Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on suuliselt vastatav küsimus (O-0027/2010), mille esitas komisjonile Sharon Bowles ühtse euromaksete piirkonna kohta.

  Sharon Bowles, esitaja. – Lugupeetud juhataja! Minu eelkäija majandus- ja rahanduskomisjoni esimehena esitas parlamendile 12. märtsil 2009 ühtset euromaksete piirkonda käsitleva resolutsiooni. Siiani ei ole palju muutunud ning nüüd, 2010. aasta märtsis, esitan ma oma resolutsiooni. Lubage öelda, et me tõesti ootame selles vallas edusamme, enne kui 2011. aasta märtsis uus resolutsioon tuleb esitada.

Komisjon on teinud oma 2009. aasta septembri ühtse euromaksete piirkonna tegevuskava osas jõupingutusi. Oleme nõus kuue esmatähtsa valdkonna meetmetega, kuid suur enamik komisjoni enda konsultatsioonides osalenutest ütles, et vastaste poolehoiu võitmiseks on vaja määrata kindlaks ülemineku lõppkuupäev. Need on komisjoni enda sõnad. Seda ei saa enam otsesemalt väljendada ning me soovitame määrata siduvaks lõppkuupäevaks hiljemalt 31. detsember 2012.

Elame ajal, mil piiriüleste ostude tegemine ja lepingute sõlmimine üha suureneb. Piiriüleste maksete, krediidiülekannete ja otsekorralduste ühised standardid on oluline osa ühtse turu nõuetekohasest toimimisest ja kasvust. Tarbijate jaoks on palju parem, kui nad ei pea kontrollima, kas eri riikides kehtib erinev kord, ning kui neil ei jää seetõttu tehingud tegemata.

Seega ei ole tarbijad kõnealuse projekti puhul ebasoodsas olukorras, kuid neil on vaja kindlust. On muret tekitav, kui puuduvad piisavad tagatised otsekorraldustega seotud volituste haldamiseks ja kontrollimiseks. Maksesüsteemidele kulutavad pangad ühe kolmandiku tegevuskuludest ja seega on pankade jaoks ühtse euromaksete piirkonna õnnestumine väga oluline, kuid nad ei saa seda saavutada omal käel. Euroopa Maksenõukogu peab teadvustama, et tarbijad tunnevad muret pettuste ja usalduse petmise ning selle pärast, kes nende õiguste eest hoolitseb. Väga hõivatud inimesed ei pruugi uut tehingut märgata, iseäranis kui summa ei ole eriti suur. Seetõttu on vaja anda tarbijale otsekorralduste sõlmimisel võimalus lisatagatisteks. Ei ole õige väita, et pangad tuvastavad kõik pettused. Pangad ei ole tuvastanud võltsitud tšekke. Näiteks Prantsusmaal on olnud probleeme tšeki pöördel oleva üleandepealdise pettustega tšekkide puhul, mis on esitatud pangale makse tegemiseks kolmanda poole kontole. See juhtus neli aastat pärast seda, kui Ühendkuningriigi finantsteenuste amet oli selle puuduse kõrvaldanud. Ei piisa sellest, kui lahendada niisuguseid probleeme hinnalisandite või lisateenuste pakkumisega, mis ei kaitse kõiki. See on pettuste toimepanijate puhul põhireegel. Ei piisa sellest, kui probleeme lahendatakse igas riigis eraldi. See on piiriüleste pettuste toimepanijate puhul põhireegel.

Seega soovime, volinik, et tegutseksite kindlameelselt, lahendaksite need probleemid ja esitaksite 30. septembriks 2010 lahendused seoses ühtse euromaksete piirkonna otsekorraldustega.

Käesoleval aastal peaksid riiklikud ametiasutused hakkama ühtset euromaksete piirkonda märgatavalt rohkem kasutama, seega on õige hetk edasi liikuda ja paluda uuringutes osaleda eelkõige neil liikmesriikidel, kes ei ole kavasid koostanud. Me palume ka nendel liikmesriikidel – või sellel liikmesriigil –, kes ei ole veel leidnud lahendust olemasolevate otsekorraldusvolituste juriidilise kehtivuse pikendamiseks, probleem lõpuks lahendada. Võib-olla on teine oluline komistuskivi kaardimaksete mitmepoolne vahendustasu. Seegi probleem tuleb lahendada viisil, mis oleks kooskõlas ka konkurentsipoliitikaga.

Volinik, need on olulised küsimused. Meie arvates on jõudnud kätte aeg tegutseda kindlameelselt ja määrata kindlaks ülemineku lõppkuupäev. Nii saaksime minna edukalt üle ühtsele euromaksete piirkonnale ja selle ühtse turu jaoks väga tähtsa projekti tõeliselt käivitada.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Mul on hea meel teid taas näha. Tahaksin alustuseks öelda, et olen Sharon Bowlesi öelduga nõus. Nimelt, et tarbijad vajavad turvalisust. See kajastab ka soovi, mida väljendasin oma parlamendis toimunud kuulamise ajal. Nimelt, et tarbijad võtaksid kodumaise turu taas omaks konkreetsete projektide abil. Üks niisugustest projektidest on ühtne euromaksete piirkond. Tegemist on keerulise projektiga, kuid selle eesmärk – rahaülekannete lihtsustamine Euroopas – õigustab meie tegevust.

Sharon Bowles, austatud parlamendiliikmed! Tahaksin tänada parlamenti ühtsele euromaksete piirkonnale avaldatud toetuse eest ning anda konkreetsed vastused viiele punktile, mida Sharon Bowles mainis ja mis toovad lahendamist vajavad probleemid hästi esile. Ma hindan ka tehtud eeltööd ning Pervenche Berèsi ja Jean-Paul Gauzèsi häid ning huvitavaid raporteid ühtset euromaksete piirkonda käsitlevate küsimuste kohta.

Proua Bowles, on tõsi, et tähtaeg annaks ühtse euromaksete piirkonna projektile teatava tõuke, mida see vajab. Ma usun, et see oleks nii. Lõppkuupäeval oleks tõepoolest kasulik mõju mitmes mõttes. See muudaks selgemaks õigusliku seisukoha, võimaldaks kavandada vajalikke investeeringuid ja lõpetaks kahe – riikliku ja Euroopa tasandi – maksesüsteemi kõrvuti eksisteerimise, mis tekitab kasutuid kulusid.

Tähtaeg eeldab õigusakti olemasolu. Minu talitused analüüsivad praegu mitmeid võimalusi. Tulemused peaksid selguma järgmiseks kevadeks. Nende tulemuste alusel otsustame, milline oleks kõige tõhusam tegevussuund. Ma kinnitan, et see võib olla seadusandliku iseloomuga.

Praegu, märtsi alguses, on liiga vara see lõpukuupäev teatavaks teha. Sharon Bowles, panin tähele, et soovitasite 2012. aastat. Jätan selle meelde. Igal juhul peame andma ettevõtjatele kohanemisperioodi, näiteks 12 kuud ülekannete jaoks ja 12 kuud otsekorralduste jaoks. Teine õigusloomega seotud algatuse eelis oleks tegelemine nii teie resolutsioonis kui ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu tõstatatud küsimustega, et parandada kasutajatele pakutavate ühtse euromaksete piirkonna toodete kvaliteeti.

Teiseks, proua Bowles, tahaksin rõhutada, et peame selgitama mitmepoolseid vahendustasusid. See on rahastamise ja seega ühtse euromaksete piirkonna pangakaartide ja otsekorralduste arendamise seisukohast tähtis küsimus. 2009. aasta lõpus avaldas komisjon aruteludokumendi, mis sisaldas uusi andmeid ja mitmesuguste kasutajarühmade arvamusi selle kohta. Avaliku arutelu tulemuste juurde tuleme varsti tagasi. Küsimust tuleb analüüsida muidugi konkurentsipoliitikaga kokkusobivuse seisukohast, mille eest vastutab minu kolleeg Joaquim Almunia.

Siiski tahaksin teha mõningad märkused. Kuni 2012. aasta novembrini kehtib otsekorralduste puhul lühiajaline üleminekusüsteem, mis võimaldab kehtestada piiriüleste tehingute puhul kuni 8,8%-lisi mitmepoolseid vahendustasusid. Märgin siiski, et praegu tehakse Euroopas üle 70% otsekorraldustest, ilma et ülekandele kehtestataks mitmepoolseid vahendustasusid. Mitmepoolne vahendustasu ei näi seega olevat ainus rahastamisvahend või isegi mitte kõige tõhusam vahend.

Nagu te teate, võttis komisjon seoses pangakaartidega vastu otsuse, milles ollakse vastu MasterCardi piiriülestele mitmepoolsetele vahendustasudele. Sama tegime Visa kaardi puhul. Euroopa Kohtus on praegu käimas MasterCardi käsitlev menetlus. Selle menetluse raames, pidades eelkõige silmas niisuguste vahendustasude suurust ja liiki, on Euroopa Komisjon juba mängureegleid selgitanud. Kohtu lõplik otsus peaks andma kindlama õigusliku aluse.

Kolmandaks, nagu ma ka oma kuulamisel mainisin, pooldan ma pangakaarte käsitlevat Euroopa algatust. Erasektoris töötatakse välja mitmeid algatusi, näiteks Monnet’ projekt, PayFair ja European Alliance of Payment Schemes (Euroopa makseskeemide liit). Lugupeetud Sharon Bowles, austatud parlamendiliikmed! Ma kohtun varsti turu tähtsaimate osalejatega, et hinnata ühiselt nende soovi liikuda edasi ning võib-olla kooskõlastada nende algatusi ja määrata kindlaks tegevusraamistik. Samal ajal analüüsib komisjon konkurentsieeskirjade seisukohast lähtudes argumente, mille maksekaardisüsteemid on esitanud oma rahastamissüsteemi põhjendamiseks.

Neljas punkt on seotud tulevase juhtimisega. Nagu te teate, ei saa ühtne euromaksete piirkond kasu üleeuroopalisest juhtimissüsteemist. Seepärast loodi Euroopa Keskpangaga ühine algatus asutada ühtse euromaksete piirkonna nõukogu, kuhu kuuluks piiratud arv makseteenuste pakkujate ja kasutajate kõrgetasemelisi esindajaid. Eesmärk ei ole teha otsuseid, vaid soodustada dialoogi ja tagada ühtse euromaksete piirkonna projekti nõuetekohane elluviimine. Esimene kohtumine leiab aset kevadel.

Lugupeetud Sharon Bowles, austatud parlamendiliikmed! Hoian parlamenti ühtse euromaksete piirkonna nõukogu tööga isiklikult kursis, eriti majandus- ja rahanduskomisjoni koosolekutel osalemise kaudu.

Minu viimane märkus on seotud kasutajate huvide arvessevõtmisega, mida mainisite ka teie, proua Bowles. On kahetsusväärne, kuid sageli näib, et pangamaksete teenuse pakkujad ei võta kasutajate muresid arvesse. Seda on võimalik parandada Euroopa Maksenõukogu juhtimistavade abil, mis suurendavad läbipaistvust ja kasutajate muredega arvestamist. Ühtse euromaksete piirkonna nõukogu on hea alus niisuguste muudatuste elluviimiseks.

Kavatsen teatavates punktides ka vahetumalt tegutseda, eelkõige otsekorralduste süsteemi tehtavate paranduste osas. Komisjon ja Euroopa Keskpank kirjutavad varsti Euroopa Maksenõukogule, et taotleda teatavate muudatuste sisseviimist tarbijate murede lahendamiseks. Ma ei saa välistada võimalust, et komisjon võib võtta tarbijate murede arvessevõtmiseks meetmeid, kui ta märkab takistusi.

Lugupeetud juhataja, austatud Sharon Bowles, kallid kolleegid! Te märkate peagi, et ma olen otsusekindel ja soovin ühtse euromaksete piirkonna käima lükata, nagu ma jaanuaris lubasin. Samuti loodan ma paranduste elluviimisel muidugi parlamendi toele ja teie otsusekindlusele.

  Jean-Paul Gauzès, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Ma ei kahtle teie otsusekindluses. Nendes punktidega, mida te just käsitlesite, vastasite juba enamikule küsimustest, mille me kavatsesime esitada ja mis on tõstatatud ka resolutsioonis.

Tuletan teile lihtsalt meelde, et teema keerulisus on tingitud asjaolust, et ühtne euromaksete piirkond on makseasutuste, eelkõige pankade algatus. Lubage ka öelda, et makseteenuste direktiivi – mille raportöör mul oli au olla – konkreetne eesmärk oli võimaldada meil teha kindlaks ja määratleda vajalikud õiguslikud vahendid selle Euroopa maksesüsteemi loomiseks. Direktiivi teine eesmärk oli parandada konkurentsivõimet maksete tegemise valdkonnas. II jaotises on sätestatud makseasutuste loomine, mille eesmärk on lõhkuda pankade monopol.

See keeruline algus selgitab kindlasti osaliselt viivitust. Kuid nagu te ütlesite, on kindlasti ka tõsi, et makseteenuseid osutavad asutused, st pangad, on näidanud mehhanismi rakendamise osas üles teatavat vastumeelsust. Sellele on olemas selgitus: kulud. Olen kindel, et te juba teate seda, kuid toon siiski ühe näite: Prantsusmaal näiteks on ühtse euromaksete piirkonna kehtestamise kulud suuremad kui eurole ülemineku kulud.

Lahendamist vajab ka vahendustasude küsimus. Sellega on seotud kaks probleemi. Esiteks, nagu te mainisite, kooskõla konkurentsieeskirjadega. Kuid teine probleem, mida ei tohi tähelepanuta jätta, on asjaolu, et makseteenus on makseasutuste jaoks äritegevus, mille eest tuleb seega õiglast tasu nõuda. Hukka on mõistetud võimalus kehtestada ühepoolselt, omavoliliselt ja konsulteerimata pankadevahelised marginaalid, mis on tõepoolest üleliigsed.

Volinik, me arvestame teiega ning loodame, et edusammud, mis me ühtse makseturu loomisega oleme teinud, viiksid peatselt ülekanneteks ja otsekorraldusteks mõeldud Euroopa vahendite sujuva rakendamiseni.

  Udo Bullmann, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Ühtne euromaksete piirkond on Euroopa ühtse turu oluline ja keskne vahend. Tänu koleeg Gauzèsile oleme selle käima lükanud. Minu fraktsioon toetab algatust täielikult ja meil oleks hea meel, kui see sujuvalt toimiks. Ka minul ei ole midagi selle vastu, kui kehtestaksime ülemineku lõppkuupäeva. Minu arvates ei ole niivõrd tähtis, kas selleks kulub kolm, neli või viis kuud, vaid et see siis tõepoolest töötaks.

Tegelik toimimine sõltub kahest asjaolust. Esiteks tuleb kutsuda tööstust üles olema lõppkasutajasõbralik. Praegu ei saa me lubada kuulujutte, varjatud vastuseisu ega vana süsteemi tagaigatsemist. Seepärast peab süsteem nõuetekohaselt toimima, võttes arvesse ka lõppkasutajaid.

Teiseks peab süsteem tooma loomulikult kasu ka majandusele. Siinkohal tahaksin mainida otsekorralduste arvutamise küsimust, mis on endiselt tüliõunaks. Majandus ei näi veel olevat positsioonis, mis võimaldaks pakkuda tundlikku mudelit. Endiselt leidub takerduskohti. Kui majandus ei ole võimeline esitama ühtset mudelit, mis Euroopa Liidus toimiks, siis peab komisjon – nagu on sätestatud resolutsiooni ettepanekus – esitama teatava ajavahemiku jooksul konkreetse ettepaneku. Näiteks enne aasta lõppu. Me ei tohiks seista majandusega vastamisi ja nõuda ülemineku tähtaega. Peaksime haarama initsiatiivi ja kõrvaldama vastuseisu, millega makseteenuste pakkujad tõenäoliselt ei suuda üksi hakkama saada. Meil on vaja tegutseda ühenduse tasandil, nii et kogu süsteem toimiks. Selline on meie seisukoht arutelu suhtes.

  Martin Ehrenhauser, fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete nimel NI. – (DE) Lugupeetud juhataja! Hea on see, et meil on euro. Väikesed riigid, nagu minu kodumaa Austria, oleksid muidu olnud 2007. aasta finantskriisi ajal tohutu surve all.

Euromündi teine pool on siiski ühtsuse ja vastutuse puudumine. Sellest tulenevalt tuleb esitada komisjonile mõned küsimused. Esiteks, kes vastutab kontrolli puudumise eest eurosüsteemis? Teiseks, kes vastutab selle eest, et Kreeka valesid eelarveandmeid ei avastatud varem? Kolmandaks, kas pole nii, et kui me räägime praegu Kreekast, siis tegelikku probleemi kujutab endast hoopis Hispaania? Neljandaks, kas Euroopa Komisjon võib tagada, et Hispaania ei esita valesid eelarveandmeid, ja mis komisjon seoses sellega ette võtab?

Ma nõuan selgust ja läbipaistvust ja eelkõige, et vastutavad isikud pandaks lõpuks aru andma. Üksnes siis, kui need isikud pannakse vastutust kandma, võime tagada, et mängureeglitest peetakse järjekindlalt kinni.

  Markus Ferber (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, volinik, austatud parlamendiliikmed! Alustuseks tahaksin öelda, et ühised menetlused peaksid tõepoolest ühise valuutaga käsikäes käima. Õige on kaaluda, kuidas oleks võimalik paremini jõustada ühiseid menetlusi, mida ei ole kõikjal ühtses euromaksete piirkonnas veel rakendatud.

Teisest küljest ütlen selgelt, et mõnes riigis peame veel võtma vastu eeskirjad. Ma ise olen pärit riigist, kus otsekorraldused on väga levinud viis, et lihtsustada teatavate regulaarsete maksete tegemist.

Menetlus, mida praegu eeskirjade kogumis kavandatakse, on väga bürokraatlik ja keeruline. Seetõttu, volinik, oleks mul väga hea meel, et lõppkuupäeva määramisel – mida me kõik soovime – käsitletaks veel kord eriti just seda valdkonda. Ühest küljest ei tohiks süsteem olla vastuvõtlik pettuste suhtes. See on piiriülese piirkonna probleem. Teisest küljest tuleks jätkuvalt võimaldada asjaomastel ettevõtetel lihtsa menetluse teel debiteerida kohalikke makse, samuti koguda näiteks makseid ajakirjade tellimuste eest, kindlustusmakseid, mobiiltelefoni arveid jne.

Niisugune on minu nõudmine. Ka meie resolutsiooni ettepanek sisaldab selle teema kohast lõiku, millega me aitame tagada, et liikmesriikides edukaks osutunud menetlused jääksid püsima ka pärast ühtse euromaksete piirkonna lõplikku kehtestamist.

  Othmar Karas (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Tõenäoliselt kiidame kõik heaks voliniku vastused küsimusele ning oleme nende eest tänulikud. Need ühtivad Euroopa Parlamendi eesmärkidega.

Teiseks tahaksin öelda, et panganduse isereguleerimise meetod, mille oleme ühtse euromaksete piirkonna jaoks valinud, on meetod, mille abil asutused töötavad hästi. Lühikese aja jooksul on ühtse euromaksete piirkonnaga ühinenud mitusada panka. Ühtne euromaksete piirkond on osa ühtsest turust. See on laiem kui euroala, kuid see ei ole lõplikult välja kujundatud. Ma pooldan väga kindlat ja õiguslikult siduvat kuupäeva. Loodan, et see suurendab vajadust tegeleda esilekerkinud küsimustega ning tugevdab õiguslikku kohustust alustada kindlat elluviimist. Nii saaksid kõik osalejad tuua uuesti välja selle, mida on veel vaja teha. Ühine kuupäev on ühtse euromaksete piirkonna võimalikult kiireks ja tõhusaks kehtestamiseks ning ühtse turu maksimaalse jätkusuutlikkuse tagamiseks väga oluline.

  David Casa (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ühtne euromaksete piirkond on kiiduväärt projekt, mis aitab kahtlemata oluliselt parandada piiriüleste maksete tõhusust ning muuta euromaksete killustatud riiklikud turud ühtseks kodumaiseks turuks. See võimaldab klientidel teha sularahata euromakseid igaühele, kes piirkonnas asub, kasutades ühtset pangakontot ja ühtseid maksevahendeid.

Teine peamine kasu tuleneb Euroopa majanduse üldiste kulude – mis on praeguste hinnangute kohaselt 2–3% SKPst – vähendamisest seoses kapitali liikumisega kogu piirkonnas. Peame meeles pidama, et ühtse euromaksete piirkonna lõppeesmärk on luua piirkonnasiseste maksete jaoks soodus keskkond kogu Euroopas. On arusaadav, et niisuguse sihikindla eesmärgi saavutamine ei ole mingil juhul lihtne. Eriti, kui võtta arvesse muret tekitavat vajadust leida kompromiss üleeuroopalise kogukonna sageli vastuoluliste huvide vahel.

Majanduskriis on vaid pidurdanud ühtse euromaksete piirkonna standardite rakendamist. See on kulukas ning arusaadavalt on pankadel viimasel ajal olnud kiireloomulisemaid prioriteete. Praegust olukorda tuleks analüüsida ning määrata võimalikult kiiresti kindlaks teostatav ajakava.

Praegu on oluline luua ühtse euromaksete piirkonna kasutamisele ülemineku õiguslikult siduv kuupäev, nagu minu kolleeg Othmar Karas just ütles. On vastuvõetamatu, et seni ei ole määratud konkreetset ajakava. Arvamus, et paralleelselt ühtse euromaksete piirkonnaga peaks võimaldama ka riigisiseste standardite olemasolu, on ebatõhus ja takistab edasiliikumist.

Seepärast kutsun teid, volinik, ja komisjoni üles looma selles juba niigi hapras sektoris kindlust ning tagama, et lõpuks määratakse kindlaks ühtse euromaksete piirkonna vahenditele ülemineku õiguslikult siduv lõppkuupäev.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Tahan teile teada anda, et minu kodumaa Rumeenia astub olulisi samme selleks, et kehtestada ühtne euromaksete piirkond. 2009. aasta oktoobris võeti Rumeenia õigusesse üle direktiiv 64/2007/EÜ makseteenuste kohta siseturul. 2007. aastal võttis Euroopa Maksenõukogu liige Rumeenia pangaliit ülesandeks toetada ühtse euromaksete piirkonna skeemidega ühinemist. Ühtse euromaksete piirkonna krediidiülekandele üleminek lõpetatakse eurole ülemineku kuupäevaks. Enne seda kavatsevad kolme järgmise aasta jooksul ühtse euromaksete piirkonna otsekorralduste kavaga ühineda vaid viis panka.

Ühtsele euromaksete piirkonnale üleminekul mängib võtmerolli avalik haldus. Riigiasutused koos kommunaalteenuste, telekommunikatsioonioperaatorite ja kindlustusettevõtjatega võivad olla oluliseks jõuks ühtse euromaksete piirkonna üleminekuprotsessi kiirendamisel. Rumeenia rahandusminister teatas, et Rumeenia ühineb ühtse euromaksete piirkonna skeemidega pärast eurole üleminekut.

Aitäh.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Lugupeetud juhataja! Tahaksin tänada kõiki sõnavõtjaid. Sharon Bowlesi sõnavõtu ajal üllatas mind kõige rohkem asjaolu, et kogu parlament väljendas ühehäälset toetust ühtse euromaksete piirkonna kehtestamisele, mida ta on eelnevalt ka juba selgelt näidanud. Seda kinnitab resolutsiooni projekt. See valmis kaks aastat tagasi ja minu arvates tuleb seda nüüd rakendada. Ma kordan taas, et mind üllatas hetk tagasi väljendatud ühehäälne nõusolek määrata kindlaks tähtaeg.

Seepärast kinnitan oma pühendumust kõnealuse tähtaja määramisele. Andke mulle vaid mõni nädal aega, et kohtuda kõigi pangandussektori võtmetegelastega. Usun, et kasutan seda aega õigesti. Konsulteerin nendega kiirelt nii sellel kui ka teistel ühtse euromaksete piirkonna nõuetekohase kehtestamisega seotud teemadel. Seejärel langetan kiirelt otsuse, nagu palus Sharon Bowles.

Ühtne euromaksete piirkond on edukas üksnes siis, kui see täidab täielikult tarbijate ja kasutajate ootusi. Ma räägin ettevõtjatest, eelkõige väikeettevõtjatest, tarbijatest ja riiklikest ametiasutustest. Komisjon loodab – ja tegutseb selles suunas –, et ühtse euromaksete piirkonna kehtestamisel võetakse arvesse kasutajate muresid. Tahaksin öelda Elena Băsescule, et pööran tähelepanu ka uute liikmesriikide jõupingutustele. Ma tean, et neid tehakse nii teie kodumaal kui ka teistes riikides, et ühineda täielikult ühtse euromaksete piirkonna projektiga, mis on kõigi huvides.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et seoses pangakaartidega on vaja suuremat selgust. Mainisin seda ka oma kuulamisel. Taas on mul vaja paari nädalat või kõige rohkem paari kuud, mille jooksul korraldada kohtumisi, et selgitada välja peamiste osalejate kavatsused ning määrata kindlaks, millises ulatuses on nad valmis kooskõlastama või ühendama oma jõupingutusi seoses võimaliku üleeuroopalise süsteemi rahastamismudeliga. Konkurentsiraamistik, milles see peaks toimima, on küsimus, mille pean esitama pangandussektori peamistele tegelastele.

Tahaksin teid tänada, lugupeetud juhataja ja austatud parlamendiliikmed, asjakohase ja järjekindla toetuse eest, mida te ühtse euromaksete piirkonna vastu taas üles näitasite. See vastab ka Euroopa Komisjoni võetud kohustusele.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 10. märtsil 2010 kell 12.00.