Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/0058(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0066/2009

Arutelud :

PV 20/10/2010 - 10
CRE 20/10/2010 - 10

Hääletused :

PV 21/10/2010 - 7.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0378

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 20. oktoober 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

10. Stabiliseerimisvahend – Arengukoostöö rahastamisvahend – Rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas – Rahastamisvahend koostööks tööstusriikidega – Arengukoostöö rahastamisvahend (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmiste raportite üle:

- väliskomisjoni nimel Franziska Katharina Brantneri koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1717/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (KOM(2009)0195 – C7-0042/2009 – 2009/0058(COD)) (A7-0066/2009);

- arengukomisjoni nimel Gay Mitchelli koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, ning määrust (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (KOM(2009)0194 – C7-0043/2009 – 2009/0060A(COD)) (A7-0078/2009);

- väliskomisjoni nimel Kinga Gáli ja Barbara Lochbihleri koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, ning määrust (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (KOM(2009)0194 – C7-0158/2009 – 2009/0060B(COD)) (A7-0188/2010);

- rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Helmut Scholzi koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (KOM(2009)0197 – C7-0101/2009 – 2009/0059(COD)) (A7-0052/2010); ja

- arengukomisjoni nimel Charles Goerensi koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (KOM(2010)0102 – C7-0079/2010 – 2010/0059(COD)) (A7-0285/2010).

 
  
MPphoto
 

  Franziska Katharina Brantner, raportöör.(DE) Austatud juhataja! Meil tuleb täna käsitleda mitut rahastamisvahendit. Ühte aspekti me täna hommikul juba arutasime, kuid mina kavatsen kõigepealt rääkida stabiliseerimisvahendist. See vahend loodi 2006. aastal. See on kõige paremini rahastatud vahend massihävitusrelvade leviku tõkestamisel, konfliktide ennetamisel, kriisijärgse toetuse pakkumisel, rahutagamise tsiviilmeetmete vallas, samuti terrorismivastases võitluses õigus- ja korrakaitse tagamisel. Sellele vaatamata on rahastamine suhteliselt väike. Seni moodustavad vastavad rahalised vahendid finantsperspektiivis vaid 1,4 miljardit eurot. Seda raha ei ole palju, kuid see on hea raha, sest seda saab üsna paindlikult kasutada. Korduvalt on kaalutud kärpimist, kuid seni on meil alati õnnestunud tagada, et eelarves nende rahaliste vahendite summat ei vähendataks. Mida selle vahendi kohta vahekokkuvõtte tegemine tähendab? Mida tuleb arutada? Teemasid on küll vähe, kuid mõned neist on sisu poolest tähtsad. Esiteks tahetakse artikli 4 lõike 3 kohastele pikaajalistele meetmetele lisada meetmed, mille eesmärk on edendada naiste osalemist poliitilistes protsessides, eriti seoses meediaga. See, millest me siinkohal räägime, on niisiis juba väga edukaks osutunud valdkonna viimine artikli 4 lõike 3 alla. Seni on toetatud parlamenti kandideerivate afgaani naiste esinemist meedias. Me tahaksime pikaajalisi meetmeid selle valdkonnaga täiendada, et tegemist ei oleks pelgalt lühiajaliste meetmetega ja et neid naisi saaks sel viisil edaspidigi pikema aja jooksul toetada.

Teiseks tahame, et õigusaktis mainitaks sõnaselgelt rahutagamispartnerlust – mitte üksnes kodanikuühiskonnaga peetava ametliku dialoogi arendamise huvides, vaid ka selleks, et see vahend kajastuks uue Euroopa välisteenistuse tegevuses. Sellel ei tohiks lasta hääbuda ja seetõttu on meie arvates vaja sellele konkreetselt viidata.

Kolmandaks hääletame selle poolt, et suurendada artikli 4 lõike 3 kohastele pikaajalistele meetmetele eraldatavate rahaliste vahendite osakaalu 5%lt 10%le. Samas tahaksin ma kõrgele esindajale veel kord meenutada, et väliskomisjon toetas seda suurendamist viimasel hetkel, sest meile lubati, et tulevikus võetakse stabiliseerimisvahendi egiidi all ulatuslikke meetmeid võitluses maamiinide, kassettpommide ja järelejäänud laskemoonavarude vastu. Teisisõnu lepiti pikaajalistele meetmetele eraldatavate rahaliste vahendite suurendamises kogueelarvereal 5%lt 10%le kokku tingimuslikult ning me eeldame, paruness Ashton, et teie ja välisteenistus peate kokkuleppest kinni ja et see kajastub 2012/2013. aasta strateegiadokumendis. Seega on see meie jaoks tähtis. Vastasel juhul rikutakse kokkuleppe mõtet.

Kui Euroopa Parlament ja komisjon panevad ennast maksma, siis on vahekokkuvõtte tekstis suurimaks uuenduseks aga stabiliseerimisvahendi reguleerimisala laiendamine, nii et see hõlmaks ka väike- ja kergrelvi. Sellega seoses tahaksin ma veel kord kutsuda eesistujariiki üles selle ettepanekuga nõustuma. Euroopa Kohus on oma otsusega seda toetanud. Ma tean, et mõnedel on endiselt raske seda aktsepteerida, kuid ma loodan, et saame välisteenistuse abil üle lahkarvamusest nõukogu ja komisjoni vahel ning saavutame kokkuleppe, kuidas väike- ja kergrelvade küsimuses edasi liikuda. Minu arvates on see väga tähtis küsimus.

Lõpetuseks tahaksin rääkida delegeeritud õigusaktide küsimusest. Me arutasime seda juba täna hommikul. Ma leian, et meil on vaja leida sellele küsimusele poliitiline, mitte õiguslik lahendus, sest viimane viiks meid tupikusse. Kõige lõpuks väga lühidalt veel ühest asjast: seoses stabiliseerimisvahendi ja välisteenistuse töö kavandamisega oleme kindlalt veendunud, et kavandamine ja programmitöö peab jääma nende inimeste hooleks, kes on sellega seni tegelenud, ja neid inimesi ei tohi panna vastutama pelgalt finantsjuhtimise eest, vaid nad peavad jätkama sisulise töö kavandamist.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI).(DE) Lugupeetud juhataja! Ma tahaksin väljendada rahulolematust selle üle, et kuigi me käsitleme täna selliseid olulisi teemasid nagu rahastamine, arenguabi ja demokraatia põhimõtted, on vaid 14 parlamendiliiget – ma arvan, et lugesin õigesti, – võtnud vaevaks kohale tulla. Ilmselt on see seotud mõne konkureeriva või halvasti ajastatud sündmusega, sest kõik teised on pidanud oma kohuseks osaleda mingil muul üritusel. See on ebaõiglane ettekannetega esinejate ja raportööride suhtes, aga ka parlamendiliikmete suhtes, rääkimata personalist ja komisjoni esindajatest, kes peavad istuma siin tühjas saalis.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Kolleegid, see ei ole kodukorda puudutav küsimus. See on huvitav tähelepanek ja asjakohane ehk mõnes kohalikus televisioonis, kuid see ei ole kodukorda puudutav küsimus. Palun ärge katkestage istungit selliste märkustega.

 
  
MPphoto
 

  Iva Zanicchi, raportöör. (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Arengukomisjoni raportöör Gay Mitchell palus mul teda asendada, sest ta ei saanud täna ise kohal olla. Ma tahaksin tänada teda töö eest, mida ta on teinud oma tavapärase täpsusega, ja tema kiiduväärt ettepanekute eest, mis pälvisid arengukomisjonis lausa ühehäälse toetuse. Põhjustel, mida ma edaspidi kirjeldan, kuid eelkõige kolleeg Mitchelli senise töö tõttu olen veendunud, et see raport võetakse suure häälteenamusega vastu.

Asun nüüd raporti juurde. Euroopa Komisjon esitas 2009. aastal ettepaneku muuta määrust nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Oma ettepanekus palus komisjon Euroopa Parlamendil võtta vastu muudatusettepanek, mis võimaldaks arenguriikides tegutsevatel vabaühendustel saada maksusoodustust. Me nõustusime selle palvega.

Kuid arengukoostööd käsitlev määrus sisaldab ka Euroopa Liidu arengupoliitika rakenduseeskirju. Nendes on sätestatud, et kui komisjon võtab vastu rahastamisotsuse, tuleb läbi viia komiteemenetlus. See tähendab, et Euroopa Parlament võib rahastamisettepanekuid kaaluda ja kui komisjon on ületanud oma pädevust, võib Euroopa Parlament võtta vastu resolutsiooni, milles palub komisjonil oma otsust muuta.

Ainuüksi 2006. aasta ja tänase päeva vahelisel ajal on Euroopa Parlament vähemalt 12 juhul olnud seisukohal, et komisjon ületas oma rakenduspädevust, kuid komisjon on muutnud oma otsuse projekti või võtnud selle tagasi ainult kolmel korral. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist tegi arengukomisjon ettepaneku kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud delegeeritud õigusaktide menetlust.

Selle menetluse kohaldamine tähendaks Euroopa Parlamendi rolli suurenemist, vähemalt strateegiliste rahastamisotsuste puhul, mille Euroopa Komisjon peab vastu võtma. Lissaboni lepingu järgi võib Euroopa Parlament mõnel täpselt määratletud juhtumil delegeerida strateegiliste otsuste vastuvõtmise pädevuse komisjonile. Kuid millised need otsused on? Meie arvates peab just seadusandja valima, millistele riikidele peaks Euroopa Liit arenguabi andma.

Seejärel tekib küsimus, milliseid sektoreid tuleb rahastamisel kõige tähtsamaks pidada, kas haridust, tervishoidu, keskkonnakaitset, valitsemissuutlikkust või väikeettevõtete arengut? Ja kuidas me tagame arenguabi haldamise läbipaistvuse?

Need on valikud ja teemad, mille puhul Euroopa Parlament peab etendama varasemast suuremat rolli. Neis valdkondades peab just seadusandja olema see, kes annab täidesaatvale võimule täpseid juhiseid. Lõppude lõpuks tahavad seda minu arvates ka Euroopa kodanikud. Ma loodan siiralt, et Mitchelli raport võetakse võimalikult üksmeelselt vastu.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Gál, raportöör. (HU) Lugupeetud juhataja, volinik, proua Ashton, kolleegid! Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend on instrument, millega toetatakse inimõigusi, õigusriiki, demokraatia kaitset ja konfliktide ennetamist kõikjal maailmas. Sellest rahastamisvahendist saavad kasu eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonid – need kodanikuühiskonna organisatsioonid ja üksikisikud, kes võitlevad inimõiguste eest kõige raskemates tingimustes, kolmandates riikides. Võrreldes muude piirkondlike vahenditega seisneb selle rahastamisvahendi suur eelis selles, et raha on võimalik maksta ilma abi saava riigi valitsuse nõusolekuta. Seega on sellel vahendil väga oluline roll. Siiski ei ole selle rahastamisvahendi puhul olnud võimalik katta ühenduse vahenditest käibemaksuga seotud kulusid. Seetõttu on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku viia sisse tehniline muudatus, mis hõlbustaks kolmandates riikides nende vahendite toel tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd ja toimimist. Kuna sellistel organisatsioonidel on väga tähtis roll neis riikides inimõiguste edendamisel ja poliitilise pluralismi arendamisel, on väga oluline, et juba niigi keerulistes tingimustes tegutsevate organisatsioonide tööd ei tehtaks veelgi raskemaks. Seetõttu oleme komisjoni ettepanekuga rahul ning mina ja minu kaasraportöör Barbara Lochbihler toetame seda täielikult. Kuid see on ainult asja üks külg.

Teisest küljest tuleb kaaluda kõnealuse teema poliitilist tähtsust. Rahastamisvahendi küsimus on muutunud osaks institutsioonidevahelisest heitlusest, mis on nüüdseks kestnud juba aasta. Kuna inimõiguste edendamise rahastamisvahend on kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks hädavajalik, on Euroopa Parlamendi jaoks tähtis osaleda strateegiliste ja mitmeaastaste raamprogrammide kavandamisel. Me võitleme selle nimel, et Euroopa Parlamendil oleks rahastamisvahendiga seotud strateegiliste kavade väljatöötamisel sõnaõigus – kui parlament seda vajalikuks peab – iga-aastaste ülevaadete tegemise ajal, mitte aga seitsme aasta tagant, mil eelarvetsükkel lõpule jõuab. See on meie toetatavate muudatusettepanekute eesmärk. Lissaboni lepingus kinnitati Euroopa Parlamendi kontrolliõigust delegeeritud õigusaktide menetluse kehtestamisega, millele kolleegid juba viitasid. Meie arvates on praegusel juhul vaja seda menetlust rakendada. Täna käsitletav küsimus on tegelikult esimene näide Euroopa Parlamendi rollist, mis on pärast 1. detsembrit 2009 tähtsamaks muutunud.

Pärast seniseid läbirääkimisi ja Euroopa Parlamendis toimunud arutelusid jõudsid rahastamisvahendite raportöörid ühisele järeldusele, et see dokument peab minema teisele lugemisele. Ühtlasi saadame tõsise poliitilise sõnumi institutsioonidele, sest nüüd, mil Lissaboni leping on jõustunud, peame tegutsema selle lepingu vaimus. Meie arvates on kõne all vahendid, mille puhul on väga oluline, et Euroopa Parlament kasutaks tõepoolest oma demokraatlikku kontrolliõigust.

 
  
MPphoto
 

  Barbara Lochbihler, raportöör.(DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend on väga uus vahend. Samas võib juba praegu öelda, et selle abil tehakse palju sisukat ja vajalikku tööd. See ilmneb tagasisidest, mida me saame kodanikuühiskonna esindajatelt nii Euroopa Liidus kui ka väljastpoolt liitu. See on ka väga teretulnud täiendus meie inimõigustealasele poliitikale nii Euroopa Parlamendis kui ka Euroopa Liidus tervikuna.

Inimõigustealast tööd tehakse sageli väga keerulistes tingimustes. Seepärast on eriti oluline, et kõnealune vahend võimaldaks Euroopa Liidul anda rahalist abi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ilma et asjaomane valitsus annaks selleks oma nõusoleku, ja võib-olla ka ilma, et valitsus isegi teaks Euroopa Liidu rahalisest toetusest. Me peaksime korduvalt rõhutama, et see abi peab alles jääma ja et selle saajate ringi tuleb vajaduse korral ka laiendada.

Nagu minu kaasraportöör Kinga Gál, nii võin ka mina nõustuda komisjoni ettepanekuga, et neis riikides, kus kõnealusest rahastamisvahendist tehtavad maksed kuuluvad endiselt maksustamisele, võiks maksudega seotud tingimusi leevendada. Ka see lihtsustaks märkimisväärselt asjaomaste vabaühenduste tööd.

Selle rahastamisvahendiga seotud töös näen ma pidevalt üles kerkivat probleemi, mis ilmneb meie jaoks ühest küljest ka saadud kaebustest ja negatiivsest tagasisidest. Nimelt on täiesti selge, et kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes taotlevad sellest vahendist toetust, tähendab see aina rohkem bürokraatiat. Teisalt tuleb muidugi tagada läbipaistvus, et kontrollida, millele raha kulutatakse ning kas ja kuidas seda kasutatakse. Me peaksime sellegipoolest võtma tõsiselt väikeste organisatsioonide korduvaid kaebusi, et nad ei söanda seda toetust kasutada. See on küsimus, mille peame nüüd lahendama.

Ma näen probleemi ka selles, et võrreldes maailma lõunaosa suurlinnadega on raske jõuda paljude kohalike organisatsioonideni maapiirkondades, teisisõnu teadvustada neile, et selline rahastamisvahend on olemas, ja anda teada, kuidas nad saavad seda kasutada. Kujutage ette maapiirkonda, kus pole alati elektrit ja kus dokumentatsioon on ilmselt pigem erand kui reegel. Seetõttu on oluline pöörata erilist tähelepanu sellele, et niisuguste algatusteni jõutaks. Üks võimalus on suurendada Euroopa Liidu saatkondi kohapeal. Muidugi on selge, et sellega peavad kaasnema kohustused ja Euroopa Liidu igas kohalikus saatkonnas peavad olema töötajad, kes edendavad inimõigusi ja demokraatiat. Need ametnikud – keda ma nimetaksin inimõiguste vahendajateks – peavad oma vahendajarollis aktiivselt tegutsema, edastades informatsiooni ja teateid ning suheldes kohalike algatuste eestvedajatega, kes ei oska ehk inglise, prantsuse, hispaania või muud Euroopa Liidu keelt.

Praegu on endiselt liiga vara seda rahastamisvahendit põhjalikult hinnata. Aeg on olnud liiga lühike – tulemused ei oleks kuigi usaldusväärsed. Mõne aasta pärast peame aga sedalaadi põhjalikule hindamisele väga tõsiselt pühenduma. Hindamise all ei pea ma silmas seda, et uurida tuleks ainult kordaminekuid: lisaks tuleb kaaluda, milliseid uusi ideid me peaksime rakendama ja kuidas me saaksime seda rahastamisvahendit edasi arendada.

 
  
MPphoto
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Ma tahaksin tänada kõiki raportööre – Franziska Katharina Brantnerit, Kinga Gáli, Barbara Lochbihlerit, Gay Mitchelli, Helmut Scholzi ja Charles Goerensit.

Meile esitatud ettepanekud tulenevad vahekokkuvõttest, mille komisjon tegi 2009. aastal Euroopa Parlamendi taotlusel. Vahekokkuvõttes nenditi, et rahastamisvahendid toimivad hästi. See on kiiduväärt ja see tagab meie välissuhetele stabiilse raamistiku kuni aastani 2013. Mõnel juhul tegi komisjon ettepaneku ainult tehnilisteks muudatusteks, et viia kõnealused vahendid kooskõlla teiste vahenditega. Meil on hea meel, et te komisjoni neis tehnilistes küsimustes toetate.

Vahekokkuvõtte tegemisel peeti oluliseks probleemiks Euroopa Parlamendi vastuväiteid seoses arengukoostöö rahastamisvahendist antava abiga, mida ei saanud pidada ametlikuks arenguabiks. Selles küsimuses võttis komisjon Euroopa Parlamendi seisukohad täielikult arvesse. Me esitasime ettepaneku muuta tööstusriikidele mõeldud vahend ulatuslikumaks, et hõlmatud oleks tegevus, mille puhul ei tohi ametlikku arenguabi anda. See tähendab koostööd oluliste partneritega ja üleilmsete toimijatega, kelle puhul Euroopa Liidul on strateegiline huvi edendada mitmekülgseid sidemeid. Sellisteks partneriteks on näiteks India, Hiina ja Brasiilia. Need riigid omakorda on huvitatud majanduslikest, akadeemilistest, äri- ja teadusalastest sidemetest Euroopa Liiduga.

See muudetud vahend, tööstusriikidega tehtava koostöö laiendatud rahastamisvahend, on lühiajaline lahendus kolmeks aastaks. Me ei välista välistegevuse rahastamisvahendite edaspidist läbivaatamist ajavahemikuks pärast 2013. aastat. Euroopa Parlament on kõnealuse vahendiga seotud eelarve 2010. aastaks juba heaks kiitnud. 2010. aasta eelarve täitmiseks tuleb see rahastamisvahend nüüd vastu võtta. Seetõttu olen ma väga rahul raportööride tööga, mille tulemusena on kokkulepe suures osas saavutatud.

Mis puudutab stabiliseerimisvahendit, siis komisjon tegi ettepaneku kaasata Euroopa Liidu meetmed väike- ja kergrelvade leviku vastu, arvestades Euroopa Kohtu 2008. aasta otsust. Me arutame nõukogu tõstatatud küsimusi ja peame leidma sobiva lahenduse. Võin teile ka kinnitada, et sel aastal suureneb veelgi stabiliseerimisvahendist kodanikuühiskonnale eraldatavate rahaliste vahendite see osa, mis on seotud kriisivalmidusega.

Lisaks on aastatel 2011–2013 kavas kahekordistada rahutagamispartnerluse rahastamist. See annab rohkesti võimalusi kodanikuühiskonna tegevuse toetamiseks. Veelgi märkimisväärsem on kriisiolukordadele reageerimise eelarves kodanikuühiskonna rahastamise osakaal, mis on alates 2007. aastast 22%. See näitab vabaühenduste suutlikkust rahu tagamisel ja kriisiolukordadele reageerimisel. See on ka suurepärane näide lisaväärtusest, mida stabiliseerimisvahend on andnud Euroopa Liidu laiahaardelisele tegevusele nõrkades ja konfliktidest vaevatud riikides kõikjal maailmas.

Pärast vahekokkuvõttega seotud ettepanekute esitamist tehti 17. märtsil 2010 veel üks muudatusettepanek arengukoostöö rahastamisvahendi kohta. Nn banaanisektori kaasnevate meetmete programmil on selge eesmärk: toetada kümne banaane eksportiva Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riigi kohanemist ELi muutuvate tariifimääradega, mida kohaldatakse banaanide importimisel.

Banaanid olid maailma kõige pikaajalisema kaubandusvaidluse teema. Euroopa Liit pidi leidma lahenduse ja sõlmima lepingu kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega. Banaanisektori kaasnevate meetmete programm on selle lepingu lahutamatu osa ja tariifivähendused on juba otsustatud.

Ma tahaksin tänada veel kord raportööri väga koostööalti suhtumise eest. Ma usun, et meil on nüüd olemas tõhus programm, mis võib alata niipea, kui me selle vastu võtame. Tariifimäärad on juba paigas ja AKV riigid ootavad kannatamatult finantsabi, mida Euroopa Liit läbirääkimiste käigus lubas.

Tuleme nüüd kõige kuumema küsimuse juurde. Kõik parlamendikomisjonid on võtnud vastu muudatusettepanekud, et käsitleda strateegiadokumente ja mitmeaastaseid programme delegeeritud õigusaktidena vastavalt uue aluslepingu artiklis 290 ette nähtud uuele menetlusele. Nagu teate, on komisjon ja ka nõukogu selles küsimuses eri meelt. Meie leiame, et strateegiadokumendid ja mitmeaastased programmid ei kuulu artikli 290 reguleerimisalasse, sest need ei täienda ega muuda seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi.

Samas oleme täiesti nõus vajadusega tagada Euroopa Parlamendi aktiivne osalemine üldiste strateegiliste otsuste langetamisel. Meie kõigi huvides on see, et programmitöö kulgeks praktiliselt ja sujuvalt. Seni on Euroopa Parlament olnud kaasatud demokraatliku kontrolli menetluse kaudu, mille kohaldamises lepiti strateegiadokumentide ja mitmeaastaste programmide puhul kokku 2006. aastal. Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vaheline dialoog strateegiate sisu teemal toimub selle menetluse kaudu. Selline konsultatsiooniprotsess väljub komiteemenetluse rangetest piiridest.

Lubage mul selgelt öelda, et meil on kindlasti vaja praegu lahendus leida. Komisjon on valmis Euroopa Parlamendiga aru pidama, et leida lahendus, milles võetakse arvesse parlamendi soove. Eelmisel nädalal saatsid kolm esimeest kutse Euroopa Parlamendis selle küsimuse eest vastutava juhtkomitee, Euroopa Komisjoni ja nõukogu mitteametlikule kohtumisele.

Meil oli selle kutse üle väga hea meel. Kõrge esindaja, nõukogu esindaja ja mina kohtusime juhtrühmaga täna hommikul. See oli väga viljakas kohtumine, mille käigus sai selgelt kinnitust, et lahendus tuleb leida võimalikult kiiresti, sest siis saab Lissaboni leping täielikult jõustada, arvestades samal ajal kiireid praktilisi probleeme eriti seoses eelarvega.

Olen kindel, et ühiselt tegutsedes leiame lahenduse.

 
  
MPphoto
 

  Olivier Chastel, nõukogu eesistuja.(FR) Austatud juhataja, lugupeetud kõrge esindaja, volinik Piebalgs, lugupeetud parlamendiliikmed! Nõukogu nimel tahaksin minagi loomulikult tänada raportööre nende töö ja osalemise eest. Lubage mul lisada paar sõna volinik Piebalgsi märkustele, mida nõukogu endastmõistetavalt täiel määral toetab.

Volinik juhtis õigesti tähelepanu põhiküsimusele, mis ei ole lahendust leidnud, nimelt Euroopa Parlamendi soovile, et strateegiadokumente ja mitmeaastaseid programme käsitataks delegeeritud õigusaktidena. Ma ei kavatse täna pärastlõunal nõukogu seisukohta üksikasjalikult esitada, vaid ütlen lihtsalt, et eesistujariik on kindlasti täiesti valmis jõudma kokkuleppele, mis rahuldab kõiki kolme institutsiooni ja võimaldab meil need rahastamisvahendid võimalikult kiiresti vastu võtta. Tõsi küll, ma pean praegu konkreetselt silmas äsjamainitud tööstusriikidega tehtava koostöö laiendatud rahastamisvahendit ja banaanisektori kaasnevate meetmete programmi.

Ma olen väga rahul tänahommikuse kohtumisega, millel osalesid paruness Ashton, volinik Piebalgs ja raportöörid. Leiame, et see kohtumine andis selgelt tunnistust meie kolme institutsiooni tõelisest tahtest jõuda kokkuleppele, ja nagu teate, on eesistujariik seisukohal, et praegune arutelu rahastamisvahendite teemal tuleks hoida lahus Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel toimuvatest läbirääkimistest, mis puudutavad komiteemenetlust ja delegeeritud õigusakte.

Te teate, et nõukogu kaalub endiselt neid kaht küsimust ja et mis tahes lahendus peab tõepoolest saama Euroopa Parlamendi heakskiidu. Pidades silmas tungivat vajadust need rahastamisvahendid vastu võtta, peame seetõttu tegema erandi ja töötama välja lahenduse, mis puudutab konkreetselt neid vahendeid.

Eesistujariik Belgia kavatseb omalt poolt tagada, et töö, mida tänahommikuse kohtumise tulemusena paluti teha, kulgeb kiiresti ja annab reaalseid tulemusi, mis võimaldavad meil võimalikult kiiresti kokkuleppele jõuda. Hommikune kohtumine lubab meil uskuda, et Euroopa Parlament nõustub täielikult selle eesmärgiga.

 
  
MPphoto
 

  Barbara Lochbihler, väliskomisjoni arvamuse koostaja.(DE) Lugupeetud juhataja! Ma räägin tööstusriikidega tehtava koostöö laiendatud rahastamisvahendi teemal. Rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega loodi Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal. Ühes oma arvamuses tegi väliskomisjon üleskutse luua välistegevuse rahastamisvahend, mis ei oleks seotud arenguabiga, kuid oleks mõeldud Ladina-Ameerika, Aasia ja Lähis-Ida riikidele. Komisjon töötas siis välja nn väikese vahendi, s.t tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi. Kahjuks nägi komisjon selles ajutist lahendust. Ta täiendas arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide nimekirja, kuid rohkem midagi uuemat ette ei näinud ja käsitas seda rahastamisvahendit kaubandusliku vahendina. Seetõttu esitas väliskomisjon muudatusettepaneku, mis puudutab rahastamisvahendi nimetust, täpsustades, et algselt oli kavas pidada seda välispoliitiliseks vahendiks. Uus nimetus on „rahastamisvahend koostööks Lähis-Ida, Aasia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Lõuna-Aafrika riikidega”. Me palume teil seda ettepanekut toetada. Oleks enam kui kahetsusväärne, kui Euroopa Liidul poleks ühtki sellenimelist välispoliitilist rahastamisvahendit.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva, arengukomisjoni arvamuse koostaja. – Austatud juhataja! Me peame nägema, kui suur roll on rahastamisvahenditel – arengukoostöö rahastamisvahendil, stabiliseerimisvahendil ja inimõiguste edendamise rahastamisvahendil – nn pehme jõu seisukohalt, mida Euroopa Liidu kõikjal maailmas rakendab. Nagu näitavad valimiste vaatlemised, olukorra jälgimine, demokratiseerimiskampaaniad jm, siis see pehme jõud suureneb.

Arengukoostöö rahastamisvahendi loomisel loobus Euroopa Parlament 16 kontrollivahendist. Meil oli 16 keskset otsustusõigust, mille me loovutasime komisjonile, et kontrollida arengukoostöö rahastamisvahendit ja hõlbustada tihedamat koostööd. See toimib hästi. Nüüd on meil kriisijärgset arengut toetav stabiliseerimisvahend. Seda tuleb kõvasti rahaga kindlustada, sest kõikjal maailmas leiab aset palju tsiviil- ja sõjalisi kriise. Praegu on käimas 36 kodusõda.

Ma leian, et samal viisil tuleb suurendada inimõiguste edendamise rahastamisvahendit. Sellest ei piisa, kui me aina räägime ja räägime, meil on vaja inimesi kohapeale, vahendeid valimiste vaatlemiseks ja juhtimise jälgimiseks ning igasuguseid muid asju, mille jaoks meil vaja on raha. Ma toetan seda hea meelega.

 
  
MPphoto
 

  Ivailo Kalfin, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja.(BG) Lubage mul kõigepealt väljendada täielikku nõustumist Goerensi raporti järeldustega, mis puudutavad vajadust arengukoostöö rahastamisvahendi järele ja selle vahendi kasulikkust Euroopa Liidu poliitika jätkamise seisukohalt.

Ma olen nõus ka sellega, et Euroopa Liit peab leidma viisi banaane tootvate riikide edasiseks toetamiseks pärast seda, kui Maailma Kaubandusorganisatsioon keelas käesoleva aasta algusest soodustingimuste pakkumise. Muuseas, kummalisel kombel ei ole komisjon 1994. aasta ja tänase päeva vahelisel ajal teinud ühtki hindamist, mis käsitleks selle abi mõju kõnealusele 12 riigile. See peab tulevikus muutuma.

Eelarvekomisjon ei saa kuidagi nõustuda teiste poliitikavaldkondade vahendite kärpimisega, et vabastada järgmiseks kolmeks aastaks kõnealused 190 miljonit eurot. Me nõuame, et kaitstaks põhimõtet, mille kohaselt uut poliitikat tuleb rahastada uute vahenditega. See tähendab, et sellele uuele poliitikale – isegi kui see on komisjoni finantsraamistikus ette nähtud – tuleks eelarves ette näha omaette vahendid ja seda ei tohiks rahastada teiste programmide arvel.

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja, kõrge esindaja, volinik! Ma tahaksin kõigepealt väljendada heameelt volinik Piebalgsi üksikasjaliku ja kindla olukorrakirjelduse üle ja tema järelduse üle, et rahastamisvahendid toimivad hästi.

Ma leian, et stabiliseerimisvahend on olnud konfliktide ja kriiside lahendamisel väga kasulik ning et me peaksime seetõttu pöörama rohkem tähelepanu ennetamisele ja järelkontrollile. See tähendab ka tugevat toetust kodanikuühiskonna ülesehitamisele. Ka siinkohal tuleb pidada teretulnuks teadet rahutagamisele eraldatavate vahendite märkimisväärse suurendamise kohta.

Meil on hea meel ka uudise üle, et artikli 4 lõike 1 kohaste meetmete rahastamise ülemmäär tõuseb seitsmelt protsendilt kümnele, ja saame aru, miks see on vajalik. Samal ajal on oluline tagada, et Euroopa Liidu eri vahendeid ja programme kasutataks sidusalt, mõistes nende täiendavust.

Lissaboni leping peab muutma Euroopa Liidu ühtsemaks ja tõhusamaks. Euroopa Parlamendis on mõistetud tehniliste muudatuste vajadust. Küsimus on pigem poliitilises lahenduses, nagu juba märgiti. See puudutab delegeeritud õigusakte ja Euroopa Parlamendi kontrolliõigust.

Nõukogu ja komisjoni tänased avatust väljendavad avaldused on julgustavad. See on märk, et te olete valmis võimalikult lühikese ajaga kokkuleppele jõudma. Loodan väga, et me saavutame kokkuleppe, mis tagab õiglase tasakaalu Euroopa Liidu kolme institutsiooni vahel.

 
  
MPphoto
 

  Gianluca Susta, fraktsiooni S&D nimel. (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Ma tahaksin kõigepealt tänada kolleeg Scholzi, et ta koostas selle raporti, mis käsitleb rahastamisvahendi loomist koostööks tööstusriikidega. On õige, et selle vahendiga tegeleb rahvusvahelise kaubanduse komisjon, sest ennekõike puudutab see tööstusriikide ja tärkava turumajandusega riikidega tehtavat koostööd, mistõttu see vahend erineb mõnevõrra teistest vahenditest.

Esiteks tuleb minu meelest rõhutada Euroopa Parlamendi rolli. Me oleme kaotanud liiga palju aega, vedades nõukogu ja komisjoniga köit küsimuses, mis pärast Lissaboni lepingu jõustumist on ilmselge. Me peame kaitsma Euroopa Parlamendi keskset osa nii delegeeritud õigusaktide kui ka rakendusaktide vallas. Teiseks tuleb rõhutada kogu selle teema strateegilist tähtsust ning kolmandaks vajadust tugevdada koostööd arenguriikidega ja tärkava turumajandusega riikidega, võtmata seejuures raha ära kõige vaesematelt riikidelt.

Me peame püüdma suunata Euroopa Liidu eelarvest rohkem vahendeid kõige vaesematele riikidele, pidades silmas, et tärkava turumajandusega riikide puhul on probleemid enamasti seotud eeskirjadega, mitte rahastamisega. Igal juhul tuleb toetada ka uuendustegevust, ent seda tuleb teha lisavahendite abil, mida ei ole ära võetud kõige vaesematelt riikidelt.

 
  
MPphoto
 

  Annemie Neyts-Uyttebroeck, fraktsiooni ALDE nimel. (NL) Lugupeetud kõrge esindaja, eesistuja, kallid kolleegid! Me räägime täna mitmesugustest rahastamisvahenditest, mis võimaldavad Euroopa Liidul välistegevust ellu viia. Kõik need vahendid on suhteliselt uued ja pealegi üsna ainulaadsed. Varem ei ole meil midagi võrreldavat olnud ning ka mujal maailmas või muudes rahvusvahelistes ja riigiülestes institutsioonides on kasutusel väga vähe sedalaadi vahendeid, mida Euroopa Liit välja töötab. Kuna need vahendid on murrangulised, leppisime me arukalt kokku, et hakkame neid hindama alles mõne aasta pärast ja korrigeerime neid, kui selleks tekib vajadus. Sellega me täna pärastlõunal tegelemegi.

Kuid vahepeal on toimunud teisigi olulisi muutusi. Meil on nüüd kõrge esindaja, kes on ühtlasi komisjoni asepresident. Meil on palutud tänasel istungil kinnitada põhitekstid Euroopa Liidu välisteenistuse kohta, mis on nii-öelda Euroopa Liidu diplomaatiline institutsioon. Ka see on väga tähtis uuendus.

Lõpetuseks, ent mitte tähtsuselt viimasena tuleb öelda, et Euroopa Parlamendi volitusi on märkimisväärselt suurendatud. Meil on seni olnud piisavalt võimalusi nende volituste kasutamiseks ja – nagu see noorte institutsioonide puhul ikka kipub olema – me avaldame võimalikult palju survet, et oma uusi volitusi maksimaalselt ära kasutada. Seetõttu vaidleme nüüd teiste institutsioonidega, kuhu täpselt tuleks joon tõmmata.

Mul on hea meel ka volinik Piebalgsi ja nõukogu eesistuja avalduste üle, milles nad väljendasid tahet kokkuleppele jõuda. Kuna ma olen oma kodumaal täidesaatva võimu tegevuses osalenud, siis mõistan ma kõiki vaidluse pooli ja loodan, et me saavutame kokkuleppe. Ma julgeksin ka loota, et Euroopa Parlament ei aja pilli lõhki, nagu mõnikord öeldakse.

Lõpetuseks, mis puudutab stabiliseerimisvahendit – mul on veel paar sekundit –, siis ma tahaksin väljendada oma suurt rahulolu volinik Piebalgsi öelduga, et meil on tõepoolest kavas pöörata muu hulgas tähelepanu väike- ja kergrelvadega kaubitsemise tõkestamisele. Kavas on kaasata vabaühendused tihedamalt stabiliseerimisvahendiga seotud töösse ning kasutada täielikult ära veelgi murrangulisemad rahu tagamise vahendid. Kui see saab teoks, siis võite arvestada meie fraktsiooni täieliku toetusega.

 
  
MPphoto
 

  Franziska Keller, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Ma tahaksin tõstatada küsimuse arengukoostöö rahastamisvahendi kohta, mille puhul mina ja mu kolleegid arengukomisjonist näeme tungivat vajadust tugevdada Euroopa Parlamendi kontrollivolitusi. Selle põhjuseks on asjaolu, et Euroopa Parlamendil on kohustus kontrollida, millele komisjon raha kulutab ja kas seda raha kulutatakse eesmärgipäraselt, siinsel juhul siis ametlikuks arenguabiks.

Me oleme varem leidnud halbu näiteid, kus raha kulutamine ei ole olnud kooskõlas ametliku arenguabi kriteeriumidega või vaesuse kaotamise eesmärgiga. Kuna meil oli vaid konsulteerimisõigus, siis meie ettepanekute ja mõtetega ei arvestatud. See näitab selgelt, et meil on vaja tugevamat positsiooni. Meil peab olema raha juhtimisel kaasotsustusõigus.

Arengupoliitika sidususe eest vastutab peale komisjoni ka Euroopa Parlament. Ka meie peame veenduma, et kulutatav raha läheb õigesse kohta ja et teisteski poliitikavaldkondades tehakse tööd vaesuse kaotamise nimel.

Lisaks on Euroopa Parlamendil vastutus Euroopa Liidu kodanike ees. Me peame paremini kontrollima, millele raha kulutatakse – nimelt kas selle eesmärk on vaesuse kaotamine. Euroopa kodanikud pooldavad arenguabi. Uuringud on näidanud, et nad pooldavad koguni arenguabi suurendamist, kuid meie peame samal ajal selgelt näitama, kuidas me seda kulutame ja et me teeme seda vaeste inimeste heaks.

Seetõttu kutsun teid koos arengukomisjoniga üles arengukoostöö rahastamisvahendit puudutavaid delegeeritud õigusakte vastu võtma.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Euroopa Liit on maailma suurim mitmepoolne arengu- ja humanitaarabi andja. Samuti etendab Euroopa Liit olulist poliitilist rolli kolmandates riikides inimõiguste ja demokraatia edendamise toetamisel.

Minu fraktsioon, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon, on täiesti veendunud, et Euroopa Liidu uued, hästi struktureeritud rahastamisvahendid on väga vajalikud. Nendega tagatakse Euroopa Liidu maksumaksjate raha tõhusam ja tulemuslikum väljamaksmine ning võimaldatakse Euroopa Parlamendil – eriti pärast Lissaboni lepingu jõustumist – kulutusi ja strateegilist poliitikat avatumalt ja läbipaistvamalt kontrollida.

See demokraatlik vastutus on hädavajalik, eriti ajal, mil liikmesriigid oma kulutusi märkimisväärselt kärbivad. Investeeringud, arendamine, demokraatia ja inimõigused võivad anda hea võimaluse toetada Euroopa Liidu üldisemaid välispoliitilisi eesmärke, eriti nn pehme jõu kaudu, ning soodustada ka rändesurve vähendamist Euroopa Liidu välispiiridel. Sealjuures on vaja tugevaid mehhanisme, et hoida ära korruptsiooni ja Euroopa Liidu vahendite väärkasutamist, ning me peaksime olema ettevaatlikud, et mitte sundida inimõiguste edendamise sildi all oma läänelikke liberaalseid väärtushinnanguid, eelkõige soo jätkamisega seotud õigusi, peale neile, kes ei ole valmis neid omaks võtma või ei taha seda teha.

 
  
MPphoto
 

  Sabine Lösing, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Austatud juhataja! Tuleb selgelt välja öelda, et Lissaboni lepinguga kaotati Euroopa Parlamendi kontrolliõigus Euroopa Liidu välispoliitiliste rahastamisvahendite üle. Seejuures anti kogu nende rahastamisvahenditega seotud pädevus täies ulatuses komisjonile ja kõrgele esindajale ning seega Euroopa välisteenistusele. Minu arvates on Euroopa Parlamendi ja nõukogu eiramine täiesti vastuvõetamatu, sest kõne all on Euroopa Liidu kaugeleulatuvad välispoliitilised meetmed ja nende rakendamine.

Me soosime fraktsiooniüleseid jõupingutusi, mille eesmärk on taastada Euroopa Parlamendi järelevalve rahastamisvahendite üle. Seega toetame delegeeritud õigusaktide kohta esitatud muudatusettepanekuid, mida on juba käsitletud. Eeltoodule vaatamata tahaksin lõpetuseks väljendada oma peamist muret eelkõige stabiliseerimisvahendi ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi pärast. Ma leian nimelt, et neid vahendeid kasutatakse ebademokraatlikult ja läbipaistmatult ning mõnel juhul asjaomaste kolmandate riikide tahte vastaselt. See muudab need vahendid Euroopa Liidu sekkuva välispoliitika tööriistadeks.

 
  
MPphoto
 

  William (The Earl of) Dartmouth, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud juhataja! Karāchi basaaridel räägitakse üht anekdooti, mis kõlab umbes nii. Varas peatab Pakistani presidendi ja ütleb: „Ma tahan sinu raha.” Pakistani president ütleb: „Ma olen president Zardari, sinu president.” Varas ütleb: „Sellisel juhul tahan ma oma raha!”

See anekdoot on tänase arutelu juures asjakohane, sest see toob esile asja tuuma. Euroopa Komisjonil ei ole raha. Kogu komisjoni raha saadakse liikmesriikide maksumaksjatelt, täpsemalt öeldes neljateistkümne netorahastajast liikmesriigi maksumaksjatelt. Isegi kui komisjon saab millalgi oma vahendid, mis tänaste varasemate hääletuste põhjal otsustades näib olevat masendavalt tõenäoline, oleks komisjoni kulutatav raha ikkagi maksumaksjate raha.

Seetõttu palun teil väga hoolikalt mõelda järgmisele küsimusele: kas te tõesti arvate, et vaevatud Euroopa maksumaksjad ja Ühendkuningriigi maksumaksjad soovivad eriti praeguses olukorras tõepoolest veel 2 miljardi euro kulutamist – sest ettepanekud näevad ette niisuguse summa –, et üks Euroopa Liidu volinik saaks maailmaareenil uhkeldada?

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Austatud juhataja! Nagu alati, on Euroopa Liidu rahastavatel asutustel mõningaid probleeme. Rahalist abi on selle keerukuse tõttu raske saada, samal ajal on kontrollisüsteemid endiselt puudulikud. Üks näide selle kohta on ühinemiseelne abi, mida – nagu me kõik teame – antakse võimalikele kandidaatriikidele, kuid mida on mõistlik maksta üksnes siis, kui asjaomased riigid saavad oma korruptsiooniprobleemid kontrolli alla või kui vajalikud struktuurid on tegelikult loodud. Ma loodan, et sellega seoses on Euroopa Liit õppinud oma rutakast laienemisest 2007. aastal. Mis puudutab stabiliseerimisvahendit ja arengukoostöö rahastamisvahendit, siis liigagi tihti ei jõua eelarves ette nähtud raha kogu ulatuses või üldse mitte kohalike institutsioonideni, kellele see on mõeldud. Osaliselt on see tingitud abi saavate riikide institutsioonide nõrkusest, kuid üheks põhjuseks on ka puudulikud stimuleerimissüsteemid ja dokumenteeritud aruandluse puudumine. Mõtteainet annab asjaolu, et IMFi uuringu järgi sõltuvad 33 riigi avaliku sektori kulutused enam kui 50% ulatuses rahvusvahelisest arenguabist. Euroopa Liidu mis tahes liiki rahalise abi puhul tuleb karmistada järelevalvet.

 
  
MPphoto
 

  Godelieve Quisthoudt-Rowohl (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Tahaksin kõigepealt siiralt tänada raportöör Scholzi heatahtliku ja avatud koostöö eest, milles me osalesime. Näiteks kolmepoolsel kohtumisel ei jõutud alati kõikides küsimustes üksmeelele, ent meie arutelu toimus asjalikus õhkkonnas.

Tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega koostööks mõeldud rahastamisvahendi laiendamine annab Euroopa Liidule võimaluse seada sisse koostöö oluliste tärkava turumajandusega riikidega ja arenguriikidega võrdsetel alustel. See hõlmab haridusalaseid vahetusprogramme Erasmus Munduse raames ning toetust ettevõtlus- või kultuurikoostööle. Ma olen sellega väga rahul. Tahaksin juhtida teie tähelepanu ühele küsimusele. Nimelt ei pea Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Euroopa Liidu – ja kõigi liikmesriikide – praegust majanduslikku olukorda arvestades sobivaks nõuda eelnevalt kirjeldatud meetmete elluviimiseks uusi vahendeid, selle asemel et kasutada olemasolevaid. Tuleb leida rahaline tasakaal arengukoostöö rahastamisvahendiga, millest eraldatav raha oli ette nähtud üksnes kõigile tärkava turumajandusega riikidele ja arenguriikidele. Seetõttu esitasin ma Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel muudatusettepaneku, mis võimaldab sellise rahalise tasakaalu saavutada.

Ma tahaksin öelda veel paar sõna delegeeritud õigusaktide kohta. See on oluline küsimus ja seda on täna hommikul juba kaks korda mainitud. Ma olen täiesti veendunud, et Euroopa Parlamendile peab delegeeritud õigusaktide menetluse puhul kuuluma kontrolli- ja vetoõigus kõigi kõnealuste väliskoostöö rahastamise vahendite üle. See tuleneb Lissaboni lepingu vaimust. Küsimuses, kas rahastamisvahendite puhul tuleb kasutada delegeeritud õigusaktide menetlust või mitte, ei saa olla mingit järeleandmist.

 
  
MPphoto
 

  Ana Gomes (S&D). – Austatud juhataja! Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend on väga oluline, et viia ellu Euroopa Liidu välispoliitikat, millega pühendutakse tõsiselt demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste edendamisele kogu maailmas. See on ainus vahend, mida me saame praegu kasutada nende abistamiseks, kes seisavad demokraatia ja inimõiguste eest riikides, kus põhivabadused on piiratud. Me saame seda teha ilma vastavate valitsuste nõusolekuta. Ilmselgelt peab nii väärtuslik vahend olema Euroopa Parlamendi korraliku kontrolli all ja seetõttu me nõuamegi delegeeritud õigusaktide menetlust.

Samas peame mõistma, et selle vahendi raames eraldatavad summad on üsna väikesed ja suur osa neist kulub tegelikult Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioonidele: aastatel 2011–2013 on vastav osakaal 22%. See tähendab, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi eelarvet tuleb märgatavalt suurendada.

Ma tahaksin kasutada võimalust juhtida tähelepanu veel ühele uuele vahendile, mida Euroopa Parlament peaks aitama luua ning mida kõnealuse rahastamisvahendi kaudu võiks rahastada, et veelgi tõhusamalt ja paindlikumalt toetada neid, kes riskivad tihti eluga võitluses demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste eest riikides, kus valitseb diktatuur või rõhuv režiim, ning riikides, kus soovitakse üleminekut demokraatiale, ent kus see soov kohtab vägivaldsete ebademokraatlike jõudude vastuseisu ja kus vajatakse palju rohkem abi nende ebademokraatlike jõudude võitmiseks vajaliku suutlikkuse arendamisel.

Me vajame erakondadeülest valitsusvälist Euroopa sihtasutust, mis sarnaneks Ameerika Ühendriikide Kongressi asutatud sihtkapitalile National Endowment for Democracy.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Heidi Hautala (Verts/ALE). – Aitäh, austatud juhataja, et mulle sõna andsite. Ma tahaksin proua Gomeselt seoses tema suurepärase ettepanekuga küsida, mida me tema arvates võiksime tegelikult õppida Ameerika Ühendriikide sedalaadi mudelitest, mis lasevad demokratiseerimist ja inimõiguste edendamist paindlikumalt ja vähem bürokraatlikult rahastada.

 
  
MPphoto
 

  Ana Gomes (S&D). – Aitäh, lugupeetud juhataja. Just paindlikkus ongi kõige tähtsam. Erakondadeülese sihtasutuse korral oleks meil võimalik kindlaks teha konkreetsed juhtumid, mille puhul me saame üldiselt vaadates otsustada erilise abi vajaduse üle, minnes mööda takistavatest valitsustest, ametkondadest või jõududest, et suurendada inimõiguste eest võitlejate suutlikkust. Ma arvan, et Ameerika Ühendriikide National Endowment for Democracy eeskuju on tõepoolest väga inspireeriv ja me ei tohiks häbeneda, et me võtame eeskuju mudelitest, mis toimivad mujal maailmas, praegusel juhul meie Ameerika partnerite juures.

Meil on Euroopas juba erakondade ühepoolseid sihtasutusi, kuid neil on sageli erinevad eesmärgid. Kindlasti on palju juhtumeid, mille puhul neil oleks põhjust koonduda, et pakkuda demokraatia ja inimõiguste eest võitlejatele tõhusamalt abi.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Te vedasite mind ninapidi, Ana. Ma arvasin, et olete lõpetanud, ent siis te jätkasite oma sõnavõttu, nii et ma ei teadnud, kas hakata haamriga koputama või mitte. Fakt on see, et sinise kaardi puhul on küsijal aega 30 sekundit ja vastajalgi on ainult 30 sekundit.

 
  
MPphoto
 

  Louis Michel (ALDE).(FR) Austatud juhataja! Mul on väga kahju, sest ma oleksin tahtnud sellest arutelust osa võtta. Ma kahtlen väga, kas Ameerika Ühendriikide mudel on tõhusam kui Euroopa oma. Ameerika Ühendriikide mudel on inimõiguste puhul olemuslikult selektiivne ja täiesti omakasupüüdlik, sest tegelikult on selle mudeli aluseks ennekõike aktiivne kahepoolsus.

Ma tahaksin tunnustada kolleeg Charles Goerensit tema töö eest, sest ta on suutnud tugevdada meie toimimisviisi arengumõõdet, ja loomulikult tahaksin ma tänada volinik Piebalgsi hooliva ja toetava tähelepanu eest, mida ta sellele taotlusele pööras.

Sooviksin omalt poolt esitada kolm lühikest tähelepanekut. Esiteks, ühenduse soodustuste süsteemi liiga kiirel lammutamisel võivad olla ja ongi mõne endiselt banaane eksportiva AKV riigi jaoks rängad tagajärjed. Mõned neist tagajärgedest mõjutavad otseselt AKV riikide võimekust edendada püsivat arengut. Seepärast pooldaksin ma abi eraldamise kriteeriumide mõistlikku ja mõnevõrra paindlikku tõlgendamist. Abi tuleks eraldada esmajärjekorras neile AKV riikidele, kes soovivad säilitada oma banaanisektori, sest see mõjutab nende riikide püsivat arengut. Seega olnuks kasulik teha banaane eksportivates riikide olukorrale avaldatava mõju eelhindamine. Seda küll taotleti, ent ei viidud ellu.

Mul on veel kaks üldist tähelepanekut ja ma kavatsen nende juurde järgmistel nädalatel kindlasti tagasi tulla. Minu arvates on kõige parem toetuse andmise võimalus kahtlemata üldine eelarveline abi, kui see on võimalik, ja valdkondlik abi, kui see on soovitav. Samuti olnuks ilmselt kasulik arutada abi suurust ja liikmesriikide 2005. aastal antud lubaduste täitmist. Need küsimused on arutelus kesksel kohal. Peale selle on mõningate kolleegide avaldused äärmiselt murettekitavad. Au sees näib olevat isekus. Ma pean ütlema, et see on üsna üllatav.

Et vastata lõpetuseks hulgale küsimustele, tahaksin siiski taaselustada ka idee kaasata eelarvesse Euroopa Arengufond, sest ilmselt võimaldab see meil komisjoni poliitilist tegevust otseselt kontrollida.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Grèze (Verts/ALE).(FR) Lugupeetud juhataja! Ma tahan tänada kolleeg Goerensit selle eest, et raportis võetakse arvesse töötervishoiu ja -ohutuse rahvusvahelisi standardeid, aga ka rahvusvahelisi keskkonnanorme, eriti muidugi neid, mis puudutavad kokkupuuteid pestitsiididega.

Raportis kaitstakse väiketootjaid ja see on minu arvates väga oluline. Ilmselt ei pea ma teile meelde tuletama, et nemad saavad vaid 1,5% lõpptarbija makstud hinnast. Tasub meeles pidada – nagu te juba teate –, et igal aastal on miljonid väiketootjad sunnitud kolima slummidesse.

Nüüd, mil Euroopa Parlamendis on ette võetud võitlus pestitsiidide ja nendega massilise kokkupuutumise vastu, on minu arvates vaja rakendada samu nõudeid Prantsuse Antillides, kus kasutatakse kloordekooni, ning äärepoolseimates piirkondades. Ma kutsun komisjoni üles seda tegema.

Kuigi ma olen tehtud edusammudega rahul, tahaksin lõpetuseks korrata, et banaanikaubanduse põhiprobleem seisneb ilmselt põllumajandusmudelis, mis tuleks üle vaadata, sest see keskendub üksnes ekspordile. Põllumajandusmudel tuleks ümber kujundada nii, et selle eesmärk oleks suurem suutlikkus end ise varustada.

 
  
MPphoto
 

  Marek Henryk Migalski (ECR). - (PL) Ma nõustun täielikult Ana Gomese sõnadega, et inimõigused on üks olulisemaid küsimusi, millega me peame tegelema. Seetõttu on minu jaoks täiesti arusaamatu kolleeg Lösingi avaldus, et inimõiguste edendamiseks eraldatud raha kulutatakse mõnikord – või lausa sageli – valesti. Inimõiguste edendamine on meie kui Euroopa Ühenduse olemuslik, kui mitte kõige tähtsam ülesanne.

Samuti tahaksin viidata vahendile, millega toetatakse demokraatiat ja inimõigusi kogu maailmas, ning seisukohale, et selliseid vahendeid tuleks kasutusele võtta ja rakendada sõltumata sellest, kas kolmandad osalised ja muud ametivõimud on andnud selleks oma nõusoleku või mitte. See on minu arvates kõige olulisem avaldus, mis kirjeldab meie kohustust. Mõnikord tuleb meil aidata ehitada demokraatiat ja tugevdada inimõigusi, minnes mööda mõnede riikide valitsuste seisukohtadest. Ma leian, et seda tasub teha, eriti ja eelkõige riikides, kus ei austata sõnavabadust. See on meie kohus.

 
  
MPphoto
 

  Joe Higgins (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Suur osa sellest arutelust ei arvesta reaalsusega. Kõiki neid raporteid, mis puudutavad demokraatlike õiguste ja inimõiguste edendamist maailmas ning arengukoostöö rahastamisvahendeid, tuleb vaadelda ÜRO peasekretäri poolt Euroopa Parlamendis eile tehtud murettekitava avalduse kontekstis. Ta ütles, et ainuüksi sel aastal satub maailmas äärmisse vaesusesse veel 65 miljonit inimest.

See on karm reaalsus, mis kummutab valitsuste ja komisjoni ilusad sõnad. Väljaspool Euroopa Parlamenti kuulutavad Euroopa Liidu logosid kandvad tohutud plakatid: „Peatage vaesus!”. Samal ajal toetavad Euroopa Liidu komisjon ja meie parlamendi suuremad fraktsioonid neoliberaalset majanduspoliitikat, mille raames kärbitakse eelarveid ja avalikke teenuseid ning tuuakse ohvriks tavakodanike elatustase, kandes samal ajal pankadele ja spekulantidele tohutuid summasid, et neid päästa.

Arengukoostöö rahastamisega seoses patsutab komisjon ennast õlale uute tariifivähenduste pärast, milles on kokku lepitud Ladina-Ameerika banaanitootjatega, kuid tegelikult teenib see uus kord võimsate rahvusvaheliste kontsernide huve. Suured banaanieksportijad nagu Chiquita ja Del Monte saavad suurt kasu, kuid Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid ja väiketootjad laostuvad. Muidugi ei pea uue lepingu tõttu pankrotiga silmitsi seisvate väikeste banaanitootjate subsiidiumid tulema kehtestatud sotsiaalsetest vahenditest, vaid Euroopa Liidu eelarve muudest allikatest. Kaubandus peaks teenima väiketootjate ja töötavate inimeste – enamuse –, mitte suurte rahvusvaheliste kontsernide huve.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD).(EL) Lugupeetud juhataja! Ma kardan, et Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve puhul on tehtud viga nii vahekokkuvõtte tegemisel kui ka uute maksude arvel otseste eelarvetulude hankimisel, sest lõppkokkuvõttes maksavad nende eest lõppkasutajad, teisisõnu Euroopa kodanikud. Mulle tundub, et praegu ei ole õige aeg nende maksude kehtestamiseks, sest Euroopas valitseb majanduslangus ning töötajad kaotavad töökohti, ostujõudu ja – mis veelgi tähtsam – oma kindlustusõigusi. Selle asemel et Euroopa tarbijatele midagi anda, võtame neilt ära. Taas näib, et eelarvedistsipliini saavutamise nimel pingutades oleme kõrvale jätnud oma majanduskasvu kavad ja et majandusteooria rakendamisel oleme unustanud poliitilise teooria.

Me peame Euroopa kodanikke oma eeskuju abil veenma, et hoolitseme nende eest parimal võimalikul moel. Me ei tohiks praegusel hetkel käituda nagu Marie-Antoinette. Seetõttu teen kaks konkreetset ettepanekut. Esiteks tuleks Euroopa Parlamendi liikmete töötasu 2011. aastal kärpida 1000 euro võrra ja igaüks meist peaks kasutama seda raha mõnele oma riigi noorele töötule töö pakkumiseks. Teiseks peaksime vähendama oma reisikulusid, lennates turistiklassis.

 
  
MPphoto
 

  Nick Griffin (NI). – Austatud juhataja! Nagu see Euroopa Liidu ettepanekute puhul sageli kipub olema, hõlmavad kõnealused rahastamisvahendid meetmeid, mis on emotsionaalselt väga köitvad. Kõik meiesarnased korralikud inimesed tahavad teha lõpu uimastite salakaubaveole, inimkaubandusele ja väikerelvade toimetamisele konfliktipiirkondadesse. Teiste inimeste raha toel on väga kerge olla tundeline ja helde.

Samal ajal kui Kreekas, Prantsusmaal, Iirimaal ja Suurbritannias lõhestatakse ühiskonda kärbetega ja tavakodanikud ägavad maksukoorma all, tahetakse Scholzi raportiga lisada olemasolevale 172 miljonile eurole veel 176 miljonit eurot, et aidata kolmanda maailma kapitalistidel võtta meilt ära veelgi enam töökohti. Goerensi raportiga kavatsetakse kulutada 190 miljonit eurot, sealhulgas 17,4 miljonit eurot rahastamisvahendile, mis on mõeldud kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades. Võib-olla te ei ole tähele pannud, kuid toiduainete hinnad tõusevad ka meie riikides tohutu kiirusega.

Kõige hullem on aga Brantneri raport. Siin räägitakse üheksandal leheküljel rahastamispaketist, mis moodustab kuni 2013. aastani 2062 miljardit eurot. See on muidugi trükiviga. Ma loodan südamest, et see on trükiviga, kuid tõsiasi, et kõik eksperdid ja parlamendiliikmed, kes on seda raportit lugenud, on sellise naeruväärse eksimuse tähelepanuta jätnud, iseloomustab kõnekalt seda, kui hoolimatult Euroopa Liit raha kulutab.

See raha ei kasva puu otsas. Seda ei jaga mingi hiiglaslik hambahaldjas. See ei ole komisjoni raha; see ei ole ka Euroopa Parlamendi liikmete raha. See on maksumaksjate raha ja ebaproportsionaalselt suur osa sellest on Briti maksumaksjate raha.

 
  
MPphoto
 

  Maurice Ponga (PPE).(FR) Austatud juhataja, volinik, lugupeetud kolleegid! Euroopa Liidul on paljude aastate vältel olnud AKV riikidega erilised ja tugevad suhted. Nende erisuhete tulemuseks on olnud muu hulgas tariifsed soodustused. Selline on olukord banaanisektoris, kus AKV riigid on oma kaupu Euroopa Liitu eksportides saanud kasu sooduskaubanduskorrast.

Need soodustused vaidlustati Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Eeskätt olid selle taga Ladina-Ameerika riigid, kes on suured banaanieksportijad. Et täita Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirju ja lõpetada pikaajaline vaidlus, nõustus Euroopa Liit 2009. aasta detsembris banaanisektori puhul oma tariifimäärasid vähendama.

Võttes arvesse oma eripartnerlust AKV riikidega, tahtis Euroopa Liit sellegipoolest banaane tootvaid AKV riike kasvanud konkurentsiga toimetulemisel aidata. Seetõttu on Euroopa lubanud kuni 2013. aastani eraldada 190 miljonit eurot, et aidata banaane tootvatel AKV riikidel kohaneda, olla konkurentsivõimelised ja vajaduse korral kujundada see sektor ümber.

Raportiga, mida me homme hääletame, kinnitab Euroopa Parlament taas oma pühendumist ja toetust banaane tootvatele AKV riikidele. Ma olen sellega väga rahul. Seepärast oleme muu hulgas teinud ettepaneku, et Euroopa Liit võiks vajaduse korral võtta pärast 2013. aastat lisameetmeid.

 
  
MPphoto
 

  Thijs Berman (S&D). – Lugupeetud juhataja! Me peame nõudma eelarve puhul maksimaalset läbipaistvust ja aruandekohustust, sest see aitab suuresti kaasa Euroopa Liidu välispoliitika õiguspärasusele.

Me räägime suurtest summadest. Neid kulutatakse määruste alusel, mis jätavad komisjonile märkimisväärse tegevusvabaduse. See kõik on õige, kuid me peame täiel määral kontrollima strateegiadokumente, mitmeaastaseid sihtprogramme ja muid sarnaseid abinõusid, sest tegemist on üldmeetmetega ning need täiendavad rahastamisvahendeid, määratledes esmatähtsad valdkonnad ja eesmärgid.

Komisjon peaks oma tulemused kirja panema Euroopa Parlamendile esitatavas aastaaruandes, pöörates kõikide projektide puhul erilist tähelepanu ametliku arenguabi valikukriteeriumile. Programmitöö ja kavandamisega peaksid tegelema needsamad asjatundlikud inimesed, kes seda praegu teevad, ent välisteenistus ise vajab rohkem arengu- ja inimõiguste eksperte, et kõnealuseid vahendeid mõista ning Brüsselis ja kolmandates riikides olevates ELi delegatsioonides nendega töötada.

 
  
MPphoto
 

  Takis Hadjigeorgiou (GUE/NGL).(EL) Austatud juhataja! Ma tahaksin rääkida põgusalt demokraatiast ja välisriikides demokraatia edendamise rahastamise küsimusest. Me oleme seisukohal, et demokraatia on inimkonna saavutus, mida tuleb kaitsta. Kuid kas see demokraatia, nagu me seda teame, on ikka see demokraatia, mida me tahame eksportida ja mida me peame eksportima? Ma olen täiesti kindel, et esimese asjana tuleb meil edendada demokraatiat Euroopa Liidus. Kui meil on riik, kus erapooletuid on üle 50%, siis kuidas me saame rääkida demokraatiast? Kas me saame rääkida demokraatiast, kui miljonid inimesed on töötud? Kui valitud esindajate asemel väljendatakse demokraatiat peamiselt meedia kaudu, kusjuures meedia kontrollib demokraatiat, siis mida on meil öelda? Kas me saame sellise demokraatia üle uhked olla ja kas me tahame seda eksportida?

Ma usun, et on tõepoolest rahvaid, kes vajavad abi, et nende õigusi asjakohaselt toetataks ja et valitsus nende õigusi aktsepteeriks. Ent kas ei tuleks seda abi anda ettevaatlikult, kaaludes peale heade tulemuste enne põhjalikult ka võimalikke kahjulikke tagajärgi? Kas keegi võib kinnitada, et demokraatia rahastamine Afganistanis on demokraatiale kaasa aidanud? Ma arvan, et meil tuleb teha palju rohkem, et meie demokraatiast võetaks eeskuju, selle asemel et maksta inimestele meie kopeerimise eest.

 
  
MPphoto
 

  Alf Svensson (PPE).(SV) Lissaboni leping ja uus välisteenistus annavad meile võimaluse olla maailmas paremini esindatud. Sellega seoses kasvab muidugi ka vastutus.

Kõikvõimalikes suhetes riikidega, kus puudub demokraatia, lasub meil eriline vastutus, olgu see seotud abi andmise või kaubandusega. Euroopa ja EL peavad võtma juhtrolli. Euroopa Liit peab olema eestvedaja. Täna arutamisel olevad rahastamisvahendid loovad eeldused, mis võimaldavad maailmas tõepoolest midagi muuta. Eeldused on olemas, kuid see ei tähenda kohe, et meil kõik õnnestub. Et iga abina eraldatav euro avaldaks võimalikult suurt mõju, peab meie arengualane töö lähtuma alati demokraatiat edendavatest ideedest ja sellekohase arvamuse kujundamisest. See võib tunduda iseenesestmõistetav, kuid igaühe jaoks ei ole see tegelikult nii.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis on Euroopa Liit see, kes teiste eest võitleb. Euroopa Liit on see, kes astub läbirääkimistel vastu totalitaarse režiimiga riikidele ning seisab järjekindlalt ja vankumatult nõrgemate eest. Nii see muidugi peakski olema. Seetõttu on kurb, et demokraatia ja inimõiguste vallas ei ole suunamuutus maailmas selline, mida meie tahaksime näha. Pealegi on mul tunne, et mõned Euroopa Parlamendi liikmed ei mõista täielikult demokraatia kui arengu kõige olulisema ja põhilisema alustala tähtsust.

Me näeme arengukomisjonis korrapäraste ajavahemike järel katseid algatada tekste, milles tehakse delikaatselt – ridade vahel – või isegi üsna avalikult teatavaid järeleandmisi totalitaarse režiimiga riikidele. Näiteks väideti hiljuti, et diktatuuri puhul on peamiseks probleemiks tervishoiuteenuste erastamise oht. Harva märgib aga keegi, et demokraatlikes riikides pole laiaulatuslikku näljahäda kunagi tekkinud.

Selline suhtumine ei ole lihtsalt õige. Et meie abieelarves ette nähtud rahastamisvahendid toimiksid optimaalselt, peame asetama demokraatia edendamise kõigi meie välissuhete keskmesse. See ei tohi toimuda vaid formaalselt ja sõnades, vaid me peame võtma ka praktilisi meetmeid.

 
  
MPphoto
 

  Patrice Tirolien (S&D) . – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Ma keskendun oma sõnavõtus Goerensi raportile, mis käsitleb AKV riikide banaanisektori kaasnevaid meetmeid.

Et ma ise olen pärit ühest vähestest Euroopa piirkondadest, kus kasvatatakse banaane, siis olen ma kõnealuste AKV riikide banaanitootjatega kindlasti solidaarne. Solidaarsus on väga oluline, sest Euroopa Liitu seovad nende riikidega tihedad ajaloolised sidemed ning me peaksime andma oma parima, et aidata neilgi riikidel saada võimalikult palju kasu üleilmastumisest, kuna just need riigid on sageli üleilmastumise esimesed ohvrid.

Solidaarsus on oluline ka seetõttu, et kaubandussoodustused, mida komisjon Maailma Kaubandusorganisatsioonile heldelt lubas, ähvardavad anda surmahoobi meie AKV partnerriikide kõnealusele põllumajandussektorile. Ja viimaks, me peame olema solidaarsed, kuid kindlasti mitte naiivsed: komisjoni ettepanekus banaanisektori kaasnevaid meetmeid käsitleva määruse kohta pannakse liiga suurt rõhku majanduse mitmekesistamise aspektile.

Arvestades tariifsete soodustuste kadumist Maailma Kaubandusorganisatsioonis sõlmitud lepingu tõttu, on selle programmi peamine eesmärk ilmselgelt AKV riikide banaaniekspordi kestlikkuse tagamine ja seega nende riikide konkurentsivõimele kaasaaitamine.

Pealegi, olgem ausad: banaanisektori kaasnevate meetmete jaoks mõeldud vahendid ei ole kaugeltki piisavad ning neid ei eraldata nii pika aja jooksul, et mitmekesistumine oleks võimalik.

Lõpetuseks tahaksin lisada, et olukorra pakilisust arvestades võime nõustuda kõnealuste kaasnevate meetmete rahastamisega eelarve rubriigi 4 ulatusliku ümberpaigutamise kaudu. Nõukogu peab ilmutama vastutustunnet ja tegema jõupingutusi, et leida praktiline lahendus selle programmi rahastamiseks mitme aasta vältel.

 
  
MPphoto
 

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). - (PL) Minu arvates kasutatakse ja mõistetakse demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit praegu liiga tehniliselt. See peaks olema rohkem Euroopa Liidu poliitiline vahend, sest sellel on tohutu potentsiaal demokraatia toetamiseks ja edendamiseks. Selleks peaks aga muutuma kõnealuse Euroopa rahastamisvahendi käsitamise viis. Praeguseks on demokraatia toetamise küsimuse varjutanud inimõiguste küsimus. Muidugi on ka inimõigused ülimalt olulised, kuid minu arvates tuleks demokraatia toetamisele kui eraldiseisvale küsimusele anda palju suurem väärtus ja kaal.

Sellepärast peame tugevdama ka vabaühendusi riikides, kus on võimul autoritaarne valitsus. Me peaksime neis riikides keskenduma rohujuuredemokraatiale, ehitades seda alt üles. See tähendab, et tähelepanu keskmes peavad olema kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes pakuvad avaliku ruumi laiendamiseks uuenduslikke meetodeid. Et see õnnestuks, peame kõigepealt juurutama Euroopa Liidult rahalist toetust saavate organisatsioonide mõju korrapärase jälgimise. Me peaksime looma võimalused pidevate kohtumiste korraldamiseks, et hõlbustada suhtlemist abi andjate – ka liiduväliste rahastajate – ja abi saajate vahel. Seda vajadust kinnitavad ka kõnealused organisatsioonid. Meie taotlusvorme tuleb lihtsustada. Praegu ei saa paljud neist lihtsalt aru. Viimase asjana peaks komisjon leevendama finantsmäärust.

 
  
MPphoto
 

  Kader Arif (S&D).(FR) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Selle arutelu pealkiri tekitab tõenäoliselt teatavat optimismi, sest teoreetiliselt on tegemist banaane tootvate AKV riikide abistamise korra määratlemisega. Tegelikkus on hoopis teistsugune ja ma pean ütlema, et see, kuidas neid riike kogu selles raportis on käsitletud, on lihtsalt vastuvõetamatu. Me peame ennekõike silmas pidama tõsiasja, et banaanisektor on paljude Aafrika ja Kariibi mere riikide jaoks eluliselt tähtis.

Sellele vaatamata on Maailma Kaubandusorganisatsioonis otsustatud nõustuda lepinguga, millega vähendatakse Euroopa tollitariifi 114 eurole tonni kohta, et lõpetada pikaajaline vaidlus Ladina-Ameerika tootjariikidega. Samal ajal näib komisjon olevat unustanud teavitada neid riike käimasolevatest kahepoolsetest läbirääkimistest, mida peetakse nendesamade riikidega ja mille teemaks on tunduvalt väiksem tariif: 75 eurot tonni kohta. Teisisõnu annavad nende lepingute kaubanduslikud tagajärjed valusalt tunda olukorras, kus lõviosa Euroopa banaaniturust kuulubki juba Ladina-Ameerika rahvusvahelistele kontsernidele.

AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee viimasel plenaaristungil Tenerifel nõustusid kõik liikmed seetõttu üksmeelselt võtma vastu deklaratsiooni, milles nõutakse tootjate vajadustele kohandatud toetusmeetmete viivitamatut rakendamist.

Olles tagasi Brüsselis ja Strasbourgis, näen ma paraku – ehkki see ei ole üllatav –, et parempoolsed taganevad sellest deklaratsioonist ega taha sellele isegi viidata. Ma olen sellest topeltmängust väsinud, kuid ennekõike kardan, et väsinud on ka meie ajaloolised partnerid, kes ei usu enam, et me tõepoolest tahame nende arengut toetada.

 
  
MPphoto
 

  Richard Howitt (S&D). – Lugupeetud juhataja! Ma olen rahul demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi vahekokkuvõtte tegemisega, kiidan raportööri tööd ja tunnen rõõmu muudatuste üle, mis võimaldavad tasuda makse. Kaks kolmandikku inimõiguste organisatsioonidest ei ole oma riigis saanud maksuvabastusi kasutada; nüüd täidetakse see lünk, mis on kahandanud projektide tegelikke vajadusi.

Komisjonile tahaksin öelda, et mul on hea meel struktureeritud koostöö üle, mis võimaldas teil konsulteerida Euroopa Parlamendiga teie aastaprogrammide teemal, ja ma toetan täna täiendavaid muudatusettepanekuid delegeeritud õigusaktide kohta. Ma meenutan teile ka vajadust teha valimiste vaatlemise missioonide tulemuste põhjal riikides järelkontrolle.

Liikmesriikidel palun ma järgmise finantsperspektiivi otsustamisel mitte anda järele demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kärpimise kiusatusele. Seda on varem tulutult üritatud ja Euroopa Parlament teeb kõik selleks, et kärpimine läbi ei läheks.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Ma tahaksin rääkida demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kasutamisest Moldova Vabariigi separatistlikus Transnistria piirkonnas. Transnistrias pannakse demokraatia ja inimõiguste austamise vallas toime tõsiseid rikkumisi. Selle rahastamisvahendi kasutamine annab hea võimaluse edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja inimõiguste austamist selles piirkonnas.

Rahastamisvahendi abil on algatatud mitu projekti, mulle hulka kuulub 2009. aastal käima pandud projekt, mille eesmärk on suurendada suutlikkust ja edendada inimõiguste ja demokraatlikke institutsioone Moldova Transnistria piirkonnas. Projekti tulemusena on piirkonna kodanikuühiskond kaasatud demokraatlikku protsessi. Kogemused on siiski näidanud, et selle vahendi potentsiaali ei ole täiel määral ära kasutatud, sest rakendamisel on sageli esinenud viivitusi ja probleeme läbipaistvusega. Ma pean rõhutama vajadust vaadata see vahend üle, et töötada kõnealuse piirkonna jaoks välja tõhusad rakendusstrateegiad.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). - (SK) Oma 1,1 miljardi euro suuruse eelarvega aastatel 2007–2013 aitab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend tuntavalt kaasa inimõiguste edendamisele ja demokraatia tugevdamisele kõikjal maailmas.

Mul on hea meel, et täiendavates muudatusettepanekutes võetakse arvesse Lissaboni lepingust tulenevaid muutusi ning tugevdatakse samal ajal Euroopa Parlamendi kontrolliõigust kõnealuses valdkonnas. Ma leian ka, et selgelt sätestatud võimalus esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest on Euroopa Parlamendi jaoks väga vajalik. Minu arvates aitab Euroopa Parlamendi pädevuse tugevdamine muuta selle rahastamisvahendi paindlikumaks, järgida Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud uusi nõudeid ja lahendada paremini probleeme, mis on seotud inimõiguste ja demokraatia kaitsmisega maailmas.

 
  
MPphoto
 

  Corina Creţu (S&D).(RO) Täna arutusel olevat kolme raportit ühendab tõepoolest see, et kõigis neis käsitletakse vahendeid, mis on mõeldud arengukoostöö ning maailmas demokraatia ja inimõiguste edendamiseks võetavate meetmete rahastamiseks.

Minu arvates on loomulik, et me hindame arengukoostöö rahastamise vahendeid. Samamoodi on loomulik, et me kasutame komiteemenetluse raames oma kontrolliõigust ja osutame mitmele probleemile, mis on seotud sellega, kuidas komisjon on neid vahendeid rakendanud ja mõningaid nendega seotud põhisätteid tõlgendanud.

Ma tahtsin sõna võtta, et toetada arengukomisjoni esitatud ettepanekuid, millega täiendatakse Euroopa Komisjoni kavandatavaid banaanisektori kaasnevaid meetmeid. Teisalt soovin ma kõigile meenutada, et Euroopa Liidu arengupoliitika eesmärk on vaesuse vähendamine ja pikas plaanis kaotamine. Ka mina leian, et lisaks inimõiguste ja demokraatia edendamisele ei tohi me unustada peamist eesmärki, milleks on vaesuse kaotamine.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). - (SK) Komisjoni ettepanek, millega muudetakse ja täiendatakse tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendit, tähendab geograafilise kohaldamisala laiendamist nii, et algsele 17 riigile lisatakse veel 46 riiki, mille puhul seni on rakendatud arengukoostöö rahastamisvahendit.

Mul on hea meel, et Euroopa Liit on otsustanud laiendada koostööd tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi programmi raames, kaasates rohkem riike. Samas ei mõista ma mõnede riikide puhul, miks nad sellesse loetellu on kantud. Ma imetlen Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kodanikke, kes on pikki aastakümneid suutnud taluda sõjaväelise režiimi kuritegusid, kuid ma ei saa aru neist komisjoni ametnikest, kes soovitavad meil selles ettepanekus kaudselt aidata Kim Jong-Ilil täiustada tema sõjatööstuse tehnoloogilist baasi, nii et ta saaks naaberriike tõhusamalt hirmutada ja ähvardada. Usun kindlalt, et Korea Rahvademokraatliku Vabariigi sõjaväe moderniseerimine ei ole prioriteet, mida Euroopa Liidu kodanikud peaksid rahaliselt toetama, ja et Korea Rahvademokraatlik Vabariik ei kuulu veel sellesse riikide loetellu, mille komisjon on ettepaneku lisas esitanud.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI).(DE) Austatud juhataja! Enne kui ma alustan, tahaksin tänada teid selle eest, et te juhatate meie istungit nii asjalikult ja annate õiglaselt teada, kes saab sõna ja kes mitte.

OECD riigid pumpavad arenguabisse igal aastal üle 100 miljardi USA dollari. See tähendab, et nemad annavad 90% riigieelarvest rahastatud arenguabist maailmas. Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja. Samas läheb igal aastal 3 miljardi euro väärtuses abi kvaliteedipuudujääkide tõttu kaotsi. Mida saaks selles asjas ette võtta? Me eeldame tulevikus järelevalvet, mis tagab raha kasutamise jälgitaval ja jätkusuutlikul viisil.

Me ootame ka seda, et abi saavatele riikidele meenutataks nende kohustusi näiteks seoses koostööga ebaseaduslike sisserändajate repatrieerimisel. Arenguabi on täiesti võimalik kasutada vahendina, millega avaldada survet tagasivõtulepingute sõlmimiseks. Koostööst keelduvatel riikidel, kust pärineb miljoneid ebaseaduslikke sisserändajaid, ei tohi lasta eeldada, et nad saavad miljonite väärtuses arenguabi. Ma loodan, et see öeldakse novembrikuisel ELi-Aafrika tippkohtumisel selgelt välja.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Mariya Nedelcheva (PPE).(FR) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Arengukoostöö ning demokraatia ja inimõiguste edendamise rahastamisvahendid peaksid olema paindlikud, et vältida ummikseise, mida me oleme juba palju kordi kogenud.

Euroopa Liit eraldab tõepoolest väga suurel hulgal raha. Seda raha ei tohiks muuta liiga keerukate menetlustega kättesaamatuks. Peale nende vahendite paindlikkuse tahaksin ma aga ennekõike rõhutada, et oluline on tegelikult tagada sellise toetuse kättesaadavus väikestele organisatsioonidele ja struktuuridele, sest tänapäeval juhtub kahjuks liiga tihti nii, et seda toetust saavad üksnes suured vabaühendused ja sedagi vaid lühikese aja jooksul.

Ma arvan tõesti, et kui me tõstame esikohale väikesed vabaühendused ja toetame neid pikema aja vältel, siis võiksime saavutada palju paremaid tulemusi. Praegu on olemas palju väikeseid, kohapealseid, rahva loodud organisatsioone, kes teevad suurepärast pikaajalist tööd. Kuna just sellised organisatsioonid kutsuvad muutusi esile, peab neil olema võimalik abi saada.

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Oma taskust raha ära andmine on helde tegu. Teiste inimeste, maksumaksjate taskust raha jagamine ei ole nii helde ega ka kuigi aus tegu. Need 176 miljonit lisaeurot ei ole kavas anda mitte üksnes kõige vaesematele riikidele, vaid ka tärkava turumajandusega riikidele, mille eksport hävitab juba ammu ja aina enam meie tootmisbaasi ja meie maksumaksjate töökohti.

Euroopa Liidu soov edendada demokraatiat ja inimõigusi kolmandas maailmas võiks olla imetlusväärne, kui poleks tõsiasja, et Euroopa Liidu liikmesriigid võivad vangistada ja vangistavadki inimesi, kes pole toime pannud vägivaldseid tegusid ega vargusi, vaid kõigest väljendanud ketserlikke seisukohti või eriarvamusi poliitilistel või akadeemiliste teemadel.

Euroopa Liidu liikmesriigid võivad keelustada ja keelustavadki erakondi kas avalikult, nagu Belgias ja Saksamaal, või tagaukse kaudu – tsiviilhagi alusel –, nagu Ühendkuningriigis. Kui me tahame levitada kogu maailmas demokraatiat ja inimõigusi, siis heaks eeskujuks olles saaksime seda teha tulemuslikumalt ja odavamalt.

 
  
MPphoto
 

  Andris  Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! See on olnud kaasahaarav arutelu. Mõnes mõttes kattub see paljus peasekretär Ban Ki-mooni eilse kõnega, kus ta ütles selgelt, et Euroopa Liidul ja ÜROl on meie maailmas ühine vastutus võitluses vaesuse, kliimamuutuse ja tuumarelvade leviku vastu. See on meie ühine ülesanne.

Üldiselt ei muretse meie kodanikud tänapäeval eriti selle teema pärast, sest nad on kindlad, et meie tegeleme sellega ja edendame ka Euroopa Liidu väärtushinnanguid. Siin mainiti Transnistriat. See ei ole meist tuhandete kilomeetrite kaugusel, see on väga lähedal. Mis puudutab rahu ja julgeolekut, siis on tõsi, et meil pole kuigi palju konflikte, kuid see on nii sellepärast, et meil on väga aktiivne välispoliitika, mille eesmärk on konflikte juba eos ära hoida.

Ma usun, et meil on kogemusi, mille üle me võime uhked olla. Rahastamisvahendid aitavad selliste küsimuste lahendamisele kindlasti kaasa. Minu arvates oli tänasel arutelul näha üldiselt väga positiivset meelestatust rahastamisvahenditega saadud kogemuste suhtes. Samal ajal rõhutaksin, et meil lasub täielik vastutus ja et tegemist on maksumaksjate rahaga. Iga projekti puhul toimub eel- ja järelkontroll. Euroopa Liidu kontrollikoda uurib lisaks raha eesmärgipärasele kasutamisele ka raha eraldamise poliitilisi põhjendusi. Eelarvekontrollikomisjon on Euroopa Komisjoni kõikide kulutuste puhul üsna karm, nii et ma võin teile kinnitada, et maksumaksja raha on väga hinnatud ja seda kulutatakse headel eesmärkidel.

Me arutame pidevalt, kuidas toimida tulemuslikumalt, kuid ma võin kinnitada, et me järgime Euroopa Parlamendiga kokku lepitud poliitilisi eesmärke. Tänane arutelu pani juba aluse järgmisele arutelule, sest rahastamisvahendite läbivaatamise soov on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik. Me tahtsime need vaid kuni 2013. aastani – mõningate erisustega – vastu võtta.

Mõned teist käsitlesid teatavate riikide konkreetseid probleeme, mis on seotud meie banaanikaubanduse lepinguga. Banaanisektori kaasnevad meetmed tuleb võimalikult kiiresti vastu võtta. Kaalul ei ole üksnes meie usaldusväärsus; kõnealustel riikidel seisavad tõesti ees raskused. See ongi selle asja põhjendus. Minu arvates oli Euroopa Parlament selle suhtes väga toetavalt meelestunud. Me oleme hakanud arutama, mis juhtub pärast 2013. aastat. Ma juhiksin teie tähelepanu asjaolule, et tegemist on alles arutelu algusega ja me ei tee ennustusi pärast 2013. aastat toimuva kohta. Komisjon võttis eile vastu eelarve läbivaatamise järeldused; neid hakatakse ka Euroopa Parlamendis arutama.

Ma kavatsen komisjonis arutada arengupoliitika kaasajastamise rohelist raamatut. Ma arvan, et minu kolleegid esitavad samuti ettepanekuid. Meil tuleb aegsasti kokku leppida nii poliitilistes prioriteetides kui ka rahalistes vahendites, et me ei peaks pärast parandusi tegema hakkama, kui selgub, et mõne vahendi puhul napib raha ja prioriteetide saavutamiseks tuleb teha ümberpaigutusi.

Ma saan aru, et see ei ole parim võimalik viis, kuid see tähendab, et me peaksime enne finantsraamistiku muutmist leppima kokku, kuhu me tahame jõuda, milliseid rahastamisvahendeid tuleks rakendada ja kui suur peaks olema meie tegevuse ulatus.

Tahaksin rõhutada, et minul kui volinikul on kaks eelarvepädevat autoriteeti. Üks on muidugi Euroopa Parlament, kuid teine on nõukogu. Minu meelest tähendab see, et iga kontrollimise puhul, mida me teeme ja milles me peaksime kokku leppima, tuleb meil järgida Lissaboni lepingu mõtet, ilmutades poliitilist tahet leida õige kompromiss, nii et demokraatlik kontroll toimiks täielikult, oleks tõhus, kiire ja tulemuslik.

Seda me arutasimegi tänasel kohtumisel, mida ma mainisin oma esimeses sõnavõtus. Mul on igati põhjust uskuda, et me leiame vajaliku kompromissi. See ei ole lihtne ja nõuab suurt poliitilist tahet. Komisjonil on see tahe kindlasti olemas, sest me teame, mis on kaalul, eriti seoses mõningate meetmetega, mille puhul tuleb see protsess kiiresti lõpule viia.

Tänan teid väga. Ma tunnustan ja hindan kõrgelt raportööride tööd.

 
  
MPphoto
 

  Franziska Katharina Brantner, raportöör. – Mis juhtub pärast 2013. aastat?

Mis puudutab stabiliseerimisvahendit, siis me oleme näinud, et see on suurepärane, sest on teistest rahastamisvahenditest paindlikum, kuid aeg-ajalt kasutatakse seda toidukriiside, humanitaarkriiside ja loodusõnnetuste korral valesti. Sellele tuleks tõesti lõpp teha ja me peaksime 2013. aastale järgnevat ajavahemikku silmas pidades täpsustama, et see vahend on tegelikult mõeldud konfliktiolukordade jaoks, ning suurendama võib-olla muude vahendite paindlikkust, et lahendada teisi hädaolukordi.

Ma tahtsin rõhutada veel üht asja. Viimases Ühendkuningriigi kaitsepoliitika ülevaates nimetatakse konfliktide vältimist välisteenistuse keskseks ülesandeks. Ma leian, et see on päris huvitav ja õige. Ma arvan, et sisemise sidususe seisukohalt on õige liikuda edasi nii, et välisteenistusest saab konfliktide ärahoidmise kese. Välisteenistusele vajalike vahendite hulka kuulub stabiliseerimisvahend. Asjakohaste struktuuride raames võiks luua ka muid üksusi, näiteks vahendusüksuse. Ma leian, et 2013. aastale järgnevale ajale mõeldes peaksime sellele toetuma ja küsima: kui palju raha ja milliseid vahendeid me vajame, et saada konfliktide ärahoidmisel tõepoolest liikumapanevaks jõuks?

 
  
MPphoto
 

  Iva Zanicchi, raportöör.(IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tahaksin südamest tervitada volinik Piebalgsi ja paluda tal aktiivselt osaleda – mida ta kindlasti südamest teeb – küsimustes, mis tulevad homme hääletusele, sest see on väga tähtis Euroopa Parlamendi jaoks, kes on saanud pärast Lissaboni lepingu jõustumist suuremad volitused. Tänan teid, volinik Piebalgs.

Samuti tahaksin tänada kõiki kõnelejaid, kes tänasel arutelul oma toetust väljendasid. Loodan siiralt, et homsel hääletusel saavutatakse väga suur häälteenamus või lausa ühehäälne heakskiit, nii et Mitchelli raportit saadaks suur edu, sest on oluline, et Euroopa Parlament saaks Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena suurenenud volitusi kasutada.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Gál, raportöör. (HU) Tahaksin tänada kolleege, kes selles arutelus osalesid. Te juhtisite oma märkustega tähelepanu samale küsimusele, millega meie, raportöörid, pidime hiljuti maadlema. Ma tänan volinikku tema asjaliku suhtumise eest tänases arutelus. Me nägime täna – ja seda kinnitasid peaaegu kõik sõnavõtjad –, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend on väga tähtis ja võib-olla ainus kolmandaid riike demokratiseeriv ja inimõigusi kaitsev Euroopa Liidu vahend, mis on kavandatud nii, et kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad selle kaudu otse abi saada. Selle kaudu võib makseid teha kohapeal tegutsevatele organisatsioonide otse, ilma asjaomase kolmanda riigi toetuseta. Seetõttu on see vahend oluline ja meie arvates on vaja edendada kõiki tehnilisi lihtsustusi, mis võimaldavad nendel organisatsioonidel pääseda juurde abile, mis on sageli nende püsimajäämise seisukohalt otsustava tähtsusega.

Kuna see programm hõlmab niisugust prioriteetset valdkonda ning tegemist on vahendiga, mis on kavandatud otseselt nende vabaühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks, on oluline, et Euroopa Parlamendil oleks strateegia ja pikaajalise programmi väljatöötamisel sõnaõigus. Lisaks peab Euroopa Parlamendil olema võimalus näha, kuidas seda raha kasutatakse – ja mitte ainult seitsmeaastase finantsraamistiku lõpus. Seetõttu peame oluliseks rõhutada Euroopa Parlamendi demokraatlikku kontrolliõigust ja õigust sõna sekka öelda. Usun, et ühine lahendus leitakse, eriti pärast tänahommikust kohtumist, kus osalesid nii proua Ashton kui ka volinik Piebalgs. Minagi olen kindel, et kui poliitiline tahe on olemas, on õiguslikud takistused võimalik kõrvaldada. Vaatame siis lähinädalatel ringi sellise pilguga.

 
  
MPphoto
 

  Barbara Lochbihler, raportöör.(DE) Lugupeetud juhataja! Komisjoni ja Euroopa Parlamendi koostöö demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi küsimuses oli hea; meievahelised suhted olid tõepoolest väga kooskõlalised. Euroopa Parlamendi liikmeid kutsuti aeg-ajalt osalema konkreetseid programme puudutavatel aruteludel komisjoni ja kodanikuühiskonna esindajate vahel. Ka tänane arutelu näitas, et rahastamisvahendi haldamisel probleeme peaaegu ei olegi. See ei tähenda aga, et me saame rahastamisvahendi rakendamisel aeg-ajalt tekkivaid probleeme tulevikus välistada. Sellepärast on Euroopa Parlamendi kontrolliõigus väga oluline. Üks küsimus, milles me ei ole seni suutnud kokkuleppele jõuda, on Euroopa Parlamendi siduva kontrolliõiguse kehtestamine, mida Lissaboni leping võimaldab. Seetõttu ühinen paljude kolleegidega, kes avaldasid lootust, et me jõuame kiiresti kompromissini ehk poliitilise lahenduseni, mille puhul võetakse täiel määral arvesse Euroopa Parlamendi õigusi.

 
  
MPphoto
 

  Helmut Scholz, raportöör.(DE) Austatud juhataja ja volinik Piebalgs, kallid kolleegid! Arutelu läheneb lõpule ning ma tahaksin veel kord väljendada oma siirast tänu variraportööridele ja Barbara Lochbihlerile asjaliku ja tulemuskeskse koostöö eest, mis on kestnud üle aasta.

Tänane arutelu on näidanud, et finantsküsimused, eelarvevahendite kasutamine, rahastamisvahendite kavandamine ja nende üle poliitilise kontrolli teostamine on vägagi poliitilised küsimused. Seetõttu tahaksin arutelu lõpetuseks kokkuvõtlikult rääkida, kuidas neid vahendeid kavandada. See, mil viisil me neid vahendeid rakendame, on väga suurel määral seotud sellega, kuidas Euroopa kodanikud Euroopa Liitu suhtuvad, ning järelikult ka sellega, kuidas kodanikud ühe või teise vahendi puhul raha kasutamist aktsepteerivad. Ma saan niisiis korrata vaid seda, mida ma ütlesin paruness Ashtonile ja teile, volinik, delegeeritud õigusaktide töörühma juhtkomitee tänahommikusel kohtumisel: minu arvates on vaja delegeeritud õigusaktide küsimusele leida võimalikult kiiresti lahendus, säilitades seejuures nii seadusandja kui ka komisjoni õigusliku ja poliitilise vastutuse. Rahastamisvahendit koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega muudetakse Euroopa Parlamendi selle koosseisu ametiajal märkimisväärselt. Meil on kavas eraldada kuni 348 miljonit eurot koostööks teaduse, akadeemiliste vahetuste, Erasmus Munduse programmi, kultuuri, keskkonnakaitse ja taastuvate energiaallikate valdkonnas ning selleks, et elavdada kahepoolseid kaubandussuhteid. Eesmärk on pöörata erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Minu ees olevatele tühjadele pinkidele ja ka kolleeg Griffinile, kes on juba lahkunud, tahaksin öelda järgmist. Ma usun, et see suurendab märkimisväärselt Euroopa Liidu avatust muu maailma suhtes ning aitab kaasa Euroopa Liidu aktsepteerimisele nii oma kodanike kui ka teiste riikide hulgas, kellega me koostöösuhteid sõlmime.

Kokkuvõtteks võib öelda, et me algatasime selle rahastamisvahendi tänu edukatele kompromissi leidmiseks peetud läbirääkimistele nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, püüdsime seda kohandada tulevikuülesannetega ja jõuda kokkuleppele kõigis sisulistes küsimustes. Loodan, et homsel hääletusel õnnestub meil astuda otsustav samm edasi.

 
  
MPphoto
 

  Charles Goerens, raportöör.(FR) Lugupeetud juhataja! Ma ei tee mingit saladust asjast, et banaanisektori kaasnevaid meetmeid puudutavate sätete näol on mitmel põhjusel tegemist tuleviku peale kihla vedamisega.

Esiteks ei muutu AKV riikidele seni kasu toonud kaubandussoodustuste vähendamise suundumus niipea. Käimasolevatel läbirääkimistel kõneldakse juba tariifidest, mis liginevad 75 eurole ühe tonni banaanide eest, ent meie lähtume siin 114 eurost tonni eest.

Teiseks ei olnud komisjonil muud valikut, kui anda nõusolek asuda tariifide vähendamise lepingu üle läbi rääkima riikidega, kes on banaane eksportivate AKV riikide konkurendid. Vastasel juhul oleks tulnud jätta probleemi klaarimine vaidluste lahendamise organi hooleks. Mina isiklikult arvan, et läbirääkimisel leitud lahendus on AKV riikide jaoks kahest halvast parem, ja selliselt me peaksimegi banaanisektori kaasnevatesse meetmetesse suhtuma, sest vaidluste lahendamise organi otsusel ei oleks automaatselt sellist tulemust olnud.

Kolmandaks, kuna maailm ei lõpe 2013. aastal, mil lõpevad banaanisektori kaasnevad meetmed, oleme jätkuvalt seisukohal, et ettevalmistusi 2013. aastale järgnevaks ajaks tuleb alustada just nüüd.

Tõepoolest, 114 euro suurune tollitariif, mida makstakse Euroopa Liidu piiril ühe tonni banaanide eest, jääb varsti minevikku. Ma ütlesin alguses, et juba räägitakse 75 eurost tonni kohta.

Seetõttu on Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse säilitamine minu arvates mõistlik – ja see on minu neljas märkus. Me peame tagama, et artiklis 290 sätestatud õigus kontrollida strateegiadokumente ei jääks ainult paberile. Minu meelest võime julgelt öelda, et siinsel juhul on meie koostöö komisjoniga on olnud erakordselt viljakas. Euroopa Parlament ei ole tülitekitaja; vastupidi, parlament rikastab alati arutelu ja aitab komisjonil selles küsimuses edasi liikuda.

Lõpetuseks, austatud juhataja – see on küll isiklik tähelepanek, kuid ma esitan selle siiski raportöörina. Me oleme jällegi tunnistajaks ühelt poolt tärkava turumajandusega riikide ja teiselt poolt vähim arenenud riikide vahelisele nägelusele. Kui poleks Euroopa Liitu, kes tegutseb nõrgemate liitlasena, et leevendada neid võimalikke tagajärgi, mida see kaubandusleping kogu oma julmuses võib põhjustada, tunneksid vähim arenenud riigid end veelgi rohkem isoleerituna.

Ma kutsun komisjoni üles hakkama kohe mõtlema 2013. aastale järgnevale ajale, sest usun, et meetmetest, mille kohta nüüd otsus tehakse ja mis loodetavasti peagi jõustuvad, piisab, et tagada banaanitootmise kestlikkus kõnealustes riikides. Loodan, et need meetmed aitavad banaanisektoril püsima jääda ja et need, kes ei saa banaanitootmist jätkata, suudavad leida alternatiive.

Ma arvan – nagu ma juba ütlesin –, et pärast 2013. aastat voolab vesi Reini jõe sildade all ikka edasi ja banaanisektori probleemidki pole kuhugi kadunud. Me peame juba praegu 2013. aastale järgneva aja strateegia peale mõtlema.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 21. oktoobril 2010 kell 12.00.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika