kord rõhutamist leidnud täielik koostöö Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga on õigel teel.

Sloveenia puhul on küsimus kahepoolsetes piirivaidlustes. Härra volinik, ühtäkki viitasite te Euroopa piirivaidlustele. Enne 2004. aastat ei olnud need Euroopa piirivaidlused, vaid tegemist oli tunnustamata piirivaidlustega. Samuti ei pöördunud keegi vaidluse lahendamiseks ÜRO poole, nii nagu nüüd on tehtud. Seega kui Sloveenia lõpetaks vajalike läbirääkimispeatükkide avamise tõkestamise, mida ta põhjendab kahepoolsete piirivaidlustega, mis tema enda liitumist Euroopa Liiduga ei takistanud, saaks ühinemisläbirääkimised Horvaatia ja ELi vahel lõpetada selle aasta lõpuks.

Kandidaatriik Makedoonia on samuti teinud suuri edusamme. Kui märtsi lõpul toimuvad valimised vastavad rahvusvahelistele normidele, peab Euroopa Liit lõpuks ometi määrama ühinemisläbirääkimiste alguse päeva. Puhtalt kahepoolne nimevaidlus Makedoonia ja Kreeka vahel ei tohi anda Kreekale põhjust vetot kasutada.

Jääb üle ainult loota, et need kaks ELi liikmesriiki – Kreeka ja Sloveenia – mäletavad enda olukorda enne ELiga ühinemist ning saavad aru, et nad peaksid oma naaberriikide suhtes käituma õiglaselt ja Euroopale kohaselt.

Kui Horvaatia ja Makedoonia saavutavad oma naabrite abiga sel aastal eesmärgid, mida ma kirjeldasin, oleks see ülejäänud Lääne-Balkani riikidele positiivne märguanne sellest, et Euroopa Liit võtab tõsiselt Thessaloníkis antud lubadust võtta vastu kõik Lääne-Balkani riigid, ja proua Beer – seda toetab ka Saksamaa kristlik-demokraatlik liit.

 
  
MPphoto
 

  Libor Rouček (PSE).(CS) Soovin esitada mõned märkused. Esiteks on hea, et me arutame Euroopa Liidu laienemist, sest on oluline, et ka suure majanduskriisi ajal ei kaota Euroopa silmist üht oma õnnestunud eesmärki, nimelt edasist laienemist. Me peame jätkuvalt sellele eesmärgile keskenduma. Teiseks olen seoses Horvaatiaga kindlal veendumusel, et ühinemiskõnelused saab sellel aastal lõpetada. Seetõttu palun nõukogul kohe tegutseda ja luua tehniline töörühm, kelle ülesandeks saab ühinemislepingu projekti koostamine. Mis puudutab endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, on kahetsusväärne ja Makedoonia meelestatusele ebasoodne, et ikka veel ei ole ühinemiskõnelused Skopjes alanud, hoolimata sellest, et Makedooniast sai kandidaatriik kolm aastat tagasi. Seepärast kutsun nõukogu üles seda protsessi kiirendama. Türgi puhul aga olen nõus, et poliitilisi reforme tuleb enne niinimetatud poliitiliste peatükkide avamist kiirendada. Kuid ma ei mõista, miks ei ole võimalik pidada Türgiga läbirääkimisi näiteks energiapeatüki üle, mis on nii Euroopa Liidu kui ka Türgi jaoks eluliselt tähtis.

 
  
MPphoto
 

  Jelko Kacin (ALDE).(SL) Meie Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis toetame härra Meijeri raportit. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik väärib paremat tulevikku ja seda, et talle antaks võimalus. Kuid ta vajab ka pisut rahvusvahelist austust, sealhulgas enesemääramisõigust ning oma keele ja kultuuri tunnustamist.

Riigi nime küsimus on liiga pikalt lahendamata jäänud ja õhkkond riigis on juba mõnda aega halvenenud. Järjest enam levib populism ja rahvuslus, liiga palju on poliitiliste küsimuste taha varjumist ja sõnavõttudes rünnatakse naaberriike. Heanaaberlikele suhetele ei aita kaasa komme anda infrastruktuurirajatistele nimesid, mis on tuntud Kreeka ajaloost enne slaavlaste piirkonda saabumist. Üle kümne meetri pikkuste monumentide püstitamine ei ole vajalik.

Kui me tahame ebastabiilsust ära hoida, peame aitama endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil, selle poliitikutel ja rahval blokaadist välja murda. Viisanõuete tühistamisest ei piisa. See riik vajab läbirääkimiste alguse päeva kindlaksmääramist. Nad väärivad võimalust näidata ühinemise käigus oma häid külgi. Me peame neid nüüd aitama ja näitama, et meil on neisse usku. Nii saame aidata kaasa piirkonna stabiilsusele ja soodsale arengule. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik vajab praegu positiivset vastukaja, sest aeg on tähtis. Õigupoolest võib isegi öelda, et aeg on raha.

Lubage mul öelda ka paar sõna Horvaatia kohta. Härra volinik, Sloveenia ja Horvaatia endiste peaministrite härra Drnovšeki ja härra Račani suur saavutus oli piirikokkuleppe sõlmimine. Kahjuks ei ole neid enam meie hulgas, kuid neil oli julgust minna edasi, investeerida tulevikku ja saavutada mingigi edasiminek. Ma pean õigeks, et ergutate mõlema riigi valitsusi nende jälgedes käima ning uut piirikokkulepet sõlmima ja tegema seda just lähitulevikus. See oleks kasulik nii Sloveeniale, Horvaatiale, Euroopa Liidule kui ka Lääne-Balkani riikidele.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Rogalski (UEN).(PL) Proua juhataja, läbirääkimised Türgi ühinemise üle Euroopa Liiduga on endiselt pooleli, kuigi need oleksid pidanud juba ammu lõppenud olema. Türgi valitsus ei ole esitanud ühtset ja kõikehõlmavat poliitiliste reformide programmi. Türgi ei ole taasalustanud tööd ilmaliku põhiseadusega, mille olulise osa pidi moodustama Türgi valitsuse tagatav inimõiguste ja põhivabaduste kaitse.

Jätkuvalt diskrimineeritakse etnilisi ja usulisi vähemusi. Samuti ei ole Türgi võtnud meetmeid kohtute erapooletuse tugevdamiseks. Endiselt ei kaitsta Türgis sõna- ja ajakirjandusvabadust, vaid hoopis rikutakse seda avalikult. Koduvägivald ja sundabielud on ikka veel tavalised nähtused.

Türgi vastuseis ELi ja NATO strateegilisele koostööle on täielikus vastuolus ühenduse huvidega. Veelgi enam, Türgi ei tunnista ühe Euroopa Liidu liikmesriigi, nimelt Küprose iseseisvust. See on skandaalne. Türgi on antidemokraatlik inimõigusi rikkuv riik, kes juhindub meile võõrastest väärtustest. Euroopale oleks palju kasulikum, kui Türgist ei saaks Euroopa Liidu liiget.

 
  
MPphoto
 

  Sepp Kusstatscher (Verts/ALE).(DE) Tänan, proua juhataja. Tahan tänases laiaulatuslikus arutelus rõhutada üht probleemi – see on Makedoonia mitmekeelsuse küsimus.

Konflikt sai hiljuti alguse albaania ja makedoonia keelt kõnelevate lastevanemate vahel Struga koolides. Rahvuslikult meelestatud vanemate survel otsustasid vastutavad isikud korraldada õppetegevust rahvusrühmades, kuid see on vale samm. Keelerühmade eraldamine ei soodusta keeleõpet, vaid seda teeb eri keelt rääkivate inimeste sundimatu kokkuviimine koolis, töö juures ja mänguplatsil. Loomulikult valmistab heameelt inglise keele õpetamine, mis on nüüd kõikjal kohustuslik juba esimesest klassist alates, kuid makedoonlased ei tohiks kasutada seda ettekäändena, et mitte õppida albaania keelt, ja albaanlased, et mitte õppida makedoonia keelt. Mitmekeelsete piirkondade koolidel on väga eriline ülesanne – nad peavad õpetama lastele emakeelt ja ka naabrite keelt.

Euroopa Liidu juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses” ja see peaks kehtima ka makedoonlaste kohta.

 
  
MPphoto
 

  Hanne Dahl (IND/DEM).(DA) Proua juhataja, ma leian, et Türgi peaks olema Euroopa Liidu liige. Kriitika Türgi suhtes on sageli õigustatud, kuid vabandused ja äraootaval seisukohal olemine peab lõppema ning tuleb koostada tõsine kava Türgi ühinemiseks ELiga. See on aeganõudev, aga kõnealune riik peab Euroopa Liiduga ühinema ja see peab olema meie selge ja kindel sõnum. Selle asemel, et pidada Türgi demokraatia üle pseudoarutelu, vajame tõelist ja avatud arutlust teemal, millist rolli saab usk ühiskondlikus mõttevahetuses mängida ja millist rolli ta peaks mängima. Me peame tegema Euroopas koostööd nii, et suudame vastata nõudmistele, mida esitab eri uskudest koosnev Euroopa. Seda tehes ei tohi me kaotada silmist keskseid väärtusi ega selle inimese puutumatust, kes lähtub Euroopa väärtustest, mis on kujunenud sajandite jooksul enne ja pärast Kristuse sündi juudi, kristliku ja hellenistliku kultuuri kokkusulamisel.

 
  
MPphoto
 

  Carl Lang (NI).(FR) Proua juhataja, mul on üks minut aega teile öelda, et vaatamata Euroopa institutsioonide meelekindlusele ja pimedusega löödusele peaks üks asi kõigile selge olema – on aeg lõpetada Türgi ühinemisprotsess.

Läbirääkimised on takerdunud ning valitseb vastastikune mõistmatus ja pidev ebaselgus. Selline olukord on kahjulik kõigile – nii Euroopa Liidule kui ka Türgile. Me peame lõpetama silmakirjatsemise ja teesklemise.

Me ei tohi unustada üht ilmselget asjaolu. Türgi on Väike-Aasia riik. Türgi ei ole Euroopa riik ei geograafiliselt ega kultuuriliselt. Türgi sõjavägi on okupeerinud osa ühest Euroopa Liidu liikmesriigist ning siiani oleme avanud vaid kümme läbirääkimiste peatükki 35st ja ainult üks neist on suletud. Kõigil, alates Küprosest, on aeg taastada oma vabadus, sõltumatus ja suveräänsus.

Eurooplased ei soovi Türgit Euroopasse. Austagem oma inimesi ja austagem Euroopat!

 
  
MPphoto
 

  Pál Schmitt (PPE-DE). - (HU) ELi-Horvaatia parlamentaarse ühiskomisjoni esimehena soovin juhtida teie tähelepanu eriti märkimisväärsele sündmusele. Esmaspäeval nõustus Horvaatia peaminister – ja mitte ainult peaminister, vaid ka president ja kõik parlamendi opositsiooniparteid – sellega, et Euroopa Liit peaks vahendama Horvaatia ja Sloveenia piirivaidluse lahendamist rahvusvahelise õiguse alusel. Leian, et Euroopa Liidu ajaloos on enneolematu, et üks liikmesriik halvab liidu laienemise ja takistab praegu 12 läbirääkimispeatüki avamist, kui mõnda aega tagasi, 2001. aastal oma ühinemiskõneluste ajal kinnitas see riik, et tal ei ole naabritega piirivaidlusi.

