Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2077(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0063/2010

Arutelud :

PV 21/04/2010 - 3
CRE 21/04/2010 - 3

Hääletused :

PV 05/05/2010 - 13.45
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0135

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 21. aprill 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

3. 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu, milles käsitletakse järgmist:

− Bogusław Liberadzki raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu − Komisjon ja rakendusametid (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009 – 2009/2068(DEC)) (A7-0099/2010),

– Inés Ayala Senderi raport eelarvekontrollikomisjoni nimel seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi 2008. aasta täitmisele heakskiidu andmise kohta (KOM(2009)0397 – C7-0171/2009 – 2009/2077(DEC)) (A7-0063/2010),

− Bart Staesi raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu − Euroopa Parlament (SEK(2009)1089 – C7-0173/2009 – 2009/2069(DEC)) (A7-0095/2010),

− Ryszard Czarnecki raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu − Nõukogu (SEK(2009)1089 – C7-0174/2009 – 2009/2070(DEC)) (A7-0096/2010),

− Ryszard Czarnecki raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu − Euroopa Kohus (SEK(2009)1089 – C7-0175/2009 – 2009/2071(DEC)) (A7-0079/2010),

− Ryszard Czarnecki raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu − Kontrollikoda (SEK(2009)1089 – C7-0176/2009 – 2009/2072(DEC)) (A7-0097/2010),

− Ryszard Czarnecki raport eelarve kontrolli komisjoni nimel Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu − Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (SEK(2009)1089 – C7-0177/2009 – 2009/2073(DEC)) (A7-0080/2010),

− Ryszard Czarnecki raport eelarve kontrolli komisjoni nimel Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu − Regioonide Komitee (SEK(2009)1089 – C7-0178/2009 – 2009/2074(DEC)) (A7-0082/2010),

− Ryszard Czarnecki raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu − Euroopa Ombudsman (SEK(2009)1089 – C7-0179/2009 – 2009/2075(DEC)) (A7-0070/2010),

− Ryszard Czarnecki raport eelarve kontrolli komisjoni nimel Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu − Euroopa Andmekaitseinspektor (SEK(2009)1089 – C7-0180/2009 – 2009/2076(DEC)) (A7-0098/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel 2008. aasta eelarve täitmise kohta: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll (2010/2007(INI)) (A7-0074/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0188/2009 – 2009/2117(DEC)) (A7-0071/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0181/2009 – 2009/2110(DEC)) (A7-0091/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Politseikolledži 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0198/2009 – 2009/2127(DEC)) (A7-0075/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Ühenduse Kalanduskontrolli Ameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0201/2009 – 2009/2130(DEC)) (A7-0105/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Ülesehitusameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0183/2009 – 2009/2112(DEC)) (A7-0072/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Lennundusohutusameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0193/2009 – 2009/2122(DEC)) (A7-0068/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0195/2009 – 2009/2124(DEC)) (A7-0104/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Kemikaaliameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0202/2009 – 2009/2131(DEC)) (A7-0089/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Keskkonnaagentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0186/2009 – 2009/2115(DEC)) (A7-0092/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0194/2009 – 2009/2123(DEC)) (A7-0086/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0185/2009 – 2009/2114(DEC)) (A7-0067/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Ravimiameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0189/2009 – 2009/2118(DEC)) (A7-0078/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0192/2009 – 2009/2121(DEC)) (A7-0081/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0196/2009 – 2009/2125(DEC)) (A7-0087/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Raudteeagentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0197/2009 – 2009/2126(DEC)) (A7-0084/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Koolitusfondi 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0191/2009 – 2009/2120(DEC)) (A7-0083/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0187/2009 – 2009/2116(DEC)) (A7-0069/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euratomi Tarneagentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0203/2009 – 2009/2132(DEC)) (A7-0076/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0182/2009 – 2009/2111(DEC)) (A7-0088/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Eurojusti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0190/2009 – 2009/2119(DEC)) (A7-0093/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0184/2009 – 2009/2113(DEC)) (A7-0090/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0199/2009 – 2009/2128(DEC)) (A7-0085/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa GNSSi Järelevalveameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0200/2009 – 2009/2129(DEC)) (A7-0073/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0261/2009 – 2009/2187(DEC)) (A7-0094/2010),

− Véronique Mathieu raport eelarvekontrollikomisjoni nimel ühisettevõtte SESAR 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0262/2009 – 2009/2188(DEC)) (A7-0077/2010).

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Audy (PPE). (FR) Austatud president! Ma täheldan, et kontrollikoda ei ole täiskogul kohal. Meil on vaja teada kontrollikoja seisukohta, et asjad meile selgemad oleksid. Kas teil on selgitus puudumise kohta? Täheldan ka, et nõukogu istekohad on täitmata, ehkki arutame nõukogule heakskiidu andmist, millega seoses on mitmeid probleemseid valdkondi. Kas meil on selgitus ka selle kohta, miks nõukogu kohal ei viibi?

 
  
 

(Istung katkestati kell 09.10 ja jätkus kell 09.20)

 
  
MPphoto
 

  President. − Nõukogu esindaja kohalolu ei ole vajalik. Neil ei ole kohustust siin viibida, kuid loomulikult ootasime kontrollikoja kõrgemaid esindajaid. Neid ei ole kohal ja see üllatab meid väga, sest kindlasti ei saa tegemist olla transpordiprobleemiga. Luxembourg ei ole siit kuigi kaugel ja autoga jõuaks siia probleemideta kohale. Peame siiski arutelu alustama, ehkki me veel ei tea, miks nad kohale ei ole jõudnud.

Alustame arutelu ilma nendeta. Teame, et hääletamine on edasi lükatud ja toimub kahe nädala pärast Brüsselis. Otsustasime selle juba ära. Nii et meil on ainult üks valik: peame arutelu alustama, teadmata, kas nad jõuavad siia järgmise poole tunni või tunni jooksul.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Audy (PPE). (FR) Austatud president! Ma tahaksin teile öelda, et teadmata, miks kontrollikoda kohal ei ole, mõistame, et koda teeb väljapaistvat tööd Euroopa institutsioonide auditeerimisel. Protesteerin aga nõukogu puudumise pärast, sest meil on vaja astuda nendega arutellu, eriti kuna arutame nende tegevusele heakskiidu andmist. Seetõttu protesteerin nõukogu tänase puudumise pärast!

 
  
MPphoto
 

  President. − Head kolleegid! Olgu, kuidas on, aga saame aruteluga alustada. Tähtis on, et saaksime tööga pihta hakata.

 
  
MPphoto
 

  Edit Herczog (S&D). − Austatud president! Mainiksin, et me ei peaks süüdistama ainult nõukogu. Parlamendi peasekretär puudub. Heakskiidu andmine räägib peasekretärile midagi parlamendi kohta, nii et meil oleks tohutult hea meel, kui ta täna koos meiega siin oleks.

 
  
MPphoto
 

  President. − Ma olen kindel, et peasekretär tuleb kohale − selles ei ole kahtlustki.

 
  
MPphoto
 

  Jens Geier, raportööri asendaja. (DE) Tere hommikust, austatud president, head kolleegid! Tahaksin korrata oma arvamust, et üsna keeruline on pidada arutelu, kui kohal ei viibi need, kellele eeldatavasti heakskiidu andma peaksime, kellega sooviksime arutada põhjuseid, miks me heakskiidu anname või selle andmise edasi lükkame, ja muid küsimusi, millest nendega rääkima peame.

Tunnen oma komisjoni kaudu paljusid selle täiskogu austatud liikmeid. Oleme teadlikud ka teie arvamustest. Tore on neid siin täna hommikul jälle vahetada, kuid sellest ei ole tegelikult eriti abi. Sellega seoses sooviksin teha ettepaneku kaaluda meie komisjonis võimalust kutsuda institutsioonid ametlikult järgmisele heakskiidu andmise üle toimuvale arutelule ning lükata vastavalt edasi need arutelud, mille juures nad ei viibi.

Euroopa institutsioonidele heakskiidu andmine toimub keerulisel, kuid tähtsal hetkel. Finantskriisi tagajärjel on kõik valitsused sunnitud oma eelarve üle vaatama ja tagama, et see vastab nõuetele. Praegu on Euroopa Parlamendi uue koosseisu esimene õigusloome periood ja me suhtleme värskelt kokkutulnud komisjoniga. Heakskiidu andmine puudutab siiski 2008. aasta eelarvet, mille eest vastutas komisjoni eelmine koosseis. See avab mitmeid uusi väljavaateid.

Uute väljavaadete seas peaksime liikmesriikidelt eeldama uut mõtte- ja lähenemisviisi, kuna Lissaboni lepingu kohaselt on nad esimest korda ELi eelarve täitmise eest kaasvastutavad.

2008. eelarve läbivaatamisega oli raportööril kavas tagada, et komisjon keskenduks täielikult eelarve kontrolli parandamise võimalustele ning sellesse oleksid kaasatud ka liikmesriigid. Eelarvekontrollikomisjoni sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esindajatest liikmetena on meie eesmärk, et tulevikus oleks iga heakskiidu andmise raport − kooskõlas Euroopa Kontrollikoja otsusega − parem kui eelmine. Kõik sõltub sellest, et nõukogu võtab endale uue põhirolli liikmesriikide tähtsust arvestades.

Samuti oleks abiks, kui Euroopa Kontrollikoda otsiks võimalusi, kuidas taastada tasakaal, mis kadus ühelt poolt iga-aastase aruandluse ja paljude ELi kavade mitmeaastase kestuse tõttu ning komisjoni ja liikmesriikide loogika tõttu nende rakendamisel.

Eelarvepädeva institutsioonina teevad meile jätkuvalt muret teatavad konkreetsed vastutuse valdkonnad, eriti need, milles EL kavatseb rakendada oma poliitilisi prioriteete. Näiteks on Euroopa Liidus ühtekuuluvus hädavajalik ja seega on eriti tähtsad rahalised vahendid, mis suunatakse struktuuripoliitikasse. Siin peame võitlema jätkuvalt ja otsustavalt vigade allikatega, rakendades lihtsamaid eeskirju ja nõudes tagasi ekslikult väljamakstud summad. Meil on tulemuste mõõtmiseks vaja paremaid vahendeid ja pöördume kontrollikoja poole, et see töötaks välja sellised vahendid, mis võimaldaksid vigade allikad täpselt kindlaks teha.

Teame, et lõpuks on hakatud rakendama struktuurifondide tegevuskava, milles nähakse ette ekslike maksete tagasinõudmine, ning praegu peame ootama, kuni see oma mõju hakkab avaldama. Ühinemiseelse abi eesmärk on võimaldada saavutada põhimõttelisi muutusi vastavates riikides ja probleemid sihtide seadmisel ja rakendamisel tuleb kõrvaldada. Kuhugi ei kõlba aga see, et ühinemisprotsessi eesmärki nurjatakse tõhusalt tagauste kaudu.

Seetõttu pöördun ma täiskogu poole, et ta lükkaks tagasi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni püüded kasutada muudatusettepanekuid selleks, et keerata pea peale Euroopa Parlamendi seisukoht Türgi ühinemisprotsessi kohta, mis on kirjas ka eduaruande resolutsioonis. Ootame Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uue peadirektori ametissenimetamisest, et teha lõpp käimasolevale arutelule, ning ka komisjoni ettepanekuid OLAFi reformi kohta, et selle ameti nii olulist tööd parandada.

Lõpetuseks välispoliitilistest meetmetest. Peame demonstreerima ELi otsusekindlust aidata kaasa probleemide lahendamisele kogu maailmas. Meetmed peavad olema ülimalt tõhusad, isegi kui olukord on äärmiselt raske. Saabuvatel kuudel peame komisjoniga arutama ELi praegust rahastamise haldamist kõnealuses valdkonnas ning seda, kuidas Euroopa Välisteenistus seda haldust tulevikus korraldab.

Oleme siiski teinud mõningaid edusamme. Eelkõige teevad meie fraktsioonile heameelt meetmed, mida komisjon on võtmas näiteks seoses liikmesriikide iga-aastaste juhtimisaruannetega, kuna seeläbi jõuaksime näiteks lähemale sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ühe vana nõudmise täitmisele. Sama kehtib ka finantskorrektsioonide ja tagasimaksete tegemise suhtes, kuna see on veel üks võimalus vähendada vastuvõetamatult suurt vigade arvu.

Need punktid annavad meile muu hulgas võimaluse anda komisjonile oma heakskiit, ehkki väikeste mööndustega. Tänan ja jään ootama teie kommentaare!

 
  
MPphoto
 

  Inés Ayala Sender, raportöör. (ES) Austatud president! Täna seisab meil siin ees tähtis ülesanne – peame andma heakskiidu 2008. aasta seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja osaliselt kümnenda Euroopa Arengufondi (EAF) eelarvele. Peale selle on käes kriitiline aeg, mil toimuvad olulised institutsioonilised muutused, ja samuti on eri ülemaailmsed katastroofid näidanud, et Euroopa abi tähtsus aina kasvab. Need on näidanud ka seda, et abi on vaja koordineerida. See peab olema tõhus ja üle kõige peab see olema läbipaistev, et kõik eurooplased säilitaksid abi suhtes oma toetuse ja positiivse suhtumise.

Lisaks on praegu käes institutsioonilises mõttes kriitilise tähtsusega aeg. Lissaboni lepingu rakendamine ja Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ameti ning samuti Euroopa Välisteenistuse loomine annavad meile topeltvõimaluse. Ühest küljest on meil võimalus parandada oluliselt meie välisabi andmist ja tõhusust. Teisest küljest on aga tähtsad küsimused, sest meile teeb muret suur oht, et Euroopa arenguabi tõhusust, mille oleme koostöös kontrollikoja ja komisjoniga raskustega saavutanud, võidakse õõnestada edasiste ümberkorraldustega, mitmetimõistetavate otsuste ja vastutusahela ning eelkõige killustunud juhtimisega. Tagasilöökide vältimiseks vajame komisjonilt suuremat kindlustunnet ja seega on meil võimalikult ruttu vaja selget konkreetset teavet selle kohta, missugune uus süsteem saab olema ja kuidas see mõjutab arenguabi.

Esiteks tahaksin jooksva finantsaastaga seoses väljendada vajadust, et EAF lisatakse täies ulatuses eelarvesse − ma kordan, see on meie nõudmine −, et suurendada selle järjepidevust, läbipaistvust ja tõhustada selle järelevalvesüsteemi. Seega nõuame tungivalt, et on eluliselt tähtis, et komisjon koos parlamendiga seda nõudmist kindlalt järgmise finantsraamistiku aruteludel meeles peaks.

Tähtis on ka tõhustada ühisplaneerimist, et saavutada parem töö keskustus, kooskõlastamine ja visioon. Seega peame kümnenda EAFi puhul keskenduma piiratud arvule sektoritele.

Tähtis on vältida paljususe negatiivset mõju, ehkki peame olema väga hoolikad, et mitte alahinnata kohapeal asuvate valitsusväliste organisatsioonide suutlikkust ja tõhusust, sest need on tõhusad. Ringist on raske ruutu teha, kuid loodan, et suudame koos komisjoniga seda teha.

Meil on samuti hea meel, et sellel finantsaastal on kontrollikoja kinnitav avaldus olnud positiivne. Erandiks on komisjoni kuludeks eraldatud vahendite hindamise meetod. Seega ei ole olulisi eksimusi kulude aluseks olnud tehingutes, kuigi avastame ikka veel − ja seega on vaja olukorda parandada − liiga sageli mittekvantifitseeritavaid vigu nii eelarves ettenähtud kohustuste kui ka maksete puhul.

Samuti teeb meile tohutult muret, et kontrollikoda ei suutnud taas kord leida olulisi rahvusvaheliste organisatsioonide koostööga seotud maksedokumente 6,7% ulatuses terve aasta kuludest. Meil on vaja lõplikku meetodit ja ad hoc kalendrit, et tagada, et selline läbipaistmatus ei õõnestaks ühisrahastamise kohta käivat teavet ja dokumentatsiooni

Lisaks leiame, et rahastamine on olnud rahuldav, kuna seitsmes EAF on lõpetatud ja bilanss kantud üle üheksandasse EAFi. Tervitame ka kümnenda EAFi kiiret rakendamist alates 1. juulist 2008 ning loodame, et komisjoni pingutused päädivad vanade seisvate maksete arveldamisega.

Ka ressursid on oluline küsimus. Meile teeb muret, et ehkki mõned arutelud on toimunud, ei hõlma kinnitav avaldus Euroopa Investeerimispanga (EIB) hallatavaid üheksanda ja kümnenda EAFi ressursse ning seega peaks EIB nende kohta regulaarselt aru andma.

 
  
MPphoto
 

  Bart Staes, raportöör. (NL) Austatud president! Head kolleegid! Olen endale esitanud küsimuse, mida see heakskiidu andmine endast tegelikult kujutab. Heakskiidu andmine on parlamendi menetlus, avalik menetlus. See on avalik finantsjuhtimise kriitiline kontrollimine. Ma vastutasin selle eest Euroopa Parlamendi puhul seoses 2008. aasta finantsaastaga. Selline kontroll võimaldab Euroopa Parlamendi liikmetel ja ka kodanikel aru saada parlamendi ülesehitusest, juhtimisstruktuurist ja töömeetoditest. Lõppude lõpuks, head kolleegid, on kodanikel õigus teada, mida nende maksudega tehakse. Räägime väga suurest hulgast rahast. Räägime parlamendi eelarvest, mis 2008. aastal oli 1,4 miljardit eurot. 2011. aasta eelarve on tõenäoliselt 1,7 miljardit eurot. See on äärmiselt suur rahasumma!

Menetlus on tähtis, nagu ka eelarvekontrollikomisjoni töö. Lõppude lõpuks tagab selle komisjoni kriitiline lähenemisviis edasimineku, mis minevikus on ka tõepoolest juhtunud. Näiteks on tänu eelarvekontrollikomisjoni kriitilisele hoiakule kasutusele võetud Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus ja assistentide põhimäärus, tänu millele hindasime kriitiliselt siin Strasbourgis ostetud ehitiste tehinguid ja tänu sellele saavutati EMASi menetlus, mis on vähendanud meie töö keskkonnamõju.

Head kolleegid, need on head uudised! Tänu meie kriitikale oleme suutnud elektritarbimist viimasel kolmel aastal vähendada 25%. Oleme suutnud kasutada 100% rohelist elektrit. Suutsime vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 17%. Oleme suutnud vähendada, kompostida või korduvkasutada 50% meie jäätmevoost.

Minu raportis on kasutusele võetud uus kontseptsioon: parlamendi nn mainekahju. See tähendab, et isegi finantsressursside väikseim mõju võib teha tohutut kahju selle täiskogu mainele. Peame selles osas valvel olema! 24. veebruaril administratsiooni riskijuhi ametissenimetamine tuleb soojalt vastu võtta. Kutsuksin seda isikut üles võtma ühendust pädevate komisjonidega ja liituma meiega siin täiskogul, et arutada, kuidas vähendada varade seadusevastase omandamise riske. Nagu ütlesin, on kriitiline lähenemisviis hädavajalik. Seetõttu kutsun üles läbipaistvusele ja avatusele, et kehtestada tasakaal ja kontroll, vastutuse ja aruandekohustuse süsteem.

Austatud president! Teen ettepaneku anda teile heakskiit, kuna ma ei avastanud ühtegi tõsist pettuse, vara ebaseadusliku omastamise või suurema skandaali juhtumit – olgu see täiesti selge! Mu raport on sellegipoolest kriitiline. Tahtsin näidata, et oleme suutelised paremaks. Raporti eesmärk on tagada, et enne järgmisi, 2014. aastal toimuvaid valimisi ei oleks meil ei suuri ega väikseid skandaale, et meedia ei nuhtleks meid sellise ebameeldiva kuulsusega.

Oma raportis üritasin anda peasekretärile ja parlamendi kõrgemale juhtkonnale mitmeid soovitusi, kuidas ennast teatava kriitika eest kaitsta. Arutasin mitmete probleemsete valdkondade üle. Üheks neist on tõsiasi, et peasekretär koostab oma aruande peadirektorite avalduste põhjal, kuid eelistaksin, et oleks olemas ka n-ö teine arvamus. Minu ettepanek on, et uuriksime veelgi põhjalikumalt avalike hangete keerulist süsteemi, sest selle puhul on tegemist olulise riskifaktoriga. Teen ettepaneku tagada, et avalikke makse ei kasutataks vabatahtlikesse pensionifondidesse, mille kindlustusmatemaatiline puudujääk on 121 miljonit eurot, sissemaksete tegemiseks.

Head kolleegid! Tahaksin lõpetuseks öelda paar sõna selle kohta, kuidas minu raport valmis. Püüdlesin oma variraportööridega positiivse koostöö poole ning esitati mõned väga konstruktiivsed muudatusettepanekud. Mul on siiski kahju sellest, et ühel hetkel esitas Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon vahest nii umbes 50 muudatusettepanekut sooviga jätta minu raportist välja selle tähtsaid osi. Mulle jääb vaid arvata, et parlamendi teatud struktuuride ja ettepaneku esitanud Euroopa Parlamendi liikmete vahel pidi olema mingi kokkupõrge. Minu arvates on see kahetsusväärne, sest Euroopa-meelse, kuid samal ajal kriitilise Euroopa Parlamendi liikmena oli minu peamine eesmärk esitada heakskiiduraportis väga konstruktiivset, väga positiivset lähenemisviisi.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki, raportöör. (PL) Austatud president, Algirdas Šemeta! Peab ütlema, et kõigis institutsioonides, millega seotud olen olnud − Euroopa Kohus, kontrollikoda, mida täna kohal ei viibi, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman ja Euroopa Andmekaitseinspektor −, on üldiselt asjad oluliselt paranenud, kuid see ei tähenda, et kõik oleks täiuslik.

Lubage mul öelda otsekohe, et kõige läbipaistmatud on nõukogu finantsid! Lisaks jätab suuresti soovida nõukogu koostöö eelarve heakskiidu küsimuses. Eelarvekontrollikomisjon on heaks kiitnud minu ettepaneku lükata edasi otsus, millega antakse nõukogu peasekretärile 2008. aasta eelarve täitmise kohta heakskiit. Analoogne olukord oli eelmisel aastal. Eelarvekontrollikomisjoni koordinaatorid kohtusid nõukogu Hispaania eesistumise esindajatega, eeldades, et eelmisel aastal pikaleveninud heakskiidumenetluse tulemusel koostöö alal toimunud edusammude valguses tuleks võtta positiivne hoiak. Sellel aastal saime kahjuks minu ja koordinaatorite esitatud küsimustele täiesti ebarahuldavaid vastuseid, mis tekitasid palju kahtlusi. Nimetatud põhjusel olen kõigi poliitiliste fraktsioonide koordinaatorite toetusel otsustanud heakskiiduotsuse tegemise edasi lükata. Siiani on ebaselged mitmed küsimused seoses välis- ja julgeolekupoliitika eri aspektide rahastamisega, iga-aastaste finantsaruannete ning lõpliku eelarvevälise arveldamisega. Oluliselt on vaja parandada arvete kinnitamise ning eelarvekirjete õiguslikuks aluseks kasutatavate haldusotsuste avaldamise korda. Lisaks on paradoksaalne, et paljud nõukogu esitatud andmed puudutasid eelnevat eelarveperioodi.

Euroopa Kohtu puhul võib täheldada teatud nõrkusi sisemises hankemenetluses – sama on täheldanud ka kontrollikoda. Toetame selles osas kontrollikoja soovitust sellele institutsioonile, et see parandaks oma hankemenetlust. Meile valmistab heameelt menetluste pikkuse vähenemine, kuid samal ajal täheldasime pidevat kohtuasjadega mahajäämust. Meil on hea meel ära märkida, et avati siseauditiüksus. Tervitame tava, mille kohaselt lisatakse tegevusaruandesse teave edusammude kohta võrreldes eelneva aasta heakskiidumenetlusega. Rõhutan tungivalt, et kahetseme Euroopa Kohtu alalist vastuseisu oma liikmete finantshuvide deklaratsioonide avaldamise suhtes.

Kontrollikoja puhul ei andnud välisaudit alust väita, et kojale eraldatud finantsressursse on kasutatud valesti. Ma kordan soovitust kaaluda võimalust tõhustada koja struktuuri, näiteks liikmete arvu kärpimisega, ning mitte kohelda kontrollikoda kui erilist poliitilist rühma.

Majandus- ja Sotsiaalkomitee puhul ei leitud kontrollikoja auditi käigus tõsiseid kõrvalekaldeid. Soovitame, et kõik ELi institutsioonid tõlgendataks ja rakendataks personaliga seotud finantsaspekte puudutavaid sätteid ühtemoodi, et mitte ühegi institutsiooni personali ei koheldaks priviligeeritult. Leiame, et on hea, et Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee on sõlminud halduskoostöölepingu. Julgustame mõlemat asutust teatama edusammudest sisekontrolli standardite ühtlustamisel.

Meil ei ole tõsiseid reservatsioone seoses Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsmaniga. Täheldasime, et Euroopa Ombudsman on oluliselt suurendanud ametikohtade arvu. Võib küsida, kas ametikohtade arvu peaks nii kiiresti suurendama, ehkki tööd on tõepoolest rohkem.

Kokku võttes on probleemid ainult nõukoguga. Ülejäänud kuue institutsiooniga probleeme ei ole.

 
  
MPphoto
 

  President. − Peame eraldatud ajalimiidist kinni pidama.

Ma sain teavet. Võtsime ühendust kontrollikoja presidendi kabinetiülemaga ja vaatasime läbi ka meie viimased arutelud Euroopa Parlamendis 2008. ja 2009. aastal. Kontrollikoda ega nõukogu ei viibinud kohal kummalgi korral. Kontrollikoda ja nõukogu ei viibinud meie arutelude juures.

Kontrollikoja president Vitor Caldeira on märkinud ka, et vastavalt oma tehnilisele funktsioonile leiab koda, et ta peab osalema eelarvekontrollikomisjoni kohtumisel, kuid jääma täiskogu istungi poliitilistes aruteludes tagaplaanile. President Caldeira võtab minuga päeva jooksul ühendust ja selgitab kontrollikoja seisukohta meie aruteludest osavõtmise suhtes.

Kontrollisime viimast kahte aastat ja kontrollikoda ei ole kohal viibinud. Kui tahame seda järgmiseks korraks korraldada, siis on võimalik, et järgmisel aastal nad osalevad. Meie istungist oli neid loomulikult teavitatud, kuid viimasel kahel aastal ei ole nad kohal viibinud. Kindlasti on nad kohal oktoobris ja novembris, kui nad esitavad oma raporti.

 
  
MPphoto
 

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). (NL) Austatud president! Aktsepteerin täielikult, et Euroopa Kontrollikoda täna siin ei viibi, kuid see, mida te äsja nõukogu puudumise, sealhulgas viimastel aastatel puudumise kohta ütlesite, näitab vaid seda, et tegemist on struktuurse ja süsteemse probleemiga. See on nõukogu tüüpiline käitumine, kui asi puudutab Euroopa rahaliste vahendite vastutustundlikku kasutamist. Tegelikult heidab teie sõnum nõukogu puudumisele veelgi halvemat valgust. Sel põhjusel ja selleks, et saata parlamendilt nõukogule kristallselge signaal, soovin teha ettepaneku, et lükkaksime edasi tänase arutelu nõukogule heakskiidu andmise kohta ning loobuksime seda küsimust täna arutamast.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki, raportöör. (PL) Austatud president! Tänan teid väga, et esitasite hoolikalt eelmiste aastate kohta käivad faktid. Tahaksin siiski väga kindlalt rõhutada, et Lissaboni leping on jõustunud ja selle alusel on Euroopa Parlamendi roll kasvanud. Sellega seoses võime õigustatult eeldada ja seda mitte niivõrd formaalsetel kui praktilistel ja poliitilistel põhjustel, et nõukogu esindajad, nagu eelnev sõnavõtja äsja mainis, viibiksid selle äärmiselt olulise arutelu juures, arutelu, mis Euroopa maksumaksjate ja Euroopa valijate seisukohast on arvatavasti kõige tähtsam arutelu üldse. Nõukogu puudumine on täielik arusaamatus ja kaldun nõustuma eelmise sõnavõtja ettepanekuga, et selles olukorras peaksime edasi lükkama nõukogu käsitleva osa arutelust ja ootama, kuni nõukogu esindajad siia kohale ilmuvad. Ma kordan seda, mida enne ütlesin, et nõukogu ei näidanud üles tahet meie kui eelarvekontrollikomisjoni esindajate või koordinaatoritega konstruktiivset koostööd teha, ning tänane ilmumatajätmine tundub olevat veel üks näide koostöövalmiduse puudumisest.

 
  
MPphoto
 

  Edit Herczog (S&D). − Austatud president! Kui Euroopa Parlament läbib heakskiidumenetluse ja hääletab selle üle, siis võtab ta sellega endale täieliku vastutuse 2008. aasta eest. Sel hetkel võtame vastutuse komisjonilt, nõukogult ja teistelt institutsioonidelt enda õlgadele. See ei ole pelgalt formaalsus, vaid väga tähtis moment.

Ma arvan siiski, et oleme kokku leppinud, et jätkame arutelu ja läheme edasi. Ärgem unustagem, et objektiivne põhjus on olemas – nimelt ei ole nii lihtne Hispaaniast siia tulla! Tean seda, sest mina tulin Azerbaidžaanist Bakuu ja Madridi kaudu ja siis maitsi. Ma olen väga hästi teadlik sellest, et täna ei ole õige päev selle küsimuse arutamiseks. Minu arvates piisab, kui palume institutsioone ja teisi heakskiiduga seotud isikuid, et nad näitaksid üles huvi ja oleksid kohal mais, kui toimub hääletamine. Seda soovitaksin mina.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Audy (PPE). (FR) Austatud president! Oleme harjunud, et nõukogu istekohad jäävad täitmata. Seega ei ole see esimene kord. Loobugem silmakirjalikkusest! Veel kord – leian, et see on kahetsusväärne! Arutelu osas pooldan selle toimumist.

Lisaks usun, et vastavalt teie administratsiooni hinnangule, ei ole meil õigust päevakorda muuta, kuna teie kinnitasite selle, kui istungjärgu taasalanuks kuulutasite. Seega olen selle poolt, et arutelu toimuks, ehkki väljendan veel kord oma kahetsust nõukogu puudumise pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Head kolleegid! Võtan täna ühendust nii kontrollikoja kui ka nõukoguga. Ma esitan nõukogule ja kontrollikojale meie ootused tuleviku suhtes väga kindlalt ning teatan neile, et nad peaksid sellistel istungitel osalema. Räägin sellest isiklikult ka José Luis Rodríguez Zapateroga, kuna tema juhib vahetuvat eesistumist. Ma loodan täna leida sellele tulevikuks lahenduse.

 
  
 

– Ime on sündinud! Kolleegid, arutasite, kui võimsad me pärast Lissaboni lepingut oleme. See on fantastiline võim! Nõukogu esindajad on kohe kohal! Austatud eesistuja, tänan teid, et tulite! Võtan ühendust kontrollikoja presidendiga. Tema kohalolek on meie arutelu ajal vajalik, nagu ka teiste institutsioonide esindajate. Võtan nende kõigiga täna ühendust.

Jätkame nüüd ja ma palun teid kõiki kinni pidada teile eraldatud ajalimiidist!

 
  
MPphoto
 

  Véronique Mathieu, raportöör. (FR) Austatud president, Algirdas Šemeta! Diego López Garrido, mul on teid siin väga hea meel näha ja teie poole pöörduda − tere tulemast! Ajavahemikul 2000−2010 olime tunnistajaks sellele, et ELi eraldatud toetused detsentraliseeritud ametile on suurenenud 610%. Toetused on suurenenud 95 miljonilt eurolt 579 miljoni euroni, kuigi nende ametite personal suurenes umbes 271%.

2000. aastal andsid ametid tööd 1219 inimesele, täna 4794-le. Nimetatud näitajates ei ole arvestatud Euroopa Ülesehitusametit, mis suleti 2008. aastal ning mille eelarvele heakskiidu andmise üle hääletame siin täna või hiljem Brüsselis.

Selline üldine kasv on kindlasti muljetavaldav. Sellele vaatamata seisis Euroopa Liit aastatel 2000−2010 silmitsi paljude väljakutsetega. Esiteks, kaks laienemisringi 2004. ja 2007. aastal, 12 uut liikmesriiki, ja muud väljakutsed, nagu tööhõive ja kutseharidus, sisseränne, keskkond, lennuohutus jpt.

Selles kontekstis annavad konkreetsetele vajadustele reageerimiseks loodud detsentraliseeritud ametid tänu oskustele, mida nad arendavad, vahetu panuse Euroopa Liidu edusammudele nende tohutute väljakutsete valguses. Sarnaselt peavad liikmesriigid nendes küsimustes tegema tihedat koostööd ning kõnealused ametid on suurepärane vahend sellisteks vahetusteks. Viimaseks, ametite rajamine üle kogu ELi territooriumi viib Euroopa oma kodanikele lähemale ning võimaldab teatavas ulatuses ELi tegevust detsentraliseerida.

Ametitele usaldatud ülesannete ulatus ning nende arvu, suuruse ja eelarve kasvamine nõuab siiski seda, et asutused täidaksid oma eelarveasutuse kohustusi ise. Parlamendi, nagu ka komisjoni siseauditi talituse ja kontrollikoja eelarvekontrollipädevust tuleb samuti suurendada, et tagada nõuetekohane järelevalve kõnealuste ametite üle. See ei vabasta neid siiski kohustusest järgida kehtivaid eeskirju.

Seoses 2008. aasta heakskiidu andmisega osutaksin siinkohale probleemidele, mis kahjuks esinevad paljudes ametites: hankemenetluste nõrkus; värbamiste ebarealistlik kavandamine ning personalivaliku menetluste läbipaistmatus; tegevusassigneeringute ülekandmiste ja tühistamiste suur arv; tegevuse kavandamise nõrkus, konkreetsete eesmärkide puudumine.

Täheldasime, et hoolimata ametite jõupingutustest on mõnel neist ikka veel raskusi ELi finants- ja eelarvemääruste kohaldamisega, mille üheks põhjuseks võib olla nende suurus. Väiksematel ametitel on suuremaid raskusi ELi õigusaktidega kehtestatud karmi korra järgmisega. Sellest rääkides ootan institutsioonidevaheliselt töörühmalt järeldusi, et tagada, et aastast aastasse ei korduks samad probleemid. Sellele vaatamata ei takista need raskused 2008. finantsaastale heakskiidu andmist.

Olukord erineb Euroopa Politseikolledži (CEPOL) puhul. Kuigi 2007. aastaga võrreldes võib täheldada CEPOLi juhtimise mõningast paranemist, leiti teostatud auditi käigus juhtumeid, kus haldus- ja finantseeskirju oli jõhkralt eiratud. Seetõttu teeme ettepaneku politseikolledži puhul heakskiidu andmine edasi lükata.

Kokkuvõttes tahaksin esile tõsta jõupingutusi, mida osa ameteid on oma juhtimise parandamiseks teinud. Mõned ametid on otsustanud kaugemale minna ning on viinud sisse eeskirjad, mis on väärt kiitust, ning ma mainin neist vaid väheseid. Euroopa Toiduohutusamet, mille puhul lisaksin ka, et nad täitsid oma koordineerimisrolli väga tõhusalt, on kasutusele võtnud riskihindamisprotsessi. Euroopa Keskkonnaagentuur on projektide edenemise ja ressursside kasutamiseks reaalajas jälgimiseks rakendanud juhtimiskontrollisüsteemi. Viimaseks, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond on töötanud välja süsteemi, millega jälgitakse nende antavat teavet. Lõpetuseks tahan öelda, et loomulikult julgustan teisi ameteid toodud näiteid järgima.

 
  
MPphoto
 

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. − Austatud president! Lubage mul tänada eelarvekontrollikomisjoni ja isiklikult raportöör Liberadzkit ja tema kaasraportööre koostatud raportite eest ning soovituste eest anda komisjonile 2008. finantsaasta eest heakskiit. Sooviksin tänada ka Inés Ayala Senderit tema raporti eest Euroopa Arengufondi eelarve täitmise kohta ja Véronique Mathieu’d ametite korduvate probleemide põhjaliku analüüsi eest!

2008. aasta heakskiidumenetlus on lõpule jõudmas. See oli intensiivne periood, kuid mis kõige tähtsam, see oli meie institutsioonide konstruktiivse dialoogi algus. Komisjoni kollegiaalseks eesmärgiks on endiselt saada kontrollikojalt märkusteta kinnitav avaldus. Usun, et meie viimase aja jõupingutused on seda ilmekalt näidanud.

Juba on tehtud edusamme, kasutusele on võetud lihtsustusi, paremaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme 2007.−2013. aasta programmiperioodi alusel ning eri tegevuskavasid, mis on vähehaaval tõestamas oma positiivset mõju eksimuste määrale. Järgmisel, praegu ettevalmistamisel oleval finantsperioodil on tänu programmide uuele põlvkonnale võimalik astmeliselt oluliselt edasi liikuda. Programmide eesmärk peaks oleks paremini tasakaalustada sihiks seatud kõlblikkuskriteeriume, kontrollide kulu ja kulutuste kvaliteeti.

Ma jagan siiski oma kaasvolinikega soovi, mida väljendasite oma heakskiiduotsuses: tahame peagi olla tunnistajaks viimastel aastatel Euroopa Liidu eelarve finantsjuhtimises tehtud edusammude mõõdetavale kiirenemisele, sealhulgas peamiste sidusrühmade vastutuse ja aruandekohustuse tugevnemisele. Tihe ja intensiivne komisjoni ja Euroopa Parlamendi koostöö on selles suhtes otsustava tähtsusega. Teame siiski kõik, et sellest ei piisa kohapeal konkreetsete ja säästlike edusammude kiirendamiseks. Kui tahame edu saavutada, siis on meil vaja uut partnerlust kõigi sidusrühmadega ning mitte sugugi vähem ei ole meil vaja liikmesriikide ja Euroopa Kontrollikoja kaasamist.

Komisjon ei oota finantsmääruse muudatusettepanekute jõustumiseni, et kutsuda liikmesriikide ametiasutusi üles võtma endale täies ulatuses kohustused, mida Lissaboni lepinguga on tugevdatud, ennetades sellega meetmeid, mis on finantsjuhtimise parandamiseks hädavajalikud.

Ma arvan ka, et kontrollikoja väljendatud sõltumatul kinnitaval avaldusel on otsustava tähtsusega roll komisjoni finantsjuhtimisele. Kui muuta kinnitava avalduse valdkondadeks jaotust, siis muutub eri värvidega märgitud valdkondadega seotud eelarve osakaal.

Komisjon tervitaks seda, kui kontrollikoda kaaluks lähiajal eri vigade ohuga valdkondadevahelisi erisusi ning teavitaks meid 2007.−2013. aasta õigusaktides kasutusele võetud juhtimis- ja kontrollisüsteemide lisandväärtusest. Ma loodan ka, et kui kaasseadusandja on nõustunud lubatud vigade ohuga, siis kontrollikoda kaaluks seda uut kontseptsiooni, nagu ta vajalikuks peab.

Vastavalt komisjonile esitatud taotlusele koostab ta uue tegevuskava 2010. aastaks ja järgnevateks aastateks ning saadab selle parlamendile. Komisjon teeb koos teiste seotud pooltega kõik, et kiirendada vigade määra vähendamist, et 2014. aastaks oleks Euroopa Kontrollikojal võimalik lisaks veel 20% eelarvest rohelisena liigitada.

Uue tegevuskava, mille esitan teile juba järgmisel kuul, keskmes on kõigi sidusrühmade kaasamine finantsjuhtimise parandamise ja liidu rahandushuvide kaitsmise ühise eesmärgi saavutamiseks. Teie kaalutlusi, mida väljendasite 2008. aasta heakskiiduotsuses, võetakse nõuetekohaselt arvesse. Ootan konstruktiivset arutelu!

 
  
MPphoto
 

  Michael Gahler, väliskomisjoni arvamuse koostaja. (DE) Austatud president! 2008. aastal tehti väliskomisjoni vastutusalas olevates poliitikavaldkondades makseid 5 miljardi euro ringis. Tagasi vaadates võib öelda, et IV kategooria jätkuv alarahastamine on selge. Kontrollikoda avastas mõned ebatäpsused ning leiab, et komisjoni välisabi-, arenguabi ja ühinemiseelse abi järelevalve- ja kontrollisüsteem on vaid osaliselt tõhus. Komisjon viitab kontrollikoja konkreetsele lähenemisviisile, mille kohaselt saab see hinnata komisjoni tööd ainult ühe aasta alusel, ning väidab, et põhjus on selles, et enamik kavasid ja nende kontrollsüsteeme on oma olemuselt mitmeaastased. Minu arvates on tähtis, et kontrollikoda ei räägi siinkohal pettustest ega vahendite omastamisest.

Pigem räägitakse ELi välisabi hoolikast viivitusteta ja võimalikult tõhusast käsitlemisest ning samuti üksikasjalikust dokumentatsioonist ja aruandekohustusest, kuna häiriv on see, kui projektidega ettenähtud ajaks valmis ei jõuta või kui nende tulemused ei ole selged. See seab ohtu meie välispoliitika edu. Asjaoluga, et kontrollikoda on leidnud, et vigade määr on vähenemas, avaldatakse seega eelmisele komisjonile kiitust seoses välisabi, arengute koordineerimise ja laienemispoliitikaga tehtud töö eest.

Õigusraamistikus toimunud muudatused hakkavad samuti ilmselt oma mõju avaldama. Türgi ühinemiseelse abi eriraportis on esimesed viited 2007. aasta uue ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga eraldatud rahaliste vahendite kasutamise paremale kontrollimisele. Tulevastes aruannetes, raportites ja ülevaadetes tuleb näidata, kui vastutustundlikult ja edukalt abisaajad ELi abi käsitlevad. Peame olema suutelised oma välispoliitikat paindlikult kohandama, et saaksime välispoliitilisi huvisid tõhusalt kaitsta.

Pöördume seega komisjoni poole, et see jätkaks finantsmääruse parandamise, uue finantsraamistiku, eelarvereformi ning eeskätt Euroopa Välisteenistuse arendamisega. Kokkuvõttes saan siiski soovitada anda väliskomisjonile heakskiit 2008. aasta eelarve täitmise eest.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Rainer WIELAND
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Ingeborg Gräßle, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. (DE) Austatud juhataja! Nõukogu eesistuja, volinik, head kolleegid! Meil on täna olnud juba huvitav hommik. Tegelikult tahtsin esineda hoopis teistsuguse sõnavõtuga. Ma ei kanna seda ette, sest arvan, et me ei tohi lihtsalt eirata seda, mis täna juhtus.

Meil on tegemist sellega, et ei täiskogu ega ka muud institutsioonid võta heakskiidu andmist mingil moel tõsiselt. Komisjon on ainus, kes sellesse tõsiselt suhtub. Tema on see, kellega kõneleme, ja see, kellele tuleb vastavalt Lissaboni lepingule heakskiit anda. Kellegi teise, nimelt teiste institutsioonide suhtes heakskiidu andmist leping ei reguleeri. Meie jaoks on see probleem. Kujutame endale ette, et kahe aasta pärast, kui Euroopa Välisteenistusest on saanud Euroopa institutsioon, siis võib-olla ei näe me selle esindajaid siin. Siis kogeme seda, mida juba kogenud oleme, nimelt seda, et kõik ülejäänud institutsioonid ei pea isegi vajalikuks kohale ilmuda ja kuulata, mida parlamendil kui eelarve kinnitajal neile öelda on. Sellel aastal on nõukogu olnud kiiduväärt erandiks, nagu oli eelmisel aastal ka eesistujariik Rootsi.

Kui võtame selle, mis siin toimub, otsekui parlamendi põhiõigusena heakskiidu andmise aluseks, siis hoiatan teid, et parem on mitte käiku lasta esitatud ettepanekut muuta Euroopa Välisteenistus veel üheks institutsiooniks, sest see kuulutaks meie mõju lõppu, kuna mõju on nii hõlpsasti välditav. Parlament on ainus institutsioon, mis veel esindatud on. Tahaksin eriti parlamendi presidenti tänada selle eest, et ta täna hommikul meie õigusi kaitses ning lubas, et algatab kõigi teistega kõnelused!

Mis kasu on meil heakskiidu andmise õigusest, kui me ei võta seda tõsiselt ja kui me ei pane teisi seda tõsiselt võtma? Seetõttu peame heakskiidumenetlust väga põhjalikult kaaluma. Me ei saa edasi minna nii, nagu me seni seda teinud oleme.

Tahaksin haarata initsiatiivi ja pöörduda veel kord nõukogu poole. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on nõukogu üks institutsioonidest ja nõukogu president on üks institutsioonidest. Me ootame, et see olukord kohe eelarvet käsitletavates õigusaktides legaliseeritakse. Peate ise tagama, et teie kohustused eelarveõiguses korrektselt kinnitatakse ning see käib isegi nõukogu presidendi kohta. Peate oma kohustused legaliseerima ning kutsun teid üles tegema seda esimeses järjekorras!

 
  
MPphoto
 

  Jutta Haug, keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tahaksin rääkida vaid ühest küsimusest, mis tõepoolest skandaalne on. Ma räägin Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskusest (ECDC), mis asub Stockholmis. Alates 2005. aasta maist on selle kõrge kvalifikatsiooniga töötajad pidanud töötama absoluutselt vaenulikus keskkonnas. Siiani ei ole Rootsi valitsus suutnud ECDCga sõlmida accord de siege’i, kuigi ta väga tahtis seda ametit, nagu liikmesriigid ikka väga tahavad endale ameteid saada.

Tänase päevani ei ole mitte ühelegi töötajale antud isikukoodi, nn Folkbokföring-numbrit. Seda koodi kasutavad riiklikud haldusorganid, asutused ja eraettevõtted aga oma klientide identifitseerimiseks. Järelikult ei ole võimalik registrisse kanda Rootsis sündinud lapsi; näiteks energia-, gaasi, telekommunikatsiooni- ja televisiooniettevõtted ei osuta neile teenuseid, majaomanikud keelduvad sõlmima pikaajalisi üürilepinguid ning probleeme on arstiabi saamisega. Abikaasade jaoks tähendab see seda, et Rootsis on neil võimatu füüsilisest isikust ettevõtjaks hakata. Samuti on neil tohutult raske tööd leida. See nimekiri võiks jätkuda. Üks on selge: Rootsis ECDCs töötavad isikud on lihtlabaselt ilma jäetud Euroopa õiguses kinnistatud põhiõigustest. Tulemuseks on see, et kogu see lugu on esitatud meie petitsioonide komisjonile. Igal juhul on olukord väljakannatamatu...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Wim van de Camp, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. (NL) Austatud juhataja! Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni 2008. aasta eelarve kohta ei ole enam eriti midagi öelda. Komisjonis toimunud arutelud ja raportid on heitnud juba asjadele piisavalt valgust. Leidsime, et 2008. aastal toimus Solviti osas üsna oluline eelarve alatäitmine, kuid olukord muutub 2009. ja 2010. aastal. Sellegipoolest tahaksin volinikku tungivalt paluda, et ta lihtsalt tagaks, et Solviti eelarvet kasutatakse mõislikult. Mõistan, et eelarvet tuleb kulutada vastutustundlikult, kuid näen nüüd, et selles valdkonnas on teabeandmine ikka veel ebapiisav.

Siit edasi arutledes tohin ehk teha märkuse 2009. aasta detsembris kasutuselevõetud teenuste direktiivi kohta. Euroopa Liidus on väga suur vajadus selle direktiivi kohta teavet saada.

Austatud juhataja! Minu teine märkus on seotud liikmesriikide tegelikult teostatavate tollikontrollidega. See ei ole just teema, mida siin peaks arutama, kuid oleme näinud, et liikmesriigid ei kontrolli piisavalt importkaupa, ning ma kordaksin oma palvet, et komisjon kohtuks liikmesriikidega, et neile see probleem edastada, et tagada kauba impordi suhtes nõuetekohaste kontrollide teostamine.

Lõpetuseks, nagu mitmed kaasparlamendiliikmed ja ka volinik ise on märkinud, on eelarve-eeskirjad mitmetes punktides ikka veel liiga keerulised, mis tähendab, et ka seotud kontrollimehhanismid on väga keerulised. Seetõttu lisan oma hääle kõigile üleskutsetele eeskirjade lihtsustamiseks või siis vähemalt parandamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Inés Ayala Sender, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. (ES) Austatud juhataja! Ma palun teil käsitada esimest osa kui kodukorda puudutavat märkust, kuna tahaksin enne selle arutelu lõppu teada saada, kas parlament kutsus nii kontrollikoja kui ka nõukogu esindajaid sellele arutelule, ning ma tahaksin vastavate dokumentide kohta teavet saada või neid näha. Ma tahaksin samuti teada, kas eelmisel aastal − ehkki kolleeg Gräßle väitis, et eesistujariik oli siin kohal − viibis nõukogu heakskiiduarutelu juures.

Kas palun lülitaksite nüüd sisse kella minu sõnavõtuks transpordi heakskiiduga?

Tahaksime kõigepealt esile tõsta seda, kui rahul oleme kõrgete kasutusnäitajatega, mille tunnistajaks on transpordi- ja turismikomisjon olnud seoses üleeuroopalise transpordivõrgu kulukohustuste ja maksete assigneeringutega, mis mõlemad saavutasid peaaegu 100% taseme.

Meil on loomulikult vaja, et liikmesriigid tagaksid, et liikmesriikide eelarvetest eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid, ning tahaksin veel kord osutada sellele, et parlament on alati toetanud nende võrkude suuremat rahastamist. Usume, et võrkude projektide läbivaatamise käigus sellel, 2010. aastal on võimalik hinnata, kas kulutused on olnud piisavad ja tõhusad. Igal juhul on järelevalve kindlasti seda olnud.

Tervitame ka tõsiasja, et Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti aastaaruanne on seaduslik ja korrektne, ehkki meile teevad muret värbamisprotsessi viivitused. Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraat on meid siiski teavitanud sellest, et olukord parandatakse.

Teisest küljest teeb meile muret transpordiohutuse makseassigneeringute vähene kasutamine, Marco Polo programmi, mida parlament toetab, isegi veel vähesem kasutamine ning reisijaõiguste assigneeringute erakorraliselt vähene kasutamine.

Meile teeb projekti suurust arvestades muret ka programmi Galileo makseassigneeringute ebapiisav kasutamine ja meil on kahju, et turismi kohta täielikult andmed puuduvad. Loodame, et uues institutsioonilises raamistikus andmete puudumise probleem laheneb.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Audy (PPE). (FR) Austatud juhataja! Ma olen kahevahel, kas sõna võtta või mitte. Mul on kahju nende kodukorda puudutavate märkuste eest. Ma tahaksin kõigepealt tervitada nõukogu ja tänada ministrit, et ta meiega ühines! Austatud juhataja! Ma usun, et tavapäraselt antakse nõukogu esindajale sõna pärast komisjoni esindaja sõnavõttu. Nõukogu ei esinenud aga enne poliitilist arutelu, ehkki võttis sõna arutelu lõpus. Võib-olla oleks hea mõte talle konkreetselt sõna anda, et ta saaks vastata meie raportöörile, kes tegi ettepaneku lükata heakskiidu nõukogule andmine edasi.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Saavutame nõukoguga kokkuleppe selles, kas ta peab sõna võtmist vajalikuks.

 
  
MPphoto
 

  László Surján, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. (HU) Heakskiidu andmine on juriidiline toiming ja ma arvan, et regionaalarengukomisjonil ei ole põhjust vaielda heakskiidu andmisele vastu. Samal ajal on heakskiidu puhul tegemist poliitilise hinnanguga. Selle abil selgub, kas oleme saavutanud endale 2008. aastal seatud eesmärgid ning kas tehtud kulutuste vastutasuks oleme saanud piisavalt väärtusi.

Ühtekuuluvuspoliitika hindamisprotsessiga seoses ringleb mitmeid väärarusaamu, sealhulgas ka siin täiskogul. Tahaksin toonitada, et mitte iga viga ei ole pettus. Ülehindame väga tihti kontrollikoja või muu auditi käigus tehtud kriitikat, mis muudel juhtudel oleks täiesti asjakohane. Tahaksin osutada sellele, et meil ei ole läbipaistvaid mõõtetulemusi. Meil on vaja ühtset metoodikat, et mõõta mõjusust, tõhusust ja isegi toetuse vastuvõtmise suutlikkust, mis mängib põhirolli otsuses, kuidas ühtekuuluvuspoliitikaga edasi minna.

2008. aastal pärines ainult 32% sellest planeerimistsüklist, kusjuures ülejäänu võeti 2006. aastale eelnenud tsükli kulutustest. Seega on raske hinnata, kui edukalt me 2008. aastal uue tsükli eesmärke täitsime. Mõned liikmesriigid ei küündinud isegi 32%ni. Rahaliste vahendite kasutamisega viivitamise eest kannavad vastutust kõik. Komisjoni ja parlamendi lihtsustamise soovitused, mida oleme teinud vastuseks kriisile alates 2008. aastast, on kõik teeninud meie olukorra parandamise huvisid. Pall on liikmesriikide väljakupoolel – seal peab toimuma märkimisväärne edasiminek.

 
  
MPphoto
 

  Edit Bauer, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. (HU) Tahaksin meelde tuletada, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 8 on meeste ja naiste võrdsuse edendamine üks Euroopa Liidu põhiväärtustest, mida ELi tegevuses austama peab ning mille üle peaks seega olema võimalik teostada järelevalvet ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses. Selleks on paratamatult tarvilik, et eelarve kasutamist käsitlevad andmed oleksid asjakohases jaotuses kättesaadavad.

Täheldame kahetsusega, et vaatamata meie jõupingutustele ei ole andmed, mille abil oleks võimalik eelarvekulude jagunemist sugude lõikes kindlaks teha, ikka veel kättesaadavad. Eeskätt kehtib see kõigi nende valdkondade kohta, mis on spetsiaalselt ellu kutsutud diskrimineerimise lõpetamiseks, näiteks Euroopa Sotsiaalfondi kaudu.

Tahaksin eriti mainida ühte teemat: Soolise Võrdsuse Euroopa Instituudi loomisega viivitamine. Instituut pidi tegevust alustama 2008. aastal, kuid see avatakse ametlikult alles selle aasta juunis. See tekitab ilmselgelt eri probleeme ka eelarveprotsessis. Arvestades, et eri mitmeaastaste programmide vahekokkuvõte tehakse 2010. aastal, siis sooviksin veel kord paluda komisjoni, et ta töötaks välja seire- ja hindamissüsteemi, mille abil oleks võimalik rakendada võrdsuse põhimõtet eri eelarvekirjete puhul ning jälgida eri eelarvekirjete kasutamise mõju põhjendamatute erinevuste arengule.

 
  
MPphoto
 

  Gay Mitchell, arengukomisjoni arvamuse koostaja. − Austatud juhataja! Arengu perspektiivist seisneb eelarve täitmisele heakskiidu andmise tähtsus selles, et maksumaksjatele üle kogu Euroopa lubatakse, et rahalisi vahendeid kasutatakse arengumaailmas abi tõhususe seisukohast mõjusalt ja tõhusalt ning et me peame ODA panuse puhul kinni oma 0,7% eesmärgist. Peame kasutama oma praegust abieelarvet tõhusalt, st mitte andma rohkem abi, vaid paremat abi.

Peame ELi rahalisi vahendeid kasutama seemnena, millest saaksid kasvada kohalikud lahendused. Peame leidma võimalusi, kuidas anda arengumaade inimestele omandiõigus nende arengule, näiteks edendada konkreetselt maaomandi võimaldamist üksikisikutele, peredele ja kogukondadele.

Igal aastal sureb sünnitusel loendamatu hulk naisi. AIDS, malaaria ja tuberkuloos nõuavad ikka veel igal aastal umbes nelja miljoni inimese elu. Arengumaailmas on ligi miljard kirjaoskamatut. Sellepärast seadsime parlamendi, komisjoni ja nõukoguga eesmärgi kulutada 20% põhikulutustest haridusele ja tervisele. Huvitav oleks näha, kas need eesmärgid on täidetud.

Iga kord arengumaailma külastades rabavad mind arukad ja söakad noored inimesed, keda ma kohtan. Need noored inimesed on täpselt sama võimekad nagu noored inimesed igal pool. Nad vajavad pealehakkamiseks võimalusi ja julgustust. Haridusesse investeerimine on siinkohal võti. Sel põhjusel leppisid parlament, komisjon ja nõukogu nendes eesmärkides kokku. Nüüd tuleb tagada auditisüsteemi abil, et me need eesmärgid täidame.

Tahan mulle jäänud paari sekundi jooksul täiskogule öelda, et minu arvates on üks võimalustest, kuidas päästa inimesi kohutavast vaesusest, luua arengumaailmas maa omandiõigus. Ma võin teile tuua näite sellest, kus see toimis – minu kodumaal 18. ja 19. sajandil. Kui tahate teada, miks Iirimaa jagatud on, siis selle põhjuseks on see, et edukatele inimestele anti väiksed maalapid.

On aeg lõpetada mõtlemine inimestele kui ainult abivajajatele! Vaja on hakata mõtlema inimestele, kelles on ettevõtlikkust, et ise hakkama saada, kui neid selles ainult toetada.

 
  
MPphoto
 

  Ville Itälä, fraktsiooni PPE nimel. (FI) Austatud juhataja! Tahan alustuseks tänada nõukogu ja ma hindan asjaolu, et nõukogu kohal viibib, sest küsimus on selles, kas nõukogu tõepoolest tahab maksumaksjate raha kulutamise eest vastutust võtta ja kas nõukogu tahab näidata parlamendi ja koostöö suhtes austust. Seega on nõukogu kohalolek tähtis.

Oma sõnavõtus keskendun parlamendi heakskiidule ja tahan tänada Bart Staesi tema suure koostöövalmiduse eest! Ma nõustun tema väga mõistlikul põhjusel: parlament suudab ainult siis hästi töötada, kui otsuseid langetatakse avatult ja läbipaistvalt. Nii saame olla kindlad, et ei teki skandaale. Teame, et ükskõik kui väikesest summast räägime, kui kuritarvitused ilmnevad, siis on meie maine kauaks ajaks kahju saanud. On äärmiselt tähtis, et seda ei juhtuks. Me ei räägi mitte parlamendi rahast, vaid maksumaksja rahast. Seega peab süsteem olema veekindel, et saaksime lõppkokkuvõtteks endale vastutuse võtta.

Bart Staesi raportis oli palju häid põhimõtteid, kuid minu fraktsioon jõudis seisukohale, et raport peaks olema lühem ja tihedam ning see oli põhjus, miks me osa materjalist raportist välja jätsime. Lisaks uskusime, et raport oleks pidanud sisaldama konkreetseid punkte Euroopa Parlamendi liikmete ja parlamendi kui terviku tegevuse kohta tegelikus õigusloomealases töös.

Näiteks lisasime mõned punktid kinnisvarapoliitika kohta, mille osas on veel palju paranemisruumi. Meil on vaja täpseid ja selgeid selgitusi, miks selles valdkonnas probleeme leidub. See oli pika arutelu põhjus. Tahame teada, miks on külastajate keskuse valmimine ajakavaga võrreldes mitu aastat hilinenud. Mis probleem siin on? Tahame nendele küsimustele vastuseid!

Siinkohal oleks paslik edastada meie õnnesoovid, arvestades, et lõpuks suutis parlament koostada kiiresti määrused nii parlamendiliikmetele kui ka assistentidele. Tõsi, see on suur edasiminek, kuid muuta on vaja veel palju.

Lubage ma toon ühe näite! Vastavalt uuele määrusele pean ma kõigepealt lendama siit Strasbourgist Soome ja alles sealt tohin ma lennata Brüsselisse. Isegi see ei loe, kui mul järgmisel päeval oleks vaja Brüsselis kohtuda külalistega või valmistada ette raport: ma ei tohi minna siit otse Brüsselisse. Kui ma seda teen, siis ei maksta mulle tagasi ei reisikulusid ega muid hüvitisi.

Ma ei saa aru, miks peab meie elu nii ebamugavaks tegema, kui me teame, et reis siit minu kodulinna võtab terve päeva ning sealt tagasitulekuks kulub veel üks päev, kui ma peaksin tahtma minna Brüsselisse, et seal tööd teha. Kui ma küsisin, miks see nii on, vastati mulle administratsioonist, et ma võin Soome lennata Rooma või Ateena kaudu. Mul ei ole Roomas ega Ateenas ei bürood ega tööd, küll aga Brüsselis.

Kui meil on kaks töökohta, siis on mõistlik, kui saame tööd teha mõlemas kohas. On veel valdkondi, kus meil on vaja asjad korda saada. Ma tulen nende juurde tagasi järgmise aasta raportis.

 
  
MPphoto
 

  Edit Herczog, fraktsiooni S&D nimel. (HU) Austatud juhataja, head kolleegid! Sooviksin alustada tänusõnadega. Bart Staesi ja Euroopa Liidu Kontrollikoja väljapaistev ja põhjalik töö on võimaldanud meil hoolikalt ette valmistada aruanne parlamendi 2008. aasta eelarve kasutamise kohta. Võlgnen samuti tänu oma kaasparlamendiliikmetele, kelle esitatud muudatusettepanekud aitasid kaasa raporti viimistlemisele.

Faktide hindamise osas valitses meie seas üksmeel. Tekkinud erimeelsused olid seotud põhiliselt sellega, kuidas leitud vigu oleks võimalik parandada. Nüüd, kus hääletame heakskiidu andmise üle, võtame meie, Euroopa Parlamendi valitud liikmed täieliku juriidilise vastutuse 2008. aasta eelarve eest. Kinnitame Euroopa kodanikele, et parlament on kasutanud rahalisi vahendeid selleks, milleks nad olid ettenähtud ja teinud seda kooskõlas eeskirjadega. Neil päevil, kui kriis koormab iga kodanikku, peame olema maksumaksja raha kulutamisel eriti hoolikad. Standardid, mida endale kehtestame, peavad olema kõrgemad kui standardid, mida kehtestame teistele, ja see on meie usaldusväärsuse ja aususe võti. Samal ajal peame olema selged ka selles suhtes, et meie järelevalve ei ole iseenesest piisav, et tagada rahaliste vahendite arukas ja eeskirjadekohane kulutamine. See on võimalik ainult siis, kui seame sisse usaldusväärse, kindla sisekontrollisüsteemi. Meie, sotsialistide arvates on see kõige olulisem. Seetõttu tahaksin keskenduda sellele punktile.

Peame asetama suuremat rõhku järelevalve all olevate institutsioonide sisekontrolli nõuetekohasele toimimisele, sest meie veendumuse kohaselt on parem probleeme ennetada, kui otsida neile hiljem lahendusi. Nõuetekohaselt toimiva sisekontrollisüsteemi tähtis garantii on institutsiooniline sõltumatus. See garanteerib objektiivsuse ja võimaldab tagada rahvusvahelistest raamatupidamiseeskirjadest ja headest tavadest kinnipidamise. Standardite olemasolu ei taga iseenesest tõhusat sisekontrollisüsteemi. 2009. aastal võis selles osas näha olukorra paranemist. Mitte ükski sisekontrollisüsteem − olgu see nii keeruline kui tahes − ei ole vaba vigadest, kuna see on inimeste tehtud, ning seetõttu anname igal aastal oma heakskiidu.

Minu arust on oluline rõhutada, et toetasime kõiki neid esitatud muudatusettepanekuid, mis olid konkreetsed, saavutatavad ja realistlikud, kuid lükkasime tagasi iga üldistuse, mis meie seisukohta ei parandanud, vaid pigem ähmastas. Lükkasime tagasi kõik ettepanekud fraktsioonide sõltumatuse vähendamiseks. Oleme veendunud, et Euroopa Parlamendi fraktsioonide sõltumatus on lahutamatu nende finantsvastutusest. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis teeb oma tööd täie teadlikkusega sellest vastutusest. Kui teised fraktsioonid soovivad oma tegevust parandada, siis las nad teevad seda. Olles teiega jaganud oma mõtteid, palun teil raport vastu võtta ja anda Euroopa Parlamendi nimel oma heakskiit!

 
  
MPphoto
 

  Gerben-Jan Gerbrandy, fraktsiooni ALDE nimel. (NL) Austatud juhataja! Ma olen Briti rokkgrupi Genesis suur austaja. Neil on fantastiline lugu „Dance on a Volcano” ja mulle meenus see sel nädalal, kui vulkaanilise tuha teema on domineerinud. Mitte et see laul oleks pannud mind tahtma Islandile tantsu vihtuma minna, vaid pigem tuli see mulle meelde seoses tänahommikuse aruteluga 2008. aasta kulude põhjendatuse üle ja see on veel üks aasta, kui Euroopa Kontrollikoda ei saanud oma kinnitust anda. Siin toon paralleeli vulkaanil tantsimisega – vulkaanil, mis ei ole täidetud mitte laava, vaid usaldamatusega. Euroopale avaldatakse igast suunast survet, näiteks surve eurole ning ELi ja rahvuslike väljavaadete vahelise konflikti surve. Juba sellest piisab, et see metafooriline vulkaan tegutsema hakkaks, nii et meil ei ole vaja viletsat finantsaruandlust ja avalikkuse usaldamatust, et panna vulkaan purskama.

Kuidas seda vältida? Minu arust on ainult üks viis, milleks on läbipaistvus; optimaalne läbipaistvus kõigis institutsioonides. Läbipaistvus nõukogus − ja seega liikmesriikides − just seetõttu, et see on igal aastal peamine eiramiste allikas. Muuseas, mul on hea meel, et nõukogu ikka veel siin on. Ma pöörduksin liikmesriikide poole palvega, et nad oleksid Euroopa rahaliste vahendite kulutamisel läbipaistvad, et nad lõpuks ometi annaksid igal aastal avalikult aru nende kulutuste kohta. Ma ei suuda mõista, miks nad jonnakalt selle vastu on. Ma olen veendunud, et kui liikmesriigid oma raha samamoodi kasutaksid, ei oleks see nende kodanikele vastuvõetav.

Mis õige, see õige! Kuid rohkem läbipaistvust on vaja ka meie enda parlamendis. Bart Staes on õigusega koostanud väga kriitilise raporti ning pärast kogu edasiminekut viimastel aastatel on saabunud aeg aknad valla lükata ja ükskord lõplikult Euroopa üldsusele näidata sellesama läbipaistvuse abil, et me suudame nende rahaga vastutustundlikult ümber käia, sest selles ju küsimus ongi.

Minu viimane märkus puudutab nõukogu ja parlamendi omavahelisi suhteid. Umbes 40 aastat tagasi peeti vajalikuks aumeeste kokkulepet, et kaks poolt teeksid suhtelises rahus ja vaikuses koostööd, selle asemel, et rentslis kakelda. Toona osutus see kokkulepe väga kasulikuks, kuid õiglane on öelda, et enam see ei toimi, sest enam me ei kakle rentslis. Minu arvates on siiski olulisem see, et nõukogu ja parlament on nüüd tugevad küpsed institutsioonid ning peaksid sellistena suutma teineteist küpsel viisil jälgida, isegi kui aumeeste lepingut ei ole. Sooviksin nõukogult küsida, kui nad kord juba kohale on ilmunud, kas nad annaksid mulle vastuse ja kas nad nõustuvad, et kaks institutsiooni võiksid teineteist tõhusalt jälgida ilma, et selleks oleks vaja aumeeste kokkulepet.

Kui meil on aumeeste kokkuleppe asemel vastastikune avatus, siis saavad nõukogu ja parlament harmoonias tantsida kartmata, et maa nende jalge all avaneb või et üldsuse usaldamatus viib vulkaanipurskeni.

 
  
MPphoto
 

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (NL) Austatud juhataja! Volinik, Diego López Garrido, head kolleegid! Ma võtan nüüd sõna oma fraktsiooni nimel ja mitte kui parlamendi raportöör heakskiidu andmiseks. Mul on võimalus seda hiljem teha.

Tahaksin tõstatada paar küsimust. Esimene puudutab komisjonile heakskiidu andmist. See küsimus on nii volinikule kui ka nõukogule ja on seotud tõsiasjaga, et 80% meie rahalistest vahenditest kulutatakse tegelikult liikmesriikides ning parlament on palju aastaid pooldanud riiklikke juhtimist käsitlevaid deklaratsioone. Raportöör Liberadzki esitab mitmes lõigus uued võimalused väga selgelt. Meil on uus alusleping ning selle lepingu artikli 317 lõike 2 uus sõnastus võimaldab komisjonil esitada ettepanekuid kohustuslike riiklike juhtimist käsitlevate deklaratsioonide võimalikult ruttu kasutuselevõtmiseks. Volinik Šemeta, paluksin teil sellele oma vastuses vastata! Kas te olete valmis seda võimalust kasutama? Neli liikmesriiki juba teevad seda, mis on tervitatav, kuid nad teevad seda neljal eri moel, nii et võiksime seda kuidagi koordineerida.

Nõukogu võib öelda: see on küll õiglane, kuid selle vastu räägivad praktilised põhjused. Mõnedes liikmesriikides on föderaalriigid vastastikuste üksustega, nagu Belgia linnadega Valloonia, Brüssel ja Flandria, nii et kuidas peaks Belgia föderaalminister saama esitada riiklikku juhtimist käsitlevat deklaratsiooni? Siiski ei ole probleemi, head kolleegid! Selle riigi minister peab lihtsalt oma regionaalministritega kokkuleppele jõudma, ootama ära nende regionaalpoliitilised avaldused ja juhtimist käsitlevad deklaratsioonid ning siis need täiskogule ja üldsusele esitama. Siis saab ta näiteks öelda, et Valloonia ja Brüsseliga probleemi ei ole, küll aga Flandriaga, või vastupidi jne.

Teine aspekt on seotud Liberadzki resolutsiooniga, milles arutatakse kontrollikoja eriraportit selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon on juhtinud ühinemiseelset abi Türgile. Minu arust ei ole kasutatud sõnastus eriti hea. Teatavas osas ja teatavatest lõikudes on seda mõnevõrra valesti kasutatud, et sekkuda ühinemisläbirääkimistesse. Ma olen koos Jens Geieriga esitanud mitmeid muudatusettepanekuid teksti väljajätmiseks. Samuti olen esitanud ettepaneku teksti parandamiseks ning palun oma kaasparlamendiliikmetel seda kaaluda.

Lõpetuseks, pöördudes nõukogu poole, loodan, et kuulate tähelepanelikult, eesistuja. Kas olete natuke hiljem oma vastuses valmis teatama, kas kavatsete täita raportööri, eelarvekontrollikomisjoni ja selle täiskogu palvet vastata enne 1. juunit 2010 ning esitada resolutsiooni lõigetes 25 ja 26 palutud dokumendid? Kas olete valmis andma juba vastuse selle kohta, kas kavatsete selle palve täita? See on meile ülimalt tähtis, et saaksime hinnata, kas nõukogu ja parlamendi suhted on sellised, nagu nad peaksid olema.

 
  
MPphoto
 

  Richard Ashworth, fraktsiooni ECR nimel. − Austatud juhataja! Võtan sõna Briti Konservatiivse Partei nimel, mis sellel aastal hääletab jällegi eelarve täitmise heakskiitmise vastu. Oleme sellel seisukohal olnud järjepidevalt ja kavatseme sellele jääda seni, kuni veendume, et kontrollikojalt positiivse kinnitava avalduse saamiseks tehakse rohkem jõupingutusi.

Ma soovin siiski avalikult tunnustada edu, mida eelmine komisjon suutis saavutada finantsjuhtimise standardite parandamisel. Kontrollikoda märgib eriti ära edusammud, mida on tehtud põllumajanduse, teadusuuringute, energia, transpordi ja hariduse vallas. Avaldan komisjonile saavutuste eest kiitust! See on vägagi julgustav.

Palju on vaja veel siiski teha. Kontrollikoda on jällegi negatiivselt kommenteerinud kontrollide nõrkust, mitmeid eiramisi ning Euroopa Liidule võlgnetavate summade aeglast tagasinõudmist.

Selge on ka see, et ehkki lõppkokkuvõttes vastutab Euroopa Komisjon, peavad Euroopa rahaliste vahendite kasutamisel suuremat hoolsust üles näitama just liikmesriigid ja nõukogu − eriti nõukogu −, mis peavad demonstreerima palju suuremaid jõupingutusi positiivse kinnitava avalduse saamiseks.

Tegutseme Lissaboni lepingu alusel ning Euroopa Parlamendi liikmetena võlgneme Euroopa maksumaksjale seda, et saaksime üldsusele kinnitada, et eelarvekulutustele vastab tulu, ning kinnitada ka, et Euroopa Liidu raamatupidamiskord on aus. Mina ja minu partei hääletame eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastu seni, kuni kontrollikoda väljastab positiivse kinnitava avalduse.

 
  
MPphoto
 

  Søren Bo Søndergaard, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (DA) Austatud juhataja! Arutleme selle üle, et meie ELi parlamendi liikmetena võtame vastutuse mitte ainult kollektiivselt, vaid ka individuaalselt selle eest, kuidas 2008. aastal ELi rahalisi vahendeid kasutati. Kui arutelu on lõppenud ja mais toimuv hääletamine läbi, peavad kodanikud vastutavaks meid.

Lubage mul kohe alguses üks asi selgeks teha: meie fraktsioon suhtub kriitiliselt sellesse, kuidas EL 2008. aastal meie maksumaksjate raha haldas. Loomulikult tehti ka palju head, mida ei ole mõtet siinkohal rohkem kommenteerida. Mõnedes valdkondades toimus 2007. aastaga võrreldes isegi teatav edasiminek, kuid ikka on veel liiga palju valdkondi, mille kohta peame ütlema, et olukord on vastuvõetamatu. Üks näide on komisjoni raamatupidamisaruanded. Struktuurifondide osas on kontrollikoda järeldanud, et vähemalt − ma kordan, et vähemalt − 11% väljamaksetest ei vastanud eeskirjadele. Osaliselt on selle põhjus vead ja väljajätted; osaliselt pettused ja väärkasutamine. See ei muuda tõsiasja, et üksnes selles valdkonnas ei oleks tohtinud teha miljardite eurode ulatuses väljamakseid.

Kas see on aktsepteeritav? Teame kõiki vabandusi. Komisjon ütleb, et süüdi on liikmesriigid, sest nemad vastutavad kontrolli eest. Liikmesriigid väidavad, et süüdi on komisjon, sest eeskirjad on liiga keerulised. Üks süüdistab ühte, teine teist.

Peame endale küsimuse esitama: kas kinnitaksime spordiklubi, ametiühingu või poliitilise partei aruanded, kui 11% kesksel kohal olevatest kuludest on tehtud eeskirjadevastaselt? Nõustun nendega, kes on öelnud, et olukorra muutmiseks on vaja põhimõttelisi struktuurimuudatusi. Peame seega kasutama heakskiidumenetlust selleks, et sellised muudatused läbi suruda. Sarnast survet tuleb avaldada ka nõukogule.

Eelmise aasta aprillis keeldus parlament suure enamusega andma heakskiitu nõukogu 2007. aasta aruandele. Ütlesime, et me ei saa endale valijaskonna ees aruande eest vastutust võtta, kuni nõukogu ei nõustu ametlikult asjaomaste parlamendikomisjonidega kokku saama ning avalikult küsimustele vastama. Hea tahte märgiks siiski hääletasime novembris nõukogu aruande kinnitamise poolt − selge tingimusega, et sellel aastal olukord muutub.

Täna peame tõdema, et neid muutusi ei ole toimunud. Lubage, ma esitan konkreetse näite! Aasta aasta järel kannab nõukogu miljoneid eurosid tõlkekulude kontolt reisikulude kontole. See tähendab, et need lisatakse seal juba olevatele rahalistele vahenditele. Peame seega nõukogule esitama ilmsed küsimused. Miks te seda teete? Mille peale need reisirahad kulutatakse? Missugused riigid sellest kasu saavad? Nõukogu on nõus vastama mitteametlikult, off the record. Kuni tänase päevani − ehkki see võib muutuda − on nõukogu keeldunud vastama avatult ja avalikult. Sellest lihtsalt ei piisa. Oleme seega seisukohal, et enne heakskiidu andmist on vaja ära oodata institutsioonidevaheline kokkulepe, milles sätestatakse selgelt nõukogu kohustused läbipaistvuse ja parlamendiga koostöö tegemise osas.

Meie kriitika nõukogu ja komisjoni suhtes on selge. Paljud meie kaasparlamendiliikmed teistest fraktsioonidest jagavad seda. Kuid just seetõttu, et meie kriitika on selge, peame olema kriitilised ka enda suhtes seoses meie enda − parlamendi − finantsjuhtimisega. Minu arust on seega kahetsusväärne, et raport, mille eelarvekontrollikomisjon lõpuks esitas, oli esimehe originaaliga võrreldes vähem kriitiline. Toetame seega ka kriitiliste lõikude uuesti raportisse lisamist. Loodan, et mais toimuvatel hääletustel toetatakse laialdaselt asjaolu, et meie valmisolek endasse kriitiliselt suhtuda on just see, mis annab jõudu ja autoriteeti meie kriitikale ja nõudmistele nõukogu ja komisjoni suhtes.

Lõpetuseks tahaksin lihtsalt tänada kõiki oma kaasparlamendiliikmeid eelarvekontrollikomisjonist, kes ka sellel aastal töötasid selle nimel, et tagada ELis suurem läbipaistvus ja vastutus kodanike raha järele vaatamise üle.

 
  
MPphoto
 

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. − Austatud juhataja! Heakskiidu andmine on üks tähtsaimatest toimingutest, mille eest vastutame. Meilt nõutakse, et kiidaksime heaks viisi, kuidas Euroopa maksumaksja raha on kulutatud, ning oma otsuses peame lähtuma Euroopa Kontrollikoja raportist.

2008. aasta audiitori aruandes on kontrollitud ja heaks kiidetud ainult 10% eelarvest. Ülejäänud osa mõjutavad eri tasemega vead. Kas firma juhatus kiidaks sellises olukorras ettevõtte juhtimise heaks? Loomulikult mitte!

Olukord on olnud sama viimased 15 aastat ning parlament on alati heakskiidu andnud tingimusel, et Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamist parandatakse. Vabandan, et ma seda ütlen, aga maksumaksjad tahavad teada, kas nende raha on läinud õigele inimesele õigeks eesmärgiks ja õiges summas. Peaksime oma heakskiidu andmise otsuse langetama selles valguses.

Ainus edasiminek, mida komisjon, parlament ja nõukogu on aastate jooksul saavutanud, on olnud vastutuse nihutamine liikmesriikidele. Tõepoolest viiakse kavad ellu liikmesriikides, kuid Euroopa Komisjon on siiski see institutsioon, millele Euroopa maksumaksjad oma raha usaldavad. Komisjon on see institutsioon, kes rahalised vahendid eraldab ning seega peaks enne teostama vajalikud kontrollid.

Olukorra teeb hullemaks see, et komisjon ja parlament arutavad nüüd lubatavat vigade ohtu. Miks peaksime lubama vigu − eiramiste uus nimetus −, kui Euroopa Liit on finantskeerukuselt võrreldav keskmise suuruse pangaga? Eelmisel aastal lükkus nõukogule heakskiidu andmine aprillist novembrisse, sest parlament teatas, et ei ole rahul nõukogu finantsjuhtimisega, kuigi audiitorid seda kritiseerinud ei olnud. Kui olukord novembriks muutunud ei olnud, võttis parlament vastu otsuse anda nõukogule oma heakskiit. Nüüd jällegi on kõik kahurid nõukogu vastu sihitud ja tehtud on ettepanek heakskiidu andmine edasi lükata.

Kas suhtume oma vastutusse tõsiselt või mängime siin poliitilisi mänge? Kas heakskiidu andmine on institutsioonidevaheline mäng, nagu minevikus on väidetud? Kas maksumaksja tolereerib seda mängu veel? Jutt on maksumaksja rahast.

Kolleegid, ma pöördun teie poole, et täidaksite oma kohust nõuetekohase hoolikkusega ning ei annaks oma heakskiitu komisjonile, parlamendile, nõukogule, Euroopa Arengufondile ega kontrollikojale, kes ei avalda oma finantshuvide deklaratsioone, kuni kõik nimetatud institutsioonid tõestavad oma usaldusväärset finantsjuhtimist.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki, raportöör. (PL) Austatud juhataja! Meil on probleem, sest näen teadetetahvlil Diego López Garrido nime, kes peaks võtma sõna nõukogu nimel, kuid ta kavatseb vastata sellele, mida ma rääkisin nõukogu eelarvest ja nõukogu suutmatusest eelarvet ja muid dokumente täita − sõnad, mida ta ei kuulnud, sest jäi kohalejõudmisega väga hiljaks.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Ryszard Czarnecki, annan teile sõna kodukorda puudutava märkuse tegemiseks.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki, raportöör. (PL) Tahtsin väga lühidalt öelda, et sooviksin anda ministrile võimaluse vastata minu kriitikale ning mulle oleks selle kordamiseks vaja mõnda minutit.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Teil on õigus, kui ütlete, et Diego López Garrido on sõnavõtjate nimekirjas. Elame, näeme. Tal on täpselt sama suur vabadus rääkida kui teil.

 
  
MPphoto
 

  Martin Ehrenhauser (NI). (DE) Austatud juhataja! Ma usun, et kõik eelarvekontrollikomisjoni liikmed nõustuvad ühes punktis, täpsemalt selles, et meil on vaja lahendusi ELi ametite süsteemile. Sellel põhjusel tahan esitada üksteist võimalust probleemi lahendamiseks. Nende abil saaksime igal aastal kokku hoida 500 miljonit eurot ilma haldussuutlikust mõjutamata.

Minu üksteist võimalikku lahendust on järgmised. 1) Meil on vaja piisavat esmase õiguse baasi. Ka Lissaboni lepinguga seda baasi ei loodud. 2) Projekti viivitamatu külmutamine, kuni sõltumatu analüüsiga tehakse ükskord lõplikult kindlaks, mis detsentraliseerimise lisandväärtus on. 3) Seitsme ameti sulgemine ja üksikute ametite haldusülesannete ühendamine. 4) Tulevikus peab iga amet jääma ühe ELi voliniku vastutusalasse, eelkõige peaks horisontaalsete küsimuste eest vastutama ELi institutsioonidevaheliste suhete ja halduse volinik. 5) Haldusnõukogu liikmete arvu vähendamine. Täisliikmete arv ei tohiks ületada 10% ametikohtadest või kokku 20. 6) Ametite asukoha määramisel tuleks arvestada asukohakriteeriumide loeteluga − nagu kolleeg Haugi sõnavõtust kuulsime, on seda kiiresti vaja. 7) ELi ametite suhtes ei peaks kehtima ELi personalieeskirjad. 8) Kõikide ametite direktorid tuleks valida tähtajaliselt komisjoni ettepanekul, kuid alles pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ja sellelt heakskiidu saamist. 9) Komisjoni ja ametite selge tulemusleping, milles on selgelt määratletud kvantitatiivsed kriteeriumid, mille ELi Kontrollikoda iga-aastasel tulemuste järjestamisel summeerib. 10) Kõik ametid peaksid finantsandmed andmebaasi sisestama. Meil kui eelarveraportööridel oleks siis statistilist analüüsi üsna hõlbus teha. Siiani on see olnud võimatu, kuna andmed esitatakse paberkandjal. 11) Subsidiaarsuse põhimõte. Komisjon peab hakkama arvesse võtma põhjendamise nõuet.

Nii et lahendused on laual. Jens Geier, Ingeborg Gräßle, on saabunud aeg, et lubaksite seda lahendust ka siin täiskogul.

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. (ES) Austatud juhataja! Mul on suur rõõm siin arutelul täna kohal olla, ehkki mind ei olnud ametlikult kutsutud. Parlament ei esitanud mulle ametlikku kutset selles arutelus osalemiseks. Kuid sellegipoolest, kui ma kuulsin, et täiskogu ja mõned selle liikmed soovivad minu kohalolekut, siis oli mul suur rõõm otse siia tulla, et arutelust osa võtta.

Ma usun, et nõukogu täitis 2008. finantsaasta eelarvet korrektselt, mida võib järeldada kontrollikoja aastaaruandest. Paaris sõnavõtus − näiteks Søren Bo Søndergaardi omas − mainiti läbipaistvust, läbipaistvuse puudumist või läbipaistvuse ebapiisavust. Ma tahan, et see oleks täiesti selge: nõukogu on veendunud, et oma eelarve täitmisel on ta täiesti läbipaistev ja et seega kohaldab ta korrektselt kehtivaid nõudeid kooskõlas finantsmäärusega.

Lisaks, nagu teate, avaldab nõukogu oma kodulehel eelmise aasta finantsjuhtimise aruande. Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et praegu on nõukogu ainus institutsioon, mis on üldsusele tutvumiseks avaldanud oma 2009. aasta raamatupidamise eelaruande.

Sarnaselt kohtusid mõned päevad tagasi, täpsemalt 15. märtsil, Coreperi esimees ja nõukogu peasekretär parlamendi eelarvekontrollikomisjoni delegatsiooniga. Kohtumisel andsid nad kogu teabe teemadel ja küsimustel, mida esitas parlamendi eelarvekontrollikomisjon seoses nõukogu 2008. aasta eelarve täitmisega.

Gerben-Jan Gerbrandy esitas küsimuse, kas eelarveküsimustes oleks vaja liikuda edasi ilma aumeeste kokkuleppeta, mille asemel mõlemad institutsioonid kontrolliksid teineteist vastastikku. Nii ütles Gerben-Jan Gerbrandy. Kui parlament soovib selle kokkuleppe üle vaadata, siis on nõukogu valmis seda kaaluma ning arutama uut kokkulepet, mis põhineks kahe institutsiooni vahelisel võrdväärsel vastastikusel kohtlemisel. Ei ole mingit probleemi olukorda arutada ning võib-olla uuele kokkuleppele jõuda, mis on parem, kui see, mis meil siiani on olnud − kui see on võimalik.

Seda soovib nõukogu tänahommikuse aruteluga seoses toonitada. Ma olen väga tänulik suulise kutse eest siia tulla, kuid kordan, et ametlikult mind siia istungjärgule ei ole kutsutud.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Tänan teid, minister! Suur tänu teile, et nõustusite nii lahkesti meie palvele vastu tulema. See annab mulle põhjuse märkida, et ka komisjon ei saa siia istungile mitte kunagi ametlikku kutset. Ma olen selle täiskogu liige olnud juba mõnda aega ning olen tähele pannud, et sellistel juhtumitel nagu teie puhul, kui nõukogu on siin esindatud − isegi kui see ei ole hädatarvilik −, aitab see eesistujariigi edule suuresti kaasa. Selles osas sooviksin teid veel kord väga tänada!

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Audy (PPE). (FR) Austatud juhataja, Algirdas Šemeta, Diego López Garrido! Tänan teid veel kord, et meiega ühinesite! Minu esimesteks sõnadeks oleks tänada oma kaasparlamendiliiget Bogusŀaw Liberadzkit, kuna ma võtan sõna Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel Euroopa Komisjonile heakskiidu andmise teemal.

Tahaksin samuti tänada teiste fraktsioonide raportööre ning ka kontrollikoda ja eriti selle presidenti Vitor Caldeirat, kes on ette võtnud selle tohutu töö, et meile selgitada seda väga keerulist korda.

Meie fraktsioon kavatseb hääletada Euroopa Komisjonile heakskiidu andmise poolt, volinik Šemeta, ning sooviksin ära mainida rolli, mida mängis teie eelkäija Siim Kallas − kes tegi koos meiega ära suure osa tööst, eriti eelmise ametiaja jooksul − nende positiivsete arengute saavutamisel.

Esiteks, rääkides aastaaruandest, on kontrollikoda väljastanud positiivse kinnitava avalduse. Seega, Richard Ashworth, võib-olla hääletavad vähemalt konservatiivid aastaaruande poolt. Kas tohin kasutada võimalust ja tänada Philippe Taverne’i ja tema eelkäijat Brian Grayd?

Raamatupidamise küsimuses ei saa ma jätta veel kord väljendamata muret selle üle, et kui meil on 50 miljardi euro suurune negatiivne omakapital, siis ma ei saa aru, miks ikkagi ei arvesta me raamatupidamises oma nõudeid liikmesriikide vastu, mis kokku moodustavad umbes 40 miljardit eurot ja mis kujutavad endast personalile makstavaid pensioneid.

Mis puudutab raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust, siis on inimesi, kes väidavad, et kontrollikoja avaldus on negatiivne. Tegelikult ei ole meil aimugi. Ma olen avalduse mitu korda läbi lugenud. Me ei tea, kas lepingu artikli 287 alusel on meil aluseks olevate tehingute kohta esitatud positiivne arvamus või mitte. Koda on meile esitanud mõned arvamused − viies lõigus −, kuid tegelikult me ei tea. Enamgi veel, resolutsioonis tehakse ettepanek, et kontrollikoda täidaks lepingus sätestatud ülesannet. Selles kontekstis peame koos läbi vaatama kõik need kontrollikulusid puudutavad heakskiidumenetlused.

Mis puutub meetoditesse, siis nõuame oma valitsustelt riiklikke kinnitavaid avaldusi, mida meile kunagi ei esitata. Teen ettepaneku lisada auditiahelasse riikide auditeerimisasutused, et nad saaksid oma valitsustele väljastada tõendid, mis siis lisatakse heakskiidumenetlusele.

Ma teen samuti ettepaneku lühendada tähtaegu. Kas suudate uskuda, et praegu on 2010. aasta aprill ja arutame alles 2008. aasta aruandeid? Tähtaegasid tuleb lühendada! Ma teen ettepaneku teha uurimus konsolideeritud aruannete kohta. Ma ei nõustu heakskiidu andmise edasilükkamisega nõukogu suhtes, sest kontrollikoda ei ole teinud ühtegi nõukogu puudutavat märkust.

Austatud juhataja! Teen lõpetuseks ettepaneku kutsuda komisjoni, nõukogu, kõigi liikmesriikide parlamentide, kes kontrollivad rakendusorganeid, ja riigi auditeerimisasutustega koos kokku institutsioonidevaheline konverents, et arendada edasi meie heakskiidumenetluse väga tehnilisi valdkondi ning teha asjad selgemaks, kui nad praegu on.

 
  
MPphoto
 

  Barbara Weiler (S&D). (DE) Austatud juhataja, komisjoni ja eelkõige nõukogu esindajad, head kolleegid! Igal aastal kuuleme Euroopa rahaliste vahendite jaotamise elluviimise parandamist käsitlevates aruteludes seda: täpsem ja tõhusam kulude kontroll kõigis organites ja institutsioonides, suurem läbipaistvus parlamendile ja kodanikele. Nõukogu esindaja kohalviibimine siin täna on esimene märk sellest, et midagi on muutumas ka nõukogus endas. Suurepärane! Meil on hea meel − nagu kuulnud olete −, kuid kindlasti sellest meile ei piisa. Just täpselt see erinevus, mida mainisite – teie usute, et olete loonud täieliku läbipaistvuse, samal ajal kui meie usume, et te ei ole veel vastanud novembri lõpus toimunud arutelul esitatud küsimustele −, on see, mis näitab, et me ei tee teineteisega veel nii head koostööd, kui peaksime. Rääkisite 1970. aasta kokkuleppest, mida tahate muuta ja edasi arendada. See kõik on väga tore, kuid selles, et me seda ootame, ei ole midagi uut. Oleme seda mitmel korral maininud ja nüüd tegite näo, nagu oleks see midagi täiesti uut.

Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide fraktsioon toetab Ryszard Czarnecki raportit. Toetame nii tema kui ka teiste fraktsioonide kriitikat. Me ei anna nõukogule oma heakskiitu ei sellel ega järgneval kuul. Seetõttu üllatab mind Marta Andreaseni ettepanek, sest on selge, et ma usun, et liikmesriigid vastutavad rahaliste vahendite eest 80% ulatuses. See ei vabasta nõukogu vastutusest, kuna nõukogu ei ole ELis neljas või viies institutsioon, vaid töötab koos liikmesriikidega.

Ma nõustun siiski, et meie kriitikal ei ole tõelisi tagajärgi. Nagu ütles Jean-Pierre Audy, peame välja töötama oma vahendid. Igal aastal näitame nõukogule kollast kaarti ja keeldume heakskiitu andmast ning mitte midagi ei juhtu. Seega peame välja töötama oma vahendid: mitte ainult käegakatsutava kriitika, vaid ka tagajärjed − mis juhtub, kui nõukogu meiega koostööd ei tee. See toob arvatavasti kaasa ka põhiseadusliku muutuse.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Tänan teid väga, Barbara Weiler! Head kolleegid! Ma kontrollisin veel kord kodukorda: me ei tohi istungi ajal laulda ilma selleks eelnevalt presidentide konverentsilt luba küsimata. Meil on siiski lubatud kolleegi õnnitleda. Kaheks ja pooleks minutiks saab sõna Jorgo Chatzimarkakis, kellel on täna sünnipäev. Palju õnne!

 
  
MPphoto
 

  Jorgo Chatzimarkakis (ALDE). (DE) Tänan teid, austatud juhataja, see oli teist väga kena! Volinik Šemeta, Euroopa organite ja institutsioonide eelarve haldamise aruannete vastuvõtmine on üks meie kui Euroopa inimeste esindajate kõige tähtsamatest kohustustest − see on meie ülim kohus. Euroopa lõimumise projekti aktsepteerimiseks on otsustava tähtsusega küsimus sellest, mida Euroopa on teinud maksumaksjate vaevaga teenitud rahaga.

Kõigepealt sooviksin ma kõiki raportööre tänada nende jõupingutuste eest. Ma näen raportites aga nii valgust kui ka varje. Ma näen valgust eelarve haldamises üldiselt. Seni on nii, et EL kontrollib ja haldab rahalisi vahendeid ise, korraldab asjaajamist kooskõlas eeskirjadega. Hoopis teine teema on, kas seda tehakse ka tõhusalt. Euroopa Parlamendis peaksime rohkem tähelepanu pöörama poliitikate, poliitiliste küsimuste ja täitmise tõhususele, eeskätt 2020. aasta tegevuskavaga seoses.

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas lasub vari. 11% ulatuses puudub vastavus eeskirjadega ja see protsent on liiga kõrge. Seega on väga tähtis, et EL teeb rohkem pingutusi, et ekslikult tehtud väljamaksed sisse nõuda. Eelarvekontrollikomisjon on sellel põhjusel vastu võtnud Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku. Tahame raha sajaprotsendiliselt tagasi.

Mul on 2010. aastal au olla raportöör Euroopa Komisjonile heakskiidu andmisega seoses. See ülesanne ei ole kergete killast, sest Lissaboni lepingu jõustumine venis. Peame väga hoolikalt jälgima, kas üksikute volinike uued kohustused viivad läbipaistvuse vähenemise ja vastutuse veelgi suurema peitmiseni. Peame seda väga hoolikalt uurima ja me teeme seda.

Lubage mul teiste seast esile tõsta kahte valdkonda: esiteks nõndanimetatud valitsusvälised organisatsioonid ja teiseks aumeeste kokkulepe. Euroopa Liit maksis perioodil 2008−2009 valitsusvälistele organisatsioonidele rahaliste vahenditena rohkem kui 300 miljonit eurot. Nende seas sellistele austusväärsetele organisatsioonidele nagu Deutsche Welthungerhilfe. On siiski neid, kes soovivad kahjustada Euroopa Liidu mainet, nimelt Counter Balance, kes on rünnanud Euroopa Investeerimispanka. Seda ei saa aktsepteerida ja peame sellega tegelema. Meil on vaja sellistele valitsusvälistele organisatsioonidele registrit ja määratlust, sest nad saavad palju maksuraha.

Aumeeste kokkuleppega seoses tahaksin tänada Diego López Garridot. Ma tahaksin teid tänada, et siia tulite. Ma sooviksin ka välja tuua ajaloolise elemendi: aumeeste kokkuleppe kahtluse alla seadmine ja läbivaatamine pärast 40 aastat on tohutu samm. See on ka vajalik samm, arvestades parlamendi tähtsust uue Lissaboni lepingu kohaselt. Peame tagama läbipaistvuse nii siin kui ka nõukogus.

 
  
MPphoto
 

  Ashley Fox (ECR). − Austatud juhataja! Taas kord on parlamendile esitatud nõuetele mittevastavad aruanded ning nendele palutakse parlamendi heakskiitu. Need on aruanded, millele kontrollikoda on keeldunud andmast positiivset kinnitavat avaldust − aruanded, mis ikka veel ei ole seaduslikud ega korrektsed. Audiitorid väidavad − taas kord −, et need aruanded kubisevad eiramistest, aga ikkagi oodatakse meilt, et lööme neile oma templi peale.

Mul on hea meel, et Véronique Mathieu soovitas edasi lükata heakskiidu andmise Euroopa Politseikolledžile. Toetame seda soovitust, sest OLAFil on uurimise teostamiseks vaja rohkem aega. Väidetavalt tegeletakse kõnealuses kolledžis pettustega, sealhulgas on personal kasutanud maksumaksjate raha endale isiklikuks tarbeks mööbli ostmiseks.

Ma võin parlamendile kinnitada, et Briti konservatiivid ei aktsepteeri selliseid eiramisi. Keeldume oma heakskiitu andmast seni, kuni kontrollikoda väljastab positiivse kinnitava avalduse.

Poliitikute usaldus on üle aegade madalaimal tasemel ning meie reputatsioon väheneb veelgi, kui nähakse, et anname sellised raiskamised andeks. Iga kord, kui anname heakskiidu nõuetele mittevastavale aruandele, julgustame suuremale raiskamisele ja suurematele pettustele. Iga kord, kui hääletame heakskiidu andmise poolt, saadame nõukogule, komisjonile ja oma valijatele signaali, et me ei suhtu sellesse küsimusesse tõsiselt.

Minu partei jälgib eriti hoolikalt, kuidas selles küsimuses hääletavad leiboristidest ja liberaaldemokraatidest Euroopa Parlamendi liikmed. Nad ei saa oma kodus väita, et tahavad poliitikasse uusi tuuli − puhastada ja reformida poliitikat − ning ikka, aasta aastalt hääletada nõuetele mittevastavate aruannete vastuvõtmise poolt. Igaüks, kes tõsiselt soovib süsteemi reformida ja kaitsta maksumaksjat, peaks hääletama heakskiidu andmise vastu.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder (EFD). (NL) Austatud juhataja! Ma ei kiida heaks Euroopa Komisjonile heakskiidu andmist, arvestades vigade suurt hulka. Me ei tee ikka veel piisavalt selleks, et lihtsustada eeskirju, eelkõige struktuurifondide eeskirju. Neli sõltumatut nõuandekogu on esitanud ettepaneku, millele komisjon ei ole veel rahuldavat vastest andnud. Komisjoni mõjuhindamiskomitees on tõeliselt hädavajalik teostada sõltumatu väliskontroll. Kui dr Stoiberi kõrgetasemeline töörühm sellele tõelise sisu annab, siis tuleb talle eraldada ka piisavad ressursid sekretariaaditeenusteks. Lisaks on vaja avaramat mandaati. Me ei pea vähendama mitte ainult halduskoormat, vaid ka tingimustele vastamise kulusid, samuti ei tohiks mandaati piirata olemasolevate õigusaktidega: ka uued õigusaktid tuleks allutada kriitilisele analüüsile. Sellega, austatud juhataja, aitaksime kaasa ametiasutuste ja ettevõtete toimimist liigselt takistavate eeskirjade koorma struktuursele vähendamisele.

 
  
MPphoto
 

  Monika Hohlmeier (PPE). (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Kõigepealt sooviksin arutada arenguabiga seotud probleeme, mida kontrollikoda peaaegu alati esile tõstab, ning tänada Inés Ayala Senderit tema suurepärase koostöö eest, mis oli ääretult meeldiv.

Esiteks tekib sageli probleem seoses eelarvetoetusega. See tähendab, et isegi on kahtlusi, et riikides, mille elanikke üritame veidikenegi aidata, kasutavad korrumpeerunud ja totalitaarsed režiimid eelarvetoetust osaliselt selleks, et suruda maha ebasoovitavaid elanikerühmi või isegi kriitikuid. Ma olen väga kriitiline selle eelarvetoetuse suhtes. Seda tuleb vähendada või see tuleb peatada riikides, kus meil on ilmseid probleeme eelarvetoetuse kasutamisega.

Teiseks on meil praegu, nagu varemgi, probleeme sellega, et maksed sisaldavad sageli vigasid, puudu jääb koordineerimisest ning arenguabi projektide suunamisest eri institutsioonide ja tasandite vahel ühes riigis ning samuti puuduvad äratuntavalt seatud prioriteedid. Seda küsimust tuleb pidada esmatähtsaks, et oleks võimalik parandada projektide jätkusuutlikkust ja tõhusust riikides, kus inimesed on tõepoolest äärmises hädas.

Ma pean nüüd ja pidasin enne hädavajalikuks, et arenguabi ja Euroopa Arengufond üldiselt integreeritakse üldeelarvesse.

Tahaksin seoses meie ühinemiseelse abiga Türgile öelda seda, et mind üllatas, et täiesti tavapärane kriitika, mis muude riikide puhul oleks juba ammu viinud rahastamise blokeerimise ja katkestamiseni, põhjustas Türgi ja komisjoni koostöös nii kiiresti probleeme. Ma pean täiesti normaalseks, et kõigepealt paneme paika strateegia ja eesmärgid, seejärel ajakava, projekti suundumised, mõõdupuud ning siis tegevuse jälgimise meetodid.

Kui kõik see on siiski tegemata jäetud ning viiakse ellu projekte, mis seejärel kuulutatakse ebaõnnestunuks, on mul probleem viisiga, kuidas projekti ellu viidi. Mina isiklikult pean seetõttu vajalikuks, et vähemalt osa rahastamisest katkestatakse, kuni oleme saanud asjakohased kinnitused selle kohta, et rahalisi vahendeid kulutatakse nõuetekohaselt. Oleme nüüd saavutanud kompromissi, kuid pean vajalikuks probleemi jälgida, kuna see mõjutab teisi riike, nagu Bulgaaria, Rumeenia või Kreeka. Minu arvates tuleb kõiki kohelda ühtemoodi, mitte erinevalt.

Ma palun sellepärast kinnisvarapoliitika valdkonnas sätestada keskmise pikkusega kinnisvarastrateegia, kasutades selleks selget ehitus- ja finantsplaneerimist. Suurtel projektidel peaks olema oma eelarverida ja ehitustegevust kajastav aruandlussüsteem ning me ei tohiks enam hüvitada sildlaenuandjate kulusid. Kuivõrd oleme nii suured institutsioonid, siis on meil vaja ehitisi, mille planeerimine peab olema hoolikas ja läbipaistev.

Minu viimane märkus on, et minu arvates on programme vaja esmajärjekorras lihtsustada, sest see on põhjus, miks riikides probleemid tekivad, ja see ei tohi jääda pelgalt retooriliseks nõudmiseks, vaid peab lõpuks saama reaalsuseks.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Jens Geier (S&D). (DE) Austatud juhataja! Volinik, Diego López Garrido! Mul on väga hea meel, et te siin olete ning näitate sellega, et nõukogu tunnustab seda tähtsat arutelu. Head kolleegid! Teame kõik seda väikest trikki: kui tahate kedagi piinlikku olukorda panna, siis sõnastage oma küsimus umbes nii: kas sa endiselt peksad oma lapsi? Isegi kui teine isik vastab eitavalt, on ta kaudselt omaks võtnud, et võis kunagi tõesti oma lapsi peksta.

Bart Staesi, keda ma tema töö eest tänada tahaksin, raport parlamendile heakskiidu andmise kohta on kriitiline ja mulle tundus, et vähemalt kohati järgis see sama loogikat. Enesekriitika on positiivne, kuid see peab vähemalt tõele vastama. Ma olen oma fraktsioonis pidanud palju arutelusid teemal, kuidas tagasi lükata see või teine sõnastus parlamendile heakskiitu andmist käsitlevas raportist. Mõned meist on seetõttu sattunud oma koduriigis üsna suure surve alla.

Ma tahan teile siiski edasi anda oma vastused küsimustele selle kohta, miks me selle või teise sõnastuse parlamendile heakskiidu andmist käsitlevast raportist tagasi lükkasime. Osa ettepanekuid on juba tegelikkuseks saanud. Võime need uuesti esitada, kuid milleks? On ettepanekuid, millest ei ole kasu, nagu idee muuta eelarvekontrollikomisjon alternatiivseks sisekontrolliasutuseks või juhatuse ja istungjärgu vahetalitajaks. Raportis on palju häid ettepanekuid, mis ju kõik siiski vastu võeti.

Siis on raportis ettepanekuid, mis peegeldavad tegelikkust ainult osaliselt, näiteks muudatusettepanek nr 26. Selles muudatusettepanekus nõutakse täiskogu fraktsioonides sisekontrollisüsteemi kehtestamist. Miski ei saaks olla ilmsem. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonis on see siiski juba ammu tegelikkus olnud ja just täpselt sellel põhjusel. Kui minu fraktsioon peaks sellega nõustuma, siis näitaksime sellega, nagu oleks meil vaja mahajäämust tagasi teha. Seega saame selle konkreetse näite puhul nõus olla ainult juhul, kui seda tegelikkust ka raportis kirjeldatakse. Ma teen seega ettepaneku lisada kõnealusele lõigule järgmine fraas: nagu seda on teinud fraktsioon S&D.

 
  
MPphoto
 

  Olle Schmidt (ALDE). (SV) Austatud juhataja! ELi rahaliste vahendite kontroll ja audit on paranenud ja on muutumas aina põhjalikumaks, ehkki paljud muud probleemid on jäänud. Näeme tulemusi ja see teeb heameelt − kuid on võimalik teha palju rohkem. Meie moto peaks olema mitte raisata mitte ühtegi senti. Arengufondide osas on EL maailma suurim abiandja. Tore, et suudame maailmas midagi muuta ja näitame üles solidaarsust maailma kõige vaesemate inimestega. Ma usun, et ELi kodanikud on sellega nõus, kuid raha tuleb kasutada parimal võimalikul viisil. Raha ei tohi minna korrumpeerunud juhtidele, kes täidavad sellega oma kukruid, samuti ei tohi me raisata raha projektidele ja algatustele, mis ei vaata tulevikku ja mis ei ole piisavalt head.

Meil siin parlamendis lasub selles osas eriline vastutus. Ma esitasin komisjonile mitmed muudatusettepanekud, mida raportöör käsitles suhteliselt heatahtlikult. Tõde on selles, et EL peab väljenduma selgemalt ja nõudma neilt riikidelt, keda EL toetab, et nad peaksid au sees põhilisi inimõigusi, nagu sõna- ja ajakirjandusvabadus. Kahjuks praegu nii ei ole.

Lubage mul esitada teile väga ilmekas näide: ELi abi Eritreale. Eritreas heidetakse režiimi kritiseerijad kohtupidamiseta vanglasse ja neile isegi ei öelda, milles neid süüdistatakse. Nad on kohutavates vanglatingimustes virelenud aastaid. Mida nad tegid? Nad kritiseerisid riigi juhtimist ja selle presidenti.

Peame selles osas selgemad olema. EL peaks suutma oma abi eeltingimuseks seada selle, et abisaajariik austaks kõige põhilisemaid inimõigusi ning ma arvan, et raport oleks selles osas pidanud olema tungivam ja selgem. Ma usun, et seda ootavad meilt Euroopa maksumaksjad.

 
  
MPphoto
 

  Peter van Dalen (ECR). (NL) Austatud juhataja! Staesi raport sisaldab väga tähtsat lõiku pealkirjaga „Euroopa Parlamendi liikmed kui avaliku elu tegelased”. See pealkiri on väga kohane.

Parlamendi iga liige on avaliku elu tegelane ja peab igal hetkel suutma üldsusele aru anda, kuidas ta töötab, ja eelkõige peab ta suutma põhjendada, kuidas ta on kulutanud maksumaksja arvel loodud eelarvet. Kõik meist siin käsitlevad maksumaksja raha ning seega on kodanikel õigus teada, kuidas me seda raha kulutame.

Viimastel aastatel on olukord parlamendi vastutusega oluliselt paranenud, kuid Euroopa Parlamendi liikmetelt ei nõuta veel vastutust kõigi oma rahaliste vahendite eest. Ma viitan eelkõige igakuisele summale 4200 eurot, mis on üldkuludeks iga parlamendiliikme käsutuses. Selle kasutamise kohta aru andmiseks pean nüüd igal aastal välja käima päris suure summa, et palgata väljast raamatupidaja. See on veider! Peaksime lihtsalt aru andma, kui kulud on seotud parlamendile osutatud teenustega, nagu sõidu- ja elamiskulude puhul. Ma palun teid seega tungivalt toetada seda teemat käsitlevat lõike 65 muudatusettepanekut nr 33.

 
  
MPphoto
 

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (PPE). (PL) Euroopa Personalivaliku Amet ehk EPSO on institutsioonidevaheline üksus, mis vastutab personali värbamise eest Euroopa Liidu institutsioonidesse. Mul on väga hea meel, et heakskiiduraportites seda teemat käsitletud on. Vaja on jõupingutusi, et uurida Euroopa Liidu institutsioonidesse tsiviilteenistuslikele ametikohtadele kandideerivate ja edukalt konkursi läbinute ebaproportsionaalset geograafilist jaotust. Uute liikmesriikide, sealhulgas Poola kodanike jätkuv alaesindatus on eriti vastuvõetamatu ja seda mitte ainult Euroopa Liidu tsiviilteenistusega seoses. Minu arvates on see olukord eriti skandaalne keskmise ja kõrgema taseme juhtide seas. Kahtlusi tekitavad ka pikk värbamisprotsess ja edukate kandidaatide nimekirjade haldamine. Konkursil väljavalitud kandidaadid − kes läbisid konkursi edukalt − võtavad sageli vastu töö väljaspool Euroopa Liidu institutsioone, sest nad lihtsalt ei jõua nii kaua oodata ning kogu värbamisprotsess läheb raisku.

Mul on hea meel, et EPSO on käivitanud korrigeeriva kava ning nõustunud kontrollikoja märkustega ning sellega, et EPSO on juba nõustunud ka mõnede Euroopa Parlamendi märkustega. Ma jälgin kindlasti tähelepanelikult korrigeeriva kava tulemusi, pidades alati silmas, et EPSO eesmärk peaks eelkõige olema jõuda ELi institutsioonide pakkumistega parimate võimalike kandidaatideni, valida välja parimad võimalikud kandidaadid ning koostada parim võimalik edukatest kandidaatide nimekiri, milles on proportsionaalselt esindatud kõik liikmesriigid.

 
  
MPphoto
 

  Ivailo Kalfin (S&D). (BG) Volinik, Diego López Garrido, head kolleegid! Tahaksin avaldada oma arvamust Euroopa ametite vastutusele heakskiidu andmise kohta. Lubage mul kõigepealt teile edasi anda kolleeg Georgios Stavrakakise vabandused, kellel ei ole võimalik vastava arutelu juures olla, kuigi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis variraportöörina on ta viimastel kuudel raportiga tööd teinud. Tal ei olnud võimalik kohale tulla hästi teada transpordiprobleemide tõttu.

Fraktsiooni S&D vaatenurgast on Euroopa Liidu eelarve läbipaistva ja seadusliku kasutamisega seotud küsimused prioriteetsed ning avalike finantside haldus tervikuna sõltub suures osas nende küsimuste lahendamisest. Ma tahaksin seetõttu tänada raportöör Véronique Mathieud ja ka Euroopa Kontrollikoja liikmeid ning ametite juhte, kellega väga laialdast koostööd tegime. Ma sooviksin osutada sellele, et eelarveametite auditeerimine on ääretult keeruline ja pingutusi nõudev menetlus, sest ametid erinevad oma tavade ja pädevuste osas üksteisest oluliselt.

Lubage mul alustada üldise avaldusega, et 2008. aasta tõestab, et mida aasta edasi, seda paremini ametid oma eelarvet täidavad. Ma põikan korraks kõrvale ja ütlen kaasparlamendiliikmetele, kes ei oodanud kontrollikojalt ühtegi märkust eelarve toetuseks, siis see, kui kontrollikoda lakkab märkusi tegemast, tähendab seda, et usaldus ameti vastu väheneb. Tõsi on see, et eelarve täitmisel on vigade arv vähenemas ning läbipaistvus ja distsipliin suurenemas. Ka Euroopa Kontrollikoda on neid edusamme arvesse võtnud, ajal kui ametite juhid pingutavad aina enam, et parandada oma arvestus- ja kontrollsüsteeme.

Loomulikult on ikka veel puudujääke. Parlament ja kontrollikoda on mõlemad neid maininud. Puuduste põhjused on nii objektiivsed kui ka subjektiivsed. Hea uudis on, et kõik need on kõrvaldatavad ning sellesuunaline tegevus on käimas.

Peamine probleem tekkis seoses Euroopa Politseikolledžiga (CEPOL). Selles organisatsioonis on probleeme olnud aastaid ning nende põhjused on erinevad: raamatupidamissüsteemi muutmine, vastuvõtva riigiga seotud ebaselged asjaolud, tegematajätmised lepingute väljakuulutamisel ning riiklike vahendite kasutamine selleks mitteettenähtud otstarbeks. Kuigi mitmeid aastaid on neile mööndusi tehtud, mille tulemused on ilmnemas oodatust aeglasemalt, toetan sellel aastal kõnealuse ameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasilükkamist, kuni on tehtud uus audit ja kolledži juhtkond võtab endale selge kohustuse tagada, et eiramised ja õiguslikud vastuolud kõrvaldatakse võimalikult kiiresti.

Teine probleem oli seotud Frontexiga, eriti selle ameti suutlikkusega kasutada sellele eraldatud vahendeid. Ameti juht andis kuulamisel eelarvekontrollikomisjonile selle kohta rahuldavaid vastuseid.

Tulevikus peame ametite eelarvekontrolli valdkonnas võtma mitmeid meetmeid. Ma võtaksin need kokku kolmeks meetmeks. Esiteks peavad ametite juhid jätkama pingutusi eelarvedistsipliinist rangemaks kinnipidamiseks. Teiseks on vaja võtta meetmeid raamatupidamiseeskirjade lihtsustamiseks, seda eelkõige kaasrahastatud ja isemajandavates ametites. Viimaseks peame uurima kontrollikoja ettepanekut võtta kasutusele kriteeriumid, mis näitavad, kui edukad need ametid oma ülesannete täitmisel on.

 
  
MPphoto
 

  Markus Pieper (PPE). (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Mõned märkused Euroopa rahaliste vahendite kasutamise kohta laienemisprotsessis. Pidime hindama kontrollikoja eriraportit Türgile antud ühinemiseelse abi kasutamise kohta. Meile kui eelarvekontrollikomisjonile olid kontrollikoja järeldused väga suureks pettumuseks. Komisjon kasutas eelmisel perioodil vahendeid ilma ühegi strateegia või tõhusa auditita ning eelkõige ei olnud projektid konkreetselt seotud ühinemiseks vajalike edusammudega. Isegi uue ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) puhul, mis jõustus 2007. aastal, ei saa kontrollikoda hinnata kulutatud vahendite tõhusust. Ometi räägime 4,8 miljonist eurost kuni 2013. aastani.

Esialgu valitses eelarvekontrollikomisjonis abituse tunne. Kus ja millal saame poliitiliselt mõjutada ühinemiseelse abi kasutamist, kui kontrollikoja järgmine hindamine toimub alles pärast 2012. aastat? Seega pöördub eelarvekontrollikomisjon komisjoni poole, et see vaataks esmatähtsa küsimusena läbi IPA kava. Samuti kutsume edasimineku hindamise ajaks külmutama rahalised vahendid 2006. aasta tasemele. Siit võib hakata kooruma kompromiss.

Lisaks soovitame, et IPAd tuleks üldiselt − üldiselt, mitte sõnaselgelt Türgile viidates − rakendada paindlikult, sealhulgas liikmesuse või koostöö või naabruskonna erivormide vms jaoks. Läbirääkimistel pelgalt EL liikmesusele keskendumine võib osutuda väga halvaks investeeringuks.

Rohelised ja vasakpoolsed on kritiseerinud, et selliseid nõudmisi esitades sekkume välispoliitikasse ja Türgile langeks seega osaks erikohtlemine. Ei, kui me ei reageeri ilmsetele puudujääkidele, siis tagame erikohtlemise. Kui lubame erandeid Türgile, võime ühtlasi loobuda eelarvekontrolliga seotud tööst ka Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria või Kreekaga. Tegemist on ju lõppude lõpuks sama teemaga.

Pöördun komisjoni poole, et see ei sulgeks oma silmi vaid seetõttu, et tegemist on Türgiga. Selle asemel tuleks Türgi ühinemist toetada vastavalt ühenduse enda kehtestatud liitumiskriteeriumidele.

 
  
MPphoto
 

  Christel Schaldemose (S&D). (DA) Austatud juhataja! Ma sooviksin täna sõna võtta parlamendi heakskiiduraporti kohta. Meile on esitatud midagi, mis minu veendumuse kohaselt on kõige põhjalikum, kõige kriitilisem ja kõige rohkem tulevikku vaatavam Euroopa Parlamendi heakskiiduraport, mida kunagi on esitatud. See on hea. Ma sooviksin seega Bart Staesi selle nii konstruktiivse dokumendi eest tänada.

See, et institutsioon ise enda tegevuse heaks kiidab, on ebaharilik, ja selleks on tõepoolest vaja ülimat vastutust, läbipaistvust ja kontrolli. Tegelikult aitab raport siiski tagada, et meie, parlament, suudame seda vastutust kanda ning olla läbipaistvad ja tagada parema kontrolli. Loomulikult on see hea.

Olles seda öelnud, on ikka veel paranemisruumi. Siinkohal mainin põgusalt valdkondi, mida ma usun, et käsitletakse mõnedes muudatusettepanekutes. Ma usun, et peame rohkem ära tegema, et kodanikud saaksid meie tööd jälgida. Saame seda tagada, lihtsustades kodanike juurdepääsu meie raportitele veebilehel − sealhulgas kriitilistele raportitele. Ma usun, et samuti on tähtis uurida meie hankemenetluste toimimist siin parlamendis. See on kõrge riskiteguriga valdkond ja selle kohta on esitatud häid muudatusettepanekuid. Ma arvan, et peame lisaks ka uurima, kas juhtimise struktuuri saaks parandada ja muuta veelgi läbipaistvamaks nii meie kui parlamendiliikmete kui ka kodanike jaoks, kes aitavad parlamenti kontrollida. Liiatigi ei usu ma loomulikult, et peaksime kulutama raha oma büroode renoveerimiseks siin Strasbourgis − kuigi sageli seda väidetakse. Selle asemel peaksime tagama, et meil on ainult üks asukoht.

Ma olen pärit Taanist − see on riik, millel on pikad läbipaistvuse, avatuse ja kontrolli traditsioonid, eriti maksumaksjate raha kasutamisel. Need on väärtused, mida kalliks pean, ja usun, et samad väärtused peaksid kogu ELis laialdasemalt valitsema. Ma usun, et Euroopa Parlamendi heakskiiduraport näitab, et meie siin parlamendis arvestame sellega ja liigume õiges suunas. Samuti annab see parema lähtekoha teiste institutsioonide kritiseerimiseks.

 
  
MPphoto
 

  Esther de Lange (PPE). (NL) Austatud juhataja! Arutelu jooksul on juba palju ära öeldud, nii et piirduksin kahe punktiga. Esimene on parlamendile heakskiidu andmine. Lõppude lõpuks, kui tahame teiste üle järelevalvet teostada, siis peame oma eelarvesse eriti kriitiliselt suhtuma. Sellekohase raporti esitas Bart Staes ja oleksin selle kuus-seitse aastat tagasi kogu südamest heaks kiitnud, kuid kuue-seitsme aasta jooksul on paljud asjad paremusele pöördunud. Näidetena võib esitada tegelike reisikulude hüvitamise ja assistentide põhimääruse. Naljakas, et Bart Staes mainis neid oma sõnavõtus natuke aega tagasi, kuid kahju, et need saavutused ei ole veel raportisse teed leidnud. Loodan, et seda annab parandada kahe nädala pärast toimuva hääletamise ajaks, nii et meil oleks lõpuks tasakaalus raport. Ma olen täiesti veendunud, et see nii läheb.

Teine märkus on üldine, austatud juhataja, sest ma usun, et saabuvatel aastatel ootavad meid ees keerulised eelarvearutelud. Järgmisel perioodil meie eelarve eeldatavasti ei suurene, kuigi Lissaboni lepinguga on meile pandud uusi kohustusi, mis tähendab, et Euroopa kulutustega seoses on aina enam vajalik saavutada ühe kulurea abil samaaegselt mitu poliitilist eesmärki. Selleks on vaja, et kontrollikoda saaks tegelikult auditeerida kulutustega seotud mitmekordseid meetmeid ja mitte ainult vaadata seda, kas eeskirjadest on kinni peetud. Praegu meie kontrollikoda seda teha ei saa. Kui soovime uueks eelarveperioodiks koostada mõjusat eelarvet, mis oleks ka auditeeritav, siis on vaja teha kontrollikojas muutuseid. Ma teen seetõttu ettepaneku, et tulevikus võtaks kontrollikoda tõepoolest eelarve- ja eelarvekontrolliaruteludest osa ning tahan, et Euroopa Komisjon mulle selgitaks, kuidas küsimust lahendada tuleb.

 
  
MPphoto
 

  Derek Vaughan (S&D). − Austatud juhataja! Tahtsin võtta sõna Euroopa Parlamendile heakskiidu andmise teemal ja kõigepealt tänada raportööri suurepärase töö eest, mida ta on teinud, ja raske töö eest, mida ta on teinud koos teistega.

Ma arvan, et ütlematagi on selge, et kõik me siin saalis tahame, et avatus ja läbipaistvus suureneksid ning et maksumaksjate raha kulutamisest tõuseks tulu, kuid peame tagama, et protsessi muutmise tagajärg on ka tegelikult edasiminek paremuse poole. Ma ei ole kindel, kas praeguses raportis tehtud soovitused on kõik edasiminek paremuse poole. Näiteks soovitus siit majast tualettruumid kaotada osutub väga kulukaks, nagu ka soovitus vahetada välja Euroopa Parlamendi kogu autopark.

Raportis on ka soovitusi, mis juba sisalduvad 2011. aasta eelarveettepanekutes. Näitena võib tuua Europarl TV läbivaatamise, et tagada selle tõhusus ja ülesannete täitmine, ning samuti üleskutse pikaajaliseks kinnisvarastrateegiaks, mis on juba paigas või vähemalt tulevikus võimalik. Raportis on ka soovitusi, mis käsitlevad küsimusi, kus edusamme on juba tehtud või tehakse.

Loomulikult on aga raportis positiivseid soovitusi ning neid tuleks tõesti toetada, näiteks printimisel paberi raiskamise vähendamine. Me kõik näeme, kuidas iga päev prinditakse paberihunnikuid ning kindlasti on siin võimalik kokkuhoid.

Tervitatav on ka üleskutse ratsionaliseerida välisuuringuid ja vastavat koostööd teiste institutsioonidega, et vältida dubleerimist ning saavutada tõhususega seotud kokkuhoidu. Ma olen aru saanud, et osa muudatusettepanekuid esitatakse uuesti 2011. aasta Euroopa Parlamendi eelarve jaoks.

Raportis nõutakse aastaaruannet ka riskijuhilt ja ma arvan, et see on hea. Kõik see näitab, et arutades Euroopa Parlamendile heakskiidu andmist, on vaja tasakaalu. Ma ei kahtle, et eelarvekontrollikomisjon kindlustab vastutuse teostamise tulevikus ning raporteerib edaspidi, kuidas selle raporti soovitusi ellu viiakse ja käsitletakse.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE). (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Kõigepealt tahaksin öelda, et pidin sellel nädalal vaid Strasbourgi ja mitte Brüsselisse reisima, sest Strasbourg on mulle palju lähemal ja seega oli mul lennuühenduse häiretest hoolimata võimalik takistusteta reisida.

Mu teine palve on seotud eelarvekontrolliga. Ikka on meie ees sama vana paberipakk, kus on kirjas, mis selle nädala istungjärgul toimub. Mul oleks hea meel, kui meie töökohtadel siin oleks arvutid, kuna siis saaksime kõike elektrooniliselt vaadata, nii et hääletades oleksid muudatusettepanekud meil emakeeles silme ees ning hääletamine saaks toimuda sihipäraselt. Meil on sadu hääletusi, alati keskpäeval, ja oleks tore, kui me ei peaks paberites sahmima, vaid tekstid esitataks meile elektrooniliselt. Euroopa Parlament peaks lõppude lõpuks sammuma ju tehnoloogia esirinnas.

Kolmandaks, reisimisel peame pidama arvestust, mis viimasel ajal on muutunud tõeliseks bürokraatiaks. See koormab nii meid kui ka Euroopa Parlamendi liikmeid, kuid ka täiskogu administratsiooni. Lisaaudit seab lisatingimusi. Peaksime looma töörühma, kes naaseb olulise juurde − korrektne ja täpne raamatupidamisarvestus −, et vähendada bürokraatlikku koormat 25% ja mitte tõsta seda 50%, nagu viimastel kuudel on juhtunud.

Struktuuri osas paluksin komisjonil kontrollida, kas me peaksime olukorras, kus paljud riigid on finantskriisis, rohkem keskenduma investeeringutele ühtekuuluvus- ja regionaalfondi ning mitte niivõrd Euroopa rahastamise äratarbimisele. Isegi rahaliste vahendite suurendamine 1,27%ni kogurahvatulust (GNI) oleks investeeringute suurendamiseks mõistlik.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). (RO) Ma sooviksin alustuseks mainida 2008. aasta Euroopa Liidu üldeelarve täitmist, III jagu − komisjon ja rakendusametid. Tervitame Taani, Hollandi, Rootsi ja Ühendkuningriigi vabatahtlikke algatusi esitada riiklikud juhtimist kinnitavad avaldused!

Usume kindlalt, et edusamme on võimalik saavutada, kui esitatakse riiklikud juhtimist kinnitavad deklaratsioonid Euroopa Liidu kõigi ühiselt hallatavate rahaliste vahendite kohta. Palume tungivalt, et komisjon esitaks soovitused kõnealuste juhtimist kinnitavate avalduste kohta.

Teadusuuringute raamprogrammi osas valmistab meile muret, et praegune programm ei vasta kaasaaegse uurimiskeskkonna vajadustele. Arvame, et järgmises raamprogrammis on vaja kaasajastamist ja veelgi suuremat lihtsustamist.

Sooviksin samuti mainida Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2008. finantsaasta eelarve täitmist. Nimetatud ameti aruandes on kirjendatud intressitulu, mis 2008. finantsaastal oli rohkem kui 143 000 eurot, mis näitab, et likviidsuse tase ametis on pikkade ajavahemike kestel väga kõrge. Palume komisjoni tungivalt, et ta uuriks mitte ainult võimalusi, kuidas täielikult rakendada vajadustel põhinevat arvelduste ja likviidsuse juhtimise kava, vaid samuti eelkõige ENISA mandaadi laiendamist nii pädevuste kui ka kestuse osas (2012. aastale järgnevaks perioodiks).

 
  
MPphoto
 

  Richard Seeber (PPE). (DE) Austatud juhataja! Kui tahame Euroopa Liitu, mida meie kodanikud aktsepteerivad, siis on otsustava tähtsusega see, et kodanikud teavad ka seda, mida tehakse nende maksudeks makstud rahaga. Christel Schaldemose nõudmine suurema läbipaistvuse järele on seega täiesti põhjendatud ja ma usun, et see on koht, kus Euroopa projekt kas jääb kestma või kukub läbi.

Küsimus ei ole siiski ainult läbipaistvusest, see on ka arusaadavusest. Meile, võib nii öelda, makstakse selle eest, et selliste küsimustega täisajaga tegeleksime. Ma arvan, et kui meie kodanikud peaksid mõnikord sedalaadi dokumente nägema, siis peaksid nad nende abil ka midagi konkreetset suutma teha. Peame seega pöörduma komisjoni poole, et see parandaks oma dokumentide, eriti eelarveraamistikku käsitlevate dokumentide arusaadavust. Siis saaksid kodanikud väga kiiresti aru, kui suur või väike on ELi eelarve ja kui palju ELilt alati nõutakse.

Asjaolu, et liikmesriigid ootavad, et EL teeks midagi, kuid teisest küljest ei ole valmis selleks raha eraldama, on meie kõigi poliitiline probleem ja see on valdkond, milles komisjon peaks saabuvatel aastatel lahenduse leidma.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI). (DE) Austatud juhataja! Mõned sõnad eriti kriitilise tähtsusega arutelu kohta seoses Türgile mõeldud ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga. See on alates 2002. aastast pidevalt kasvanud, ehkki Türgi liigub pigem tagasi kui edasi. Kontrollikoja viimasest eriraportist selgusid suured probleemid. Rahalisi vahendeid ei kasutatud tõhusalt ega hinnatud piisavalt.

Ma pöördun seega komisjoni poole, et see selgitaks enne heakskiidu andmist ELi kodanikele, mis täpselt on saanud igal aastal Türgile eraldatavast 800 miljonist eurost.

Nüüd eri ametitest üldiselt. ELi ametite, mille arv alates 2000. aastast on peaaegu kolmekordistunud, kontrollimatu kasv, nende ametite asutamine, taasasutamine ja laiendamine on selgelt vastuolus Lissaboni strateegia nõudega vähendada bürokraatiat. See hõlmab ka uut Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit.

Mõni sõna Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusest, ehkki räägime 2008. aastast. Tahaksin tõepoolest teada, kas magasin, kui Tšehhi Vabariigis legaliseeriti tugevatoimelised narkootikumid ning meil on nüüd tänu lahtistele piiridele imetore narkoturism. Nii et suitsetajate vastu võitleme hammaste ja küüntega, aga tukume, kui jutt on tugevatoimelistest narkootikumidest.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Caspary (PPE). (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Ka mina sooviksin rääkida ühinemiseelsest abist. Oma aruandes sedastab kontrollikoda selgelt, et praeguste kavade osas ei saa ta tõendada rahaliste vahendite kasutamise nõuetekohasust. See tähendab, et komisjon on käivitanud kavasid, mille üle me ei saa teostada järelevalvet ja mille tõhusust me ei saa kontrollida.

Eelarvekontrollikomisjon esitas oma aruandes selge seisukoha ja nüüd on Türgi poolt lahti läinud uskumatu lobitöö. Eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seoses ei ole siinkohal küsimus selles, kas Türgi ELiga ühineb või mitte. Küsimus ei ole selles, kas tahame või ei taha olla meele järele teistele sõbralikele riikidele, küsimus on selles, et saaksime kontrollida, kas kavad on tegelikult tõhusad, selles, kas raha jõuab nendeni, kellele see ette nähtud on, mitte ei kao kuskil vaikselt ära. Küsimus on selles, kas käsitleme Euroopa kodanike maksuraha nõuetekohaselt. Ma oleksin seega väga tänulik, kui täiskogu enamus teeks selleks ajaks, kui lõpuks hääletamiseni jõuame, õige otsuse.

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). − Austatud juhataja! Ma esindan parteid, kes seisab vastu kogu Euroopa projektile ja meie riigi liikmesusele ELis. See võib panna inimesed kahtlustama, et oleme aruannetele heakskiidu andmise vastu, olgu tõendid missugused tahes. Ma tahaksin need kahtlustused ümber lükata.

Ehkki vaikimisi oleks meie seisukoht olla vastu peaaegu igasuguste tulevikukulutuste heakskiitmisele, siis lootsin, et toetame varasemaid kulutusi käsitlevate aruannetele heakskiidu andmist tingimusel, et tõendid seda õigustavad, kuigi võisime kulutuste eesmärke mitte heaks kiita. Oleme siiski eiramiste arvu tõttu vastu aruannetele heakskiidu andmisele tervikuna.

Me ei ajaks otsust eeskirjadekohaste ja -vastaste kulutuste üle segamini eesmärgi heakskiitmise või mitteheakskiitmisega. Ma loodan, et kõik teised lähtuvad samast põhimõttest sõltumata sellest, kas nad kulutuste eesmärgid heaks kiidavad või mitte.

 
  
MPphoto
 

  Christa Klaß (PPE). (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Me arutame 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist, kuid see pakub alati võimalust vaadata ettepoole ja ma usun, et peaksime just selles kontekstis eriti keskenduma nendele paljudele ametitele, mida oleme ellu kutsunud. Loomulikult peame neile tagama finantsressursid, kuid peame tagama ka, et nende tehtav töö oleks sisuline.

Ma pean silmas Euroopa Kemikaaliagentuuri (ECHA), kes vastutab keemiatööstuse eest ja kes saabuval perioodil peab endale võtma lisaülesandeid ning hakkama vastutama biotsiidide eest. Peame tagama, et nende töö oleks tõhus, ettepoole vaatav ja vastab ühtlasi meie poliitikatele ning seetõttu palun ma, et me kõik tagaksime, et need ametid saaksid meie jaoks hästi ja tõhusalt töötada ka tulevikus.

 
  
MPphoto
 

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Tahaksin veel kord rõhutada, et komisjon on pühendunud sellele, et viimastel aastatel saadud edusamme kasutada selleks, et veelgi parandada kulutuste kvaliteeti. Loomulikult uurin ma hoolikalt heakskiitu andvaid otsuseid, mille Euroopa Parlament kahe nädala pärast vastu võtab ja komisjon tagab asjakohased järelmeetmed.

Sooviksin teid ka tänada tänase väga hea arutelu eest. Arvan, et arutelu ajal väljendati palju häid ideid, ning ma soovin mõnda neist vaadelda.

Esiteks Bart Staesi ja teiste liikmete tõstatud küsimus riiklikest juhtimist kinnitavatest avaldustest, mille osas tahaksin teile lihtsalt meelde tuletada, et saatsime koos volinik Lewandowskiga eelarvekontrollikomisjonile eelarvekontrolli käsitleva kirja, milles teatasime, et kavatseme peagi toimuval finantsmääruse läbivaatamisel teha ettepaneku riiklike juhtimist kinnitavate deklaratsioonide kohta. Ma usun, et koos lihtsustamise ettepaneku ja lubatud vigade ohu kontseptsiooniga võimaldab see oluliselt parandada struktuurifondide haldamise olukorda. Kolleeg Søndergaard oli selle pärast väga mures.

Edit Herczog tõstatas küsimuse siseauditi ja sisekontrolli rollist. Ma jagan täielikult tema seisukohta ning lisaksin vaid, et järgmisel nädalal arutame 2010.−2012. aasta auditistrateegiat ning pöörame märksa enam tähelepanu sisekontrollisüsteemide parandamisele komisjonis.

Ma jagan ka Jean-Pierre Audy ja mõnede teiste austatud parlamendiliikmete vaateid heakskiidu andmise menetluse kohta. Ma usun, et peaksime algatama arutelu, kuidas heakskiidumenetlust täiustada, et tagada, et enamik menetluse tulemustest viiakse võimalikult kiiresti ellu. Praegu on 2010. aasta ja arutame heakskiidu andmist 2008. aastale, kuna 2009. aastal ei õnnestunud midagi ellu viia. Ma usun, et vaja on sidusrühmi ja kontrollikoda kaasavat põhjalikku arutelu. Ma jagan täielikult nii teie kui ka teiste sellel teemal sõna võtnud parlamendiliikmete vaateid.

Ma arvan, et väga tähtis on ka leida lahendus ELi rahaliste vahendite kulutamise tõhususe küsimusele. Pöörame oma üldises auditistrateegias suurt tähelepanu auditi tõhustamisele seeläbi, et laiendame auditit ELi kulutuste tõhususele. Ma usun, et tulevikus annab see tulemusi.

Türgi osas järgime soovitusi eesmärkide parandamiseks ja edusammude jälgimiseks. Peame kõigis kuluvaldkondades parandama kulutuste kvaliteeti: alates eesmärgi seadmisest kuni mõju hindamiseni.

Siiani saavutatud tulemustest nähtub, et Euroopa Liit teeb jõupingutusi maksumaksjate raha kasutamise viiside parandamiseks ning meie kodanikele lisandväärtuse teenimiseks. Edusammud on ka teie kui heakskiitu andva asutuse tegevuse vili. Olete alati tähelepanelikult jälginud, kuidas ELi eelarvet kasutatakse, esinenud kriitikaga, kui see ei ole olnud rahuldav, kuid pakkunud ka toetust, kui on tehtud edusamme. See on tähtis sõnum, mille saame edastada ELi kodanikele.

Lubage mul lõpetada erilise tänuavaldusega Euroopa Parlamendile selle toetuse eest komisjoni jõupingutustele parema Euroopa Liidu eelarve finantshaldamise nimel.

 
  
MPphoto
 

  Jens Geier, raportööri asendaja. (DE) Austatud juhataja! Protokolli korrektsuse huvides − esindan raportöör Bogusław Liberadzkit, kes nagu paljud teised siin täiskogul on sellel nädalal valitsenud transpordiprobleemide ohver. Mul on väga hea meel teda esindada ja kasutaksin juhust ja käiksin läbi arutelul tehtud märkused.

Alustuseks, volinik Šemeta, minu suureks rahuoluks rõhutasite, et komisjon astub samme, et tugevdada ELi rahaliste vahendite haldamisega tegelevate olulisemate isikute aruandekohustust. Me kõik teame, mida see tähendab. Tõepoolest, me teame kõik, et see tähendab, et peame tuletama Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes haldavad suurt osa Euroopa rahalistest vahenditest, meelde, et nad peavad seda tegema kooskõlas heade tavadega, sest teame ka seda, et enamik vigadest Euroopa vahendite kasutamisel leiab aset liikmesriikide tasandil.

Sellepärast valmistas pettumust kuulda, kuidas kolleegid Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonist ja Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioonist, kellest kõigil − Ryszard Czarnecki kaasa arvatud − on muud kohustused, arutelu ajal nii teravalt komisjoni kritiseerivad ning lubavad komisjoni heakskiidust ilma jätta. Ma oleksin oodanud, et mu kaasparlamendiliikmed toetavad riiklike juhtimist kinnitavate avalduste nõudmist siin täiskogul ja ka liikmesriikides, sest need on kohad, kus tehakse vigu ja kus puudub piisav koostöö. Ei olnud ka hea kuulda, kuidas kolleegid fraktsioonist ECR nimetavad kõike, mis siin toimub, nõuetele mittevastavaks, ehkki nad teavad väga hästi, et vastutus lasub täiesti teises kohas.

Ma tahaksin veel kord mainida ühinemiseelset abi, sest ma arvan, et siinkohal on aeg paar asja joonde ajada. Ma tahaksin teile meenutada, et eelarvekontrollikomisjon toetas raportööri väikese häälteenamusega. Tahaksin teile meelde tuletada ka seda, et raportite esitamise ajal soovis Euroopa Kontrollikoja esindaja raportöörile meenutada, et raporti teema oli kriitika komisjoni ja mitte Türgi käitumise kohta. Meie kaasparlamendiliikmed Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist on hääletanud muudatusettepanekute lisamise poolt komisjoni heakskiiduotsusesse, mille sooviksime sealt kohe kõrvaldada, kuna need ei puuduta mitte niivõrd maksumaksjate raha kasutamist, vaid pigem olukorda Türgi ühinemise üle peetavatel läbirääkimistel − otsustades, et suund on hetkel vale.

 
  
MPphoto
 

  Inés Ayala Sender, raportöör. (ES) Austatud juhataja! Sooviksin oma kokkuvõtvas sõnavõtus tänada volinik Šemetat ning arengu- ja humanitaarabi eest vastutavaid komisjoni talitusi nende hoolsa ja tõhusa koostöö eest selles protsessis.

Soovin ka tunnustada eesistujariik Hispaaniat jõupingutuste eest seoses selle heakskiidumenetlusega, eriti ettepaneku eest algatada arutelu institutsioonidevahelise kokkuleppe uuendamiseks koos nõukoguga, kuna praegu kehtiv kokkulepe on juba mõnda aega olnud vananenud. Ma pean siiski väljendama ka, et ma ei ole nõus selle täiskogu improviseeritud korraga, kuna ilmselt ei tulnud kellelegi täna enne kella 9 hommikul mõttesse kutsuda kontrollikoda või nõukogu siia ametlikult.

Nende puudumise kritiseerimine, kui me isegi ei olnud vaevaks võtnud neid kutsuda, on minu arust naeruväärse ja pahausksuse piiri peal. Ma usun, et kui tahame, et meid austatakse ja et suudaksime täita oma uusi kohustusi, siis peab meie institutsioonidevaheline kord olema rangem ja tõsisem ja vähem oportunistlik.

Ma soovin Euroopa Arengufondile heakskiidu andmise arutelu lõpetuseks väljendada tänu suurepärase koostöö eest oma kolleegidele, eriti Monika Hohlmeierile, ja tervitada suuri edusamme, mida on saavutatud Euroopa arenguabi tõhusal ja läbipaistval rakendamisel!

Kodanikud hindavad kõige positiivse seas, mis on olnud Euroopa Liidu tegevuse tulemus, eriti Euroopa arenguabi, ja on isegi kutsunud üles olema nähtavamad ja rohkeimas paigus. Neile teeb aga ka muret, kui ei ole selge, miks aitame teatavaid valitsusi eelarveabiga, või kui riigipöörete, korruptsiooniskandaalide, inimõiguste rikkumiste või teel demokraatia või soolise võrdõiguslikkuse poole esinevate tagasilöökide puhul asjaolud muutuvad ja me ei selgita kodanikele selliste juhtumite põhjusi või ei rakenda rangeks kontrolliks piisavaid tagatisi.

Seitsmendale, kaheksandale, üheksandale ja kümnendale Euroopa Arengufondile heakskiidu andmiseks on hea põhjus olulised edusammud, mida oleme näinud ja täheldanud, kuid peame jätkama tegevuse parandamist. Parlament jälgib eriti hoolikalt seda, et Lissaboni lepingu jõustumisele järgnev uus institutsioonidevaheline süsteem ja Euroopa Välisteenistuse raamistik ei sea ohtu edusamme, mida on tehtud, et meie kodanikud saaksid Euroopa arenguabi üle jätkuvalt uhked olla.

 
  
MPphoto
 

  Bart Staes, raportöör. (NL) Austatud juhataja, head kolleegid! Ma soovin loomulikult tänada kõiki kaasparlamendiliikmeid, kes minu raporti teemal sõna võtsid, eriti Ville Itälät, Gerneb-Jan Gerbrandyt, Edit Herczogit, Jens Geierit, Peter van Dalenit, Christel Schaldemoset, Esther de Langet ja Derek Vaughani! Ma usun, et kõik on juba öeldud, kuigi pean väljendama oma üllatust selle raporti vastukajade üle. Ma olin Euroopa Parlamendile heakskiidu andmise menetluses kolmandat korda raportöör ning tunnetan suhtumises muutust.

Esimesel ja teisel korral oli täiskogu võimalik kritiseerida suhteliselt lihtsalt. Kolmas kord oli raskem. Täiskogu on järsku muutunud tundlikumaks ja võimalik, et see kannatab enesekriitika puudumise all. Mõned on mind meedia vahendusel süüdistanud; mõned kaasparlamendiliikmed on mulle kinda visanud, öeldes: kõik on ju väga tore, aga see, mida sa kirjutad, lisab tuult euroskeptikute purjedesse. Ma ei nõustu: ma olen Euroopa Parlamendi liige, kes on nii Euroopa-meelne kui ka kriitiline, ja kui ma näen midagi, mida minu arust saab parandada ja muuta, või näiteks vabatahtlike pensionifondide puhul midagi, mida varem on seostatud sündsusetusega, siis on minu kohus see välja öelda. Meie, Euroopa-meelsed Euroopa Parlamendi liikmed, peame kitsaskohtadele osutama, sest sellega võtame tuule euroskeptikute purjedest, sest nemad elavad selliste pooltõdede − mõnikord sõna otseses valede najal. Peame rääkima asjadest nii, nagu nad on, ja ma teen seda alati. Mitte kunagi ei hakka ma kuritarvitusi ilustama. See on minu põhimõtteline seisukoht.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki, raportöör. (PL) Austatud juhataja! Sooviksin tänada Jens Geierit, kes on märganud, et mõnikord ma ütlen, mida mõtlen! Ma pean ütlema, et ma õpin nõukogu esindajalt suurepäraseid trikke − see Hispaania minister haihtub alati, kui teab, et nõukogu hakatakse kritiseerima. Teda ei olnud kohal alguses, kui ma sõna võtsin, ja teda ei ole kohal nüüd, kus ma uuesti sõna tahtsin võtta.

Seitsmest institutsioonis, mida mul on olnud võimalus hinnata, ei ole juhuslikult asjad enam-vähem korras kuues, ajal kui üks on pidevalt probleemide põhjustaja. Ma tuletan kõigile meelde, et aasta tagasi oli sama situatsioon. Nõukogule anti heakskiit alles novembris. Ma usun, et sellel aastal juhtub see varem, kuid ma ei tahaks lubada olukorda, kus meile esitatakse dokumendid mitte 2008. aasta, vaid 2007. aasta kohta. See näitab seda, et nõukogu peasekretariaadis valitseb kaos, või seda, et nõukogu kohtleb parlamenti nagu tobukesest koolipoissi. Olukord, kus kõik Euroopa institutsioonid on võrdsed, kuid nõukogu on arvamusel, et on teistest võrdsem, meenutab George Orwelli „Loomade farmi”, ja see olukord on väga ärevusttekitav.

Ma usun siiski − ja olgem õiglased −, et nõukogu esindaja öeldu sisaldas väga tähtsat ettepanekut. See puudutas, nagu ma aru sain, loobumist kuulsast 1970. aasta aumeeste kokkuleppest, mis annab tunnistust sellest, et tänapäeva parlamenti tuleb suhtuda tõsisemalt kui 40 aasta tagusesse parlamenti, mida ei valitud valimistel, vaid mille koosseisu nimetasid liikmesriikide parlamendid. Aumeeste kokkuleppest loobumine oleks väga hea käik ja ma olen selle eest nõukogule väga tänulik. Ma usun, et esitasin selleteemalise suulise muudatusettepaneku mai hääletusel.

 
  
MPphoto
 

  Véronique Mathieu, raportöör. (FR) Austatud juhataja! Tahaksin esmalt tänada variraportööre, kes tõesti tegid minuga väga tõhusat koostööd raporti koostamisel, ning teiseks komisjoni sekretariaadi kõiki töötajaid, sest tegemist oli väga nõudliku ülesandega.

Soovin tänada ka parlamendiliikmeid, kes arutelude ajal sõna võtsid, ja jagan nende muresid täielikult. Nende sõnavõttudest ilmnes selgesti, et nad soovivad parandada ELi rahaliste vahendite läbipaistvust ja järelevalvet nende kasutamise üle, mis on täiesti mõistetav.

Lõpetuseks tahaksin toonitada, et kõnealustel ametitel on ka poliitiline roll − seda peab toonitama, sest see on ka väga tähtis − ja et seda tähtsat poliitilist rolli tõhusalt täita, peab neil olema töökava.

Töökava peab tõepoolest olema kooskõlas Euroopa Liidu töökavaga ja selle üle peavad − nii ma loodan − teostama järelevalve meie kolm institutsiooni.

Tõesti, samal ajal, kui osa ameteid teevad nendega koostööd loomulikult ja spontaanselt, on ameteid, mis on märksa vähem vastuvõtlikud, ja sellisel juhul ei ole meie institutsioonide tekstidel siduvat jõudu. Austatud juhataja! Peame selle peale väga tõsiselt mõtlema.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Ma lisan lühidalt, et talitused teatasid mulle, et nad on kiiresti läbi vaadanud viimaste aastate protokollid. Eelmisel õigusloome perioodil võttis nõukogu seisukoha ja osales arutelus ühel korral ja see oli alles teise lugemise ajal, sest 2009. aastal lükati heakskiidu andmine esialgu edasi ja nõukogu viibis kohal alles teises voorus. Selles osas tajutakse täiesti õigesti, et me oleme teinud edusamme.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub mai osaistungjärgul.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Ivo Belet (PPE), kirjalikult. (NL) Austatud juhataja! Täiskogu peab finantsläbipaistvuse ja eelarve sisekontrolli osas olema täiuslikkuse kehastus. Me ei saa selles osas enda vastu kunagi liiga karmid olla. Kõik ei saa kogu aeg olla hästi nii suures parlamendis nii paljude parlamendiliikmete ja töötajatega. Midagi läheb alati viltu, kui inimesed koos töötavad. Ka kõige rangem sisekontroll ei saa seda ära hoida. Peame siiski tunnistama, et viimastel aastatel on tehtud suuri jõupingutusi, et asju õigesti toimima panna.

Tahaksin tuua teile kaks näidet. Esiteks uus assistentide põhimäärus, mis lõpuks pärast aastaid kestnud arutelusid vastu võeti. Enne seda eksisteerinud kuritarvitused on praktiliselt kõik kõrvaldatud. Teine näide on seotud kulude hüvitamisega. Ka selles valdkonnas on võetud meetmeid ning kehtestatud selged ja täpsed eeskirjad. Kas see on probleemid lahendanud? Absoluutselt mitte! Sisekontrolli karmistamine on tervitatav, kuid minu silmis on vastuvõetamatu jätta ebamääraselt muljet sellest, et toimub asjade kinnimätsimine, kuna see ei ole tõsi. Tahaksin lõpetuseks öelda, et eelarvet tulevikus suurendades peab meil olema julgust üldsusele selgitada, et Lissaboni leping tõi kaasa palju lisatööd ning eelarve suurendamine kommunikatsiooniks ja külalistega kontakteerumiseks on tõepoolest põhjendatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Indrek Tarand (Verts/ALE), kirjalikult. − Üldiselt oleme Euroopa Liidu eelarve praeguse seisuga rahul. Ruumi paranemiseks siiski on. Ütleksin isegi, et oluliseks paranemiseks. Ceterum censeo – Prantsusmaa on otsustanud müüa Venemaale Mistral-klassi sõjalaeva. Me usume, et ta kahetseb siiralt oma otsust.

 
  
  

(Istung katkestati kell 12.00 ja jätkus kell 15.00)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Gianni PITTELLA
asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika