Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on petitsioonikomisjoni nimel Miguel Angel Martínez Martínezi koostatud raporti „Euroopa Ombudsmani eriaruanne Euroopa Parlamendile seoses tema soovituse eelnõuga Euroopa Komisjonile kaebuse 185/2005/ELB osas” lühiettekanne (2009/2016(INI)) (A6–0201/2009).

  Miguel Angel Martínez Martínez, raportöör. − (ES) Härra juhataja, volinik, 2005. aastal esitas vabakutseline tõlk, kes sai teada, et ta ei olnud 65aastaseks saades enam Euroopa Komisjoni palgal, Euroopa Ombudsmanile kaebuse väidetava ealise diskrimineerimise kohta, millega rikutakse põhiõiguste hartat.

Tegemist ei ole uue probleemiga – aastaid tagasi otsustasid komisjon ja Euroopa Parlament mitte võtta tööle vabakutselisi tõlke, kelle vanus ületab nende enda töötajate puhul kehtiva pensioniea.

Tõlgid, keda see otsus puudutas, viisid asja Euroopa Kohtusse ja said esimeses astmes võidu; apellatsioonimenetluses võeti aga vastu otsus nende kahjuks, kuigi see oli tingitud vormilistest ja mitte sisulistest puudustest.

Varasemaid kohtuasju ja otsuseid arvesse võttes analüüsis ombudsman kaebust põhjalikult ning leidis, et tõepoolest on tõendeid diskrimineerimise ja põhiõiguste harta rikkumise kohta; sellest tulenevalt esitas ombudsman komisjonile soovituse muuta eeskirja kooskõlas Euroopa Parlamendi poolt juba pärast Esimese Astme Kohtu otsust võetud meetmetega.

Komisjon eiras ombudsmani soovitust ning ombudsman oli seejärel sunnitud paluma toetust Euroopa Parlamendilt, mis suunas asja edasi petitsioonikomisjonile. Petitsioonikomisjonil oli kolm põhjust, miks toetada ombudsmani resolutsiooniga, mille petitsioonikomisjon ühel häälel vastu võttis.

Esiteks, et saavutada kooskõla seisukohaga, millele oli asunud Euroopa Parlament, kes võttis üle 65aastaseid vabakutselisi tõlke tööle siis, kui pidas seda sobivaks või vajalikuks.

Teiseks, kohustuse tõttu toetada ombudsmani. Euroopa Parlament peab ombudsmani institutsiooni vahel koormavaks, kuid samas meie õigussüsteemi jaoks alati väga oluliseks.

Kolmandaks, me pidasime tähtsaks tuletada Euroopa Komisjonile meelde, et see ei ole kõrgemal ühenduse institutsioonidest, eriti nendest, kes vastutavad komisjoni töö uurimise ja selle suhtes järelevalve teostamise eest.

Siin me siis nüüd oleme – istungjärgul koos ja tutvustame resolutsiooni, mille petitsioonikomisjon, nagu ma mainisin, ühel häälel vastu võttis ja milles kutsutakse üles komisjoni ombudsmani soovitust ellu viima; samuti kinnitame taas seda, et ombudsman nagu ka Euroopa Parlament seisab kõrgemal komisjoni õigusteenistusest, mille puhul on tegemist olulise üksusega, kuid haldusüksuse ja ei millegi enamaga. Ei millegi vähema ega enamaga.

Härra juhataja, volinik, pean tunnistama teatud muret – seda seetõttu, et selle protsessi kaudu oleme alati püüdnud jõuda mõistmiseni, kuid sellegipoolest on olnud tunda teatud survet, et see raport ei jõuaks täiskogu ette, ja isegi nüüd viidatakse mõnes märkuses, et ka Euroopa Parlamendi seisukohta ei võeta arvesse. See on äärmiselt üllatav ja lisaks ei ole selle põhjustajaks volinikud ise, vaid pigem teatud juhtivad ametnikud, keda on küll vähe, kuid kes on kõrgel positsioonil ja kes on veendunud, et nad on alalised töötajad erinevalt Euroopa Parlamendi liikmetest ja isegi volinikest, kes on määratluse järgi siin lühiajaliselt olevad ajutised teenistujad.

Härra juhataja, volinik, kolleegid, kuigi kinnitame taas oma soovi ja tahet teha koostööd ja saada komisjoniga alati hästi läbi, ei ole meil muud valikut kui mitte tunnustada käitumist, millele ma viitasin. Lootkem, et homne hääletus peegeldab seda, mis petitsioonikomisjonis toimus: häälteenamust või ühehäälset hääletust ombudsmani toetuseks ning seda, et Euroopa Parlament teeb komisjonile selgeks, et asjad on nii, nagu nad peaksid olema, ja et igaüks teab oma kohta.

  Meglena Kuneva , komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt sooviksin rõhutada, et komisjon on tegutsenud heas usus rangelt kõiki asjakohaseid õigusnorme järgides. Me pole kunagi otsinud konflikti ombudsmaniga, veel vähem Euroopa Parlamendiga. Meie seisukoht seisnes selles, et ombudsman peaks meie positsiooni tunnustama.

Meie lähtekohaks on, et aastate jooksul on konverentsitõlkidest abiteenistujate töötingimusi järjest rohkem vastavusse viidud personalieeskirjadega. Alates 2000. aastast kohaldatakse vabakutselise konverentsitõlkide suhtes personalieeskirju, seda pärast Euroopa Liidu Nõukogu otsust, et nad saavad maksta Euroopa institutsioonidest saadavatelt sissetulekutelt ühenduse maksu ja mitte vastava liikmesriigi oma.

Seejärel, alates 2004. aastast on nende suhtes kohaldatud ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 90, millest tulenevalt neid kutsutakse nüüd konverentsitõlkidest abiteenistujateks. Vanusepiirang 65 eluaastat on üks personalieeskirjades sisalduvaid reegleid, mis hõlmab institutsioonides töötavaid personalikategooriaid, olgu siis tegemist ajutiste või lepinguliste ametnike või abipersonaliga või parlamendiliikmete assistentidega, seda pärast seda, kui hiljuti võeti selle kohta vastu uus määrus. Komisjon, aga ka Euroopa Parlament kohaldasid seda reeglit vabakutseliste konverentsitõlkide suhtes ajavahemikus 2000–2004.

Pärast Esimese Astme Kohtu 2004. aasta otsust, milles märgiti, et üle 65aastaste vabakutseliste konverentsitõlkide tööle mittevõtmine kujutab diskrimineerimist, peatasid institutsioonid selle reegli kohaldamise. Pärast selle otsuse edasikaebamist kuulutas kohus selle kehtetuks. Sellest tulenevalt hakkas komisjon seda reeglit taas kohaldama.

Kuna selles küsimuses enam kohtuotsust ei ole, mõistame me seda selliselt, et varasem reegel kehtib ja et komisjon peab kohaldama eeskirju, mis tulenevad nõukogu 2000. aasta määrusest ja lõpetama 65 aasta vanuses inimestega töösuhte täpselt nagu teiste töötajate puhul

Institutsioonide tõlketeenistuste õigus võtta vabakutselisi konverentsitõlke tööle vastavalt nende vajadusele on konverentsitõlketeenuse eduka tagamise nurgakiviks. Tänu sellele on võimalik katta enamik regulaarsest ja ettenähtavast nõudlusest alaliste tõlkijatega, samas kui nõudluse muutumisel ja aktiveerumisel lahendatakse olukord vabakutseliste konverentsitõlkide abil.

See järeleproovitud ja kontrollitud süsteem on võimaldanud institutsioonidel rahuldada tõlkevajadust nõudluse alusel, sealhulgas saavutades edu kõige uuemate laienemiste käigus, hoides samas kulusid range kontrolli all. See lähenemisviis toetab ka noorte konverentsitõlkide koolitamise aktiivset poliitikat.

Lõpetuseks sooviksin väljendada oma heameelt väga positiivsete kontaktide üle selles küsimuses Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel ning eriti tahaksin tänada asepresident Martínez Martínezi tema väärtuslike kontaktide eest minu kolleegi volinik Orbaniga eelmises etapis.

  Miguel Angel Martínez Martínez, raportöör. − (ES) Härra juhataja, kuna ma jäin enne ühest minutist ilma, sooviksin vastata volinik Kunevale, kes on teadlik minu sõprusest ja soojast suhtumisest tema vastu ja ka härra Orbani vastu. Komisjon ei maininud kordagi ombudsmani soovitust. Teisisõnu, ombudsman, kes on teadlik voliniku argumentidest, on teinud konkreetse soovituse, mida komisjon näib igas aspektis eiravat.

Ma ei palugi proua Kuneval mulle isiklikult vastata, kuna on ilmselge, et tema käsutuses ei ole kogu teavet; ent teave, mis ta mulle on andnud, on kooskõlas sellega, mida me juba teadsime, ja sellega, mida ombudsman teab; samas ei ole ta meile ikkagi öelnud, kas komisjon kavatseb sellest kõigest hoolimata ja teades, et olukorraga tuttav ombudsman soovitab selle reegli muutmist, ombudsmani palvele ja Euroopa Parlamendi seonduvale soovitusele reageerida.

  Meglena Kuneva , komisjoni liige. − Härra juhataja, ainus, mida saan teile praegu öelda, on see, et ma teavitan volinik Orbanit ja hoolitsen selle eest, et te saate selle kohta piisava vastuse. Loomulikult võtame väga tõsiselt teie märkusi ja viimast selgitust, mida te palusite.

  Juhataja. − Tänan teid, volinik, tänan, kolleegid. Aitäh kõikidele töötajatele ja kõikidele tõlkidele, ükskõik kui vanad te ka ei oleks.

Arutelu on lõppenud. Hääletus toimub homme, teisipäeval, 5. mail 2009.