Alates ühinemisläbirääkimiste algusest 2005. aastal on saavutatud hulk tulemusi kohtusüsteemi ja avaliku halduse valdkonna ümberkujundamisel, korruptsioonivastaste meetmete võtmisel, vähemuste õiguste tagamisel, põgenike tagasipöördumisel ja piirkondlikus koostöös. Horvaatia puhul tähendas see esimest korda terve hulga püstitatud eesmärkide täitmist. Ligikaudu sada eesmärki täideti edukalt. Pärast neid erakordseid jõupingutusi ootab Horvaatia rahvas nüüd lõpuks ometi häid teateid Euroopa Liidust. Tundlik ja iseteadlik rahvas pettus, kui sõbralik naaberriik blokeeris ainsana edasised ühinemisläbirääkimised. Balkani riikides on pikaajalist stabiilsust võimalik saavutada üksnes siis, kui nad lõimuvad Euroopaga. Liit teeb vea, kui laseb Sloveenial kahepoolse vaidluse tõttu tõkestada kõnelusi Horvaatiaga, vaatamata sellele, et Horvaatia on teinud kõik võimaliku Euroopa põhiväärtuste kaitsmiseks ja ühenduse õigustiku vastuvõtmiseks. Proua juhataja, märgin, et on kahetsusväärne – võib-olla ka nende jaoks, kes meid kuulavad –, et me käsitleme kolme olulise ja ajaloolise riigi saatust korraga, just nagu oleks tegemist ühe ja sama riigiga. Vahest oleks olnud parem arutada neid kolme riiki eraldi.

 
  
MPphoto
 

  Emine Bozkurt (PSE).(NL) Proua juhataja, soovin puudutada küsimust, millele proua Oomen-Ruijten samuti viitas, nimelt poliitiliste kriteeriumide küsimust. Läbirääkimistes Türgiga olid kodanikuõigused väga selgelt kavva lisatud. See kajastub ka käesolevas raportis.

Palju asju on nähtavalt paranenud – kurdikeelne televisioon, aga ka naiskomisjoni moodustamine Türgi parlamendis, mille nimel mina kui raportöör Türgi naiste õiguste küsimuses tegin viimastel aastatel väga palju tööd. Need on suured reformid.

Teine ilmne edusamm on väärkoheldud naiste varjupaikade arvu suurendamine. Kuid mis saab neist naistest pärast varjupaigast lahkumist? Kuidas nende ja nende laste eest hoolitsetakse? Türgi peab selle küsimusega tegelema. Selle kuu lõpul toimuvatel kohalike nõukogude valimistel peaks kohalikesse nõukogudesse rohkem naisi pääsema.

Soovin juhtida teie tähelepanu ka pettusevastasele võitlusele. Türgi peaks pettusevastases ja naistega kaubitsemise vastases võitluses tegema Euroopa Liiduga tõhusamat koostööd, sest liiga paljudest inimestest saavad nn rohelisi fonde või heategevusorganisatsioone hõlmavate pettuste ohvrid.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, ma ei ole kunagi toetanud Euroopasse mittekuuluva Türgi ühinemist ELiga, kuid praegune majanduslangus tugevdab mu veendumust selles rohkem kui kunagi varem.

Suure toetajana kannab Ühendkuningriik Euroopa Liidu rahastamisel ebaproportsionaalset koormat ja Türgi kaasamiseks tehtavad üüratud lisakulud muudaksid meie koorma väljakannatamatuks. Vähenenud maksubaas, langevad sissetulekud ja suurenenud hoolekandekulud, samuti leiboristliku valitsuse juhtimisvigade tagajärjel tulevastel kümnenditel meid halvavad võlad ei võimalda meil kasutada oma kahanevaid vahendeid Türgi liitumise rahastamiseks.

Kui soovite, võite nimetada seda kitsarinnaliseks ja omakasupüüdlikuks rahvuslikuks huviks, kuid minu jaoks on see möödapääsmatu, kaine ja rahaliselt mõistlik käitumine.

 
  
MPphoto
 

  Antonios Trakatellis (PPE-DE).(EL) Proua juhataja, kõnealuses piirkonnas asuva vanima Euroopa Liidu ja NATO liikmena on Kreeka olnud ja on jätkuvalt kõikide Balkani riikide Euro-Atlandi struktuuridesse lõimimiseks tehtavas töös esirinnas, sest ta usub kindlalt, et selle piirkonna riikide areng on kõigile kasulik.

Kreeka on investeerinud endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki enam kui miljard dollarit ja loonud 20 000 töökohta, mis on kohalikku majandusse tehtud välisinvesteeringute hulgas enneolematu. Kreeka arvates ei ole nimevaidlusel üksnes ajaloolised, psühholoogilised või tundelised tahud. Tegemist on jätkuvalt olulise poliitilise küsimusega, mis puudutab kõiki Kreeka kodanikke, Euroopa heanaaberlikke suhteid ja piirkondlikku koostööd.

Tuletan Euroopa Parlamendile meelde, et Kreeka nõustus dokumendis KOM(2007)0663 endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile Euroopa Liiduga ühinemiseks kandidaadistaatuse andmisega sõnaselgel tingimusel, et läbirääkimistel leitakse ÜRO egiidi all nimeküsimusele vastastikku sobiv lahendus, mis aitab kaasa piirkondlikule koostööle ja heanaaberlikele suhetele, sest lahenduseta ei saa olla sõprust ja sõpruseta liite või partnerlust.

Meie saadikurühm ei ole vastu raportis väljendatud seisukohtadele, mis toetavad kindlalt lahenduse leidmist ÜRO egiidi all. Kahjuks on aga lisaks sellele selgele seisukohale lõigetes 12 ja 13 teisi täiesti vastuvõetamatuid fraase, mis õõnestavad probleemi lahendamiseks tehtavaid jõupingutusi ja õhutavad järeleandmatusele; muudatusettepanekud 1 ja 2 taastavad lõigete 12 ja 13 õige sõnastuse.

Muus osas sisaldab raport mitmeid punkte, mis aitavad endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil jätkuvalt Euroopale läheneda.

 
  
MPphoto
 

  Maria Eleni Koppa (PSE).(EL) Proua juhataja, laienemispõhimõte on Euroopa Liidu välispoliitika kõige kordaläinum väljendus. Türgi puhul peab sõnum olema selge – eesmärk on lõimumine, mis saavutatakse kohustuste täitmise, demokraatia kindlustamise, inimõiguste austamise ja heanaaberlike suhete hoidmisega.

Türgi on äärmiselt olulises staadiumis nii riigisiseses kui ka oma geostrateegilise rolli ümbermõtestamise tähenduses. Selles raamistikus on ülimalt tähtis, et ta jätkaks reforme ja liiguks kindlalt Euroopa poole. Siiski märgin, et pingeline õhkkond, mida Türgi hiljuti Egeuse piirkonnas õhutas, on tekitanud uusi probleeme.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul rõhutas komisjon selgelt, et see riik ei vasta läbirääkimiste alustamiseks vajalikele põhinõuetele, sest riigi demokraatias on märkimisväärseid vajakajäämisi. Mis puudutab nimevaidlust, siis hoolimata sellest, et Kreeka on näidanud üles koostöötahet ja reaalsustaju, ei ole Skopje sellele vastanud.

Kahjuks aga näidatakse täna käsitletavas Euroopa Parlamendi raportis minu riiki ainsana, kes vastutab läbirääkimiste alguse viibimise eest. See on Kreeka suhtes ebaõiglane ega aita lahendada probleemi, mis on vaevanud mõlemat riiki juba üle 15 aasta.

 
  
MPphoto
 

  Alojz Peterle (PPE-DE).(SL) Siiani olen toetanud kõiki Euroopa Parlamendi raporteid, mis kajastavad Horvaatia edusamme teel Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks. Ka antud juhul on mul paljude Horvaatia saavutuste üle hea meel. Olen rõõmuga nõus toetama ka käesolevat olulist raportit, mille koostamisega kolleeg Swoboda on vaeva näinud, juhul kui kompromissina tehtud muudatusettepanekud kajastavad tasakaalukat ja realistlikku käsitust. Vaid nii saab kõrvaldada takistuste põhjused ja kiirendada Horvaatia ühinemist.

Nõustun täielikult nõukogu eesistuja härra Vondraga, kelle sõnul peab meie tegevus olema edasiviiv ja hoogne. Seda arvestades on minu meelest oluline, et pärast mitmeid ebaõnnestunud kahepoolseid püüdeid on Euroopa Komisjon nüüd oma vahendustegevuse algatusega andnud võimaluse uueks ja tõsiseltvõetavaks katseks saavutada Sloveenia ja Horvaatia piiri probleemile lõplik lahendus ning samas liikuda Horvaatiaga peetavate ühinemisläbirääkimistega kiiresti edasi.

Mul on hea meel märkida, et mõlemad riigid on selle algatuse hästi vastu võtnud ja et kõnelusi on alustatud kõrgemal tasemel. Loodan, et see algatus viib meid palju lähemale kolmekordsele võidule – võidule Horvaatia, Sloveenia ja Euroopa Liidu jaoks. Me ei saa lubada vaid ühe osalise võitu või vaid ühe seisukoha valitsemist – me võidame üksnes siis, kui töötame ühiste eesmärkide ja ühise tahte nimel.

Samuti olen raportöör Swobodaga ühel meelel selles, et me peame järgima rahvusvahelise õiguse osaks olevat võrdsuse põhimõtet. Nõustun täielikult ka volinik Rehniga, et piirivaidluse lahendamise sobiv lähtealus on ÜRO põhikiri ja et komisjoni algatus kajastab selle põhikirja mõtet.

On aeg keskenduda läbirääkimistele ilma ilukõnede või surveta, mis võib kahjustada kummagi poole eneseväärikust või Horvaatia seisundit ühinemise käigus. Me vajame positiivset õhkkonda. Olen kindlal veendumusel, et võimalik on vaid üks hea lahendus – see, millega Sloveenia ja Horvaatia nõustuvad kolmanda osalise, s.t komisjoni vahendustegevuse käigus. Ma tahaksin, et see juhtuks esimesel võimalusel.

 
  
MPphoto
 

  Giorgos Dimitrakopoulos (PPE-DE).(EL) Proua juhataja, olen nõus Türgi väljavaadetega Euroopa suhtes ja tunnustan neid, kuid et selles valdkonnas soodsaid tulemusi saavutada, peab Türgi täitma alljärgnevad nõuded.

Esiteks peab Türgi ka tegelikult austama vähemuste õigusi ning loobuma sellisest poliitikast, mida ta rakendab näiteks Gökçeadal (Imvrosel) ja Bozcaadal (Tenedosel).

Teiseks peab Türgi parandama suhteid Kreekaga ehk tema Euroopale lähenemist toetava liikmesriigiga, näiteks lõpetama ettekäänete otsimise sõjategevuse alustamiseks ja viimaks ometi ka oma rikkumised Egeuse piirkonnas.

Kolmandaks on vaja edasiminekut Küprose küsimuses. Edasiminekut näitab ühelt poolt Türgi okupatsioonivägede väljaviimine ja teiselt poolt asumine kõikides küsimustes konstruktiivse seisukohale eesmärgiga probleem lahendada. Tuletan Euroopa Parlamendile meelde, et minu põlvkond kasvas üles teadmisega, et meie piirid asuvad Kyrenias.

 
  
MPphoto
 

  Joel Hasse Ferreira (PSE).(PT) Türgi ühinemine Euroopa Liiduga edeneb aeglaselt. Praegu ei ole seda protsessi peatanud mitte Türgis läbiviidavate reformide mõõdukas tempo, vaid nõukogu ja komisjoni pikaldane tegevus. Tulevase ühinemise majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist mõju arutati põhjalikult eelmise aasta detsembris Poola linnas Sopotis toimunud konverentsil, kus mul oli rõõm ja au kõne pidada.

Mis puudutab Türgi valitsuse jaoks esmatähtsaid küsimusi, siis on kohane mainida jaanuaris Brüsselis toimunud hommikust kohtumist peaminister Erdoganiga. Selle kohtumise tulemuseks oli asjade õigeaegne selgitamine ja lisaks kontaktid, mida osa meist Türgi vabariiklastega sõlmis; samuti täiendasid pidevat tööd, mida me oleme ELi-Türgi parlamentaarses ühiskomisjonis teinud, mitmed Türgi rahvarühmad ja organisatsioonid.

Proua juhataja, härra volinik, daamid ja härrad, lõpetuseks ütlen, et see protsess on oluline tõeliselt laienenud, tugeva, maailmale avatud, ilmaliku ja demokraatliku Euroopa jaoks, kus demokraatlikult ühendatud Küprose Vabariigil on väärikas koht.

 
  
MPphoto
 

  Metin Kazak (ALDE).(BG) Tänan, proua juhataja. Türgil on Euroopa geostrateegilise ja energiajulgeoleku tagamisel võtmeroll ja ta jääb ka praeguses kriisis stabiliseerivaks teguriks. On õige, et sellised sündmused nagu AK partei tegevuse lõpetamise toimingud, Ergenekoni juhtum ja kohalikud valimised on aeglustanud riigi reforme, kuid uue pealäbirääkija ametissenimetamine annab Türgi valitsusele hea võimaluse kiirendada oma õigusaktide vastavusse viimist Euroopa normidega ja astuda samme läbirääkimispeatükkides sisalduvate poliitiliste kriteeriumide täitmiseks.

Leian, et Türgi peab need kolm eesmärki täitma, kui ta tahab liikmekssaamist tõsiselt edendada. Esiteks peab Türgi tegema konstruktiivset tööd Küprose küsimuses peetavate arutelude edukaks lõpetamiseks, kuid selle kohustuse peavad võtma kõik protsessis osalevad riigid ja seda ei tohi kasutada ettekäändena läbirääkimiste takistamiseks. Teiseks peab ta austama sõna- ja mõttevabadust. Kolmandaks peab Türgi tagama vähemuskogukondade, eriti nende kultuuriliste ja hariduslike õiguste kaitse. Jätkuva nüüdisajastamise käigus peab Türgi võitma tagasi toetuse oma Euroopaga seotud püüdlustele. Aitäh.

 
  
MPphoto
 

  Bart Staes (Verts/ALE). - (NL) Proua juhataja, olin üks neist Euroopa Parlamendi liikmetest, kes hääletasid enne läbirääkimiste alustamist Türgi poolt, ja minu meelest on need läbirääkimised tegelikult konflikti vältimise harjutus. Olen veendunud, et läbirääkimised mõjutavad oluliselt paljusid poliitilisi valdkondi. Nende eesmärk on luua Türgis parem ühiskondlik õhkkond, paremad keskkonna- ja tervishoiualased õigusaktid ning parem tööõigus Türgi rahvale.

Aja jooksul toovad läbirääkimised ühtlasi kaasa paremad elutingimused paljude rahvastikurühmade – naiste, usuliste vähemusrühmade, kurdide ja aleviitide – jaoks. Edasiminek on siiski liiga aeglane. Seisak on nüüd kestnud juba neli aastat, kuid tegelda tuleb mitmete raskete valdkondadega. Parteide, näiteks Kurdi Demokraatliku Ühiskonna Partei (DTP) diskrimineerimine on vastuvõetamatu. Sõjaväe üle teostatav tsiviil- ja poliitiline järelevalve on puudulik ja see ei ole samuti lihtsalt vastuvõetav.

Arvamus- ja ajakirjandusvabadus on väga tähtsad ning piinamist ja kuritarvitusi vanglates ei saa lubada. Ka kurdi probleem vajab vaieldamatult poliitilist lahendust. Leian, et sellises olukorras peame läbirääkimisi kindlasti jätkama.

 
  
MPphoto
 

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – Proua juhataja, soovin õnnitleda volinik Rehni tema seisukoha puhul, mida ta väljendas proua Oomen-Ruijteni koostatud raporti suhtes ja mille kohaselt on oluline, et Türgi toetaks aktiivselt Küprose kahe kogukonna juhtide vahel käimasolevaid kõnelusi. Seetõttu nõustume täielikult raportööriga, kes kutsub oma raporti lõikes 40 Türgit üles „looma läbirääkimisteks sobivat õhkkonda ning viima selle nimel välja Türgi väed ja võimaldama kahel juhil pidada vabalt läbirääkimisi oma riigi tuleviku üle”.

Leian, et praegu, otsekõneluste ajal ei ole Euroopa Parlamendil soovitatav lisada oma raportisse ettepanekuid ühenduse õigustikust kõrvalekaldumise kohta.

Lisaks raportööri üleskutsele palume Türgil täita ka oma kohustusi teadmata kadunud isikute saatuse väljaselgitamisel ja lõpetada sekkumine Küprose Vabariigi majandusvööndisse. Nii tehes aitab Türgi ise oma ühinemisele kaasa.

 
  
MPphoto
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE).(FR) Proua juhataja, eile esitasin komisjonile suuliselt vastatava küsimuse ja sain Euroopa Parlamendi peasekretariaadilt kirja, milles mind teavitati sellest, et volinik vastab minu küsimusele täna pärastlõunal.

Teatan, et minu nimi on Panayotopoulos ja et ma esitasin küsimuse Türgi läbirääkimiste raamistiku lõike 6 kohta.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Proua Panayotopoulos-Cassiotou, ma arvan, et volinik kuulis teid.

 
  
MPphoto
 

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. – Proua juhataja, meil on siin täna olnud väga pikk ja tähtis arutelu. See aasta on Horvaatiale ja kogu Lääne-Balkani riikidele ühinemisprotsessis äärmiselt oluline ning loomulikult peame tähtsaks ja tunnustame Euroopa Parlamendi jätkuvat tuge Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Lääne-Balkani riikide lähenemisele Euroopa Liidule.

Palju on räägitud Türgi reformide vähesest edust. Seetõttu on meil hea meel, et Türgi on uuesti kinnitanud oma eesmärki liikuda Euroopa Liidu poole, nagu ütles härra Erdogan, ning me palume Türgil kasutada 2009. aastal võimalust ja tõestada seda suurema edasiminekuga teel Euroopa Liitu.

Türgi peab ellu viima kauaoodatud reformid. Euroopa Parlamendi jätkuv toetus kogu protsessi ajal on oluline, eelkõige võttes arvesse eesootavaid ülesandeid. Homme on mul Prahas võimalus kohtuda Türgi läbirääkijaga.

Samas ei tohiks me suhtuda kergemeelselt Türgi strateegilisse tähtsusesse, eriti praegusel rahutul ajal, ega unustada oma varasemaid kohustusi. Minu teada võib president Obama oma Euroopa visiidi ajal käia ka Türgis kui n-ö eeskujulikus moslemiriigis. Arvan, et praegu ei ole eurooplastel õige aeg loobuda enda sidumisest Türgiga. Minu meelest ütles seda täiesti õigesti Joost Lagendijk.

Mis puudutab Horvaatia ja Sloveenia piirivaidlust, siis kuulasin hoolega Hannes Swoboda, István Szent-Iványi ja paljude teiste seisukohti, nii et lubage mul lihtsalt korrata, et eesistujariigil on hea meel, et nii Sloveenia kui ka Horvaatia on nõustunud jätkama volinik Rehni algatusel tööd selle vaidluse lahendamiseks. Me toetame täielikult seda algatust ja tunneme muret selle pärast, et siiani ei ole konkreetsete abitingimuste puhul käegakatsutavaid tulemusi. Märgime, et aeg hakkab lõppema, ja eesistujariik on väga huvitatud sellest, et konkreetsed läbirääkimised põhineksid juba tehtud tööl. Seetõttu kaalume võimalusi suurendada lähitulevikus oma toetust komisjoni algatusele. Arutasime seda teemat äsja lõunalauas.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta ütles teiste hulgas Bernd Posselt, et me peaksime toetama endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi püüdlusi, ja ma leian, et tal on õigus. Mainin lihtsalt, et Tšehhi peaminister Topolánek külastas Skopjet eile ja kinnitas taas meie toetust selle riigi pürgimustele Euroopa poole.

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Proua juhataja, tahan tänada parlamendiliikmeid väga edasiviiva, sisuka ja vastutustundliku arutelu eest ning soovin teha teie kõnede kohta vaid mõned märkused.

Esiteks on selge, et igasugune poliitika kujundamine Euroopas ja maailmas jääb praeguse väga raske aja varju, sest meie kodanikud tunnetavad finantskriisi ja majanduslangust ning loomulikult on see meie Euroopa Liidu juhtide meeltes peamine teema.

Siiski on ülimalt tähtis, et Euroopa Liit säilitaks oma eesmärgi laieneda Kagu-Euroopasse; sellist poliitilist tahet on siin Euroopa Parlamendis täna ka väljendatud ja selle üle on mul hea meel ja ma hindan seda.

Teiseks, Küprose kohta ütles minu sõber härra Wiersma, et ma olen vist optimist. Arvan, et tõlkes läks midagi kaduma, kuigi ma mõtlesin, et ma oskan inglise keelt – võib-olla väikese Ida-Soome aktsendiga. Kuid ma ei pea ennast ei optimistiks ega pessimistiks, vaid tavaliselt olen ma asjade analüüsimisel realist ja nendes küsimustes, mida ma tõepoolest mõjutada suudan, kindlameelne. Antud juhul leian, et meie toetus kahe juhi ja kahe kogukonna käimasolevatele kõnelustele on väga tähtis, et me saaksime kasutada 2009. aastal võimalust jõuda lõpliku lahenduseni, ning loomulikult ootame Türgilt selle lahenduse saavutamiseks soodsa poliitilise õhkkonna loomist.

Euroopa Liidu seisukohast on oluline tagada, et igasugune lahendus oleks kooskõlas liidu aluspõhimõtetega, milleks on vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi põhimõtted. Teisisõnu saab EL toetada kõiki lahendusi, mille tulemuseks on ELi aluspõhimõtteid austav ja ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi täita suutev ühtne Küpros. See tähendab selgelt kahest poliitiliselt võrdsest tsoonist ja kogukonnast koosnevat föderatsiooni, nagu on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomastes resolutsioonides.

Lõpetuseks Horvaatiast; tänan kõnelejaid toetuse eest komisjoni vahendustegevuse algatusele – rahvusvahelisel õigusel põhinevale algatusele –, pidades silmas nii ÜRO põhikirja kui ka ELi ja Horvaatia vaheliste läbirääkimiste raamistikku. Saan rõhutada vaid seda, et millist meetodit ka ei valita, peab kokkulepe kahe riigi – Sloveenia ja Horvaatia – vahel olema kahepoolne. Me teeme tööd, et selle kokkuleppe saavutamisele kaasa aidata.

Loodan südamest, et te saate oma resolutsioonis komisjoni algatust toetada, nii et ei tekiks olukorda, kus peame pöörduma tagasi algusesse, sest see on edasiminekuks ainus reaalne ja sobiv tee.

Lubage mul lõpetuseks väljendada oma siirast usku, et Horvaatial on endiselt võimalik täita auahne eesmärk ja lõpetada ühinemisläbirääkimised 2009. aasta lõpuks, juhul kui läbirääkimisi saab varsti jätkata. Seetõttu julgustan mõlemat riiki piiriküsimuses kiiresti kokku leppima ja kõrvaldama viivitamata takistused Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemiseks peetavatelt läbirääkimistelt. Tänan teid toetuse eest sellele algatusele.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel esitatud kolm resolutsiooni ettepanekut(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, 12. märtsil 2009.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, mul on volinikule konkreetne küsimus: kas ta toetab või ei toeta komisjoni avalduses sisalduva sõna „võrdsuspõhimõte” asendamist väljendiga „rahvusvaheline õigus ja õigusteadus”?

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Härra Posselt, arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Õnnitlen proua Oomen-Ruijtenit selle suurepäraselt koostatud raporti puhul.

Tahan esile tõsta kaht mõtet.

1) Esiteks usun, et EL peab jätkuvalt soodustama Türgi Euroopa-meelse, nüüdisaegse ja ilmaliku eliidi väljakujunemist, samuti levitama euroopalikke väärtusi ja asjakohast teavet Euroopaga lõimumise kohta. Selleks peab EL toetama aktiivsemalt Türgi haridusreformi, ülikoolide autonoomia tagamist, Euroopa integratsiooni õpingute arendamist ja Erasmuse programmi. Julgustada ja toetada tuleb õpilasi, teadlasi ja õpetajaid, kes soovivad põhjalikult uurida ELi institutsioone ja põhimõtteid.

2) Teiseks peab Euroopa Liit kõrvuti rahvusvähemuste õiguste toetamisega mõistma otsustavalt hukka etniliste separatistide tegevuse. Pean silmas kurdi separatismi Türgis ja türgi separatismi Küprosel, kuid on ka teisi näiteid. EL peab toetama territoriaalse terviklikkuse ja heanaaberlike suhete ranget järgimist Türgi, Iraagi, Küprose ja teiste selle piirkonna riikide suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. – On julgustav kuulda, et väliskomisjon ja Euroopa Komisjon on kindlad, et läbirääkimised Horvaatia ühinemise üle ELiga saab sel aastal lõpetada. Horvaatia on teinud suuri edusamme ühenduse õigustiku vastuvõtmisel, korruptsioonivastane organ USKOK on tõhustanud oma tööd ja kehtestatud on õigusaktid Horvaatia kohtusüsteemi reformimiseks.

Kuid edu vähendab teadmine, et jätkuvalt esineb juhtumeid, kus endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisel kriminaalkohtul ei ole olnud võimalik saada mõningaid väidetavate sõjakuritegudega seotud dokumente, samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata vähemuste õigustele, näiteks Krajina serblaste olukorrale ja põgenike tagasipöördumisele.

Laienemine on tänapäeva Euroopa Liidu üks suuremaid saavutusi. Pärast paljude külmast sõjast räsitud Euroopa rahvaste lõimimist peame nüüd tegema sama Lääne-Balkani riikidega. Horvaatia ühinemine on esimene oluline samm.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Dobolyi (PSE), kirjalikult. (HU) Türgi küsimuse ümber on alati olnud kahtlustusi ja usaldamatust. Pidevalt on olnud probleeme, mis ei puuduta kaugeltki rangete ühinemiskriteeriumide täitmise vajadust.

Sellega seoses piisab, kui vaadata, millised on Türgi naabrussuhted teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, näiteks Kreeka või Küprosega, või Euroopa Liitu mittekuuluva Armeeniaga. Kui võtame lisaks arvesse, et Türgi on ainus riik, kelle arvates kuulub Euroopa Liitu vaid 26 liikmesriiki, siis on veider, et Türgi ise soovib selle ühendusega ühineda ja olla tulevikus selle liige.

Olen seisukohal, et kui see riik ei muuda oluliselt oma käitumist põhiküsimustes, hääbub tulevikus tema ELiga ühinemise protsess. Kui EL otsustas alustada ühinemisläbirääkimisi, tehti seda lootuses ja ootuses, et Türgi tõepoolest kuulub Euroopa perre. Lubage mul küsida: kas on kindel, et praegu mõtleb Türgi samamoodi?

Lootust on siis, kui Türgi võtab ühemõtteliselt eesmärgiks seada sisse head suhted oma naabritega ning lahendada olemasolevad probleemid rahumeelselt kooskõlas ÜRO põhikirja ja teiste Euroopas kehtivate dokumentidega.

Kui Türgi täidab need kriteeriumid tingimusteta, on tõenäoline, et me kõik asume teda toetama, ja on võimalik võita tagasi ka Euroopa kodanike poolehoid.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. (PL) Viimase aasta jooksul oleme näinud Horvaatia märkimisväärset edasiminekut ja suuri jõupingutusi ühinemisläbirääkimistel. Läbirääkimised Euroopa Liidu liikmesuse üle on õigel teel, kuigi riik peab keskenduma edasistele reformidele sellistes valdkondades nagu haldus- ja kohtusüsteem, majandus, korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, vähemuste austamine ja kaitse ning sõjakuritegude uurimine.

Jätkuvad ponnistused on väga vajalikud kogu ühenduse õigustiku ülevõtmiseks ja selle tõhusaks rakendamiseks. Lisaks on äärmiselt oluline, et paraneksid Horvaatia suhted oma naabritega, eriti Sloveeniaga, ning et leitaks lõplik lahendus piiriküsimusele teiste naaberriikidega.

Horvaatia peaks hõlmama oma arengupoliitikas ka neid eesmärke, mida Euroopa Liit endale ise praegu kliimapaketi ja taastuvate energiaallikate valdkonnas seab.

Horvaatia edasine edu ühinemisläbirääkimistel sõltub eelkõige oluliste poliitiliste, majanduslike, seadusandlike ja haldusreformide lõpuleviimisest. Sellega seoses peaks meelde tuletama, et komisjoni kava on väga kasulik vahend, mis toetab Horvaatiat üksikute läbirääkimispeatükkide lõplikul vormistamisel. Loodan, et läbirääkimiste lõppjärku on võimalik jõuda ehk koguni sel aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  András Gyürk (PPE-DE) , kirjalikult. – (HU) Energiakoostöö on Euroopa Liidu ja Türgi suhetes tõusnud üheks põhiküsimuseks. Selle peamine põhjus on asjaolu, et Türgi saab transiitriigina märkimisväärselt aidata vähendada Euroopa Liidu sõltuvust energiaallikatest ja mitmekesistada energiavarustust. Suurem koostöö Türgiga võib samas energia siseturu laiendamisele palju kaasa aidata.

Olen veendunud, et Türgi ja Euroopa Liidu põhieesmärgid on samasuunalised. Me soovime rahuldada järjest suurenevat energianõudlust ja kasutada selleks võimalikult paljusid allikaid. Mitmekesisuse edendamine on kõige kiireloomulisem gaasivarustuse valdkonnas. Selle saavutamiseks on määrava tähtsusega Nabucco gaasijuhtme ehitamine. Jaanuarikuine gaasikriis näitas teravamalt kui kunagi varem vajadust nimetatud infrastruktuuri järele. Seetõttu valmistab heameelt asjaolu, et Euroopa majanduse elavdamise kavas nähakse ette vahendid selle gaasijuhtme ehitamiseks.

Seoses Nabuccoga on meil enne esimese labida maasselöömist vaja võimalikult kiiresti sõlmida Türgit hõlmavad kahepoolsed valitsustevahelised kokkulepped. Pean kahetsusväärseks märkusi, mis seovad Ankara vaated Nabucco kohta otseselt riigi ühinemisega Euroopa Liiduga. Olen veendunud, et energiapoliitikaga seotud koostööd ei saa muuta välispoliitiliseks relvaks. Seetõttu on Euroopa Liidu ja Türgi vahel vaja tõhusamat energiaalast dialoogi. Üks võimalik viis selle saavutamiseks on energiapeatüki avamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Komisjoni aastaaruanne kandidaatriigi Türgi edusammude kohta 2008. aastal on tasakaalukas. Kuigi reformidele tuleks hoogu juurde anda ja kaheksa läbirääkimispeatükki on endiselt blokeeritud, on komisjonil hea meel eelkõige Türgi hiljutise diplomaatilise tegevuse üle ja tema osa üle piirkonna stabiilsuse edendamisel. 2008. aasta suve sündmused rõhutasid Türgi strateegilist rolli ka energiasektoris.

Piirkondliku koostöö valdkonnas panime tähele Türgi edasiviivat osa aktiivses diplomaatias, mida rakendati suhetes naabritega ja Lähis-Ida riikidega. Sündmused Kaukaasias näitasid Türgi strateegilist tähtsust Euroopa Liidu energiajulgeolekus, eriti transporditeede mitmekesistamisel. Käesolevas dokumendis rõhutatakse Euroopa Liidu ja Türgi tiheda koostöö tähtsust energiasektoris, kusjuures koostöö põhiosa moodustab Nabucco projekt. Pärast seda, kui Küprose kreeklastest ja türklastest juhtide vahel algasid läbirääkimised, mille eesmärk on saavutada Küprose küsimuses kokkulepe, on ülimalt tähtis, et Ankara jätkaks toetust lahenduse otsimisele kõrvuti ÜRO samalaadsete püüetega.

ELi laienemine ja Lääne-Balkani riikide edasine ELiga lõimimine on Rumeenia jaoks esmatähtsad eesmärgid. Rumeenia toetab Türgiga peetavatel läbirääkimistel tehtud sisulisi edusamme; see protsess on piisavalt hoogne, et sisereforme kiirendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Viimase viie aasta jooksul on uued liikmesriigid tunnetanud paljusid Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid positiivseid mõjusid. Seda kogemust ei tohi monopoliseerida ja seetõttu toetan ma innukalt ELi jätkuvat laienemist. Kuid kuigi mulle meeldiks näha Türgi ühinemist ELiga lähitulevikus, näitab eduaruanne kahjuks midagi hoopis vastupidist.

Olen sellele küsimusele siin istungisaalis mitmeid kordi tähelepanu juhtinud, viidates armeenlaste genotsiidile, kurdidega seotud muredele ja okupatsioonile Küprosel.

Kui vaadata lisaks samme, mida Türgi on alates 2005. aasta oktoobrist astunud 35 ühenduse õigustiku peatüki üle peetavate läbirääkimiste lõpetamiseks, selgub, et avatud on vaid 12 peatükki ja nüüdseks on suletud neist ainult üks – teaduse ja teadusuuringute peatükk.

Tahan küsida nõukogult ja komisjonilt, millised on nende ettepanekud läbirääkimiste kiirendamiseks ja vaidluse lahendamiseks Küprose küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sógor (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid kandidaatriikide suhtes näitama üles suuremat solidaarsust ja sallivust. Minu riik Rumeenia ei olnud ühinemiseks valmis ning vähemuste õiguste valdkonnas on endiselt vajakajäämisi. Sellele vaatamata ei takistanud Ungari Rumeenia ühinemist, sest ta pidas Euroopa solidaarsust ja sallivust tähtsamaks. Loomulikult peavad kandidaatriigid tegema rohkem inim- ja vähemusõiguste tagamiseks, kuid praegused ELi liikmesriigid peavad andma head eeskuju. Seetõttu pean tähtsaks kutsuda Euroopa Liidu liikmesriike üles kõigepealt:

– allkirjastama ja ratifitseerima Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta,

– tühistama ühes ELi liikmesriigis jõusoleva seaduse, mis sisaldab kollektiivse süü mõistet,

– võtma õppust Kosovo juhtumist, tagama praeguste ELi liikmesriikide territooriumil elavatele põlistele rahvusvähemustele kultuurilise ja piirkondliku autonoomia.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE), kirjalikult. – (HU) Lääne-Balkani riikide stabiliseerimine ning nende ja Euroopa Liidu sidemete tugevdamine on oluline ülesanne, sest see piirkond on Euroopa jaoks geostrateegiliselt tähtis. Samal ajal on Lääne-Balkani riigid endiselt mitmeski mõttes, sealhulgas majandus- ja energiavaldkonnas märkimisväärselt nõrgad ja sõltuvad.

Loodetavasti on Horvaatia valmis meiega ühinema 2011. aastal Ungari eesistumise ajal, kuid see sõltub hiljuti Sloveeniaga Pirani lahe jagamise küsimuses alustatud rahvusvaheliselt vahendatavate kahepoolsete kõneluste edukast lõpuleviimisest. Lisatingimusena peab Horvaatia tegema Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga igakülgset koostööd sõjakurjategijate otsimisel ja üleandmisel. Samuti peame saatma positiivse sõnumi nendesse kõnealuse piirkonna riikidesse, kus mitmesuguste välis- ja sisetegurite tõttu on ühinemise ajakava endiselt ebaselge. Ratifitseerigem esimesel võimalusel Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, andkem kõikidele piirkonna riikidele kandidaadistaatus ning tehkem otsus konkreetse ajakava kohta viisavabaduskokkuleppe sõlmimiseks nii kiiresti kui võimalik. Balkani riigid on finantskriisi tõttu tugevasti kannatanud ning vajaduse korral peavad ELi liikmesriigid osalema piirkonna stabiliseerimises ja abistama raskustesse sattunud riike. Euroopa Liit peab pingsalt jälgima piirkonna etniliste rühmade vahelisi suhteid, pöörates erilist tähelepanu tundlikule olukorrale Makedoonias, kust tuleb praegu suurim oht tõsise konflikti tekkimiseks piirkonnas.

 
  

(1)Vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika