Juhataja. – Mul tuleb alustada väga kurbade uudistega Euroopa üleujutuste kohta. Sel aastal on Euroopat taas kord tabanud rängad üleujutused. Mõni aeg tagasi kannatasid nende all Belgia, Prantsusmaa, Madalmaad ja Põhja-Itaalia ning praegu on need jõudnud Kesk-Itaaliasse, aga ka Edela-Inglismaale ja paljudesse teistesse riikidesse. Annan teile hetke pärast võimaluse sõna võtta ja kui te seda kasutate, toote ehk ise ka näiteid Euroopat vaevavate raskete üleujutuste kohta.

On olnud inimohvreid ning varalise kahju suurus on hinnanguliselt mitu miljonit. Kaheksa aastat tagasi asutati Euroopa Liidu solidaarsusfond, et aidata riike, mida on tabanud loodusõnnetused. Fondi eraldatud raha on siiani kasutatud 33 ränga loodusõnnetuse korral. Täna jagame me ohvrite perede ja nende inimeste muret, kellelt vesi võttis kogu vara. Teame, et tegemist on kohutavate ja erakordsete sündmustega iga kannatada saanud isiku elus.

  Sergio Paolo Francesco Silvestris, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Viimastel nädalatel on paljusid Euroopa riike tabanud rängad üleujutused, mis on surunud kannatada saanud piirkondade elanikud põlvili.

Eelmisel nädalal kaotas neli Belgia kodanikku oma elu Vallooni Brabandi, Ida-Flandria ja Hainauti provintsis, mis asuvad pealinna ümbruses ja riigi põhjaosas. Ametiasutuste andmetel oli tegemist suurima üleujutusega viimase 50 aasta jooksul. Kahe päeva jooksul sadas vihma nii suurel hulgal, mis tavaliselt moodustab ühe kuu normi. Olukord oli nii tõsine, et inimeste evakueerimiseks enim kannatada saanud piirkondadest pidi appi tulema sõjavägi.

Samasugune olukord tekkis Lääne-Prantsusmaal, kus paljud maanteed olid liiklusele läbimatud, mis põhjustas transpordisüsteemis seisaku. Pideva vihmasaju tõttu ei olnud sügisel võimalik seemneid külvata, sest puudus juurdepääs põldudele.

Kakskümmend päeva tagasi tabas sama raske saatus ka minu koduriiki Itaaliat Veneto maakonnas, kus oli kaks surmajuhtu, Friuli-Venezia Giulia, Liguuria ja Calabria maakonnas, kus igaühes oli üks inimohver, ning Salerno provintsis ja Campania ja Toscana maakonnas, kus suri kolm inimest ja vigastada said kümned, keda tuli mudast ja kivipurust välja kaevata. Rovigos on üks inimene siiani kadunud.

Kahju suurus ulatub ainuüksi kõige kiiremate tööde puhul enam kui 1 miljardi euroni ning sellele lisanduvad rahalised vahendid, mida on vaja ehitustöödeks. Rohkem kui 4500 inimest on koduta, 280 omavalitsust ja enam kui 500 000 inimest on saanud kannatada, põllumaad on laastatud ja 150 000 karilooma on hukkunud.

Tahan esile tõsta kahte aspekti. Esimene puudutab abimehhanismide erakorralist kasutuselevõttu ja kogu maailma solidaarsust, tänu millele saadeti tuhandeid vahatahtlikke appi inimestele, kes said kannatada hädaolukorra esimeses etapis. Nad on pälvinud meie institutsiooni tänu ja tunnustuse.

Teine aspekt on seotud pikaajaliste mõjudega, mida see õnnetus valla päästab. Euroopa tootmistööstus koosneb väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest, kes on kaotanud kõik: masinad, sõidukid ja materjalid. Sama kehtib tuhandete põllumajandusettevõtete kohta, kelle saak hävis ning traktorid, masinad ja seemned muutusid muda tõttu kasutuskõlbmatuks. Samuti kahjustasid üleujutused nende talle ja karjakasvatushooneid ning tuhanded kariloomad ja kodulinnud uppusid.

Need põllumajandusettevõtted, kes olid majanduskriisi tõttu niigi hädas, lähevad nüüd pankrotti. Aja jooksul hävitavad üleujutused tootmissüsteemi ning sellega kaasneb töötus ja vaesumine kannatada saanud piirkondades. Niisiis peab Euroopa kiiresti oma osa täitma, kinnitades kannatanud riikide valitsustele oma valmisolekut võtta kasutusele solidaarsusfond.

Meil tuleb minna ruttu appi oma kaaskodanikele, kes kannatavad praegugi veel selle suure kriisi mõju all ja kellel on õigus tunda, et Euroopa Parlament pakub neile tuge ja et Euroopa Liit tagab neile kindla toetuse, isegi kui see tähendab fondi kasutuselevõtmise rangetest kriteeriumidest möödavaatamist ning isegi kui 2011. aasta eelarvet ei ole veel heaks kiidetud.

  Edite Estrela, fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Lugupeetud juhataja! Tahaksin Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel näidata üles solidaarsust kõikide loodusõnnetustes kannatada saanud piirkondadega ning avaldada sügavat kaastunnet tormiohvrite peredele. 2010. aasta algas sellega, et kogu maailm oli šokeeritud suurest tragöödiast, mille põhjustas Portugalis Madeira autonoomset piirkonda tabanud õnnetus. Kohe pärast seda laastas torm Xynthia Prantsusmaad. Äärmuslikud ilmastikunähtused mõjutasid ka Hispaaniat, Belgiat, Saksamaad ja Madalmaid, põhjustades suurt kahju.

Kesk-Euroopas muutuvad suvised üleujutused üha sagedasemaks ja hävituslikumaks. Tuhanded inimesed Tšehhis, Slovakkias, Ungaris, Austrias, Poolas, Itaalias ja Suurbritannias on pidanud oma kodudest põgenema ning paljud tehased on pidanud seiskama oma tegevuse. Igal aastal hävitavad tulekahjud Lõuna-Euroopas sadu tuhandeid hektareid metsa. Arvatakse, et olukorda raskendavad veelgi kliimamuutused ja et inimelude kaotamise, keskkonnakahju ja majandustegevuse vähenemise kujul tohutut kahju põhjustavad loodusõnnetused sagenevad. Selle riski ennetamine, uurimine ja nõuetekohane juhtimine on hädavajalik.

ÜRO katastroofide vähendamise rahvusvahelise strateegia alusel võib loodusõnnetuste mõju vähendada parem linnaplaneerimine rannikualadel ja ökosüsteemide säilitamine. Teisalt tuleks tugevdada kodanikukaitse mehhanisme, lihtsustada ELi reageerimise vahendeid ning muuta määruste rakendamise eeskirjad paindlikumaks. Austatud juhataja! Rääkisite solidaarsusfondist. On arusaamatu, miks nõukogu takistab ikka veel solidaarsusfondi uue määruse vastuvõtmist, kuigi Euroopa Parlament on selle heaks kiitnud. Samuti juhin tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament kiitis mõni aeg tagasi heaks ettepaneku luua Euroopa põuavaatlussüsteem, millest saaks põua mõjude teabe-, leevendus- ja jälgimiskeskus. Muutusi põhjustaks ka toekam investeering ennetamisse ning töötajate hoolikam ettevalmistamine ja koolitamine.

  Dirk Sterckx, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja! Loomulikult tunneme eelkõige kaasa kannatanutele. Minu koduriigis on neli inimest uppunud ja olen siin kuulnud, et ka teistes riikides on sajad ja tuhanded elanikud kannatanud tohutute rahaliste ja emotsionaalsete kaotuste all, mis on osaks saanud nende ettevõtetele ja kodudele. Oleme oma mõtteis loomulikult eelkõige nendega. Viimastel nädalatel, kuudel ja isegi aastatel on paljudel liikmesriikidel olnud probleeme veega ehk üleujutustega. Mul on küsimus komisjonile. Kas teie arvates oleks nende sündmuste hindamisel kasulik kutsuda kokku erinevate liikmesriikide ja erinevate piirkondade eksperdid ning anda neile võimalus avaldada oma arvamust juhtunu kohta, et meil oleks parem ülevaade nende sündmuste põhjustest? Tegu on väga keerulise teemaga, kuid mina leian, et kui jõuame põhjustes selgusele, saame nende ekspertidega arutleda parandusmeetmete üle. Minu arvates oleks iga valgala kohta vaja koostada riskianalüüs sarnaselt nendele, mille oleme teinud keskkonna kohta veedirektiivi alusel. Samuti tuleb meil pidada ekspertidega nõu ennetavate meetmete üle. Kuidas saame selliseid õnnetusi ära hoida? Paduvihmasid on veel oodata ning need sajavad alla konkreetsetes piirkondades, mis ongi ju lõppude lõpuks üleujutuse põhjus. Lõpuks tuleb meil tagada, et oleme uue hädaolukorra puhul suutelised võtma paremini kooskõlastatud meetmeid, et parandada vee äravoolu. Palun komisjonil kutsuda kokku eksperdid, et saaksime hiljutisi õnnetusi korralikult hinnata.

  Isabelle Durant, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Ka mina soovin Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel avaldada kaastunnet kõikidele peredele ja inimestele, kes on traagilistes üleujutustes kannatanud. Samuti tunnen kaasa kõigile neile, kes on kaotanud oma lähedase ja kandnud varalist kahju. Samas tahaksin esile tõsta ja tänada kõiki tuletõrjujaid, päästetöötajaid ja vabatahtlikke, kes on viimastel nädalatel kõikides kannatada saanud piirkondades väga tegusad olnud.

Ohvreid tuleb aidata ja nende kahjud tuleb hüvitada mitte ainult lühiajalises plaanis, vaid ka eelseisvatel kuudel. Samuti tuleb meil tulla välja järjepideva ja uuendusliku poliitikaga, mille abil tegeletakse probleemi algpõhjustega. Pakun komisjonile välja kolme liiki meetmeid.

Esiteks tuleb meil viia ellu renoveerimis- ja ehitusprojekte, mis muudavad pinnase vähem läbitungimatuks, sest iga kord, kui rajatakse mingi tööstusala, ostukeskus või elamurajoon, tuleb see projekteerida selliselt, et pinnas ei muutuks veekindlamaks. See ei kehti üksnes üleujutusalade kohta.

Teiseks tuleb meil läbi vaadata põllumajandusmeetodid. Maa on jõulise põllumajanduspoliitika tõttu muutunud ilmastikutingimuste järskude muutuste suhtes tundlikumaks. Seepärast peaksime selles vallas tugevdama kõiki põllumajanduslikke keskkonnameetmeid.

Viimasena nimetaksin linnade hoiatamist ja koordineerimist, et neil oleks võimalik taolisteks juhtumiteks valmistuda ja nende vastu võidelda. Meile tundub, et suhtlemine ja tegutsemine ei ole mõnikord piisavalt kiire olnud ning kahtlemata tuleb mõelda aktiivsema korra kehtestamisele ilmahoiatuste levitamise koordineerimiseks.

Niisiis teen ettepaneku, et Euroopa Liit peaks läbi vaatama kogu oma poliitika – ennetuspoliitika ja kõikide muude valdkondade aktiivse poliitika – ning töötama välja põhimõtted, mis aitavad seda probleemi lahendada. Vastasel korral oleme mõne kuu pärast, mil leiab aset järgmine üsna äärmuslik ilmastikunähtus, taas kord siin ja avaldame kaastunnet ohvritele – inimestele, perekondadele ja ettevõtjatele. Minu arvates peaksime sellest hoiduma ning me saame seda teha kõikide oma poliitiliste meetmete kaudu.

  Julie Girling, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Ka minu fraktsioon avaldab siirast kaastunnet kannatanutele. Mul on sellega väga isiklikud kokkupuuted. Just oma kodupiirkonna üleujutuste tõttu suhtlesin ma esimest korda Euroopa Parlamendiga ja see innustas mind lõpuks saama parlamendiliikmeks. Niisiis oli solidaarsusfondi kasutuselevõtmine sel puhul minu jaoks kahtlemata üks väga tähtis sündmus. Alles sel nädalal oli minu kodupiirkonnas Cornwallis taas üleujutus.

Härra Sterckx ütles juba minu arvamuse välja, kuid leian, et see väärib ülekordamist. Minu arvates on varajane hoiatamine tähtis, kuid me kõik teame, kui kiiresti ilmastikunähtused liiguvad ja kui kiiresti ilm muutub. Ma kahtlen, kas tegemist on ikka hea rahakasutusviisiga, kui paigutame seda suurel hulgal varajastesse ilmahoiatustesse, mis tegelikult juba toimivad. Küsimus on selles, mida hoiatuste saamisel teha. Euroopa suudaks kindlasti pakkuda suurt lisaväärtust, kui ta loob olukorra, kus saaksime üksteiselt õppida, nagu ütles härra Sterckx.

Tean oma päritolupiirkonna Gloucestershire’i näitel, et meid aitasid pärast üleujutusi väga palju sidemed just Austria piirkondadega, mis olid omandanud head kogemused seoses kõrgendikel toimunud üleujutustega. Meil neid kogemusi ei olnud.

Minu arvates oleks väga kasulik, kui komisjon pööraks tähelepanu piirkondlike sidemete loomisele, et saaksime üksteiselt õppida, kuidas toime tulla, sest ilmselgelt ei kao loodusõnnetused kuhugi.

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Soovin Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel avaldada kaastunnet ohvritele ja kannatanutele. Kõik Euroopa Parlamendi fraktsioonid on selles ühel meelel. Samuti nõustume sellega, et meil tuleb kiiresti abi osutada. Välja on öeldud juba palju mõistlikke mõtteid. Mul ei ole vaja neid korrata, kuid ma toetan neid täielikult. Tahan esile tõsta veel ühe aspekti: see on pikaajaline kahju. Me ei tohi unustada, et paljud tagajärjed avaldavad looduskeskkonnale pikaajalisemat mõju, kui me praegu eeldada oskame. Niisiis on minu arvates tähtis, et solidaarsusfond ja võetavad meetmed oleks suunatud loodust hävitavatele pikaajalistele tagajärgedele.

Ütleksin välja veel oma viimase mõtte. Võime siin istuda ja selle teema üle arutleda, kuid kõige tähtsam on, et me pakuks toetust, mille kaudu inimesed saaksid endale ise abi otsida, sest neil on kohalikest oludest paremad teadmised kui meil siin Euroopa Parlamendis.

  Mara Bizzotto , fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Soovin väljendada oma fraktsiooni nimel solidaarsust kõikide üleujutustes kannatanud kodanikega. Siiski tahaksin rääkida oma kodupiirkonnast, kus elab 5 miljonit elanikku ning kus üleujutus tabas 500 000 inimest. See puudutas 131 omavalitsust, ümber asustati 7000 elanikku, 140 km2 oli üle ujutatud, inimesed tuli evakueerida kolmest haiglast ja raviasutusest ning kaks inimest hukkusid. Põllumajandus sai ränga hoobi ja 23% Veneto ettevõtlussüsteemist sai samuti tugevalt kannatada. Räägin seda selleks, et mõistaksite katastroofi ulatust.

Euroopa peab tegema rohkem. Euroopa peab võtma kasutusele solidaarsusfondi ja me teame, et kui eelarvet heaks ei kiideta, fondi kasutusele võtta ei saa. Meil on väga mugav olla siin ja rääkida geniaalsetest strateegiatest, arengukavadest ja kujuteldavatest programmidest: Euroopal tuleks teha ka suuremaid investeeringuid hüdrogeoloogilist ohtu käsitlevasse teadustöösse ja selle ohu ennetamisse, edendada vastutustundlikku maakasutuse planeerimist ning pakkuda stiimuleid varajase hoiatamise süsteemi kasutamiseks ja arendamiseks.

Rohkem vahendeid tuleks investeerida hüdraulilistesse kaitserajatistesse, sest meie jõed on ohus ning need ohustavad endiselt meie kodanike tervist. Niisiis loodan kogu südamest, et Euroopa tuleb ometi kord oma lahendusega välja ja teeb oma hääle kuuldavaks, sest teda süüdistatakse sageli liigses kaugenemises oma kodanikest.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Kahjuks esineb Euroopas suhteliselt sageli nii loodus- kui ka tööstusõnnetusi, näiteks hiljutine tragöödia seoses toksilise muda vallapääsemisega Ungaris. Euroopa Liidu kui hädaolukorras solidaarsust üles näitava organisatsiooni usaldusväärsus sõltub suutlikkusest anda tõhusat ja eriti kiiret abi kannatada saanud piirkondadele ja seal elavatele kodanikele. Kõige tähtsam asjaolu on siinkohal aeg. Niisiis peaksid abi andmist reguleerivad eeskirjad olema võimalikult paindlikud ning seda eriti piiriüleste õnnetuste korral. Olukord, kus oodatakse, mil kahju ulatub kindlaksmääratud tasemeni ükskõik kui suure kannatada saanud territooriumi ja ükskõik kui ulatusliku kahju puhul, valmistab rahulolematust. Tegelikult ei ole kõike võimalik ennustada. Seepärast toetan täielikult muudatusi, mille eesmärk on vahendite tõhus ja kiire kasutuselevõtt. Kui EL on suuteline aitama oma kodanikke, on see minu arvates üks ülimalt kiiduväärne ELi mainet soodustav tegur. Kuidas oleks veel parem tõestada, et Euroopa on mõeldud kodanike jaoks?