Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu komisjoni avalduse üle eelarve läbivaatamise kohta.

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Euroopa Komisjon võttis täna vastu teatise eelarve läbivaatamise kohta, mis esitatakse kohe siin parlamendis inimeste valitud esindajatele.

Esialgselt oli see nähtud ette 2008.–2009. perioodiks, aga eri sündmused, nagu Lissaboni lepingu vastuvõtmine, komisjoniliikmete hilinenud ametissenimetamine ja uus ELi 2020. aasta strateegia, selgitavad, miks see alles nüüd, 2010. aasta oktoobris aset leiab.

Eelarve läbivaatamist tuleb vaadata lahutamatu osana meie mõtisklustest selle üle, kuidas teha Euroopa konkurentsivõimelisemaks, dünaamilisemaks, kaasavamaks ja jätkusuutlikumaks. Seda ei saa aga lahutada poliitilistest eesmärkidest. See on poliitika arvudes ja ajalooliselt on eelarvet käsitlevate aruteludega seostunud alati ka kindel poliitiline kontekst. Minevikus oli see kontekst ühisturg, ühisraha ja laienemine.

Võiksime soovida seekord küll palju paremaid poliitilisi eesmärke, sest Lissaboni lepinguga kaasnevad selged uued vastutused. Selge on ka, et peame leidma ühised Euroopa vastused meie ühistele katsumustele kliimamuutuse, energia, julgeoleku ja migratsiooni valdkonnas.

Teisest küljest on meil ka euroskeptiline Euroopa ja euroskeptiline kriisijärgne Euroopa. Mõlema vahel on tõeline pinge – võiks isegi öelda vastuolu – ja see olukord vajab lahendamist. Vajame üksmeelt järgmise finantsperspektiivi suhtes.

Peame tuginema oma kogemustele ning see ongi üks osa eelarve läbivaatamisest. Kogemused näitavad, et peame kohandama prognoositavuse ja paindlikkuse tasakaalu. Alates finantsraamistiku kasutuselevõtmisest 1988. aastal on see taganud rahu ja prognoositavuse Euroopa eelarvesse, andnud mõistlikud ajakavad meie regioonidele, põllumajandusettevõtjatele ja teadustöötajatele oma projektide ettevalmistamiseks ja elluviimiseks.

See on tõeline saavutus. Selle prognoositavuse hind oli aga väga piiratud paindlikkus ning mineviku sündmused on näidanud, kui väga äkilised sündmused meid mõjutavad. Võime tunda küll uhkust teatud tegevuste üle, nagu suuremeelne ja kiire reageerimine üleujutustele Pakistanis ja probleemidele Haitil, aga üldiselt tegutseme väga aeglaselt. Kulus aasta, et mobiliseerida vahendeid, mis olid ette nähtud rahastamisvahendile kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades. Kõige aeglasemad oleme liidusiseselt tegutsedes, palju kiiremad aga siis, kui on vaja väljast tulevatele probleemidele kiiresti reageerida.

Sellest võib järeldada, et vajame rohkem paindlikkust. Peame saama vahendeid ja kulutamata varusid lihtsamalt üle kanda nii eelarveperioodi alguses kui ka lõpus. Eelarve läbivaatamises teeme ettepaneku võtta kasutusele fikseeritud varud, mis on finantsperspektiivi lõpus suuremad. Teeme ka ettepaneku luua tulemuspõhised reservid.

Veel üks faktor, millega arvestada tuleb, on loomulikult majanduskriis ja eelarve uued arukalt suunatud funktsioonid võiksid täita kriisivastase väiksemale sektorile ja kohalikule tasandile suunatud paketi rolli. Seda saaks kasutada tagatiseks laenudele lisaks maksebilansi tasakaalustamise süsteemile. Seda saaks kasutada vahendina stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamiseks.

Tahan mainida veel ühte eelarve läbivaatamise faktorit. Nimelt heidab prioriteete käsitlevale arutelule alati oma varju netojääk, see õiglase tagastamise poliitikast (juste retour) lähtuv lähenemisviisis eelarvele, mis on seotud Euroopa eelarve kompleksse tulude poolega. Hea stiimul sellest nõiaringist väljasaamiseks oleks avatud arutelu ilma tabuteemadeta, kus saaksime analüüsida Euroopa eelarve kulude poolt, aga ka eelarve tulude poolt.

Nagu president Barroso oma kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta ütles, ei ole tähtis, kuidas vähem või rohkem kulutada, vaid kuidas arukamalt kulutada. Eelarve läbivaatamisega tehakse ettepanekuid Euroopa lisandväärtuse loomiseks ja Euroopa eelarve uue seadustamise saavutamise jaoks.

Seda on vaja teha. Koondame vahendeid Euroopa tasandil, mis võimaldab liikmesriikidel kulusid kärpida, kattuvusi vältida ja paremat investeeringutasuvust saada.

Võtame näiteks teadusuuringud ja infrastruktuuri. Seda saab teha, käsitledes ühiseid probleeme järjepideval ja kooskõlastatud viisil, eriti kui on piiriüleseid mõjusid, mida esineb tüüpiliselt energeetika, julgeoleku, migratsiooni ja kliimamuutuse puhul.

Seda saab teha loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide korral solidaarsust üles näidates ja seda saab ning tuleb teha nii, et loome vahendeid, mis võimaldavad meil ülemaailmsel laval tugevamat rolli mängida ja mis teevad Euroopa palju nähtavamaks suurima abiandjana (55% kogu abist).

Sellest ei piisa! Vajame halduskulude alal enesepiiramist. Ka see on üks osa eelarve läbivaatamisest. Vajame ka palju professionaalsemat suuremastaabiliste projektide juhtimist. Uuenduslikud rahastamisvahendid peavad ületama oma mahu poolest 1% Euroopa eelarvest – viimane on eelarve läbivaatamise lisa eraldi osa.

Omavahendid on lõpuks kõige arusaadavamad. (Võimalik, et ma kulutan selleks oma lõppmärkuste aega.) Praegust süsteemi on väga lihtne kritiseerida ning öelda, et see on ebaaus, kompleksne ning vastuolus aluslepinguga, aga samuti on lihtne esitada õigustamata süüdistusi, kui peaksime antud teemal arutelusid alustama.

Tuleb öelda, et Lissaboni lepingus on selgelt kirjas, et omavahendite üle otsustatakse ühehäälselt ja kõik liikmesriigid peavad selle otsuse ratifitseerima. Liikmesriikide maksuiseseisvus ei ole ohus.

Tasub aga mõelda süsteemile, mis oleks esialgsele süsteemile sarnasem, mis võimaldaks Euroopa Liidul iseseisvam olla ning liikmesriikidel otseste panuste progresseeruva vähendamisega oma riigi rahandust tugevdada. Võiksime alustada selle tehisliku käibemaksu kaotamisega. Tõime välja kuus võimalikku kandidaati. Neid on mainitud tekstis ning kvantifitseeritud täpsemalt lisas, aga loomulikult ei ole keegi täiuslik. Sellega ei asendata riiklikke panuseid. See on vaid lisa.

Eelarve läbivaatamine kujutab endast Euroopa Liidu eelarve uue hooaja tervitamist ja algust. Ootan eelseisvat koostööd Euroopa Parlamendiga. Peame kõik koos näitama, et Euroopa Liit suudab katsumustele vastu astuda ja et eelarve – kui see on arukalt eesmärkide saavutamisele suunatud – võib olla vahend, millega ehitada taas üles usaldus Euroopa projekti vastu.

Tänan tähelepanu eest!

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! 2011. aasta eelarve on esimene, mille üle parlament saab oma uute Lissaboni lepinguga saadud volituste raames arutleda ja hääletada. See on esimene eelarve, mille puhul hoidusime komisjoni välja pakutud eelarve üldmahu suurendamisest ning pooldasime selle asemel realistlikku ja poliitilist lähenemisviisi.

See lähenemisviis on realistlik, sest meie liikmesriigid on pidanud tegema enneolematuid pingutusi oma rahanduste stabiliseerimiseks ja vähendamiseks. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon oli esimene, kes seda neilt nõudis. Avaliku sektori kulude vähendamine on põhimõtteliselt eeltingimus, kui tahame saada konkurentsivõimelisemaks ning rahvusvahelisel tasandil paremates tingimustes konkureerida. Seetõttu ei seisne küsimus selles, et nõuaksime 27 liikmesriigilt selleks eelarveaastaks kulutuste tegemist, mis ei ole võrdsed meie kaaskodanike pingutustega riiklikul tasandil.

Meie lähenemisviis on ka poliitiline, sest meie arvates ei saa 2011. aasta eelarvet lahutada tulevate aastate üldisemast finantskontekstist ning eriti järgmise 2014.–2020. aasta finantstsükli perspektiivist.

Head kolleegid, kui on midagi, millele parlament peaks selle ametiaja jooksul keskenduma, siis on selleks eesmärk tagada, et Euroopa poliitika saaks rahastatud ulatuses, mis vastab sellele, mis on kaalul. Kõne all ei ole niivõrd raha juurde küsimine, vaid pigem selle eest hoolitsemine, et Euroopa Liidul on oma ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid. Meie liikmesriigid saavad isegi kokku hoida ja vähendada oma panuseid ühenduse eelarvesse, kui nad on valmis selleks, et Euroopa muudab oma nüüdseks juba aegunud finantssüsteemi ja hakkab kasutama omavahendeid. Üks euro, mis kulutatakse Euroopa tasandil, on tõepoolest palju tulusam ja tootlikum kui euro, mis kulutatakse riiklikul tasandil, sest Euroopa euroga ei pea katma puudujääki.

Riiklikul tasandil on euro mõnes riigis ainult poole või isegi väiksema väärtusega. Riiklikul tasandil tuleb see euro, mille väärtust ei ole veel vähendatud, tagasi ühtekuuluvusfondide, maaelu arengu fondide ja uuendustegevuse edendamise kujul. Palun nõukogul mõelda tõsiselt sellele uuele lähenemisviisile Euroopa rahanduses! Olen väga tänulik volinik Lewandowskile, et ta meie rahandusministritega juba sellekohase arutelu avas.

Eurooplastel on õigus teada, mida nende riigiasutused kulutavad nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Liikmesriigid peavad olema valmis selle katsumuse vastuvõtmiseks. Nõukogu eesistuja, ministrid, teie kätes on võti nende arutelude ja läbirääkimiste avamiseks, et kõik liikmesriigid saaksid edasi liikuda ja et see euro, mis kulutatakse Brüsselis, jõuaks tagasi meie liikmesriikide kodanikeni ning et see oleks palju tootlikum ja looks uusi töökohti Euroopa tasandil. Palun kasutage seda võimalust! Jõulukingitusena peate meile ütlema, et Euroopa omavahendite üle hakatakse teie eesistumise ajal pidama tõsiseid arutelusid ning läbirääkimisi. Kinnitan teile, et räägime sellest veel palju aastaid, kui me selle saavutame.

  Stéphane Le Foll, fraktsiooni S&D nimel. – (FR) Austatud juhataja! Eesistuja Wathelet, volinik! Tahaksin rääkida, ilma et peaksin seni peetud arutelusid uuesti kordama.

Arutasime 2011. aasta eelarve üle juba tuttavate piirangute ehk siis sügava kriisi raames, mis mõjutab kogu Euroopat ning avaliku sektori puudujääkidega riiklikul tasandil. Eelnev annab alust kahele hüpoteesile. Need avaliku sektori puudujäägid riiklikul tasandil kas piiravad Euroopa puudujääki või peavad need andma Euroopa tasandil uue suuna ja uut elujõudu. See on küsimus.

Kutsun teid üles, lugupeetud volinik, et te eelarve läbivaatamise üle arutades ning 2013. aasta järgsetest eelarveperspektiividest rääkides sellesse kriisi konteksti kinni ei jääks, kui te just ei kavatse öelda mulle ja kõikidele Euroopa kodanikele, et Euroopa jääb veel pikaks ajaks kriisi.

Kogu meie probleem seisneb selles, kuidas kriisiga toime tulla ning kuidas vähendada meie puudujääke ja võlgasid ning kuidas valmistuda ette kriisist ülesaamiseks. Siin tulebki mängu eelarve küsimus. Nagu äsja ütles ka Joseph Daul, saab kriisist üle ainult siis, kui Euroopa eelarve – just seepärast, et see on Euroopa oma – suudab anda meile vajalikud vahendid, et saada tagasi kõik, millest meil hetkel puudus on ehk siis majanduskasvu, töökohtade loomise, uuendustegevuse, teadusuuringud. See ongi kaalul ja sellest peaksime lähtuma ka eelarve üle arutades, mitte tegema seda, mida me liiga tihti teeme – kaebleme kogu aeg kriisi probleemi üle, mida nõukogu väga hästi suudab.

Panin seda tähele ka Deauville’is. Saksamaa kantsler ja Prantsusmaa president isegi kuulutasid välja seda ennetades aluslepingute reformi, ilma et oleksid seda eesistuja Van Rompuyga arutanud, et karistada kõiki riike, mis tulevikus eelarvedistsipliini rikuvad.

Sinna on nõukogu tänaseks jõudnud. Parlament nõuab aga komisjonilt eriti vaid ühte asja: et Euroopa projekti üritataks edasi liigutada ning et seda tehtaks eelarvega.

Esile tõsteti teatud arv probleeme, mille suhtes valitseb täielik üksmeel. Vajame rohkem paindlikkust! Nähtavasti peame leidma üheskoos võimalused paindlikuma eelarve saamiseks. Seda on lihtsalt vaja, sest kaalul on Euroopa võimekus reageerida. Loomulikult seisneb küsimus ka prioriteetides ja Euroopa eelarve tõhusas korraldamises. Kahtlemata oleme kõik nõus, et see on hädavajalik. Kindlasti peame aga jõudma omavahel selgusele ajakava asjus ning selles, et peame oma eesmärgid koos seadma. Lugupeetud volinik, me ei saa jätta neid asju vaid tühjadeks sõnadeks ja lubadusteks, kirjalikeks tekstideks, mis on väga huvitavad ja millega ma peaaegu 100% nõus olen.

Nüüd peame praktiliste küsimustega tegelema asuma ning eriti vajab tähelepanu väga tähtis omavahendite küsimus, mida me juba liiga kaua vältinud oleme. Mida peaksime tegema, et saada edaspidi Euroopa või kõikide Euroopa kodanike jaoks omavahendeid, et saaksime taastada majanduskasvu ja seada tuleviku Euroopa veelgi kindlamale teele?

Jääme teie põhjalikke ettepanekuid ootama, lugupeetud volinik.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Soovin öelda, et minu arvates esitas komisjon väga hea dokumendi, olgugi et see jäi 15 kuud hiljaks.

Üldiselt on aga asjaolu, et vahekokkuvõte oleks pidanud juba 15 kuu eest valmis olema, vaid pisike üksikasi ning seetõttu ei tasu seda ka enam mainida. Tegelikult pakuvad nad meile alati, kui on mingid läbirääkimised, vahekokkuvõtet, mis siis vastava perioodi lõpus valmib. See on vastuvõetamatu ja seda ei tohi enam juhtuda.

Teiseks puudutab kõne all oleva teksti tähtis punkt omavahendeid. Miks? Sest see on Euroopa Liidu alus. ELi asutajad lõid Euroopa Liidu omavahendite alusel ehk siis tollimaksude, imporditud põllumajandustoodete maksude ja käibemaksu alusel. Nii see oli! Riiklikud panused said alguse Briti tagasimaksest. See on reaalsus. Seetõttu tuleb need omavahendid, mis on rahastamise alus, uuesti kasutusele võtta. Seda tuleb teha nüüd, sest see on ainus võimalus, kuidas Euroopa edasi pürgida saab. Seda tuleb teha ka demokraatlikel põhjustel.

Demokraatias on tähtis üks asi: inimesed maksavad oma individuaalse tulu vahetult Euroopale ning saavad nende vahenditega toetada ja kontrollida Euroopa Liidu toimimist.

Mu teine märkus, austatud juhataja, puudutab seda, millest siin räägitakse – peame vähendama ELi eelarvet ja panuseid Euroopa tasandil, et parandada riikide rahandust. See on mõttetus! Reaalsus on see, et riigikassa puudujääk – eelarvepuudujääk Euroopas – on nüüdseks juba 868 miljardit eurot ehk siis 7% Euroopa Liidu SKPst. Isegi siis kui piiraksime kulutamist Euroopa tasandil ja külmutaksime Euroopa eelarve täielikult, kahaneks need 868 miljardit eurot vaid 860 miljardiks euroks. See on õigupoolest tegelikkus. Tegelikult tuleks teha hoopis vastupidist: kanda vastutused üle riiklikult tasandilt Euroopa tasandile, et vähendada liikmesriikide kulusid.

Julgeolek, teadusuuringud, diplomaatia, infrastruktuurid – need on valdkonnad, milles Euroopa Liit palju paremini toime tuleb ja millega saab vähendada eelarvepuudujääke. See on lähenemisviis, mille te oma kolleegidele esitama peate, nõukogu eesistuja! Omavahendite valdkonnas tuleb teha edusamme, sest vastasel juhul ei saavuta me 2011. aasta eelarve üle üksmeelt.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

  Bas Eickhout, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Tänan volinikku eelarve läbivaatamise eest, mis lõpuks valmis sai. Eelarve läbivaatamises on tähtis, et vaataksime kriitiliselt, kas ELi vahenditega on saavutatud seda, mida me arvame. Palju raha läheb põllumajandusse ja ühtekuuluvusfondidesse. Kas selle rahaga on saavutatud eesmärgid, mida saavutada tahtsime? Tuleb tunnistada, et eelarve läbivaatamises on selliseid küsimusi väga kasinalt käsitletud.

Vaadakem aga tuleviku suunas! Kiidan väga teie suhtumist, lugupeetud volinik, kui ütlete, et peame vaatama 2020. aasta strateegia eesmärke, see tähendab uuendustegevust, kliimat, vaesuse kaotamist, tööhõivet. Nendele eesmärkidele tuleks anda keskne koht ning neid tuleks kasutada ka eelarve läbivaatamisel. See tähendab midagi meie põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika jaoks. Siin ootame komisjonilt häid ja põhjalikke reforme, millega tagada, et põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika avaldaksid tõepoolest mõju vaesuse kaotamisele, kasvuhoonegaaside vähendamisele, uuendustegevusele ja töötusele. Minu arvates on see samuti väga tähtis.

Pöördun nüüd mõnede tähtsate ideede poole, mida käsitlete, nagu uued ideed erainvestorite teema puhul. Pean ütlema, et seda erainvestorite teemat on juba varem käsitletud, aga kogemused projektidega ITER ja Galileo on näidanud, et neid ei ole ning sellepärast peame tagama, et me neile lootma ei jääks, kui nad meile vastu ei tule.

Mis Euroopa Investeerimispanka puutub, siis jah, proovige seda kaasata, aga sel juhul on väga tähtis investeerimispanga demokraatlik vastutus. Kuidas saame tagada, et nende investeeringud ka tulemusi annavad?

Viimaseks omavahendite teema. Taas mainitakse finantstehingute maksu, aga sel nädalal saime ECOFINilt teada, et komisjon ei toeta seda ja see ei ole isegi president Barroso nimekirjas G20 jaoks. Sellegipoolest on aga selles dokumendis öeldud, et äkki saab selliseid sissetulekuid kasutada. Mis on komisjoni seisukoht finantstehingute maksu suhtes, sest selles küsimuses on komisjoni seisukoht ebaselge ja vastuoluline?

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte esitamisega toob Euroopa Komisjon meile uudiseid, mis peaksid minu arvates valmistama muret kõigile eurooplastele, kuid eriti brittidele. Kui ühise põllumajanduspoliitika kulude piiramise küsimuses on võetud mõõdukas lähenemisviis, siis on üritatud palju põhjalikumalt kaotada Briti tagasimakset. Veelgi halvem on aga selge kavatsus luua uus omavahend. Euroopa Liit tahab nüüd varga kombel otse Briti maksumaksjate raha kallale pääseda. Olgu siis tegemist süsinikumaksu, pankadele kehtestatud maksu või millega iganes, kindla peale peavad maksumaksjad veel rohkem kannatama.

Kui inimesed näevad, et EL võtab nende raha, hakkavad nad ELi raiskamist ja läbipaistvuse puudumist veelgi enam pahaks panema. Tagasimakse kaotamine ja uue Euroopa maksu kehtestamine – nimetagem asju ikka nende õigete nimedega – ei nõua aluslepingu muutmist. Seevastu on vaja aluslepingut muuta aga selleks, et oleks võimalik kehtestada poliitilisi sanktsioone finantsstabiilsuse tagamiseks, nagu Saksamaa kantsler ja Prantsusmaa president kokku leppisid.

Kui EL tahab rohkem volitusi, on selleks vaja valitsetute nõusolekut. Kui ELi poliitikud tahavad uut aluslepingut, peavad nad rahvale esmalt rahvahääletuse võimaldama. See oleks hea võimalus peaminister David Cameronile heastada murtud lubadus ELi rahvahääletuse korraldamise kohta. Ma usun seda alles siis, kui ma seda näen.

  Salvador Garriga Polledo (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Oleks olnud huvitav, kui ka Guy Verhofstadt oleks istungisaalist lahkumise asemel Euroopa Komisjoni dokumente lugenud. Ühes nendest on täpselt selgitatud, et eelarve läbivaatamine hilines seepärast, et parlamendiga oli kokku lepitud, et läbivaatamine teostatakse pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Ausalt!

Soovin tänada volinikku meile esitatud teatise eest, mis on hea intellektuaalne harjutus selle kohta, kuidas finantsperspektiivid seni toimunud on ja kuidas järgmised toimima peaksid!

Soovin tänada teid ka selle eest, et te tõstsite esile nende finantsperspektiivide kitsaskohti, eriti kehtiva finantsperspektiivi skandaalset suutmatust reageerida ootamatutele vajadustele.

Soovin teile meelde tuletada, et seni on olnud ainus reaktsioon ootamatute vajaduste korral see, et põllumajanduselt võetakse raha muude asjade rahastamiseks. See ei tohi nii jätkuda!

Siiski, olgugi et ma mõistan, lugupeetud volinik, kui raske on teie praegune seisukoht, kus peate esitama eelarve läbivaatamise, mida ei saa mitte mingil juhul ajada sassi eelarve muutmisega, ja kuigi te minu arvates suurepäraselt toime tulite, ei saa ma panna vastu kiusatusele lugeda ette esitatud avaldusega kaasnev memorandum:

„ELi eelarve läbivaatamine: korduma kippuvad küsimused”. „Mis on teatis eelarve läbivaatamise kohta?” „Mis see ei ole?” „Miks on eelarve läbivaatamist vaja?”

(ES) Kolm väga elegantset küsimust, et seletada seletamatut: asjaolu, et selles teatises ei ole kahjuks mingeid arve.

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). – (NL) Austatud juhataja! Mäletan veel, et vaatasime alati kaastundlikult Nõukogude Liidu mitmeaastastele kavadele. Kui ma ei eksi, siis kestsid need ainult viis aastat, meil on aga seevastu jäik mitmeaastane eelarve seitsmeks aastaks. Minu arvates on üks praegustest põhiprobleemidest see, mida kinnitas ka volinik Lewandowski, et me pöörame liiga palju tähelepanu teostatavusele. Sellest on kasu ju ainult suurettevõtjatele.

Loomulikult valitseb üksmeel ja selles peitub üks suur probleem. Siiski on ELi eelarvest hetkel kasu ainult erahuvidele. Erahuvidele põllumajanduses, kalanduses, ühtekuuluvuse valdkonnas ning nn vanas tööstuses, kui tohin seda nii kutsuda. Erahuvid ohustavad dünaamilist majandust, mida me Euroopas tahame.

Mina vaatan Euroopat ja eriti eelarvet kui tohutu suurt naftatankerit. Selle kurssi on raske muuta, aga nüüd on meil võimalus see veest välja ja dokki läbivaatusele saada. Kasutame seda võimalust ja vaatame, kas me ei saaks muuta seda suurt tankerit mitmeks väiksemaks kiirkaatriks.

Viimaseks, mis omavahenditesse puutub, siis need ei ole tähtsad ainult selleks, et anda Euroopale omavahendid, vaid ka selleks, et anda meile vahendid, millega võidelda liikmesriikide panuste pahelise mõju vastu. Liikmesriike huvitab ainult üks asi: kui palju raha nad Euroopa eelarvest tagasi kraapida saavad. Omavahendite süsteem aitaks meil selle vastu võidelda.

  László Surján (PPE). – (HU) Volinik ütles äsja, et eelarve on poliitika, mis väljendub arvudes. Me kõik teame seda ütlust, aga lugupeetud volinik, kus on arvud nendes dokumentides? Arvud on täielikult puudu. Seepärast ei tea ma nüüd üldse, millest me räägime. Vahekokkuvõttest: teised sõnavõtjad käsitlesid seda juba enne mind. Oleme nüüd kolmandas kvartalis ja ma ei tea, millal selle vahekokkuvõttega valmis saame. Tahan aga esitada ühe küsimuse. Küsin seda ka nõukogult. Ehk jõuab see küsimus tõlkes nendeni. Tahan öelda, et peame selle vahekokkuvõtte – või kuidas iganes seda nimetada – sel aastal valmis saama. 2011. aastal ei ole mõtet enam sellega sekeldada, mida me 2008. aastal teha tahtsime või mida 2008. aastal tegema pidanud oleksime.

Minu arvates peaksime jätkama järgmise eelarveraamistikuga, millega mõnel määral juba algust tehtud on. Parlament teeb juba tõsist tööd ja ma arvan, et teised institutsioonid samuti. See töö peaks hõlmama ka julgeid ümberkorraldusi. Siin tõstatati omavahendite küsimus. See on tõepoolest võimatu olukord, et oleme ainus parlament maailmas, mis loob eelarve ning ei tunne siis valijate ette astudes sellega kaasnevat vastutust, sest meie ei võta seda raha kodanikelt, seda teevad vahendajad ehk siis riiklikud valitsused.

Kas peaksime olema mures liikmesriikide iseseisvuse pärast, et Euroopa Parlament ise võtab kodanikelt raha ja toob siia oma kulud, Euroopa ühised kulud? Me tean, et see on raske teema. Iseseisvuse küsimus on väga oluline. On veel üks väga tähtis küsimus, austatud juhataja. Nimelt see, et meie kulud peaksid lähtuma subsidiaarsuse kaalutlustest ja me ei tohiks tuua siia Euroopa tasandile selliseid probleeme, mis liikmesriigid ise lahendama peavad. Tänan tähelepanu eest!

  Reimer Böge (PPE). (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ühest küljest tunnustan komisjoni pingutusi selle nimel, et käimasolevale eelarve läbivaatamist puudutavale arutelule selle teatisega kaasa aidata. Teisest küljest tunnistan avalikult, et tookord – nagu on nüüdki – oli meil 2006. aasta ühisdeklaratsiooni alusel väga erinev arusaamine läbivaatamise ettepanekutest. Kui me selle teatise sisust lähtume, siis tähendab see, et enne 2014. aastat läbivaatamist ei toimu. Nagu ma juba ennist ütlesin, tähendab see aga, et uuele aluslepingule tugineva Lissaboni poliitika tähtsad osad, vähemalt eelarvet puudutavad osad, lükkuvad edasi 2014. aasta järgsesse perioodi. Siis tekib küsimus, kas me saame seda endale lubada, eriti globaliseerumise kontekstis, kus on arutlusel Euroopa Liidu võime tegutseda nii poliitilisel kui ka majanduslikul tasandil, ja kas me saame selle eest vastutuse enda peale võtta. Mulle on jäänud mulje, et tolleaegne komisjon ja komisjoni president Prodi olid oma ettepanekutes liiga nõudlikud ja et praegune komisjon on jälle liiga ettevaatlik.

Loomulikult on järgmise sammu astumisel oluline pöörata enne raha juurde küsimist rohkem tähelepanu parematele õigusaktidele, et edendada majanduskasvu ja tööhõivet, lihtsustamist, tõhusust ja programmide rakendamisega kaasnevate kulude vähendamist. Sama kehtib ühtlasi ka teadusuuringute puhul, kus on puudujääke ja millele kontrollikoja antud kollased ja punased kaardid ikka veel kehtivad. Vaja on ka uusi finantsvahendeid ning samuti on vaja arutelu selle üle, mida teha näiteks laiaulatuslike uuendus-, tööstus- ja teadusuuringuteprojektide, nagu ITER või Galileo, või energeetikaprojektidega. Kas anname nendele oma jaa- või ei-sõna? Kui ütleme jaa-sõna, siis kas neid tuleks ka kuni nende valmimiseni piisavalt – ja senisest teisel viisil – rahastada Euroopa eelarvest üldise mitmeaastase finantsperspektiivi kaudu?

Soovin öelda veel paar sõna omavahendite kohta, eriti kui arvestada vahetevahel mõnevõrra eksitavaid arutelusid sellel teemal liikmesriikide tasandil. On täiesti seaduspärane ja kooskõlas aluslepinguga – aluslepingus on seda isegi nõutud –, et me muretseme omavahendite pärast, sest aluslepingus on kirjas, et meil on ilma muid sissetulekuallikaid puutumata õigus kasutada enda rahastamiseks eeskätt omavahendeid. Selles arutelus peaksime kõik osalema.

  Jean-Luc Dehaene (PPE). – (NL) Austatud juhataja! Mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõte, mille komisjon meile täna esitas, on ühealgselt pettumust valmistav ja julgustav. Dokument valmistab pettumust sellega, et selles ei ole mingit väljavaadet mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise suhtes 2010.–2012. aasta perioodiks. Sellegipoolest on 2011. aasta eelarvest näha, et see on põhjendamatu. Tegelikult ei ole finantsraamistikus arvestatud ei Lissaboni lepinguga kaasnevate uute ülesannete ega ELi 2020. aasta eesmärkidega. See on tõepoolest põhjendamatu! Vähemalt oleks vaja mingisuguseid võimalusi suuremaks paindlikkuseks. Õnneks pooldab seda ka komisjon. See suurem paindlikkus peaks juba 2012. aastast kehtima hakkama. Dokument on samas aga julgustav selle poolest, et komisjon avab lõpuks ometi arutelu omavahendite teema üle. Sellest võib kujuneda järgmistel aastatel tõsine arutelu, mis on küll raske, kuid samas vältimatu.

Aluslepingu kohaselt tuleb rahastada ELi eelarvet omavahenditest. Hetkel rahastatakse seda 80% ulatuses riikide eelarvetest. Need ei ole Euroopa omavahendid, vaid moodustavad osa riiklikest eelarvekuludest. Need koormavad riiklikke puudujääke, mida Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakt peab vähendama ning seepärast üritavad liikmesriigid oma panuseid vähendada. Samal ajal ootavad nad Euroopalt palju enamat, nagu on näha Lissaboni lepingust ja ELi 2020. aasta strateegiast.

Selline vastuolu tuleb kaotada. Seda saab teha ainult tõelisi omavahendeid kasutades. Nende abil peab olema võimalik vähendada liikmesriikide panuseid ning suurendada ELi vahendeid. Võimalike omavahenditena viitab komisjon õigusega uutele maksudele, mis on seotud vahetult poliitika valdkondadega, mida arendatakse peamiselt Euroopa tasandil. Tooksin siinkohal välja kliimapoliitika ja finantssektori reguleerimise. Jääb loota, et Euroopa Ülemkogu ja komisjon mõistavad samuti, et nüüd, vaadates 2014. aasta järgsele finantsperspektiivile, on käes aeg alustada kiireimas korras arutelu omavahendite teemal.

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Mul on hea meel, et see dokument lõpuks meie ette jõudis. On väga hea, et see sai valmis ja lõpuks meile esitati. Loomulikult võib alati kaevata selle üle, et seda oleks saanud palju varem teha jne. Minu arvates peaksime hetkel tunnustama kõige enam ühte dokumendi osa – asjaolu, et selles on käsitletud tabuteemasid. Hetkel ei tohiks me käsitleda tabuna ühtegi küsimust, mis on seotud eelarvega, ning peaksime rääkima kõigest, kaasa arvatud omavahenditest. Seda tuleb igal juhul kiita.

Soovin hoiatada ka teatud ohu eest, mis on seotud uusi omavahendid puudutava aruteluga. Nagu teame, on see väga keeruline arutelu, mis võib saada väga hõlpsasti takistuseks kõikidele teistele läbirääkimistele selle üle, milline peaks olema Euroopa Liidu eelarve ja mida oleme seni õppinud kehtiva finantsraamistikuga töötades. Me ei tohi lubada, et meid sellisesse umbtänavasse juhitakse. Peaksime oma arutelu horisonti laiendama, mitte jääma omavahendite teema taha kinni, mis muudab lahenduse leidmise lausa võimatuks.

Rõhutaksin, et Euroopa Liidu eelarve tulude pool peaks olema stabiilne ja prognoositav. Me ei tohi ealeski unustada Euroopa Liidu eelarve suurt saavutust, nimelt asjaolu, et see on tasakaalustatud. Selle eelarvega ei jää me võlgu. See väärtus peaks jääma jätkuvalt juhtpõhimõtteks. Soovin rõhutada ka seda, et uued omavahendid peaksid muutma Euroopa Liidu sissetuleku stabiilseks ja prognoositavaks ning lisaks sellele ei tohiks me nendega võlgu jääda. Arvan, et peaksime sellele mõtlema ja pidama meeles, et Euroopa Liidu praegune sissetulek, mille aluseks on individuaalsete liikmesriikide rahvamajanduse kogutoodang, ei ole nii halb süsteem, et me sellest loobuma peaksime.

Minu arvates peaks uus süsteem olema kombinatsioon vanast ja uuest süsteemist. Laiemas perspektiivis peaksime mõtlema ümberkorraldamisele, kuid me ei tohiks loobuda a priori heast traditsioonist. Teisisõnu vajame vanaga jätkamist ja samuti muutusi – üks neist ei välista teist. Peaksime alustama sellest, mis juba praegu edukalt toimib, mitte sellest loobuma, et me ei takerduks arutelusse ainult omavahendite teemal, vaid mõtleksime ka sellele, kuidas uut finantsraamistikku luua.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Eelarveid on alati vaja läbi vaadata. See kehtib nii pere-eelarvete puhul kui ka Euroopa Liidu puhul. See kehtis isegi Faginile raamatus „Oliver Twist”. Kui ta väike ettevõtlus, nimelt taskuvargused, edukas ei olnud, ütles ta, et kõik on vaja uuesti läbi mõelda.

On väga hea, et me ka siin kõik uuesti läbi mõtleme. Eriti saame teha palju selle nimel, et teha meie eesmärgid liikmesriikidele ja kodanikele palju vastuvõetavamaks.

Esiteks on väga ihaldatav ja kõigile sobiv eesmärk bürokraatia vähendamine 25% ja loodetavasti isegi enama võrra. Teiseks peame lõpetama palli oma väravasse löömise. Kahjuks olen nõus mõnede euroskeptikutega, kes ütlesid, et meelelahutuseelarve suurendamine ei olnud arukas. Euroskeptikutele mõjus see nagu õli tulle valamine ja arvan, et see valmistas pettumust ka Euro-entusiastidele. Kolmas ja väga tähtis teema on väga teretulnud omavahendite loomise küsimus. Arvan, et meie fraktsiooni esimees Joseph Daul võttis selle väga hästi kokku, kui ütles, et ühel eurol, mis kulutatakse Euroopa tasandil, on palju rohkem väärtust, kui eurol, mis kulutatakse liikmesriikide tasandil. Minu arvates peaksimegi sellest lähtuma ning julgustama eriti riskikapitaliste kasutama ELi projektide võlakirju, et rahastada eri projekte, mida meil vaja on.

Meie teadus- ja arendustegevuse eesmärk on 3%. Kui tahame olla konkurentsivõimelised ja luua vajalikke uusi töökohti, on see Euroopa jaoks ülitähtis. Ühine põllumajanduspoliitika vajab ka tugevat rahastamist, sest see on esiteks tähtis selleks, et inimesed maakohtadest ei kaoks, ning teiseks selleks, et tagada avalike hüvede olemasolu. Samuti ei saa teha kompromisse taastuvenergia eesmärkide ja CO2 heitkoguste puhul ega ka ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, mis on olnud väga edukas. Kui me kõik selle saavutame, kasvab 2020. aastaks meie SKP 4% ja loome selleks ajaks 5,6 miljonit uut töökohta.

  Markus Pieper (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Meil regionaalarengukomisjonis oli eelarve läbivaatamise suhtes suuri ootusi. Euroopa struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika on ju ikkagi edulugu olnud, seda eriti viimastel aastatel. Ühtekuuluvusfondi panused kriisist ülesaamise toetamiseks on märkimisväärsed eriti kõige vaesemates piirkondades. Horisontaalne lähenemisviis konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgile annab julgustavaid tulemusi. Mitte kunagi varem ei ole ELi raha nii tõhusalt kasutatud. Mitte kunagi varem ei ole me nii palju väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid rahvusvahelistesse võrgustikesse toonud. Mitte kunagi varem ei ole piirkonnad Euroopa programmide kasutamiseks paremini ettevalmistatud olnud. ELi raha kasutamine ning sellest kasu saamine edastab siin väga selge ja julgustava sõnumi. Sellise arenguga on võimalik märgatavalt vähendada isegi struktuurifondide kasutamisega seotud ebakorrapärasusi.

Kontrollikoda, teadlased ja piirkonnad teavitavad meid nendest asjadest, kuid kahjuks ei tee seda komisjon ega ka liikmesriigid. Nad on väga vastutulematud. Struktuurifondide seisukohalt ei ole veel tehtud tõelist eelarve vahekokkuvõtet. Mul on sellest väga kahju, sest eelarve läbivaatamine oleks andnud väga häid stiimuleid struktuuripoliitikaga jätkamiseks. Loomulikult tuleb sisu 2020. aasta eesmärkidega kooskõlastada. Vahendeid tuleb paljudes valdkondades palju tõhusamalt kasutada. Sellegipoolest on eesmärkide struktuurid ja koostöö liikmesriikidega tõestanud, et need on seda igal juhul väärt. Meil jäi siin kasutamata ka võimalus, et seda eelarve tõelise läbivaatamisega tõestada.

Parlamendil on aga hea mälu, head kolleegid. Kui räägime tulevasest finantsperspektiivist, siis mainime ka regionaalpoliitika edukust. Kui räägime poliitika usaldusväärsusest, siis kaitseme struktuurifondide pikki kavandamisperioode. Kui räägime tulevastest eelarvete läbivaatamistest, siis nõuame nende kohustuslikuks tegemist, sest korrapärased eelarve läbivaatamised suurendavad ka läbipaistvust. Tulevikus peame seda palju tõsisemalt võtma.

  José Manuel Fernandes (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Me kõik teame väga hästi, milliste poliitiliste katsumuste ees me seisame. Globaliseerumine, võitlus kliimamuutusega, vananev rahvastik ja energiaturvalisus on vaid mõned neist. Kõik see juhtub üheaegselt kriisiga, mille möödumist veel näha ei ole. Tahame säilitada tugevat sotsiaalriiki, mis ka meie konkurentsivõimet parandab. Kõige selle jaoks lõime strateegia, Euroopa 2020. aasta strateegia. See strateegia vajab aga rahastamist. Strateegia tõhusaks elluviimiseks peame tuvastama iga poliitikavaldkonna jaoks vajamineva summa, et teada, kui palju raha kokku vaja läheb.

Loomulikult propageerin ma alt-üles-lähenemisviisi, mille aluseks on liitmine. Kui me siis teame, mida vajame, peame määratlema täpselt, milliseid ressursse vajame. Ligikaudu 80% ühenduse eelarvest tuleb riikide eelarvetest. Peame seda sõltuvust vähendama, et aluslepingust kinni pidada. Euroopa 2020. aasta strateegia peab aga juba nüüd algama ning seepärast soovin teada, miks ei vaadata mitmeaastast finantsraamistikku praegu läbi, et kooskõlastada see 2020. aasta strateegiaga, millele kõik juba toetust avaldanud oleme?

  Jutta Haug (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Ütlen kohe alguses, et minu arvates on siin meie ees väga hea dokument. Nagu volinik Lewandowski meile lubas, on see tasakaalustatud. See on tasakaalustatud arvukate ettepanekute ja ideedega selle kohta, kuidas saame ja kuidas peame oma tööd jätkama. Meie kui eelarvekomisjoni eelarvespetsialistid ei oodanud aga seda. Kui aus olla, siis arvasime, et analüüsitakse kehtivat finantsraamistikku, ning tõelised optimistid isegi arvasid, et saame ka kehtiva finantsperspektiivi allesjäänud perioodi kohta väikese läbivaatamise. See aga, mis nüüd meie ees on, kujutab endast vaid pilku tulevikku. Peaaegu igas teises lõigus on räägitud sellest, kuidas tulevikus eelarvet puudutavaid asju paremini teha, olgu see siis seotud meie prioriteetide, Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide, parema koostööga meie naabritega, parema Euroopa infrastruktuuri või meie tulevase põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitikaga. Dokumendis on isegi ideid meie eelarve tulevase struktuuri ning järgmise finantsperioodi kestuse kohta.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

  Elie Hoarau (GUE/NGL). – (FR) Austatud juhataja! EL sõlmis 2009. aasta detsembris Genfis lepingu Ladina-Ameerika banaanisektoriga, millega vähendati märkimisväärselt tollimaksu banaanidele.

Kui ma ei eksi, siis nende kokkulepete sõlmimise järel võttis EL AKV riikide jaoks kasutusele kompensatsioonimeetmed 190 miljoni euro ulatuses. Pärast 2009. aastat sõlmisid EL ja Kesk-Ameerika uued kokkulepped, millega nende riikide jaoks kehtestatud tollimaksu veelgi vähendati.

Paranduseelarves ette nähtud kaasnevate meetmete puhul ei ole nende uute kokkulepetega arvestatud. AKV riikide prognooside kohaselt ületavad need kaasnevad meetmed 190 miljonit eurot. Minu arvates tuleb parandatud otsuses arvestada AKV riikide palvega.

Kuna ma ise olen banaane tootva piirkonna elanike valitud esindaja, pööran sellele paranduseelarve otsusele erilist tähelepanu.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Minu arvates on liiga vara, et anda dokumendile hea või halb üldhinnang, kuid dokumendi olemasolu on sellegipoolest hea, sest selle koostamine võttis väga kaua aega.

Tahan teha märkused põllumajanduse osa kohta, sest olen järgmise aasta eelarvet käsitleva raporti koostaja. Olen natuke mures põllumajandust käsitleva lõigu sõnastuste pärast. Dokumendis on näiteks kirjas, et palju radikaalsem reform tähendaks sissetuleku toetamisest ja turumeetmetest eemaldumist ning ÜPP majanduslike ja sotsiaalsete mõõtmete asemel keskkonna- ja kliimamuutuse eesmärkide esmatähtsaks muutmist.

Siin on ka mainitud, et otsemaksed põllumajandustootjatele on loonud sõltuvuse kultuuri. Reaalsus on aga see, et põllumajandustootjad ei saa turult äraelamiseks piisavalt suurt sissetulekut. Põllumajandustootmine langeb alla keskmise ning seda tuleb käsitleda kõikides ühise põllumajanduspoliitika tulevastes reformides. Sellele vaatamata on mul dokumendi üle hea meel.

  Ivailo Kalfin (S&D). – (BG) Soovin tänada ka komisjoni dokumendi esitamise eest. Minu arvates saab selle teema üle tulevikus veel palju arutleda. Sellega on seotud mitmed probleemid, mille üle parlament kindlasti veel elavaid arutelusid pidama hakkab. Soovin neist kolme käsitleda.

Esimene nendest on küsimus, kas kõik Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad saab võtta kokku Euroopa 2020. aasta strateegia alla. Teame, et sellest lähtuvad mitmed Euroopa Liidu jaoks tähtsad poliitikavaldkonnad. Minu arvates aga ei ole näiteks jätkusuutliku majanduskasvu lõige parim koht põllumajanduspoliitika jaoks ega kaasava majanduskasvu lõige parim koht ühtekuuluvuspoliitikale. Minu arvates on need mõnevõrra laiemad valdkonnad ning neid on suhteliselt raske Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide all omavahel kooskõlastada.

Teiseks soovin pöörata tähelepanu põhimõtetele, mis asjasse puutuvad. Üks nendest on solidaarsuse põhimõte, mis on kahtlemata väga oluline. Sellegipoolest ei tohi me vaadata vahendeid, kaasa arvatud ühtekuuluvusfond, ainult solidaarsuse vormina, vaid ka suurema lähenemise vormina. Teame, et sellel on väga tähtis majanduslik mõju, mis ei ole ainult moraalne, vaid ka seotud reaalselt ka majanduslike tulemustega.

Viimane teema on omavahendite teema. Omavahendite puhul on arvestatud ka Euroopa Liidu poolse laenude andmisega, laenudele tagatiste andmisega Euroopa eelarvest ning suute projektide rahastamisega. Minu arvates oleks väga raske rääkida raha laenamisest, ilma et omavahendite küsimus selge oleks, kaasa arvatud need omavahendid, mis saadakse koostööst finantsasutustega, nagu Euroopa Investeerimispank, või et oleks selge, kuidas kasutada Euroopa eelarve kasutamata fonde mujal, selle asemel et see raha liikmesriikidele tagasi maksta.

  Damien Abad (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Soovin öelda paar sõna kõne all oleva komisjoni teatise kohta. Mul on kahju, et teatises oleme eriti kulude valdkonnas üpris häbelikud olnud. Te teate, et eelarvekomisjon ei nõua ainult eelarve läbivaatamist, vaid õigemini nõuetekohast vahekokkuvõtet. Seda ei nõuta lihtsalt lõbu pärast, vaid selleks, et analüüsida eelarvekulutuste struktuuri ja et teha järeldusi nende kuludega seotud aspektide kohta.

Te teate nagu minagi, et tähelepanu tuleb pöörata teatud kuludega seotud aspektidele ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, keskenduda suurtele tööstusprojektidele, nagu ITER või Galileo, ning kaitsta ka põllumajanduspoliitika jaoks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid.

Teisest küljest leidsin ma aga, et komisjon oli palju huvitavam ja veidi julgem tulude valdkonnas. Arvan, et täna ei saa me rääkida ELi eelarvest ilma selleta, et alustaksime arutelu omavahendite ja ühenduse tasandile viimise üle või ilma teatud kulutuste valdkondi mainimata. Minu arvates on see Euroopa Liidu tuleviku jaoks ülivajalik ja põhjapanev teema. Loodan seetõttu, et leiame üheskoos võimalusi, kuidas rahastada paremini meie prioriteete noorte, hariduse või igas muus äsja mainitud valdkonnas, sest üheskoos peame tuvastama need suurt lisandväärtust andvad kulutuste valdkonnad, et ei korduks see, mis kahjuks praegu välisteenistuse puhul juhtub.

  Eider Gardiazábal Rubial (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Kui tõtt öelda, siis ootasime juba õhinal komisjoni teatist, nagu paljud kaasparlamendiliikmed juba öelnud on. Jutta Haug märkis väga õigesti, et paljud meist olid teatise tulemusi oodates optimistlikud ning ootasime tõesti, et nendega pannakse algus kehtiva finantsraamistiku tõelisele läbivaatamisele.

Mis sellesse puutub, siis pean ütlema, et minu jaoks on dokument, mille te meile esitasite, üks suur pettumus, sest me lubasime teil selle esitamisega kuni Lissaboni lepingu ja Euroopa 2020. aasta strateegia jõustumiseni oodata just selle tõttu, et tahtsime midagi konkreetsemat. Tegelikult oleks saanud nii üldsõnalise dokumendi esitada juba 2007. või 2008. aastal ja me ei saa aru, miks me üldse ootama pidime.

Igal juhul on alati tähtis ka midagi positiivset rõhutada ja ma arvan, et oleme kõik nõus, et omavahendeid puudutav arutelu vajas algatamist. Nägite juba, et parlament tahab seda, ja loodame, et meiega ühineb ka arutelu jälgiv nõukogu. Siis saame selle ühe positiivse elemendina välja tuua.

  Isabelle Durant (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Olenemata sellest, kas tegemist on klaas-on-pooltühi-või-pooltäis-olukorraga, on kõne all olevas dokumendis siiski kasulikke arusaamasid ning minu jaoks on kõige tähtsam see, mida parlament selle dokumendiga teeb. Arvan, et selles on huvitavaid asju, nagu paljud enne mind juba ütlesid.

Omavahendite teema on loomulikult kõige tähtsam, mille üle me arutama peame. Olen nõus ka sellega, kui tähtis on kasutada neid arusaamasid Euroopa 2020. aasta strateegia edendamiseks, kuid tahan rõhutada, et kaalul on palju rohkem, kui ainult 2020. aasta dokument. On selge, et peame sellega tööd tegema, kuid loomulikult on veel põllumajanduspoliitika ja transpordivõrkude küsimus ning veel kaks dokumenti, mida me käsitlema peame.

Pean eeskätt silmas Herman Van Rompuy juhitava majandusjuhtimise töökonna raportit, milles toodi samuti välja mõned eelarve kooskõlastamist puudutavad küsimused. Viimaseks peame teie ettepanekutest lähtuvalt töötama ka kõikide võimalustega, mis meile esitatakse, eeskätt pean silmas Mario Monti kuulsat aruannet „Ühtse turu uus strateegia”, milles on esindatud eelarvepoliitika teine pool ehk siis kõik, mis on seotud maksukoostööga.

Ma ei arva, et me saame isoleerida selle arutelu komisjoni ettepanekute üle kõikidest teistest küsimustest, mis tõstatati teistes Euroopa institutsioonides, sest need on siiski sama arutelu eri faasid.

  Jan Olbrycht (PPE). – (PL) Meie ees on väga huvitav dokument. Tuleb öelda, et ootasime päris pikka aega dokumenti, mis ei sisalda mingeid arvusid, ning selles suhtes pidas komisjon oma sõna. Saime dokumendi, milles on mõned üksikasjad programmi kohta ja teatud deklaratsioonid. Euroopa Parlament peab tõepoolest pöörama tähelepanu sellele, mida komisjon täna ütleb.

Euroopa Parlamendi liikmete jaoks on näiteks väga tähtis arutelu 2020. aasta strateegia ja ELi poliitika vaheliste suhete teemal, millest täna juba räägiti. Kui komisjon esitab oma dokumendis võimaluse korraldada eelarve 2020. aasta strateegiast lähtuvalt, siis tähendab see tegelikult, et on olemas võimalus kaasata suurem osa ELi poliitkast 2020. aasta strateegiasse. Seda lugesime tekstist, see on seal selgelt kirjas. Eelarve struktuuri ümberkorraldamine tähendab põhimõtteliselt ELi poliitika ümberkorraldamist. Oleme väga rahul ka deklaratsiooniga, et 2020. aasta strateegia peamine alustala on ühtekuuluvuspoliitika, ning üritame kindlasti võtta neid avaldusi ja deklaratsioone üle konkreetsetesse otsustesse.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Soovin samuti öelda, et see on väga huvitav dokument. See näitab komisjoni huvi ja Euroopa Parlament peaks seda dokumenti igal juhul kasutama. Soovin lisada, et kaks tähelepanu väärivat teemat on omavahendid ja põllumajanduspoliitika küsimus.

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Pean tänama kõigepealt volinikku, sest dokument on päriselt olemas! Seekord räägime juba millestki, mis on paberil olemas, mitte ainult sõnadest, mis said küll öeldud, kuid mida ei ole veel käega katsutavaks dokumendiks muudetud, nagu on mitmel korral juhtunud.

Sellegipoolest võib dokumenti esialgselt hinnates leida selle juures nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Ühest küljest on minu jaoks klaas pooltäis, sest dokumendis käsitletakse omavahendite teemat, mida parlament juba mõnda aega oodanud on, et oleks võimalik vähendada liikmesriikide panuseid ning suurendada võimalusi suurte investeeringute tegemiseks, mida Euroopa vajab.

Dokumendis räägitakse uuest mitmeaastasest finantsraamistikust, mille pikkus on viis pluss viis aastat, kuid ma kardan, et tuleb teha veel üks vahekokkuvõte, sest kui järgmine vahekokkuvõte sarnaneb natukenegi viimasega, mida pidime nii pikka aega ootama, siis ei ole see kindlasti positiivne samm. Dokumendis räägitakse ka seosest Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning sellega olen ma nõus, sest see on üks täiskogu kinnitatud prioriteetidest.

Teisest küljest on minu jaoks klaas aga pooltühi, sest ühise põllumajanduspoliitika puhul on viidatud küll palju avalikele hüvedele ja teenustele, mida põllumajandus peab inimestele tootma, aga väga vähe on viidatud põllumajanduslikule esmatootmisele ja sektori konkurentsivõimele.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Head kolleegid! Eelarve läbivaatamine tekitas palju ärevust, aga komisjon esitas selle nii kavalalt, et oleme nüüd palju rahulolevamaks muutunud. See ei tähenda, et komisjon ei ole esitanud paljusid probleeme, mille üle me nüüd järele mõtlema peame. Kuidas on näiteks võimalik tasakaalustada kulud sissetulekutega? Kas peaksime esimesi kärpima ja teisi suurendama? Ehk peaksime küsima, kuidas suurendada ELi vahendite tõhusust ja kuidas neid arukamalt kulutada.

Peame liikuma eemale traditsioonilise infrastruktuuri rahastamisest ning teadusuuringute infrastruktuuri rahastamise poole. Sellegipoolest peab valitsema teatud tasakaal, milles on arvestatud eri liikmesriikide erinevate arengutasemetega. Me teame, et iga ELi eelarvest kulutatud euro on palju tulusam kui riiklikust eelarvest kulutatud euro. Me ei tohi aga unustada, et iga ELi eelarvesse makstud euro annab märgatavat kasu ja tasub end ära ka selle maksjale, mitte ainult sellele, kes selle euro ELi eelarvest saab. Tähtis on tähelepanek, et ka netomaksjad saavad suurt kasu nendest vahenditest, mis nad ELi eelarvesse maksnud on.

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänan teid märkuste eest! Praegusel juhul ei ole tegemist vaid juhusliku aja ja koha kokkulangemisega. Arutelus seoti selgesti omavahel eelarve läbivaatamine ja 2011. aasta eelarve ning isegi banaanisektori kaasnevad meetmed. See kõik toimub aga hilja, väga hilja! Kui aus olla, siis oleme 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi keskel. Kolm aastat on möödunud ja kolm aastat on veel ees.

Tänan teid julgustuste ja selle eest, et olete nii sihikindlad järgmise sammu suhtes, mis on tulevase finantsperspektiivi esitamine. Joseph Daul, Stéphane Le Foll, Guy Verhofstadt, Reimer Böge, Jean-Luc Dehaene, Damien Abad, José Manuel Fernandes, Ivailo Kalfin, Isabelle Durant ja Giovanni La Via, tänan teid sihikindluse eest, arutades eelarve mõlema poole, kaasa arvatud omavahendite üle. Tänan teid ka selle eest, et julgustasite meid püüdlema paindlikkuse (Salvador Garriga Polledo) ja lihtsustamise poole (Joseph Daul)!

Bas Eickhout soovis teada meie seisukohta finantstehingute maksu või finantstegevuse maksu kohta. Lisas on delikaatne vihje selle kohta, et eelistatud ei ole liikuvate tehingute maksustamine, mida on lihtne vältida, vaid pigem eelistatakse ettevõtete, see tähendab tegevuse maksustamist. Maksude vältimise ärahoidmiseks ei pea me rahvusvahelisel tasandil üksmeelt saavutama.

Salvador Garriga Polledo ja László Surján on arvude pärast pettunud. On olemas lisa mõnede arvuliste väärtustega ning ka mõjuhinnang ühtekuuluvuse kohta. Arvestades sellega, mida ma parlamendi seisukohast tean, oli see kõige olulisem punkt, mida ootasin. Tegemist ei ole 2011.–2013. aasta arvude läbivaatamisega, nagu Reimer Böge, Eider Gardiazábal Rubial, Jutta Haug, Jean-Luc Dehaene ja Damien Abad väitsid.

Me ei saa nii lihtsalt midagi kohandada. Vajame selleks õiguslikku alust. Me saame eelarvet iga aasta kohta Lissaboni lepingu ja ELi 2020. aasta strateegia järgi kohandada. See on teostatav ja 2011., 2012. ning 2013. aastal peamegi seda tegema, aga me ei saa seda ühe korraga teha, nii et kohandame lihtsalt ilma õigusliku aluseta arvusid ja toome eelarvesse sisse uusi nõudmisi.

Me ei tea veel, mis saab projekti ITER kokkuleppest ja teistest suuremahulistest programmidest, mis 2013. aastaks palju rohkem maksma lähevad. Võite küll pettunud olla, aga see on mu vastus.

Mis põllumajandusse puutub, siis selle kohta on seisukoht tasakaalustatud. Te teate, Mairead McGuinness, et selle kohta, mida põllumajanduskulutustega teha, on palju radikaalsemaid seisukohti. Selle teema puhul on olemas ka tugev poliitiline kaitse. Peame siin tasakaalustatud seisukoha leidma, sest lõppude lõpuks on kõige tähtsam kompromiss ja peame lõpuks saama 27 riigi heakskiidu.

Tänan teid veel kord tehtud märkuste eest!

  Juhataja. – Volinik Lewandowski, parlamendiliikmena olite alati meiepoolne väga hea eelarve kaitsja. Loodame, et te ei kasuta siin saadud kogemusi parlamendi vastu, vaid hoopis selleks, et parlamendiga üksmeel saavutada. Usaldame teid selles mõttes!

Arutelu on lõppenud.

(Istung katkestati kell 18.45 ja jätkus kell 19.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident