Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2572(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0154/2010

Arutelud :

PV 09/03/2010 - 15
CRE 09/03/2010 - 15

Hääletused :

PV 10/03/2010 - 7.7
CRE 10/03/2010 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0058

Arutelud
Teisipäev, 9. märts 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

15. Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on Carl Schlyteri fraktsiooni Verts/ALE nimel, Daniel Caspary fraktsiooni PPE nimel, Kader Arifi fraktsiooni S&D nimel, Niccolò Rinaldi fraktsiooni ALDE nimel, Helmut Scholzi fraktsiooni GUE/NGL nimel, Syed Kamalli fraktsiooni ECR nimel komisjonile suuliselt esitatav küsimus võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA (Anti-Counterfeiting Trade Agreement) läbirääkimiste läbipaistvuse ja praeguse olukorra kohta (O-0026/2010 B7-0020/2010)

 
  
MPphoto
 

  Carl Schlyter, autor. – (SV) Austatud juhataja! Iga institutsioon peab oma rolli kaitsma. Parlament on ELi rahva hääl ning peab seisma oma kodanike huvide eest. Komisjon kutsub end asutamislepingu hoidjaks, ent antud juhul on just läbipaistvuse, inimõiguste ja parlamendi õiguste põhimõtted, mida teil kaitsta on vaja. Kui meile ei võimaldata ligipääsu dokumentidele, ei täida ükski ELi institutsioonidest oma rolli ega vasta meie kodanike ootustele.

Mõned volinikud rõhutasid oma kuulamistel, et parlamendil peab olema ligipääs dokumentidele samadel tingimustel kui ministrite nõukogul, ning parlament ootab komisjonilt oma lubadustele kindlaks jäämist. Paljud meie kodanikest tunnevad muret, et neilt röövitakse vabadusi ja õigusi lakkamatu sekkuvate õigusaktide tulvaga, näiteks andmete säilitamise õigusaktid, Ipred 1, Ipred 2, SWIFT ja nii edasi. EL ei saa jätkata läbirääkimisi ACTA üle, kui selle kodanikele ei anta võimalust protsessi kaasatud olla.

Täna on peamine teema läbipaistvus, ehkki loomulikult on sisu samuti tundlik. EL peab osutama selgesti, et meie osaluse tingimusteks ACTA protsessis on läbipaistvus ja inimõiguste ning vabaduste kaitsmine. Ainult siis, kui oleme sätestanud võõrandamatud õigused, mis vabas ja avatud ühiskonnas olemas on, saame võidelda nende õiguste raames kuritegevusega ja arutada kuju, mis eri lepingud võtma peaks.

On täiesti absurdne ja vastuvõetamatu olukord, kui peame küsima komisjonilt suletud uste taga kokkulepete sisu kohta, mille osas meil otsuste tegemist eeldatakse. Meie kodanikud tahavad tagatisi, et nende elektroonikaseadmeid piiridel läbi ei otsita, et neil on õigus ühendusele ning et üle nende peade kriminaalsanktsioone ei rakendata. Eeldame teilt täna lubadust täieks osalemiseks ACTAs; kui ei, pean tegema kokkuvõtte klassikalise vastusega: kohtumiseni kohtus!

 
  
MPphoto
 

  Daniel Caspary, autor. – (DE) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Võltsimine, salakaubavedu ja intellektuaalomandi õiguste rikkumine kujutavad kahtlemata tohutut probleemi, eelkõige meie kui Euroopa Liidu jaoks tervikuna, kuid samuti paljude liikmesriikide seisukohast. Ettevõtjatele, töölistele ja tarbijatele on probleem, et üha enam võltsitud tooteid samuti Euroopa siseturule jõuab. Meie hinnangutel ujutab meie turgu ligi 250 miljardi euro väärtuses võltsitud kaupu. Parima juhtumi stsenaariumi korral, kui rasestumisvastase pilli taolist ravimit võltsitakse ja see ei toimi – nagu ühel sündmusel hiljuti öeldi – jääks naine lihtsalt rasedaks, ent halvima juhtumi stsenaariumi korral, kui ravim ei toimi, võib olla tegemist elu ja surma küsimusega ning see ei saa meie huvides olla.

Meil on tarvis kiiresti võtta midagi ette intellektuaalse omandi õiguste rikkumise, salakaubaveo ja võltsimisega. On vastuvõetamatu, et 2008. aastal konfiskeerisime piiridel 178 miljonit võltsitud eset, millest 20 miljonit olid ohtlikud, kusjuures üle 50% esemetest oli pärit Hiinast. Seetõttu peame selles vallas meetmeid rakendama. Probleem on selge: Lissaboni leping jõustus 1. detsembril. ACTA üle on käinud läbirääkimised kolm aastat ning seetõttu ei olnud meie Euroopa Parlamendina ennem kaugeltki nii kaasatud, kui meil tulevikus olla on tarvis.

Loodan seetõttu, et järgneva mõne nädala ja kuuga saavutame kindlasti sellel alal enam läbipaistvust. Meil on tarvis ligipääsu andmetele, mis ütlevad meile selgesti, mis hetkel läbirääkimistel toimub ning mis seisukoha Euroopa Komisjon võtab. Läbirääkimised peavad jätkuma. Meil on tarvis kohase lepingu edukat sõlmimist. Kriitika eri fraktsioonidelt on siin täiskogus hästi teada. Tööliste, tööandjate, tööstuse ja tarbijate huvides loodan, et jõuame sisulise lahenduseni, ent et lahenduseni jõudmisel arvestame läbirääkimistel olemasolevat ühenduse õigustikku ega lähe sellest üle.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Lange, autori asendaja. – (DE) Austatud juhataja, volinik! Mind piinavad kolm küsimust. Esimene on, miks meil ikka veel läbipaistvus puudub, kui Lissaboni leping on olnud jõus alates 1. detsembrist ning institutsioonidevaheline leping komisjoniga on meil olnud juba 10. veebruarist? Ma ei saa aru, miks on ikka veel nii, et nõukogu istub läbirääkimistel vaatlejana laua ääres, parlament ei ole kaasatud ning dokumentidele avalik ligipääs puudub. Miks see siis nii on, volinik?

Teine küsimus, mis mulle muret teeb, on see: kes tegelikult ACTA lepingu üle läbi räägib? Selle üle ei räägita läbi TRIPSi mingi järelmeetmest lepinguna Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames. Selle üle räägivad läbi ainult üksikud liikmesriigid ning – nagu Ameerika Ühendriikidest kuuleme – võimsad majanduslikud huvid. Küsin endalt, kas tegelikult ei määrata standardeid, mis lõpuks kõigile kehtivad, ehkki mitte kõik läbirääkimiste laua taga ei istu.

Kolmas küsimus, mis mind vaevab, volinik, on see: mis on tegelikult läbirääkimiste sisu? Oma kuulamisel vastasite mu küsimusele ja kinnitasite mulle, et ühenduse õigustik oli kindel. Kui aga üksikuid väljalekkinud pabereid vaatan, on mul selles kahtlusi. Mõistan, et peetakse läbirääkimisi, et võimalik on Interneti blokeerimine, et teenusepakkujaid kasutatakse nii-öelda Interneti valvamiseks majanduslike huvide seisukohast, et mõnikord kehtestatakse uuringutele ja teadusele piiranguid ning mõned inimesed üritavad isegi üldisi järelvalvesüsteeme kasutusele võtta. Seetõttu küsin endal, kus on selles kõiges ühenduse õigustik?

Samuti on hüvitamise küsimus. Asjaolu, et räägitakse kaotatud kasumi lülitamise üle hüvitamisse, ei ole meie poliitika seisukohast kohane.

Muidugi, volinik, minu kolmas küsimus on, milline on võrgu- ja mittevõrgukeskkonna tegelik suhe? Kui loen, et võrgu- ja mittevõrgukeskkond peaksid mõlemad digitaalmaailma esindama, siis kas see tähendab sisuliselt, et piiridel hakkavad olema piirangud ning sülearvutite, iPodide ja MP3-mängijate läbiotsimised? Palun nendele kolmele küsimusele vastuseid!

 
  
MPphoto
 

  Niccolò Rinaldi, autor. – (IT) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Minu arvates on teemas, mida täna õhtul arutame, pärispatt, milleks on salatsemine, millega senini läbirääkimisi peetud on. Salatsemise on võib-olla hullemaks teinud tasakaalustamatus, kui vastab tõele, et USA ettevõtjad, erinevalt Euroopa avalikkusest ja institutsioonidest, on pääsenud ligi mitmele teabeallikale konfidentsiaalsusleppe alusel. Läbirääkimiste läbipaistmatus on probleem, millega seisame silmitsi ka teistel juhtudel – rääkisime sellest Korea lepingu kontekstis – ning tegemist on millegagi, mis nüüd Lissaboni lepingu jõustumisega, lõppema peab.

Mulle näib, et see pärispatt on kuritarvituse tulemus: võltsimisevastase võitluse kasutamine teiste lahinguteni suunamiseks, justkui oleks tegemist mingi märksõnaga, mille nimel kõik lubatud on. Pealegi on tegemist kindlasti uskumatult olulise lahinguga Euroopa Liidu taolise kaubandusjõu jaoks. Volinik, olen pärit Veneetsiast, linnast, nagu hästi teate, kus vanasti eeskirjad toodete – mõtlen näiteks Murano klaasi – võltsimise osas olid väga rängad (küündides surmanuhtlusenigi). Seetõttu on tegemist kindlasti millegagi, mida peame võtma tõsiselt üha üleilmsemas majanduses, nagu meie omagi on.

Leping on aga tekitamas tõsiseid ohte, mis tekitavad avalikkuses ärevust, ning komisjon on sellest muidugi vist teadlik. Tegelikult on küsimus, mis tegelikult peaks käima konkreetselt rahvusvahelise kaubanduse komisjoni alla, üha vähem sinna kuuluv, samas kui sama komisjon teeb üha enam kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni tööd.

Tunneme muret Interneti teel teabe- ja sõnavabaduse, eraelu puutumatuse õiguse ning Interneti-teenuse pakkujaile tekkivate võimalike kriminaal- ja tsiviiltagajärgedega seonduvate küsimuste üle. Ei ole mingit punast joont, mida ületama ei peaks, ning palun komisjonil antud asjas väga ettevaatlikult edasi minna.

Rangelt kaubanduslikust seisukohast sooviksin paluda volinikult kinnitust, et võltsimisvastast kaubanduslepingut (ACTA) ei või kasutada ravimite müügi takistamiseks konkurentsivõimelisemate hindadega; ohutud, geneerilised ravimid, mis autoriõigust ei riku, ja mille ainuke kuritegu on, et neid toodetakse arengumaades, nagu India ja Brasiilia, ning et nad võib-olla lääne farmaatsiatööstuste valdustesse tungivad.

 
  
MPphoto
 

  Helmut Scholz, autor. – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Volinik De Gucht, kui kohtute kümne valitsuse esindajatega väikses rühmas tagatoas, et leppida kokku üleilmse järelevalve reguleerimises, mis sisaldab taolisi tundlikke peatükipäiseid nagu seaduse jõustamine ja tsiviilkaristusmeetmed seoses piirikontrolli ja Internetiga, saate vaevalt üllatunud olla, kui tekivad kuuldused ja kui tõstatakse küsimusi, millele kodanikud õigusega vastuseid tahavad.

Nõustun täielikult kaasparlamendiliikmetele esitatud kriitikaga. Teil on aga tarvis olla teadlik muredest, mis ajendavad küsimusi rahvusvahelise kaubanduse komisjonilt, millel on fraktsioonidevaheline toetus, nimelt, et leping, mis pidi algselt puudutama tehnilisi saavutusi ja patente, ulatub sügavale kodanikuõiguste, kommunikatsiooni demokraatlikkuse, uuenduse ja kultuuriarengu detsentraliseeritud potentsiaali ning isikuandmete kaitse valdkonda. Põhiõiguste harta artiklid 7 ja 8 reguleerivad aga samuti teie läbirääkimisi ning tuletame teile seda pidevalt meelde.

Selline leping puudutab tervet maailma, ent te jätate kõrvale arenevad majandused ja arenguriigid ning lisaks ka kodanikuühiskonna organisatsioonid, ametiühingud ja liikmesriikide parlamendid – lihtsalt öeldes jätate kõrvale avalikkuse, mille teenistuses ja juhtimise all olema peaksite. Räägite läbi Euroopa Liidu mandaadita. Tõmbate meid jätkuvalt alt kaheleheküljeliste kokkuvõtetega tervete läbirääkimisvoorude tulemustest. Keeldute järgimast uut õigust ning avalikustamast meile samu dokumente, mida liikmesriigid nende läbirääkimiste osas saavad. Kui nüüd väidate, et mu fraktsiooni mured on alusetud, siis tõestage seda! Pange läbirääkimisdokumendid kohe lauale! Kui unistate, et ühel päeval oma läbirääkimiste tulemustele selle parlamendi heakskiidu saate, peaksite õppima SWIFTi lepingu vastu tehtud demokraatliku otsuse kogemusest. Võin teile ainult öelda tere tulemast demokraatiasse! See parlament ei luba enam tagatoa arutelusid ja otsuseid.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall, autor.Austatud juhataja! Volinik näeb meelsuse tugevust vist terves parlamendis, kõikides fraktsioonides, kus me selgelt kutsume üles. Hoolimata erimeelsustest ACTA ja võltsingutega kauplemise ning samuti intellektuaale omandi õiguste eri tahkude osas, oleme siin kõik ühte meelt, et vajame suuremat läbipaistvust. Loodan, et see täiesti selgesti kohale on jõudnud.

Volinik! Tunneme kõik muret, et kui teil on läbirääkimisi, kus ei ole piisavalt läbipaistvust – me ei ole teadlikud põhimõtetest ega sellest, mis meie läbirääkimispositsioon kõnelustes on –, siis juhtub see, et tekitate vaakumi ning, kui tekitate vaakumi, teame kõik, et selle vaakumi täidavad kuuldused. Oleme näinud ametlike dokumentidena näivaid lekkeid. Meil ei ole võimalik teada, kas need on tegelikult ametlikud dokumendid või väljamõeldud, ent see näitab lihtsalt, mis juhtub, kui ei ole piisavalt läbipaistvust ega jagata teavet.

Minu arvates mõned meist tegelikult ka mõistavad, et mõnikord on veidi konfidentsiaalsust tarvis. Kindlasti ei tasu meil läbirääkimiste ajal oma läbirääkimispositsioone reeta – me ei taha oma tingimisvahendeid käest anda.

Kuid see, mida me nõuame, on mõistlik läbipaistvus. Miks ei või me dokumentidele ligi pääseda? Miks ei või me tekstidele ligi pääseda? Ja kui arvate, et läbipaistvusega seotud põhjustel ja läbirääkimiste pärast ei saa te meile seda anda, siis vähemalt andke meile kokkuvõtlikud positsioonid ja öelge meile, mis meie peamised põhimõtted antud läbirääkimistel on.

Seega näiteks, kas toetame ettepanekuid, mis laual näivad olevat, blogosfäärist avalikustatust lähtuvalt, et MP3-mängijaid ja sülearvuteid võidakse piiridel konfiskeerida? Kas tuleb kriminaalsanktsioone? Kas ELi positsioon on seda toetada? Minu arvates on meil tarvis teada ja minu arvates osutab see meelsuse tugevusele terves selles parlamendis, et oleme suutnud laia kompromissi osas kokku tulla, ehkki meil võib siin pisemaid erinevusi ja nüansse olla, ning ühise teksti osas kokku leppida.

Seega, volinik, on teie näidata läbipaistvust ja näidata, et tunnistate demokraatlikku aruandekohustust, mida me kõik taotleme.

 
  
MPphoto
 

  Karel De Gucht, komisjoni liige.Austatud juhataja! Mõistan parlamendiliikmete muret ACTA läbirääkimiste pärast.

Lubage mul kõigepealt meenutada, et räägime selle lepingu osas läbi parandamaks uuendusliku märgistuse „made in Europe” (ee valmistatud Euroopas) kaitset kõikides valdkondades, kus on võimalik intellektuaalse omandi õigusteni jõuda. Kui tahame jääda konkurentsivõimeliseks majanduseks, peame toetuma uuendusele, loovusele ja ainuõigusest kaubamärgile. See on üks meie peamistest konkurentsieelistest maailmaturul. Seega on meil tarvis vahendeid kindlustamaks, et antud konkurentsieelis meie peamistel eksportturgudel piisavalt kaitstud on.

Oleme üritanud seda teemat üritanud mitu aastat tõstatada mitmepoolsetes organisatsioonides, nagu WTO või Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsioon. Teised riigid on neid katseid süstemaatiliselt blokeerinud. Seega hoolimata meie eelistusest tõeliselt üleilmsele lahendusele, ei olnud meil muud valikut, kui haarata kaasa liitlasväed.

Lõplik kokkulepe on siduv ainult allakirjutanud riikidele, ehkki meil oleks mõistagi hea meel, kui rohkem riike ja eriti arenevaid majandusi seejärel ühineks.

Nagu ütlesin oma kuulamisel, on need rahvusvahelised läbirääkimised konfidentsiaalsed. See ei ole ebatavaline. Läbirääkimised puudutavad kokkulepitud lõpptulemuse taotlemist ning nõuavad konfidentsiaalsuse miinimumi, et ükski osapool ei tunneks end ohustatuna, tehes mööndusi ja/või katsetades variantidega enne lõpliku kokkuleppe juurde pidamajäämist.

Teisest küljest nõustun, et parlamenti on tarvis läbirääkimiste kujunemisest adekvaatselt teavitada. Teeme endast kõikvõimalikku kahes valdkonnas: parlamendi teavitamisel ja läbirääkimispartnerite veenmisel suurema läbipaistvusega nõustuma. Esiteks, mis parlamendile antavat teavet puudutab, oleme esitanud teile läbirääkimissuunised, läbirääkimisvoorude täielikud raportid ja üldiselt kõik asjakohased dokumendid kaubanduse peadirektoraadist, mida on kaubanduspoliitika komisjoni kaudu liikmesriikidega jagatud. Oleme teinud seda vastavalt raamkokkuleppele. Samuti on arutatud viimase kolme aasta jooksul ACTAt mitu korda rahvusvahelise kaubanduse komisjonis.

Lubage mul sellele lisada, et komisjon korraldas 2008. aasta juunis ja 2009. aasta aprillis kaks ACTA-teemalist sidusrühmade nõupidamist, mis oli avatud kõikidele kodanikele, tööstusele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja meediale. Veel üks avalik nõupidamine korraldatakse 22. märtsil Brüsselis.

Mõistan, miks võib-olla arvate, et sellest ei piisa teile, et omada selget pilti, kus nende läbirääkimiste osas oleme. Olen andnud juhised oma talitustele tagada spetsiaalsed infotunnid Euroopa Parlamendi huvitatud liikmetele läbirääkimiste kõikide tahkude osas. Nad on teie käsutuses aruteluks enne ja pärast iga läbirääkimiste vooru.

Teiseks taipan, et kõige paremini teaksite, mis antud läbirääkimistel toimub, kui loeksite läbirääkimiste teksti projekti. See annaks teile väga selge pildi, kus nendel läbirääkimistel täpselt oleme. Nagu tõenäoliselt teate, on ACTA osapoolte vahel kokkulepe, et läbirääkimiste teksti võib avalikustada ainult kõikide osapoolte kokkuleppel. Komisjon on läbirääkimiste dokumentide avaldamise poolt võimalikult ruttu, kuid mõned ACTA läbirääkimiste osapooled on jätkuvalt kiire avaldamise vastu. Ma ei nõustu nende lähenemisega kuidagi, ent ei saa ühepoolselt rikkuda konfidentsiaalsuskohustust. Kaalul on minu tõsiseltvõetavus läbirääkijana.

Sellele vaatamata kannan hoolt, et järgmisel läbirääkimiste voorul aprillis ajendaks komisjon jõuliselt läbirääkimiste partnereid nõustuma teksti avalikustamisega, ning tõstatan parlamendi mureküsimused kahepoolselt ACTA osapooltega, nagu Ameerika Ühendriigid, kellega mul enne seda kohtumine kavandatud on. On kõigi huvides, et kõigil oleks selge arusaamine, mida antud läbirääkimised täpselt puudutavad, ning, mis veelgi olulisem, samuti sellest, mida need ei puuduta.

Lõpuks, mis puudutab teie muret sisu üle, sooviksin meenutada peamisi põhimõtteid, mis komisjoni kokkuleppe üle läbirääkimisele ajendavad.

Esiteks on eesmärk tegelda intellektuaalse omandi õiguste mastaapsete rikkumistega, millel on oluline kaubanduslik mõju. See ei vii kodanikuvabaduste piiramise või tarbijate ahistamiseni.

Teiseks puudutab ACTA ainult intellektuaalse omandi õiguste rakendamist. Sinna ei kuulu intellektuaalse omandi materiaalset õigust muutvaid sätteid, nagu näiteks uute õiguste loomine, kaitse rakendusala või kestuse. Ent selles peaks seatama uusi eeskirju selle kohta, kuidas novaatorid saavad rakendad oma õigusi kohtutes, piiridel või Internetis. Näiteks Euroopa moelooja oma loomingu võltsimise korral väljaspool Euroopat saab tagada, et tema õigusi välismaal küllaldaselt kaitstaks.

Kolmandaks peab ACTA jääma ja jääb kooskõlla ühenduse õigustikuga, sealhulgas intellektuaalse omandi õiguste rakendamise ühtlustatuse praeguse taseme, e-kaubanduse direktiivi, õigusliku raamistiku ning, viimasena, ent mitte kõige vähem, kohalduvate ELi õigusaktidega, mis käsitlevad andmekaitset ja piraatlust. ELi õigusaktide ühtlustamist ega muutusi tagaukse kaudu ei tule.

Ses mõttes ACTA-l Euroopa kodanikele mõju ei ole, kuna see ei loo ELi jaoks uusi kohustusi ega vajadust õigusaktide rakendamiseks, ent see tagab meie novaatoritele suuremat kaitset ülemereturgudel.

Olen teadlik muredest, mida mõned teist väljendasid kohustusliku nn kolme eksimuse reegli või liigendatud reageeringu kasutuselevõtu osas autoriõiguse rikkumise ja Interneti-piraatlusega võitlemisel. Lubage mul selle osas väga selgelt väljenduda, nii et ei jääks ruumi kahemõttelisusele! Kolme eksimuse reegel ega liigendatud reageeringu süsteemid ei ole Euroopas kohustuslikud. Eri ELi riikidel on erinevad lähenemised ning tahame säilitada seda paindlikkust, austades samas põhiõigusi, -vabadusi ja kodanikuvabadusi. EL ei toeta ega nõustu, et ACTA-ga loodaks kohustus inimesi ebaseaduslike allalaadimiste tõttu Internetist lahti ühendada.

Sarnaselt kanname hoolt, et ACTA ei takistaks juurdepääsu geneerilistele ravimitele. Tean, et on olnud vastuolusid tolli puudutavate ELi õigusaktide mõju üle geneeriliste ravimite kaubandusele. Nagu juba teile oma kuulamisel ütlesin, tegeletakse selle probleemiga meie vastuolusid tolli puudutavate õigusaktide eelseisval ülevaatamisel.

Lõpuks küsisite samuti ACTA mõjuhindamise kohta. Tegelikult, arvestades, et komisjon ühenduse õigustikust kaugemale ei lähe, võtsime aluseks uurimused, mis tehti 2004. aasta intellektuaalse omandi õiguste rakendamise direktiivi ja 2005. aasta ettepaneku tarbeks võtta vastu intellektuaalse omandi õiguste kriminaaltäite direktiiv (mida vastu ei võetud).

Samuti arvestasime 2008. aasta võltsimise ja piraatluse majanduslikku mõju käsitleva OECD-i uurimuse järeldusi. Selles uurimuses hinnatakse füüsiliste rahvusvaheliselt kaubeldavate võltsingute majanduse mahuks 250 miljardit USA dollarit ehk rohkem kui 150 riigi SKTd. Samuti sisaldab see ammendavat digitaalsisu piraatluse analüüsi.

Ühesõnaga olen teie mure suhtes osavõtlik ning tegelen sellega nii hästi, kui oskan. Teie usaldus ja tugi aitab mul selle olulise ülesandega edasi minna.

 
  
MPphoto
 

  Tokia Saïfi, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Volinik! Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on meil olnud uusi volitusi, mille austamist nüüdsest peale näha sooviksime. Seetõttu oleme kuulanud teid ning palume teil kasutusel võtta võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) alal jooksev läbipaistev arutelumenetlus tagamaks, et Euroopa Parlamenti ja siin istungisaalis esindatud kodanikke teavitataks korrapäraselt ja täielikult läbirääkimiste edusammudest, austades samas konfidentsiaalsusklausleid, mis, nagu meile äsja mõista andsite, on lepinguga seotud. Soovime täna, et meil oleks juurdepääs läbirääkimiste tekstile ja kokkuvõttele, nii et saaksime olla õigusloome protsessi täielikult kaasatud.

Pealegi ergutaksin koos oma fraktsiooniga teid läbirääkimisi pidama, mis parandaks standardeid mitmepoolse lepingu rakendamisel ning intellektuaalse omandi õiguste austamisel, mida Hiinale sarnased arenevad majandused lõpuks võib-olla tunnistavad. Võltsimine on nuhtlus, põrandaalune tegevus ja üks ebaausa konkurentsi tahk ning lisaks sellele, et ta ohustab organismi, ühiskonda ja majandust, ohustab see mõistust.

Jättes ilma autoreid ja lisaks ka ettevõtteid, mis aastaid nende töö viljade uuringutesse ja arendamisse investeerinud on, pärsib see teisi uuenduste ja loomisega tegelemast. Ent teame, et just siin on Euroopa Liidu konkurentsivõime süda.

Lõpetuseks arvan, et digitaalse keskkonna arenguga arvestades ei saa salata, et võltsimine on käegakatsutamatuks muutunud. Seetõttu olen jätkuvalt veendunud, et on võimalik panna vastutama Interneti-kasutajaid, eriti autoriõiguse varastajaid, põhiõiguste ja kodanikuvabaduste austamist ohustamata. Töötagem koos õiguste ja vastutuse tasakaalu leidmiseks!

 
  
MPphoto
 

  David Martin, fraktsiooni S&D nimel.Austatud juhataja! Tänan volinikku sõnavõtu eest! Volinik, ütlesite sõnavõtu lõpus, et olete meie muret kuulda võtnud ning reageerite sellele. Noh, minu arvates, nagu öeldakse, „Teatud punktini”. Ma ei ole veendunud, et olete täielikult hoomanud meie muret ACTA läbirääkimiste pärast. On tõsi, et oleme leidnud ühise keele asjaolu osas, et intellektuaalse omandi õiguste valdajad väärivad õiglast tulu oma õiguste pealt, kuid võltsitud kaubad võivad kujutada ja mõnikord kujutavadki ohtu inimtervisele.

Seega, nagu teiegi, ei ole me rahvusvahelise koostöö vastu piraatluse käsilevõtmisel, võltsimise käsilevõtmisel või muude intellektuaalse omandi õiguste kuritarvitamistega tegelemisel. Ent kordame, et see peab rajanema olemasoleval ühenduse õigustikul. Kui pakute meile selles osas täielikku garantiid, siis aktsepteerin seda, ent ütlesite, et te seda tagaukse kaudu ei tee – mis näis minu jaoks andvat ikkagi teile võimalust seda eesukse kaudu teha, ent kui ütlete, et ühenduse õigustikust absoluutselt ei hälbita, siis mul on seda hea meel kuulda ning võtan teid selles suhtes sõnast.

Ütlesite sarnaselt, et ei karistaks isikuid Internetist allalaadimise eest, kuid seejärel rääkisite ühenduse välispiiridest ning, mis võiks juhtuda inimestega, kes pigem EList lahkuvad, kui siia saabuvad. Seega ei taha me jällegi ACTA-sse midagi, mis kedagi individuaalse kasutamise eest karistusele võtab. Ehkki selle peale kulmu võib-olla kortsutame, ei peaks kedagi karistama autoriõigusega kaitstud materjali isikliku kasutamise eest.

Mõistagi peavad mis tahes läbi ACTA toimuvad meetmed olema eesmärkidega proportsioonis. Tegemist ei ole blankotšekiga autoriõiguste valdajatele. Probleem, nagu teised parlamendiliikmed on öelnud, tuleneb sellest, et me ei tunne olukorda seda ümbritseva salatsemise tõttu.

Tervitan asjaolu, et olete võtnud tugeva kohustuse hankida läbirääkimiste teksti projekt ning avaldate survet teistele osapooltele. Minu arvates peate aga teistele osapooltele ütlema, et see teid läbirääkijana tugevamaks ei tee: teid nõrgestab see läbirääkijana, kui te ei saa teksti projekti avaldada, sest teil ei ole – nagu täna õhtul väga selge oli – selle täiskogu toetust, kui me ei saa näha teksti, millega töötate.

Lõpetuseks, positiivses võtmes, tervitan teie sõnavõttu geneeriliste ravimite osas ning ootan huviga tollimääruse ülevaatamist!

 
  
MPphoto
 

  Sophia in 't Veld, fraktsiooni ALDE nimel.Austatud juhataja! Valmistudes antud aruteluks autoriõiguse, intellektuaalse omandi õiguste ja selle üle, kuidas soovime kaaskodanike loovaid ja intellektuaalseid jõupingutusi kaitsta, pidin mõtlema tagasi paari aasta tagusele uusi Harry Potteri raamatuid sisaldava veoauto vargusele päevi enne nende avaldamist. Kuid täna ei näeks varas veoauto varastamisega vaeva; ta laeks selle lihtsalt ebaseaduslikult alla sülearvutile või MP3-mängijale ja kannaks selle üle piiri.

Tervitan komisjoni pühendumust läbipaistvusele, kui lähtudes kokkuvõtlikust teatisest, mis teie talitused lahkelt esitasid, on väide, et läbirääkijail tuli allkirjastada mitteavaldamise leping, vale. Ütlesite äsja, et allkirjastasite või eelmine komisjon allkirjastas taolise lepingu ning et seetõttu olete sellega seotud. Sooviksin mõista, kumb kahest väitest tõsi on. Kui taolist mitteavaldamise lepingut ei ole, tuleb teha kõik asjakohased dokumendid viivitamatult avalikult kättesaadavaks.

Kui, teisest küljest, taoline klausel olemas on, siis peame volinikult kuulma, mida ta teeb täieliku läbipaistvuse ja avalikkuse, mitte ainult praeguse täiskogu, teavitamise tagamiseks, sest piiratud juurdepääsust parlamendiliikmetele, millele kehtib konfidentsiaalsus, ei piisa. Euroopa kodanikel on õigus olla teadlik otsustest, mis sügavalt nende õigusi ja vabadusi puudutavad. Igatahes peavad taolised mitteavaldamise lepingud minevikku jääma. EL peaks tulevikus nõudma, et kehtiksid läbipaistvuse Euroopa standardid.

See läbirääkimiste demokraatlik õigusjärgsus on nõrk. ELi eesmärkide ja põhimõtete väljaselgitamise osas ei ole veel arutelu olnud. Mandaat parlamendi heakskiitu saanud ei ole. Võite väita, et õiguslikult nõudmist ei ole, ent see ei puutu asjasse, sest kui 27 isikut – liikmesriikide ministrid – on seisukohal, et võivad anda endale mandaadi salaja Euroopa kodanike põhiõiguste ja -vabaduste üle läbirääkida, võin ainult järeldada, et nende arusaamine demokraatiast erineb minu omast fundamentaalselt.

Parlamendil on tõsi taga. Mitte mingit kolm-eksimust-ja-välja-põhimõtet; mitte mingeid õigustamatuid läbiotsimisi ega sülearvutite või mobiiltelefonide konfiskeerimist. Parlamendil on tarvis vettpidavaid tagatisi, et taolisi klausleid rahvusvahelise lepingu tagaukse kaudu kasutusel ei võeta.

Lõpetuseks soovin teile oivalist Uus-Meremaa reisi järgmine kuu ning palun veenduge, et teie iPod ebaseaduslikult allalaaditud materjali ei sisaldaks!

 
  
MPphoto
 

  Christian Engström, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Kõigepealt sooviksin õnnitleda komisjoni selle saavutamise puhul, millest ELi juhid kümnendeid rääkinud on. Neil on lõpuks õnnestunud tavakodanikke ELi poliitikast huvituma panna.

ACTA on küsimus, mis Internetis inimestele tõesti korda läheb. Kuid, ehkki see nii võib olla, arvan siiski, et pean komisjoni arvustama kasutatud meetodi pärast. Põhjus, miks nii paljud kodanikud ACTA küsimust jälgivad, on sellepärast, et nad on maruvihased. Nad on maruvihased ettepanekute üle piirata nende vabadust ja tungida nende eraelu puutumatusesse vaid sellepärast, et mõned suured ettevõtted seda nõuavad.

Nad on maruvihased, sest näevad, kuidas nende fundamentaalsed põhiõigused tööstuse huvide vastu kaaludes alla jäävad. Nad on maruvihased läbipaistvuse täieliku puudumise üle. Niiviisi ei tohiks demokraatias olla.

Homme hääletame resolutsiooni üle, mis kutsub komisjoni lepingust tegelikult kinni pidama ning kõik ACTA paberid lauale panema. Loodan, et resolutsioon võetakse valdava enamusega vastu. Õigus eraelu puutumatusele, teabevabadusele ning õiglasele ja nõuetekohasele kohtupidamisele on vaba ning avatud ühiskonna nurgakivid.

Homme näitame, et tegemist on parlamendiga, kes on valmis nende õiguste eest teabeajastul seisma. Nõuame teavet, millele meil on õigus ja mida meile kui valitud esindajatele võlgnetakse, ning meenutame lugupidavalt komisjonile, et tegemist on parlamendi, mitte jalamatiga.

 
  
MPphoto
 

  Edvard Kožušník, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Austatud juhataja! Algselt tahtsin tänada volinik Karl De Gucht oma eelkäija lähenemise hülgamise eest, kes hiilis Euroopa Parlamendist kui ainsast otse valitud Euroopa institutsioonist kõrvale ning jättis esitamata infot antud lepingu üle peetavate läbirääkimiste protsessi kohta, kuid mul on üsna piinlik, sest mind kasvatati, et oluliste isikute vastu tuleb lugupidamist ilmutada, ning asjaolu, et Karel De Gucht uhkeldavalt prille puhastas, kui mu kolleeg, Syed Kamall, siin seisis, tabas mind seetõttu täiesti ootamatult. Sellele vaatamata asun nüüd asja juurde.

Isiklikult tervitan asjaolu, et selline leping luuakse, kuna intellektuaalne omand väärib praegusest paremat kaitset. Sellest hoolimata tunnen muret, et lepingu allkirjastajate hulgas ei ole Venemaad ja Hiinat, kes on autoriõiguse rikkumiste peamised allikad. Samuti tunnen muret lepingu tegeliku tulemuslikkuse üle, kuna lepingu sisu on alati teatud vinesse looritatud. Nagu paljud parlamendiliikmed siin maininud on, sooviksin kutsuda komisjoni, kes lepingu üle liikmesriikide nimel läbi räägib, üles tagama, et seda ei kasutata abivahendina Prantsuse digitaalgiljotiini eksportimiseks teistesse riikidesse ning samal ajal ei muutuks tarkvarapatentide importijaks Euroopa Liitu.

 
  
MPphoto
 

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Austatud juhataja, volinik! Mind üllatab ja tunnen sügavalt muret, et komisjon kaitseb konfidentsiaalsete läbirääkimiste kasutamist, mis puudutab õigusakte, mis käsitlevad meie kodanike vabadusi, põhiõigusi, eraelu puutumatust ja nii edasi. Taolisi läbirääkimisi puudutava teabe varjamist meie kodanike eest ei ole kunagi võimalik kaitsta.

Nõuan, et läbirääkimised katkestataks viivitamatult! Võime taasalustada läbirääkimisi, kui ACTA osapooled nõustuvad, et lepingud toimuvad läbipaistvalt ja demokraatlikult. Tahan kõiki dokumente lauale nüüd ja kõikide kodanike jaoks! Läbipaistvus ja teave on demokraatia kõige fundamentaalsemate põhimõtete seas, iseäranis põhivabaduste ja kodanike õigust suhtes. Seetõttu soovime, et kõik dokumendid pandaks lauale nüüd ja kõikide kodanike jaoks, kuna seda võib demokraatias mõistagi ainult eeldada.

 
  
MPphoto
 

  Laurence J.A.J. Stassen (NI) . – (NL) Austatud juhataja! Kui toimikud lukustatakse suletud uste taha, hakkavad minu fraktsioonis helisema häirekellad. Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) on üks taoline toimik. Paljud inimesed minu riigis küsisid endal, miks tuli Hollandi Vabaduse Partei (PVV) Euroopa Parlamenti valida, ja põhjus on siin. Just selleks, et saaksime olla vastu ELi köögile, mis on valmis ja ootab, et valmistada suletud uste taga igasuguseid halvamaitselisi segusid, ilma et avalikkus asjas sõna sekka öelda saaks.

Seekord ei tea me isegi veel, mis sellest ELi köögist välja ilmub. Euroopa Parlamendilt oodatakse, et sellel oleks seisukoht millegi osas, mis on seal ikka veel lahti pakkimata. Kas on midagi veel naeruväärsemat? See näitab täielikku lugupidamatust parlamendi ja avalikkuse vastu. Seni ACTA kohtuistungi kohta päevavalgele tulnud teave on väga heidutav. Tarbija oleks ohver, kusjuures on võimalus kodanikke Internetist kõrvale jätta, mis on väga tõsine asi.

Euroopa on alati olnud manner, kus on olnud aukohal inimeste õigus teadmisi koguda. See vabadus oleks nüüd tõsiselt ohus, mis ei või ega tohi sündida. Lisaks on meie silme ees subsidiaarsuse põhimõtte rikkumine. Liikmesriikidel ei ole selle toimiku puhul enam mingit sõnaõigust. Minu fraktsioon pooldab täielikku läbipaistvust ja on jõuliselt vastu kodanike kriminaaliseerimisele. ACTA tekitab lämmatava järelevalve ja süüdistamise kultuuri: riik jälgib sind! ACTA hiilib kõrvale kõikidest rahvusvahelistest organitest, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioonist (WTO).

Mis komisjonil selles salaköögis käsil on? Miks on peaaegu eranditult Ameerika ettevõtted arutellu kaasatud; mida nemad seal teevad? Kas nad on seal oma kaubanduslike huvide kaitsmiseks? Aga kuidas on lood Euroopa kodanike huvidega? Kas on võimalik, et nad on vähem olulised? Just siin muutub PVV olulisus selgeks. Võitleme kodanike huvide eest kõikjal, kus esineb salatsemist ja tagauksepoliitikat.

Sooviksin, et dokumenteeritakse, et PVV on vastu ravimite ja toodete võltsimisele. Seda antud arutelu ei puuduta; ta puudutab asjaolu, et selle täiskogu liikmetel ei ole võimalik avaldada nõuetekohast arvamust antud toimiku osas puhtalt ja lihtsalt sellepärast, et seda on salajas hoitud ning seega ei tea me tema sisu. Me ei oska ette kujutada parlamendi mandaadi karjuvamat rikkumist. Mis meisse puutub, siis kogu haisev salatsev köök tuleks kinni panna ja uksele tuleks riputada silt „Suletud eeskirjade rikkumise tõttu”.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Volinik, kallid kolleegid! Teame, et üleilmastumine ning iseäranis Hiina sisenemine WTOsse on tekitanud tohutu probleemi. Euroopa ujub võltsitud kaupades, mis on üha ohtlikumad inimtervisele ning tekitavad ettevõtetele suurt majanduslikku kahju. Kodanikud ja ettevõtted ei suhtu hästi asjaolusse, et liikmesriikide juhtimismehhanismid on täiesti ebapiisavad, ning nad nõuavad õigusega efektiivsemaid meetmeid Euroopa tasandil, sealhulgas suuri trahve võltsijatele. See leping peaks parandama fundamentaalselt rahvusvahelist koostööd võltsijate tabamisel, kuid minu arvates ei peaks olema meie eesmärgiks keskkooliõpilaste vastutusele võtmine, kes Internetist mänge alla laadivad. Lepingu sisu, mille üle rohkem kui kaks aastat läbi räägitud on, on salajane, ning seega niriseb läbi vaid teave vastuoluliste artiklite osas, mis võivad puudutada eurooplaste praeguseid õigusi, nende eraelu puutumatust ja isikuandmeid. Selleks me komisjonile mandaati ei andnud.

Seetõttu kardan, et selle äärmiselt vajaliku lepingu ratifitseerimine võidakse Euroopa Parlamendis tagasi lükata sarnaselt SWIFT-lepinguga, kui komisjon ei suuda parlamenti korrapäraselt teavitada läbiräägitava lepingu ülesehitusest ja piiridest. Ma ei taha, et oleksime uuesti silmitsi lõpetatud artikliga, teisisõnu aktiga, mille heaks kiitma või tagasi lükkama peame, saamata arutleda üksikasjalikult selle sisu üle ja hajutama oma kodanike muresid.

Samuti pean strateegiliseks veaks, et Hiinat, võltsingute suurimat allikat, selle lepingu läbirääkimistele ei kutsutud. Seetõttu soovin küsida, volinik, kas võiksite selgitada meile rakendatavat taktikat ja kas peate hiinlastega kõnelusi Hiina ühinemise üle lepinguga hiljem. Kas teie arvates sünnib see tõesti?

 
  
MPphoto
 

  Gianluca Susta (S&D).(IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Euroopa eesmärki jääda maailma suurimaks majanduseks peab üha enam siduma selle konkurentsivõime taaselustamise, tootmissüsteemi kvaliteedi ja võimega uusi turge vallutada.

Selles kontekstis etendab olulist rolli võltsimise ja kaubanduslike rikkumiste vastane võitlus. Ent kaubamärkide, patentide ja intellektuaalse omandi kaitse ei ole ainsad mitterahalised abivahendid, mis süsteemi konkurentsivõimelisemaks muudavad, need on samuti käegakatsutav näide tööstusmajanduse suhtes demokraatliku õiguskultuuri põhimõtete kohaldamisest, mis rajanevad austusel eeskirjade vastu, eeskirjade vastu, mida varasematel aastatel rahvusvahelise finantsspekulatsiooni sunnil rikutud on.

Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) on fundamentaalne abivahend, millega võidelda võltsimise vastu, nähtus, mis annab aastas 500 miljardit USA dollarit uskumatut tulu, millel on sidemed organiseeritud kuritegevusega ja mis puudutab – tõepoolest, ohustab – fundamentaalseid inimõigusi, nagu tervis, kui vaid ravimite võltsimisele mõtleme. Kui tahame ACTA vajadust hinnata, peame silmas pidama rahvusvahelist konteksti.

Teisest küljest peame nõudma, et leping austaks samuti teatud põhilisi, fundamentaalseid kooseksisteerimise põhimõtteid, mis on kantud austusest reeglite vastu. Me ei saa varjata tõsiasja, et tunneme muret lepingu õigusliku aluse üle, läbirääkimiste mandaadi ja selle läbipaistvuse üle. Neid, kes esindavad, nagu see parlament, 500 miljonit kodanikku, peab teavitama ametlikult, mitte konfidentsiaalselt. Komisjoni esindavad läbirääkijad peavad andma sellele täiskogule edasi teabe töö edasiminekust ning juurdepääsu dokumentidele, ning teave tuleb tagada nii, et võimalik oleks väljendada üksikasjalikku seisukohta.

Parlamendi ja komisjoni raske, kuid viljakas koostöö saab aidata Euroopa Liidul realiseerida potentsiaali parimal võimalikul moel. Resolutsioon on antud vaimus ning sellisena väärib see meie häält.

 
  
MPphoto
 

  Alexander Alvaro (ALDE).(DE) Austatud juhataja, volinik De Gucht! Olete saanud kaaluka pärandi ja kui teema ei oleks nii tõsine, suudaksin ACTA vallandatud oletuste teemal peaaegu naeratada. Ent on kaks põhjust, miks ma selle üle absoluutselt naeratada ei saa. Esiteks, võltsimine ja auoriõiguse ning kaubamärgi õiguse rikkumised on asjad, mis ohustavad nii majanduse terviklikkust kui ka inimeste tervist.

Võltsimisest ja autoriõiguse ning kaubamärgi õiguse rikkumistest tulenevat üleilmset majanduslikku kahju hinnati ainuüksi 2007. aastal 185 miljardile eurole. See on Euroopa Liidu eelarvest oluliselt rohkem. See ohustab meie ettevõtteid, soodustab kuritegevust ja hävitab töökohti. See ei saa kindlasti meie huvides olla.

Lisaks võib olla võltsitud ravimitel eluohtlikke tagajärgi inimestele, kes ravimeid võtavad, teadmata, et need võltsitud on. See on samuti vastuvõetamatu risk.

On enesestmõistetav, et on vägagi meie huvides selles suhtes meetmeid rakendada. Teiseks on vist kahtlemata selge, et Euroopa Komisjoni läbirääkimismandaat peaks piirduma rangelt ühenduse õigustiku raamidega tagamaks, et ACTA ei tähendaks tulevikus n-ö järjekordset jaburat kokkuklopsitud lepingut.

Lissaboni lepingu jõustumise järel kuulub siia ulatuslikku ja kohandatud teabe esitamine Euroopa Parlamendile lepingu üle peetavate läbirääkimiste hetkeseisukohta. Lõppude lõpuks palutakse meil oma heakskiit anda. Teisisõnu oota Euroopa Parlament täielikku läbipaistvust ja läbirääkimisdokumentide avaldamist ühes kõikide teiste asjakohaste paberitega. Kui komisjon tahab vältida täiendavaid kuuldusi ja oletusi ACTA ümber ei näe ma muud võimalust, kui et tal tuleb tagada huvitatud avalikkusele üksikasjalikku teavet.

Mul on selles suhtes kolm olulist küsimust. Esiteks – ehkki olete seda juba puudutanud, kas komisjon suudab tagada, et ei võeta kasutusele kolm-eksimust-ja-välja-reeglit? See oleks muidugi vastuolus uue elektroonilise side raamdirektiiviga.

Teiseks, kas komisjon suudab tagada, et ei võeta kasutusele kolmandate isikutega seotud vastutust Interneti teenusepakkujate osas edastatava sisu eest? See oleks muidugi vastuolus e-kaubanduse direktiiviga.

Kolmandaks, kas komisjon saab esitada kinnitusi, et ACTA raames ei võeta kasutusele karistusmeetmeid, mis jäävad Euroopa Liidu pädevusest välja, ning olen väga hästi teadlik, et just liikmesriigid selles suhtes vastutust kannavad. Ent oletan, et lepingute hoidjana teete seda, mida teilt eeldatakse.

 
  
MPphoto
 

  Jan Philipp Albrecht (Verts/ALE).(DE) Austatud juhataja! Karel De Gucht, aasta tagasi palus Euroopa Parlament teil, komisjonil, väga selgelt teha läbirääkimised ACTA lepingu üle tulevikus läbipaistvaks ning kaasata läbirääkimistesse avalikkus ja parlamendid. Samuti soovitasime teil tungivalt säilitada kitsas fookus võltsimisega võitlemisel, nagu lepingu pealkiri viitab. Mida sest saadik teinud olete? Mitte midagi, absoluutselt mitte midagi! Vastupidi, koos niinimetatud taunitavate liitlasvägedega, iseäranis rikaste tööstusriikidega, räägite lepingu üle läbi äärmiselt ebademokraatlike, isegi ebaseadusliku, salajase diplomaatia teel ning paljudes valdkondades läheb antud leping selgelt kaugemale praegustest õigusnormidest intellektuaalse omandi õiguse jõustamiseks Euroopas. Muidugi ei saa me selles kindlad olla, sest me ei ole teilt mingit teavet saanud.

Ent tegelik skandaal on alles tulemas. Alates eelmise aasta 1. detsembrist ei saa te meid enam paljudes valdkondades enam eirata ega ajada oma tagatoapoliitikat nõukoguga, sest kodanikud – esindatuna oma parlamendis – on täiesti õigusega teinud lõpu sellisele käitumisele Lissaboni lepingu kaudu. Küsin endalt seetõttu, mida te tegelikult selles suhtes teete? Komisjonina olete lepingute hoidja. Seetõttu vastutate selle tagamise eest, et selgelt sõnastatud ELi lepingut tegelikult täidetaks. Kui te ei suuda tagada lepingu täitmist, siis saate sellel täiskogul järjekordse eitava vastuse. Kui te enda arvates ei suuda antud läbirääkimistel lepingute täitmist tagada, siis palun peatage läbirääkimised, kuni seda teha suudate. Seetõttu ütleb Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon: „Tegutsege nüüd!”, Act on ACTA!

 
  
MPphoto
 

  Patrick Le Hyaric (GUE/NGL) . (FR) Austatud juhataja, volinik! Kõik meist siin on võltsimise ja piraatluse vastu. Volinik, olete jutustanud meile muinasloo õigustamaks asjaolu, et arutate rahvusvahelist lepingut rahvaste selja taga ning nende esindajate selja taga.

Meenutaksin teile, volinik, et Lissaboni lepingu artiklis 218 on kirjas, ma tsiteerin: „Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel” rahvusvaheliste lepingute läbirääkimise või nende sõlmimise raames. Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) on täpselt selline juhtum, mistõttu pidage sõna ja täitke oma lepingut! Meil ei jää üle muud, kui muretseda põhivabaduste üle. Tõepoolest, ühe süüteo – piraatluse – tõlgendamist ja selle karistamist ei delegeerita tulevikus mitte kohtuorganile, vaid Interneti teenusepakkujatele.

Enamgi veel, tulevikus näivad lepingule allakirjutanud riikide tolliteenistused saavat loa otsida läbi telefone, sülearvuteid ja isiklikke stereoseadmeid piraatlusega võitlemisega ettekäändel, kooskõlas Ülemaailmse Pankadevahelise Finantstelekommunikatsiooni Ühingu (SWIFT) lepinguga, mis pidi terrorismiga võitlema, ent meenutage, volinik: saite parlamendilt SWIFTi osas lüüa ja vajadusel saate temalt lüüa ka ACTA osas.

Seetõttu on soov segada kokku võltsimise ja piraatluse, eraelu puutumatuse rikkumiste, intellektuaalse omandi rikkumiste ja ravimite puhul isegi tervise õiguse rikkumise vastane võitlus. Volinik, pange antud leping viivitamatult lauale!

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini (PPE).(IT) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) on Euroopa kaubandust võltsimise ja piraatluse eest kaitsvate meetmete täie ühtlustamise saavutamise seisukohast fundamentaalse tähtsusega. ACTA läbirääkimised puudutavad tundlikke Euroopa õiguslikke küsimusi, nagu intellektuaalse omandi õiguste kohaldamise tagamine, andmeedastus ja –kaitse, ning just seepärast soovime jälle kord suuremat läbipaistvust.

Komisjon peab pühenduma täielikult, olles vastavuses konfidentsiaalsuse tasemega. Läbirääkimistekstid tuleb teha parlamendile kättesaadavaks, nii et see saaks teostada lepingute järelvalvet ja võimalusel pakkuda ACTA osalistele ettepanekuid. Voliniku sõnad täna õhtul annavad meile lootust, kuid tahame, et nende sõnade osas tegutsetaks.

Parlament on võidelnud alati Euroopa tarbijate ja tootjate kaitsmiseks võltsimise ja Interneti eraelu puutumatust rikkuvate meetmete eest. Just seepärast on eluliselt oluline, et komisjon jätkaks aktiivse rolli etendamist käimasolevatel läbirääkimistel, tõmmates ligi arvukamalt osalejaid; kohal on kahjuks ainult kaksteist. Loodame, et kasvavat arvu riike – nii arenenud kui ka arenguriike – ahvatleb osalemine läbirääkimistel ning lõpliku kokkuleppe allkirjastamine, nii et võimaldada asjadele laiemat perspektiivi.

Riigid peavad täitma ja austama oma ühiseid kohustusi, et võidelda võltsimise ja piraatlusega tõhusamalt. See majanduslik nuhtlus hävitab palju tootmisvaldkondi, mis tegutsevad eeskirjadest kinni pidades. Seetõttu tuleb anda tarbijaile, keda varitsevad lisaks ka olulised terviseohud, selged eeskirjad, sest, volinik, selgete ja jõustatud eeskirjade puudumisel, sealhulgas Interneti kasutamise seisukohast, ei ole Internet enam võimaluseks; pigem saab sellest bumerangiefekt. Me kõik peame võtma eesmärgiks seda takistada, sest mitte ainult ei ole tegemist üksikisikute eraelu puutumatusega; samuti on küsimus meie riikide turvalisuses.

 
  
MPphoto
 

  Emine Bozkurt (S&D).(NL) Austatud juhataja, volinik! Leping suletud uste taga on midagi, mida Euroopa avalikkus ei vääri ega soovi. Euroopa Liit peab hetkel läbirääkimisi väga olulise kaubanduslepingu, võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) üle ning jälle kord tehakse seda tagatubades. Liikmesriikide parlamentidel ja Euroopa Parlamendil ei ole olnud ühtki võimalust demokraatlikuks järelevalveks läbirääkimiste sisu ega rakendusala üle, kuna läbirääkimiste osapooled on leppinud kokku konfidentsiaalsusklausli osas.

Seetõttu lükatakse parlament ja Euroopa avalikkus jälle kõrvale, kahjustades veel kord usaldust Euroopa vastu. Seekord on kõne all pigem kaubandushuvid kui terrorismivastane võitlus. Ärge must valesti aru saage; Euroopa majandust on tarvis elavdada ning intellektuaalne omand on oluline tahk sellest. Ent ebakindlus, mida hetkel läbirääkimiste dokumentide konfidentsiaalsus tekitab on põhjustanud palju kuuldusi.

Sooviksin küsida, kuidas toimib selles suhtes kaubandus- ja põhiõiguste voliniku vaheline side. Kas volinik De Gucht kavatseb teavitada kolleege mingil hetkel lepingu sisust? Kas volinik Reding plaanib mingil hetkel paluda oma kolleegil, kaubandusvolinikul, läbipaistvust tagada? Euroopa Parlament nõuab taolist läbipaistvust ning nüüd on aeg see tagada, enne kui meie institutsioon antud kaubanduslepingu heaks kiitma peab.

 
  
MPphoto
 

  Eva Lichtenberger (Verts/ALE).(DE) Austatud juhataja, volinik! Uute volinike kuulamiste ajal oli läbipaistvus üks enim kasutatud sõnadest. Ütlesite täna jälle, et kõik on juba läbipaistev ning avatud. Pean teile ausalt ütlema, et antud läbipaistvuse määratlus on selline, millega mina kaasa tulla ei saa. Nii on see selgelt ka arvukate kaasparlamendiliikmete puhul käesolevas täiskogus. Läbipaistvus on enam kui lihtsalt mõnede inforaasude etteviskamine ja ütlemine, „Noh, kahjuks ei saa me ülejäänud avalikustada, sest oleme kellelegi lubanud, et see konfidentsiaalseks jääb“.

Oleme sisenenud uude ajastusse. Ei ole enam võimalik kasutada rahvusvahelisi lepinguid kaubanduspartneritega avalikustamata lepingute sõlmimiseks, mis siis hiljem Euroopa õigusakte puudutab. Nüüd, kui meil on Lissaboni leping paigas, ei ole see enam võimalik. See tähendab, et avalikustamata lepingud ja lisaks ka salatsemine ning läbipaistvuse puudumine peavad lakkama Euroopa Parlamendi uksel. Meil on tarvis tõsiseltvõetavust innovatsiooni kaitsmiseks, mida siin põhiargumendina esitate. Ent tõsiseltvõetavust te ei saavuta, kui räägite kõige osas läbi suletud uste taga ning seejärel üritate inimesi lohutada, öeldes, et nii hulluks lõppkokkuvõttes ei lähe. See, volinik, on vale suund.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Trautmann (S&D). - (FR) Austatud juhataja! Volinik! Kallid kolleegid! Öelgem selgesti: viis, mil peetakse läbirääkimisi võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle, on Euroopa Parlamendile vastuvõetamatu.

Kaasseadusandjana tagab Lissaboni leping nüüd meile antud küsimuses õiguse täiele infole samal ajal, kui nõukogu seda saab. Seni „väljalekkinud“ dokumendid on meile tõestanud, et mis puutub vormilist korda, siis antud mõõdet ei austata absoluutselt.

Mida võib sisu kohta öelda? Narrikaup, mida näidakse olevat Interneti teenuse pakkujaile pakutud on järgmine: kui nad otsustavad koopereeruda oma võrkudel pakutava sisu süstemaatilisel seiramisel, säiliks nende praegune mittevastutamine taolise sisu eest. Muidu muudaks nad end kaitsetuks õiguste valdajate õiguslike meetmete ees ning saaks süstemaatiliselt karistada.

Minu jaoks on taoline pööre äärmiselt ohtlik, kuna seab kahtluse alla ühenduse õigustiku, mitte ainult e-kaubanduse direktiivi pelga edastamise – prantsuse keeles simple transport – põhimõtte osas, vaid ka austuse suhtes kodanike põhiõiguste vastu, mis tõstatati hiljuti meie arutelul telekommunikatsiooni paketi üle.

Lõpetuseks meenutan, et meie istungisaal on juba ilmutanud kiindumust antud põhimõtetesse Ülemaailmse Pankadevahelise Finantstelekommunikatsiooni Ühingu (SWIFT) lepingu tagasilükkamisega. Mul ei ole kahtlustki tema võimes uuesti alata. Seetõttu soovin väga rõhutada resolutsiooni olulisust, mida täna õhtul arutatakse. Tervitan meie koordinaatori, Kader Arifi, ja kõikide teiste rahvusvahelise kaubanduse komisjoni läbirääkijate tööd, kes on taganud, et signaal, mille Euroopa Parlament homme annab, on ühehäälsuse tõttu äärmiselt sümboolne.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Papastamkos (PPE).(EL) Austatud juhataja! Võltsitud kaubad võivad Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet ainult kahtlustada, kuid samuti peidavad endas ohte inimtervisele. Vastuseks on tugevdada intellektuaalse omandi õiguste rakendamist üleilmsel tasandil.

Meil on tarvis võimalikult palju kaubanduspartnereid, kes ühineks arutletava mitmepoolse lepinguga. Leping, mille üle läbi räägitakse, peab olema täielikult vastavuses asjasse puutuva ühenduse õigustikuga, austama põhivabadusi ning kaitsma isikuandmeid, peab kaitsma teabe vaba liikumist ning ei tohi õigustamatult koormata seaduslikku kaubandust.

Lõpuks peab olema parlamendi käsutuses täit ja olulist infot läbirääkimise kõikides järkudes, arvestades nõuetekohaselt mõistlikku konfidentsiaalsust.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira (GUE/NGL).(PT) Austatud juhataja! Volinik! Euroopa Komisjoni suunatud segasest protsessist on koorunud midagi suhteliselt selget, nimelt kavatsus laiendada intellektuaalse omandi õiguste rakendusala ja kulusid, mis viiks suurte korporatsioonide seisukohast veelgi suurema kasumini.

Vajadusel on antud eesmärgi saavutamiseks eiratud objektiivseid, fundamentaalseid reegleid demokraatlike, läbipaistvate menetluste kohta, samas kui infot on varjatud ning demokraatliku järelevalve ja kontrolli eest pääsenud. Vajadusel on antud eesmärgi saavutamiseks piiratud üleilmset juurdepääsu hädavajalikele kaupadele, nagu ohutud ravimid, sealhulgas geneerilised versioonid, ning rikutud on õigusi eraelu puutumatusele ja kirjavahetuse konfidentsiaalsusele ning lisaks ka isikuandmete kaitsele.

Turu kõikjalolek ning majandushuvide kaitse, kelle eesmärk on saavutada oma eesmärgid oma valdkondades, ei ole ühildatav ühishuvi kaitsmise ja hoidmisega. Antud poliitika tulemused on nüüd üsna selgelt näha.

 
  
MPphoto
 

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Pean ütlema, et oma sõnavõtule järgnenud sõnavõtte kuulates taipan, et paljud teist ei kuulanud korralikult, mida ütlesin, sest väljendasin väga selgelt, et kavatseme ühenduse õigustikku austada, et üritaksin tagada, et teised lepingu osapooled annaksid hetkel läbi räägitava teksti avalikustamisele oma kooskõlastuse: väljendasin selgelt, et see kohalduks vaid intellektuaalse omandi õiguste kaubanduslikule rikkumisele ning võiksin niiviisi mõnda aega jätkata. Seega ei reageeri ma uuesti kõikide antud küsimuste peale, mis esitatud on, sest ausalt öeldes olen enda arvates neile oma esimeses sõnavõtus juba vastanud.

David Martin esitas küsimuses, et mis juhtub, kui keegi tegelikult lahkub mitte ainult Euroopa Liidust, vaid riigist, mis on ACTA lepingu osapool? See on huvitav küsimus, sest see sõltub mõistagi sellest, kuhu ta läheb. Kui ta läheb riiki, mis ei ole ACTA lepingu osapool, siis oleneb kõnealuse riigi tollist ja politseist, ent see jääb meie käeulatusest väljapoole. Kuniks see meie käeulatusse jääb, kanname hoolt, et seda ei juhtuks, ent teiste asemel me muidugi sõna võtta ei saa.

Ma ei ole päris nõus Sophia in ’t Veldi terve mõttekäiguga parlamendipoolse heakskiidu ja kontrolli osas, ent lubage mul väga selgelt öelda, mis minu arvates Lissaboni lepingus on. On nii, et nõukogu annab mandaadi komisjonile, ja komisjon räägib läbi ning nõukogu on teinud otsuse mandaadi osas oma protseduurireegleid järgides. Kas ministrite nõukogu minister vaba oma liikmesriigi parlamendi eelnevat heakskiitu või mitte ei puutu Euroopa õigusse, vaid liikmesriikide õigusse, ning see erineb riigiti. Tean, et teie riigis näiteks on paljude seda liiki ametikohtade puhul tarvis eelnevat heakskiitu parlamendilt – hea küll, kuid on riike, kus see nii ei ole. Me ei peaks mõistma kohut viisi üle, kuidas nõukogu otsuse teeb. Kuivõrd nõukogu lepingut ja oma protseduurireegleid austab, on see minu arvates nende ja mitte otseselt meie asi.

Teatud määral kaitsesite mind selle poolest, et nad ei peaks mu iPodi kontrollima. Mul ei ole iPodi, seega ei ole veel probleemi. Tegelikult on mul olnud eilsest saadik, kuid ma ei ole teda veel kasutanud ning ma ei lähe Uus-Meremaal. See on natuke liiga kaugel. Selleks on vaja ametnikke, kellel on sinna sõitmiseks natuke rohkem aega.

(NL) Jätan terve köögi arutelu Laurence J.A.J. Stassenile ...

Huvitav küsimus, kuidas on lood Hiinaga? Noh, Hiina ei ole, nagu teate, Zuzana Roithová, antud läbirääkimiste osapool. Hiina kujutab tõsist probleemi, sest, nagu õigusega väidate, on nad võltsimise allikas number üks.

Nüüd on meil nendega mitmed läbirääkimised ja arutelud nendega, samuti kõrgetasemeline majandusdialoog. Korduvalt oleme rõhutanud intellektuaalse omandi õigustele, mis on üks peamisi probleeme, mitte ainult Internetikaubanduses, vaid ka paljudes teistes tegevustes. Kui ACTA kord sõlmitud on, on ta avatud allkirjastamiseks kõikidele riikidele, ja ma loodan, et Hiina jõuab järeldusele, et ka nende oma tööstuse seisukohast oleks kasulik, kui oleks parem intellektuaalse omandi õiguste kaitse, ning varem või hiljem nad jõuavad. Vaadake teisi riike, kus see samuti varem juhtunud on: neil on intellektuaalse omandi õiguste vastu palju rohkem huvi.

Ma ei ole artikli 218 osas Patrick Le Hyarici ja Catherine Trautmanni tõlgendusega päris nõus. See, mida artikkel 218 ütleb, on, et parlamenti peaks teavitatama menetluse kõikidest etappidest; no, teid teavitatakse ja sellest veelgi enam. Mida me teabe osas teeme ületab kaugelt artiklis 218 mainitu, kaugelt, kuid minul sellest probleemi ei ole. Väljendasin oma sissejuhatavas avalduses selgesti, et nõuame teistelt osapooltelt nõusolekut, et meil oleks võimalik teksti käesolev versioon avalikustada, kuid ei ole õige, et me artiklit 218 ei austaks.

Muide, lubage mul öelda Sophia in ’t Veldile, et saatsime teile kõikide ACTA osaliste vahel kokkulepitud avalduse lisa 16 dokumentide konfidentsiaalsuse säilitamise kohta. Selle saatis teile peadirektor, David O’Sullivan, 21. jaanuaril 2009. Muidugi oli see eelmise parlamendi ametiajal, kuid tegemist on ikka sama inimesega. David O’Sullivan on sama ja Sophia in ’t Veld on sama, seega saite selle kätte. Seega on natuke raske küsitleda mind selle suhtes, mida see kõik tähendab.

Lõpetuseks lubage mul väga selgelt väljendada, et mida olen öelnud ja mida ütlesin kuulamisel, tuleks võtta tõsiselt. Annan endast parima, et oleks lepingupoolte kokkulepe, et võim teid täielikult teavitada. Kuniks see nii ei ole, ei saa ma teile lepingu projekte avalikustada, sest see rikuks konfidentsiaalsuslepet, ja taolise leppe rikkumisel oleks tagajärgi, mis ei piirduks ACTA läbirääkimistega, vaid kalduks üle paljudesse teistesse läbirääkimistesse, mis meil antud kõnealuste riikidega on. See rikuks konfidentsiaalsust kui sellist ning teeb läbirääkimised väga raskeks, kui mitte võimatuks, ent teen endast parima, tagamaks, et asjad saaksite.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. - Mulle on laekunud viis resolutsiooni ettepanekut(1), mis esitati vastavalt kodukorra artikli 115 lõigule (5).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 10. märtsil 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Samas kui parlament on nõudnud juurdepääsu tekstidele kuid, on kodanike ja nende esindajate selja taga suurima võimaliku salatsemisega peetud läbirääkimisi võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) üle, ja see on vastuvõetamatu. Komisjon ise ei saa sellest mõhkugi aru. Ta ütleb meile, et on meile dokumendid juba saatnud ning sellele vaatamata palub nõukogul kõik avaldada: kellega ta nalja teha üritab?

Lisaks läbipaistvuse küsimusele soovime siin komisjonile ja nõukogule meenutada, et neil tuleb läbirääkimiste lõpus parlamendilt nõusolek hankida. Meieni jõudnud lekkimistest näib, et meil on trooja hobune: täielikult õigusjärgse võltsimise vastase võitluse ettekäändel soovivad liikmesriigid, eesotsas Prantsuse valitsusega, hääletada läbi teksti, mis võib õõnestada ligipääsu ravimitele, sõnavabadust, Interneti neutraalsust ja tema vahendajate õiguslikku vastustust.

Tõsiasi on, et parlament seisab vastu ühenduse õigustiku igasugusele õõnestamisele. Kui komisjon ja nõukogu strateegiat ei muuda, kaitseme kaaskodanike individuaalseid vabadusi ACTA tagasilükkamisega, täpselt nagu lükkasime tagasi Ülemaailmse Pankadevahelise Finantstelekommunikatsiooni Ühingu (SWIFT) lepingu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Tervitan komisjonile läbipaistvuse ja võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) läbirääkimiste seisu kohta esitatud küsimust. Minu seisukohast peab rakendama olukorra lahendamiseks, milles oleme, kiiresti meetmeid. On vastuvõetamatu, et komisjon jätab Euroopa Liidu kõrvale ACTA koostamise läbirääkimistest kõrvale, arvestades, et peame andma oma heakskiidu antud lepingu sätetele. Nagu juba öeldi, peab komisjon avalikustama võimalikult pea kõik läbirääkimised, mis ACTAga seoses toimunud on, ja lisaks ka aprillis toimuvaks kohtumiseks ettekujutatavad väljavaated. Teemadel, nagu Internetiteenuse pakkujate sundimine kasutamist jälgima ja kehtestama oma võrkudes piiranguid, võib olla elanikkonnale negatiivne mõju, nii nende eraelu puutumatuse õiguse austamise seisukohast kui kasutajatele tekkiva täiendava kulu tõttu. Taolist küsimust peab arutama avalikult ja tema osas peab avalikkuse seisukohta küsima. Seisukohta, mille Euroopa kodanikud ja tööstus antud meetmete osas on võtnud, peab olema teada ning seda peab austama, et oleks võimalik vältida kuritarvitavat, ebademokraatlikku käitumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Kallid kolleegid! Võltsimisvastase kaubandusleping, mille üle hetkel Euroopa Komisjon läbi räägib, ületab ELi õiguses sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Antud põhimõte ütleb, et liidu rakendatavad meetmed ei tohi ületada lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikku. Internetti käsitlev peatükk on erilise ärevuse põhjustaja. Leping sisaldavat eeskirju, mis võivad piirata sõnavabadust Internetis, ühest küljest, ja kaubanduslikku tegevust, teisest küljest. See tuleneks sellest, mida olevat kavandatud Internetiteenuse pakkujate vastutama panemise osas saadetud infosisu seest ja lisaks ka karistussanktsioonide osas failide allalaadimise eest erakasutuseks. Ütlen, et antud asju räägitakse, sest teave lepingu sisu kohta ei tule ametlikest allikatest, vaid ainult keelepeksust ja leketest, kuna komisjon ei teavita parlamenti läbirääkimiste edasiminekutest. Ent Lissaboni leping näeb nüüd taolist menetlust ette. Lisaks on vajalik iga nõukogu sõlmitava lepingu puhul vaja häälteenamusena väljendatud parlamendi nõusolekut. Uus leping toob kaasa pädevuse lubada meetmete rakendamist intellektuaalse omandi vallas, mis kuulub võrdselt parlamendile ja nõukogule. Seetõttu lisa on oma hääle nende kaasparlamendiliikmete omadele, kes nõuavad praeguste läbirääkimiste suhtes suuremat läbipaistvust, ning minu arvates peaks institutsioonidevaheline koostöö ACTA küsimuses näitama, et kõik institutsioonid kohtlevad uut lepingut, mis nüüd kehtib tõsiselt. Hetkel see nii ei ole.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Võltsimisvastasel kaubanduslepingul on mandaat, mis on eluliselt oluline intellektuaalse omandi õiguste kaitsmiseks. Kriisi järel on vaja intellektuaalidele ja kunstnikele stiimulit, et nad kasutaksid oma loovust ja avaldaksid uut materjali võrgus hirmuta. Antud õigus tuleb tasakaalustada üksikisiku õigusega teabele ligi pääseda ning lisaks peaks sanktsioonid sihistama ainult autoriõigusega kaitstud materjali suuremaid kaubanduslikke ekspluateerijaid. Ent see on teise päeva teema. Nüüd tunnen enim muret taseme üle, mil käesolevat täiskogu läbirääkimistest teavitatakse. Lissabonist lähtuvalt nõuab leping käesoleva täiskogu heakskiitu ning oletan kolleegide järgi, et lepingu praegusest arengust lähtuvalt, saab ta külma vastuvõtu osaliseks. ACTAt ümbritsevatel läbirääkimistel on vaja olla avatum ning komisjonil ja nõukogul on vaja ilmutada selles valmidust, kindlustades, et parlamendil on küsimust puudutavatele dokumentidele ulatuslik ligipääs.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Lambrinidis (S&D), kirjalikult. – Loodan, et kirjalik ACTA teemaline deklaratsioon, mille kaks nädalat tagasi kolleegide Castexi, Alvaro ja Roithovága esitasin, ning tänane arutelu on hilinenud äratuskõneks nõukogule ja komisjonile. Parlament ei tõmbu vaikides tagasi samal ajal, kui läbirääkimistel loovutatakse suletud uste taga miljonite kodanike põhiõigustest. Oleme vastu selle vastu, et rahvusvahelisel tasandil, „pestaks õiguslikult“ seda, mida oleks väga raske läbi toimetada enamiku liikmesriikide seadusandlikest kogudest – rääkimata Euroopa Parlamendist. Siin mõistagi viitan kurikuulsatele „kolme eksimuse“ seadustele. Käesolev parlament arvab kindlalt, et intellektuaalse omandi õigusi peab kaitsma, kuid andmata eraettevõtetele ulatuslikke õigusi seirata valimatult iga kodaniku tegevust Internetis – miski, mida keelame isegi oma politseil teha terrorismiga võitlemisel – ning kindlasti mitte majapidamiste Internetita jätmise ebaproportsionaalse karistuse kaudu. Juurdepääs Internetile on iseenesest põhiõigus. Teda tuleb sellisena kohelda ja kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Theurer (ALDE), kirjalikult. – (DE) Euroopa Komisjoni läbirääkimised võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubanduslepingu (ACTA) üle on tõstatanud mõnesid küsimusi. Ehkki leping puudutab õigustatud muret, nimelt toodete ja markide võltsimise ning salakaubaveoga võitlemist, on tal tarvis kindlamini rajaneda Euroopa põhimõtetel. Ta ei tohi viia autoriõiguse, patendi- või kaubamärgiõiguse ühtlustamiseni ELis – vastupidi, meie kõige olulisemaks põhimõtteks peab jääma subsidiaarsuse põhimõte. Kaubanduslepinguid ei tohi kuritarvitada isikute põhiõiguste ja –vabaduste kärpimiseks. Enne, kui parlament saab anda heakskiidu, mida on vaja antud lepingu ratifitseerimiseks, on tarvis teel teha olulisi täiustusi, ning mitte ainult sisu osas. Parlament peab olema suuremal määral läbirääkimistesse kaasatud ning läbirääkimiste dokumendid tuleb meile kõigile kättesaadavaks teha.

 
  

(1)Vt protokoll

Viimane päevakajastamine: 4. juuni 2010Õigusalane teave