ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

  Juhataja. – Kuulutan Euroopa Parlamendi 2010.–2011. aasta istungjärgu avatuks.

(Istung algas kell 09.00)

  Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt on väga tähtis ühendatud arutelu siseturgu ja tarbijakaitset käsitleva kolme raporti üle:

– siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raport A7-0084/2009 siseturu tulemustabeli kohta (SEK (2009)/1007 – 2009/2141(INI)),

– siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Anna Hedhi raport A7-0024/2010 tarbijakaitse kohta (2009/2137(INI)) ja

– siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Cristian Silviu Buşoi raport A7-0027/2010 SOLVITi kohta (2009/2138(INI)).

  Róża, Gräfin Von Thun Und Hohenstein, raportöör. – (PL) Mul on hea meel esitada teile selle aasta juulis valminud 19. siseturu tulemustabel. Kõne all olev dokument näitab, et liikmesriigid tulevad ELi õiguse ülevõtmisega üha paremini toime. Taas saavutati eesmärk, mille riigi või valitsusjuhid endale seadsid: mitte lasta ülevõtmise mahajäämuse keskmisel näitajal ületada 1%. Sellegipoolest on direktiivide arv, mida ei ole ühes või mitmes liikmesriigis üle võetud, ehk siis turu killustatus, liiga suur. Neid siseturu direktiive on üle 100. Lisaks sellele on 22 direktiivi puhul möödunud ülevõtmistähtajast juba üle kahe aasta. Liikmesriigid peavad veelgi enam oma jõupingutusi suurendama, et muuta siseturg kõigile eurooplastele kasutoovaks.

Praegusel raporti esitamise hetkel on minu käes ka järgmine tulemustabel ümmarguse numbriga 20, mis näitab, et ELi õigusaktide ülevõtmisel on tehtud veelgi rohkem edusamme. Ülevõtmise mahajäämus on langenud 0,7 protsendini ja on seega oluliselt madalam püstitatud eesmärgist. See on seni parim tulemus. Selgelt on näha, et Euroopa Komisjoni töö, mille tulemuseks on ka kõne all olev tulemustabel, ajendab liikmesriike tegutsema. Võime komisjoni tehtud tootliku ja tõsise töö eest südamest õnnitleda.

Teine hea uudis on, et turu killustatus on langenud 6 protsendilt 5 protsendile. Siiski on 74 direktiivi veel ühes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis üle võtmata, mis tähendab, et siseturul on ikka veel kodanikele ja ettevõtjatele väga kahjulikke takistusi. Need takistused tuleb üheskoos kõrvaldada.

Sel põhjusel teeb siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon ettepaneku suurendada koostööd kõikide institutsioonide vahel, mis üheskoos ülevõtmise ja sidusrühmade eest vastutavad. Teeme ettepaneku korraldada iga-aastaseid ühtse turu foorumeid, kus kohtuksid Euroopa institutsioonid ning samuti liikmesriigid, riiklike parlamentide liikmed ning ettevõtjate ja tarbijate esindajad. Selline foorum annab hea võimaluse ELi õiguse ülevõtmisega seotud kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks ning eelseisvate väljakutsete lahendamise nimel vajalike strateegiate ettevalmistamiseks.

Eelnimetatud kahjulikest takistustest lahtisaamiseks kutsume Euroopa Komisjoni üles rakendama kõikide ELi õigusaktide puhul nn siseturu testi, et kanda hoolt selle eest, et uued meetmed ei ohusta Euroopa Liidu nelja vabadust. Samuti on väga oluline anda kodanikele selgesti mõistetavat teavet siseturu toimimise kohta, pidades seejuures meeles, et just nende jaoks siseturg 20 aastat tagasi loodud saigi.

Siseturu arengust terviklikuma ülevaate saamiseks nõuab siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon siseturu tulemustabeli, SOLVITi aruande, kodanike nõuandeteenistuse ja tarbijaturu tulemustabeli üheaegset avaldamist.

Lõpetuseks soovin tänada kõiki, kes kõne all oleva raporti koostamise nimel tööd tegid. Palun lugupeetud kaasparlamendiliikmetel selle poolt hääletada, sest olen kindel, et sellega võimaldame edaspidi kiiremat ja paremat ELi õigusaktide ülevõtmist liikmesriikide õiguskorra raamistikus! Tänu sellele esineb eurooplaste jaoks siseturul vähem takistusi, mis on kindlasti äärmiselt oluline Euroopa majanduse ning samuti Euroopa identiteedi arengu jaoks.

  Anna Hedh, raportöör. – (SV) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan tänada variraportööre ja kõiki teisi nende suurepärase koostöö eest siseturu tulemustabeli koostamise käigus! Mul on hea meel ka selle üle, et esitasime taas raporti, mis siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis valdava enamusega heaks kiideti.

Olen alati olnud arvamusel, et ELi siseturu korralikuks toimimiseks vajame usaldavaid ja rahulolevaid tarbijaid. Seepärast oli mul hea meel, et saime 2007. aastal voliniku, kes just tarbijaküsimuste eest vastutas. Tarbijakaitsepoliitika ja tarbijaküsimused on liikunud edasi osalt just tänu Meglena Kuneva tugevale isiklikule pühendumusele ja avatusele. Tema pani alguse ka tarbijaturgude tulemustabelile.

Vaatamata muredele seoses tarbijaküsimuste jagunemisega kahe voliniku vahel loodame, et selle tööga tehakse jätkuvalt edusamme, et see kannab vilja ja et uue komisjoni koosseisu tõttu ei vähene tähelepanu tarbijatele. See vastutus on tegelikult nüüd veelgi suurem, sest Lissaboni lepingu artikli 12 kohaselt tuleb liidu poliitikate ja tegevuste koostamisel ja rakendamisel pöörata tähelepanu ka tarbijakaitsenõuetele. See on tarbijate jaoks väga tähtis samm ning oma poliitilise tegevuse käigus ei kavatse ma lubada kellelgi seda unustada.

Tervitan väga teist tarbijaturgude tulemustabelit. Tulemustabel on üks mitmest vahendist, mis on siseturu paremaks muutmisel meie käsutuses, ning minu arvates on eriti huvitav just perspektiiv, millele tulemustabel tugineb, sest see on seotud kodanike ootuste ja probleemidega ning see parandab siseturu toimimist just nimelt tarbijate kasuks. Tulemustabelis analüüsiti tarbijaturgu samade näitajate alusel, mille alusel seda varemgi tehti: hind, teenuseosutaja vahetamise võimalus, turvalisus, kaebused ja rahulolu.

Lõpuks vajavad need kõik kahtlemata edasiarendamist ja täiustamist ning kasutusele tuleb võtta ka uusi näitajaid. Sellegipoolest leian ma, et hetkel annavad need näitajad hea aluse prioriteetide kehtestamiseks ja järelduste tegemiseks seoses edasiste vajalike analüüsidega. Äärmiselt oluline on, et oleksime kannatlikud ning annaksime tulemustabelile aega arenemiseks, sest see on alles värske.

Teises tarbijaturgude tulemustabelis nägime muu seas ka selgeid märke sellest, et tarbijatel on rohkem probleeme teenuste kui kaupadega ja et hinnad tõusevad harvemini sektorites, kus tarbijad tihti teenuseosutajat vahetavad. Piiriülene e-kaubandus areneb samuti aeglasemalt, sest piiridel esinevad takistused tekitavad tarbijatele muret ja vähendavad nende usaldust. Lisaks on näha, et õigusaktide tõhus rakendamine ja konkreetsed hüvitusmehhanismid on turu korraliku toimimise jaoks hädavajalikud.

Ka andmed näitavad, et liikmesriikide vahel on väga suured erinevused ja et hüvitusmehhanisme on vaja veel paremaks muuta. Seepärast kutsun komisjoni üles võtma järelmeetmeid rohelisele raamatule „Kollektiivse hüvitamise mehhanismid tarbija jaoks”.

ELi tarbijakaitsesätete tõhus rakendamine ja vastav järelevalve on tarbijausalduse tõstmiseks äärmiselt vajalikud. Sellegipoolest ei ole järelevalve kõikjal ELis kaugeltki ühtne ning statistika näitab, et turujärelevalveks eraldatud eelarve suuruse ja inspektorite arvu osas on liikmesriikide vahel suured erinevused. Seetõttu peavad nii komisjon kui ka riiklikud järelevalveasutused suurendama oma pingutusi, kui tahame saavutada oma eesmärke seoses hea tarbijakaitse taseme tagamisega ning anda tarbijatele piisavat usaldust seoses kõikide siseturu võimaluste kasutamisega.

Turujärelevalve vahendite tugevdamine on tarbijausalduse tõstmiseks äärmiselt vajalik, sest tarbimine mängib Euroopa majanduse taastumise seisukohalt siiski väga olulist rolli.

  Cristian Silviu Buşoi, raportöör. – (RO) Kõigepealt tahan tänada kõiki neid, kellega ma SOLVITi raporti koostamise käigus tööd tegin, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni sekretariaati, kõiki variraportööre ja samuti kõiki kaasparlamendiliikmeid, kes näitasid seoses toimikuga üles huvi ning andsid olulise panuse lõpliku raporti valmimiseks.

SOLVIT on võrgustik, mis pakub mitteametlikke lahendusi probleemidele, mis võivad tekkida siseturu õigusaktide ebaõige rakendamise tagajärjel. Tegemist on väga kasuliku uuendusega Euroopa tarbijatele ja Euroopa Liidu ettevõtjatele, millega nad saavad kasu Euroopa õigusaktidega loodud eelistest. Euroopa siseturu õigusaktide rakendamisega on tihti probleeme. Minu meelest on SOLVIT enam kui sobiv alternatiiv kohtulikule teele olukorras, kus kohtutel on käed igasuguste erinevate juhtumite tõttu tööd täis.

Me ei saa eirata asjaolu, et SOLVIT peab tegelema üha kasvava arvu juhtumitega ning et sellest vaatenurgast on SOLVITist saanud oma edu ohver. Selleks et SOLVIT saaks pakkuda kvaliteetset toetust Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtjatele, vajavad liiga väheste töötajatega SOLVITi keskused rohkem töötajaid.

Uusi töötajaid tuleb võtta tööle loogiliselt ja kontrollitult, võttes seejuures arvesse riigi rahvaarvu ning juhtumite arvu, millega keskus minevikus tegelenud on. Analüüsi teostamisel tuleb lähtuda seisukohast, et uusi töötajaid tuleb võtta tööle ainult nendes keskustes, kus neid ka tõepoolest vaja on. SOLVITi töötajate arvu suurendamine toob loomulikult kaasa ka kulude kasvu. Raportis kutsutakse liikmesriike üles kasutama SOLVITi keskuste töötajate arvu suurendamiseks kõikvõimalikke olemasolevaid vahendeid, sealhulgas ka alternatiivseid rahastamisvõimalusi.

Üks teine valdkond, millele kõne all olev raport keskendub, on SOLVIT-võrgustiku tutvustamine, mis on minu arvates äärmiselt tähtis ning arvan, et te kõik nõustute minuga selles. SOLVITi teenuseid kasutades saavad VKEd hoida kokku palju raha, mida nad saavad investeerida muudesse majanduskasvu edendavatesse valdkondadesse ja mis toovad nende arengule palju rohkem kasu kui õiguslik abi, mida nad vastasel juhul probleemide lahendamiseks vajaksid. Mis puudutab üksikuid tarbijaid, siis saavad nad tänu SOLVITile hoiduda pikaajalistest ja kulukatest kohtumenetlustest.

SOLVIT-võrgustiku eeliste kasutamiseks peavad kodanikud ja ettevõtjad olema esmalt teadlikud selle tõhususest. Seepärast arvan ma, et peame kaasama SOLVITi tutvustamisesse aktiivselt nii riiklikke ametiasutusi, Euroopa Komisjoni kui ka parlamendiliikmeid. SOLVITi tutvustamiseks on palju võimalusi alates massimeediast ja liikmesriikide korraldatud teavituskampaaniatest kuni ühise SOLVIT-portaali loomiseni. Lisaks sellele võiksid ametiasutused, mis on seotud Euroopa ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamisega, nimetada ametisse SOLVITi kontaktisiku, mis tugevdaks veelgi enam võrgustiku tõhusust ja aitaks kaasa selle tutvustamisele. Euroopa Parlamendi liikmetena saame ka meie ise aidata kaasa SOLVITi tutvustamisele ja tõsta sellekohast teadlikkust meie kolleegide seas riiklikes parlamentides.

Heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel seoses SOLVITi tutvustamisega ja SOLVIT-võrgustiku toimimisega seotud probleemide lahendamisega on samuti üks meetmetest, mida siin raportis ergutatakse. Häid ideid saab tegelikult levitada ja rakendada Euroopa tasandil kõikide kasuks.

Viimaks ei saa eirata ka asjaolu, et SOLVIT peab tihti tegelema juhtumitega, mis ei kuulu SOLVITi pädevusse või mis on eriti keerulised ja mille lahendused nõuavad alternatiivseid meetodeid. Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile esitatud petitsioonid võivad pakkuda lahendust juhtumite puhul, mis on liiga keerulised SOLVITi tasandil lahendamiseks. Sel põhjusel palutakse ühes raportis esitatud ettepanekus suunata sellised juhtumid SOLVITi portaalist edasi Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni ja riiklike parlamentide asjaomaste parlamendikomisjonide lehtedele.

Need on vaid mõned ideedest, millele SOLVITi raport tugineb. Minu arvates on nende ettepanekutega võimalik parandada võrgustiku toimimist pakkudes kvaliteetset tuge nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. SOLVITi potentsiaal on tohutu ning selle parimaks ärakasutamiseks tuleb SOLVITi jõudlust pidevalt analüüsida.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja, head kolleegid! Kõigepealt tahan öelda, et minu arvates on väga tähtis olla siin külg külje kõrval oma kolleegi John Dalliga, et vastata teie küsimustele ja rääkida teile mitmesuguste kõne all olevate vahendite ja tekstide rakendamisest.

Austatud kolleegid! Oma poliitikukarjääri jooksul olen tihti mõelnud sellele, et järelevalve mõju on tihtipeale sama oluline kui teadaandmise mõju. Seepärast arvan, et riiklikus parlamendis, Euroopa Parlamendis või komisjonis olles on väga tähtis saada võimalus kasutada vahendeid, millega kontrollida ja hinnata poolthääle saanud tekstide konkreetset ja tõelist rakendamist. Arvan samuti, et korralikuks tegutsemiseks on vaja korralikku arusaamist ja just sellele teie raportöörid väga oskuslikult ja valvsalt keskendusidki.

Tänan südamest Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini ja Cristian Silviu Buşoid, kes käsitlesid teemasid, mis on mulle eriti hingelähedased, ning samuti Anna Hedhi suurepäraste raportite eest!

Millest me räägime? Räägime siseturust. Ütlesin eile õhtul hilja siin istungisaalis, et praeguse kriisi ja majanduslike raskuste ajal ei saa me endale lubada seda, et me kõiki võimalus ei kasuta. Kui siseturg, suur Euroopa turg toimiks nii korralikult, nagu see toimima peaks, saavutaksime omaette ja isekeskis täiendava kasvu 0,5 kuni 1,5 protsendi ulatuses.

Me ei saa seda võimalust praegu käest lasta. Seepärast peab siseturg toimima täielikult igas mõttes ning see on loomulikult ülesanne, mille president Barroso mulle andis ja milles ma omakorda teie kontrollile allun. See on põhjus, miks tulemustabel ja SOLVITi vahend ning nende toimimine minu jaoks nii tähtsad on. Ma arvan, et volinik Dalli ütleb täpselt sama seoses tarbijate tähtsa küsimusega.

Róża, Gräfin von Thun Und Hohenstein rääkis meile headest ja veidi halvematest uudistest seoses tulemustabeliga. Räägime 1521 direktiivist või tekstist, mis võimaldavad siseturu toimimist, ja seda on palju. Hetkel on ülevõtmise mahajäämus kõigi aegade madalaimal tasemel, nagu te ütlesite. See on hea uudis ja tänada tuleb kõiki neid, kes liikmesriikide ja vahetevahel ka piirkondlikul tasandil direktiivi rakendamise eest vastutavad. Soovin siinkohal tänada ka oma kolleege siseturu peadirektoraadis.

On ka üks uudis, mis ei ole nii hea. Nimelt ei ole ülevõtmise kvaliteet, rakendamise kvaliteet rahuldav. Seepärast peame kõik Euroopa Parlamendi, riiklike parlamentide ja iga liikmesriigi ametnikega koostööd tegema. Nagu ma parlamendis ärakuulamise käigus ütlesin, on see minu visiitide põhjus igasse 27 pealinna – millega ma juba alustanud olen –, et kohtuda isiklikult ja ka koos pädevate ministritega ametnikega, kes vastutavad siseturu direktiivide rakendamise eest, et tegeleda tulemustabelis esitatud punktidega ja panna SOLVIT tööle, nagu Cristian Silviu Buşoi ka väga selgesõnaliselt ütles.

Seepärast ütlesin ka Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteinile, et olen nõus foorumiga, mis on väga hea idee. Peame inimesed kokku viima ja seda teeme siin parlamendis koos komisjoni, riiklike parlamentide ja kõikide nendega, kes igas liikmesriigis heade tavade jagamise, hindamise ja vahetamise eest vastutavad. Olen täiesti kindel, et kõige parem on kõik vastutavad kokku viia: vajame üksmeelt, mitte piiranguid. Esmalt üksmeel, vastastikune usaldus ja koostöö.

Mis SOLVITisse puutub, siis rääkis Cristian Silviu Buşoi juba nimetatud vahendi tähtsusest, mis väga hästi toimima hakkab. Hetkel on koostöö, lahenduste leidmise ja vahendamise kaudu lahendatud 1500 juhtumit ennekõike kodanike aga ka paljude ettevõtjate nimel. Cristian Silviu Buşoi mainis väga õigesti, et sellega saab hoida kokku raha ja aega ning nii saavad kodanikud, tarbijad ja ettevõtjad võtta taas oma koha ühtse turu südames, mitte ei pea algatama liigselt kohmakaid menetlusi, et mõista ja lahendada oma probleeme seoses ühe või teise neid puudutava siseturuga seotud sätte rakendamisega.

Mõnes mõttes on sama põhimõte ka ühtse turu abiteenuste (SMAS) projekti aluseks, mille eesmärgiks on anda kodanikele ja ettevõtjatele paremat teavet ning paremaid teenuseid. Ka siin on tehtud edusamme. Selle kavaga on õnnestunud viia omavahel kokku erinevad teenused ja ühised võrgupõhised vormid SOLVITi ja kodanike nõuandeteenistuse vahel.

Nagu teie raportöörid juba mainisid, nii arvan ka mina, et saame volinik Dalli kontrolli all ja peame lausa pingutama, et esitada kõik need dokumendid, kõik tulemused ja teadaanded üheaegselt, et viia kokku ja koordineerida paremini erinevaid vahendeid, mis kirjeldavad siseturuga seotud tekstide või direktiivide rakendamist.

Igal juhul pooldan ma sellist täiustatud koordineerimist ning kordan ka oma isiklikku lubadust kasutada hästi neid erinevaid vahendeid kõigi 1500 siseturu toimimisega seotud direktiivi hindamiseks ja jälgimiseks.

  John Dalli, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Kavatsen kommenteerida Anna Hedhi raportit, mis käsitleb väga olulisi Euroopa poliitikaid: tarbijaturgude tulemustabelit ja tarbijakaitset. Tahan tänada Anna Hedhi suurepärase töö eest raportöörina!

Tarbijakaitse on praeguste majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsete südames. Kõige tähtsamad on inimesed. Teavitatud ja oma õigusi tundvad tarbijad on tähtsad nii uuenduse kui ka konkurentsivõime arendamisel, kuid kõige tähtsam on, et siseturu toimimapanemine tarbijate kasuks on kodanikega ühendatuse taasloomisel meie trumbiks. Tarbijapoliitika keskset rolli kajastavad mitmed portfellid. Hakkan oma kolleegiga tihedalt koos töötama, et tagada vastuvõetud eeskirjade muutmine praktiliseks tuluks tarbijatele. Olen täna siin koos oma kolleegi Michel Barnieriga, et näidata, millist tihedat koostööd me tegema hakkame. Sellest saab meie töötava.

Tarbijamõõdet arendatakse kõikides portfellides ja kogu komisjoni ulatuses võetakse kasutusele võrdlusnäitajad edu või selle puudumise mõõtmiseks. Tarbijaturgude tulemustabel on signalisatsioonisüsteem, mis ütleb meile, millal siseturg tarbijaid alt veab. Tulemustabeliga saab jälgiga ka edusamme seoses siseturu jaemüügi mõõtme integreerimisega tarbijate, VKEde ja muude jaemüüjate jaoks. Samuti aitab see näha, kas liikmesriigid teevad piisavalt palju uute tarbijaseaduste jõustamiseks ja tarbijate teavitamiseks, harimiseks ja nende positsiooni tugevdamiseks.

Jõustamisest rääkides on mul hea meel näha, et parlament jagab komisjoni seisukohta, et väga tähtis on anda inimestele praktikas need õigused, mis neil paberil kirjas on. Seoses sellega on meil veel palju tööd teha. 2009. juulis esitatud teatise eesmärgiks oli leida vahendeid, millega muuta jõustamine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja järjepidevamaks terve Euroopa Liidu ulatuses. Nüüd on vaja see konkreetseteks tegevusteks muuta. Üheks prioriteediks on suurendada pingutusi meie piiriüleste võrkude tulemuslikkuse ja tõhususe tõstmiseks, mis peavad saatma kauplejatele tugeva sõnumi, et ELis ei ole ühtegi kindlat pelgupaika, kus nad end peita saavad. Sama kehtib ka koostööle kolmandate riikide ametiasutustega. Eesmärgi saavutamiseks vajavad jõustajad piisavalt töötajaid ja vahendeid. Majanduslikult raskel ajal on kõik ametiasutused suure surve all, kuid tarbijakaitsega seotud õiguste jõustamise arvelt kokkuhoidmine saab olla ainult majanduslikult vale tegu. Vabad, avatud ja hea järelevalvega turud edendavad kvaliteedi ja hinna konkurentsi ning on konkurentsivõime eestvedavaks jõuks. See toob kasu nii tarbijatele kui ka kogu ELi majandusele. Komisjon ja parlament peavad töötama koos, et see sõnum selgelt ja valjusti kõikidesse liikmesriikidesse jõuaks.

Kavatseme jätkata ka head tööd seoses üleeuroopaliste kooskõlastatud jõustamismeetmetega, nn lauskontrollidega. Need lauskontrollid on aga näidanud, et vahetevahel ei piisa riiklike jõupingutuste ühendamisest. Vaja on üleeuroopalisi lahendusi. Seepärast on mul hea meel vastata teie üleskutsele leida asutamislepingus õiguslik alus tarbijakaitse tugevdamisele, ennekõike seoses komisjoni võimete täiustamisega. Seda tehakse aga kindlasti ning võtame selle ette niipea, kui oleme kindlad, et see annab lisaväärtust tegevustele riiklikul tasandil.

Mis hüvitusmehhanismidesse puutub, siis olen nõus, et alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid võivad pakkuda tarbijatele odavaid, lihtsaid ja kiireid hüvitusi ning säästa samas ka ettevõtjate mainet. Üks nimetatud strateegia elementidest on seotud ühishagide käsitlemisega. Kavatsen siinkohal kanda koos asepresidentide Joaquín Almunia ja Viviane Redingiga hoolt selle eest, et komisjon tegutseks selles küsimuses kooskõlastatud viisil.

Viimaks tahan öelda, et loodan teie toetusele seoses piisavate rahaliste vahendite eraldamisega 2013. aastale järgnevaks perioodiks, kui praegune tarbijaprogramm lõppeb, et toetada ambitsioonikat tarbijapoliitikat, sealhulgas ka täiustatud tulemustabeli jätkuvat esitamist. Olen kindel, et koos tuleme toime praeguste ja tulevaste keerulise väljakutsega ning töötame üheskoos selle nimel, et avada meie kodanikele siseturu täielik potentsiaal.

  Simon Busuttil, petitsioonikomisjoni arvamuse koostaja. – (MT) Koostasin petitsioonikomisjoni nimel arvamuse SOLVIT-võrgustiku kohta, mida ma igati toetan, sest tegemist on vahendiga, mis aitab kodanikke, kellel on raskusi. Tahaksin aga teha ka ühe olulise märkuse, mida ma ka selgitan: kõikide sidusrühmade vahel, mille poole kodanik pöördub, peab toimima täielik koostöö. Millised võimalused on kodanikul, kellel raskusi esineb? Ta võib esitada petitsiooni Euroopa Parlamendile, millele asutamislepingu artikliga 194 vastavad volitused antud on, ta võib esitada kaebuse Euroopa Komisjonile või esitada kaebuse SOLVITi abil. Kodanik võib esitada hüvituse saamiseks ka kaebuse Euroopa ombudsmanile, kuid see tekitaks palju segadust ning kodanik ei teaks enam täpselt, kust hüvitust ja abi saada. Seetõttu on minu ja petitsioonikomisjoni seisukoht, et vajame paremat koostööd kõikide asjaomaste institutsioonide vahel, et kodanik teaks täpselt, kelle poole ta hüvituse saamiseks pöörduma peab.

  Zuzana Roithová, fraktsiooni PPE nimel. – (CS) Lugupeetud volinik, head kolleegid! Interneti-teenus SOLVIT on toiminud juba kaheksa aastat ning selle abil on lahendatud 83% kaebustest kodanikelt ja ettevõtjatelt, mille põhjuseks on olnud vale Euroopa õiguse rakendamine liikmesriikides, lisaks sellele on lahendused saavutatud kümne päeva jooksul. 2008. aasta jooksul õnnestus SOLVITi mitteametlike lahendustega vältida kohtuvaidlusi ja kahjutasusid 32 miljoni euro ulatuses.

Meie kolmes raportis väljenduval probleemil on kaks taset. Neist esimene on mõnede liikmesriikide aeglane tegutsemine seoses Euroopa õiguse ülevõtmisega riiklikesse õigusaktidesse. Seni on täielikult jõustamata 100 siseturgu käsitlevat direktiivi. Ma tean, et see osakaal on väike, kuid see on siiski oluline. Teiseks kasutatakse SOLVITit väga vähe praktilise vahendina. Tšehhi Vabariigis näiteks tunnevad SOLVITi teenust väga hästi oma ala asjatundjad, kuid registreeritud ettevõtjatest on teenusega tuttav vaid 7%. Olukord on palju halvem Prantsusmaal. Statistika kohaselt vastutab SOLVITi eest vaid üks praktikant.

Mul on hea meel, et meie parlamendikomisjon toetas ka ettepanekuid, mille ma variraportöörina esitasin. Nende hulka kuulub näiteks meede seoses SOLVIT-võrgustiku elukutseliste haldustöötajate arvu suurendamisega liikmesriikides. Kõige olulisem on aga siiski võrgustiku tutvustamine ettevõtjatele, välismaal elavatele inimestele, erinevatele ühingutele, riiklikele valitsustele ja parlamendile. Tahaksin mainida ka vajadust siduda SOLVIT ühtlustatud kontaktpunktide ja nõustamisteenustega, mida komisjon haldab, ning loomulikult on tähtis, et komisjon teavitaks kõiki riike aegsasti probleemidest, mis SOLVIT-võrgustiku kaudu lahendati. Komisjon peaks esitama need analüüsid iga-aastastes aruannetes ning seeläbi saaksime loomulikult SOLVIT-võrgustiku jätkusuutlikkust tõsta.

Mul on hea meel, et meie parlamendikomisjon toetas kõiki kolme raportit nii üksmeelselt terve poliitilise spektri ulatuses, ning loodan, et neid toetatakse ka täiskogu istungil. Tänan kõiki raportööre tehtud töö eest!

  Evelyne Gebhardt, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja, volinik Barnier, volinik Dalli, head kolleegid! Täna on meie arutelu teemaks siseturg, tarbijakaitse ja inimeste liikuvus Euroopa Liidus. Need on peamised probleemid kõne all oleva kolme vahendi puhul ning soovin neile ka erilist tähelepanu pöörata.

Nimetatud kolme teema üheskoos käsitlemine annab meile täna suure eelise, sest majandus ja tarbijate ning töötajate õigused ei ole loomu poolest üldsegi mitte vastandid, vaid neid tulebki üheskoos käsitleda. Selles valdkonnas peame tegema oma tuleviku nimel edusamme. Sel põhjusel on väga hea ka tänane ühine arutelu.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vaja tuua esiplaanile kolm poliitilist põhimõtet. Esiteks – ja volinik Barnier sõnastas seda ennist väga hästi – on vaja teha lõpp protektsionismile, millest liikmesriikide valitsustes ikka veel märke on. Seda tuleb igal juhul teha ja see on ka tegevuskavas olemas.

Teine poliitiline põhimõte on see, et peame tagama nii tarbijate kui ka töötajate õiguste kõrgetasemelise kaitse. Teisisõnu ei tähenda siseturg õiguste kaotamist ega dereguleerimist, vaid see tähendab, et me tagame nendes valdkondades hoopis oma kõrgetasemelised ühised õigused. Seoses sellega on Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raportis üks lõige, millega me nõus ei ole. See lõige käsitleb nn siseturu tulemustabelit või siseturu testi. See on vale lähenemine. Jääb mulje, et ainus asi mis loeb, on turu toimimine. See ei ole nii. Peame küsima, millist mõju Euroopa Liidu õigusaktid töötajate ja tarbijate õigustele avaldavad. Sel põhjusel lükkame nimetatud kontseptsiooni tagasi, sest see ei ole õige.

Kolmandaks vajame nende õiguste head jõustamist Euroopa tasandil. Vajame selleks kollektiivse hüvitamise süsteemi, et tarbijad ei oleks siseturul üksinda, vaid saaksid ka oma õigusi kaitsta.

  Robert Rochefort, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja, head kolleegid! Tahan kõigepealt öelda, et olen väga rahul asjaoluga, et siseturu ja tarbijakaitse teemaline arutelu täna hommikul prioriteetsena päevakorda võeti.

Majanduskriisi kontekstis on siseturg vara, mida me tõesti arendama peame, volinik Barnier. Loomulikult on sellel siseturul kõige tähtsamaks liikumapanevaks jõuks tarbimine, mis kõige lühemas perspektiivis toetamist vajab. Kuid toetust ei vaja igat liiki tarbimine. Vajame tarbimist, mis valmistub tulevikuks ja lähtub jätkusuutliku arengu väljakutsetest. Vajame vastutusrikast tarbimist, mille eesmärgiks ei ole alati allahinnatud toodete edendamine, et parandada perede ostujõudu, kuid mis on tihtipeale keskmise kvaliteediga ja põhjustavad peaaegu süstemaatiliselt tootmise ümberpaigutamisest liidust väljapoole. Me teame, kes on siin peamised ohvrid: kõige madalama sissetulekuga tarbijad, kõige haavatavamad tarbijad.

Lühidalt öeldes peame taastama tarbijate usalduse ettevõtetesse, eriti levitamisega tegelevatesse ettevõtetesse, et tugevdada ja edendada ELi siseturu arengut. Tahan anda komisjonile edasi järgmise selge sõnumi. Jah, volinik Dalli, me toetame teid, aga me oleme mures teie kahe vahel jagunevate volitustega kaasneva riski pärast. Kardame, et sellega teie vastutused killustuvad. Samas oleme ka valvsad ja jälgime, et teie koostöö toimub koordineeritud viisil. Me tahame, et tarbijate huvidega arvestatakse ka päriselt kõikides Euroopa Liidu poliitikates, lähtudes Lissaboni lepingu vaimust.

Ma toon kohe näite, mis seob omavahel nii volinikud Barnieri ja Dalli kui ka volinik Redingi. On aeg järelemeetmeteks seoses kollektiivset hüvitamist käsitleva rohelise raamatuga. Ootame teilt seoses selle teemaga edusamme. Te juba mainisite seda, volinik Dalli, ning seega tahaksin ma teada, kas olete juba vastava ajakava paika pannud? Ootame teilt ka kindla Euroopa vormi loomist, et kollektiivse hüvitamise süsteem ei kannataks USA süsteemi puhul esineva teada-tuntud väärkasutamise all, et saaksime kasutada süsteemi, mis kõigile kasu toob ja mis ei mängiks ühe osapoole huvisid teise vastu välja.

Õnnitlen ka meie kolleegi Anna Hedhi ülimalt täiusliku raporti koostamise puhul. Tahaksin juhtida erilist tähelepanu tarbijate haridusele, mida ta oma raportis väga õigesti rõhutab, mis on väga oluline ja mis peab olema elukestev, sest arvestades toodete ulatusliku muutumise ja turustamise kasvava keerukusega, ei ole see teema ainult väikeste laste jaoks, vaid ka tarbijate jaoks.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

Kokkuvõtteks tahan öelda, et näitajad tulemustabelite kujul on küll väga head – ütlen seda endise statistiku ja majandusteadlasena –, aga need ei asenda poliitilist tahet, mis peab olema meie tegevuste tegelikuks ajendiks.

  Heide Rühle, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Tahaksin jätkata sellega, millest Michel Barnier ennist seoses siseturu märkimisväärse tähtsusega praeguse kriisi ajal rääkis ja mis on taas selgelt tõestust leidnud. Loomulikult peavad kodanikud siseturgu usaldama. Ainult siis saab see õigesti toimida. Mitmel tasandil on see aga ikka veel puudulik. Aruteludes oma riikides paneme just meie, parlamendiliikmed, tihti tähele, et rahvas üldiselt kardab ikka veel siseturgu ja et selliseid teemasid nagu protektsionism pooldatakse kahjuks ikka veel väga palju, sest neid pooldavad valitsused ja neid toetavad ka paljud kodanikud. Seepärast on veelgi olulisem, et parlament teeks kõik, mis selle võimuses, et suurendada usaldust siseturu vastu. Tarbijapoliitika mängib selle saavutamisel loomulikult tähtsat rolli, sest kõrgetasemelist tarbijakaitset tagav tarbijapoliitika saab suurendada ja kaitsta inimeste usaldust siseturu vastu. Seega peame selles valdkonnas palju rohkem tööd tegema.

Tervitan asjaolu, et mõlemad volinikud täna siin on. Loomulikult teate, et ka meie fraktsioon suhtus kriitiliselt asjaolusse, et tarbijapoliitika eest ei vastuta enam ainult üks volinik, sest sõnum, mille Meglena Kuneva meile andis, oli väga positiivne. Seepärast tervitame asjaolu, et te meile selgesti mõista annate, et kavatsete selles valdkonnas koostööd teha. Meile valmistas muret ka asjaolu, et vastutuste jagunemisega eri volinike vahel ei pöörata tarbijakaitsele enam piisavalt tähelepanu. Loodan aga, et see ei ole vaid ühekordne sündmus ja et hakkate meiega tihedat koostööd tegema, sest meie tähelepanu vajavad väga tähtsad küsimused. Näiteks peame lõpetama veel arutelud seoses kollektiivhagidega ja kollektiivse hüvitamisega ning nendel teemadel edusamme tegema. Loomulikult mängib see ka olulist rolli kodanike usalduse tõstmise seisukohalt.

Vajame rohkem vahendeid, millega on kodanikele siseturul tagatud kindel kaitse. SOLVIT on selles suhtes väga tähtis vahend ning seetõttu toetame kogu südamest Cristian Silviu Buşoi raportit. SOLVIT, mis loob võimalused kohtuväliste lahendite saavutamiseks, suurendab usaldust siseturgu ning annab tarbijatele paremad teadmised siseturust, millega liikmesriikide ametiasutused tihti eriti hästi toime ei tule. SOLVIT on selles suhtes oluliseks ja tähtsaks täiendavaks vahendiks. Sel aastal täidan ma eelarveraportööri kohuseid ning võin teile kinnitada, volinik Dalli, et oleme seoses eelarveküsimuste ja tarbijakaitse valdkonna jaoks vahendite eraldamisega väga valvsad. Pöördusime juba oma eelarvekomisjoni poole ja rõhutasime, et tahame loomulikult jätkuvalt rahaliste vahendite eraldamist ja vajaliku raha kasutamist. Võite seoses sellega meie toetuses kindel olla.

Kokkuvõtteks kordan, et üldiselt annavad kõne all olevad raportid väga tähtsa ja positiivse sõnumi. Olgugi et me raporteid toetame, on meil aga üks punkt, mille suhtes oleme kriitilised. Pean silmas siseturu testi, mis on meie arvates liiga ühekülgne. Kui direktiive läbi vaadatakse, siis tuleb seda teha erinevatest seisukohtadest lähtudes. Siinkohal on väga oluline jätkusuutlikkus ja sotsiaalsed küsimused. Kui läbivaatus teostatakse, siis ei tohi see keskenduda ainult siseturu aspektile, vaid see peab olema ulatuslik läbivaatus. Subsidiaarsuse teema vajab siinkohal samuti piisavalt palju tähelepanu. Sel põhjusel on ühekülgne keskendumine siseturu testile meie arvates kahetsusväärne. Põhimõtteliselt aga toetame raportööri lähenemist, kaasa arvatud seoses siseturu testiga, ning hääletame raporti poolt.

  Adam Bielan, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Neljal vabadusel – inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vabal liikumisel – põhinev ühtse turu loomisprotsess on ikka veel pooleli, eriti kui mõelda neljandale vabadusele, milleks on teenuste vaba liikumine, ning meil on veel palju teha. Tegemist on väga tähtsa protsessiga, seda eriti praeguse aeglaselt liikuva majanduse puhul ning arvestades majanduskriisiga, mille käes Euroopa vaevleb. Majanduslanguse ajal just aga peamegi rääkima ühtse turu eelistest ning ehk näeme siis ka poliitilist tahet, mille ülesnäitamist Robert Rochefort ootab.

Soovin sel põhjusel õnnitleda Euroopa Parlamendi juhatust selle puhul, et see mõistis antud teema tähtsust ning otsustas arutelu seoses kolme raportiga siin parlamendi istungil prioriteetseks päevakorrapunktiks teha. Soovin tänada ja õnnitleda ka siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimeest Malcolm Harbouri tema efektiivsete jõupingutuste eest seoses selle teemaga! Õnnitlen ka kolme raportööri kolme nii tähtsa raporti esitamise eest! Pean aga siiski juhtima tähelepanu ühele absurdsusele. Tänasel täiskogu istungil arutleme Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raporti üle, mis, tuleb tunnistada, on tõesti suurepärane, kuid milles käsitletakse 2008. aasta tulemustabelit. Mõne päeva eest avaldas komisjon aga juba 2009. aasta siseturu tulemustabeli. Ma arvan, et see on veel üks põhjus, miks komisjon peaks edaspidi avaldama kõik neli siseturu järelevalvet käsitlevat aruannet korraga. Siseturu tulemustabel, tarbijaturgude tulemustabel, SOLVITi aruanne ja kodanike nõuandeteenistus käsitlevad ju ikkagi kõik sama teemat ning me peaksime need ka ühel ajal kätte saama.

Lõpetuseks tahan väljendada veel oma toetust kahele Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raporti tähtsamale ettepanekule. Toetan täielikult ettepanekut seoses iga-aastase siseturu foorumi korraldamisega ja, mis veelgi tähtsam, toetan ka ettepanekut seoses kohustusliku testiga ehk nn siseturu testiga, mis kõikide tulevaste komisjoni ettepanekutega kaasnema peaks.

  Kyriacos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Austatud juhataja! Esile on kerkinud kindel seisukoht, mida toetab Lissaboni leping ja samuti ka komisjoni enda seisukoht, nimelt et tarbijakaitsepoliitika peab keskenduma tõrgeteta toimiva turu tagamisele, kus tarbijad ohutult ja enesekindlalt tegutseda saavad.

Arutluskäigu aluseks on asjaolu, et kui tarbijad tunnevad end turul mugavalt ja usaldavad turgu ning kui edendatakse piiriülest kaubandust, siis kasvab konkurents ja tarbijad saavad rohkem kaupu ning teenuseid palju konkurentsivõimelisemate hindadega.

Me ei ole nõus seisukohaga, et konkurentsivõime ja kodanike heaolu seisukohalt mängivad äärmiselt tähtsat rolli tõhusamad ja paindlikumad tarbijaturud. Majanduskriis tõestab, et peame lähtuma igas riigis valitsevatest tingimustest, mitte ühe standardi ehk siis rikkumata konkurentsi dogmaatilisest rakendamisest. Meie arvates ei ole konkurentsivõime seotud tarbijate heaoluga, sest see kipub pooldama ettevõtteid ja siiani ei ole hindade alandamine üldiselt tarbijatele kasu toonud.

Vajame põhikaupade hindade kontrollimist vaesemate klasside ja ühiskonna kui terviku heaks. Ainus poliitika, mis saab tugevdada ning tõsta tarbijakaitse taset, peab keskenduma inimesele ja tema heaolule, mitte konkurentsi tõstmisele.

Sellest lähtuvalt oleme nõus tulemustabeliga, milles jäädvustatakse ja hinnatakse Euroopa tarbijarahulolu seoses turu takistusteta toimimisega, kuid teisest küljest ei tohi me eemalduda põhimõttest ja eesmärgist, milleks on inimestele suunatud siseturg ja mille aluseks on inimese heaolu, mitte arvud. Meie arvates on tarbijate tulemustabel vahend tarbijarahulolu jäädvustamiseks ühes kindlas raamistikus ja ühel kindlal ajahetkel. Need hinnangud ja kirjed ei taga aga üksi kodanikele suuremat heaolu lihtsalt seepärast, et need annavad näiliselt tarbijatele rohkem enesekindlust ja turvalisust.

Lisaks sellele tuleb igasugused hindamised teha mõõdetavate sotsiaalsete eesmärkide alusel. Juhime tähelepanu ka sellele, et kuna tulemustabeli peamiseks eesmärgiks on jäädvustada tarbijate kaebusi, tuleb eriti rõhutada meetmeid, mida on vaja võtta kasutusele kasusaamise vältimiseks.

  Oreste Rossi, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Täna toimub arutelu kolme meetme üle, mis käsitlevad tarbijate heaolu ja kaitset. Hääletasime parlamendikomisjonis juba nende poolt ja kavatseme nende poolt ka täiskogu istungil hääletada.

Me oleme kodanike poolel, kes tihtipeale Euroopa ametiasutuste otsuste all kannatavad. Pean siinkohal silmas näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust keelata krutsifikside näitamine; suutmatust tegeleda tõhusalt seadusevastaste sisserändajatega; lõputut kolmandatest riikidest tulevate sisserändajate voogu, kes meie inimeste töökohti ära võtavad, ning vaoshoitust seoses tarbijatele korraliku teabe andmisega ostude või toiduainete päritoluriigi kohta.

Anna Hedhi raport annab mõjujõudu Euroopa kodanike seisukohale, kes päevast päeva siseturu voorusi ja puudusi kogevad ning rõhutab, kui arukas oli tarbijakaitsevoliniku ametisse määramine 2007. aastal. Raportis on juhitud tähelepanu ka vajadusele ühtlustada liikmesriikide ning samuti kolmandate riikide järelevalve- ja seiresüsteemid.

Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raportis kritiseeritakse teatud suhtumisviise, mis minevikus omaksvõetud said, ning kutsutakse üles jagama vastutust liikmesriikide ja komisjoni vahel.

Cristian Silviu Buşoi raport käsitleb SOLVIT-võrgustikku, mille lõi Euroopa Komisjon selleks, et anda kodanikele ja ettevõtjatele tasuta abi oma õiguste kaitsmisel liidus ning ennekõike vaidluste puhul. Raportis kritiseeritakse ka teatud kitsaskohti SOLVIT-võrgustikus ning toetatakse paremat teabe andmist kodanikele ja ettevõtjatele, kes ei tea tihti midagi võrgustiku olemasolust. Õigusloojatena peame mõtleme siiski ennekõike kodanikele ja tarbijatele.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! SOLVIT saab ja peab andma olulisi panuseid suurema läbipaistvuse tagamiseks seoses isiku- ning kodanikuõiguste jõustamise ja kaitsmisega siseturul. Võrgupõhine probleemide lahendamise võrgustik SOLVIT põhineb pragmaatilisel lähenemisel, mis toob ilma liigse bürokraatiata kasu nii kodanikele kui ka ettevõtjatele.

Sellegipoolest näitab 2009. aasta aruanne, et peaaegu 40% kodanike küsimustest olid seotud mõnes teises ELi riigis viibimise tingimustega. See annab põhjust küsimiseks, kas elamisõiguste rakendamine ei toimu ikka veel läbipaistvalt?

  Tiziano Motti (PPE) . – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Täna hääletame tarbijakaitset käsitleva omaalgatusliku raporti üle. Tegemist on väga tähtsa vahendiga, mille puhul tahan tänada raportööri Anna Hedhi ja teisi raportööre muu hulgas ka suurepärase õhkkonna eest, milles meie koostöö laabus!

Raportites oli palju punkte, millega me täielikult nõus olime, ning teisi, millega me loodetavasti edaspidi töötada saame. Viimane kehtib eriti Euroopa Komisjonis edendatud Euroopa tarbijate tulemustabeli kohta, mis on küll väga oluline vahend, kuid mis minu arvates ei anna ikka veel standardseid andmeid, mille alusel inimesed saaksid selgeid otsuseid teha. Kui oleksime ettevõte ja otsustaksime oma tuleviku üle, tuginedes ikka veel ebatäpsetele andmetele, võiksime pankrotti minna. Seepärast loodan, et saame edaspidi töötada välja andmebaasi, millele tuginedes saavad inimesed kindlaid otsuseid teha.

Peame võtma arvesse, kaasa arvatud selle raporti puhul, ka tarbijate õlul lasuvat suurt koormat, kuid minu ja minu fraktsiooni arvates on vaja tulevikus ka paremat tasakaalu, sest Euroopa kodanikud ei ole ainult kodanikud, vaid ka töötajad ettevõtetes, mis siseturul tegutsevad. Peame seetõttu alati mõtlema tasakaalule, mis peab valitsema teenuste ja kaupade pakkujate ning tarbijate vahel, sest see ongi meie eesmärk.

Teadlik tarbija on vaba tarbija ning seega on teretulnud igasugused algatused seoses täiendava teabe esitamisega, kuid me ei ole nõus koolidega seotud kavadega, sest me ei tohi võtta tarbijalt enda peale nende vaba valiku tegemise õigust, ning me arvame, et lapsevanemad peaksid tarbijate hariduse seisukohalt olema lastele esimeseks orienteerumispunktiks. Lisaks sellele on lapsevanematel ka kontroll oma laste tarbimistavade üle, eriti siis, kui lapsed veel noored on.

Mis täiskasvanutesse puutub, siis on tarbijatel tõepoolest vahetevahel raskusi oma kaitsmisega, kasutades õigeid õiguslikke kanaleid, ning sel põhusel pooldame kohtuväliseid pöördumisi, kuid meie arvates on just kriisi ajal võimalik teha suuri edusamme pigem seoses olemasolevate meetmete toimima panemisega, mitte tarbijate ombudsmanide arvu suurendamisega.

Lõpetuseks mainin ma ka riiklike haldusasutuste teenuseid. Mul on kahju, et piisavat tähelepanu ei pööratud asjaolule, et tarbijate suhtumist mõjutavad tihtipeale ka riiklikud haldusasutused, omavalitsused, riigiasutused, provintsid ja isegi riigid. Loodan, et tulevikus saame rohkem teha, sest tarbijad peavad saama kaitset ka riigi haldusasutuste halvastitoimivate teenuste eest.

  Liem Hoang Ngoc (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Austatud juhataja, ma tänan Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini kohusetundliku töö eest ning nii kvaliteetse raporti koostamise eest!

Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni variraportöörina on mul hea meel, et hääletus siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis võimaldas integreerida lõplikku raportisse mitmeid ideid, mida me seal näha soovisime.

Esimene on vajadus võtta kasutusele kvalitatiivsem lähenemisviis seoses siseturu tulemustabeli rakendamisega, mis võimaldaks ülevõtmise mahajäämuse põhjuste tuvastamist. Me ei alahinda statistiliste andmete kasulikkust ja survet, mida avaldab ELi heade ja halbade õpilaste edendamine, kuid meie arvates peaks komisjon olema palju ambitsioonikam ning üritama teha tulemustabelist vahendit, mis on loodud nii, et see võtaks arvesse liikmesriikide raskusi õigusaktide ülevõtmise protsessi kontekstis. Seda veel enam seepärast, et me kõik teame, et ülevõtmise mahajäämuse põhjuseks ei pruugi vahetevahel olla liikmesriikide pahatahtlikkus, vaid ülevõetavate Euroopa õigusaktide keskpärane kvaliteet.

Teine aspekt, millele keskendusin, on vajadus parandada komisjoni ja liikmesriikide teabevahetust terve ülevõtmisprotsessi vältel. Mida enam teabevahetust toimub ettevalmistava töö käigus, seda paremini on võimalik vältida ülevõtmata jätmise või ebaõige ülevõtmise ohtu.

Raportis on aga üks probleem lõikes 10, mida ei olnud Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini esialgses raporti projektis. Nimetatud lõikes on tehtud ettepanek võtta kõigi uute õigusaktide puhul kasutusele nn siseturu test. Oleme kategooriliselt selle vastu, sest selline test paistab meie arvates olevat parimal juhul mõttetu ning halvimal juhul ohtlik.

Igasuguste siseturu takistuste läbivaatamine toimub juba Euroopa Komisjoni mõjude uuringu käigus iga õigusloomega seotud ettepaneku puhul. Me ei taha, et seda siseturu testi hakatakse kasutatama ettekäändena sotsiaalsete või keskkondlike arengute õõnestamiseks. Nendes tingimustes ei saanud me sellega nõustuda.

  Jürgen Creutzmann (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, volinik Barnier, volinik Dalli! Asjaolu, et täna toimub arutelu seoses kolme omaalgatusliku raportiga, mis käsitlevad tarbijakaitset ja siseturgu, näitab, et vaatamata kogu meie edule nendes valdkondades on ikka veel palju asju, mis täiustamist vajavad. Tunnistan, et siseturuga seotud direktiivide ülevõtmine liikmesriikides on keskmiselt paremaks muutunud, kuid seitse liikmesriiki ei ole siiski suutnud täita komisjoni eesmärki seoses siseturgu käsitlevate direktiivide ülevõtmise mahajäämuse vähendamisega ühe protsendini.

Peamine probleem on aga rohkem seotud ELi õiguse rakendamisega kui selle ülevõtmisega. See tähendab, et liikmesriikides avastatud rikkumiste korral võtab sellekohase Euroopa Kohtu otsuse täitmine nendes riikides aega keskmiselt 18 kuud, mis on ikka veel liiga pikk aeg. Seda on näha praegusest siseturu tulemustabelist ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni jaoks on see vastuvõetamatu. Selline mahajäämine tekitab probleeme kodanikele ning ennekõike just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis sõltuvad ühtlustatud siseturu eeskirjadest, kuid mille jaoks esineb ootamatuid, aeganõudvaid ja bürokraatlikke takistusi, kui nad tahavad piiriüleselt tegutseda.

Sel põhjusel ongi SOLVITi edasine arendamine nii oluline. SOLVIT on võrgupõhine probleemide lahendamise võrgustik, milles liikmesriigid töötavad koos, et leida pragmaatilisi lahendusi probleemidele, mis on tekkinud selle tulemusel, et liikmesriikide ametiasutused on siseturgu käsitlevaid õigusakte valesti kohaldanud. Kõik liikmesriigid peavad toetama SOLVITi keskusi ka rahaliste vahendite ja piisava väljaõppe saanud töötajate töölevõtmisega. ALDE fraktsioon rõhutab, et liikmesriikides on vaja inimestele SOLVIT-võrgustikku rohkem tutvustada, et lihtsustada nende toodete ja teenuste piiriülest müümist. Sel põhjusel on asjaomaste ühenduste osalemine laiaulatuslikes teavituskampaaniates sama oluline kui ühtne lihtsasti mõistetav ja kergesti leitav Interneti-portaal igat laadi kaebuste esitamiseks.

  Malcolm Harbour (ECR). – Austatud juhataja! Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimehena on mul esmalt väga hea meel öelda teile, kui palju tähendab meie jaoks asjaolu, et volinik Barnier ja volinik Dalli mõlemad täna siin on, nagu ka mitmed kolleegidki juba mainisid. Teiseks on mul hea meel märkida, et tegemist on ka parlamendi jaoks väga märkimisväärse sündmusega.

Meil on siin üks parlamendikomisjon, mis koostas kolm omaalgatuslikku raportit, mis käsitlevad väga oluliste õiguslike vahendite järelevalvet ja rakendamist ning, nagu te juba ütlesite, volinik Barnier, hinnatakse teie edukust osalt õigusloomega seotud algatuste arvu alusel ning osalt ka nende toimimise alusel.

Minu arvates on tegemist väga olulise arenguga, millest kõik parlamendikomisjonid osa võtma peavad. Tahan eriti tänada kõiki siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni koordinaatoreid, kes aitasid meil tööga edasi liikuda ning samuti riiklike parlamentidega suhelda ja neid aruteludesse kaasata.

Loodan väga, nagu ka mõlemad volinikud mainisid, et saame laiendada arutelusid seoses siseturuga, kuid tahaksime ka, et teie aruanded esitatakse üheskoos ning sellest saaks iga-aastane sündmus parlamendis, kus seda tähtsat teemat käsitleda.

Vaadates ELi 2020. aasta ettepanekut, on minu arvates väga oluline teha märkus, et ühtse turu väljakujundamine on taandatud lõikesse, mis käsitleb puuduvaid lülisid ja võrgustike väljakujundamist. Loodetavasti nõustuvad kõik mu kolleegid, et see ei ole mingil juhul vastuvõetav. ELi 2020. aasta algatuses kutsutakse liikmesriike üles andma oma panust ning raportöörid, keda ma väga esitatud raportite eest tänan, rääkisid meile asjaolust, et liikmesriigid peavad andma oma panuse ühtse turu väljakujundamisse.

Sellest peab saama juhtiv algatus, mida ei tohi taandada nii, nagu seda ELi 2020. aasta algatuses on tehtud, ning ma loodan, et te mõlemad aitate meil järgmise paari nädala jooksul seda saavutada.

  Trevor Colman (EFD). – Austatud juhataja! Minult tuleb täna hommikul esimene vasturääkiv märkus. Kõne all olevad raportid toetavad ihu ja hingega liikmesriikides ELi tarbijakaitse õigusnormide rakendamist ja turgude integreerimisprotsessi järelevalvet, mille kohta esitatakse aruandeid kord aastas.

Üks peamisi soovitusi on tarbijaturgude tulemustabeli koostamine, mis käsitleb selliseid teemasid nagu kaebused, hinnad, rahulolu, teenuseosutaja vahetamine ja turvalisus ning lisaks veel mitmeid pikaajalisi näitajaid. Komisjon kavatseb seejärel teha põhjaliku analüüsi nn probleemsetes sektorites, mis tarbijaturgude tulemustabelis tuvastati.

Selline bürokraatlik omavahel seotud jõustamise ja ennast alal hoidva reguleerimise võrk teeb Inglismaa jaekaubandusega tegelevate väikeettevõtete jaoks täpselt sama, mida tegi ühine kalanduspoliitika Inglismaa kalandussektori jaoks – see hävitab need.

Taas võetakse bürokraatliku sekkumise ja liigse reguleerimisega sihikule väikeettevõtjad ja pannakse nad ebasoodsasse olukorda. Oluline ei ole, kui head on kavatsused nende ettepanekute taga – ma olen kindel, et need on head –, kuid tegemist on taas järgmise ELi lahendusega, mis meeleheitlikult probleemi otsib.

  Andreas Schwab (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Toetan kogu südamest oma kolleegide väga mõistlikke kommentaare – välja arvatud viimast – ning tahaksin seega tulla kohe kõige tähtsama punkti juurde.

Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raport on suurepärane näide sellest, kuidas saame Euroopa Parlamendis näidata, et suhtume tõsiselt kõikide õigusaktide rakendamisse, mille üle me koos nõukoguga otsustanud oleme ning mille rakendamine on liikmesriikide ülesanne. Parlament koos komisjoniga peab seega pöörama tulevatel aastatel palju enam tähelepanu sellele, et nende õigusaktide rakendamine oleks tõepoolest ka edukas.

Teiseks näitab raport, et säärane eristamine, mida sotsiaaldemokraadid nii selgesti tahavad, nimelt et nad ise oleksid vastutavad heategude, tarbijakaitse ja töötajate kaitsmise eest ajal, kui komisjon peab siseturgu kontrolli all hoidma, ei toimi.

Seepärast on meie palveks, mida raportis seoses siseturu testiga käsitletakse, võtta kokku kõik olulised elemendid, mida me siseturul hindame ning mis tarbijatele meeldivad ja mida ettevõtted vajavad, ning koostada selge hinnang.

Me ei taha astuda üle töötajate õigustest, aga me tahame, et need töötajad saaksid ka osta neid tooteid, mida nad hindavad. Me ei taha tekitada probleem liikmesriikide sotsiaalstruktuurides, aga me tahame, et need sotsiaalstruktuurid tuleviku jaoks kohandatakse. Selleks on vaja tasakaalu, mille parlament koos komisjoniga leidma peab. Ei tohi tekkida olukorda, kus komisjon vastutab probleemide eest ajal, kui parlament lubab teha heategusid.

Teiseks näitab Anna Hedhi raport, mida variraportöörid suurepäraselt täiendasid, nagu ka kõiki teisi tänases arutelus käsitletud raporteid, et peame käsitlema tarbijate usaldust sama tähtsana kui ettevõtjate usaldust. Sellest saab ülesanne tulevikuks, millele lahenduse leidmiseks tuleb pikemas perspektiivis keskenduda siseturu eesmärgile, lõpetada jagunemine omaette peadirektoraatideks ja erinevateks poliitilisteks lähenemisteks ning siseturgu käsitleda kui Euroopa projekti suurt eesmärki, millele me viimastel aastatel küll eriti tähelepanu pööranud ei ole.

Mul on väga hea meel, lugupeetud volinikud, et te mõlemad täna siin olete ja et te sellise edasiviiva jõu ka järgmiseks viieks aastaks komisjoni kaasa võtate.

  Catherine Stihler (S&D). – Austatud juhataja! Ma tänan volinikke ja raportööre! Olin SOLVITi raporti koostamisel variraportööriks ning oma sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel soovingi just sellele keskenduda.

SOLVIT on suurepärane idee ja ma arvan, et volinik Dalli võttis selle hästi kokku, öeldes, et selles on kõige tähtsamal kohal inimesed. SOLVIT on suunatud kodanikele ning sellega üritatakse aidata inimesi, kellel esineb ELiga seotud takistusi ja probleeme, ning lahendada need probleemid kümne nädala jooksul. Tean, et mõned inimesed hoiduksid kõrvale ideest „Ma olen valitsusest ja ma olen siin, et aidata”, kuid SOLVIT ongi põhimõtteliselt 27 liikmesriigis esindatud võrgustik, mille ülesandeks ongi just inimeste aitamine.

Tahaksin jäädvustada protokolli oma tänuavalduse kõikide liikmesriikide SOLVIT-keskuste töötajatele. Alles eelmisel aastal kohtsusin väikese meeskonnaga, mis Ühendkuningriigi SOLVIT-keskust haldab. Ühendkuningriigi SOLVIT-keskuse toimimine on eeskujuks headele tavadele, sest seal üritatakse kasutada ja kasutataksegi mudelit SOLVIT+ ja minnakse oma probleemidega keskuse poole pöördunud ettevõtete ja üksikisikute abistamisel palju kaugemale. Nimetatud meeskond on integreeritud kaubandus- ja tööstusministeeriumi Euroopa õigusaktide osakonda. Ühega oma paljudest muudatusettepanekutest tahtsin kanda hoolt selle eest, et eranditult kõikide ELi liikmesriikide keskustes oleks piisav hulk töötajaid.

Volinik Barnier, tõstatasin detsembris SOLVITi küsimuse siin istungisaalis, kus te ka ise kohal viibisite, ja mainisin, et sügisel öeldi meile parlamendikomisjonis, et inimene, kes teie riigis SOLVITi eest vastutab, on praktikant. Parlamendikomisjoni liikmed olid šokis. Tahaksin nüüd teada, nagu tahtsin ka detsembris teada, kas see olukord on muutunud? Kui te täiskogule vastavat teavet anda ei saa, siis kas te võiksite seda selgitada? SOLVITi keskustes peab olema piisavalt töötajaid. See on tähtis!

Meid kõiki seob siseturg ja on väga oluline, et meie õigusaktide tõlgendamine oleks liikmesriikide jaoks palju selgem ja lihtsam, et siseturg saaks toimida takistusteta ning et tarbijad saaksid kasu parimatest tavadest ja kõrgeimast kvaliteedist.

Kokkuvõtteks küsin veel, miks ei ole Euroopa Parlamendis SOLVITi päeva? Miks ei ole kõikide meie valimisringkondade kontorite akendel plakateid, mis SOLVITit reklaamivad? Mida saame teha, et teavitada riikide poliitikuid ja nende kabinette SOLVITi eelistest? Loodan, et toetame jätkuvalt SOLVITit ja aitame inimesi, kelle esindajatena me siin oleme.

  Morten Løkkegaard (ALDE) . – (DA) Austatud juhataja! Olen siseturu tulemustabelit käsitleva raporti variraportöör ning seetõttu keskendun ka sellele raportile ning tahan öelda, et võime tänase päeva üle õnnelikud olla. Võime täna kõik nõustuda, et need tulemustabelid töötavad ülihästi. Need on saavutanud põhimõtteliselt suure edu ning seetõttu võime minu arvates kõik nõustuda, et peame suurendama nende edendamiseks oma jõupingutusi. Suure heameelega pean ka tunnistama, et paistab, nagu oleksid sotsiaaldemokraadid aru saanud, et raporti vastu hääletamine ei ole üldsegi hea mõte. Mis sellesse kuulsasse testi puutub, mille kohta ettepanek tehti, siis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon loomulikult toetab seda. Me isegi ei mõista, mida ettepaneku vastu esitatud mõnevõrra protektsionistliku argumendiga öelda tahetakse. Me võime seda aga edaspidi veel käsitleda. Üldiselt tahan vaid märkida, et on suurepärane, kui laialdase toetuse ettepanekud ja raport pälvisid.

Keskendun paarile heale punktile kõne all olevas raportis, mis minu arust väga head olid. Esiteks suutsime keskenduda liikmesriikide vajadusele suurendada ametiasutuste volitusi nii riiklikul kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Minu arvates on tulemustabeli puhul suurimaks probleemiks asjaolu, et mõned volitused seoses asjade toimima panemisega on ikka veel puudulikud. Seepärast on hea, et see sai raportisse lisatud.

Veel üks hea asi on jõustamisele suurema tähelepanu pööramine. SOLVITi keskusi on palju kiidetud ja ma toetan seda täielikult. Nagu ka viimane sõnavõtja mainis, võiksime tõepoolest korraldada parlamendis SOLVITi päeva. Minu arvates on praegu suurim probleem SOLVITi puhul asjaolu, et seda eriti ei tunta. SOLVIT vajab kindlasti rohkem tähelepanu, kui see praegu saab, ning sellega jõuangi oma viimase punktini, milleks on vajadus rõhutada, et tegemist on teabe edastamise probleemiga, mida ka raportis selgesti öeldakse. Peame kandma kindlasti hoolt selle eest, et tutvustaksime SOLVITit ajakirjandusele ja rahvale ning tagaksime, et sellistele valdkondadele nagu SOLVIT ja tulemustabelid pöörataks palju enam tähelepanu.

Üldiselt tahan veel oma fraktsiooni nimel öelda, et mul on tõesti hea meel, et saame seda raportit ihu ja hingega toetada ning loomulikult loodan, et komisjon – ja ma arvan …

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Edvard Kožušník (ECR). – (CS) Austatud juhataja, head kolleegid! Alustuseks tahan öelda midagi, mida siin istungisaalis veel öeldud ei ole. Nimelt, et me peame oleme väga tänulikud volinik Kunevale. Nagu kõikidel teistel parlamendiliikmetel, nii on ka minul hea meel, et täna viibivad siin kaks volinikku John Dalli ja Michel Barnier, kellest viimane oli enne uuele ametikohale nimetamist meie parlamendikomisjoni liige.

Kohtusin isiklikult töötajatega, kes vastutavad Tšehhi Vabariigis SOLVITi eest. Tuleb öelda, et praegu on siseturu jaoks kindlasti hea võimalus, kuid samas tuleb ka öelda, et eri riigid kasutavad erinevaid lähenemisi. Piiriülene element on kindlasti väga oluline. Loodan, et mõlemad volinikud annavad oma panuse piiriülese tarbijaturu avamisele ning ennekõike takistuste kõrvaldamisele erinevate riiklike erandite kujul ja et seeläbi on võimalik saavutada tarbijaturu täielik ühtlustamine.

Arvan isiklikult, et piiriülese turu avamine suurendab konkurentsi ning sellest saab lõpuks tõhus vahend võitluses praeguse majanduskriisiga.

  Othmar Karas (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud, head kolleegid! Lähtugem avaldusest, mille volinik Barnier oma ärakuulamisel tegi ning tehkem siseturust oma sõber! Kui kavatseme seda ülesannet tõsiselt võtta, siis peame tegema siseturust koduse turu. Kui teeme siseturu koduseks turuks, siis teeme sellest koha, kus Euroopa Liidu kodanikud elada saavad. Meie oleme Euroopa! Teha sellest koht, kus elada, kuid mitte kodumaa, on hoopis teine asi.

Siseturg ei ole veel valmis. Arengupotentsiaali on veel palju. Komisjon peab tooma esile kõik takistused ning pakkuma välja meetmeid nende kõrvaldamiseks. Euro ja siseturg on meie kõige edukam vastus nii sisestele kui ka välistele globaliseerumisega seotud väljakutsetele. Siseturu tugevateks külgedeks on Euroopa kodanike kvalifikatsioon ning meie väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, mis moodustavad kuni 90% majandusest. Seepärast peavad kõik liikmesriigid võtma võimalikult kiiresti üle väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”. Teeme sellest algatusest siseturu kvaliteedimärgi. Peame siiski finantsturu reguleerimise ümberkorraldamisel pidama meeles asjaolu, et 80% Euroopa Liidu majandusest rahastatakse laenudega ja ainult 20% rahastatakse kapitalituru vahenditega.

Kolmandaks tugevuseks on konkurentsivõimeline eksportmajandus. Meil on ka mõned probleemid, mis vajavad lahendamist. Nende hulka kuuluvad horisontaalse lähenemise vastandamine sektori muredega, nelja vabaduse ja eri sotsiaalsete faktide vastandamine, tasakaalu puudumine oskuste alal ennekõike maksustamise, hariduse ja teadusuuringute valdkondades ning seni veel rakendamata jätkusuutlik sotsiaalne turumajandus. Vajame ühtset kanalit, milles esitatakse siseturu jaoks olulist ettevõtluse ja tarbijakaitsega seotud teavet.

Siseturu foorum ja ühendatud arutelu seoses kõne all oleva kolme aruandega iga aasta samal päeval annavad meile võimaluse küsida kõiki neid küsimusi ning teha siseturust kodune turg kõikide kodanike jaoks.

  Bernadette Vergnaud (S&D). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud, head kolleegid! Mul on hea meel, et saan praeguse prioriteetse arutelu käigus rääkida kolmest raportist, mis puudutavad meie kodanike igapäevast elu. Tahan õnnitleda ka meie raportööre suurepärase töö eest ning ennekõike tahan rääkida SOLVIT-võrgustikust.

Nüüdseks on SOLVIT-võrgustik olnud kasutusel juba kaheksa aastat ja see on lahendanud tõhusalt palju probleeme, kuid sellele vaatamata on see täiesti tundmatu. Olen pidanud arvututel kordadel soovitama inimestele SOLVIT-võrgustikku, mille olemasolu nad isegi mitte ette ei kujutanud, olgugi et see vahend suudaks tugevdada pilti Euroopast, mis oma kodanike õigusi kaitseb.

Pean tunnistama – ja mul on hea meel, et ka volinik Barnier siin on –, et ma mõistan, et minu riigi valitsus SOLVIT-võrgustikku eriti ei edenda. Kasvav juhtumite arv oleks väga suureks koormuseks ainsale praktikandile, kes vastutab praegu, 2010. aastal kogu SOLVIT-võrgustiku eest Prantsusmaal – riigis, milles on tõesti vaid 60 miljonit elanikku ja mis on 2009. aastal esitatud juhtumite arvust lähtudes kõigest teisel kohal ELi liikmesriikide seas.

Lahenduste tase on tegelikult üllatavalt hea, kuid ajavahemikud on kohutavad. Keskmiselt tegeletakse juhtumitega alles pärast 15. nädalat, mis on maksimaalset lubatud ajast viis nädalat rohkem.

Seepärast palun ma komisjonil ja liikmesriikidel eraldada SOLVITi jaoks reaalseid rahalisi vahendeid ja inimressursse ning korraldada suuri teavituskampaaniaid, mis on suunatud eeskätt ettevõtetele, mis esitasid 2009. aastal sama palju juhtumeid kui 2004. aastal.

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud! Tahan tänada kõiki raportööre väga konstruktiivse töö eest. Vaatamata teatud puudustele on ELi siseturg väga edukas ning ma ei mõista hästi Trevor Colmani kriitikat. Siseturu eesmärk on anda tarbijatele lai valik kvaliteetseid tooteid ja teenuseid heade hindadega ning tagada samal ajal ka hea tarbijakaitse tase. Arvan seetõttu, et meie eesmärgiks peaks olema saavutada täielik tarbijaõiguste ühtlustamine kõrgetasemelise kaitsega, et tarbijad saaksid kasutada tõesti ka kõiki siseturu eeliseid. Eriti tähtis on see kasvava piiriülese kaubanduse ja e-kaubanduse puhul.

Olen kindel, et kollektiivhagid oleksid tõhus võimalus, Euroopa tarbijatele kindlamate vahendite andmiseks – see ei põhineks Ameerika mudelil, vaid Euroopa mudelil. Peame lõpetama selles suhtes kõhklemise ning tegutsema hakkama ning mul on hea meel, et volinik Dalli asja käsile võtab.

Teame kõik, et tänapäeval luuakse suurem osa töökohti teenindavas sektoris. Seepärast on väga oluline, et ELil on tõepoolest euroopalik teenindav sektor, milles ettevõtjad ja tarbijad saavad tegutseda vabalt nii riiklikul kui ka siseturu tasandil. Vajame ka toimivat tervishoiuteenuste turgu. Sellega oleks tagatud parem hoolekanne, rohkem valikuvabadust ja lühemad ooteajad. Hetkel on meil peaaegu reguleerimata olukord ning usaldan volinik Dallit, et ta selles suhtes midagi ette võtab.

Teine valdkond, millele peame rohkem tähelepanu pöörama, on finantsteenused, mille kohta teame, et nendega on ikka veel probleeme. Seetõttu vajame selgeid ja usaldusväärseid eeskirju ning seda mitte ainult keerukate olude tõttu finantssektoris. Selle väljakutse võtab vastu volinik Barnier. Tasakaalustatud mõistlikud ja veatud eeskirjad on tarbijate jaoks head.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) On väga hea, et parlament koostas SOLVITit käsitleva raporti ettepanekutega Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele.

Kui raport oli alles parlamendikomisjonis menetlusel, rõhutasin Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni variraportöörina, kui oluline on tutvustada ELi elanikele SOLVITit ning ennekõike kodanike ja ettevõtete võimalusi seoses oma õiguste kaitsmisega. Oleme tõenäoliselt kõik nõus, et SOLVIT-võrgustikku kui alternatiivset vaidluste lahendamise mehhanismi tutvustava teavituskampaania korraldamine on äärmiselt oluline. Seeläbi jõuaks teave SOLVITi olemasolu kohta huvitatud osapoolteni. Praegusel juhul mängib olulist rolli Internet ning seega oleks hea, kui komisjon võtaks kuulda parlamendi ettepanekuid ning looks kõikide riiklike SOLVITi keskuste jaoks ühise Interneti-portaali domeeninimega solvit.eu ning et liikmesriigid, mis ei ole seni veebilehti loonud, looksid Euroopa Liidu SOLVIT-portaaliga ühendatud riiklikud veebilehed.

Loomulikult ei piisa ainult tutvustamisest. Väga tähtis on ka suurendada riiklike SOLVIT-keskuste tõhusust pädevate riigiteenistujate töölevõtmisega ning Euroopa tasandil SOLVITi toetamisega.

  Sławomir Witold Nitras (PPE). – (PL) Õnnitlen südamest kõiki raportööre, sest nende esitatud raportites on kaks väga tähtsat omadust! Esiteks kaitsevad raportid tegelikult väga järjekindlalt siseturgu. Need toovad esile küll puudusi siseturu nähtavuses, kuid samas kaitsevad seda ka väga järjekindlalt. Raportite teine suurepärane omadus on asjaolu, et need pälvisid üldise poolehoiu. Pean silmas asjaolu, et meil on tegemist olukorraga, kus siseturgu ja selle väärtusi kaitseb terve Euroopa Parlament, kaasa arvatud need kaasparlamendiliikmed, kes on vaba turu suhtes üpris skeptilised – see on nende raportite suurepärane omadus.

Tahan juhtida tähelepanu mitmele spetsiifilisele punktile. SOLVITi puhul on tegemist paradoksaalse olukorraga, nagu Jacek Olgierd Kurski kirjeldas, milles vahend, mille eesmärgiks on võrdsustada erinevusi, toimib ise eri riikides väga erineva tõhususega. Minu arvates on vaja mingit liiki koordineerimist, sest süsteem peab olema järjekindel ja toimima hästi, kuid peab igal pool ka ühtemoodi toimima. Üks Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raporti tähtsamaid punkte käsitleb meetmeid, mida komisjon peaks leidma mudeli väljatöötamiseks ja millega saaks tagada, et meie loodud õigusaktid oleksid alati siseturuga ühilduvad. See paistab olevat üks raporti tähtsamaid punkte. Kui suudame sellise mehhanismi luua, ei peaks me ka enam uue turu tuleviku pärast muretsema.

  Barbara Weiler (S&D). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud, head kolleegid! Tänahommikune ühendatud arutelu ning kõne all oleva kolme raporti kvaliteet näitab, kui tähtsad on Euroopa jaoks siseturg ja tarbijapoliitika. Tänan kõiki kolme raportööri ja paljusid variraportööre ning kolleege nende ühise töö eest!

Tahan keskenduda kahele tähtsale punktile. Kõigepealt see, et meie, see tähendab komisjon ja täiskogul olijad, eeldame, et siseturul toimib kõik ühtlustatult ja et meil on tegemist valgustatud tarbijate ja ausate pakkujatega. Tihti peab see paika, kuid mitte alati. On ka vastutustundetuid pakkujaid, kes näevad ainult oma lühiajalist kasumit ning seepärast vajamegi tugevamat turujärelevalvet ja kontrollimist. Siiski on ka palju teavitamata tarbijaid ning seetõttu vajame paremat teavet. Ei piisa sellest, et pakendil olev sedel on loetav. Vajame järjekindlat teavet.

Äsja ütles keegi, et vajame usaldust. Usalduse aluseks on aga teadmine. Kuulsin, et Saksamaal mõistab ainult iga teine 14- kuni 15-aastane inflatsiooni tähendust. Ma isegi ei taha teada, mis oleksid tulemused, kui küsida, mida tähendab deflatsioon. Koolid peavad paremini võrgustatud olema ning andma paremat teavet pakkujate ja tarbijate huvide konflikti kohta. Seda mainitakse ka minu kolleegide koostatud raportites ...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE) . – (RO) Ühtsel turul on Euroopa kodanikele antud põhiõigus, et olenemata sellest, millal nad mõnda toodet või teenust osta tahavad, ja olenemata sellest, millises liikmesriigis nad on, pakutakse neile samu hindasid ja tasusid ning lahknevuste korral tuleb neile selgitada, miks see nii on.

Arvan, et peame keskenduma rohkem probleemidele pangandus- ja finantsteenuste sektoris, sest ühtsel turul on hetkel suured lahknevused seoses nende teenuste eest võetavate tasudega. Kui tahate näiteks kasutada Rumeenias samade pankade pangateenuseid, mis tegutsevad nii Rumeenias, Prantsusmaa, Itaalias kui ka Austrias, siis tuleb Rumeenias maksta palju suuremaid teenustasusid ja palju kõrgemaid hindasid. Selline olukord on vale ning ma arvan, et nii Rumeenia kui ka teiste liikmesriikide kodanikel on õigus loota, et Euroopa institutsioonid võtavad nende lahknevuste kõrvaldamisel palju aktiivsema rolli. Kordan, et ma räägin pankade teenustasudest, mitte intressimääradest.

Tänan teid!

  Alan Kelly (S&D). – Austatud juhataja! Tahan õnnitleda eriti just kõiki oma kolleege siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist, kes töötasid siseturu tulemustabeli tuleviku nimel. See küsimus on mulle väga südamelähedane, sest see on suurepäraseks teabeedastusvahendiks selle kohta, kuidas liikmesriigid ELi direktiive käsitlevad.

Samuti on see mulle südamelähedane seepärast, et kuulen pidevalt liigselt innukast ELi reguleerimisest, eriti oma riigis Iirimaal. See nõuab läbivaatamist. Kiire pilk tulemustabelile näitab, et Iirimaa on kohelnud ELi direktiive vääralt 67 korral ning on oht, et Iirimaa ei täida ülevõtmise mahajäämuse jaoks kokkulepitud 1% eesmärki.

Sellega tekib küsimus, kes sellise väidetavalt liigselt innuka reguleerimise eest vastutab? Kui liikmesriik ELi õigusakte nõuetekohaselt üle ei võta või lisab direktiividele veel rohkem õigusakte, siis kas see on ELi või liikmesriigi süü? Ma arvan, et vist ikka viimase süü.

Võib-olla oleks tulemustabeli jaoks edaspidi hea idee käsitleda vahetult ülemääraste nõuete kehtestamise ehk siis õigusaktide nn kuldamise (ingl gold-plating), küsimust. Minu arvates oleks see positiivne tulemus.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Kõigepealt tahan õnnitleda inimest, kes mõtles välja nime SOLVIT! See on lihtne, selge ning teeb just seda, mida see lubab.

Alates SOLVITi asutamisest 2002. aastal on selle töökoorem aastast aastasse astmeliselt kasvanud. 2008. aastal kasvas juhtumite arv võrreldes eelnevaga koguni 22%, jõudes kuni 1000 juhtumini, ning 88% lahendite leidmise määraga hoiti kokku 32,6 miljonit eurot. See on muljetavaldav statistika! Miinuseks on aga asjaolu, et probleemide lahendamiseks kulunud päevade arv kasvas 53 päevalt 69-le. Sellega jõuamegi vajalike lahenduste juurde.

Loomulikult on meil tööjõupuudus. Sellega tuleb tegeleda. Vaja on ka korralikke vahendeid. Vaja on jätkuõpet, mis oleks kooskõlas ELi 2020. aasta elukestva õppe strateegiaga, ning parimate tavade vahetamist. Väga tähtis on ka korrapäraste kohtumiste korraldamine. Teen ka ettepaneku, et kuna paljud probleemid esinevad kohalikul tasandil, siis võiks SOLVITil olla kohalik aspekt, et käsitleda päringuid võimalikult varakult.

Tarbijaid vajavad ka suuremat teadlikkust. Minu arvates tagaks parema teadlikkuse internetiaadress, mis tõstaks ka tarbijate usaldust. Arvan, et on oluline, nagu eelminegi sõnavõtja ütles, pöörata hoolikalt tähelepanu üksikutes liikmesriikides toimuvale seoses ELi õigusaktide ülevõtmisega.

Lõpetuseks lisaksin veel, et üks eelmistest sõnavõtjatest ütles, et tegemist on „ELi lahendusega, mis meeleheitlikult probleemi otsib”. Mina ütleksin aga, et tegemist on hoopis ELi probleemiga, mis edukalt lahenduse leiab.

  Sylvana Rapti (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Soovin palju õnne kõigi kolme raporti koostanud raportööridele ja variraportööridele ning tänan neid. Asjaolu, et saavutati üksmeel, teeb mind siseturu tuleviku suhtes optimistlikuks.

Tahaksin rõhutada kahte punkti, millest esimene on seotud Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raporti lõikega 10. Minu arvates on lõige ülimalt oluline ning leian, et kõige parem oleks, kui saaksime teha selgeks, et töötajate õigused, sotsiaalsed õigused ja keskkonnakaitse, ei ole siseturu arengu jaoks takistusteks.

Minu teine punkt puudutab SOLVITit. Tegemist on erakorralise mehhanismiga, kuid see vajab ikka veel palju abi. Kui tõtt rääkida, siis mõtlesin avaldada survet oma valitsusele Kreekas, et nad teeksid midagi seoses sellega, et meil on ainult kaks töötajat. Kui ma aga kuulsin, et Prantsusmaal tegeleb SOLVITiga ainult üks praktikant, siis mõtlesin, et peaksin esmalt ootama, et volinik Barnier enne oma valitsusele survet avaldab.

  Pascale Gruny (PPE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud, head kolleegid! Uus võrgupõhine probleemide lahendamise võrgustik SOLVIT siseturgu käsitlevate õigusaktide väära kohaldamise küsimuste lahendamiseks on väga edukas süsteem, kuna selle kaudu on võimalik taotleda ilma ametlike menetlusteta hüvitust ligikaudu 10 nädala jooksul.

2002. aastal loodud võrgustiku töökoormus tõusis 2008. aastal 22%. Vaatamata sellele, et lahendatud juhtumite määr on 83 protsendiga veel suhteliselt kõrge, on lahendatud juhtumite arv aga kahanemas. Paistab, et nüüd, kaheksa aastat pärast SOLVITi loomist, on aeg mõelda kõne all oleva institutsiooni tugevdamisele ning anda sellele vahendid tõhusamaks toimimiseks.

Need uued meetmed võimaldaksid aidata Euroopa kodanikel ja ettevõtetel oma õigusi kaitsta, eriti seoses kvalifikatsioonide tunnustamise ning sotsiaalsete õiguste ja riigis elama asumise õigusega.

Seetõttu toetan ideed, et SOLVIT vajab liikmesriikides rohkem töötajaid ning et vajame toetus- ja väljaõppemeetmeid, mis aitaksid SOLVITi töötajatel oma tööd veel tõhusamalt teha.

Minu arvates on äärmiselt tähtis, et valitsused ja meie kui oma valimisringkondade valitud esindajad edendaksime SOLVIT-võrgustikku, millega meil õnnestus 2008. aastal säästa 32,6 miljonit eurot. Lisaks on kõne all oleva uue vahendi toetamisega võimalik vältida ka ülemäärast koormust kohtusüsteemis. Palun seetõttu kõigil liikmesriikidel võtta üle kõik Euroopa direktiivid ning tutvustada riikliku meedia ning teavituskampaaniate abul kodanikele ja ettevõtjatele nende õigusi siseturul.

Kokkuvõtteks tahan öelda oma fraktsiooniliikmete nimel petitsioonikomisjonis, et loodan, et SOLVITi ja meie parlamendikomisjoni vahel töö lihtsustamise nimel nende kahe organi koostööd tugevdatakse.

  Małgorzata Handzlik (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tahan õnnitleda raportööre väga heade raportite puhul. Oleme viimasel ajal rääkinud palju siseturu taaselustamise vajadusest. Lugupeetud volinik rääkis sellest ka oma ärakuulamisel siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ees. Sama lugu on ka professor Monti raportiga, mida me ootame. Minu arvates ei sisalda Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia eriti palju siseturu kohta. Me vajame siseturgu! Sellele vaatamata ei vaja me siseturgu ainult nime poolest, vaid tõepoolest toimivat siseturgu. Ei saa öelda, et meil seda hetkel on. Nelja vabaduse vaba kasutamise jaoks on liiga palju takistusi ja need piiravad turu potentsiaali, samas ei ühildu ka liikmesriikide protektsionistlikud poliitikad siseturu põhimõtetega. Ühest küljest on vaja liikmesriikides korralikku õigusaktide rakendamist ning hästitoimivaid tugivahendeid, nagu SOLVIT, kuid samas vajame ka sügavamat (...).

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Saan ainult toetada järeldusi, mis meie kolleeg Anna Hedh oma raportis teeb, eriti järeldusi seoses vajadusega aktiivse tarbijapoliitika järele, mille eesmärgiks on kaitsta raskemas olukorras olevaid tarbijaid ja madala sissetulekuga rühmi.

Tahaksin keskenduda veel mõnedele kõne all oleva poliitika tähtsamatele punktidele. Tunnistan, et siseturu tulemustabel on väga tähtis statistiline töövahend, kuid see on täiesti ebapiisav, kuna selles keskendutakse ainult tarbijasektori toimimisele, ilma et üritaks lahendada ELi tarbijate probleeme sellel turul.

Siseturu tulemustabel ei tohiks vaadata ainult turu nõudlust ja käsitleda tarbijaid kui passiivseid vastuvõtjaid ahela lõpus. Üha selgemini on näha, et tarbijad peavad hakkama nüüdsest peale mängima vastutustundlikku ja aktiivset rolli, hakates tarbima jätkusuutlikult, eetiliselt, sotsiaalselt vastutustundlikult ja ökoloogiliselt. Seepärast tuleks tulemustabel üle vaadata ning kaasata sellesse näitajaid, mis käsitlevad üha tähtsamaks muutuvate valikute sotsiaalseid ja keskkondlikke aspekte.

Viimaks tuleb lisada õigustiku läbivaatamisse ka energiatarbimist, transporti, keskkonda, digitaalset tehnoloogiat jne käsitlevad õigusaktid.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Tahaksin rääkida tarbijakaitset käsitlevatest ettepanekutest. Loomulikult soovin esmalt rääkida nende positiivsetest aspektidest, milleks on vahendid tarbijate teavitamiseks ja neile nende õiguste tutvustamiseks, andes rohkem teavet kõikidel tasanditel alates kohalikust ja piirkondlikust tasandist kuni ELi piiriüleste tegevusteni; tarbija huvide edendamine – näiteks Austrias kartellidevastsete õigusaktidega – ning loomulikult karmimad karistused hoolimatutele pankadele, mis annavad läbimõtlematuid laene. Väga positiivseks sammuks on ka standarditud laenutaotlemise vorm.

Tahan sellegipoolest mainida ka mõningaid probleemseid teemasid, milleks on tõsised eelarvamused õigusaktides seoses garantiide ja ebaõigete lepinguklauslitega, mida karistatakse näiteks palju rangemalt Austrias. Teen ettepaneku rakendada soosimise põhimõtet, et seal, kus riiklikud eeskirjad tagavad tarbijatele parema kaitse, kasutatakse vastavalt ka neid eeskirju.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Me kõik oleme tarbijakaitse poolt. Raskused esinevad seoses sellega, et liikmesriigid suhtuvad SOLVITi mehhanismi väga silmakirjalikult, nagu ka teised sõnavõtjad juba ütlesid. SOLVITile on vaja vajalik hulk töötajaid leida.

Tooksime teile aga ka mõned praktilised näited seoses tarbijate probleemidega, mis minuni jõuavad. Alles täna hommikul tegelesin probleemiga, mis käsitles kinnisvaratehinguid Euroopa Liidus. Ma tean, et ELil ei ole selles valdkonnas pädevust, kuid kas ma saaksin paluda, et liikmesriigid kohtleksid probleemide puhul väliskodanikke nii, nagu oma riigi kodanikke? Ma arvan, et siinkohal on tegemist tõesti probleemiga, mille suhtes me midagi ette võtma peame.

Teine näide on seotud ärikataloogidega. European City Guides on meile parlamendis palju peavalu tekitanud ning nad tegutsevad edasi, sest neid kaitstakse mõnel määral liikmesriigis, kus nad tegutsevad. Selle küsimusega tuleb tegeleda, sest kodanike kogemused nimetatud valdkondades mõjutavad nende suhtumist siseturgu, isegi kui ELil nendes valdkondades pädevusi ei ole.

  Christel Schaldemose (S&D). – (DA) Austatud juhataja! Tänan teid tänase suurepärase arutelu eest! Mul on hea meel, et volinik Barnier ja volinik Dalli tarbijate muredele seoses siseturuga nii palju tähelepanu pöörasid. Sellegipoolest tahan juhtida tähelepanu ühele kindlale lõikele Anna Hedhi raportis, nimelt lõikele 40, milles tehakse ettepanek seoses Euroopa tarbijakaitseameti loomisega. Kujutan ette, et see on midagi, mida te kindlasti saavutada tahaksite. Nimetatud amet aitaks koguda andmeid, et valmistada ette uuringuid tarbijate käitumise kohta ning loomulikult saaks see teostada järelevalvet seoses komisjoni ja parlamendi tööga tarbijaküsimuste valdkonnas. Tahaksin seepärast kuulda seoses selle ideega teie seisukohta. Kas oleksite valmis midagi sellist tegema? Minu poolest võime sellise ameti näiteks Maltal või Prantsusmaal luua, kui see kuidagi selle loomisele kaasa aitaks.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja! Christel Schaldemose rõhutas just praeguse arutelu kvaliteeti, eriti seoses Euroopa tarbijakaitseameti loomisega, mis, kui ma ei eksi, on juba Kanadas olemas, ning volinik Dalli räägib meile sellest, milline on olukord hetkel. Olen nõus hinnanguga, mis anti arutelu kvaliteedile ning konstruktiivsetele kriitilistele sõnavõttudele ja ettepanekutele, mida tehti seoses kõne all oleva 1500 – ma kordan kõikidele kuulajatele – 1500 suurt Euroopa turgu reguleeriva direktiivi või teksti rakendamise, hindamise ja järelevalvega. Lisaksin, et ma ei ole kindel, kas eelistan rääkida ühtsest turust või selle asemel hoopis suurest Euroopa turust, sest see oleks kodanike ja tarbijate jaoks palju selgem.

Tahaksin siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni eesistuja Malcolm Harbouri, kes kuulis mind komisjonis seda ütlevat, järelevalve all ning vastuseks Kyriacos Triantaphyllidese sõnavõtule teile meelde tuletada põhimõtet, millest ma järgmise viie aasta jooksul oma tegevustes Euroopa Komisjonis lähtun.

Austatud kolleegid! Minu eesmärk, mida ma iga päev ja iga õigusakti puhul meeles pean, on kanda hoolt selle eest, et Euroopa turg hakkaks taas teenima meie kontinendil elavaid mehi ja naisi. Mul on ka teine eesmärk, milleks on kanda hoolt selle eest, et turud – ma vastutan ka reguleerimise ja järelevalve eest –, et finantsturud, millest viimaste kuude jooksul on palju räägitud, hakkaksid taas teenima tõelist majandust ning inimesi.

Ma tahan, et kodanikud, tarbijad ja väikeettevõtted saaksid selle turu jälle enda kätte. Sellest lähtun ma kõigis tegevustes, mida ma kolleegiumis juhtima hakkan. Asi on usalduses – kasutada Robert Rocheforti ja Heide Rühle sõnu vastastikkuses usalduses. Seepärast tänan ma veel kord Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini nii kvaliteetse raporti koostamise eest Euroopa Komisjoni siseturu tulemustabeli kohta!

Nimetatud raportis on palju ideid ning üldiselt olen kuulnud, et neid tasub rakendada või lähemalt uurida. Adam Bielan toetas Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raportis olevat ideed seoses näitajatega eeskirjade rakendamise kohta. Evelyne Gebhardt mainis samuti direktiivide ja mõjude uuringute majanduslikku ja sotsiaalset hindamist. Vast on nüüd ka õige aeg vastata Malcolm Harbouri konstruktiivsele kriitikale seoses 2020. aasta strateegiaga. Kuulsin lisaks ka Małgorzata Handzlikit mainimas, et me ei räägi piisavalt siseturust.

Kui nüüd komisjoni eelmisel nädalal avaldatud 2020. aasta strateegiat tegelikult lugeda, siis on siseturg selle lähenemise südames ning igal pool mujal esindatud: intelligentne kasv patentide ja muude vahenditega, keskkonnasõbralik kasv korraliku hankelepingute kasutamisega ning kaasav õiglane ja aus kasv. Siseturg on igal pool. See peabki igal pool olema, kuid 2020. aastat käsitlev tekst ei pea kõike käsitlema, Malcolm Harbour. Selles ei räägita näiteks välispoliitikast ja kaitsepoliitikast ega ei üritata sellega vabastada komisjoni oma ülesandest, milleks on korralik jõustamine, juhendamine ja järelevalve seoses kõikide tekstide rakendamisega. Palun uskuge, et ma ei tunne kergendust seoses vajadusega kontrollida ja midagi ette võtta, rakendades vahetevahel isegi rikkumismenetlusi, et tagada siseturu korralik rakendamine. Sellegipoolest kordan ma, et kavatsen alati eelistada piirangutele üksmeelt, usaldust ja selgitamist.

Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raportis on veel teisigi häid ideid, mida ma toetan, nagu koostöö liikmesriikidega ning siseturu foorumi loomine. Äkki võiksime tegeleda täna teistegi algatustega seoses mõnede ühiste teemadega, mida me volinik Dalliga koos käsitleme, nagu SOLVIT-võrgustiku rakendamine või esiletoomine ja tutvustamine, ning sellega rohkem asju korraga ära teha.

Rääkisin sellest, et järelevalve mõju on tihtipeale sama oluline kui teadaandmise mõju. See on minu viis tegeleda poliitikaga. Sellest lähtudes arvan, et tulemustabel ja hinnang peavad andma meile võimaluse nii kvantitatiivseks hindamiseks – kui palju direktiive üle võetakse – kui ka kvalitatiivseks hindamiseks.

Ma arvan, et Liem Hoang Ngoc mainis väga arusaadavalt õigusaktide rakendamise ja ülevõtmise kvaliteeti ning samuti õigusaktide enda kvaliteeti, mis on õigusloomega tegelejale või volinikule hea selguse harjutus. Igal juhul on kõik ideed väga head, nagu ka Andreas Schwab ja Zuzana Roithová ennist ütlesid.

Mis SOLVITit puudutab, siis tahan lõpetada paari lühikese kommentaariga ja öelda, et ma toetan ideed – väga head ideed – luua veebileht SOLVIT.EU, mis jagab teavet või suunab kasutaja edasi riiklikele veebilehtedele. Alustame minu osakonnas kiiresti tööd veebilehega SOLVIT.EU koos ühe teise projektiga, mis käsitleb portaali Teie Euroopa. Nagu Seán Kelly ja teie ütlesite, on nimi SOLVIT vähemalt selge ja lihtne ning ma olen sellise positiivse hinnanguga nõus.

SOLVIT toimib hästi, aga see võiks veel paremini toimida. Liiga palju kodanikke ja ettevõtteid ei tunne ikka veel oma õigusi ega seda, kuidas neid kaitsta, ning olen nõus Angelika Werthmanni märkusega, et vajame rohkem läbipaistvust. Mõned teist – Bernadette Vergnaud, Oreste Rossi, Catherine Stihler ja Sylvana Rapti – viitasid ka ebapiisavatele vahenditele, mis on SOLVITile eraldatud, mitte muide ainult Prantsusmaal, kuid ma mõistan täpselt mida te mõtlesite. Ma ei kõnele siin Prantsuse ministrina, kuigi ma olin kunagi seda. Võite olla kindlad, et ma hoian selles riigis toimuval silma peal! Ma olen ju ikkagi Prantsuse kodanik ja jälgin, et seal kõik korralikult toimiks ning sama teen ma ka kõikide teiste riikide puhul.

Vajame tõepoolest sobivaid ja vajalikke vahendeid ning kontrollin seda igal visiidil kohapeal. Rõhutan, et need vahendid on vajalikud siseturu toimimise korralikuks kontrollimiseks, kuid ma lisan ka, et see turg ei ole veel valmis. Peame siseturu teema taas üles võtma ning seda piiriüleselt seisukohalt või igas riigis eraldi edasi arendama. Seda mainis ka mitu sõnavõtjat, näiteks Theodor Dumitru Stolojan, Evelyne Gebhardt, Othmar Karas ja Edvard Kožušník. Peame kõrvaldama takistused ning sel põhjusel, Malcolm Harbour, on äärmiselt oluline leida, kus on puuduvad lülid, mida ei ole võib-olla eriti rõhutatud, kuid mis on sellegipoolest 2020. aasta strateegias sätestatud. Kavatsen selle ette võtta volinike kolleegiumis koos oma 12 või 15 kolleegiga, kes ühel või teisel viisil vastutavad ühtset turgu käsitlevate direktiivide rakendamise eest.

Austatud juhataja! Kokkuvõtteks mainin veel kolme kindlat punkti. Jah, ma olen SOLVITi, ombudsmani ja petitsioonikomisjoni tiheda koostöö poolt, nagu Simon Busuttil oma sõnavõtus esile tõi. See on lähenemine, mida ma kavatsen kasutada.

Ma tänan Heide Rühlet ja teisi eelarvekomisjoni liikmeid nende valmisoleku eest kaitsta SOLVITi eelarvet! Toetan Pascale Gruny ideed seoses konsultatsioonide ja seminaridega. Neid korraldatakse juba üks või kaks korda aastas kõikide liikmesriikide ja vahetevahel isegi regioonide SOLVITi eest vastutavate ametnike vahel, kuid ma kontrollin, kas sellest piisab.

Lõpuks, mis puudutab siseturu testi teemat, mida mitu liiget Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis kritiseeris, siis tuletan ilma dramatiseerimata meelde, austatud kolleegid, et iga õigusloomega seotud ettepanek peab austama asutamislepingut. Seda peab ka raportöör silmas. Teiste sõnadega tuleb iga ettepaneku puhul kontrollida selle ühilduvust siseturu põhimõtetega. See on üks asi. Kavatsen hoida silma peal ka mõnedel sotsiaalsetel, keskkondlikel ja majanduslikel kriteeriumidel, kuna ma olen pühendunud kõikide õigusaktide eelnevale hindamisele.

Need on kohustused, mida on vaja täita iga õigusakti igal tasandil, kui tahame luua parima võimaliku õigustiku, mis teeniks Euroopa Liidus töötavate ja elavate kodanike, tarbijate ja ettevõtete huvisid.

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

  John Dalli, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Nagu mu kolleegi Michel Barnieri, nii on ka minu jaoks väga julgustav osaleda nii elavas arutelus ning kuulda seoses tarbijaküsimustega nii asjatundlikke seisukohti. See on hea enne meie koostöö jaoks tõeliste partneritena ning meie eesmärkide jaoks, milleks on tarbijate õiguste esmatähtsaks muutmine.

Kui lubate, siis kordaksin ühte punkti, mida ma juba oma esialgses sõnavõtus mainisin. Lisaks tugeva tõhusa ja hästi jõustatud tarbijapoliitika majanduslikule argumendile peaksime hoidma pilku kindlalt kesksel rollil, mida see võib mängida Euroopa ja selle kodanike taasühendamisel, mis on vast meie ülim eesmärk. Ma tean, et üks minu peamistest ülesannetest on koordineerida sellega seotud jõupingutusi komisjonis ning teie valvsus on igati teretulnud ja julgust tekitav.

Tarbijaturgude tulemustabel on vahend, mis aitab meil leida turu kitsaskohti ning võimaldab seoses nende lahendamisega edasisi uuringuid. Minu arvates on see väga oluline mehhanism, mis täidab väga reaalset ülesannet, ning selle edasiarendamine ja tugevdamine toob meile kindlasti kasu.

Tulemustabel on meie silmadeks ja kõrvadeks ning aitab meil leida probleemseid alasid. Tarbijate vaatenurga parem kajastamine ELi poliitkate ulatuses ning meie ühine pühendumus nende tõhusamale jõustamisele muudab ELi tarbijaid tugevamaks, mis toob omakorda kaasa mitmeid majanduseeliseid.

Pärast avalikku arutelu möödunud aastal hindab komisjon märkusi, mis kollektiivse hüvitamise mehhanismi kohta tehti, ning kavatseb leida lahenduse, mis vastab Euroopa tarbijate vajadustele ilma USA tavasid sisse toomata. Alternatiivsed vaidluste lahendamised saavad selles valdkonnas meie peamisteks mehhanismideks.

Mu sõber Michel Barnier selgitas juba siseturu keskset kohta ELi 2020. aasta strateegias. Kui teksti lähemalt vaadata, siis tekib ka selge arusaamine, et tarbijad peavad jääma ühtse turu südamesse. Tarbijad on siseturul liikumapanevaks jõuks ning kavatseme nende keskset rolli ka edaspidi tugevdada.

Minu jaoks on tarbija harimise teema oluline osa tarbijate osatähtsuse suurendamise teemast. Otsime muidugi ka võimalusi, kuidas täiustada meie Dolcetta’ programmi nii, et see kataks uusi valdkondi.

Mis puudutab viimast punkti, mis seoses Euroopa tarbijakaitseametiga tõstatati, siis tuleb rõhutada, et jõustamine on eranditult liikmesriikide kohustus ning nad peavad eraldama piisavaid vahendeid selle korralikuks toimimiseks. Sellele vaatamata on asutamislepingus olemas õiguslik alus, millega EL saab nende jõupingutusi toetada ja täiendada. Tuleb hoolikalt hinnata, millistes valdkondades EL riiklikul tasemel riigi jõustamist täiendada saab ning milline on selle tegemiseks õige institutsionaalne struktuur. Komisjon hindab hoolikalt erinevaid võimalusi.

Ootan väga meie tulevast tõsist ja jätkuvat koostööd selle aja jooksul, mille vältel ma antud sektori eest vastutan.

  Róża, Gräfin Von Thun Und Hohenstein, raportöör. – (PL) Esmalt tahan tänada teid kõiki selle paeluva arutelu, elavate reaktsioonide ja tõsise kaasamõtlemise eest! Mõlema voliniku kohalolek ja nende avaldused ning veel mitmete komisjoniliikmete kohalolek näitab, et uus parlament ja uus komisjon hakkavad seoses ühtse turu edasiarendamisega tihedat ja head koostööd tegema.

Ühtne turg on üks Euroopa Liidu suuremaid saavutusi ning ma tänan teid kõiki positiivsete reaktsioonide eest seoses minu raportis olevate ettepanekutega! Neile sotsiaaldemokraatidest kolleegidele, kes tunnevad muret lõike 10 pärast, mis käsitleb nn siseturu testi, tuletan meelde, et esiteks ei ole see midagi uut. See ettepanek võeti siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis vastu juba 2003. aastal ning see on osa siseturustrateegiast. Me ei tohiks seda karta! Test ei ohusta mitte ühtegi Euroopa Liidu sotsiaalset saavutust. Alles hetk tagasi kuulsime lugupeetud volinikult, et Euroopa Komisjon hindab uusi direktiive sotsiaalsest, majanduslikust ja ökoloogilisest vaatenurgast lähtudes ning seega ei ole põhjust paanikaks. Me kõik hoolime ühtse turu edasiarenemisest ning peame muretsema ka selle pärast, et protektsionism Euroopa Komisjoni ei hiiliks.

Eurointegratsioon areneb ainult siis, kui kodanikud on teadlikud ja aktiivsed ning riigiasutused on pädevad, tõhusad ja kodanikusõbralikud. Pakkusin oma raportis välja mitmeid lahendusi, et teie, lugupeetud kolleegid, saaksite eurointegratsiooni protsessi käigus oma valijatega tõhusalt ja hästi suhelda ning praegusel juhul ühtset turgu tugevdades suurendada ka nende osakaalu ühtsel turul, mis on Euroopa Liidu suur edulugu. Peame jätkama vahendite väljatöötamist, mis aitavad ühtset turgu arendada. Nelja aruande üheaegne avaldamine on väga oluline element, nagu seda on ka parem õigusaktide koordineerimine ja ülevõtmine. Me ei tohiks suhtuda negatiivselt sõnasse „turg”. Maailmajaos, millest mina tulen, ei saanud me seda turgu aastakümneid kasutada, ning me teame, milleni see viis.

Viimaks tuletame kodanikele ka meelde, et ühtse turu südames on neli vabadust ning seda rõhutatakse ka minu raportis. Äärmiselt tähtis on mitte piirata selle turu vabadusi, aidata kodanikel kasutada rohkem ja paremini oma vabadusi ning arendada neid edasi ja mitte rikkuda ära midagi sellest, mida me seni saavutanud oleme.

  Anna Hedh, raportöör. – (SV) Austatud juhataja! Kuulasin huviga kõiki intelligentseid ja huvitavaid sõnavõtte tänases arutelus. Mul on samuti väga hea meel selle üle, et mõlemad volinikud lubavad teha koostööd ELi tarbijapoliitika arendamise ja paremaks muutmise nimel. Tahaksin lisada nüüd ka enda poolt paar punkti.

Tarbijaorganisatsioonid mängivad väga tähtsat rolli, juhtides ametiasutuste tähelepanu tarbijate igapäevastele probleemidele. Sellest tulenevalt oleks vaja täiustada tarbijaorganisatsioonide käsutuses olevaid vahendeid, et lihtsustada nende tõhusat tegutsemist nii ELi kui ka riiklikul tasandil.

Lisaks sellele palume liikmesriikidel pidada võimalikult palju arutelusid tarbijaorganisatsioonidega otsustamisprotsessi kõikides etappides, kus on tegemist tarbijapoliitikaga. Mul on hea meel ka selle üle, et volinik Dalli mainis, kui tähtis on, et liikmesriigid kannaksid hoolt selle eest, et tulemustabeli edasiarendamiseks on olemas vajalikud rahalised vahendid ja töötajad.

Viimaks ei tohi tulemustabelit kasutada ainult parema tarbijapoliitika loomiseks, vaid see peab mõjutama kõiki poliitikavaldkondi, mis tarbijate jaoks olulised on, ning kandma hoolt selle eest, et tarbijaküsimused integreeritakse suuremas ulatuses kõikidesse ELi poliitikatesse. Lisaks peaks tulemustabel stimuleerima rohkem üldisemaid arutelusid tarbijapoliitika teemal nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Mul oleks väga hea meel, kui aasta pärast saaksime siin istungisaalis taas kokku, et siseturu ja tarbijakaitse teemadel arutleda.

  Cristian Silviu Buşoi, raportöör. – (RO) Tahan tänada volinik Barnieri ning kõiki kolleege, kes andsid positiivset tagasisidet nii minu esimese raporti kui ka SOLVIT-võrgustiku kohta! Minu arvates annab SOLVIT tarbijatele praktilise lahenduse. Seepärast arvan ma, et peame koos liikmesriikidega võrgustikku täiustama ja edendama, et võimalikult paljud Euroopa kodanikud SOLVITi olemasolust teada saaksid ja SOLVITi abi oma õiguste kaitsmisel kasutada oskaksid.

Ma arvan, et nii siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis kui ka petitsioonikomisjonis saavutatud tulemus on rahuldav. SOLVIT on võrgustik, mis juba nüüd hästi toimib. Vajame aga lahendusi erinevatele probleemidele, mis nii SOLVITi teenuste kasutajate kui ka SOLVITi töötajate jaoks esinevad. Mõned nendest lahendustest on olemas kõne all olevas raportis ning mõned lahendused esitati ka tänase arutelu käigus.

Peale asjaolu, et SOLVIT-keskuste töötajate arv SOLVITi tõhususe tõstmiseks suurendamist vajab, peavad töötajad omama ka vajalikku kvalifikatsiooni ning väljaõpet siseturu õigusnormide alal. Üks teine sama oluline faktor on SOLVITi töötajate võimalus olenevalt SOLVITile esitatud juhtumite keerukusest saada õigusabi nii haldusasutustes töötavatelt ametnikelt kui ka Euroopa Komisjonilt. Euroopa Komisjon vastab vahetevahel liiga hilja SOLVITi töötajate õigusabitaotlustele, mis tekitab teatud viivitusi kogu juhtumite lahendamisprotsessis.

Tahan tänada volinik Barnieri Euroopa Parlamendile antud lubaduse eest, et ta teeb võimalikult kiiresti kättesaadavaks veebilehe http://www.solvit.eu" .

Usun siiralt, austatud kolleegid, et raport tähistab tähtsat sammu teel SOLVITi toimimise paremaks muutmise poole. Sel põhusel palun ma kõikidel fraktsioonidel raporti poolt hääletada!

Tänan teid!

  Juhataja. – Ühine arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kohe.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Uskumatu, et vaatamata silmnähtavatele üleastumistele kahes tähtsas valdkonnas, nagu seda on tervishoid ja tarbijakaitse, on Malta ja Gozo ametiasutused täiesti passiivsed.

Malta saartel on ravimid palju kallimad kui ühes teises ELi riigis, nimelt Belgias. Toon järgmised näited:

Galvus 50 mg (diabeediravim),

hind Maltal 28 tabletiga karbi eest: 27,84 eurot,

hind Brüsselis 180 tabletiga karbi eest: 135,13 eurot,

180 tableti hind on Maltal 178,97 eurot ning Brüsselis 135,13 eurot;

Tegretol 200 mg,

hind Maltal 50 tabletiga karbi eest: 17,00 eurot,

hind Brüsselis 50 tabletiga karbi eest: 7,08 eurot;

Zocor 20 mg

hind Maltal 28 tabletiga karbi eest: 34,94 eurot,

hind Brüsselis 84 tabletiga karbi eest: 21,71 eurot,

84 tableti hind on Maltal 104,82 eurot ning Brüsselis 21,71 eurot.

Need on vaid paar näidet olukorrast, mis muudab suure osa Malta perede raske elu veelgi raskemaks. EL tunneb uhkust oma tervishoiu ja tarbijakaitse üle, kuid Malta saartel on ravimite hind tõusnud igasuguse õigustuseta.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Siseturu tõhus toimimine on eeltingimuseks, et anda lepingus piisav garantii seoses inimeste, teenuste, kapitali ja kaupade vaba liikumisega ühenduse piires. Kriisi ajal võib see aidata kaasa ka stabiilse ja jõuka majanduskeskkonna loomisele. Siseturg ei saa aga täita oma ülesannet ilma sellele omaste õigusaktide korraliku rakendamise, kohaldamise ja jõustamiseta. Liikmesriigid on kohustatud rakendama õigusakte õigeaegselt, kui nad on seda kokkuleppega lubanud. Üheprotsendine ülevõtmise mahajäämus võib paista väiksena, kuid kui sellele lisada rakendamisega hilinenud või rakendamata direktiivid, avaldab see tõsist mõju siseturu toimimisele. Teatud liikmesriikide suhtes kerkivad lisaks korduvalt kahtlused. Toetan üksikasjalikuma teabe esitamist komisjoni veebilehel seoses direktiividega, mida ei ole veel täielikult rakendatud. See teave peaks aitama kaasa liikmesriikide elanikkonna ja põhiseaduslike institutsioonide teadlikkuse suurendamisele. Tervitan üleskutset liikmesriikidele seoses vajalike meetmete, sealhulgas vahendite eraldamise kasutuselvõtmisega, et tagada piiriüleste elektrooniliste teabevõrkude, näiteks toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteemi (RAPEX), toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) või tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku (CPC) toimimine. Need süsteemid ei tööta liikmesriikides ikka veel korralikult ja usaldusväärselt. Väga oluline on pöörata tähelepanu ka direktiivide õigele rakendamisele, mille saavutamine on võimalik tõhusa ametiasutuste koostööga riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – SOLVITi-laadsete üleliiduliste hüvitusmehhanismide üle tuleb tõsiselt järele mõelda. Seda alternatiivset hüvituse taotlemise mehhanismi ei kasutata eriti palju, sest kodanikud, tarbijad ja ettevõtted ei tea selle olemasolust midagi ning riiklikul tasandil ei ole selle jaoks piisavaid vahendeid eraldatud. Liikmesriikides olemasolevates SOLVIT-keskustes (kaasa arvatud Norras, Islandil ja Liechtensteinis) on liiga vähe töötajaid ja keskustel on liiga vähe rahalisi vahendeid. Seega on vaja täiustada töötajate koolitamist ja rahastamist nende keskuste haldussuutlikkuse tõstmiseks. Kutsun komisjoni üles viima prioriteetses korras lõpule ühtse turu abiteenuste (SMAS) projekti. Teen ettepaneku, et komisjon kaaluks tarbijaturu tulemustabelisse SOLVITi raames tehtud edusammude, saavutuste ja puudujääkide aruande lisamist. Lisaks sellele peavad liikmesriigid teadlikkuse suurendamise nimel edendama riikliku teavituskampaania raames SOLVITit kui kiiret ja kättesaadavat alternatiivset vaidluste lahendamise mehhanismi. Viimaks peavad komisjon ja liikmesriigid tegema oluliselt suuremaid jõupingutusi teadlikkuse tõstmise võimalustest, mida ühtne turg kodanikele, tarbijatele ja ettevõtjatele pakub.

  Danuta Jazłowiecka (PPE), kirjalikult. – (PL) Ühiskond, mis kasutab vabalt kõiki ühtse turu võimalusi, on eurointegratsiooni protsessi edukuse aluseks. Me ei saa luua tõeliselt ühtset Euroopa Liitu, kui inimesed ei ole veendunud, et kogu Euroopa on nende kodu. Seda ülesannet saab põhimõtteliselt täita SOLVIT. Võib kindlalt öelda, et SOLVITi süsteemi loomine 2002. aastal oli üks nendest sündmustest Euroopa kui ühise kontinendi ajaloos, mis paistavad küll tähtsusetuna, kuid mis aja möödudes on andnud ootamatuid tulemusi. SOLVITi idee on otseselt seotud eurointegratsiooni allikatega, ehk siis asjaoluga, et peamiseks eesmärgiks on liidu kodanike, mitte liikmesriikide või valitsuste huvide teenimine.

Kas on midagi paremat kui anda tavalistele inimestele lihtne vahend, millega nad saavad lahendada probleeme, mis piiravad ühtsel turul nende tegutsemisvabadust? Aastakümnete jooksul saadud kogemused on paraku näidanud, et paljude takistuste tõttu ei saa inimesed süsteemi kõiki võimalusi täies ulatuses kasutada. Peaksime seetõttu nõustuma ettepanekutega siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportis. Ennekõike peame keskenduma SOLVITi edendamisele liikmesriikide kodanike seas, kes sellest väga vähe teavad. Rahaliste vahendite ja personali suurendamine ning täiendkoolituste korraldamine või SOLVITi kontaktisiku määramine on asjatud tegevused, kui inimesed ei teagi, et selline vahend nende käsituses on. Seetõttu peaksid minu arvates põhinema kõik meie meetmed just sellel, kuid me ei tohi ka teisi ideid unustada.

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. – (RO) Austatud juhataja, head kolleegid! Siseturu takistusteta toimimine peab jääma Euroopa Parlamendi prioriteediks ning SOLVITi-laadsed teenused on selle saavutamiseks äärmiselt vajalikud. Raportis ongi just seda esile toodud ning pööratud tähelepanu teenusega kaasnevatele probleemidele. Vaatamata sellele, et me kõik teame, kui tähtsad on teabe edastamine ja SOLVITi teenuste kohta teabe levitamine meedias, on näha, et ikka veel on probleeme, millega teenus juba oma algusaastatel tegelema pidi. Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peavad kandma hoolt selle eest, et Euroopa kodanikud, ärisektor ning ennekõike väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, mis vajavad toetust siseturu võimaluste parimaks ärakasutamiseks, saaksid ligipääsu vahenditele, mis neile teavet ja kiireid lahendusi anda saavad. Lisaks sellele vajavad SOLVIT-keskused täiendavaid vahendeid. Pean siinkohal silmas kvalifitseeritud töötajaid ning neile mõeldud kestvaid koolitusi. Liikmesriigid peavad mõistma, kui tähtsad on need keskused ja kui oluline on nende roll siseturu määruste korrektse rakendamise protsessis. Minu arvates saab SOLVITi teenus pakkuda kodanikele ja ettevõtlusele veelgi rohkem eelised, kui neid praegu kasutatakse.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liidus peab tarbijakaitse olema kujundatud nii, et kodanikud saaksid kasutada siseturul laia valikut kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning olla samas kindlad, et nende õigusi tarbijatena kaitstakse ning et nad neid õigusi vajadusel ka efektiivselt kasutada saavad. Ei ole tarvis öelda, et selle saavutamiseks peavad tarbijad olema täielikult teadlikud oma õigustest ja kohustustest kohaldatava õiguse raames. Raportis mainitud algatused seoses selgitamise ja teabe esitamisega ELi kodanikele on seetõttu väga olulised ning need tuleb kiiremas korras rakendada. Eelkõige on tõsiseks probleemiks teenindava sektori keerukamaks muutumine ning tarbijatel on üha raskem teha kaupu ja teenuseid ostes teavitatud valikut. ELi institutsioonid peavad oma poliitikate ja seaduste tegemisel arvestama teadmistega ning tarbijate vajadustega, mida näitas ka tarbijaturgude tulemustabel. Arvestades üha kasvava teenuste piiriülese kasutamisega, peame suunama oma jõupingutused tarbijakaitsemääruste ühtlustamisele ehk siis oma jõupingutusi suurendama. Kõikides meie üritustes seoses siseturu paremaks muutmisega ei tohi me aga unustada arvukaid importe kolmandatest riikidest. Seoses sellega vajame suuremat koostööd liikmesriikide tolliametite ja tarbijakaitseametite vahel, et kaitsta tarbijaid ohtlike importkaupade eest.

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) ELi tarbijakaitsepoliitika reguleerimisala on aastatega laienenud, kajastades muudatusi inimeste vajadustes ja ootustes. Ligi 500 miljoni tarbijaga ELi siseturul on tähtis roll Lissaboni tegevuskava eesmärkide (majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime suurendamise) saavutamisel, tarbijate kulutused annavad poole ELi rikkusest. Ennekõike e-kaubanduse kiire arengu tõttu on ELis oluliselt kasvanud tarbijaturgude piiriülene mõõde, mistõttu on veelgi tähtsamaks muutunud kõrgetasemelise tarbijakaitse olemasolu. Kahjuks aga ei ole mitte kõigis liikmesriikides täna tagatud ELi tarbijakaitse-eeskirjade ühesugune rakendamine ja jõustamine. Olen seisukohal, et tugevdatud turujärelevalve ja jõustamismehhanismid ning nende tulemuslik ja laialdane rakendamine tarbija usalduse tõstmiseks on hädavajalikud. Sellest lähtuvalt toetan raportööri ettepanekut, et Euroopa Komisjonil tuleb teraselt jälgida liikmesriikides ELi tarbijaõigustiku ülevõtmist ja rakendamist ning neid selles ka igati aidata. Leian, et Euroopa Komisjonil tuleks kaaluda ka Euroopa tarbijakaitseameti loomise mõttekust, mis võiks koordineeriva keskasutusena tegeleda just piiriüleste juhtumite lahendamisega, toetamaks ja täiendamaks vastavaid liikmesriikide tarbijakaitseameteid ELi tarbijakaitse-eeskirjade rakendamisel ja jõustamisel. Leian, et ELi tarbijakaitse-eeskirjadest ei ole palju kasu, kui nad jäävad riiklikul tasandil nõuetekohaselt üle võtmata, rakendamata ja jõustamata.

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Carlos Coelho koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel (KOM(2009)0091 – C6-0076/2009 – 2009/0028(COD)) (A7-0015/2010).

  Carlos Coelho, raportöör. – (PT) Lugupeetud juhataja, volinik, head kolleegid! Me räägime täna täiesti absurdsetest olukordadest, nagu see juhtum, kus üliõpilasel tuli hankida viisa, et Belgias ühel kursusel osaleda. Kuna ta ei kuulu direktiivi 2004/114/EÜ alla, ei või ta minna Hollandisse erialaraamatukogust oma väitekirja jaoks materjali koguma ega sõita nädalalõpuks Barcelona linnaga tutvuma, kuna ta peetaks kinni selles riigis, mis väljastas viisa.

Schengeni konventsioon näeb ette, et pikaajalise viisaga isikud võivad elada ainult viisa väljastanud liikmesriigi territooriumil. Nad ei või reisida teistesse liikmesriikidesse ega läbida neid oma päritoluriiki naastes.

Schengen tähendab liikumisvabadust. Iga isik, kes elab seaduslikult ühes liikmesriigis, peaks saama sisepiirideta alas vabalt liikuda. Ideaalseks lahenduseks oleks see, et liikmesriigid järgiksid oma kohustust anda elamisluba kolmandate riikide kodanikele, kellel on olemas selle kategooria viisa. Kuid enamikus liikmesriikides see nii ei toimi.

Liikmesriigid on ajutiselt lahendanud selle olukorra D-kategooria + C-kategooria viisade väljastamisega, mis lubavad pikaajalise viisa omanikel kolme esimese kuu jooksul Schengeni alas vabalt liikuda. Selline viisakategooria tühistatakse 2010. aasta aprillist koos ühenduse viisaseadustiku jõustumisega, mis muudab sellele probleemile lahenduse otsimise veelgi pakilisemaks.

Minu esitatud muudatusettepanekud, mida toetab enamik kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmetest, aitab kaasa selle probleemi lahenemisele ilma Schengeni ala julgeolekut ohustamata.

Pikaajaliste viisade taotluste käsitlemisel on Schengeni infosüsteemiga konsulteerimise kohustus samasugune nagu juba kehtiv kord kolmandate riikide kodanike puhul, kellel on elamisluba. Sel moel oleme me lahendanud seoses julgeoleku vähenemisega kõik kartused.

Tegelikult on eri liikmesriigid väljastanud pikaajalisi viisasid ja elamislubasid tagantjärele, konsulteerimata esmalt Schengeni infosüsteemiga, eriti artikli 96 nõuete suhtes, mis käsitlevad sissepääsuloa mitteandmise põhjuseid.

Selline tava vähendab Schengeni ala julgeolekut ja tekitab selle välispiiridel probleeme, kui kehtivate viisadega isikud on Schengeni infosüsteemis registreeritud. See tekitab keerulisi ja tarbetuid olukordi nii nende isikute endi kui ka piirivalvurite jaoks, kellel tuleb välja selgitada, kas viisad on võltsitud, kas viide Schengeni infosüsteemis on ebakorrektne ja tuleks eemaldada või kas viisade väljastamine oli alusetu.

See algatus, mille üle me hääletama hakkame, võimaldab pikaajaliste viisade omanikel iga kuue kuu jooksul kolmel kuul vabalt ringi liikuda. See on sama periood, mis kehtib ka elamislubadega isikute puhul ning paneb samas ka liikmesriikidele kohustuseks väljastada elamisluba, kui on lubatud enam kui ühe aasta pikkune riigisviibimine.

See toob välja ka vajaduse tugevdada Schengeni lepingu järgi kehtivat andmekaitsetaset ning paneb ette, et komisjon peaks esitama vajalikud algatused, juhul kui SIS II ei rakendu enne 2012. aastat.

Lissaboni lepingu jõustumisega liideti kaks esialgset ettepanekut ja anti uus õiguslik alus. Tekst, mille üle me siin täiskogu istungil hääletama hakkame, on Rootsi ja Hispaania eesistumisaja jooksul jätkunud läbirääkimiste tulemus. Selle tulemuseks oli kokkuleppe saavutamine esimesel lugemisel, võimaldades seega määruse vastuvõtmist enne viisaseadustiku jõustumist.

Lugupeetud juhataja! Ma oleksin soovinud, et eesistujariik Hispaania, kes on arutelult puudu, oleks taganud, et see määrus saab jõustuda enne 5. aprilli 2010. On väga oluline vältida seaduselünka.

Ma õnnitlen Euroopa Komisjoni õigeaegse algatuse puhul! Olen tänulik nõukogu, eriti eesistujariikide Rootsi ja Hispaania ustava koostöö eest ning samuti variraportööride koostöö eest, mis võimaldas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis laiapõhjalise konsensuse saavutada. Selle meetmega on meil võimalik lahendada probleem, millega tuhandetel kolmandate riikide kodanikel silmitsi tuleb seista, ning me saame teha seda hästi, tugevdades samas nii vabadust kui ka julgeolekut.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Nagu raportöör juba mainis, on käesoleva ettepaneku eesmärgiks hõlbustada kolmandate riikide kodanikel, kes on pikaajalise või D-kategooria viisaga ühe liikmesriigi elanikud, Schengeni alas liikumist. Kehtiva Schengeni acquis’i kohaselt saavad elamisluba omavad kolmandate riikide kodanikud Schengeni alas vabalt liikuda, kuna elamisluba on viisaga võrdväärne.

Kuid hiljutine tendents on selline, et liikmesriigid ei vaheta saabumisel pikaajalisi viisasid elamislubade vastu välja. Seepärast me täna seda arutelu peamegi. On selge, et komisjonil, nõukogul ja parlamendil tuli sellele probleemile lahendus leida. Sellisel õiguslikul ja tegelikul olukorral on märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed kolmandate riikide kodanike jaoks, kes viibivad D-kategooria viisaga seaduslikult meie liikmesriikides. Need isikud ei saa seaduslikult teise riiki reisida ega oma päritoluriiki naastes mõne teise riigi territooriumi läbida. Olukorra absurdsust väljendab ka raportööri Carlos Coelho toodud näide.

Parimaks lahenduseks oleks muidugi see, et liikmesriigid väljastavad vajalikud elamisload ning teevad seda õigeaegselt. Kahjuks praegune ei ole olukord selline ja seepärast ongi meil ettepanek, mille eesmärgiks on laiendada elamisloa ja lühiajaliste viisade samaväärsuse põhimõtet ka pikaajalistele D-kategooria viisadele. Kolmanda riigi kodanik, kellele üks liikmesriik on väljastanud pikaajalise D-kategooria viisa, saab seeläbi iga poole aasta jooksul kolm kuud teisi liikmesriike samadel tingimustel külastada, nagu elamislubadega isikud. See taastaks ilma sisepiirideta ala loomise aluseks oleva filosoofia – nimelt selle, et isik saab Schengeni alas lühiajaliselt reisida dokumentidega, mille alusel ta seaduslikult liikmesriigis viibib.

Mul oli väga hea meel teada saada, et Carlos Coelho andis juba algselt ettepanekule oma toetuse ning raportöör koos kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja õiguskomisjoniga on mõistnud vajadust tegutseda, et hõlbustada kolmandate riikide kodanike elu, kuna me soovime julgustada inimesi meie alas seaduslikult elama. Ma tahan tänada raportööri tema konstruktiivse suhtumise eest.

Mul ei ole vaja teile meelde tuletada, et meil tuleb kiirelt lahendus leida, eriti viisaseadustiku tõttu, mis rakendub selle aasta 5. aprillist ja keelab ära n-ö D-kategooria + C-kategooria viisad, mis olid mõeldud D-kategooria viisade omanike jaoks olukorra osaliseks parandamiseks. Mulle tundub, et määruse eelnõu lõplik tekst rahuldas kõiki pooli, kuna kompromisstekstis jõudsid kõik institutsioonid kokkuleppele. Mõne Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide väljatoodud mure, näiteks julgeolekuküsimus, lahendamiseks on algtekstis mitmeid muudatusi tehtud.

Ühe näitena lüheneb selle ettepaneku kohaselt pikaajaliste viisade kehtivusaeg. Nende kehtivusaeg ei tohiks olla pikem kui üks aasta. Selle ühe aasta täitudes kehtestatakse ettepanekuga liikmesriikidele kohustus väljastada elamisluba.

Samuti tugevdatakse Schengeni infosüsteemist (SIS) süstemaatiliste kontrollide sooritamise nõuet. Olukorras, kus liikmesriik kaalub elamisloa või D-kategooria viisa väljastamist, peaks vastutav asutus sooritama Schengeni infosüsteemi süstemaatilisi kontrolle, et vältida olukorda, kus samaaegselt pikaajalise viisaga on olemas ka sissesõidukeeld.

Biomeetria suhtes julgeolekuküsimustele vastamiseks, mis on ka paljude liikmesriikide peamiseks mureks, on määruse eelnõule lisatud poliitiline deklaratsioon, milles palutakse komisjonil uurida võimalust biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmiseks seoses pikaajaliste viisadega ning esitada uurimuse tulemused sellele täiskogule ja nõukogule 2011. aasta 21. juuliks. Samuti on komisjon nõus, et määruse eelnõu kohaldumisel hakkab kehtima ka selles sisalduv aruandekohustus.

Lõpetuseks, Euroopa Parlamendi põhimure suhtes, mis käsitleb kõrgetasemelise andmekaitse tagamist juhtudel, mil Schengeni infosüsteemis on kehtestatud sissesõidukeeld, kompromissi leidmiseks on kokku lepitud ühisdeklaratsioonis. Nõukogu ja Euroopa Parlament paluvad komisjonil esitada vajalikud õigusloomega seotud ettepanekud, millega muudetakse Schengeni konventsiooni asjakohaseid andmekaitsesätteid juhul, kui projekti SIS II rakendamisel esineb edasisi olulisi viivitusi, mis ulatuvad kaugemale kui 2012. aasta. Ma usun, et nende muudatustega oleme me jõudnud mõistliku ja tasakaaluka lahenduseni, mis hõlbustab märkimisväärselt meie riikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike elusid. See vastab igati ka sisepiirideta Euroopa põhimõttele.

Ma soovin veel kord tänada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, õiguskomisjoni ja raportööri nende väga konstruktiivse lähenemise eest.

  Cecilia Wikström, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – (SV) Lugupeetud juhataja! ELi koostöö põhineb väärtustel, millest kõige olulisemaks on vabadus. Meie tänase arutelu teemaks on inimese võimalus vabalt ringi liikuda. Minu ELis ei ole selles suhtes mitte mingeid piiranguid. Ma usun, et selles ELi tähtsus peitubki. Meie kõik, kes me siin elame, naudime liikumisvabadust, kuid sama peaks kehtima ka nende isikute puhul, kes tulevad siia pikemaks ajaks elama.

Schengeni konventsiooni alusel ei ole praegu pikaajalise viisaga isikul liikumisvabadust. Selle asemel, nagu ka Carlos Coelho mainis, võib ta elada ainult viisa väljastanud liikmesriigis. Selle tulemusena ei saa näiteks Indiast pärit külalisprofessor, kes elab ja töötab Rootsis minu kodulinnas Uppsalas, reisida Pariisi ja osaleda seal toimuval konverentsil ilma Prantsusmaa viisat hankimata, ning Hiinast pärit tudeng ei saa ilma Saksamaa viisata nädalalõpuks Saksamaale oma sõbrale külla sõita.

Selline liikumisvabaduse barjäär ei tohi ELis eksisteerida. Me muudame seda nüüd. Ettepaneku eesmärgiks on tagada kogu Schengeni alas liikumisvabadus kolmandate riikide kodanikele, kes elavad pikemaajaliselt ühes liikmesriigis.

Ma soovin tänada Carlos Coelhot, kes on raportöörina äärmiselt tublit tööd teinud ning võtnud arvesse nii minu õiguskomisjoni nimel esitatud kui ka teiste variraportööride arvamusi. Tulemus on nüüd meie ees: tegemist on positiivse ettepanekuga, mis moodustab veel ühe elemendi ELis liikumisvabaduse tagamisel, sealhulgas kolmandate riikide kodanike jaoks. See arendab olukorda ning see on EL, kus mul on uhke elada ja mille heaks mul on uhke töötada.

  Kinga Gál, fraktsiooni PPE nimel. – (HU) Lugupeetud juhataja, volinik, head kolleegid! Mul on hea meel võimaluse üle võtta parlamendis vastu resolutsioon, millega hõlbustatakse seaduslikult Euroopa Liidu territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike reisimist, ning ma õnnitlen oma kaasparlamendiliiget Carlos Coelhot suurepärase töö eest, mida ta selle küsimuse suhtes parlamendis teinud on. Ettepanek hõlbustab märkimisväärselt mõne liikmesriigi väljastatud pikaajalise D-kategooria viisaga kolmandate riikide kodanikel Euroopa Liidus reisimist. See pakub lahendust olukordadele, kus mõned liikmesriigid ei saa või ei taha mingil põhjusel oma territooriumil elavatele kolmandate riikide kodanikele õigeaegselt elamisluba anda. See tähendab, et nad ei kasuta Schengeni määruste raamistikku nõuetekohaselt. Ning mul on hea meel, et me saame selle probleemi lahendamiseks vajalikke samme astuda.

Meie eesmärgiks on vältida, et Euroopa Liitu saabuvatel kolmandate riikide kodanikel jääks mulje nagu nad siseneksid vallutamatusse kindlusesse. Integreeritud piirihaldus ja viisapoliitika peaksid oma otstarvet täitma. Ungarist pärit parlamendiliikmena palun ma, et Euroopa Liidu piirid muudetaks heas usus reisijatele läbitavateks. Teineteisel pool piiri elavate kodanike kontakti ei tohiks piirata. ELi naaberriikides elavate kolmandate riikide kodanike huvides, sealhulgas ka Ungari vähemuste huvides, on võimalus elada ilma igasuguse bürokraatia või halduskoormuseta seaduslikult Euroopa Liidu territooriumil. See nõuab asjakohaseid seadusi nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil, mis ei oleks vastastikuselt takistavad, vaid pigem tugevdaksid üksteise eesmärke.

Ma loodan, et see ei jää suuresõnaliseks ideeks, vaid ühenduse õigusaktid hakkavad tõepoolest praktilist tuge pakkuma, eeskätt noortele ja üliõpilastele, kes soovivad liikmesriikides õppida. Nemad peaksid olema kõige tähtsamad määrusest kasusaajad. Siinkohal olen ma igati nõus, et nende eesmärkide saavutamiseks peaks komisjon esitama raporti määruse täitmise tagamise kohta hiljemalt 2012. aasta aprilliks ning tegema vajadusel ettepaneku määruse muutmiseks.

  Vilija Blinkevičiūtė, fraktsiooni S&D nimel. – (LT) Ma õnnitlen raportööri Carlos Coelhot aruande ettevalmistamise puhul ning nõustun samuti, et on tähtis võimalikult kiiresti tagada Schengeni alas liikumisvabadus nende kolmandate riikide kodanike jaoks, kellel on pikaajaline viisa ja kes elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis. Vastavalt liikmesriikide praegusele tavale läheb erinevatel põhjustel praegu üpris kaua aega, et kolmandate riikide kodanike pikaajaline viisa saaks elamisloa vastu vahetatud. Ma võin viidata paljudele näidetele Euroopa Liidu liikmesriikidest, sealhulgas ka oma enda riigist Leedust, kus näiteks D-kategooria viisaga pikamaa-autojuht ei saa oma põhitööd teha. Selles valdkonnas väljakujunenud tava õõnestab Euroopa Liitu tööle või õppima tulnud kolmandate riikide kodanike õiguspäraseid ootusi. Liikmesriigid peaksid võtma kasutusele ka asjakohased meetmed viisade väljastamise menetluste lihtsustamiseks. Pikaajaline viisa peaks andma inimesele sisepiirideta Schengeni alas samasuguse liikumisvabaduse nagu elamisluba. Siinjuures ei ole kõige tähtsamaks aspektiks mitte periood, mille vältel D-kategooria viisa omanik teist liikmesriiki külastab, vaid just võimalus Schengeni ala piires oma vajadusi täita. Seepärast nõustun ma ettepanekuga, mille kohaselt peaks ühe liikmesriigi väljastatud pikaajalise viisaga kolmanda riigi kodanik saama viibida mõnes teises liikmesriigis kolm kuud iga kuuekuulise perioodi jooksul samadel tingimustel nagu elamisloaga kodanik. Samal ajal on väga tähtis tagada, et kolmandate riikide kodanike jaoks lihtsustatud liikumine Schengeni alas ei kujutaks täiendavat ohtu liikmesriikide julgeolekule. Seepärast kutsun ma teid üles seda osaliselt muudetud määrust koheselt vastu võtma.

  Nathalie Griesbeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, volinik, head kolleegid! Rasketel aegadel kujunevad välja prioriteedid. Nii on ka selle teksti puhul, mida minu eri vaadetega kaasparlamendiliikmed just väga hästi selgitasid ja mis käib kõikide kolmandate riikide kodanike kohta, kes elavad Euroopas just nimelt seaduslikult.

On tõepoolest viimane aeg see tekst vastu võtta. On viimane aeg kolmandate riikide kodanike jaoks ELi piires liikumisvabadus kehtestada ning mul on hea meel, et me oleme jõudnud nii kaugele, et asetame veel ühe kivi vabaduste Euroopa loomiseks valdkonnas, mille puhul me soovime, et see üha turvalisemaks muutuks.

See esindab nii selget tõsiasja kui ka sammu edasi. Nagu inimesed on maininud, on selgeks tõsiasjaks, et selle teksti üle ei ole põhimõtteliselt mitte mingit suurt poleemikat ning need mõned muudatused näitavad, et me kõik tahame luua Euroopat, kus mitte keegi ei oleks ühes liikmesriigis kinni, ilma võimaluseta ülejäänud Euroopat avastada. Teiseks on see suur samm edasi, kuna esindab kolmandate riikide kodanike, üliõpilaste, teadlaste või teiste ELi territooriumil elavate inimeste õigusi.

Lõpetuseks võib öelda, et see julgustab kindlasti väljaspool Euroopat elavaid inimesi mõtlema Euroopast kui ühtsest alast, ühendatud Euroopast, ühisalast ning see võimaldab Euroopa kultuuril ja identiteedil meie piiridest väljapoole levida.

  Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Lugupeetud juhataja! Ma soovin kõigepealt tänada raportööri Carlos Coelhot, kelle ettepanekut koos teiste kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni variraportööridega toetan.

Mul on juba olnud võimalus siin öelda, et Carlos Coelho on teinud head tööd Euroopa Liidus liikumisvabaduse põhimõtte, kodanikuõiguste – olgu siis tegemist kas Euroopa või võõrriikide kodanikega – ja Euroopa demokraatia enda suhtes. See ei tähenda mitte üksnes ELi enda kodanike, vaid ka mitmete tuhandete või isegi miljonite kolmandate riikide kodanike usaldamist, kes läbivad Euroopa territooriumi, kes elavad siin ning kes tulevad siia lühemaks või pikemaks ajaks kas siis tööle või õppima.

Carlos Coelho on koos variraportööridega olnud äärmiselt koostööaltid ja lahkelt teavet jaganud. Eelkõige on ta teinud seda õigeaegselt ning selle probleemi puhul on aeg otsustava tähtsusega, arvestades, et see puudutab üksikisikute elusid.

Nagu teised eelkõnelejad, saaksin ka mina tuua näiteid õpilaste, uurijate ja teadlaste kohta, kes tulevad Euroopasse oma töö tunnustatud kvaliteedi tõttu, kuid kes ei saa siit edasi meie piire ületada, mis on tegelikult mõnelt teiselt kontinendilt pärit inimeste jaoks tõepoolest väga suletud. Kahe tunniga saab uurija lahkuda Portugalist ja siseneda Hispaaniasse, liikudes järgmise liikmesriigi piiri poole, kuid tegelikult ei saa ta lahkuda, kui tal on näiteks viisa kaheaastase magistriõppe läbimiseks, nagu mõnel puhul on olnud, mis ei võimalda tal riigist lahkuda, et mõnes teises liikmesriigis oma tööd jagada või seal uuringuid teha.

Isegi meie ise oleme mõnel juhul pidanud selliste probleemidega tegelema, kui oleme soovinud Brüsselis näiteks kedagi oma arutellu kaasata.

Peaksime tähele panema, et see ei ole ebavajalik ja ebaõiglane koorem mitte üksnes kõnealuse kolmanda riigi kodaniku jaoks. See on asjatu kulu ka meie jaoks, kes me loodame nende panusele. See on asjatu kulu meie konkurentsivõime suhtes, kui me võrdleme näiteks samalaadset väliskodaniku liikumisvabadust Ameerika Ühendriikide, Hiina, India või Brasiilia omaga ja vaatame seejärel nende takistusi Euroopa Liidus liikumisel. See on asjatu kulu meie tööjõu ja teadusringkondade liikuvuse suhtes, kui mööname, et suurenev liikuvus on väga tähtis sellistel kriisiaegadel nagu praegu ning samuti on see asjatu kulu ka teadmisteühiskonna jaoks.

Seepärast on aeg, et nõukogu rakendaks need ettepanekud enne viisaseadustiku jõustumist aprillis, mis põhjustab asjaomaste isikute jaoks veel rohkem ebavajalikke takistusi. Seega jääb mul meie fraktsiooni nimel üle vaid öelda, et toetame raportööri ettepanekut ja hääletame selle poolt.

  Gerard Batten, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud juhataja! Raport teeb ettepaneku, et liikmesriigid võivad väljastada kolmandate riikide kodanikele pikaajalisi viisasid kuni 12 kuuks, mida tunnistavad ka teised Schengeni ala riigid.

Suurbritannia ei kuulu Schengeni alasse, mispärast näib, et seda see otseselt ei mõjuta. Kuid need ettepanekud muudaksid ühte liikmesriiki sisenevate ELi-väliste riikide kodanike jaoks teistesse ELi riikidesse reisimise lihtsamaks.

Suurbritannias on ebaseaduslik sisseränne tohutuks probleemiks. Seal on vähemalt miljon ebaseaduslikku sisserändajat. Nende ettepanekute alusel saaksid ebaseaduslikult Suurbritanniasse sisse rännata soovivad isikud tulla täiesti seaduslikult mõnda teise ELi riiki ning hankida sealt pikaajaline viisa, mille abil nad saavad näiteks Prantsusmaale, kust nad võivad ebaseaduslikult Suurbritanniasse tulla.

Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei Euroopa Parlamendi liikmed hääletavad raporti vastu, et kaitsta meie piire täiendava ebaseadusliku sisserände eest.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Lugupeetud juhataja! Raportis kohtasin ma tõepoolest kõige veidramat näidet selle kohta, miks me peame kohe kindlasti reegleid vabamaks laskma, nimelt näidet välistudengi kohta, kellele on väljastatud viisa Belgias õppimiseks ning uue korra kohaselt saab ta nüüd Hollandi raamatukogust teavet otsida ja seejärel edasi Barcelonasse reisida. See on tema jaoks hea uudis!

Ometigi ei ole asi tegelikult üldse selles. Tegelikult tähendavad Schengen ja Euroopa viisapoliitika tervikuna hoopis midagi muud kui üliõpilaste liikumisvabadust. See tähendab meie piiride täielikku lõhkumist, andes vaba voli organiseeritud kuritegevusele ja ebaseaduslikule sisserändele ilma ühegi väidetavalt kogu süsteemi aluseks oleva kindla välispiirita, mis seda kontrolli all hoiaks. Schengeni üheks otseseks tulemuseks on näiteks see, et Hispaaniasse massiliselt ebaseaduslikult sisserännanud isikutel, kellele on antud riigis viibimise õigus, on nüüd vabadus teistesse liikmesriikidesse liikuda.

Minu arvates käituks see parlament õigemini, kui mõtiskleks kordki taoliste otsuste mõju üle Euroopa tavakodanikele, selle asemel, et muretseda välistudengite igapäevaste probleemide pärast.

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Ma soovin alustuseks õnnitleda Carlos Coelhot suurepärase töö puhul ning eriti laiapõhjalise konsensuse puhul, mis saavutati nõukogu, komisjoni ja eri parlamendi fraktsioonide vahel. Tema hästi tehtud töö tõttu on selle teema suhtes arvatavasti väga vähe lahkarvamusi.

Euroopa Liit moodustab kõigi aegade suurima vabadusruumi. Me peaksime kõrvaldama kõik tõkked, mis takistavad nii Euroopa kodanike kui ka liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike vaba liikumist. Me peame tegema lõpu absurdsetele olukordadele, millega pikaajaliste D-kategooria viisade omanikud nii sageli silmitsi peavad seisma.

Nagu te teate, lubab pikaajaline viisa selle omanikul elada liikmesriigis, mis selle viisa on väljastanud. Nende viisade omanikud ei saa aga Euroopa Liidus vabalt liikuda, vaid saavad reisida ainult selle viisa väljastanud liikmesriiki. On paradoksaalne, et kirjeldatud olukorrad on väga sagedased. Ma toon veel ühe näite: Lissabonis Põhja- ja Lõuna-Ameerika ajaloo teemalist doktoritööd ettevalmistav üliõpilane ei saa konsulteerida ühe lennutunni kaugusel asuvas Seville’i üldarhiivis olevate toimikute ja dokumentidega.

Lõppkokkuvõttes on ettepaneku eesmärgiks anda pikaajalistele viisadele samad õigused, mis kehtivad elamislubade puhul. Head kolleegid! Meil on vaja parandada liikuvuse põhimõtet: põhiliselt just liikuvust töistel, teaduslikel ja akadeemilistel eesmärkidel.

Kuigi mulle näib see täiesti ebavajalikuna, palun ma siiski lõpetuseks teil kõigil Carlos Coelho raportit toetada, mitte üksnes selle kvaliteetsuse pärast, vaid ka sellepärast, et see annab täiendava kindluse suurele vaba liikuvuse ruumile, mida me kaitseme. Samuti toetan ma ka Carlos Coelho väljapakutud ajakava.

  Iliana Malinova Iotova (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Ma soovin tänada raportööri Carlos Coelhot tema töö eest ning kiita parlamendi, nõukogu ja komisjoni koostööd nende kahe raporti ühendamisel ja esimesel lugemisel, mis peaks jääma ka viimaseks!

On otsustava tähtsusega, et raport võetaks vastu enne 2010. aasta aprilli lõppu, et seda saaks viisaseadustikuga samaaegselt rakendada. On äärmiselt tähtis, et kõik Euroopa Liidu elanikud saaksid kõikides liikmesriikides vabalt reisida. Sellega saame me lahendada D-kategooria + C-kategooria viisade ning elamislubade eeskirjade kohaldamise topeltprobleemi.

Tänu raportile on kõikidel pikaajalise viisaga kolmandate riikide kodanikel õigus aastas kuue kuu jooksul kogu Euroopas reisida. Kõik asjaomased isikud peaksid viisa kättesaamisel saama ka kogu vajaliku teabe ning eelkõige tuleks neid teavitada, et see viisa muutub automaatselt elamisloaks enne üheaastase kehtivusaja lõppemist.

Lõpetuseks on oluline rõhutada, et julgeoleku tagamiseks tuleb uurida iga D-kategooria viisa taotleja tausta, kuid igaüks ei pea olema SIS-is registreeritud. Lepinguosaline peab võtma asjakohaselt arvesse igat teavet, mis on teise lepinguosalise poolt SIS-i juba sisestatud.

Peale selle, kui SIS II ei rakendu 2012. aasta lõpust, siis soovitame tungivalt komisjonil ja nõukogul esitada vajalikud õigusaktid, et pakkuda samal tasemel andmekaitset, nagu SIS II seda võimaldab.

  Mario Borghezio (EFD). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ettepanekud taotlevad liikmesriigis seaduslikult elavate kodanike jaoks pikaajalise D-kategooria viisa põhjal Schengeni alas liikumise lihtsustamist.

Põhiliselt soovitakse sellega laiendada elamislubade ja lühiajaliste C-kategooria viisade vahel kehtivat võrdväärsuse põhimõtet ka pikaajalistele viisadele. Seega on pikaajalise viisaga isikutel edaspidi Schengeni alas ringi liikumise suhtes samad võimalused nagu elamisloaga isikutel. Teisisõnu soovitakse sellega võimaldada igaühel, kellel on olemas liikmesriigis seaduslikult elamist tõestav dokument, Schengeni alas iga poole aasta jooksul kokku kuni kolm kuud vabalt ringi liikuda.

Me juhime komisjoni ja nõukogu tähelepanu julgeolekuprobleemidele, mis võivad selle vaba liikumise puhul tekkida. Juba praegu on ühes liikmesriigis väga keeruline kontrolli teostada. Olgem tähelepanelikud ohtude suhtes, mis tekivad selle põhimõtte järsu rakendamisega!

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Mõne kuu eest ei valitsenud siin parlamendis mitte üksnes pidulik õhkkond, vaid paljude siinviibijate jaoks ka tõeline rõõmutunne, kuna mitmete Euroopa riikide puhul muudeti viisaeeskirjad vabamaks.

Niisiis, milline on reaalne olukord? 2009. aasta detsembris Montenegro, Makedoonia ja Serbia kodanike jaoks viisanõude kaotamisega kaasnes Balkani maadest Austria kaudu Kesk-Euroopasse ja kuni Skandinaaviasse väljareisivate inimeste laine. Tõeline rahvasterändamine. Siseministeeriumi andmetel on vaid seitsme nädala jooksul 150 000 makedoonlast seda uut liikumisvabadust ära kasutanud. Kaks kolmandikku nendest inimestest tagasiteed enam ette ei võta. Paljudest küladest, eriti Albaania ja Makedoonia omadest, väljub iga päev Kesk- või Lääne-Euroopasse viis bussitäit inimesi turistiviisadega, millega on palgatöö selgelt keelatud. Seega tähendab see, et 90 päeva pärast muutuvad need isikud ebaseaduslikult sisserändajateks ja need väidetavad turistid leiavad end taas kord odaval tööturul alatasustatud tööd tegemast. Selline ongi tegeliku olukorra ja Euroopa Parlamendi soovunelma erinevus.

Selle tagajärgede all peavad kannatama meie koduriigid. Nad peavad kannatama kojas häälteenamuse saanud otsuste tagajärjel. Nad peavad taluma vaevu kontrollitavat ebaseaduslikku sisserännet, õigusvastasust ja mustalt töötamist.

  Simon Busuttil (PPE). – (MT) Ma soovin samuti õnnitleda oma kaasparlamendiliiget Carlos Coelhot tema raporti puhul algatuse kohta, mis annab kolmandate riikide kodanikele Euroopa vabatsoonis suurema liikumisvabaduse võimaluse. Kuid lugupeetud juhataja, ma pean juhtima tähelepanu irooniale, mis on arutelus ülesse kerkinud, nimelt samal ajal, kui meie anname kolmandate riikide kodanikele suuremaid õigusi, seisavad just praegu Euroopa Liit ja selle kodanikud silmitsi tõsise probleemiga seoses näiteks sellisesse riiki reisimisega nagu Liibüa. Seda just Šveitsi ja Liibüa vahelise jätkuva probleemi tõttu, mille pärast on Liibüa tõkestanud riiki sissesõidu kõikide Euroopa Liidu kodanike, mitte üksnes šveitslaste jaoks. Seega, samal ajal kui meie anname kolmandate riikide kodanikele rohkem vabadusi, võetakse meie endi kodanikelt ära vabadus reisida kolmandatesse riikidesse, nagu Liibüa. Millised on selle tagajärjed? Tagajärjed on väga rasked. Töölised ei saa Liibüasse töötama minna, sellesse riiki investeerinud ettevõtetel takistatakse oma töölisi lähetada samal ajal, kui teised töölised on praegu Liibüas ja peavad jääma sinna seniks, kuni nende asendajatele sisenemisõigus antakse. See on ohtlik olukord ja ma esitan volinik Malmströmile palve sellesse probleemi kiirelt sekkuda. Ma saan aru, et tegemist on kahe isegi mitte Euroopa Liitu kuuluva riigi vahelise diplomaatilise küsimusega, kuid sellel on tõsine mõju Euroopa Liidu kodanikele, kes tahavad Liibüasse reisida, et seal elatist teenida.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Minu kaasparlamendiliikme Carlos Coelho raport ja ka resolutsiooni eelnõu käsitlevad inimeste vaba liikumist, mis on Euroopa Liidu demokraatia oluline osa ning seepärast on vastuvõetamatu, et isikutel, kellel on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajaline viisa, ei ole võimalik kogu Euroopa Liidus reisida.

Eespool nimetatud algatuste toetamiseks on mitu põhjust. Esiteks, põhiliste inimõiguste austamine ja toetamine, mille hulka kuulub kahtlemata ka liikumisvabadus. Kui üks liikmesriik legaliseerib kolmanda riigi kodaniku riigisviibimise, siis ei ole mitte mingit põhjust, miks see isik ei võiks Schengeni alas vabalt liikuda. Loomulikult tuleks täpsustada üksikasju, mis on seotud Schengeni alas julgeolekutaseme vähenemisega.

Siin on olnud juttu ka üliõpilastest ja teadlastest, kes ei ole saanud teise liikmesriiki reisida. Ma sooviksin seda gruppi veelgi laiendada ja lisada sinna ka ettevõtjad, kuna kui me neile seda ei võimalda, vähendame me sellega Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Ja seepärast ma usun, et ettepanek leiab toetust ning õnnitlen ka raportööri.

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Ma soovin väga Carlos Coelhot tänada! Minu arvamus on määrusesse juba kaasatud. Mul on olnud võimalus ka ise selle määrusega töötada. Ma tahaksin öelda, et Carlos Coelho raporti olemus ei ole mitte üksnes kiireloomuline ja tähtis, vaid ka sümboolne. Täna võin ma ühe uue liikmesriigi esindajana uhkusega öelda, et saame muuta eeskirju, mis võimaldavad vaba liikumist Schengeni alas, kus kuni viimase ajani tuli mõnel Euroopa Liidu liikmesriigil sarnaste raskustega silmitsi seista. Ma arvan, et nende muudatuste sümboolset väärtust ei ole täna võimalik ülehinnata, ning ma loodan, et siin täiskogul saavutatud konsensus on suur kordaminek meie kõigi jaoks.

Teiseks tahaksin ma öelda, et D-kategooria + C-kategooria viisade likvideerimine ja tõsiasi, et liikmesriigid ei saa elamislubasid väljastada, sunnib meid viivitamatult tegutsema. Ma esitan vaid mõned näited probleemidest, mida täna siin kojas mainiti. Kaks Ukraina üliõpilast, kes reisisid eelmisel aastal Wrocław’st Berliini, peeti piiriületamisel kinni, kuna noored ei olnud eeskirjadest teadlikud ning soovisid vaid meie intellektuaalseid ressursse kasutada. Minu arvates saab tänane hääletus meie jaoks väga oluline ja tähtis olema.

Ma sooviksin pöörata tähelepanu ka viimasele probleemile – julgeolekuküsimusele. Meil peaksime olema Schengenis täna hea kogutud teabe vahetussüsteem. Me peaksime kindlasti teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemiga töötama ning ennekõike tuleks meil ehk sagedamini läbivaatamisi korraldada ja raporteid esitada. Siinkohal sooviksin pöörduda Cecilia Malmströmi poole suure palvega tagada, et liikmesriikidevaheline julgeolekualane kooskõlastus oleks vähemalt sama hea, kui see on praeguseni olnud, ning sooviksin veel kord Carlos Coelhot tema suurepärase raporti eest tänada!

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Lugupeetud juhataja! Tahan öelda, et olen raportööriga igati nõus ja toetan teda ning samuti volinik Malmströmi sellele probleemile lahenduse otsimisel, mis oleks kooskõlas õigusriigi põhimõtetega, inimõiguste austamisega, andmekaitsega ja loomulikult ka julgeolekukaalutlustega. Siin tõstatati palju muresid. Ma sooviksin välja tuua mõned probleemid. Selleks et määrus toimiks, tuleb meil esmalt iga liikmesriigi tavasid uurida ja tundma õppida. Me teame, et mõned liikmesriigid on võimelised elamislubasid õigeaegselt väljastama. Need head tavad võivad meie jaoks olulised olla. Meil tuleb liikmesriikide tavasid kooskõlastada, et usaldusväärsust suurendada. Kõik liikmeriigid peaksid kasutama süsteemi SIS, aga me teame, et päris kõik seda täna veel ei tee, ning süsteemi SIS II sisseseadmine ja VIS-süsteemide kasutuselevõtmine on äärmiselt vajalikud ülesanded, kuna need süsteemid pakuvad pikaajalist kindlust. On Euroopa huvides, et siin elavad kolmandate riikide kodanikud – üliõpilased, ettevõtjad, teadlased – saaksid tõepoolest vabalt liikuda.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Lugupeetud juhataja! Ka mina soovin alustuseks tänada Carlos Coelhot tema suurepärase töö eest raportiga ning sedastada järgmist.

Esiteks on Schengeni acquis just liikumisvabadus Schengeni ala piires. Seepärast tuleb meil sellel arutelul teha esimene põhiline ja lihtne järeldus, et selle määrusega jätkamine on äärmiselt oluline. Üliõpilase kohta toodud näide on vaid näitlik. Igal pikaajalise viisaga isikul peaks olema õigus vabalt liikuda.

Ma sooviksin rõhutada tõstatunud probleeme, et kas see aitab kaasa ebaseaduslikule sisserändele, olgugi et kaudselt, kas tekib julgeolekuprobleeme ning kas seda õigust kasutaval isikul ei ole samas võimalik liikuda, millega liikmesriikidel tuleb arvestada.

On ilmselge, et iga liikmesriik peab viisade väljastamisega väga ettevaatlik olema. Nagu raportis määratud, tõuseb siinkohal esile väga tähtis ja kõige otsustavam parameeter: enne pikaajalise viisa väljastamist muutub Schengeni infosüsteemis andmete töötlemine nüüd kohustuslikuks. Seega, eespool toodud kaalutlustest lähtuvalt ei kaitse me mitte üksnes Schengeni acquis’d, vaid tugevdame ka julgeolekut.

Me kõik peaksime nende väljavaadete suhtes positiivselt meelestatud olema ning hädavajaliku SIS II süsteemiga peab kiirelt jätkama, tulgu, mis tuleb. Lõpetuseks, me ei pea koostöös liikmesriikide ja nende teenustega mitte üksnes Schengeni acquis’d hõlbustama ja tugevdama, vaid tugevdama samaaegselt ka julgeolekut, mis on tähtsaks elemendiks iga liikmesriigi, meie kõigi ja Schengeni acquis’ jaoks.

(Aplaus)

  Tanja Fajon (S&D). – (SL) Liikumisvabadus ja sisepiiride kaotamine on Euroopa integratsiooni kaks kõige tähtsamat tegurit. Me peame hõlbustama liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike liikumist Schengeni alas. On vastuvõetamatu, et me piirame Euroopas bürokraatia tõttu üliõpilaste, uurijate ja ettevõtete liikumist.

Samamoodi tuleb meil võimalikult kiiresti anda liikumisvabadus ka Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania ning Kosovo kodanikele, kellel on täna, paradoksaalselt, vähem õigusi vabaks liikumiseks kui neil oli aastate eest. On selge, et selleks peavad olema õiged tingimused ning me ei tohi lasta end massilise ebaseadusliku sisserände andmetest eksitada.

Lääne-Balkani riikide rahvas on olnud viisarežiimi tõttu juba liiga kaua isoleeritud. Neil on vaja tugevdada kontakte Euroopa Liidu kodanikega, kuid pahatihti takistab nende viisataotluste tagasilükkamine neil seda teha. Ärgem riskigem veelgi tugevama isoleerituse ja diskrimineerituse tunde tekitamisega, eriti noorte inimeste seas, kellel ei ole ehk mitte kunagi olnud võimalik Euroopa Liiduga tutvuda! Seepärast, ärgem raisakem rohkem aega, kui Bosnia ja Hertsegoviina või Albaania vastavad viisanõude kaotamise kriteeriumitele!

Iga Schengeni alas reisimise hõlbustamiseks võetud meede on samm edasi ja Euroopa Liidu enda huvides.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Kõnealune ettepanek käsitleb ühte Euroopa Liidu toimimise põhimõtetest – sisepiiride kaotamine ja inimeste vaba liikumine. Seepärast nõuab see erilist tähelepanu. On arusaamatu ja ka vastuvõetamatu, et pikaajalise viisaga isikutel on Schengeni alas vähem liikumisvabadust kui lühiajalise viisaga isikutel. Sel põhjusel pooldan ma ka Euroopa Komisjoni ettepanekut. Kuid ma arvan siiski, et peaksime julgeoleku tagamiseks ettepanekus muudatusi tegema. Seepärast toetan kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks Schengeni infosüsteemi üheks osaks olema ka liikmesriikidevaheline teabevahetus soovimatute isikute kohta. Euroopa Komisjonilt tuleks nõuda määruse rakendamise kohta raporti esitamist hiljemalt 5. aprilliks 2012. Ettevalmistatud muudatusettepanekud väärivad tõsist kaalutlemist ja enamjaolt ka toetamist.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Mitte ainult kolmandate riikide kodanikud ei soovi, et nende jaoks Schengeni alas liikumine lihtsamaks muutuks, vaid ka meie, Euroopa Liidu elanikud, ootame seda. On paradoksaalne, et lühiajalise viisaga isikul on hetkel suurem liikumisvabadus kui pikaajalise viisaga isikul, ning isik, kellel on seaduslik luba pikaajaliseks riigis viibimiseks, näiteks Poolas, ei saa reisida Saksamaale või Prantsusmaale. Liikumisvabadus ei tohiks kehtida ainult Euroopa Liidu elanikele. Kolmandatest riikidest pärit teadlased, üliõpilased, koolilapsed ja ettevõtjad peaksid saama vabalt liikuda, sõpru külastada ja teiste riikide traditsioone, kombeid ja kultuuri tundma õppida. Nendest saavad head Euroopa Liidu idee esindajad ning meie kui Euroopa Liidu elanikud astume sellega piirideta liidu idee realiseerimisele sammu lähemale.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Schengeni riikide viisasüsteem on ilmselt nii keeruline, et konsulaadi töötajad ei tea enam isegi, mida nad teevad, ning lasevad ausatel viisaga reisijatel viisa lõksu langeda. Asjaolu, et konsulaartöötajad ei ole D- ja C-viisakategooriatest teadlikud, tundub üpris kummaline. Kui keegi jätab Schengeni infosüsteemi kontrolli teostamata, et oma tööd lihtsustada, siis on tegemist täieliku hooletusega. On selge, et see tekitab välispiiril mitmeid tarbetuid probleeme ning selline olukord vajab viivitamatult muutmist. Seoses sellega ei ole väga suurt mõtet arutleda riigisiseste sissesõidukeeluregistrite üle, kui ELi sissesõidukeelusüsteemi ja ELi sissesõidukeelu määruseid isegi järjepidevalt ei rakendata.

Balkani riikide viisanõude kaotamise kehtestamisega kaasneb nendest riikidest tulevate tulutute varjupaigataotluste suurenemine. Praegu, kui Balkani riikide suhtes viisamääruste vabamaks muutmisega tekib reaalne sisserändelaine oht ning kui seitsme nädalaga on peaaegu 150 000 makedoonlast kasutanud ära oma liikumisvabadust ja hinnanguliselt peaaegu kaks kolmandikku neist ei tule kodumaale tagasi, siis on eriti tähtis kiirelt viisamääruste täitmise tagamist parandada.

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Ungarist pärit parlamendiliikmetena oleme erilises olukorras, kui meil tuleb hääletada ja otsustada, kas võimaldada kolmandate riikide kodanikel Euroopa Liidus vabamalt liikuda või vastupidi, üritada seda takistada. Trianoni lepinguga kaotas Ungari väga suure osa oma territooriumist ning meil on väga palju ungarlastest kaasmaalasi, kes elavad väljaspool praeguse Ungari piiri ja seega ka väljaspool Euroopa Liidu piiri, endises lõunapiirkonnas ja Taga-Karpaatias. Meie kaasmaalased on väga häbiväärses olukorras, kui nad õpivad või töötavad oma lõhestatud riigis teadus- või muus valdkonnas ja ei tohi Ungari territooriumilt lahkuda. See on äärmiselt kehv ja talumatu olukord, mille suhtes meil tuleb vajalikke samme astuda. Seepärast hääletame meie, Ungarist pärit ja ungarimeelsed parlamendiliikmed, ettepaneku poolt, et teha lõpp sellele absurdsele olukorrale.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! See ettepanek põhineb eeldusel, et ELi sisenevad kolmandate riikide kodanikud tegutsevad heas usus ning kui nad ütlevad, et tulevad siia õppima, siis seda nad ka tegelikult teevad. ELis on palju fiktiivseid kõrgkoole ning isegi algupäraste kõrgkoolide nimekirjas on sageli üliõpilasi, kes tegelikult seal ei õpi. Kui nende liikumist teistesse riikidesse lihtsustatakse, siis muutub nende staatuse õigsuse kontrollimine ja selle ekslikuks osutumisel nende isikute leidmine palju keerulisemaks.

Kuigi Ühendkuningriik ei kuulu Schengeni alasse, on teada, et EL annab ebaseaduslikele sisserändajatele riigis viibimise õiguse. Tänane pikaajalise viisa või elamisloa omanik võib olla homne ebaseaduslik rändaja ja ülehomne ELi kodanik, kellel on täielik liikumisvabadus.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Siin tõstatati kaks küsimust, mis ei ole küll nimetatud probleemiga eriti seotud, kuid ma kasutaks võimalust ja käsitleks neid siiski lühidalt.

Simon Busuttil tõstatas Liibüa küsimuse. Ma võin talle kinnitada, et tegemist on väga keerulise probleemiga, kuid me oleme aktiivses dialoogis Liibüa, Šveitsi ja liikmesriikidega, et leida lahendus sellele väga keerulisele olukorrale, enne kui see veelgi pingelisemaks muutub. Seega ma loodan, et saan peagi teie ette tagasi tulla, et selle probleemiga seotud edusammudest rääkida.

Tanja Fajonile tahan ma öelda, et loomulikult on Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina olukord teine teema ning me tegeleme praegu seal ühe ülesande lõpetamisega, et hinnata, kuidas nimetatud kaks riiki kriteeriumitele vastavad. Pärast liikmesriikide ja ekspertidega konsulteerimist koostab komisjon selle kohta raporti ning enne võimaliku ettepaneku päevakorda püstitamist jagatakse raporti hinnangut ka kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmetega.

Selle ettepaneku suhtes võin ma parlamendiliikmetele ja raportöörile kinnitada, et komisjon on selle toimimapanemisele äärmiselt pühendunud ja me anname endast parima, et tagada määruse rakendumine. See võib näida tehnilise probleemina, kuid ei ole seda. See puudutab üksikisikuid ning me tahame julgustada inimesi – olgu nendeks siis üliõpilased, uurijad, eksperdid või teadlased – siia seaduslikult koos korrektsete dokumentidega tulema. See on kasulik nii nende kui ka meie jaoks. Samuti kuulub sisepiirideta ala ju ka Euroopa Liidu põhimõtete alla. Seepärast tuleks meil vältida nende inimest jaoks elu tarbetult keeruliseks muutmist.

Minu arvates oleme me ettepanekuga hea tasakaalu leidnud. Meil on õnnestunud julgeolekukaalutlusi küllaldaselt arvesse võtta ja võime endale õnne soovida. See liit toimib kõige paremini, kui kolm institutsiooni üritavad probleemi tuvastada ja sellele konkreetset kodanike jaoks kasulikku lahendust leida.

Seega, tänan teid väga teie töö eest, Carlos Coelho, ning tänan teid asjaliku arutelu eest sellel täiskogu istungil!

  Carlos Coelho, raportöör. – (PT) Lugupeetud juhataja! Ma esitan neli viimast punkti. Esiteks on kahetsusväärne, et nõukogu esindaja tool selle arutelu ajal tühi on. Teiseks soovin tänada volinik Malmströmi tema lahkete märkuste eest ning samuti soovin teda ja nõukogu paluda, et nad tagaksid 5. aprillist määruse jõustumise. Vastasel juhul tekib meie õigusaktidesse lünk, mis toob inimeste jaoks kaasa reaalsed tagajärjed.

Kolmandaks on kahetsusväärne, et arutelus osalenud ja julgeolekuprobleemide küsimuse tõstatanud parlamendiliikmed ei ole mõistnud, milliseid parandusi on parlament määrusega teinud, eriti kohustust eelnevalt Schengeni infosüsteemiga konsulteerida.

Nagu ma oma algses avalduses rõhutasin, usun ma, et parlament on oma tööd hästi teinud, kuna see on tugevdanud nii liikumisvabadust kui ka julgeolekut. Selle mittemõistmine tähendab, et vaadatakse vaid ühelt poolt tervikpilti nägemata.

Lugupeetud juhataja! Viimase punktina tahan tänada kõiki neid inimesi, kes on kõik koos selle eesmärgi nimel töötanud, nimelt neid, kes võimaldasid meil esimesel lugemisel kokkuleppele jõuda, eriti komisjoni ja nõukogu, aga ka kõiki fraktsioone kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonist ja õiguskomisjonist, mis tegid selle laiapõhjalise konsensuse võimalikuks. Ma arvan, et sel viisil koos lahendust otsides on meie töö kõige tõhusam.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kohe.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma toetan raporti raames tehtud pingutusi, et laiendada elamislubadega ja lühiajaliste viisadega isikutele kehtivat liikumisvabadust edukalt ka pikaajalise viisaga isikutele. Praegu jõus olevad lepingud on toonud kaasa mitmeid takistusi mõnes liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike jaoks, kes soovivad mitmesugustel põhjustel ka mujal Euroopa Liidus reisida. Eri liikmesriikide puhul on viisade väljastamiseks vajaliku aja, viisi ja kategooria suhtes erinevusi. Praktikas on täheldatud, et ühelt liikmesriigilt äraütleva vastuse saanud viisataotlejad proovivad õnne ka teistes liikmesriikides. Selle põhjuseks on, et mõned liikmesriigid on viisade ja elamislubade väljastamisel nõudlikumad, samal ajal, kui teised on vabamad. Selleks et vältida viisataotlejate sissevoolu teatavatest liikmesriikidest, mille viisade väljastuspoliitika on vabam, teen ma ettepaneku kõikides liikmesriikides viisataotlejate kontrollimise ja heakskiitvate meetodite standardimise kohta. See menetlus tagab standardmeetodi kõikide viisataotlejate suhtes, kõrvaldades Schengeni alas kerge sissepääsutee tekkimise ohu.

(Istung katkestati kell 11.50 ja jätkus kell 12.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

– Enne hääletust

  Anna Rosbach , raportöör. – (DA) Lugupeetud juhataja! Ma palusin võimalust sõna võtta, kuna selle tähtsa lisaprotokolli ajakava ei võimaldanud arutelu ei komitees ega ka täiskogul. Lisaprotokolli teema võimaldab ELi liikmesriikidel ühiselt Atlandi ookeani saaste vastu võidelda. See leping kuulub piirkondlike merereostust käsitlevate lepingute hulka, mille EL mitmete liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikidega sõlminud on. Iga leping katab eri osa ELi liikmesriike ümbritsevast merest ja nende eesmärgiks on lepinguosaliste iseseisev ja/või ühine sekkumine vete või rannikute saaste või saasteohu korral. Ma ütlen otse välja, et minu suureks unistuseks on, et see lisaprotokoll muudab paljude Atlandi ookeani ohustavate erinevate reostustega võitlemise võimalikuks. Tegemist on siiski protokolliga, mille koostamine on liiga kaua veninud. Maroko ja Hispaania vaheliste Lääne-Saharaga seotud erimeelsuste peale on kulunud kakskümmend aastat. Need on kakskümmend kaduma läinud aastat. Merekeskkond ei saa neid kaotatud aastaid tagasi ning see rõhutab vaid, kui tähtis on, et seda protsessi siin täiskogul enam ei pikendataks. Seepärast ma loodan, et just nagu selle küsimuse arutamisel komitees valitseb ka selle koja liikmete seas laialdane toetus ning ma olen teie toetuse eest äärmiselt tänulik!

– Enne hääletust

  Carlos Coelho, raportöör. – (PT) Lugupeetud juhataja! Ma teen lühikese avalduse tuletamaks teile meelde, et ühenduse viisaeeskiri jõustub 5. aprillil – see tähendab järgmisel kuul – ja seepärast on otsustava tähtsusega, et määrus jõustuks enne seda kuupäeva.

Kuna nõukogu esindajat ei ole kohal, siis las protokoll näitab, et kui parlament muudab minu raporti rakendumise võimalikuks, mida ma ka loodan, siis on see parlamendi enda soov.

  Juhataja. – Nõukogu esindaja puudumine on ära märgitud ja see on kahetsusväärne.

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Anna Hedh (A7-0024/2010)

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Euroopa Liidu tarbijakaitsepoliitika reguleerimisala on aastatega väga palju laienenud, kajastades muudatusi inimeste vajadustes ja ootustes. Ennekõike e-kaubanduse kiire arengu tõttu on Euroopa Liidus oluliselt kasvanud tarbijaturgude piiriülene mõõde, mistõttu on veelgi tähtsamaks muutunud tarbijakaitse ja just selle kõrgetasemeline olemasolu.

Olen seisukohal, et tugevdatud turujärelevalve ja jõustamismehhanismid ning nende tulemuslik ja laialdane rakendamine tarbijausalduse tõstmiseks on hädavajalikud. Seetõttu toetasin raporti vastuvõtmist, toetasin selle muudatusettepanekuid.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – Lugupeetud juhataja! Ma toetasin seda raportit. Tõhusal tarbijakaitsepoliitikal on ühtse turu toimimisel keskne roll kanda.

Meil on vaja reaalset ja hästi toimivat siseturgu koos kõrgetasemelise tarbijakaitsega, kuid täna meil seda kahjuks ei ole. Asjaomased õigusaktid on küll olemas, kuid neid ei ole liikmesriikides nõuetekohaselt jõustatud. Mis veelgi tähtsam, meie kliendid ei tunne end turvaliselt, kuna nad tunne eeskirju ning paljudel juhtudel ei toimi hüvitamiskord nii nagu peaks.

Komisjonil tuleks suurendada oma pingutusi tagamaks, et liikmesriigid kohaldavad direktiive nõuetekohaselt ning kodanikud on oma õigustest teadlikud ja, mis kõige tähtsam, et neil oleks võimalik neid õigusi ka rakendada.

Raport: Cristian Silviu Buşoi (A7-0027/2010)

  Viktor Uspaskich (ALDE). – (LT) Lugupeetud raportöör, head kolleegid! Ma olen selle algatusega kahtlemata nõus. Konkreetsemalt öeldes olen ma nõus SOLVIT-võrgustiku tugevdamise ja selle tegevuste laiendamisega. Selle Euroopa struktuuriüksuse tegevuste ja võimaluste kohta teabe levitamise pealt riigisisestes massiteabevahendites, Internetis või televisioonisaadetes ei tohiks küll kokku hoida. Kuid ma võin teile öelda, et siin kehtivad topeltstandardid. Õigusakte ei kohaldata ühtses vormis ning samade tegevuste puhul kehtivad isegi erinevad karistused. Tänan! Seda ma tahtsingi rõhutada.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ma hääletasin Buşoi raporti poolt, kuna usun, et SOLVITi pakutud teenus on fundamentaalse tähtsusega institutsioonide, kodanike ja ettevõtete vahel selge ja läbipaistva ühenduse loomise suhtes, mis on Euroopa Liidu üheks nurgakiviks.

SOLVIT on tõestanud, et tähtis vahend on siseturu võimalusi soovivate kodanike ja ettevõtete probleemide lahendamisel maksimaalselt ära kasutada. Euroopa Liidus on paljude riikide õigusaktides veel takistusi, mis tuleb eemaldada. Seepärast ma arvan, et peaksime toetama täiendavate vahendite kasutuselevõttu, täiendava spetsialiseerunud personali värbamist ja teenuse nähtavuse parandamist, sealhulgas ka kohalike asutuste tasandil, kus see võib väga kasulikuks osutuda.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Variraportöörina sooviksin tänada kõiki parlamendiliikmeid selle eest, et meie raport SOLVIT-võrgustiku kohta parlamendis sellise absoluutse enamusega vastu võeti. See saadab nõukogule ja komisjonile selge signaali, et nad meie soovitusi tõsiselt võtaks, mis peaks tagama kodanike ja ettevõtjate jaoks kasuliku vahendi parema kasutuse. Vaja on vaid, et ettevõtjad ja kodanikud ka tegelikult sellest vahendist teadlikud oleksid. Ma tahaksin uskuda, et komisjon esitab järgmisel aastal parlamendile põhjaliku aastaaruande, kust avalikkus saab teada kaebustest õiguste rikkumiste kohta, mis peaksid muidu Euroopa õigusaktidega tagatud olema.

Raport: Bairbre de Brún (A7-0082/2009)

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Ma sooviksin põhjendada, miks ma Bairbre de Brúni raporti suhtes niimoodi hääletasin. Ma tänan teid väga selle dokumendi koostamise eest! Loomade transportimise puhul kohalduvate nõuete sisseseadmine tähendab, et me ei kaitse sellega mitte üksnes loomi, vaid eelkõige tähendab see inimeste ohutusest ja tervisest hoolimist. Ma soovin väljendada oma toetust meetmetele, mille eesmärgiks on üleminekukorra pikendamine ja seeläbi Euroopa Liidus marutõve probleemi lahendamine. Muidugi tuleb meil Euroopa Liidus lemmikloomade vaba liikumise küsimuses olla ettevaatlik ja mõistlik ning samuti võtta arvesse uurimisinstituutide ekspertide arvamusi.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Ma hääletasin üleminekuaja pikendamise poolt, mille jooksul saavad mõned liikmesriigid erandeid kohaldada, kuna need riigid on võtnud endale kohustuse edaspidi veterinaartingimuste suhtes erandite täiendavat laiendamist mitte taotleda. Ma mõistan Iirimaa, Malta, Rootsi ja Ühendkuningriigi muret, kuna neil kehtivad omanikega koos oma asukohamaale reisivate lemmikloomade dokumentatsioonile rangemad nõuded. Peamised ohud on marutõbi, ehhinokokoos ja puukidega edasikanduvad haigused. Tuleb muidugi öelda, et meil tuleb edaspidi ära kaotada ebajärjekindlus seoses mõnele riigile üleminekuaja lubamisega ning meile on väga oluline tegutseda ühiselt ja omada ühtlustatud õigusakte.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ühelt poolt ma mõistan, et üksikute liikmesriikide huvides on nõuda lemmikloomade sissesõiduga seoses eritingimuste laiendamist. Kuid teisalt tuleb meil alati ettevaatlik olla tagamaks, et kulutused ja saadav tulu oleksid tasakaalus. Praegusel juhul ei ole meil õnnestunud seda rahuldaval määral teha. Seepärast keeldusin ma ka hääletamast. Ühel poolt vajame me iseäranis tõhusat väliskaitset Euroopa Liidu piires toimuva siseveo suhtes, aga teisalt aina enam ka Euroopa Liidu sisest ühtlustamist, kuna see on ka tarbijate huvides, kes võivad teataval hetkel üpris segadusse sattuda, kui riiki A ja riiki B sissetoomisel kohalduvad erinevad tingimused.

  Nicole Sinclaire (NI). – Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin ettepaneku vastu peamiselt seepärast, et minu koduriigiks on Ühendkuningriik. Minu arvates on meil olemas juba head seadused selle probleemiga tegelemiseks ning me ei soovi, et marutõbi meie saart ohustaks.

Samuti olen ma üpris segaduses, miks on selles ettepanekus viidatud ainult koertele, kassidele ja tuhkrutele, ning ma teen ka tähelepaneku, et teatav Screaming Lord Sutch tegi selle ettepaneku 25 aastat tagasi ja täna sealt ülevalt alla vaadates on ta kindlasti väga rahul.

Teisest küljest, paljud valijad Ühendkuningriigis, West Midlandsis arvavad, et mitmed täiskogult tulevad poliitikad on Monster Raving Loony poliitikad.

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Mul on väga hea meel, et te juhataja kohal tagasi olete.

Aeg-ajalt tuleb komisjonist teateid selle kohta, et ELi panus on piisav. EL peaks tegema vähem, aga tegema seda paremini, keskenduma tõeliselt olulistele asjadele.

Samal ajal on meil mitmeid ettepanekuid näiteks selle kohta, milliseid lemmikloomi kuhu transportida võib. Ma arvan, et siin on küsimus kooskõlastuses, kas ei ole? Riikides on erinevad riigisisesed tingimused. Meie riigi puhul on tegemist ilma maapiirideta saarega ja me oleme täiesti võimelised üksteisega mõistlikele kooskõlalistele kahe- või mitmepoolsetele kokkulepetele jõudmiseks.

Kas me arvame tõesti, et meie jaoks on parem luua uus haldusbürokraatia, mida valitsevad samad geeniused, kes tõid meile ühise põllumajanduspoliitika, ühise kalanduspoliitika, kontrollimata eelarved ja kõik muu ELi seaduse järgi nõutava? Kindlasti saaks selle ka liikmesriikide lahendada jätta.

Raport: Carlos Coelho (A7-0015/2010)

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Schengeni ala eesmärk on ju liikumisvabadus. On vastuoluline, et paljudel pikaajalise viisa omanikel on Schengeni alal märksa vähem liikumisvabadust kui neil, kellel on lühiajaline viisa. Ühenduse viisaeeskiri peaks jõustuma kuu aja pärast, kuid nagu näitas senine liikmesriikide tegevuse analüüs pikaajaliste viisade ja elamislubade andmise valdkonnas, esineb erinevaid tõlgendusi ja rakendusi, millega kaasnevad kodanike põhiõiguste rikkumised.

Komisjoni ettepanekute abil kõrvaldatakse elamislubade väljaandmisel tekkivad praktilised probleemsed olukorrad ja viivitused, mida – nagu ma ütlesin – on seni täheldatud paljudes liikmesriikides. Teema on väga kiireloomuline, kohe-kohe peaks jõustuma viisakoodeks, ja ma toetasin raportis esitatut.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Ma toetasin määrust, mis hõlbustab pikaajaliste viisadega isikute liikumist Schengeni alas. On loomulik, et kolmandatest riikidest pärit üliõpilastel, teadlastel ja ettevõtjatel, kellele on väljastatud viisa mõnes liikmesriigis, peaks olema õigus kogu liidus ringi liikuda.

Kuid ma soovin veel kord paluda teistel riikidel Tšehhi suhtes solidaarsust üles näidata, kuna riik võitleb tulutult Kanada viisakohustuse kehtestamise vastu. See toob kaasa enneolematu Euroopa Liidu kodanike ebavõrdsuse. Kanada kaalub viisa kehtestamist ka teiste riikide, näiteks Ungari puhul ja me ei saa sellega lihtsalt alandlikult nõustuda. Selles on süüdi liiga suuremeelsed ja järelikult ka ahvatlevad tingimused varjupaigataotlejate jaoks. Need kutsuvad sõna otseses mõttes süsteemi ära kasutama. Kanada on lubanud neid parandada, kuid ei ole midagi ette võtnud. Ma soovin vabandada, et kasutasin võimalust ja juhtisin tähelepanu taas sellele probleemile.

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Nagu me arutelu käigus kuulsime, on tegemist ettepanekuga hõlbustada ühes liikmesriigis väljastatud pikaajalise D-kategooria viisaga kolmandate riikide kodanikel Euroopa Liidus reisimist. Selle eesmärk on pakkuda lahendus olukordadele, kus mõnel liikmesriigil ei ole mingil põhjusel võimalik või nad ei taha kolmandate riikide kodanikele õigeaegselt elamisluba anda või ei kohalda nad Schengeni määruste pakutud raamistikku nõuetekohaselt. Ungari Fideszi delegatsioon hoidus selle seaduse lõpphääletusest, kuna siiani on Ungari suutnud õigusakte probleemideta nõuetekohaselt üle võtta ning Schengeni pakutavaid võimalusi kasutades saame me seda veel tõhusamalt teha. Samas tahaksime rõhutada, et ilma üleliigse halduskoormata seaduslikult ELi liikmesriikide territooriumil elamine on kolmandate riikide kodanikena Euroopa Liidu naaberriikides elavate Ungari vähemuste huvides. See nõuab nii ühenduse kui ka liikmesriigi tasandil seadusi, mis ei oleks vastastikuselt takistavad, vaid tugevdaksid meie eesmärke.

Raport: Sophia in ’t Veld (A7-0025/2010)

  Marian Harkin (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Selles raportis on palju kasulikke punkte, kuid ma lihtsalt ei saa toetada lõiget 35, mis nõuab ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi sisseseadmist (CCCTB).

Üks, mida meile CCCTB kohta räägitakse, on, et see on tõhusam ja muudab asjad lihtsamaks. Aga teades, kuidas see praegu toimib – ettevõtted saavad ise otsustada, kas sellega liituda või sealt lahkuda –, siis oleks meil tulemuseks praeguse 27 maksubaasi asemel hoopis 28, ja seda ei saa küll lihtsustamiseks nimetada.

Praeguse ettepaneku järgi tähendaks CCCTB ka Euroopa kasumite ümberjaotamist kogu ELis ning selliste riikide jaoks nagu minu asukohariik Iirimaa, mis ekspordib suure osa oma toodangust, oleks see justkui karistus, kuna kasum saadakse muidugi müügikohas. See tundub natuke imelik, kuna ELis kehtib kaupade vaba liikumine, mispärast tooks CCCTB kasutuselevõtmine kaasa ekspordiriikide karistamise.

Lõpetuseks arvan samuti, et selle sisseseadmine kahjustaks Euroopa võimet kaasata välismaiseid otseinvesteeringuid, kuna sellised eeskirjad ei kohalduks mitte asukohaliikmesriigile, vaid arvestataks keerulise valemiga tagasiulatuvalt, mispärast ma arvan, et see kahjustaks kindlasti meie võimet kaasata välimaiseid otseinvesteeringuid.

Raport: Róża, Gräfin von Thun Und Hohenstein (A7-0084/2009)

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Alustuseks sooviksin ma tänada oma kolleegi raporti ettevalmistamise eest, mis on oluline majanduskasvu jaoks! Ma toetan täielikult autori tähelepanekuid ja märkusi liikmesriikides ühenduse õiguse kehtestamise ja täitmise tagamise kohta. Tõhusalt toimiv ühtne siseturg on stabiilse majanduse asendamatuks osaks – midagi, mida on kriisi ajal väga vaja. Selle turu potentsiaali tõhus ärakasutamine sõltub institutsioonidevahelisest tõhusast koostööst riigisisesel ja Euroopa tasandil. Halduskoormuse vähendamine, asjaomaste asutuste teabevahetuse tõhustamine, menetluste lihtsustamine ja õigusaktide ühtlustamine toovad liikmesriikides kaasa direktiivide kiire ja tõhusa ülevõtmise. Peale selle, jooksvate andmete avaldamine ning kodanike ja äriinimeste nende õigustest ja turuolukorrast teavitamine aitab parandada turu toimimist ja selle põhimõtete läbipaistvust, tagades võrdväärsed konkurentsitingimused.

  Viktor Uspaskich (ALDE). – (LT) Lugupeetud juhataja, raportöör, head kolleegid! Olen selle algatusega nõus ning usun, et see suudab inimestele ja ettevõtetele riigisisesel tasandil abiks olla. Kuid ilma siseturu ja õigussüsteemi selge ja rangelt reguleeritud jälgimiseta kahtlen ma, kas on ikka võimalik neid turuosalisi tõhusalt säästa, olenemata nende suurusest ja kasutatavatest teenustest. Kui pärast analüüsi esineb ikka ilmselgeid rikkumisi, siis tuleb kehtestada ranged karistused. Rahvusvahelisel tasandil kaebuste uurimisel ja kriteeriumite sätestamisel tuleb tavadest kindlalt kinni pidada. Kahjuks näitab kurb statistika minu koduriigis, et kümnest praegu uuritavast rahvusvahelisest juhtumist kaheksa puhul on leitud, et riigisisesed institutsioonid või kohtud on käitunud sobimatult. Seepärast arvan, et ilma karistuste selge reguleerimiseta on võimatu soovitud tulemusi saavutada. Ma soovin, et ka sellele tähelepanu pöörataks.

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Et luua stabiilne ja innovaatiline majanduskeskkond, on tulemuslikult toimiv siseturg äärmiselt vajalik. Siseturg ei saa aga korralikult toimida ilma selle toimimist mõjutavate ühenduse eeskirjade ülevõtmiseta kõikide tema liikmesriikide poolt. Ülevõtmine saab omakorda aga olla edukam, kui õigusaktide ülevõtmise protsessi on kaasatud liikmesriikide parlamendid. Ka parlamentaarse järelevalve seisukohalt on nende kaasatus oluline. Kuna need positsioonid olid kajastatud ka raportis, toetasin ma kahel käel raporti vastuvõtmist.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Nagu arvata võis, kiitis parlament heaks kõik kolm raportit siseturu toimimise kohta. Kuid krahvinna Róża von Thun Und Hohensteini raporti puhul ei nõustu sotsialistid ja rohelised ettepanekuga siseturu toimimise regulaarkontrollide teostamise kohta. Nad väidavad, et see kahjustab kokkulepitud sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Me kõik teame siiski, et nende standardite eest tuleb kallist hinda maksta, ja samuti seda, et need muudavad Euroopa Liidus kõrgema elukvaliteedi saavutamise võimalikuks. Vasakpoolsed ei ole tänasel arutelul selgitanud, miks nad kardavad nii väga selle väärtuse kvantifitseerimist. Mina hääletasin kõige poolt.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Jean-Luc Dehaene (A7-0022/2010)

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjoni ettepanek on seotud kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamisega liikmesriikide rahvakogutulu kindlaksmääramiseks, mida kasutatakse Euroopa Liidu eelarve ja ühenduse omavahendite eesmärgil.

FISIM esindab seda osa finantsinstitutsioonide tulemist, mis ei ole saadud otseselt kindla hinnaga teenuste müügist, vaid pigem laenudele kehtestatud intressimääralt, mis on suurem kui deposiitidele kohaldatav.

Komisjon teeb ettepaneku asuda FISIMi jaotamise juurde rahvakogutulu kindlaksmääramiseks ning arvab, et see peaks jõustuma tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist, mil jõustus ka määrus (EÜ) nr 1889/2002. Kuid tagasiulatuv rakendamine 2005. aasta 1. jaanuarist tekitab probleeme selle tagasiulatuvuse täpse määra suhtes.

Seepärast nõustume me raportööri seisukohaga, mille kohaselt ei tohiks FISIMi jaotamist rahvakogutulu kindlaksmääramiseks alustada mitte enne 1. jaanuari 2010. See tagab FISIMi jaotamise nõuetekohase teostamise 2010. aastast, mille tulemuseks on täpsem arvestus rahvakogutulu kindlakstegemise kohta.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamine liikmesriikide rahvakogutulu kindlaksmääramiseks, mida kasutatakse Euroopa Liidu eelarve ja ühenduse omavahendite eesmärgil, on juba vana teema ja see oleks pidanud rakenduma juba 2005. aastal. Kuid vajadus selle meetodi katsetamiseks, et teha kindlaks selle täpsus ja hinnata, kas see annab ka tegelikult usaldusväärseid tulemusi kõnealuse majandustegevuse õigeks hindamiseks, on selle rakendamist edasi lükanud. Ma olen nõus, et meetodi rakendamisel ei tohiks olla tagasiulatuvat mõju, et vältida konflikti liikmesriikide ja võimalike õiguslike meetmete vahel.

Raport: Reimer Böge (A7-0020/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kui majandus- ja finantskriisi tagajärgede lahendamiseks kasuliku vahendi kasutamine on väga kiiduväärt algatus, mis on seoses finantsabiga praktiline reaktsioon. On tähtis ära märkida, et fondi kasutuselevõtt peaks olema stiimuliks koondatud töötajate ümberpaigutamiseks.

Ma loodan, et toetust leiavad ka teiste riikide, nagu Itaalia taotlused, millega palutakse selle erifondi kasutuselevõttu, et toetada nende ettevõtete töötajaid, mis maksavad kriisi eest kõrget hinda ja on sunnitud kärpeid tegema. Selles suhtes sooviksin ma siiski paluda komisjonilt rohkem paindlikkust fondi vastuvõtlikkuse kriteeriumite hindamisel, mis peaks kehtima ka väikestes ja keskmise suurusega kohalikes tööstuspiirkondades struktuuriliste probleemide esinemise korral.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi, et pakkuda täiendavat abi töötajatele, keda on rahvusvahelise kaubanduse struktuuris toimuvate suurte muudatuste tagajärjed mõjutanud. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevusvaldkonda laiendati alates 2009. aasta 1. maist esitatud potentsiaalsete hüvitise saajate tõttu, mistõttu sisaldab see nüüd õigustatult abi töötajate jaoks, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

Ma toetan ettepanekut võtta vastusena Saksamaa 13. augusti 2009. aasta taotlusele Saksamaa abistamiseks kasutusele 6 199 341 eurot eesmärgiga pakkuda abi autofirmast Karmann Group koondatud töötajatele.

2008. aastal kinnitasid kolm institutsiooni, kui tähtis on tagada, et fondi kasutuselevõtu suhtes tehtavate otsuste heakskiitmise menetlus oleks kiire, eesmärgiga aidata inimesi otstarbeka ajaperioodi jooksul. Selle otsuse vastuvõtmiseks läks seitse kuud. Ma loodan, et solidaarsusfondi käivitamise menetlus toimub kiiremini, et muuta võimalikuks seista vastu kohest reaktsiooni vajavatele õnnetutele olukordadele, nagu seda oli Maderia hiljutine traagiline juhtum.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Saksamaa Karmann Group, mis oli kunagi edukas ja konkurentsivõimeline ettevõte, vaevleb nüüd autotööstuses valitseva kriisi tõttu ja on esitanud pankrotiavalduse, olles hiljuti läbi teinud osalise müügi Volkswagenile. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 6 199 341 euro kasutuselevõtmine on vajalik, et toetada ja aidata sellest grupist koondatud 1793 töötajat.

Komisjoni kohaselt on selle fondi kasutuselevõtuks vajalikud abikõlblikkuse kriteeriumid täidetud, mis tähendab, et Euroopa Liidul on täielik õigus raskustes olevatele töötajatele kiirelt abi pakkuda.

Ma loodan, et see raske periood koondatud töötajate elus võimaldab neil oma oskusi ja kvalifikatsiooni täiendada ning et need täiendused aitavad neil kiirelt uuesti tööturule integreeruda.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi, et pakkuda täiendavat abi töötajatele, kes on rahvusvahelise kaubanduse struktuuris toimuvate suurte muudatuste tagajärjel koondatud. Nii otsitakse lahendusi, et aidata neil uuesti tööturule integreeruda.

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe võimaldab kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi igal aastal piirmäära raames, mis on kuni 500 miljonit eurot. Ettepanek on seotud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Saksamaa abistamiseks kokku 6 199 341 euro kasutuselevõtuga, eesmärgiga pakkuda abi autofirmast Karmann Group koondatud töötajatele.

Vastavalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruste artiklile 6 tuleb meil tagada, et see fond toetab koondatud töötajate individuaalset taasintegreerumist uutesse ettevõtetesse. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ei asenda tegevusi, mis on riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute järgi ettevõtete kohustused, ega finantseeri ka ettevõtete või tööstussektorite ümberkorraldamist.

On vaja veel kord rõhutada, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtuga seoses ei pea komisjon tegema süstemaatiliselt toetuste ülekandeid Euroopa Sotsiaalfondist, kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi just nimelt eraldi vahendina, millel on oma eesmärgid ja eelisõigused.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle fondi kasutuselevõtu taotlused on olnud tulemusrikkad. Seda ka vastusena autotööstuses Karmann Group toimunud koondamiste tõttu Saksamaa esitatud abitaotlusele.

Enne kui ma muudest asjadest rääkima hakkan, on tähtis ära märkida, et fond saab tõsise majandus- ja finantskriisi tulemusi ainult osaliselt leevendada, pidades silmas kehtestatud eelarvepiiranguid (mille limiit on 500 miljonit eurot aastas) ja piiravaid abikõlblikkuse kriteeriume. Sellest on kulunud juba päris palju aega kui n-ö ümberkorralduste tulemusel koondatud töötajate arv ületas oluliselt komisjoni esialgse prognoosi fondist abi saavate töötajate arvu suhtes.

Meil on vaja teha lõpparve neoliberaalse poliitikaga, mis põhjustab Euroopa Liidu riikides majanduslikku ja sotsiaalset katastroofi – otse meie silme all. Ilmselgelt peavad ka reaktsioonid sellele katastroofile olema enam kui lihtsalt leevendavad. Samuti ei saa märkimata jätta määruse ebaõiglust, mis on kasulikum suuremal määral kõrgemate sissetulekutega riikide jaoks, eriti nende jaoks, kus on kõrgemad palgatasemed ja tööhõivetoetus.

Me rõhutame pakilist vajadust reaalse kava järele, millega toetatakse tootmist ja õigustega töökohtade loomist Euroopa Liidu riikides.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. – (DE) Mul on väga hea meel, et Euroopa Liit otsustas täna 6,2 miljonit eurot eraldada, et toetada autotoodete tarnijast Karmannist koondatud töötajaid. Seega moodustab Euroopa Liidu panus kogu kättesaadavast 9 miljonist eurost 65%. Neid vahendeid kasutatakse umbes 1800 inimesele täiendavate ümberõppe- ja koolitusemeetmete pakkumiseks, et võimaldada neil võimalikult kiiresti uus töökoht leida. See on selles kriisis inimeste abistamiseks tõeline Euroopa Liidu panus. Sellega näitab EL väga selgelt, et on valmis ja võimeline pakkuma inimestele isegi kriisiolukorras tuge. Nüüd, kui raha on kättesaadavaks tehtud, on tähtis võimaldada nendel inimestel sujuvalt, koheselt ja kiiresti tööturule naasta. Kuid lisaks koondatud töötajate individuaalsele abistamisele tuleb Euroopa Liidul võtta kasutusele ka täiendavad meetmed selle finantskriisi tagajärgedega tegelemiseks. Globaliseerumine kui tööjõu jaotamine rahvusvahelisel tasandil (heaolu jagamine) on asjakohane ja tähtis. Kuid komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid peavad rohkem vaeva nägema, et edendada ausa konkurentsi tingimusi oma rahvusvahelistes majandussuhetes, et vältida üksikute riikide või sektorite halvemasse olukorda panemist.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Ettepanek Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu kohta Saksamaa töötajate toetamiseks ning samuti Leedu ettepanek külmutusseadmete sektori toetamiseks on ühed esimestest 2010. aastal fondist toetuste saajatest ning mõlemad neist on seda toetust väärt. Mul on hea meel uue komisjoni pühendumuse üle selle fondiga jätkamisel, mis pakub inimestele koondamise järel mitte kala, vaid hoopis õnge. Ka minu valimisringkond on sellest fondist kasu saanud ja ma loodan, et see jätkub ka edaspidi. Ülemaailmne majanduslangus on vähendanud oluliselt nõudlust luksuskauba järele ja kuigi see muudab sõiduautotööstuse praegused probleemid arusaadavaks, ei kurvasta need meid siiski vähem. Olukord Saksamaal on sealsete numbrite tõttu eriti keeruline – samas piirkonnas ja tööstusharus on koondatud 2476 töötajat. Ma loodan, et selle 6,199 miljoni euro abil saab need töötajad, nende perekonnad ja ka selle piirkonna kriisist edukalt välja tuua.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on ala, kus valitseb solidaarsus, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on osa sellest.

See toetus on äärmiselt oluline, et aidata inimesi, kes on jäänud töötuks või kannatanud ülemaailmselt toimuvate ettevõtete ümberasumiste tõttu. Üha enam ettevõtteid vahetavad asukohta, kasutades ära eri riikide väiksemaid tööjõukulusid, eriti Hiinas ja Indias, ning seda sageli just töötajate õigusi austavate riikide kahjuks.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiks on aidata töötajaid, kes on ettevõtete ümberasumise ohvrid, ning äärmiselt tähtis on aidata neil edaspidi uus töökoht leida. Varem on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi saanud teised ELi riigid, eriti Portugal ja Hispaania, mispärast tuleks meil seda abi ka Saksamaale anda.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu poolt. Sellel juhul taotles Saksamaa toetust seoses autotööstuses, õigemini Karmann Groupis toimunud koondamistega. Seoses sellega on tähtis ära mainida, et fondist saadavat raha kasutatakse eesmärgil aidata koondatud töötajatel uuesti tööturule integreeruda, mitte ettevõtete või tööstusharude ümberkorraldusmeetmete kompenseerimiseks. Solidaarsusest meie naaberriigi ja töötajate suhtes tuleks minu arvates eraldada koheselt see raha, mis on jätkuva globaliseerumise ning mõlemal pool Atlandi ookeani tegutsevate spekulantide põhjustatud majandus- ja finantskriisi tõttu kahjuks vajalik.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma andsin oma poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu kohta, et toetada Saksamaa autotööstusest koondatud 2476 inimest. Saksamaa ametiasutused kasutavad seda töötuseperioodi, et võimaldada laialdast kutseoskuste täiendamist kõikidel tasanditel, mitte üksnes kutseõppe ja kõrghariduse suhtes, vaid aidates ka võõrtöötajatel ja madala oskustasemega töötajatel uuesti tööturule integreeruda.

Euroopa tasandil on samalaadne olukord autotööstuses veel Rootsis, kus on koondatud 2258 töötajat, Austrias, kus on sõiduautosid, haagiseid ja poolhaagiseid tootvates ettevõtetes koondatud 774 töötajat, ning Belgias, kus on selles tööstusharus koondatud enam kui 2500 inimest. Kogu Euroopas kaob autotööstuse ümberkorraldamise tõttu enam kui 8000 töökohta.

Koondatud töötajatele pakutav finantsabi tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt. Kuid selle kujul on tegemist siiski lühiajalise meetmega, mis ei lahenda töökohtade kadumise probleemi. EL vajab autotööstuses jõulist tööstuspoliitikat, et olemasolevaid töökohti säilitada ja isegi uusi juurde luua.

Raport: Reimer Böge (A7-0021/2010)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Me hääletasime täna kolme Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abisaamise taotluse üle. Ma toetasin kõiki kolme taotlust, kuna ma usun, et selle fondi pakutav abi on praegusel ajal meie inimeste jaoks eriti vajalik. 2009. aasta mais lubas Euroopa Komisjon erandkorras kõrvalekallet selle määruse sätete osas ning majandus- ja finantskriisi ajal tekkinud olukorda arvesse võttes lubas see abipakkumist ka töötutele.

Mul on väga kahju, et mõned liikmesriigid, kus töötuse tase on eriti kõrge ja vaesuse tase väga kõrge, ei saanud õigeaegselt abi taotleda, selle fondi pakutavatest võimalustest kasu saada ja töötutele abi pakkuda. Ma arvan, et Euroopa Komisjon peaks ka välja selgitama, kas sellest fondist pakutavat abi kasutatakse tõhusalt ja kas see abi annab ikka tegelikku lisaväärtust nendele, kelle jaoks see mõeldud on.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist saadav rahaline abi aitab koondatud töötajatel uuesti tööturule integreeruda. Finants- ja majanduskriisi ajal kasvas Leedus töötuse tase 12 kuu jooksul oluliselt ning seepärast on vajalik kohaneda kriisi mõjudega ja tagada vähemalt ajutine rahaline abi, et pakkuda töökohti ettevõttest Snaige koondatud töötajatele. Praegusel juhul ei räägi me ainult mõnest sellest ettevõttest koondatud töötajast, vaid väga paljudest inimestest, umbes 651 töötajast vanuserühmas 25–54 eluaastat. Mul on hea meel, et täna leidis aset kauaoodatud hääletus ajutise rahalise abi andmise kohta, kuna see Leedu ettevõtet ja sealt koondatud töötajaid käsitlev delikaatne teema lükkus aina edasi, samas kui mõned kõnealusest ettevõttest koondatud töötajad kaotasid oma töö juba 2008. aasta novembris. Ma loodan, et tänase hääletusega heakskiidetud vahendeid kasutatakse sihipäraselt ja tõhusalt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi üheks omaduseks on, et see üritab edendada ettevõtlikkust. Euroopa institutsioonid ja riikide valitsused peavad aru saama, et see edendustöö on Euroopa tööstussektori väljakutsetele vastuseismisel otsustava tähtsusega elemendiks.

Ma olen nõus, et avalikud toimingud ei peaks piirduma ainult selle edendamisvormiga, vaid otsustava tähtsusega on ka ettevõtluses kunstlike ja bürokraatlike takistuste eemaldamine. Selles suhtes on meil veel palju vaja ära teha.

On tõsi, et tarvis on meetmeid globaliseerumise tagajärjel töötuks jäänud inimeste rakendamiseks, ümberpaigutamiseks ja ümberkoolitamiseks, näiteks Leedu külmutusseadmete sektori, eriti ettevõtte AB Snaigė ja kahe selle ettevõtte tarnija töötajate puhul. Kuid sama tõsi on ka see, et vaja on meetmeid, millega proovitakse avatud ja üha konkurentsivõimelisema majanduse kontekstis ettevõtteid ja nende tööjõudu tugevdada, säilitades samas õiglase ja terve konkurentsi.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on ala, kus valitseb solidaarsus, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on osa sellest.

See toetus on äärmiselt oluline, et aidata inimesi, kes on jäänud töötuks või kannatanud ülemaailmselt toimuvate ettevõtete ümberasumiste tõttu. Üha enam ettevõtteid vahetavad asukohta, kasutades ära eri riikide väiksemaid tööjõukulusid, eriti Hiinas ja Indias, ning seda sageli just töötajate õigusi austavate riikide kahjuks.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiks on aidata töötajaid, kes on ettevõtete ümberasumise ohvrid, ning äärmiselt tähtis on aidata neil edaspidi uus töökoht leida. Varem on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi saanud teised ELi riigid, eriti Portugal ja Hispaania, mispärast tuleks meil seda abi ka Leedule anda.

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. – (ET) Tänane otsus, et Euroopa Parlament toetab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutusele võtmist kolme raportiga, millest kaks puudutavad Leedut ja üks Saksamaad, on igati tervitatav ja näitab konkreetselt, et Euroopa Liit saab otseselt leevendada koondatud inimeste olukorda ja aidata kaasa nende ümberõppele. Eestis on ehitussektoriga seoses viimase pooleteise aastaga kaotanud töö üle 30 000 inimese ning siinkohal kutsuksin üles Eesti valitsust ja sotsiaalministeeriumi julgemalt abi küsima ka Euroopa Liidu fondidest, mis sellisteks puhkudeks on ette nähtud. Märkimist väärib asjaolu, et kuigi täna said toetust Saksamaa ja Leedu, siis Eurostati andmetel on tööpuudus kõige suurem Hispaanias, Lätis ja Eestis, kes samuti võiksid mõelda, kuidas Euroopa Liit neid otseselt aidata saaks.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Lugupeetud raportöör, head kolleegid! Ma tervitan algatust toetada ettevõtete töötajaid, kes on globaliseerumisprotsessi tagajärjel kannatanud. Ma toetan seda kogu hingest ning olen rahul, et praegusel juhul Leedu inimesed abi saavad. Üldiselt arvan ma, et selle fondi kogusummat tuleks mitmekordistada, vähendades mujale jaotamisi. Ma olen veendunud, et selle fondi abi peaks kehtima ka ettevõtete omanike puhul. Sageli kannavad nad nii palju kahju, et ei ole võimelised hiljem uuesti jalule tõusma ja uut ettevõtet käivitama. Paljudel juhtudel kannatavad ettevõtete omanikud rohkem kui nende töötajad: nad võtavad ettevõtlusega tegeledes riske, loovad töökohti ja maksavad makse. Nad ei anna tagatiseks mitte üksnes oma aktsiaid, vaid ka oma isikliku vara. Seepärast oleks kasulik kui me – igat juhtumit eraldi käsitledes – kaaluks võimalust pakkuda abi ka ettevõtete omanikele, kes on globaliseerumise ja ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel kannatanud.

Raport: Reimer Böge (A7-0019/2010)

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Mul on hea meel, et täna toimus hääletus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist vahendite jaotamise üle eesmärgiga eraldada 1 118 893 eurot rahalise abina Leedu ehitussektoris 128 ettevõttest koondatud töötajatele. Leedu ehitustööstusel on praegu rasked ajad, kuna finants- ja majanduskriisi tõttu on toimunud tohutu langus nõudluses ning majanduslanguses on Leedu kodanikel väga raske kodu ostmiseks või ehitamiseks laenu saada. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna ELi rahaline abi aitab globaliseerumise ohvriks sattunud inimestel tööd leida ja tööturule naasta ning majanduslanguse haardest vabaneda. Seepärast peame me praeguses olukorras olema solidaarsed töötajatega, kes on just koondatud ülemaailmses majanduses toimunud muudatuste ning teatavates sektorites finantskriisist põhjustatud töökohtade kadumise tõttu.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Asjaolu, et üha enam Euroopa riike on palunud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõttu, näitab selgelt, et majanduslanguse mõju avaldub kõikjal ning õigustab nii nimetust, mida see fond kannab.

Kuigi globaliseerumine on ülemaailmsel tasandil kasulik, on siiski vaja pöörata tähelepanu olukordadele, kus vähem konkurentsivõimelised sektorid selle mõju tõttu kannatavad. Üheks selliseks juhtumiks on Leedu ehitussektor.

Kuna see fond on kiire, eriomane ja ajaliselt piiratud abivorm, peavad kõik poliitiliste otsuste tegijad, ettevõtete juhid ja töötajad arendama välja uued viisid, kuidas kadunud konkurentsivõime taastada ja uutele turgudele siseneda. Vastasel juhul on selline abi, mida Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond pakub, üksnes leevendav ning osutub lõpuks siiski ebapiisavaks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi, et pakkuda täiendavat abi töötajatele, kes on rahvusvahelise kaubanduse struktuuris toimuvate suurte muudatuste tagajärjel koondatud. Nii otsitakse lahendusi, et aidata neil uuesti tööturule integreeruda.

Euroopa Liit peab kasutama ära kõiki selle käsutuses olevaid meetmeid, et reageerida ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärgedele ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond võib selles kontekstis otsustavat rolli mängida, aidates koondatud töötajatel uuesti tööturule integreeruda.

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe võimaldab kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi igal aastal piirmäära raames, mis on kuni 500 miljonit eurot. Ettepanek on seotud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Leedu abistamiseks kokku 1 118 893 euro kasutuselevõtuga, eesmärgiga toetada ehitussektoris 128 eraettevõttest koondatud töötajat.

On vaja veel kord rõhutada, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtuga seoses ei pea komisjon tegema süstemaatiliselt toetuste ülekandeid Euroopa Sotsiaalfondist, kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi just nimelt eraldi vahendina, millel on oma eesmärgid ja eelisõigused.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle fondi kasutuselevõtu taotlused on olnud tulemusrikkad. Seda ka vastusena Leedu esitatud abitaotlusele seoses ehitussektori 128 eraettevõttes toimunud koondamistega.

Enne kui ma muudest asjadest rääkima hakkan, on tähtis ära märkida, et fond saab tõsise majandus- ja finantskriisi tulemusi ainult osaliselt leevendada, pidades silmas kehtestatud eelarvepiiranguid (mille limiit on 500 miljonit eurot aastas) ja piiravaid abikõlblikkuse kriteeriume. Sellest on kulunud juba päris palju aega kui n-ö ümberkorralduste tulemusel koondatud töötajate arv ületas oluliselt komisjoni esialgse prognoosi fondist abi saavate töötajate arvu suhtes.

Meil on vaja teha lõpparve neoliberaalse poliitikaga, mis põhjustab Euroopa Liidu riikides majanduslikku ja sotsiaalset katastroofi – otse meie silme all. Ka reaktsioonid sellele katastroofile peavad olema enam kui lihtsalt leevendavad. Samuti ei saa märkimata jätta määruse ebaõiglust, mis on kasulikum suuremal määral kõrgemate sissetulekutega riikide jaoks, eriti nende jaoks, kus on kõrgemad palgatasemed ja tööhõivetoetus.

Me rõhutame pakilist vajadust reaalse kava järele, millega toetatakse tootmist ja õigustega töökohtade loomist Euroopa Liidu riikides.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on ala, kus valitseb solidaarsus, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on osa sellest.

See toetus on äärmiselt oluline, et aidata inimesi, kes on jäänud töötuks või kannatanud ülemaailmselt toimuvate ettevõtete ümberasumiste tõttu. Selle konkreetse juhtumi puhul on eesmärgiks aidata neid töötajaid, kes koondati ehitussektori enam kui 120 eraettevõttest, mis olid seda sektorit tabanud suure kriisi tõttu sunnitud uksed sulgema.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiks on aidata kõiki neid, kes on kannatanud ülemaailmses kaubanduses toimuvate suurte struktuurimuutuste tagajärjel ning aidata neil uuesti tööturule integreeruda. Varem on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi saanud teised ELi riigid, eriti Portugal ja Hispaania, mispärast tuleks meil seda abi ka Leedule anda.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) 2009. aasta septembris esitas Leedu abitaotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamiseks seoses ehitussektori 128 eraettevõttes toimunud koondamistega. Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitles Leedu ehitussektori jaoks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu.

Ma usun, et ökoloogiliselt efektiivne majandus ja energiatõhusate ehitiste rajamine võivad ELis majanduse taastumisele kaasa aidata. Hinnanguliselt võivad need sektorid luua kogu Euroopas 2020. aastaks umbes 2 miljonit töökohta.

2006. aastal tegutses EL 27 tasandil ehitussektoris umbes 2,9 miljonit ettevõtet, tuues sisse 510 miljardit eurot ja andes tööd 14,1 miljonile inimesele. Majandus- ja finantskriisi tagajärjel vähenes Leedu ehitussektori maht 2009. aasta esimesel ja teisel kvartalil vastavalt 42,81% ja 48,04% võrreldes 2008. aasta esimese poolega. Sellel on Leedule väga kahjulik mõju ajal, mil riigi töötuse tase on üks ELi kõrgemaid. Eriti tugev mõju on olnud ehitussektorile, mis põhjustas Leedus ainuüksi 2008. aastal peaaegu 10% töökohtade kaotustest.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Ma toetan seda algatust kogu hingest ja annan oma poolthääle ehitusettevõtete töötajate abistamisele, kes on ülemaailmse kriisi ja globaliseerumisprotsessi tõttu kannatanud. Ma olen veendunud, et meie kõik oleme üpris palju süüdi selles, et ei suutnud peatada kinnisvaraagentide ja ehitusettevõtete tekitatud mulli. Oli selge, et selle tagajärjeks saab olema kriis. Poliitikute kohustuseks on rahvast teenida ja tragöödiaid vältida. Seepärast teen ma selle projekti poolt hääletades ettepaneku ja palun suurendada rahalist abi, kuna miljon eurot on sadade kannatada saanud ja kümneid tuhandeid töökohti võimaldavate ettevõtete jaoks justkui piisk merre. Olles rääkinud just sellistes ettevõtetes töötavate inimestega, olen ma kuulnud, et inimesed on kaotanud usu oma riiki ja ka Euroopa Liitu. Seega, suurendades seda abi, parandaksime me Euroopa Liidu mainet ja tugevdaksime usku rahvusriikidesse.

Raportid: Reimer Böge (A7-0021/2010), (A7-0019/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Ma toetan täielikult parlamendi vastuvõetud kahte Reimer Böge raportit Leedus koondatud töötajatele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahalise abi andmise kohta ning olen tänulik oma kolleegidele, kes neid raporteid toetasid. Ma ise jäin kahjuks sellele hääletusele hiljaks, kuna minu teel täiskogu saali oli lift katki läinud.

Mõlemad raportid, nii ehitussektoris valitseva olukorra kui ka ettevõtte Snaigė kohta, esindavad kõige teravamaid töötuse juhtumeid Leedus. ELi rahaline toetus leevendab seda raskust, millega Leedu töötajad silmitsi peavad seisma.

Ehitussektor sai Leedus ühe kõige rängema tabamuse. Nüüdseks on enam kui sada ettevõtet olnud sunnitud pankroti välja kuulutama. 1,1 miljoni euro sihtrühmaks on peaaegu 1000 selle äärmiselt tundliku ning ränga tabamuse saanud sektori töötajat.

Snaigė puhul on olukord samalaadne – 258 000 euro suurune toetus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist on suunatud 650 koondatule linnas, mille töötuse tase on juba praegu 20% ehk üks kõrgematest.

Kuigi see võib olla kõigest Leedu töötuse probleemi jäämäe tipp, on see rahaline toetus ikkagi abiks nendele, kes seda kõige rohkem vajavad.

Raportid: Reimer Böge (A7-0020/2010), (A7-0021/2010), (A7-0019/2010)

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal, et pakkuda täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud rahvusvahelise kaubanduse struktuuris toimunud suured muudatused, ning aidata neil uuesti tööturule integreeruda.

1. maist 2009 laiendati Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevusvaldkonda ja see sisaldab nüüd ka abi majandus- ja finantskriisi otsesel tagajärjel koondatud töötajatele. Praegusel ajal, kui me seisame silmitsi karmi majandus- ja finantskriisiga, on üheks peamiseks tagajärjeks töötuse suurenemine. EL peab kasutama kõiki selle käsutuses olevaid meetmeid kriisi tagajärgedele reageerimiseks, eriti seoses abi pakkumisega nendele, kes seisavad töötusega igapäevaselt silmitsi.

Nendel põhjustel hääletasin ma ettepaneku poolt, mis käsitles Leedu abistamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu eesmärgiga toetada ehitussektori 128 eraettevõttest koondatud töötajaid.

  Andrew Henry William Brons (NI), kirjalikult. – Kuigi me oleme vastu ELi liikmelisusele ja seega EL rahastamisele, on selles fondis olev raha juba jaotatud ja seepärast ei ole tegemist nn uue rahaga.

Me eelistaksime, et koondatud töötajatele pakutavat abi rahastaksid riiklikud valitsused. Kuid seni, kuni EL on pädev võimuorgan, peab abi koondatud töötajatele ilmselt ikka sellest fondist tulema.

Ühendkuningriigis saab kindlasti olema kriitikat selle kohta, et Saksamaa ja Leedu töötajate jaoks seda raha eraldatakse. Kuid kui ettepanek käsitleks raha eraldamist näiteks meie terasetööstuse töötajate jaoks Coruses, siis ei seisaks me sellele toetusele vastu. Loogiliselt võttes ei saa me seepärast nende toetuste eraldamisele vastu olla.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Me hääletasime Reimer Böge’ Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu käsitlevate raportite poolt, mõeldes eelkõige kõikidele nendele koondatud töötajatele. Kuid seda tehes olime me ka natuke ärevad. Sest tõepoolest, sellest fondist on sama palju kasu kui puujalale plaastri kleepimisest, pidades silmas teie vastutustundetu ja ülemäära vaba turupoliitika laiaulatuslikke sotsiaalseid tagajärgi.

Kohati jääb mulje, et teie salgamistest hoolimata kasutatakse Euroopa maksumaksjate raha, et rahastada poliitikaid, mis on mõeldud suurte ettevõtete ümberasumiseks ja ümberkorraldamiseks, andes samal ajal Brüsseli Euroopale võimaluse kuulutada end solidaarseks töötutega, keda see ise juurde tekitab. Teiseks meie ärevuse põhjuseks on nende vahendite saamiseks vajalik lävi, eriti koondatute arvu suhtes. Siin on tegemist peamiselt ja taas kord, välja arvatud erandjuhtudel, väga suurte ettevõtetega, kes sellest kasu saavad. Näib, et keskmise suurusega, väikeste ja väga väikeste ettevõtete töötajad, väiksed ärimehed ja -naised, kes tegevuse lõpetavad, on jällegi majandus- ja sotsiaalpoliitika osas tähelepanuta jäetud.

Raport: Anna Rosbach (A7-0009/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Me hääletasime selle raporti poolt, et tagada keskkonnaalane jätkusuutlikkus Atlandi ookeani piirkondades, eriti Euroopa Liidu alla kuuluvatel saartel. Need moodustavad olulise osa selle merepiirkondadest ning seisavad silmitsi probleemide ja erivajadustega, näiteks keskkonnaprobleemidega.

Märkimist väärib Assooride juhtum, kuna seal on Euroopa Liidu suurim majandusvöönd. Praeguse arutelu käsitlusalas on vaja tagada Atlandi ookeani vete keskkonnaseire, kuna nende saarte elanikud sõltuvad oma merevete headest keskkonnatingimustest. Seepärast on tähtis panna selgelt paika miinimumeesmärgid seoses keskkonnakvaliteediga ning seireprogrammid, millega saab tagada head keskkonnatingimused.

Samuti on vaja tegeleda raportööri mainitud juhtumitega, nagu laevaõnnetused ja plastkotid, millel võib Atlandi ookeani piirkondade majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele laastav mõju olla. See nõuab konkreetsete meetmete rakendamist, mis sobivad Atlandi ookeani ökosüsteemide tegeliku keskkonnaalase ja sotsiaalmajandusliku olukorraga.

Seepärast ongi selliste kokkulepete sõlmimine Atlandi ookeanist sõltuvate elanikkondade jätkusuutliku arengu jaoks tähtis.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma tervitan lisaprotokolli allkirjastamist, et lahendada poliitiline konflikt, mis takistas Hispaanial ja Marokol Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitlevat koostöölepingut (Lissaboni leping) ratifitseerida. Rannikute ja vete kaitsmine on strateegiliselt tähtis rannikuäärsete kogukondade sotsiaalmajandusliku heaolu, kohaliku arendustegevuse, tööhõive ning majandustegevuse säilitamise ja loomise jaoks. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on vaja kindlustada kõigis Euroopa Liidu merevetes head keskkonnatingimused. Protokoll on otseselt seotud selliste teemadega nagu keskkonnakaitse, kliimamuutused, julgeolek, rahvatervis, regionaalareng, suhted kolmandate riikidega ja arengukoostöö. See protokoll, mis võimaldab võidelda mitmete eri saastevormidega Atlandi ookeanis, on otsustava tähtsusega, et kindlustada võitlus merede ja rannikualade saastamise või saasteohu vastu mehhanismi abil, millega tagatakse lepinguosaliste koostöö merereostusega seotud õnnetuste puhul ning kohustatakse neid looma ja rakendama oma hädaolukordade lahendamiseks ettenähtud struktuure ja kavasid.

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti vastu ning tegin seda meie merekeskkonna heaolu silmas pidades. Raportöör mainib nn plastsuppi – Vaikses ookeanis triivivat plastiku ja kummi kogumit – ning märgib, et üha suurenevaks probleemiks on Atlandi ookeanis kadumaläinud kalavõrgud. Selles suhtes väärib äramainimist ettevõtte KIMO Internationali tegevus ja nende prügipüügi projekt. See sai alguse 2000. aasta märtsis Hollandi valitsuse ja Hollandi kalameeste projektist, mille eesmärgiks oli Põhjameri kalavõrkude abil prügist puhtaks teha. Pärast seda on KIMO International seda projekti ELi rahalise abi toel ka Ühendkuningriigi, Rootsi ja Taani sadamatele laiendanud.

Alates 2001. aastast on kalamehed meie vetest sadu tuhandeid tonne prügi eemaldanud ning selle maismaale tagasi vedanud, kus see on vastutustundlikult kokku kogutud ja kõrvaldatud. Kõik selles projektis osalenud ELi kalamehed väärivad aplausi oma pühendumuse eest, mis aitas jäätmeid jäädavalt merest eemaldada, tuues nii kasu kalatööstusele, loodusele kui ka keskkonnale.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) EL on üksikute liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikidega sõlminud merereostusega seotud lepinguid, sealhulgas Helsingi konventsiooni, Bonni lepingu, Barcelona konventsiooni ja nõndanimetatud Lissaboni lepingu. Nende lepingute eesmärgiks on tagada iseseisvate ja ühiste meetmete kohaldamine merel või rannikualadel saasteohu tekkimisel või juba olemasoleva saaste korral. Kuigi Lissaboni leping sõlmiti 1990. aastal, ei jõustunud see Hispaania ja Maroko territoriaalse vaidluse tõttu mitte kunagi. Selle vaidluse lahendava täiendava protokolli allkirjastasid kõik osalised 2008. aastal ja seepärast ei tohiks mitte miski Lissaboni lepingu vastuvõtmist takistada. Raportöör mainib raportis kahte püsivat ja suurenevat probleemi seoses mere ja rannikualade saastega, millest esimeseks on Vaikses ookeanis triiviv tohutu plastist ja kummist esemete kogum, mis katab Hollandi-sugusest keskmise suurusega liikmesriigist 34 korda suurema ala. Teiseks püsivaks probleemiks, mida Anna Rosbach mainib ja millele ta lahendust otsib, on vanade äravisatud ja kaotatud kalavõrkude hulk. Selle raporti kujul on tegemist näitega konstruktiivse töö kohta, mille eesmärgiks on mere ja rannikualade saaste valdkonnas põhiprobleemide lahendamine, ning seepärast annan ma sellele oma poolthääle.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kakskümmend aastat pärast Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu allkirjastamist Portugali, Hispaania, Prantsusmaa, Maroko ja ELi vahel on see nüüd, pärast kõikide lepinguosaliste ratifitseerimist, valmis jõustuma. Nõukogu teeb nüüd Euroopa Liidu nimel ettepaneku sõlmida lisaprotokoll, mis võimaldaks sellel lepingul lõpuks jõustuda.

See leping on Portugali jaoks ülima tähtsusega, arvestades selle rannajoone pikkust ja mere tähtsust selle rahvamajanduse jaoks, ning tuletades meelde ka Erika ja Prestige’i katastroofe. Seepärast õnnitlen nõukogu ja liikmesriike selle lisaprotokolli sõlmimise puhul ning loodan lepingu kiiret ja tõhusat jõustumist, kuna see pakub meie rannajoonte jaoks suuremat kaitset keskkonnakatastroofide eest, mis on kahjuks lähiminevikus meie rannikuid hävitanud.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma olen rõõmus selle raporti vastuvõtmise üle, kuna see võimaldab jõustuda mitmel merereostust käsitleval piirkondlikul lepingul, mis on ELi, teatavate liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikide vahel allkirjastatud.

Praegusel juhul on tegemist Lissaboni lepinguga, mis allkirjastati 1990. aasta oktoobris, kuid mis ei ole mitte kunagi jõustunud kahe lepinguosalise Hispaania ja Maroko territoriaalse vaidluse tõttu lõunapiiri üle (Lääne-Sahara), mis on lepingu artikli 3 punktis c kinnitatud.

Lisaprotokoll, mis leidis lahenduse sellele konfliktile ja sobiva sõnastuse artikli 3 punktile c, allkirjastati Portugali, Hispaania, Prantsusmaa ja Maroko vahel alles 2008. aasta mais.

Lisaprotokolli sõlmimisega saab Lissaboni leping nüüd jõustuda, 20 aastat pärast selle allkirjastamist. See protokoll käsitleb nii julgeolekuküsimusi kui ka keskkonnakaitset. Me kõik oleme teadlikud ökokatastroofidest, mis on meie riikide rannikuid viimastel aastatel ohustanud. Loodetavasti aitavad need eeskirjad ära hoida selliseid õnnetusi nagu Erika ja Prestige’iga juhtus, kuna merel ei ole füüsilisi ega poliitilisi piire ning see nõuab jõupingutuste ühendamist ja kooskõlastatud meetmeid.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Ühendus on osalenud mitmetes erinevates merereostust käsitlevates piirkondlikes lepingutes, millega hõlbustatakse liikmesriikide vahel vastastikust abi ja koostööd. Need lepingud kuuluvad Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu (Lissaboni leping) hulka, mille algatas Portugal ja mis ei ole jõustunud Hispaania ja Maroko territoriaalse vaidluse tõttu. Ma usun, et ELi edendatud keskkonnaeeskirjade nimel ning kui lisaprotokolli suhtes on kokkuleppele jõutud, saab Lissaboni leping viimaks ometi rakenduda.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu lisaprotokoll on osa merekeskkonna kaitset käsitlevate piirkondlike lepingute hulgast, mille EL on üksikute liikmesriikide ja naabruses olevate kolmandate riikidega sõlminud. Miljonite eurooplaste toiduallikaks olevate ookeanide kaitsmine on tähtis ülesanne ka ELi jaoks, mispärast ma hääletasin täiesti siiralt selle raporti poolt. Seoses sellega tuleb mainida, et lisaks siin käsitletud Lissaboni lepingule on olemas ka Helsingi konventsioon, Bonni leping ja Barcelona konventsioon.

Iga leping katab erinevat osa ELi liikmesriike ümbritsevatest vetest ja nende eesmärgiks on võimaldada lepinguosaliste iseseisvat või ühist sekkumist õnnetuse tagajärjel tekkinud vete või rannikute saaste või saasteohu korral. Lissaboni leping allkirjastati 1990. aasta oktoobris, kuid see ei jõustunud mitte kunagi kahe lepinguosalise Hispaania ja Maroko territoriaalse vaidluse tõttu lõunapiiri üle (Lääne-Sahara). Lisaprotokoll, milles leiti sellele vaidlusele lahendus ja asjakohane sõnastus, allkirjastati hiljuti, 2008. aasta mais Portugali, Hispaania, Prantsusmaa ja Maroko vahel ning viimaks, 25. märtsil 2009 allkirjastas selle ka Euroopa Liit.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Peaaegu 50% Euroopa Liidu elanikkonnast elab rannikupiirkondades ning ainuüksi selle asjaolu tõttu on vaja mitmekordistada tähelepanu nende piirkondade integreeritud säilitamisele ja majandamisele. Seda silmas pidades on väga tähtis, et ELis on tagatud rannikualade integreeritud majandamine, nagu on soovitatud Euroopa Komisjoni samateemalises avalduses.

Tähtis on ka ära mainida, et 80% merel olevast prügist ja saastest pärineb maismaalt, mispärast on meil vaja kooskõlastatud strateegiat, mis hõlmab ka selle probleemi vastu võitlemist maismaal.

Lisaks keskkonnaprobleemidele kujutavad ookeani saastatus ja Euroopa rannikute halvenev olukord probleemi ka majandusele. Seda põhjusel, et teatavates riikides, nagu Portugalis, moodustavad merega seotud turismitegevused, nagu vaalade vaatlemine, sukeldumine ja muud tegevused, olulise osa mõne piirkonna, sealhulgas Assooride, Madeira ja Algarve sissetulekust.

Samuti nagu ülepüük, on ka vete saastatus põhjustanud praeguse olukorra, kus teatavad liigivarud, mis on tähtsad kalavarud, on ammendumas. Seepärast on vaja täiemahuliselt rakendada merestrateegia direktiivi, mis on integreeritud merenduspoliitika strateegia keskkonna valdkonna oluline sammas.

Ookeanid ja rannikupiirkonnad peavad olema Euroopa jaoks strateegilised prioriteedid ning seepärast toetan ma seda parlamendi raportit täielikult.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, et aidata kaasa Lissaboni lepingu lisaprotokolli jõustumisele. Selle lepinguga luuakse mehhanism, millega tagatakse lepinguosaliste koostöö merereostusega seotud õnnetuste puhul ning kohustatakse neid looma ja rakendama oma hädaolukordade lahendamiseks ettenähtud struktuure ja kavasid.

See leping kuulub piirkondlikke merereostust käsitlevate lepingute hulka, mille EL on mõne liikmesriigi ja naabruses asuvate kolmandate riikidega sõlminud. Nende hulka kuuluvad Helsingi konventsioon, Bonni leping, Barcelona konventsioon ja praegusel juhul ka Lissaboni leping, millest igaüks katab erinevat osa ELi liikmesriike ümbritsevatest vetest ja mille eesmärgiks on lepinguosaliste iseseisev või ühine sekkumine vete või rannikute saaste või saasteohu korral, et kaitsta keskkonda ja rahvatervist.

Raport: Anna Hedh (A7-0024/2010)

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Tarbijakaitsepoliitika eesmärgiks on aidata kaasa tarbijate tervise, turvalisuse, majandus- ja õiguslike huvide ning teabe saamise õiguse kaitsele. Tarbijakaitse on Euroopa Liidu üldine ja põhiline poliitika, mis keskendub tervete turgude tagamisele, kus tarbijad saavad ohutult ja kindlalt tegutseda, aidates kaasa uuenduslikkusele ja piiriülesele kaubandusele.

Ma hääletasin raporti poolt, kuna pean Euroopa tarbijakaitsepoliitika tugevdamist ning selle üldsuse jaoks tõhusamaks ja otstarbekamaks muutmist väga oluliseks. Enesekindlad teavitatud ja otsustusvõimelised tarbijad on siseturu tõhusaks toimimiseks väga olulised. Selle eesmärgiks peab olema tarbijatele kvaliteetsete ja konkurentsivõimeliste hindadega toodete ja teenuste laia valiku pakkumine, tagades samal ajal kaitstuse kõrge taseme – seega, mängides põhirolli ELi ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimeliseks, dünaamiliseks ja uuenduslikuks muutmisel.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu siseturg on viimastel aastatel märkimisväärselt laienenud, hõlmates praegu peaaegu 500 miljonit tarbijat 27 liikmesriigis. Euroopa Liidu tasandil tarbijakaitse põhimõtete ja eeskirjade ühtsustamine ning nende kohaldamist toetavate mehhanismide parandamine on saavutatav eesmärk eelduseta, et kõigis 27 liikmesriigis pakutavad tooted ja teenused saavutavad, kas lühiajalises või keskmises perspektiivis sama kvaliteeditaseme.

Praegust kogu Euroopas valitsevat rasket majanduslikku olukorda iseloomustab sissetulekute vähenemine ja töötuse suurenemine, mis väljendub kogu ühenduses vajaduses majandada paremini igapäevaste ostude tegemist. Euroopa tarbijate käitumine, millele avaldab otsest mõju majanduslangus, on eriti ilmne toodete ja teenuste suhtes, mida nad ostavad ja soovivad, et need oleksid kvaliteetsed, et nad saaksid neid võimalikult palju kasutada. Selle tulemusena on tarbijakaitsemeetmed üha tähtsamaks muutunud. Kõikides liikmesriikides turu järelevalvestruktuuride kooskõlastamine, et tagada turustatud toodete vastavuse kõrgeimatele ohutusstandarditele, on lahendus, mis annab ülevaate kehtiva olukorra kohta.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi tarbijatel on otsustava tähtsusega roll majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime parandamises ning nende huvid on peamisteks prioriteetideks põhipoliitikate, nagu tervishoiu-, äri- ja tööstuspoliitika, muu hulgas ka keskkonna-, energia- ja transpordipoliitika kujundamisel. Energiapoliitika suhtes ei saa siseturg nõuetekohaselt ja konkurentsivõimeliselt toimida juhul, kui eksisteerivad niinimetatud energiasaared, nagu Balti regioon, mis on energeetika osas ülejäänud Euroopast eraldatud ja sõltuv ühest ainsast välistarnijast. Kogu Euroopa territooriumit katva elektrijaotusvõrgu ja gaasitorustiku olemasolu peab olema prioriteediks, kuna Euroopa sõltub väga palju imporditavast energiast. Elektriturul tuleb vastu võtta ka meetmed, mille eesmärgiks on Euroopa tarbijate huvides täieliku avatuse saavutamine. Tuleb luua soodustingimused ehtsale ja ausale konkurentsile ning tõelise ühtse turu tekkimisele. Liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et saavutada selged eesmärgid, eriti seoses tundlike tarbijate kaitsmise, tarbijate põhiõiguste kaitsmise ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Tarbijate õiguste ja heaolu edendamine on Euroopa Liidu keskseks elemendiks. Ma toetan kõiki jõupingutusi, mida selles suhtes tehtud on ja mis taastavad üldsuse usalduse turgude vastu. Tarbijakaitse muutub veelgi tähtsamaks majanduskriisi kontekstis, mis on suurendanud survet kõige vähem kaitstud ehk madala sissetulekuga tarbijate puhul. Vajalik on kooskõlastatud lähenemisviisi sisseseadmine, mis võimaldab tarbijatel oma õigusi kindlal viisil kasutada. Seda silmas pidades rõhutan ma vajadusi: esiteks edendada kampaaniate ja teabepunktide ning Euroopa tarbijakeskuste ressursside suurendamise kaudu strateegiat tarbijate teavitamiseks ja harimiseks (ELi ja liikmesriikide poolt); teiseks kohaldada tõhusalt juba kehtivaid eeskirju, tugevdada turujärelevalvet ja regulatsioonimehhanisme ning avaldada liikmesriikidele survet ühenduse ressursside korrektse kogumise suhtes.

Ma kordan veel, et nii saavad tarbijad teha teadlikke otsuseid, allumata tootjate mis tahes survele. See tugevdab nende usaldust turgu, tekitab suurenenud konkurentsi, parandab toodete ja teenuste kvaliteeti ja suurendab tarbimist (mis on oluline element majanduse elavdamiseks).

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Tarbijakaitse on tihedalt seotud turu võimega pakkuda laia valikut kvaliteetseid tooteid ja teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega. On selge, et suurem tarbijate usaldus, teadlikkus ja vastutustunne nõuab üha kvaliteetsemaid tooteid ja teenuseid, mis omakorda suurendavad tarnijate konkurentsi, innustades neid oma tooteid täiustama, hoides samas aga hinnad konkurentsivõimelisel tasemel.

Ma olen nõus komisjoni ja liikmesriikidega, mis omistavad suurt tähtsust tarbijate õigusi käsitleva kommunikatsioonistrateegia käivitamisele veebiportaalide, teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja teabepunktide kaudu, edendades samas ka veebisaidi eYouGuide kasutamist ning tagades samal ajal haldamise ja korraldamise eest vastutavate organisatsioonide usaldusväärsuse ja erapooletuse.

Lisaks sellele, resolutsioonis märgitud viis tarbijaturgude tulemustabeli näitajat, mis ei ole küll põhjalikud, võimaldavad inimestel saada kasulikku teavet vajadusel reguleeriva raamistiku parandamiseks tingimusel, et liikmesriikide pakutav teave on laialdane ja kogutud kergelt võrreldavas vormis. Ma hääletasin raporti poolt, kuigi olen tarbijakaitseombudsmani ametissemääramise ja kollektiivse hüvitamise vahendite suhtes segaduses.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma arvan, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist ja praeguse majanduskriisi ajal peavad tarbijate huvid ja nende kaitse olema kindlalt tagatud. Tarbijatele tuleb pakkuda konkreetseid vahendeid tagamaks, et nende huvid kajastuksid kõikides Euroopa Liidu poliitikates.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Raportöör võtab lähtepunktiks tarbijaturgude tulemustabeli tulemused, mis on loogiline ja pragmaatiline lähenemine. Kõnealusele teemale keskendunud statistilistest aruannetest saab välja lugeda nii tarbijate rahulolu kui ka probleeme. Tarbijaprobleemide konfidentsiaalse andmebaasi edasiarendamine on turgude kindlaksmääramise jaoks väga oluline. Kuid meil on vaja parandada andmekogumist nii, et see saaks võtta arvesse liikmesriikide süsteemides valitsevaid erinevusi, mis on mitmekesisusest tulenevalt mõnikord üpris äärmuslikud. Minu arvates on kõige probleemsemaks küsimuseks õigusaktide ning lepinguliste kohustuste täitmise tagamine. Eriti just piiriülestel turgudel toimuva kaubanduse puhul on seaduse täitmise tagamine olematu. ELis tarbijate kaitsmiseks eeskirjade kehtestamisel ei ole mitte mingit mõju, kui neid riikide seadustes nõuetekohaselt ei rakendata ning liikmesriigi tasandil ei kohaldata ega nende täitmist ei tagata. Raportöör tõstatas tarbijakaitse küsimuse tulemustabelite põhjal ja ta tegi seda vastuvõetavalt. Mul oleks siiski hea meel veel konkreetsemate ettepanekute üle praeguse olukorra parandamise kohta. Sellest olenemata aitab see raport kaasa ELi tarbijakaitse parandamisele ning seepärast hääletan ma selle vastuvõtmise poolt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu tarbijapoliitika on siseturu konsolideerimise põhiline element. Seepärast peab see poliitika võimaldama Euroopa tarbijatele ja üldsusele kvaliteetseid tooteid ja teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega, tagades samas nende õiguste kõrgetasemelise kaitse.

Parandades teadmisi ja teadlikkust nii nende õiguste ja kohustuste kui ka ettevõtete vastutustundliku käitumise suhtes, aitab see kaasa dünaamilisema piiriülese kaubanduse tekkele ning seeläbi ka siseturu ulatuslikule integratsioonile, mõjutades Euroopa konkurentsivõimet.

Saavutada tuleb ka õige tasakaal tarbijate õiguste ja kohustuste ning vastuvõetud asjakohaste õigusaktide mõju vahel, mis on seotud ettevõtete ja teenusepakkujate õiguste ja kohustustega.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingus on viidatud tarbijakaitsele kui Euroopa Liidu üldisele ja põhilisele poliitikale, mis kehtestab kohustuse tarbijakaitse nõudeid arvesse võtta.

Selles kontekstis on oluline tugevdada Euroopa tarbijakaitsepoliitikat ning muuta see tõhusamaks ja üldsuse jaoks otstarbekamaks. Euroopa üldsuse vajadustele ja probleemidele reageerimine on otsustava tähtsusega.

Selles mõttes on turujärelevalvevahendid, nagu tarbijaturgude tulemustabel, õigustatud. Hea tarbijakaitsepoliitika peab tagama hästitoimivad turud ning turvalisuse ja kindluse, mis aitavad kaasa piiriülese kaubanduse toimimisele ja uuenduslikkusele.

Ma toetan läbipaistvat poliitikat, kus margitoote originaalnimetus on kohustuslik. Tarbijakaitse on tähtis ohtlikuks osutunud imporditud toodete puhul ning see vajab tihedamat turujärelevalveasutuste ja tolliasutuste koostööd.

Siseturul ringlevate toodete ohutus nõuab kolmandate riikide asutustega jõupingutuste ühendamist ning õigustab seega komisjoni algatust rahvusvahelise koostöö rajamiseks ja kolmandate riikide, eriti Hiina, USA ja Jaapani asjakohaste asutustega ametlike lepingute sõlmimiseks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin Anna Hedhi raporti poolt. Hetkel puudub Šotimaal sõnaõigus ELi tarbijaküsimuste suhtes, kuna meil ei ole nõukogus eraldi esindajat ja tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide pädevus on suuresti Londonile jäänud. Arvestades meie eraldiseisvaid õigusasutusi, siis on väga oluline, et volitused antaks tagasi Šoti parlamendile, et Šotimaal oleks täieõiguslik roll kestvas ELi teemakohases arutelus.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Tarbijakaitse on ja on alati olnud ELi üheks prioriteediks ning pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist on see veelgi kindlam. Oma õigustest ja kohustustest teadlikud tarbijad aitavad kaasa läbipaistvama ja konkurentsivõimelisema turu tekkimisele.

Praeguses majanduskriisis on eluliselt tähtis kaitsta kõige haavatavamaid ja madalama sissetulekuga tarbijaid. Jaemüügiturgude, eriti teenustega seotud turgude, üha keerulisemaks muutumine muudab tarbijate jaoks parima valiku tegemise aina raskemaks.

Turgude tõhusaks hindamiseks ja tarbijate jaoks parimaid tulemusi andvate põhimõtete vastuvõtmiseks on vaja turujärelevalvevahendeid. Seepärast ongi tarbijaturgude tulemustabel väga tähtis.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Tõhusa tarbijakaitse tagamiseks on tähtis parandada tarbijatele pakutavat teavet ning suurendada nende teadmisi. Meie eesmärgiks on, et siseturul oleksid mõjukad tarbijad. See raport ei käsitle siiski aga piisavalt neid probleeme, mis on seotud täielikult reguleerimata turuga. Alati ei ole tagatud vastavus Euroopa standarditele, olgu need siis kvaliteedi- ja ohutusstandardid või isegi keskkonna- ja tervisekaitse eeskirjad. Sellel põhjusel jätsin ma ka hääletamata.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Tarbijakaitse on äärmiselt tähtis küsimus, millega komisjonil tegeleda tuleb. Ilma tarbijate osaluseta ainult asjakohaste tõhusate meetmete rakendamisest muidugi ei piisa. Tarbijad peavad olema oma õigustest teadlikud. Ühtse Euroopa turu võimaluste maksimaalselt ärakasutamine on komisjoni jaoks tohutu väljakutse. Selle probleemi lahendamiseks peab EL tõhusa tarbijakaitse üheks oma prioriteediks võtma. Ma arvan, et turujärelevalvevahenditena tarbijaturgude tulemustabelite kasutamine on tarbija seisukohalt võetuna vägagi kasulik. Tulemustabelid näitavad selgelt, millised turud ei vasta piisavalt tarbijate vajadustele. Neid analüüsides saame me muu hulgas kindlaks teha, et tarbijatel on teenuste turul teatavaid probleeme ning et kindlate liikmesriikide vahelist Interneti-kaubandust piiravad suuresti piiriülesed barjäärid. Mul on hea meel asjaolu üle, et täiendavaid tulemustabeleid kavandatakse. Peale selle loodan ma, et need pakuvad meile varasemast veelgi üksikasjalikumat teavet. Tänu sellistele vahenditele on oluliselt lihtsam tarbijate probleeme mõista ja nende vajadustele vastata. Ei ole kahtlustki, et ELi tarbijakaitse määruste kehtestamine ELi riikides on meie kodanike jaoks kasulik.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Ma hääletasin Anna Hedhi tarbijakaitset käsitleva raporti poolt. See omaalgatuslik raport tunnustab õigustatult tarbijaorganisatsioonide tähtsat rolli, kuna need organisatsioonid on väga sobivad riigiasutusi tarbijate igapäevaelus kogetud probleemidest teavitama. Loomulikult toetan ma ka nõuet, mille kohaselt peavad liikmesriigid kõikides otsustusprotsessi etappides ning tarbijakaitseseaduse ülevõtmisel ja rakendamisel tarbijaorganisatsioonidega konsulteerima. Samuti on tarbijaturgude tulemustabelis väga tähtis ka pikaajaliste näitajate kaasamine, näiteks nende, mis on seotud turuosade, kvaliteedi, reklaami, läbipaistvuse ja pakkumiste võrreldavusega, aga ka täitmise tagamise ja tarbija teadlikkuse suurendamist iseloomustavate näitajate, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja etniliste näitajate ning heastamist ja tarbijate kahjustamist hindavate näitajate kaasamine.

Minu arvates oli sellel raportil ainult kaks puudust: suutmatus rakendada Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut energiasektori turutõrkest õppimise kohta ning meie muudatusettepanekut, mis taotles mänguasjade ohutuse direktiivi läbivaatamist. On kahetsusväärne, et see muudatus ei jäänud kehtima. Sellest olenemata soovin ma õnnitleda raportööri ja tema kolleege siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist selle mõistliku raporti puhul.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel parlamendi panuse üle tarbijaturgude tulemustabeli küsimuses. Tarbijaturgude tulemustabel on tähtis indikaator, mis näitab kui efektiivsed ja tõhusad liikmesriigid ELi õigusaktide rakendamisel on. Ma tervitan raportööri üleskutset järelevalvemeetmete suurema läbipaistvuse ja nähtavuse tagamiseks ning toetan tema üleskutset kollektiivsete hüvitamise mehhanismide parandamiseks.

  Alf Svensson (PPE) , kirjalikult. – (SV) ELi vabaturg muudab Euroopa Liidu tugevaks osaliseks, aga see tähendab ka, et tarbijatele tuleb anda kasulikku ja selget teavet turu valiku ulatuse kohta. Tarbijate positsiooni on vaja tugevdada. Seepärast hääletasingi täna selle tarbijakaitset käsitleva raporti poolt. Kuid see raport sisaldab ka teatavat problemaatilist sõnastust. Kõikides otsustusprotsessi etappides tarbijaorganisatsioonidega konsulteerimise puhul on oht, et protsess venib üpris pikaks. Kodanikuühiskonnal on asjakohase tarbijakaitse saavutamisel tähtis roll, kuid ilma tulemusele kahjulikku mõju avaldamata võib see eri riikides erineva vormi võtta. Subsidiaarsuse põhimõte peab kehtima nii tarbijakaitsega tegelevate ametiasutuste ja tarbijakaitseombudsmani asutamise kui ka koolides kehtivate õppekavade sõnastuses. EL peab ühise tarbijapoliitika puhul minimaalsed tasemed ja eesmärgid sätestama, kuid see ei tohiks väga üksikasjalikult ära otsustada, kuidas liikmesriigid neid eesmärke saavutama peavad. See raport kutsub kõiki liikmesriike üles ühises andmebaasis õnnetuste ja vigastuste kohta teavet koguma ja registreerima. Selline andmebaas ei tohi tekitada vajadust üleliigse haldustöö järele. Selle haldamine peab olema mõistlik ja vastavuses kasuga, mida üksikisikud sellest saavad. Siseturul kehtivad tarbijate õigused ja tarbijakaitse on aga nii tähtsad, et hääletasin selle raporti poolt hoolimata äsja väljatoodud puudustest.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Lugupeetud raportöör, head kolleegid! Mul on hea meel, et üritame tõsimeeli tarbijate õiguste kaitsmist tagada. See on aga nüüdseks juba mitu aastat kestnud ja meil ei õnnestu ikka veel ideaalset mehhanismi luua ning kohustuslikke tingimusi rangemaks muuta, et neid ülesandeid riiklikel tasanditel täita. Mõnikord mulle tundub, et tegemist on mängu või silmakirjalikkusega. Kuni me ei reguleeri rangelt monopolide tegevust mis tahes valdkonnas, et nende kasumid oleksid selgelt piiritletud ning tegevuskulud, palgad ja preemiad rangelt kontrollitud – s.t toormaterjalide varumine, tootmine, toodete varumine –, on raske ette kujutada, et tarbijad saavad odavaid ja kvaliteetseid tooteid või teenuseid kasutada. Kuna mul on selles valdkonnas suur hulk kogemusi, siis olen valmis selles küsimuses kaastööd tegema.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Ma tervitan selle raporti vastuvõtmist! Minu arvates on tähtis kaitsta tarbijaid ja pöörata suuremat tähelepanu turujärelevalve tugevdamisele, et kodanikele mõeldud tooted vastaksid võimalikult kõrgetele standarditele. Ma tervitan ka sammu toodete ohutuse osas rahvusvahelise koostöö suurendamiseks ning kolmandate riikide täitevasutustega ametlike lepingute sõlmimiseks. Ma toetan üleskutseid tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks spetsiaalse tarbijakaitseombudsmani ametikoha loomiseks ning usun, et tõhusamad piiriülesed koostöömehhanismid aitavad parandada tarbijakaitset kogu ELis.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 12 kinnitab, et liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid. Komisjon peab tagama, et tarbijate huvidega oleks arvestatud kõigis poliitikates, ning oma mõju-uuringutes uurima kõikide uute õigusaktide ja poliitikate võimalikku toimet, mis võivad tarbijaid otseselt või kaudselt mõjutada. Kui tarbijate kaebused näitavad täpselt turutõrkeid, siis nende puudumine ei tähenda alati turu probleemideta toimimist, kuna on olukordi, kus tarbijad kaebavad vähem, kas siis erinevate tarbimistavade tõttu või selle pärast, et nad tajuvad, et nende kaebuse arvessevõtmise tõenäosus on väike. Tarbijaorganisatsioonidel on otsustav roll riigiasutuste teavitamisel probleemidest, millega tarbijad silmitsi peavad seisma. Vahendeid peab optimeerima, et need toimiksid kõikidel tasanditel veelgi tõhusamalt. Ma kutsun liikmesriike üles kõikides otsustusprotsessi etappides ning tarbijakaitseseaduse ülevõtmisel ja rakendamisel korrapäraselt tarbijaorganisatsioonidega konsulteerima.

Raport: Cristian Silviu Buşoi (A7-0027/2010)

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Ma andsin oma poolthääle sellele SOLVIT-võrgustikku käsitlevale raportile. Euroopa tarbijad peaksid olema oma õigustest täielikult teadlikud ning probleemide lahendamise võrgustik peaks olema kõikide jaoks kergesti kättesaadav.

Kogu Euroopa Liidus on suurenenud nende inimeste arv, kes võtavad SOLVITiga nõuande või abi saamiseks ühendust, ning sellest võib järeldada, et SOLVITi kui Euroopa kodanike ja ettevõtete jaoks loodud probleemide lahendamise vahendi tähtsus on suurenenud.

Ma toetan täielikult selles raportis esitatud nõuet SOLVITi teenuste parema ja laialdasema reklaamimise kohta ning olen nõus, et siseturul kehtivaid kodanike ja ettevõtete õigusi tuleks selgitada, et igaüks saaks neid oma igapäevaelus kasutada.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Selleks et kasutada siseturu eeliseid, on tarbijatel siseturuõiguse vale kohaldamise järel tarvis tõhusaid heastamisvahendeid. SOLVIT-võrgustik loodi selleks, et tagada kiire heastamine ilma juriidiliste menetlusteta. Ma usun, et see võrk võib olla väga kasulik, kuid praegusel juhul ei toimi see tõhusalt ega kasuta oma potentsiaali maksimaalselt ära. Paljud meie kodanikest ja väikeettevõtetest ei ole sellest võrgust teadlikud. Seepärast arvan, et liikmesriikidel tuleks anda suurem panus ja pakkuda vahendeid SOLVITi edendamiseks ning kodanike ja ettevõtete seas teadlikkuse tõstmiseks. Lisaks sellele, mõned SOLVITi keskused saavad rohkem juhtumeid, kui nad lahendada suudavad, kuna nendes keskustes on liiga vähe töötajaid. Ma arvan, et liikmesriikidel tuleb tugevdada riiklike SOLVITi keskuste rolli, tagades riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi asutuste koostööd ning osaleda aktiivses mõtte- ja parimate tavade vahetuses teiste liikmesriikidega, et SOLVIT-võrgustiku potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Alates 2002. aastast tegutsev SOLVIT-võrgustik on Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline probleemide lahendamise koostöövõrgustik, mille eesmärgiks on pakkuda praktilist lahendust probleemidele, mis tekivad, kui riigiasutused ühenduse õigusakte ebakorrektselt kohaldavad.

Kuigi siseturg toimib praegu suhteliselt hästi, on tõsi, et kohati tekivad tõrked või tõlgendamisprobleemid seoses kehtivate õigustega kodanike ja ettevõtete jaoks, kes üritavad siseturu eeliseid maksimaalselt ära kasutada.

Ma hääletasin raporti poolt, kuna SOLVIT-võrgustik on tõestanud, et see on tähtis kõikvõimalike probleemide lahendamisel alates isikutest, kes otsivad teist liikmesriiki, kus õppida, töötada, oma partneriga kokku saada jne, kuni ettevõteteni, kellel on olnud probleeme riigiasutuste, käibemaksu tagastamise või muuga. SOLVIT-võrgustiku eesmärgiks on pakkuda kodanikele ja ettevõtetele kõrgetasemelist teenust kvaliteedi ja toimimise tähtsate kriteeriumite põhjal.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma tervitan Cristian Silviu Buşoi raportit SOLVITi kohta. See mitteametlik siseturuga seotud probleemide lahendamise võrgustik on mänginud otsustavat rolli tasuta abi pakkumises nii kodanike kui ka ettevõtete jaoks, lahendades konkreetseid probleeme riigiasutustega. Selle olulisust väljendab eelmisel aastal algatatud juhtumite arvu suurenemine. Kuid arvestades riiklikul tasandil tuvastatud valdkondadevaheliste probleemidega, on väga oluline kaaluda mitmeid meetmeid nende keskuste tõhususe parandamiseks. Seepärast arvan, et liikmesriigid peavad suurendama oma pingutusi, et pakkuda kodanikele ja ettevõtetele teavet õiguste kohta, mis neil siseturul on, suurendades finants- ja inimressursse ning SOLVIT-võrgustiku töötajate väljaõpet siseturu eeskirjade osas. Tähtis on ka, et selle töötajad oskaksid hästi nii inglise kui ka oma emakeelt. Ma kutsun liikmesriike ja komisjoni üles tagama kodanikele ja ettevõtetele paremat juurdepääsu SOLVIT-võrgustikule eesmärgiga rakendada tõhusalt siseturu eeskirju.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Siseturg ei ole ega tohikski olla lihtsalt bürokraatlik struktuur. Selle selgetest eelistest tõeliselt kasu saamiseks peavad ettevõtted ja Euroopa üldsus olema võimelised oma õigusi kasutama, tehes seda kiirete, vastuseid pakkuvate ja tõhusate mehhanismide abil. Selle põhjal on SOLVIT-võrgustik põhjapaneva tähtsusega.

Arvestades nende juhtumite arvu suurenemist, milles SOLVITi keskused eelmisel aastal osalesid, siis ma arvan, et tarbijate huvides on äärmiselt tähtis, et liiguksime nende reformide ja paranduste suunas, mille kohta parlament ettepaneku on teinud, näiteks komisjoni kontrolli tugevdamine siseturu eeskirjade tõhusa rakendamise üle; SOLVITi keskuste ressursside selge suurendamine (siseturu asjade ekspertidele tasu maksmine, riiklike keskuste vahendite suurendamine, olemasoleva spetsialistide meeskonna erialane ja ajakohane väljaõpe, kooskõlastatud võrguühendused kohalike keskuste ja komisjoni talituste vahel); ning oluline liikmesriikide ja komisjoni investeering SOLVIT-võrgustiku edendamiseks ja reklaamimiseks läbi kõikide sotsiaalsete kommunikatsioonimeetodite, üldsuse ja ettevõtetega kõrgetasemelise ühenduse edendamiseks. Kõikidel nendel põhjustel toetan ma Cristian Silviu Buşoi raportit SOLVITi kohta.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) SOLVIT-võrgustik on tõestanud, et on väga kasulik vahend, et lahendada juriidilise menetluseta probleeme, mis on tekkinud sellest, et liikmesriikide ametiasutused on siseturuõigust valesti kohaldanud. Seepärast tuleks seda komisjoni, parlamendi ja liikmesriikide parema koostöö abil mitmeti toetada. Ennekõike on vaja tõsta kodanike ja ettevõtete teadmisi selle olemasolust ning tugevdada koostööd riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste vahel. Suuremat tähtsust tuleb omistada asjakohases valdkonnas töötavate riigiametnike, nagu SOLVIT-võrgustiku töötajate, väljaõppele, mida tuleks komisjoni teatises rõhutatult teha Euroopa Sotsiaalfondi abil.

Hääletasin raporti poolt, kuna ma usun, et SOLVIT-võrgustiku tugevdamine aitab tõepoolest kaasa siseturu õigusliku raamistiku parandamisele, mida me kõigest väest luua üritame. Andmete läbipaistvuse parandamine interaktiivse Interneti-põhise andmebaasi abil suurendab teadlikkust standardite kohta, võimaldab probleeme kiiremini lahendada ja suurendab usaldust ettevõtjate vastu.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjon ja liikmesriigid moodustasid SOLVIT-võrgustiku eesmärgiga lahendada kohtuväliselt kõikvõimalikke probleeme, mis kodanikel ja ettevõtetel seoses siseturuõiguse vale kohaldamisega tekkinud on.

See võrk on tõestanud oma tõhusust probleemide lahendamisel, kuid üldsus on seda siiski veel vähe rakendanud. Sellepärast kavatseb komisjon edendada SOLVIT-võrgustiku kiiret ja täiemahulist rakendamist, suurendades läbipaistvust, et ületada liikumisvabadusega seotud takistusi ja pakkuda üldsusele teavet nende õiguste kohta, et nad saaksid siseturu potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.

Seda silmas pidades palub komisjon tungivalt liikmesriikidel SOLVIT-võrgustikku korrakohaselt üldsuse ja ettevõtete ees propageerida, arvestades selle võimalustega ja pakutavate lisaväärtustega.

Arvestades, et paljud probleemid, mida saaks lahendada SOLVIT-võrgustiku kaudu, lahendatakse praegu kohtulikult, kulutades palju kodanike ja ettevõtete aega ja raha, ning arvestades ka sellega, et SOLVIT-võrgustik võib pakkuda kohtuvaidlustele alternatiivseid, kiiremaid ja tõhusamaid lahendusi, siis ma usun, et SOLVIT-võrgustiku täielikult töölerakendamine tuleb kasuks siseturu toimimisele, aga ka kodanike ja ettevõtete huvide ja õiguste kaitsmisele.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjoni ja liikmesriikide loodud SOLVIT-võrgustik hakkas tööle 2002. aasta juulis eesmärgiga lahendada probleeme, mida kodanikud ja ettevõtted siseturuõiguse valesti kohaldamise tõttu kogesid, võimaldades kiiret, tasuta ja tõhusat lahendust ilma kohtusse pöördumata.

Kõik ELi liikmesriigid, aga ka Norra, Island ja Liechtenstein, on loonud riiklikult tasandil SOLVIT-keskused, mis on enamjaolt ühendatud nende majandus- või välisministeeriumitega. Need keskused teevad koostööd elektroonilise andmebaasi kaudu, et leida kiireid ja praktilisi lahendusi probleemidele, mille kodanikud ja ettevõtted on lahendamiseks esitanud.

Liikmesriigid peavad suurendama oma pingutusi, et pakkuda kodanikele ja ettevõtetele teavet nende õiguste kohta siseturul, võimaldades neil seega neid õigusi kasutada. Kodanikke ja ettevõtteid tuleb SOLVITi pakutavatest teenustest tõhusalt teavitada.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) SOLVIT-võrgustik, mille eesmärgiks on siseturu probleemidele tõhusalt lahendusi pakkuda, on olnud nende probleemide lahendamisel väga edukas. SOLVIT-võrgustik loodi 2002. aastal selleks, et see tegeleks probleemidega, millega kodanikel ja ettevõtetel Euroopa siseturuõiguse vale kohaldamise tõttu silmitsi tuleb seista.

Kohtutega võrreldes on SOLVIT tõhusam ja vähem bürokraatlik alternatiiv, leides lahenduse juba 10 nädalaga. SOLVITi lahendust ootavate juhtumite arvu suurenemine on toonud kaasa aga ka mitmeid puudusi, mis on seotud juhtumitele vastamisega. See tähendab, et on väga tähtis suurendada inim- ja finantsressursse ja pakkuda SLOVITi võrgu töötajatele piisavat väljaõpet, et nad saaksid suurendada oma efektiivsust üha rohkemate juhtumite lahendamisel, mis neile esitatakse.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Siseturg pakub kodanikele ja ettevõtetele palju erinevaid võimalusi. Üldiselt toimib siseturg hästi, kuid mõnikord võib esineda ka vigu.

SOLVIT on probleemide lahendamiseks loodud võrgustik, kus ELi liikmesriigid teevad koostööd, et lahendada ilma juriidiliste menetlusteta probleeme, mis on tekkinud sellest, et ametiasutused on siseturuõigust valesti kohaldanud Igas Euroopa Liidu liikmesriigis on olemas SOLVITi keskus (nagu ka Norras, Islandil ja Liechtensteinis).

Ma hääletasin selle raporti poolt, et aidata SOLVITi keskustel kodanike ja ettevõtete esitatud kaebusi tõhusamalt lahendada.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Siseturu enam kui 1500 sageli päris keerulist dokumenti näivad eurooplastele üpris arusaamatu nn suure masinavärgina, mis ei ole liikmesriikides just alati nõuetekohaselt rakendatud (ma pean silmas eeskätt kutsekvalifikatsioonide tunnustamist). Sellest tulenevalt on SOLVIT hindamatu vahend: pakkudes tõelist tugiteenus tarbijate ja ettevõtete jaoks seoses ühtse turu küsimustega, on see koostöövõrgustik töötanud juba mitu aastat, et leida riigiasutuste valesti kohaldatud siseturuõigusega seotud probleemidele mitteametlik lahendus. Ma andsin oma poolthääle raportile SOLVITi kohta.

Hoolimata selle suurepärasest edukuse tasemest (enam kui 80% juhtumitest leiab eduka lahenduse) ja asjaolust, et see annab hüvituse saamisega seotud probleemidele kiire kohtuvälise ja tasuta lahenduse, on SOLVIT siiski üldsusele suhteliselt tundmatu. Peame aitama kaasa selle nähtavuse paranemisele. Lõpetuseks, mul on väga kahju, et teatavates liikmesriikides, sealhulgas ka minu koduriigis, on SOLVITi keskuses puudujääke nii eelarve kui ka personali osas. Ma arvan, et kätte on jõudnud aeg, et liikmesriigid hindaksid nende keskuste tähtsust ja annaksid neile korralikuks tegutsemiseks vajalikud vahendid.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Cristian Silviu Buşoi raport SOLVITi kohta on väga tähtis. Parlamendiliikmena oma kohustuste täitmisel võtavad minuga mitmel korral nädalas ühendust kodanikud, kes küsivad minult sageli väga isiklikke ja konkreetseid küsimusi ühenduse õiguse toimimise kohta. Ma saan neid sageli aidata, juhatades nad SOLVIT-võrgustiku juurde.

Raport, mille me täna vastu võtsime, kirjeldab selgelt selle vahendi positiivseid külgi. Tegemist on väga tasakaalustatud tööga, kuna see sätestab väga selgelt, mida tuleb ette võtta selle vahendi parandamiseks. SOLVITi osas teadlikkuse suurendamiseks on vaja kindlasti head meediastrateegiat. Sellele võib kaasa aidata ka ainulaadse Interneti-aadressi loomine.

On selge, et SOLVITi tõhusust tuleb veelgi parandada. Seda on tõepoolest võimalik teha, parandades piisavate teadmistega riigiteenistujate koostööd. Otsustava tähtsusega on ka soovitus liikmesriikidele SOLVITi keskustes töötajate arvu suurendamise kohta, et parandada riiklikul tasandil eri ministeeriumide haldussuutlikkust. Kõikide SOLVITi keskuste eesmärgiks peab olema kiire küsimustele vastamine ja reaalsete lahenduste leidmine, mis oli ka SOLVITi loomise põhjuseks.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Lugupeetud raportöör, head kolleegid! Ma toetan seda algatust ja olen täiesti nõus SOLVITi võrgu tugevdamise ja selle tegevuste laiendamisega. Selle Euroopa struktuuriüksuse tegevuste ja võimaluste kohta teabe levitamise pealt riigisisestes massiteabevahendites, Internetis või televisioonisaadetes ei tohiks küll kokku hoida. Ma võin teile aga öelda, et siin kehtivad topeltstandardid: õigusakte ei kohaldata ühtses vormis ning samade tegevuste puhul kehtivad isegi erinevad karistused.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (FR) SOLVIT-võrgustik loodi eesmärgiga, et see lahendaks probleeme, millega kodanikel ja ettevõtetel siseturuõiguse vale kohaldamise tõttu silmitsi tuleb seista. Kõikides liikmesriikides, aga ka Norras, Islandil ja Liechtensteinis, on loodud riiklikud SOLVITi keskused. Need teevad vahetut koostööd, et leida kiireid ja praktilisi lahendusi probleemidele, mille kodanikud ja ettevõtted on lahendamiseks esitanud. Need keskused vajavad usaldusväärset õigusabi esitatud probleemide ja pakutavate lahenduste õiguslike väärtuste kohta. Neil on juurdepääs õigusabile nii nende keskuses kui ka pädevates asutustes. Kui ühiselt käsiteldavate juhtumite või keeruliste juriidiliste küsimuste puhul esineb õigusliku arvamuse osas lahknevusi või ei ole teatavas riigis vastav õigusabi kättesaadav, siis pöörduvad SOLVITi keskused nõuannete saamiseks sageli komisjoni poole. Liikmesriigid peaksid tagama, et keskustel oleks oma haldusalas juurdepääs õiguslikule asjatundlikkusele. Komisjon peaks kiirendama keskustele mitteametlike õiguslike hinnangute andmist. Ma tervitan liikmesriikide pühendumust Euroopa õigusaktide järgimisel ja nende kohaldamisel. Euroopa kaasseadusandjad ei tohiks rakendada seadusi, mis tekitavad rohkem probleeme kui lahendavad neid.

Raport: Bairbre de Brún (A7-0082/2009)

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Meil Iirimaal on loomatervishoiu nõuetel väga kõrged standardid ning seepärast hääletasin selle tähtsa raporti poolt, mis kaitseb Iirimaa loomade tervislikku seisundit. Raporti soovitus seoses loomade transportimise üleminekukorra pikendamisega kuni 2011. aasta detsembri lõpuni, on vajalik ja ajakohane.

Need eeskirjad kehtestavad üldise režiimi, milles nõutakse ühest liikmesriigist teise viidavate lemmikloomade (kassid, koerad ja valgetuhkrud) identifitseerimist ja seda, et neil peab olema kaasas pass, mis tõendab vaktsineerimist marutaudi vastu.

Need kaitsemeetmed on vajalikud, kuna Iirimaal on praegu äärmiselt karmid tervishoiunõuded ning tänu sellele ei ole seal riigis marutaudi, puuknakkusi ja paelusse, mis kujutavad ohtu nii inimeste kui ka loomade tervisele.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu resolutsiooni ettepanekut lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavate veterinaartingimuste kohta, kuigi ma ei ole selle ettepaneku tekstiga täielikult nõus. Eriti valmistab mulle muret, et see teeb ettepaneku üleminekuperioodi pikendamiseks, mille jooksul kehtivad Iirimaale, Maltale, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriiki koerte ja kasside sissetoomisele rangemad nõuded. Malta, Iirimaa ja Ühendkuningriik taotlevad näiteks koerte ja kasside puhul täiendava puugikontrolli teostamist, mille kohta peab olema kinnitus ka loomapassis. See on juba teine järjestikune üleminekuperioodi pikendamine, mis on minu arvates ELi õigusloome praktika seisukohast väga vastuoluline. Komisjonil tuleks võimalikult kiiresti kaaluda võimalust laiendada üldist režiimi ka liikmesriikidele, mille puhul kehtib praegu üleminekurežiim, ning selleks tuleks komisjonil Euroopa Toiduohutusametilt konsulteeriva arvamuse projekt tellida. Ma olen veendunud, et üleminekuperioodi korduv pikendamine ei ole Euroopa kodanike huvides. Eelnevalt mainitud liikmesriikide kaitsemeetmete erinevused, nagu eri tähtajad kaitsepookimistele ning seroloogilistele uuringutele ja uuringutele parasiitide suhtes, muudavad ELis lemmikloomadega reisimise palju keerulisemaks ja kulukamaks.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Ühenduse seadused reguleerivad lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumist ühendusse, mille raames nähakse ette nn üldine režiim, mille alusel peab ühest liikmesriigist teise viidavate koerte, kasside ja valgetuhkrutega kaasas olema pass ja tõend kohustusliku marutaudivastase kaitsepookimise kohta ning põetud haiguste kohta. Määrusega (EÜ) nr 998/2003 kehtestatakse ka üleminekurežiim, mis võimaldab liikmesriikidel kohaldada rangemaid tingimusi nende territooriumile loomade importimisele ja transportimisele. Eriti suurel määral kasutab seda erandit Suurbritannia. Komisjon teeb ettepaneku pikendada üleminekurežiimi kuni 31. detsembrini 2011 ning raportöör Bairbre de Brún toetab seda. Arvestades asjaolu, et nõukogu ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni vahel – mis sellele raportile ka osalise panuse andis – on kompromiss saavutatud, siis hääletasin selle vastuvõtmise poolt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Määrus (EÜ) nr 998/2003, mille muutmise kohta komisjon ettepaneku tegi, kehtestab ühtlustatud normid lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes Euroopa Liidus, aga ka liitu sissetoomisel. Selles nähakse siiski ette ajutine režiim, mille alusel võivad mõned liikmesriigid teatavate haiguste, nagu marutaudi, paelussi ja puuknakkuste puhul rangemaid tingimusi kehtestada.

Olenemata lemmikloomade vaba liikumise tähtsusest Euroopa Liidus, kordan ma oma veendumust, et põhiline on nende lemmikloomade vastavus kõikidele sanitaarnõuetele, et nad ei kujutaks ohtu inimeste või loomade tervisele.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles raportis on sätestatud eeskirjad Euroopa territooriumil lemmikloomade transportimise kohta ning toodud soovitused selle kohta, kuidas seda teha, et hoida ära haiguste, eriti marutaudi levikut.

Liikumisvabadus on Euroopa ühtse turu üheks põhiliseks tugisambaks. See probleem on eriti asjakohane kodanike jaoks piirideta Euroopas, kus me oleme täheldanud lemmikloomade sagenenud transportimist liikmesriikide vahel.

Me kõik oleme nõus, et lemmikloomadega reisimine peab olema võimalik, kuid me nõustume ka, et seda tuleb teha vastavalt sätestatud rahvatervise nõuetele, et tagada parem inimeste ja loomade tervisekaitse tase.

Seepärast tervitan üldist passisüsteemi, mis ühtlustab hügieenimeetmeid ja kontrolle, mis aitavad kaasa lemmikloomade vabale liikumisele.

Raportis on sätestatud ka üleminekumeetmed kuni 2011. aasta lõpuni, et mõned riigid saaksid teha ettevalmistusi vajaliku infrastruktuuri loomiseks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma hääletasin Bairbre de Brúni raporti poolt. Ühtse turu aluseks olev liikumisvabadus tähendab, et see on tähtis küsimus väga paljude kodanike jaoks kogu Euroopas. Ka inimeste ja loomade tervisega seotud küsimused on elulise tähtsusega ning ma arvan, et raportöör on tasakaalu leidmisel head tööd teinud.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Loomatervishoiu nõuete, mida tuleb kehtestada lemmikloomade mittekaubanduslikul eesmärgil piiriülesele liikumisele, eesmärgiks on tagada nii parem inimeste ja loomade tervisekaitse kui ka oma omanikega reisivate lemmikloomade liikumise lihtsustamine. Kui asjakohased eeskirjad on täidetud ning ühenduse territooriumil liikudes on kaasas volitatud veterinaari väljastatud tõend marutaudivastase vaktsineerimise ja selle vaktsiini suhtes immuunsüsteemi reaktsiooni analüüsi teostamise kohta, siis hõlbustab see lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumist.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Ma hääletasin selle tähtsa raporti poolt, kuna toetame sellega komisjoni ettepanekut marutaudi suhtes üleminekurežiimi pikendamise kohta, mis tähendab, et kavandatud pikenduse lõpp langeb paremini kokku perioodiga, mil Euroopa Komisjon kavatseb lõpetada vaktsineerimisprogrammide rahastamise ELi peamise marutaudi probleemi, milleks on metsamarutaud, kõrvaldamiseks mõnedes liikmesriikides. Peale selle valis komisjon ettevaatusprintsiibi, pidades esmatähtsaks ennetamist ja täiendavaid tervisekaalutlusi, mis on seotud siseturu ja lemmikloomade vaba liikumisega. Komisjon võrdles ja kaalus mitmeid poliitilisi võimalusi, võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) eri arvamusi. Üleminekurežiimide lõppemiseks kavandatud kuupäev võimaldab infrastruktuuri ümber korraldada, olemasoleva personali järk-järgult ümber õpetada ning uue olukorraga kohaneda.