Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Rebecca Harmsi raport tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Bulgaaria Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamiseks antava ühenduse rahalise abi kohta − „Kozloduy programm” (KOM(2009)0581 - C7-0289/2009 – 2009/0172(NLE)) (A7-0142/2010).

  Rebecca Harms, raportöör. − (DE) Austatud juhataja! Ma tahaksin kõigepealt tänada komisjoni ja oma kolleege keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonist ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonist põnevate ja huvitavate arutelude eest tuumajäätmete käitlemise teemal. Me ei olnud alati ühel nõul, kuid me kõik oleme üksmeelel selles, et peaksime ühiselt andma Euroopa toetust Bulgaariale nelja reaktori tegevuse lõpetamiseks Kozloduys.

Siinkohal tahaksin ma kindlalt uuesti rõhutada, et 2006. aastal sai Bulgaaria 340 miljonit eurot, perioodil 2007−2008 253 miljonit eurot ja 2009. aastal 89,5 miljonit eurot. Homsel hääletamisel otsustame, kas anname veel solidaarselt toetust umbes 300 miljoni eurot.

Toetust antakse, kuna Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste ajal nõustus Bulgaaria valitsus Kozloduy jaamade turvariskide tõttu kõnealuste reaktorite tegevuse lõpetamisega. Olen raportis taotlenud praegu otsustatava viimase osamakse muutmist (ma eeldan, et tegemist on viimase osamaksega). Teen ettepaneku, et raha, mida enam ei kulutata vahetult reaktorite tegevuse lõpetamiseks ja jäätmete käitlemiseks, s.o jäätmete Kozloduys ajutise ladustamise strateegiad – ja me räägime umbes 120 miljonist eurost –, investeeritaks vähemalt osaliselt Bulgaarias väga radioaktiivsete jäätmete lõpliku ladustamise lahendamise kavandamisesse ja ettevalmistamisesse. Teiste sõnadega teen ma ettepaneku, et looksime fondi selleks ülesandeks, millega Bulgaaria siiani üldse tegelenud ei ole.

Ehkki ma ei suutnud komisjonide enamust selles idees veenda, usun ma, et tegemist on tähtsa asjaga. Ma olen veel kord esitanud muudatusettepanekud, et komisjonides homseks hääletamiseks läbiräägitavas kompromisslahenduses säilitataks kaks asja.

Esiteks palun ma seoses reaktorite tegevuse lõpetamise, jäätmete käitlemise ja lõpliku ladustamisega, mis hõlmab ka ajutist ladustamist, komisjonil väga hoolikalt jälgida, kui suured on täpselt praegu Kozloduys toimuvaga seotud kulud ning kui palju raha me tegelikult vajame, et tagada reaktorite tegevuse lõpetamine, jäätmete käitlemine ja see, et lõplik ladustamine toimuks põhjalikult ja kooskõlas kõrgete ohutusstandarditega.

Teine asi, mida ma sooviksin, et me tagaksime, on see, et Bulgaariale eraldatavat raha ei kasutataks investeeringuteks kivi- ega pruunsöesse. Komisjoni vastuvõetud raporti projektis ei ole seda välistatud.

Ülejäänu osas on mul hea meel, et see raport käivitab elava poliitilise arutelu volinik Oettingeriga tuumajäätmete lõplikust ladustamisest üldiselt ja arutelu, mis loodetavasti lükkab asjad liikuma. Direktiiv on välja kuulutatud ja ma ootan seda kannatamatult.

  Günther Oettinger, komisjoni liige. − (DE) Austatud juhataja! Head parlamendiliikmed! Selle istungjärgu kolmandal õhtul on päevakorras taas energiaga seotud teema. Täna õhtul puudutab see ELi Bulgaariale Kozloduy elektrijaama reaktorite tegevuse lõpetamiseks antava finantsabi pikendamist.

Tegemist on tundliku ja tähtsa teemaga. Ma tervitan seetõttu väga konstruktiivset töökliimat ning soovin teid selle eest tänada. Oleme seda teemat arutanud Rebecca Harmsi, raportööri, variraportööri ja asjaomaste komisjonidega väga asjalikus õhkkonnas.

Mul on ka hea meel, et raportis järgitakse suures osas komisjoni seisukohti ning toetatakse meie ettepanekut. Esiteks tahaksin mainida teie toetust esialgu 300 miljoni euro eraldamisele Euroopa Liidu eelarvest kooskõlas ELi huvidega ja seega tuumatööstuse ohutuse säilitamise huvides.

Teiseks tahaksin lisada, et täiendav abi tuleks suunata reaktorite tegevuse lõpetamiseks ning et vajaminev summa, mis praegu on 180 miljonit eurot, on mõistlik. Minu kolmas märkus on, et Bulgaaria Vabariigi ajaloolistel põhjustel ebapiisavate finantsvarude tõttu aitab Euroopa rahastamine tagada tegevuse lõpetamise käigus ohutuse kõrge taseme, et kaitsta inimesi ja keskkonda.

Seni tehtud muudatusettepanekute osas tahaksin ma rõhutada, et komisjon nõustub enamiku ettepanekutega. Ma ei saa ajapuudusel kahjuks üksikasjadesse laskuda. Ma tahaksin selgitada komisjoni seisukohti kahel teemal, mis on meile väga tähtsad ja mida raport käsitleb vahetult muudatusettepanekutes ja Rebecca Harmsi seletuskirjas.

Ma viitan esiteks energeetikasektori meetmete rahalise toetamise jätkamisele. Lisaks Bulgaaria valitsuse konkreetsetele soovidele saab energeetikasektori meetmete edasise rahalise toetamise vajaduse poolt välja tuua teisigi argumente. Nende seas on ühest küljest võrdne kohtlemine Leedu ja Slovakkiaga, kus EL jätkab vastavate meetmete rahastamist kuni 2013. aastani, ja teisest küljest muud meetmed asendusvõimsuste loomiseks, sealhulgas edasised investeeringud energiatõhususse. Bulgaaria olemasolevates kivisöel töötavates elektrijaamades on väga suur energia kokkuhoiu potentsiaal.

Tuumareaktorite tegevuse lõpetamise järel on tähelepanu keskpunkt seoses elektritootmise võimsusega Bulgaarias muutunud. Selle tulemusel seisab Bulgaaria elektrivõrk silmitsi ulatuslike väljakutsetega, mida on lisaabiga võimalik ületada, et stabiliseerida ja kaitsta elektrivõrku.

Komisjoni arvamus on, et energeetikasektori, sealhulgas võrgu infrastruktuuriga seotud meetmete toetamise tagamise jätkamine on asjakohane.

Ma tahaksin nüüd heita pilgu teemale, mis on seotud kiiritatud kütuseelementide lõpliku ladustamise geoloogilise lahenduse väljatöötamise toetamisega. Komisjon toetab raportööri seisukohta, et vaja on välja töötada lahendus kiiritatud kütuseelementide turvaliseks lõplikuks ladustamiseks. Sedalaadi lahenduse väljatöötamine ei saa siiski sisalduda Kozloduy programmi raames osutatud finantsabis ja seda järgmistel põhjustel.

Sellega moonutatakse konkurentsi, kuna kõik tuumaenergiakava omavad liikmesriigid on kohustatud sellise lahenduse välja töötama. Kuigi kiiritatud kütuseelementide lõplik ladustamine on osa tuumajäätmete käitlemisest, jääb see väljapoole reaktorite tegevuse lõpetamisprotsessi ja ei ole sellega seotud. Vaja on kiiritatud kütuselementide ladustamise ajutist, turvalist lahendust, mida rahastatakse jooksvast finantstoetusest. Lõpliku ladustamislahenduse väljatöötamine, mis on meie arvates järgmine loogiline samm, ei ole siiski Kozloduys nelja reaktori sulgemise ja nende tegevuse lõpetamise tagajärg.

Ma pean siiski rõhutama, et nagu juba mainitud, lahendab komisjon lõpliku ladustamise küsimuse ja esitab sellel aastal ettepaneku radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta, mis sisaldab ka turvalise lõpliku ladustamise lahenduste väljatöötamist. Ma ootan teilt konstruktiivseid ettepanekuid ja loodan põnevat arutelu.

Lõpetuseks tahaksin olukorrast teha järgmise kokkuvõtte. Komisjon tervitab asjaolu, et tal on parlamendi nõusolek toetada järgmisel neljal aastal Bulgaariat 300 miljoni euroga. Me tervitame ka asjaolu, et saame keskenduda ohutute demonteerimismeetmete toetamisele. Lisaks teeb meile heameelt parlamendi usk, et energeetikasektori projektid väärivad meie toetust. Minu arvates on kokkulepe edasise rahastamise kohta ja selle elluviimine märk Euroopa Liidu solidaarsusest Bulgaariaga ning oluline panus Euroopa ja kogu maailma tuumaohutusesse. Tänan tähelepanu eest!

  Antonia Parvanova, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. − (BG) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportöörina tahaksin väljendada oma toetust Euroopa Komisjoni lähenemisviisile sellele ettepanekule ja raportile, nagu selle üle meie komisjonis hääletati.

Mul on ääretult hea meel, et lõpptekstis on esitatud seisukohad, mida kaitsesin oma raporti projektis, ja et Euroopa Parlament saab nüüd anda rohelise tee, et pikendada Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamiseks antavat ühenduse rahalist abi.

Bulgaaria on suhtunud jaama tegevuse 2009. aastaks lõpetamiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamisesse kohusetundlikult. ELi abi on vaja pikendada, et tagada ohutu ja ajakavakohane tegevuse lõpetamine, mis on toimunud täielikult läbipaistvalt ja keskkonda kaitstes.

Finantsabi pikendamine, et rahastada nelja reaktori tegevuse varase lõpetamise tagajärgede leevendamiseks suunatud meetmeid, on eriti tähtis, kui arvestada mõjusid ja tagajärgi keskkonnale, tarbijate energiakulusid ning energiatarbimise kindlust nimetatud piirkonnas.

Poliitilistel ja ideoloogilistel põhjustel on tehtud katseid avaldada meie komisjoni tööle survet. Me peame siiski meeles pidama selle programmi lõppeesmärke, milleks on reaktorite garanteeritult ohutu tegevuse lõpetamine ja õiglane hüvitus Bulgaariale, toetus jätkusuutlikuma energiapoliitika kujundamiseks tehtud pingutustele ning projektide ja ressursside juhtimise läbipaistvus.

Ma sooviksin Rebecca Harmsile öelda, et radioaktiivsete jäätmete lõpliku ladustamise küsimus on väga tõsine. Sellele tuleb pühendada erilist tähelepanu, kuid selle probleemi ees ei seisa ainult Bulgaaria. Tegemist on üldise väljakutsega, mille tõttu vajame spetsiaalselt Euroopa jaoks välja töötatud strateegiat ja programmi. Ma tahaksin teile samuti kinnitada, Rebecca Harms, et Bulgaaria ei kavatse neid vahendeid edaspidi kasutada pruunsöel töötavate küttejaamade arendamiseks.

Võite olla kindlad, et me kavatseme vastata kõigile meie nõuetele ja tegutseda täpselt kooskõlas Euroopa õigusaktide ja Euroopa tipptehnoloogiaga. Bulgaaria on väga vastutustundlik riik ning üritab alati olla hea ja korrektne partner.

  Juhataja. − Ma kasutan võimalust ja palun teil kõigil proovida rääkida pisut aeglasemalt, sest meie lugupeetud tõlgid saadavad mulle pidevalt SOS-sõnumeid ja ütlevad mulle, et neil ei ole võimalik meiega tempot hoida, kui me liiga kiiresti räägime. Probleem on seega selles, et teid kuulavad vaid need parlamendiliikmed, kes saavad aru sõnavõtu keelest. Ma palun teil järelikult proovida aeglasemalt rääkida! Vastasel juhul ei ole võimalik tõlkida.

  Vladimir Urutchev, fraktsiooni PPE nimel. − (BG) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste ajal nõustus Bulgaaria teatavate poliitiliste jõudude survel sulgema neli reaktorit Kozloduy tuumaelektrijaamas ja täitis võetud kohustuse täpselt vastavalt ajakavale. Omalt poolt andis Euroopa Liit osana ühinemislepingust finantsabi, mis piirati vaid perioodiga 2007−2009, eesmärgiga toetada tegevuse lõpetamist ja lahendada reaktorite varase sulgemise tagajärjed.

Euroopa Liit andis ka poliitilise garantii jätkata ühenduse abi andmist perioodil 2010−2013. See tähendaks, et meie riiki koheldakse vähemalt finantstoetuse andmise perioodidel samamoodi nagu Leedut ja Slovakkiat, mis on samuti võtnud kohustuse demonteerida oma tuumavõimsused varaselt.

Need on põhjused, miks minu riigi konkreetsel pealekäimisel ja kooskõlas liikmesriikide solidaarsuse ja võrdsuse põhimõtetega koostas Euroopa Komisjon praeguse ettepaneku. Lisarahastamine ei hüvita kuidagi kahjusid, mis riigile on reaktorite enneaegse demonteerimise tõttu miljardite eurode ulatuses tekkinud. Samal ajal on see abi absoluutselt hädavajalik, et jätkata tegevuse lõpetamise järgmise etapiga, milleks kavatsetakse kasutada suuremat osa kogusummast.

Riigi jaoks ei ole vähem tähtsad energeetikasektori moderniseerimise, kahjulike heitkoguste vähendamise ja energiatõhususe ja -kokkuhoiu parandamise meetmete rahastamiseks mõeldud summad.

Kõnealune raport, mille kiitis heaks väga suur enamus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonist, kajastab neid vajadusi täielikult. Seetõttu ei ole meile vastuvõetavad uued katsed istungjärgu ajal esitatavate uute muudatusettepanekute abil suruda läbi teksti kivisöejaamade vastu või esitada kasutatud tuumakütuse kasutamise vahetut ladustamist kui juba ette äratehtud otsust.

See küsimus on nüüdsest Euroopa Liidus arutelude teema. Teen sellel alusel ettepaneku toetada tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ettepanekut ning lükata tagasi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud viis uut muudatusettepanekut.

  Ivailo Kalfin, fraktsiooni S&D nimel. − (BG) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Lubage mul alustuseks tänada komisjoni ja isiklikult volinik Oettingeri nende väga asjatundliku töö eest voliniku esitatud dokumendiga. Ma soovin tänada ka Rebecca Harmsi tema tehtud jõupingutuste eest selle dokumendi aruteludel, et tagada, et see sisaldaks küsimusi, mis on Euroopa kodanike jaoks väga tähtsad.

Dokumendi peamine eesmärk on toetada Bulgaaria jõupingutusi oma tuumaenergiajaama kuuest nelja reaktori tegevuse lõpetamisel. Ma ei kommenteeri, kui õigustatud see otsus oli, kuid kuna see sisaldub ühinemislepingus, siis peavad Bulgaaria võimud seda täitma. Tegelikult võtavadki nad sellega seoses kõiki vajalikke meetmeid. Samal ajal toob sellise hiigelsuure rajatise varane sulgemine, mis on ette nähtud majanduskalkulatsioonides, kaasa tohutud otsesed ja kaudsed kulud. Euroopa Liit hüvitab osa neist kuludest.

Täna esitatud otsus võimaldab Euroopa Liidul kasutada Bulgaaria suhtes sama lähenemisviisi, mida ta kasutas kahe teise riigi – Euroopa Liidu uue liikmesriigi, mis on võtnud ja täidavad samasuguseid kohustusi – puhul. Sama lähenemisviisi kasutamine on väga tähtis, sest oleme kohustatud säilitama Euroopa Liidu poliitika järjekindlust.

Eraldatud vahenditest kasutatakse 60% vahetult Kozloduy tuumaelektrijaama rajatiste tegevuse lõpetamiseks, kusjuures järelejäänud 40% kasutatakse energiatõhususe parandamiseks ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks Bulgaarias.

Ma tahaksin erilist tähelepanu pöörata mõnedele väga asjakohastele küsimustele, mida raportöör Harms tõstatas komisjonide aruteludes ja mida väga laialdaselt arutati. Esimene küsimus puudutab kasutatud tuumakütuse ja kiiritatud elementide jäätmete saatust. Seda küsimust mainis täna ka volinik Oettinger. Tegemist on elutähtsa küsimusega, mille kohta ootame Euroopa Komisjonilt eraldi direktiivi sügisel. Euroopa Parlament saab siis seda küsimust sügavuti arutada ja ma olen kindel, et see on paljude Euroopa kodanike jaoks oluline.

Ma arvan seega, et parlamendi otsus arutletava Kozloduy kompensatsiooni küsimuse üle ei peaks ette ära otsustama meie debati tulemuse sügisel. Lisaks nõustun ma täielikult komisjoni väitega, et kui kord luuakse pretsedent sellise programmi rahastamiseks, siis satub ohtu kogu Euroopa Liidu eelarve. Loomulikult ei välista ega vähenda see kuidagi selliste rajatistega riikide valitsuste kohustust leida lõplik lahendus kasutatud tuumakütuse küsimusele.

Teine küsimus puudutab rahaliste vahendite kasutamist. Euroopa Liidult saadud vahendeid ei tohi kahtlemata kasutada süsinikdioksiidi heitkoguseid suurendavate projektide rahastamiseks. Muide, Bulgaaria ja kahe teise riigi, mis neid vahendeid saavad, kogemuse põhjal ei ole märke sellistest kuritarvitustest. Ma arvan siiski, et meil on vaja, et tekstist nähtuks, et tegemist on järjekindla Euroopa poliitikaga, ja et kõigi suhtes rakendatakse samasugust lähenemisviisi.

Euroopa kodanike jaoks on ääretult tähtis, et rahalisi vahendeid kasutatakse ettenähtud eesmärgil läbipaistvalt ja tõhusalt. Bulgaariale Euroopa Liidu eraldatud vahendid suunatakse erifondi, mis sisaldab ka teiste doonorite summasid. Selle fondi ressursid ja asjakohased riiklikud vahendid eraldatakse asjassepuutuvatele projektidele eelnevalt kinnitatud programmide alusel ja Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengu Panga kontrolli all.

Euroopa Kontrollikoda auditeerib peagi nende fondide kasutamist, sealhulgas Bulgaarias. Ma usun, et ka Euroopa Parlament jälgib tulevikus hoolikalt nende vahendite kasutamist.

  Adina-Ioana Vălean, fraktsiooni ALDE nimel. − Austatud juhataja! Energia infrastruktuuri investeeringute raportöörina ja gaasitarnete kindluse variraportöörina olen ma väga tundlik energiakindluse küsimustes. Minu arvates on Euroopal selles valdkonnas võtmeroll.

Rumeeniast pärit Euroopa Parlamendi liikmena olen ma eriti huvitatud Kozloduy tuumajaama konkreetsest küsimusest. See asub minu kodumaa piiril ning on keskkonnaga seotud ilmsete põhjuste tõttu Rumeeniale pikka aega muret teinud. Kozloduy jõujaam asub nelja kilomeetri kaugusel Doonau jõest ja 150 kilomeetri kaugusel Bukarestist. Rahvusvaheliste ekspertide sõnul ei ole jaamal kaitsekatet ning on väga suur radioaktiivsete lekete oht pinnasesse ja põhjavette.

Ma usun, et Euroopal lasub vastutus aidata ja võimaldada jaama tegevus lõpetada ja me peame tagama, et selle jaoks eraldatakse piisavad vahendid, kuna see on otsustava tähtsusega ohutuse kõrgete standardite säilitamiseks, vajaliku asjatundlikkuse kasutamise tagamiseks ja parimate rahvusvaheliste tavade rakendamiseks. Tegevuse lõpetamine ja demonteerimine peab toimuma kooskõlas väga rangete reeglite ja standarditega, vastasel korral seatakse ohtu kogu piirkond.

Ma toetan seetõttu täielikult ettepanekut ja meie kohustust eraldada projektile veel 300 miljonit eurot. Lubage mul teile ka meenutada, et Euroopa Parlament võttis mõned kuud tagasi selles küsimuses väga kindla seisukoha, eraldades esimesed 75 miljonit eurot 2010. aasta eelarvest!

Ma arvan, et peaksime sellegipoolest jääma järeleandmatuks Euroopa fondide kasutamise läbipaistvuse osas. Seni on komisjon olnud üsna rahulolematu Bulgaarialt reaktorite tegevuse lõpetamise kohta saadud teabe üle. Järelevalve fondide üle peab olema range. Usun seetõttu, et Euroopa Komisjon peaks kõigepealt teostama spetsiaalse hindamise, et anda hinnang varasemate projektide tugevatele ja nõrkadele külgedele, et koos EBRDga parandada fondide kavandamist järgmisel 2010.−2013. rahastamisperioodil.

Me esitasime mitu muudatusettepanekut, mis kohustavad Bulgaaria võime esitama eeltingimusena 120 miljoni euro saamiseks nõuetekohase riikliku strateegia, näidates ära energiatõhususe ja taaskasutatava energia sektorite pikaajalised eesmärgid.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Dimitar Stoyanov (NI). − (BG) Austatud juhataja! Mul on väga lühike konkreetne küsimus. Kuna proua tõstatas küsimusi ohutuse kohta, siis paluksin ma tal mulle vastata järgmisele küsimusele: kas ta teab, et enne Kozloduy tuumaelektrijaama nelja väikese reaktori tegevuse lõpetamist oli Euroopa Aatomienergiaühendus kuulutanud need kõige ohutumateks reaktoriteks Euroopa Liidus?

  Adina-Ioana Vălean, fraktsiooni ALDE nimel. − Austatud juhataja! Mis ma oskan kosta? Kas me oleme kõik põrunud? Või kas keegi teine näeb selles mingit põhjendust? Ma arvan, et paljud inimesed on otsustanud toimida teatud viisil ja me peaksime järgnema, ning me kõik nõustume seisukohaga, et nii tuleks teha. Rohkem ma ei kommenteeri.

  Michail Tremopoulos, fraktsiooni Verts/ALE nimel. − (EL) Austatud juhataja! Tänasel arutelul peame meeles pidama, et viimase kümne aasta jooksul on Euroopa Liit andnud Bulgaariale 550 miljonit eurot Kozloduy kompleksi sulgemiseks. Täna annab ta veel 300 miljonit eurot, mis teeb kokku 850 miljonit eurot, arvestamata tohutuid summasid, mis on antud modifikatsioonideks ja ohutuse tõhustamiseks. Teisisõnu oleme selle tuumakompleksi eest maksnud enam-vähem kullas ja mõnedele on see olnud kuldmune munev hani. Komisjon jätkab sellele vaatamata kaudselt nn tuuma-ooteruumi rahastamist.

Me kutsume üles lõpetama vahetuskaubanduse Bulgaaria valitsusega. Me kutsume parlamenti koos komisjoniga tagama tuumajäätmete ohutut ja tõhusat käitlemist ning mitte pidama seda võõrutuskava osaks. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonina kutsume üles sellele, et Bulgaaria valitsus suunaks tuumareaktori võõrutuskavast järelejäävad 40% 300 miljonist eurost radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja mitte keskkonda hävitavate uraanil ja kivisöel töötavatele elektrijaamadele.

Loomulikult loodan ma, et need, kes mõtlevad tuuma-ooteruumi tõhustamisele uute ehitiste kujul, said õppetunni hiljuti Türgi ja Venemaa sõlmitud kokkuleppest ehitada tuumajaam Akkuyus, mis on maavärinate piirkond, kus tuumavastane liikumine on selle ehitamise ära hoidnud…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

  Juhataja. − Michail Tremopoulos, teie aeg on läbi! Antonyia Parvanova on aga andnud sinise kaardiga märku, et soovib teile küsimuse esitada. Kas te lubate oma kaasparlamendiliikmel endale küsimuse esitada?

Antonyia Parvanova, palun esitage oma küsimus võimalikult lühidalt!

  Antonyia Parvanova (ALDE). − (BG) Austatud juhataja! Siin on kasutatud sõna „väljapressimine” ja natuke aega tagasi mainis kolleeg Vălean, et Bulgaaria on rahalisi vahendeid väärtarvitanud ja ei kasutanud heaperemehelikult vahendeid varasemast osamaksest, mida kasutati kompensatsioonina asjakohaseks eesmärgiks. Mul on küsimus, millele ma palun vastata komisjoni esindajal ning seda komisjonil ka kinnitada: kas sellekohatusi hoiatusi on olnud või mitte?

  Juhataja. − Ei, mul on kahju, kolleeg Parvanova. See ei ole kodukorraga kooskõlas. Kodukorra kohaselt esitatakse küsimus sõnavõtjale, kes parajasti sõna võtab. Seega on küsimus ja ka võimalus vastata tagasi lükatud.

  Geoffrey Van Orden, fraktsiooni ECR nimel. − Austatud juhataja! Ma võitlesin visalt Kozloduy kolmanda ja neljanda reaktori enneaegse sulgemise vastu. Nende sulgemine mitu aastat varem ei olnud vajalik; kindlasti ei olnud põhjuseks ohutus. Selle tulemusel, nagu ennustatigi, on suurenenud keskkonnavaenulike pruunsöel töötavate keskkonnavaenulike jaamade kasutamine, tõusnud elektri hind ja vähenenud Bulgaaria elektri eksport: teiste sõnadega on tekkinud nii majandus- kui ka keskkonnakahjud.

Me maksame nüüd Euroopa Liidu institutsioonide ekslike otsuste eest. Seega on ainult õiglane, et Euroopa Liit kohtleks Bulgaariat vähemalt sama hästi kui teisi riike, mis on pidanud enneaegselt oma vananevad tuumarajatised sulgema, ja mul on hea meel, et komisjon seda tunnistab.

Tegevuse lõpetamise protsessiga on loomulikult seotud palju raha. On eluliselt tähtis, et neid vahendeid kulutatakse ja et nende üle peetakse arvestust nõuetekohaselt ja tõhusalt. Ma loodan, et komisjon saab meile seda kinnitada.

Tähtis on ka lahendada kaotatud energiavõimsuste hüvitamise ja asendamise küsimus. Bulgaaria vajab abi jätkusuutlike uute võimsuste loomiseks, mis tagab tarnekindluse ja mitmekesisuse, nii et Bulgaaria ei peaks sõltuma ühe välispartneri heast tahtest.

  Miloslav Ransdorf, fraktsiooni GUE/NGL nimel. − (CS) Ma tahaksin öelda, et Kozloduy programmis ei peaks keskenduma ainult kiiritatud materjalide üleandmise, Bulgaaria energiatõhususe suurendamise ja alternatiivsete energiaallikate finantseerimisele.

Minu arvates peaks seda programmi vaatlema ka kui panust Balkani riikide majanduslikku ja sotsiaalsesse stabiilsusesse. Seda seetõttu, et Balkani riigid tervikuna − sealhulgas Bulgaaria − on Euroopa Liidus haavatav piirkond, mida praegune majanduskriis on meile näidanud. Ma olen arvamusel, et ühinemislepingu artikkel 30 on see raamistik, mida ei tohi rikkuda, nagu on näidanud õiguskonsultatsioonid Euroopa Komisjoni esindajatega. Isegi kui ühinemisleping või see kokkulepe 2009. aastal ammendus, peab uus kokkulepe kandma artiklis 30 sätestatud järjepidevuse vaimu.

  Dimitar Stoyanov (NI). − (BG) Austatud juhataja! Me arutame siin täna õhtul hüvitist, mille Bulgaaria peaks saama Kozloduy tuumaelektrijaama sulgemise eest. See hüvitis on õige, õiglane ja õigeaegne, sest ekspertide kohaselt on Bulgaaria kantud kahjud esimese kuni neljanda reaktori sulgemise tulemusel märksa suuremad kui kogu siiani makstud hüvitis kokku.

Siin on siiski vaja vastata järgmisele küsimusele: miks üldse oli vaja asjad nii kaugele viia ja miks, nagu ma mõni hetk tagasi küsisin, oli vaja sulgeda kõige ohutumad reaktorid Euroopas, ja kõige ohutumaks ei kuulutanud neid mitte ükskõik kes, vaid Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur? Mind hämmastab ka jabur olukord, kus hüvitist käsitlev raport jõudis Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni kätte, kes alustas ja lõpetas oma sõnavõtud sellega, et Kozloduy on vaja hävitada, nagu Cato Vanem ütles Kartaago kohta.

Siinkohal pöördun Michail Tremopoulose poole, kes – kui ma võin nii öelda – ei ole küll keegi, kes võiks sel teemal sõna võtta, sest just tema riik sai hiljuti palju suurema summa, kui Bulgaaria hetkel taotleb, ja seda tänu väljapressimisele. Seega ei peaks ta nii tungivalt arvamust avaldama selle üle, mida Bulgaaria peaks ja ei peaks saama.

Meil on nüüd võimalik tutvuda roheliste esitatud muudatusettepanekutega, millel on ainult üks eesmärk. Sel põhjusel ongi rohelistel praegu probleem. Tegelikult on nende probleem selles, et Kozloduy tuumaelektrijaama sulgemisega on nad kaasa aidanud süsinikdioksiidi heitkoguste kasvule. Tegelikult üritavad nad nende muudatustega, mida nad isegi veel jultunumalt tahavad kasutada selleks, et võtta raha Bulgaarialt ära ja suunata see mujale, varjata oma süüd. Sel põhjusel ei suuda nad oma valijatele selgitada, miks nemad kui Euroopa Liidu kodanikud peavad maksma rohkem süsinikdioksiidi heitkoguste eest ELis. Antud juhtumil on rohelised võtnud seisukohti, mis on risti vastupidised nende vaadetele.

Esitatud on ka muudatusettepanek, milles väidetakse, et Kozloduy peaks olema eeskujuks. Ainus, millega Kozloduy eeskujuks oli, on aga see, kuidas vanad reaktorid võivad olla ohutud ja täiesti normaalselt töötada. Ainus, millega Kozloduy edaspidi saab olla eeskujuks, on olla hoiatuseks: hoiatuseks selle kohta, kuidas poliitiliste rumaluste tõttu on võimalik hävitada suurepärane tõhus ja edukas tööstussektor ühes riigis.

  Juhataja. − Dimitar Stoyanov, tõde on selles, et teie keelekasutus parlamendis on sündsa ja ebasündsa, kohase ja mittekohase piiri peal. Ma ei katkestanud teid, kuna ma tahan teile näidata meie ja eriti meie kolleegide Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonist suuremeelsust, keda te minu arusaamist mööda oma sõnavõtus ründasite. Ma tahtsin näidata, et me oleme võimelised kuulama. Ma pean teile siiski ütlema, et kogu teie sõnavõtt tundus mulle täiesti ebasünnis. Kui see peaks korduma, siis ma katkestan teid, sest see ei ole tee, mida mööda tahaksime minna.

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE) . − (RO) Ma tahaksin tänada komisjoni, sest ehkki me kõik oleme süvenenud praegusesse kriisi, siis komisjon tunneb ikkagi muret ka muude probleemide üle. Ma arvan, et Bulgaarial on täielik õigus saada talle tuumaelektrijaama demonteerimise eest lubatud raha.

Ma pooldan elektritootmist tuumaelektrijaamadest ning ma ei usu, et Euroopa suudaks saavutada puhta energia eemärgid ilma tuumaelektrijaamu ehitamata. Ma usun siiski kindlalt, et igal riigil on õigus ehitada tuumaelektrijaamu, kuid ma arvan ka, et meil Euroopa Liidus on olemas kollektiivne vastutus ja solidaarsustunne seoses tuumaelektrijaamade ehitamiseks valitud tehnoloogiatega. Ma arvan, et sellisel puhul peab Euroopa Komisjon kasutama uute tuumaelektrijaamade projektide hindamisel väga ranget lähenemisviisi.

  Justas Vincas Paleckis (S&D). − (LT) Ma sooviksin raportöör Rebecca Harmsi tema suurepärase töö eest soojalt õnnitleda. Ma nõustun arutlusel oleva dokumendiga ja ettepanekuga anda Bulgaariale abina 300 miljonit eurot Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori töö lõpetamiseks kolmeaastase perioodi jooksul, tõhustades samal ajal loomulikult järelevalvet rahaliste vahendite kasutamise üle. Võib öelda, et nii väljendatakse võrdset solidaarsust, kuna teised uued liikmesriigid − Leedu ja Slovakkia − on sarnases olukorras ning on saanud finantstoetust.

Tuumaelektrijaama esimene kuni neljas reaktor on juba mõnda aega ekspluatatsioonist väljas ning nende tegevus lõpetada on loogiline. Sellega väheneb oht keskkonnale ning see aitab meil paremini ära kasutada töötajate teadmisi ja ametialaseid kogemusi. Elektrijaamast osa sulgemisel seisab personal silmitsi uute väljakutsetega. Ma võin meie kogemuste põhjal Leedus öelda, et tekivad ettenägematud probleemid, mille lahendamine ajakavast kinni pidades on keeruline.

Tõsi on, et kõige suurem osa rahalistest vahenditest tuleks eraldada reaktorite tegevuse lõpetamiseks, kuid vältimatu on ka küsimus ladustusseadmetest. Täpselt sama oluline on siiski ka arvestada inimestega. Loodan, et Euroopa Liidu abi kasutamisel aitab Bulgaaria valitsus elektrijaama töötajatel ja sellega seotud isikuteringil kohaneda muutunud oludega ning väga tähtis on aidata neil ümber õppida ja kasutada oma asjatundlikkust muudes sfäärides, edendada uute jätkusuutlike töökohtade loomist ja minna üle uuele energiasäästlikule režiimile.

  Konrad Szymański (ECR). − (PL) Kozloduy tuumaelektrijaama nelja reaktori sulgemine on kahtlemata põhjustanud Bulgaaria energiasüsteemis väga suure puudujäägi. Sellel on märkimisväärne mõju piirkonna energiakindlusele ning see viib kindlasti CO2 heitkoguste suurenemiseni, mis peaks olema tähtis, vähemalt mõnedele parlamendiliikmetele siin istungisaalis. Sellest hoolimata tehakse ettepanekuid, eriti muudatusettepanekute kujul, et me peaksime pöörama selja ühe liikmesriigi energiaprobleemidele. See on vastuolus solidaarsusprintsiibiga, millest tuleks energiapoliitikas juhinduda. Samuti jätab see mulje, et parlament suhtub tuumaenergiasse diskrimineerivalt, mis on vastuolus põhimõttega, et iga liikmesriik on oma energiavalikutes täiesti vaba.

  Corina Creţu (S&D). − (RO) Tähtis ei ole, kuidas Kozloduy tuumaelektrijaama sulgemise ja tegevuse lõpetamise küsimust lahendatakse, tähtis on, kuidas Bulgaaria ise selle küsimuse lahendab. Nagu siin istungisaalis juba aga öeldud, mõjutab tegevuse lõpetamine ka naaberriike ning sellest võib saada pretsedent teistele riikidele, kellel on sarnased reaktorid, mille maksimaalne kasutusiga on lähenemas lõpule.

Ma ei varja tõsiasja, mida siin on juba väljendatud, et Kozloduy tuumaelektrijaam on Rumeenia kodanikele alati peavalu valmistanud, eriti pärast Tšernobõli õnnetust. Seetõttu on oluline, et tegevuse lõpetamisega kaasneks avalik teabekampaania, mis on suunatud kõigile sidusrühmadele, kellel on õigus olla teavitatud selle protsessi etappidest, ajakavast, iga etapiga seotud riskidest, lõhustuvate materjalide ja ohtlike jäätmete kaitsmise meetoditest ja ka Kozloduy piirkonna ökoloogilisest taastamisest.

Ma soovin rõhutada, kui tähtsaks tuleb pidada radioaktiivsete jäätmete töötlemist. Sellel põhjusel tuleb Bulgaariale eraldatud vahendid kanda üle regulaarsete ajavahemike järel ilma katkestusteta. Ma mainin seda, et kuigi kulud tunduvad piisavalt suured, on need ainult hinnangulised, sest Bulgaarias puudub tuumajaama tegevuse sellises mastaabis lõpetamise pretsedent. Lõpetuseks ütleksin lootusrikkalt, et piisava rahastamise ja hoolsa planeerimise korral ning tingimusel, et kõnealuses valdkonnas vajalikke volitusi omavad organid teostavad järelevalvet, saab jaama tegevuse lõpetamisest hea eeskuju selle kohta, kuidas Euroopa raha hästi kasutada.

  Zigmantas Balčytis (S&D). − (LT) Euroopa Liiduga ühinedes võtsid mõned Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ühinemislepinguga kohustuse, poliitiliselt ja majanduslikult keerulise kohustuse lõpetada tuumajaamade tegevus ning tagada tuumajäätmete ohutu käitlemine. Need riigid sõltuvad tuumaenergiast ja pärisid tuumaelektrijaamad, mis ei vasta praegu kehtivatele ELi ohutusstandarditele ja -nõuetele ning loomulikult ei suutnud nad ise leida raha, mida oli vaja tuumajaamade tegevuse lõpetamiseks. Euroopa Liidus kehtivad ranged nõuded tuumajaamade tegevuse lõpetamise ja ohutustööde teostamise kohta ning oma tuumajaamade tegevust lõpetavatel liikmesriikidel on finants- ja majanduskriisis raske asjakohaselt ning õigeaegselt tuumajaamade tegevust lõpetada ja kütust ladustada. Ühenduse mure kasutatud tuumakütuse ümbertöötlemise pärast ELi mittekuuluvates riikides on täiesti arusaadav, kuna see võib seada ohtu meie tulevased põlvkonnad. Ma tervitan seega komisjoni otsust eraldada Bulgaariale Euroopa Liidu eelarvest täiendavat abi, kuna on ilmne, et ilma ühenduse toetuseta ei suuda Bulgaaria nagu Leedugi tagada vajalikul määral tegevuse lõpetamise meetmete rakendamist, ühenduse ühist julgeolekupoliitikat ega meetmeid, mis on vajalikud Euroopa kodanike ohutuseks ja keskkonna kaitseks.

  Günther Oettinger, komisjoni liige. − (DE) Austatud juhataja! Head parlamendiliikmed! Ma tahaksin teid tänada avatud mõttevahetuse eest sellel tundlikul teemal.

Tahaksin lõpetuseks rõhutada, et komisjon tervitab raporti suhtes üles näidatud valdavalt positiivset suhtumist ja asjaolu, et parlament nõustub komisjoniga, et Bulgaaria peaks saama kuni 2013. aastani täiendavat toetust summas 300 miljonit eurot. Komisjonil on samuti hea meel, et saame jätkuvalt keskenduda ohutute demonteerimismeetmete tagamisele ning et parlament usub, et energeetikasektori projektid väärivad meie toetust.

Me saame kinnitada, nagu oleme kinnitanud ka minevikus, et rahalisi vahendeid kasutatakse sihtsotstarbeliselt ning kavatseme sisse seada usaldusväärsed kontrollimeetmed. Me arvestame teie ettepanekuid ja muudatusettepanekuid. Ma olen kindel, et nõukogu võtab parlamendi arvamust arvesse, kui see aitab määruse eesmärke paremini selgitada.

Teie nõustumine demonteerimistööde edasise rahastamisega on märk Euroopa Liidu solidaarsusest Bulgaariaga. Tuumaelektrijaamade demonteerimisel on ohutus kõige tähtsam prioriteet ning seda rõhutatakse avalduses.

Ma tänan teid veel kord teie töö eest ning samuti Rebecca Harmsi raporti eest!

  Rebecca Harms, raportöör. − (DE) Austatud juhataja! Arutelu lõpuks tahaksin veel kord öelda, et tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamine Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias põhineb rahvusvahelistel kogemustel. Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur on neid reaktoreid, mis on projekteeritud sarnaselt Tšernobõliga, uurinud ning ei näinud võimalust viia neid vastavusesse vanas Euroopa Liidus kehtinud standarditega. See oli tark otsus ja see õigustab seda, miks oleme näidanud üles solidaarsust Leedu, Slovakkia ja Bulgaariaga, ning oleme homse otsuse järel neid tuumajaamade tegevuse lõpetamise kulude osas võrdselt kohelnud.

Teiseks tahaksin osutada veel kord sellele, et mitte ükski kõnealustest riikidest ja mitte ükski riik Lääne-Euroopas ega mujal maailmas ei ole leidnud usaldusväärset lahendust väga radioaktiivsete jäätmete lõpliku ladustamise probleemile. See ülesanne tuleb meil veel lahendada, kuigi paljud riigid on nüüdseks sellesse valdkonda investeerinud miljardeid ja otsinud 30 aastat usaldusväärset lahendust. See on arutelu, mis peaks huvitama eelkõige inimesi, kes pooldavad kõrge riskiga tuumaenergia tehnoloogiat, sest nii nagu asjad praegu on, kujutab tuumajäätmete ladustamine nii minu kui ka enamiku Euroopa kodanike arvates nii suurt ja seni lahendamata ohtu, et see on argument tuumaenergia kasutamise jätkamise vastu. Me arutame seda edaspidi volinik Oettingeriga. Tänan tähelepanu eest!

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme, neljapäeval, 20. mail kell 12.00

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. − (FI) 1999. aastal seadis Euroopa Komisjon Euroopa Liidu nimel ühinemisläbirääkimiste eeltingimusena Bulgaariale kohustuse sulgeda neli selle kuuest tuumaelektrijaamast. Komisjon oli juba mõnda aega väitnud, et kõnealused reaktorid olid abikõlbulikud. Kooskõlas lepinguga suleti kaks reaktorit 2002. aastal ja ülejäänud kaks 2006. aastal. Pärast märkimisväärseid investeeringuid ja mitmeid sõltumatuid uuringuid leiti, et reaktorid vastavad kõigile ohutuskriteeriumidele ning nõukogu aatomiküsimuste töörühm leidis, et edasine järelevalve ei ole vajalik. Bulgaaria oli olnud elektri netoimportija kõikides selle naaberriikides ning mõnedel juhtudel rahuldas 100% piirkonna elektrivajadusest. Kooskõlas lepinguga järelejäänud reaktorid siiski suleti ning piirkond kannatas elektrikatkestuste all ning asendusplaanide tulemusel suurenes kasvuhoonegaaside kogus. Lähtudes Van Ordeni raportist Bulgaaria Vabariigi taotluse kohta saada Euroopa Liidu liikmesriigiks ja selle lõikest 33, esitasin isiklikult küsimuse komisjonile ja nõukogule. Selles palus Euroopa Parlament nõukogu suhtuda sulgemise tähtaegadesse paindlikumalt, kuni on võimalik ehitada uue põlvkonna jaamad, mis ei suurendaks heitkogusid, kuid see ei saanud toimuda enne 2011. aastat. Vastus oli siiski eitav ning selle asemel näitas EL oma solidaarsust Bulgaariaga märkimisväärse finantsabi kujul. Sel põhjusel on ainuõige jätkata rahastamist esialgselt kavandatust kauem, kuna elektritootmisvõimsuse kadu, rääkimata muudest pingetest selles piirkonnas, on Bulgaariale toonud tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Kui aus olla, siis peaksime küsima, kas seda tohutut finantsinvesteeringut oleks saanud vältida, kui komisjon ja nõukogu oleks oma jäigad ja vaieldavad tingimused üle vaadanud.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Bulgaaria nõustus ühinemisläbirääkimiste ajal 2005. aastal sulgema Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori ning seejärel nende tegevuse lõpetama. EL kavatses esialgu tegevuse lõpetamiseks finantstoetust anda kuni 2009. aastani. Nüüd on rahalist abi pikendatud 2013. aasta lõpuni ning eraldatakse 300 miljonit eurot. Loomulikult on vaja Bulgaariat Kozloduy tegevuse lõpetamisel toetada ning aidata kaasnevate finants- ja keskkonnaprobleemide lahendamisel, nagu radioaktiivsete jäätmete ohutu ladustamine, taastuvenergiaallikate edendamine ja töötajate ümberõpe. Rahalise abiga peab siiski kaasnema eri plaanide üksikasjalik lahtiseletamine, ranged finantskontrollimeetmed ning rahaliste vahendite kasutamise regulaarne järelevalve. Raha ei tohi minna tagauste kaudu Belenes asuva Bulgaaria teise tuumajaama rahaliseks toetamiseks. Bulgaaria otsib Belenele praegu Euroopas investoreid ning võimalus kasutada tegevuse lõpetamiseks eraldatud raha Belene jaoks on väga ajakohane. Me peame selle ära hoidma! Seega on vajalik täpne aruandlus ja komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kontrollikoja kohapeal teostatavad põhjalikud uurimised.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. − (RO) EL sõltub 53% ulatuses oma energiavajaduste rahuldamisel impordist. Mõned liikmesriigid on energiasõltuvuse vähendamiseks vastu võtnud ambitsioonikaid tuumaenergia ja taastuvenergia kasutamise strateegiaid. Tuumaenergia moodustab 28% kogu ELis tarbitavast energiast ning selle osakaal on kõige suurem Belgias, Prantsusmaal, Leedus, Slovakkias ja Rootsis. Tuumaenergia tootmine ei põhjusta süsinikdioksiidi heitkoguseid, rääkimata sellest, et tuumaenergiat kasutavates liikmesriikides on majapidamiste igakuised elektriarved väiksemad. EL on siiski kehtestanud äärmiselt ranged nõuded tuumaelektrijaamade ohutu ekspluateerimise ja tuumajäätmete käitlemise kohta. Tuumaelektrijaamadele kehtestatud ranged ohutusmeetmed ja kõrged standardid ning tihe kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa ametiasutuste koostöö loovad tingimused tuumaenergia ohutuks kasutamiseks ELis. Komisjoni ettepandud määrus tagab Bulgaaria õiglase kohtlemise, andes sellele kuni 2013. aastani rahalist abi tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamiseks − meetmed, mis sätestati ühinemislepingutes. Tuumajaamade tegevuse lõpetamiseks on vaja pikaajalist finantsplaneerimist, mis peab jätkuma, kuni ala on täielikult taastatud ning kasutatud kütus on ohutult käideldud.