Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2059(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0275/2010

Arutelud :

PV 25/11/2010 - 4
CRE 25/11/2010 - 4

Hääletused :

PV 25/11/2010 - 8.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0435

Istungi stenogramm
Neljapäev, 25. november 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

4. Euroopa Ombudsmani 2009. aasta tegevuse aruanne – Euroopa Ombudsmani eriaruanne Euroopa Parlamendile seoses soovitusettepanekuga Euroopa Komisjonile kaebuse 676/2008/RT asjus (vastavalt artikli 205 lõike 2 esimesele osale) – 26. aastaaruanne Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2008) (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu Euroopa Ombudsmani raportite ja Euroopa Liidu õiguse kohaldamise üle:

– Mariya Nedelcheva petitsioonikomisjoni nimel esitatud raport Euroopa Ombudsmani 2009. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta (2010/2059 (INI)) (A7-0275/2010);

– Chrysoula Paliadeli petitsioonikomisjoni nimel esitatud raport Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta seoses soovituse projektiga Euroopa Komisjonile kaebuse 676/2008/RT asjus (2010/2086(INI)) (A7-0293/2010);

– Eva Lichtenbergeri õiguskomisjoni nimel esitatud raport 26. aastaaruande kohta Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2008) (KOM(2009)06752010/2076(INI)) (A7-0291/2010).

 
  
MPphoto
 

  Mariya Nedelcheva, raportöör.(FR) Austatud juhataja! Nikiforos Diamandouros! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Ma arvan, et on ilmne, et Euroopa Ombudsmani missioon hõlmab kahte eesmärki.

Esiteks õiguslik eesmärk, milleks on tagada, et Euroopa institutsioonid näitaksid üles austust hea halduse põhiõiguse vastu. Selle õiguse austamise tagamine on ombudsmani ülesannete keskmes. Praegu on väga tähtis hetk selles mõttes, et Lissaboni lepinguga, millesse nüüd on lisatud Euroopa põhiõiguste harta, muudetakse artiklis 41 see õigus juriidiliselt siduvaks. Ombudsmanil on nüüd seega õiguslik alus – ja ma ütleksin, et see alus on muutunud tugevamaks – nõuetekohaseks tegutsemiseks.

Hea halduse täieliku austamise eesmärgi saavutamiseks peab ombudsman jääma institutsioonide puhul kõigutamatuks. Siinkohal on suureks abiks eriaruanded. Kui vaidluste lahendamiseks on kõik võimalused ammendatud, saab ombudsman eriaruannetes juhtida tähelepanu jõhkratele halva halduse juhtumitele. Selles suhtes on Porsche juhtum väga märkimisväärne. Tahaksin siinkohal kiita Nikiforos Diamandouruse kindlameelsust – kui ma võin nii öelda – tema püüdlustes hankida teavet, mida tal on täielik õigus küsida.

Teine eesmärk on oma olemuselt moraalne. Ombudsmani jaoks hõlmab see sellise teenuse kultuuri edendamist, mida ei ole aluslepingutes sõnaselgelt mainitud, kuid mis moodustab kindlasti osa institutsioonide suhtes kehtivatest kohustustest. Sellise teenuse kultuuri loomise tagamiseks on vaja kahte asja. Esiteks peab ombudsman jätkuvalt julgustama sõbralikke lahendusi, nagu ta seda juba mitu aastat on teinud. Ma kordan, et 56% laekunud kaebustest lahendatakse sõbralikult.

Ta peab siis jätkama tööd teabevahetuse parandamiseks, et Euroopa kodanikud teaksid oma õigusi ning nende õiguste tagamiseks mõeldud kehtivaid menetlusi. Sel puhul on interaktiivse juhendi kasutuselevõtt tähtis samm edasi ja ma usun, et paljud meie kodanikud on teile selle eest tänulikud.

Nõnda on 2009. aasta ombudsmani tegevuse kokkuvõte üleni positiivne ja ma üritasin seda oma raportis kajastada. Ma lisasin siiski mitmeid soovitusi. Esiteks usun ma, et hädasti on vaja tugevdada sidemeid liikmesriikide parlamentide ja ombudsmanidega. Brüsselis võetud meetmed on märksa vähem tõhusad, kui ei tehta kindlaks, kas riigisisesel tasandil on side olemas. Seetõttu palun Euroopa Ombudsmanil julgustada liikmesriikide ombudsmane pidama korrapärast teabevahetust oma liikmesriigi parlamendiga, mis peaksid lähtuma Euroopa Ombudsmani ja meie teabevahetusest Euroopa Parlamendis.

Euroopa ombudsmanide võrgustik on selle jaoks tähtis. Ma usun, et teabe ja heade tavade jagamine on siinkohal hädavajalik. Ma tahan veel kord siin öelda, kui tähtis on teabe vahetamiseks ombudsmanidele ühise intraneti portaali kasutuselevõtt.

Austatud juhataja! Kodanik peab olema meie tegevuse keskmes. Läbipaistvus, lähedus, hea haldus, teenuse kultuur – need on märgusõnad. Lähedus puudutab aga ka meie institutsiooni, mistõttu tahan veel kord Nikiforos Diamandourust kiita, et ta on teinud nii suuri pingutusi, et säilitada side Euroopa Parlamendi ja konkreetselt petitsioonikomisjoniga. Nagu ma oma raportis toonitasin, usun, et meie kaks institutsiooni ja ka Euroopa kodanikud võidaksid sellest, kui me vahetaksime rohkem teavet, kui ombudsman teeb omaalgatuslikke uurimisi.

Siiani on Nikiforos Diamandouros väga hästi suutnud institutsioonid korrale kutsuda, kui need on eksinud läbipaistmatuse ja halva halduse piinarikkale teele.

Nikiforos Diamandouros, ma soovin teile parimat ning ootan kannatamatult, mil saan lugeda teie 2010. aasta aruannet.

 
  
MPphoto
 

  Chrysoula Paliadeli, raportöör.(EL) Austatud juhataja! 2007. aasta märtsis palus üks keskkonnaorganisatsioon süsinikdioksiidi heiteid käsitleva seadusandliku ettepaneku ettevalmistamise käigus avalikustada Euroopa Komisjoni ja autotööstuse vahelise kirjavahetuse.

Komisjon tegi kaheksa kuud hiljem kättesaadavaks 16 kirja 19st, keeldudes – õiguslikult põhjenduseta – kolme Porsche kirja avalikustamisest. Keskkonnaorganisatsioon pöördus Euroopa Ombudsmani poole, kes koostas kuu aega hiljem komisjonile suunatud soovitusettepaneku, paludes viimasel kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 288 vastata kolme kuu jooksul.

Komisjon palus viiel korral ajapikendust vaid selleks, et 2009. aasta juunis teatada, et aasta pärast ombudsmani soovitusettepanekut ei ole tal selle autotootjaga jätkuvate konsultatsioonide tõttu võimalik selle kirjavahetust avalikustada. Ombudsmani käsutuses ei olnud kuni 2010. aasta oktoobrini teavet.

Põhjendamatu viivituse tulemuseks oli Euroopa Parlamendile esitatud eriaruanne, milles süüdistati komisjoni ausast ja heausksest koostööst keeldumises ning juhiti ühtlasi tähelepanu ohule, mis kahjustab kahe institutsiooni võimet teostada komisjoni üle järelevalvet.

Tänu ombudsmani eriaruandele, mis on parlamendile täna vastuvõtmiseks esitatud ja mis on esimene haldusomavoli käsitlev eriaruanne, avalikustati 15 kuud pärast ombudsmani esialgset taotlust selle konkreetse autotootja kirjad. Perioodil 2008 september – 2010 veebruar jõudis komisjon otsusele, mida talle oli 15 kuud varem ombudsmani soovitusettepanekus soovitatud. Samal ajal tõestati, et autotootja oli lõpuks nõustunud – ehkki osaliselt – oma kirjade avaldamisega.

Eespool öeldust nähtub, et komisjon oli loomulikult kohustatud arvestama Euroopa Parlamendi määruse asjakohast artiklit, milles nõutakse, et institutsioonid keelaksid juurdepääsu dokumentidele, kui nende avalikustamine kahjustab era- või juriidiliste isikute ärihuvisid. Arvestades siiski, et ombudsmani büroo vaatas kirjad läbi ja leidis, et need ei sisalda teavet, mis kahjustaks selle konkreetse autotootja ärihuvisid, siis oleks pidanud komisjon kooskõlas ombudsmani soovitusega avaldama viivitamata vähemalt osa kirjadest. Kui komisjonil aga tekkisid soovitusettepaneku tõlgendamisel kahtlused, siis oli ta oma otsuse põhjendamiseks kohustatud esitama võrdselt toeka õigusliku hinnangu, mis kinnitanuks, et kõnealune autotootja võib kooskõlas Euroopa Parlamendi määrusega (EÜ) nr 1049/2001 pöörduda kohtusse.

Ma ei soovi siinkohal kommenteerida autotootja täielikku vaikimist, mis on järgnenud komisjoni taotlusele. Pean siiski vastuvõetamatuks, et Euroopa Liidu kõrgeim täitevorgan kasutab argumendina erafirma keeldumist – keeldumist, milles praktiliselt eiratakse Euroopa Liidu institutsioone, et loobuda vastamast taotlusele, eriti kuna neis kirjades ei sisaldu teavet, mille alusel saaks kohaldada Euroopa Parlamendi määruse (EÜ) nr 1049/2001 asjakohast artiklit ning tekiks põhjus kaevata komisjon kohtusse.

 
  
MPphoto
 

  Eva Lichtenberger, raportöör.(DE) Austatud juhataja! Minu raport ühenduse õiguse rakendamise kohta on Euroopa Parlamendi jaoks ülimalt tähtis. Euroopa Parlamendi õigusloome protsess, mis vaatamata oma keerulisusele on võrreldes liikmesriikide parlamentidega üks läbipaistvamaid. Tahaksin osutada, et ma olen olnud rahvusassamblee liige, nii et ma tean, millest ma räägin.

Liikmesriikide valitsusi ja Euroopa Parlamenti hõlmav pikk protsess annab tulemusi, mis saavad sageli ilmseks alles nende riigisisese rakendamise käigus. Kui eri liikmesriikide parlamendid aga seadusi ei rakenda või teevad seda ebapiisavalt, siis seisame meie, selle täiskogu liikmed, parlament ise ja Euroopa Liit tervikuna silmitsi usaldusväärsuse probleemiga. Ma pean seda väga tõsiseks küsimuseks. Meie kui Euroopa Parlamendi liikmete vastas seisavad pidevalt inimesed, kes osutavad süsteemi puudustele. Komisjon saab korrapäraselt kodanikelt kaebusi riigisisese õiguse rakendamise kohta. Ma esitan vaid mõned näited. Mõelgem Napoli prügikriisile! See on korduv probleem, mille tunnistajaks me ei ole ei esimest ega teist korda, vaid kolmandat korda. Ometigi avastame, et näiteks Euroopa direktiive jäätmete kõrvaldamise kohta ei ole rakendatud. Komisjon on sekkunud, kuid selle sekkumise tulemusel ei ole hakatud riigisisesel tasandil rakendama jäätmete kõrvaldamise põhimõtteid, mida peame Euroopas väga tähtsateks. Võtkem näiteks minu enda kodumaa Austria! Keskkonnamõju hindamise direktiivi rakendamine on siin olnud vilets. Juhtum, mis tõi kaasa suusakuurordi sulgemise, näitab, et selles valdkonnas on tohutud probleemid. Teine näide on transpordivaldkonnast, kus on sätestatud, et liikmesriigid peavad liikluse korraldamisel kinni pidama autojuhtide puhkeajast ja kus vastavuse tagamiseks on vaja kontrollimehhanisme. Selles sektoris on kontrollimehhanismide šokeeriva puudumise tagajärg juhtide kurnatusest põhjustatud liiklusõnnetuste kasv. Selle taustal tuleks öelda, et me peame vältima oma kodanikele ühenduse õiguse rakendamise puhul pettumuse valmistamist. Kodanikele tuleb anda õigeaegselt teavet õigusaktide kohta ning neil peab olema võimalik tugineda tõsiasjale, et protsess on läbipaistev.

Meil kui Euroopa Parlamendi liikmetel on hädasti vaja menetlust, mis võimaldaks meil saada oma kodanikelt tagasisidet, kuid samal ajal järgida ka konfidentsiaalsusnõudeid. Ma tahaksin küsida teilt, volinik, kas olete valmis heaks kiitma meie raportis välja pakutud menetluse? See oleks oluline samm edasi Euroopa protsessi läbipaistvuse, avatuse ja selguse suunas.

Tahan lõpetuseks veel kord rõhutada: kui me kaotame sellega, et ei pööra piisavat tähelepanu ühenduse õiguse rakendamisele Euroopa Liidu liikmesriikides, oma usaldusväärsuse, siis tekitab see kahtlusi Euroopa Liidu kui terviku usaldusväärsuse suhtes.

 
  
MPphoto
 

  Nikiforos Diamandouros, ombudsman. – Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Tänan teid võimaluse eest teie poole pöörduda! Soovin tänada petitsioonikomisjoni, eriti selle esinaist Erminia Mazzonit! Nad pakuvad mulle jätkuvalt väärtuslikku toetust, mille tunnistuseks on suurepärased raportid, mille esitasid sellele istungisaalile Mariya Nedelcheva ja Chrysoula Paliadeli, keda ma nende lahkete sõnade eest soojalt tänan!

Parlament ja ombudsman töötavad mõlemad selle nimel, et tagada, et ELi kodanikud ja elanikud saaksid oma õigusi täies ulatuses kasutada, kuid me teeme seda erineval moel. Ombudsmani volitused on piiratumad. Mina tegelen ainult ELi institutsioonide vastu esitatud kaebustega, samal ajal kui teie saate uurida ka seda, mida liikmesriigid teevad. Lisaks saab parlament suveräänse poliitilise organina käsitleda petitsioone, milles nõutakse seaduste muutmist või uusi seadusi. Minu roll on vastupidi paljastada haldusomavoli ning proovida seda heastada.

Ombudsmani otsused ei ole erinevalt kohtu omadest õiguslikult siduvad. Ma saan kasutada ainult oma veenmisoskust, et keelitada ELi institutsioone oma soovitusi täitma või et jõuda sõbralike lahendusteni, mis rahuldavad mõlemat poolt.

Kui ELi institutsioonid keelduvad minu soovitusi järgimast, siis on põhjapaneva tähtsusega, et ombudsmanil oleks võimalik toetuse leidmiseks parlamendi poole pöörduda ja ma olen loomulikult väga tänulik, et parlament seda jätkuvalt teeb, mille kohta annavad tunnistust Nedelcheva ja Paliadeli raportid.

See on Lissaboni lepingu jõustumise järel esimene aastaaruanne, mis teile esitatud on. Ma jätkan tihedat koostööd parlamendiga, et edendada meie ühist eesmärki, milleks on tagada Euroopa kodanikele maksimaalne võimalik kasu neile lepingus ettenähtud õigustest, tegutsen alati kooskõlas oma volitustega oletatava haldusomavoli sõltumatu ja erapooletu uurijana – sõltumatus ja erapooletus, mis kehtib võrdselt kaebuse esitajale ja institutsioonile, kelle kohta kaebus esitati.

2009. aastal sulges minu büroo 318 uurimist, millest 70% tehti ühe aasta jooksul. 55% neist tehti kolme kuu jooksul. Keskmiselt kulus uurimisele üheksa kuud, mis läks kenasti kokku minu standardse eesmärgiga saada uurimiste tulemused ühe aasta jooksul.

Mul on hea meel märkida, et 2009. aastal lahendati 56% juhtumitest kas institutsiooni poolt või lõpetati need sõbraliku lahendiga. See on suur edasiminek võrreldes 2008. aastaga, mil see näitaja oli 36%. 35 juhtumil tegin kriitilise märkuse. See on märkimisväärne edasiminek võrreldes 2008. aastaga, mil tegin 44 kriitilist märkust, või isegi 2007. aastaga, mil tegin 55 kriitilist märkust. Oluline vähenemine on hea uudis, kuid seda on ikkagi liiga palju.

Head parlamendiliikmed! Ma pingutan, et aidata ombudsmani poole pöördunud kõiki kaebuse esitajaid, isegi siis, kui kaebus ei kuulu minu volituste hulka. 2009. aastal sain ma kokku 2392 sellist kaebust, mis on 6% vähem kui 2008. aastal. Langus on julgustav uudis. Parlament on pikka aega palunud vähendada vastuvõetamatute kaebuste hulka. Ma panen selle tulemuse vähemalt osaliselt asjaolu arvele, et rohkem kodanikke leiab kohe esimesel korral üles õige aadressi.

2009. aasta jaanuaris käivitasin oma veebilehel interaktiivse juhendi, mis on kättesaadav kõigis 23 ELi keeles. Juhendi eesmärk on juhtida kaebuse esitajad organini, mis neid kõige paremini aidata saab, olgu selleks siis minu enda talitused, liikmesriikide või piirkondade ombudsmanide talitused, või probleemide lahendamise mehhanismide juurde, nagu piiriülene interaktiivne võrgustik Solvit.

2009. aastal kasutas juhendit üle 26 000 inimese. Väga tähtis on juhtida kodanikud kohe alguses kõige sobivama kaebuste lahendamisega tegeleva organi juurde, et säästa neid pettumustest ja viivitustest, mis kaasnevad sellega, kui nad peavad õige institutsiooni ise kindlaks tegema.

See tähendab ka seda, et kaebuseid lahendatakse kiiremini ja tõhusamalt, millega tagatakse, et kodanikud saavad täielikult kasutada neile ELi seadustega antud õigusi ning et ELi õigust rakendatakse korrektselt.

Viimasel kolmel aastal olen ka tublisti pingutanud, et tõsta teadlikkust teenuste kohta, mida saan pakkuda ettevõtetele, ühendustele, valitsusvälistele organisatsioonidele, piirkondlikele ametiasutustele ja muudele sihtrühmadele, st kõigile, kes on kaasatud ELi projektidesse või kavadesse ja kes on vahetult seotud ELi haldusega.

Ombudsmani töö kohta teadlikkuse tõstmiseks tõhustasin 2009. aastal koostööd muude info- ja probleemide lahendamisega tegelevate võrgustikega nagu Europe Direct ja Solvit. Ma suurendasin ka oma pingutusi, et teavitada potentsiaalseid kaebuste esitajaid, korraldades selleks mitmeid avalikke üritusi. Teavitustegevus ühenduses kaebuste esitajatele soodsate tulemustega tähendas, et ombudsmani töö kajastamine suurenes keskmiselt 85%.

2009. aastal saadud kaebuste alusel algatatud uurimiste arv suurenes 293-lt 335-le. Vähemalt osaliselt peab selle kasvu panema teavitustegevuse arvele. Olen jätkanud ka oma jõupingutusi, et parandada kodanikele ja potentsiaalsetele kaebuste esitajatele antava teabe kvaliteeti selles, mis puutub nende õigustesse ELi seaduste alusel, tehes seda Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu, mis võimaldab kaebused kiiresti edastada pädevale ombudsmanile või sarnasele organile.

Lisaks jätkasin tööd, et tagada, et ELi institutsioonid lähtuksid oma töös kodanikest. See on ülesanne, mis on vaja lahendada koostöös institutsioonidega. Selle eesmärgi täitmiseks komisjoni suhtes, olen ma tihedas kontaktis komisjoni asepresidendiga, kes vastutab suhete eest ombudsmaniga – volinik Šefčovičiga, keda ma tänan täna kohalviibimise eest ja ma olen talle tänulik senise tiheda koostöö ja toetuse eest!

Kõige levinum väide, mida ma 2009. aastal uurisin, oli seotud läbipaistvusega. See kerkis esile kõikidest uurimistest 36%-l. Mulle teeb natuke muret, et täheldan selliste kaebuste jätkuvalt kõrget osakaalu. Vastutustundlik ja läbipaistev ELi haldus on kindlasti see, mille abil saab suurendada kodanike usaldust. Kahetsen ka pikki viivitusi komisjoni vastustes dokumentidele juurdepääsu andmise kohta. Kõige häbiväärsemat juhtumit on käsitletud Paliadeli raportis, millest ilmneb selgelt, et parlament ootab komisjonilt selles olulist edasiminekut.

Lissaboni lepingu jõustumine oli 2009. aasta tähtsündmus. Lepingus antakse kodanikele uusi lubadusi põhiõiguste, suurema läbipaistvuse ja liidu poliitika kujundamises osalemise võimaluste suurendamise kohta. Leping muudab õiguslikult siduvaks ka põhiõiguste harta, sealhulgas õiguse heale haldusele.

Finantsmääruse reformimine on veel üks suurepärane võimalus viia hea halduse põhiõigus ellu. Ma usun, et asjakohastes eeskirjades tuleks ametnikke juhendada, kuidas nad peaksid tagama nii usaldusväärse finantsjuhtimise kui ka hea halduse. Head parlamendiliikmed! Ma koostasin ja võtsin hiljuti vastu strateegia, mis hõlmab kogu minu volituste perioodi. Seda strateegiat sisaldavat dokumenti levitati informatiivsel eesmärgil möödunud nädalal europarlamendi büroos, presidentide konverentsil ja petitsioonikomisjonis.

Strateegia on mõeldud minu institutsiooni missiooni elluviimiseks, mille ma võtsin vastu 2009. aastal ja mis on järgmine: „Euroopa Ombudsman püüab leida Euroopa Liidu institutsioonide vastu suunatud kaebustele õiglaseid lahendusi, ergutab läbipaistvuse edendamist ja toetab haldusasutuste teeninduskultuuri arengut. Ombudsmani eesmärk on luua dialoogi kaudu usaldus kodanike ja Euroopa Liidu vahel ning parandada kõrgeimate käitumisnormide järgimist liidu institutsioonides”.

Selles vaimus, austatud juhataja ja head parlamendiliikmed, selles komisjoni avalduse vaimus jätkan ma tööd volituste elluviimisel, mida teie austusväärne kogu on mulle usaldanud.

 
  
MPphoto
 

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Palun varuge kannatust, sest ma üritan vastata meie kolmele raportöörile ja ombudsmanile. Tahaksin alustuseks tänada Mariya Nedelchevat, Chrysoula Paliadelit ja Eva Lichtenbergerit nende raportite eest! On täiesti selge, et jagame samu eesmärke: nimelt, et haldus peab olema tõhus ja professionaalne ning Euroopa õigust tuleb austada. Kavatseme neid küsimusi arutada ja – ma olen kindel – saavutada positiivseid tulemusi just sellele toetudes.

Pöördudes Nikiforos Diamandourose poole, tahaksin ühtlasi väljendada oma heakskiitu tema tiheda koostöö üle komisjoniga. Ma arvan, et täna on tema jaoks eriline päev, sest ta näeb, et Euroopa Parlament hindab tema tööd väga kõrgelt. Võin teile kinnitada, et suhtlus meie ja meie talituste vahel on väga intensiivne. Saadan peaaegu iga nädal ombudsmanile selgituskirja ja saan ka temalt vastuse. Nii proovime oma töös õigeid lahendusi leida. Loomulikult on mõned lahendamata küsimused, millega me töötame, kuid arvan, et see vaid annab tunnistust meie viljakast suhtlusest.

Tahaksin rõhutada, et komisjon toetab Mariya Nedelcheva raportit, milles antakse selge ja ammendav ülevaade ombudsmani tegevusest möödunud aastal. Tegelikult on ombudsmani 2009. aasta tegevuse aruandes tema mitmete uurimiste tulemused selgelt esitatud, näidetega illustreeritud ning haldusomavoli juhtumi iseloomu või asjaomase institutsiooni järgi liigitatud.

Nagu Nikiforos Diamandourus juba ütles, registreeris ombudsman 2009. aastal kokku 3098 kaebust võrreldes 3406 kaebusega 2008. aastal. See kujutab endast 9% langust aasta kohta, ent me teame väga hästi, et 56% uurimistest oli suunatud komisjoni vastu. Me teame, et kõige sagedamini esitatakse süüdistatus haldusomavolis läbipaistvuse puudumise tõttu, sealhulgas teabe andmisest keeldumine, ning ma olen võtnud endale kohustuseks sellistele juhtumitele edaspidi lahendus leida.

Komisjon toetab ombudsmani pingutusi lühendada edaspidi uurimiste keskmine pikkus üheksale kuule. Komisjon rõhutab siiski, et ombudsman peaks oma kaebuste käsitlemise lühendamise püüdlustes võtma arvesse tema enda sisekonsultatsiooni tähtaegasid ning volinike kolleegiumi vastuste heakskiitmise tähtaegasid. Kolleegium kiidab heaks ja kinnitab kõik vastused ning nende kolleegiumisse jõudmine võtab natuke aega.

Tuleks märkida, et ombudsman on teinud intensiivse teabekampaania, mille tulemusel on tõusnud teadlikkus kodanike õigustest ja paranenud arusaamine tema pädevusest. Sel puhul meeldib ombudsmanile teha pressiavaldusi ning sageli avaldatakse need ajal, kui ombudsman on äsja komisjonile soovitusettepaneku teinud, mistõttu ei ole komisjonil võimalik end kaitsta, sest tema vastus on alles valmimas.

Mõnel juhul on võimalik jõuda sõbraliku lahendini, kui institutsioon pakub kaebuse esitajale hüvitist. Sellist lahendust pakutakse vabalt, ilma et sellega kaasneksid vastutusega seotud küsimused, ja ilma juriidilist pretsedenti loomata. Kui sõbralikku lahendit ei ole võimalik leida, siis saab ombudsman anda soovitusi asja lahendamiseks. Kui institutsioon ombudsmani soovitusi ei aktsepteeri, võib ta parlamendile esitada eriaruande. 2009. aastal ei esitanud ombudsman parlamendile eriaruandeid. 2010. aastal esitati eriaruanne komisjoni dokumentide kättesaadavuse kohta.

Ombudsmaniga suheldes on aeg-ajalt tekkinud eriarvamusi. Nii on see olnud ka rikkumismenetlusi käsitlevate uurimiste puhul. Ombudsman on tihti väitnud, et komisjon ei ole oma seisukohta piisavalt selgitanud, mis ilmselt teeb vajalikuks komisjoni vastuse oma põhjenduste sisu kohta, ning sellest on saamas arutelu komisjoni liini õigsuse üle. Komisjon on siiski üldjuhul ombudsmanile põhjalikult vastanud, toonud detailselt välja ja põhjendanud kohaldatud seaduse tõlgendust, lisades vastutuse välistamise klausli selle kohta, et seadust tõlgendatakse erinevalt, ning rõhutades, et lõpliku otsuse langetab Euroopa Kohus.

Arvestades viimastel aastatel kaebuste registreerimisel ja käsitlemisel toimunud muutusi (ELi katseprojekt), mida on kinnitatud komisjoni 2009. aasta aruandes ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta, siis soovib komisjon lähitulevikus ajakohastada oma 23. märtsi 2002. aasta teatist suhete kohta kaebuse esitajaga ühenduse õiguse rikkumismenetlustest. Ma olen ombudsmaniga isiklikult kohtunud ja mul oli võimalus teda arengust teavitada.

Komisjon uurib läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsu valdkonnas põhjalikult kõiki talle esitatud ombudsmani kaebuseid.

Üks sellistest juhtumitest viis selleni, et ombudsman esitas 2010. aastal parlamendile eriaruande, mis on Chrysoula Paliadeli raporti teema. Ma kahetsen, et eriaruanne esitati vahetult pärast seda, kui komisjon oli asjas lõpliku otsuse teinud. Ma tunnistan sellegipoolest, et otsuse langetamiseks kulunud aeg oli liiga pikk, ehkki selle põhjus oli see, et kolmas pool ei vastanud komisjoni ettepanekule. Tahaksin rõhutada, et komisjon on täielikult pühendunud lojaalsele koostööle ombudsmaniga. Küsimus ei ole selles, et komisjon ei soovi koostööd teha ning kindlasti ei ole plaani kuidagi ombudsmani tööd takistada. Komisjon püüab alati ombudsmaniga tihedat koostööd teha. Mõned dokumentidele juurdepääsu taotlused on siiski eriti keerukad või mahukad ning neid ei ole võimalik tavapärase ajaga käsitleda. Komisjon käsitleb aastas umbes 5000 juurdepääsutaotlust, millest vaid 15–20 viivad ombudsmanile kaebuse esitamiseni.

Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisega on saanud võimalikuks hakata mõtlema sellest, kuidas jõuda ühisele käsitusviisile, et kehtestada avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa haldus. Komisjon peab seetõttu enne seadusandliku ettepaneku esitamist vajalikuks institutsioonidevahelist dialoogi. Positiivne lõpptulemus tundub olevat võimalik ning kahe institutsiooni vaheline koostöö selles küsimuses peaks selle tagama.

Kui lubate, austatud juhataja, siis vastan ma ka Eva Lichtenbergerile, sest ta nägi suurt vaeva, et täna hommikul siin kohal olla. Tahaksin talle kinnitada, et komisjon peab ELi õiguse korrektset kohaldamist väga tähtsaks, ning nagu teate oli see üks Barroso komisjoni prioriteetidest. Komisjon võttis juba oma 2007. aasta teatises „Tulemuslik Euroopa” endale kohustuse parandada oma töömeetodeid, et tagada ELi õiguse kohaldamisel tekkivate probleemide tõhusam lahendamine, keskendudes küsimustele, mis tekitavad kodanikele ja ettevõtetele kõige rohkem probleeme. Ütlesin selles teatises, et aastaaruanne kujutab endast ELi õiguse kohaldamise strateegilisemat hindamist, tehes kindlaks peamised proovikivid, kehtestades prioriteedid ning kavandades töö kooskõlas nende prioriteetidega. Komisjonil on hea meel parlamendi vastuse üle sellele raportile. Järgnevad märkused haakuvad mõnede põhiküsimustega.

Mis puudutab rikkumiste kohta teabe andmist, on komisjon koos parlamendiga rakendamas uut raamlepingut. Komisjon on võtnud endale kohustuse edastada parlamendile lepingus sätestatud teavet. Komisjon ootab ka rõõmuga, et kaasata parlament meie portaaliga „Your Europe” tehtavasse töösse, et tagada, et kodanikud teaksid, kust nad peaksid soovitud teavet otsima.

Meil on hea meel, et parlament tunnistab ELi katseprojekti panust nõuetekohaselt toimivasse kodanikukesksesse Euroopa Liitu, mis on kooskõlas Lissaboni lepinguga. Selle projektiga soovitakse tagada, et kodanike murede ja kaebustega ELi õiguse kohaldamise kohta tegeletakse ning see on loomulikult meie jaoks väga oluline kaalutlus. Komisjon peab selles töös austama konfidentsiaalsust, millele liikmesriikidel on Euroopa Kohtu kinnitusel õigus oletatavate kohaldamisprobleemide ja võimalike rikkumismenetluste uurimise puhul.

Seega: ehkki komisjon andis oma selle aasta märtsis vastu võetud aruandes ELi katseprojekti toimimise kohta küllaldaselt teavet, siis ei võimalda ta juurdepääsu ega anna teavet ELi katseprojekti konkreetsete juhtumite kohta. Komisjon tunnistab samal ajal kodanikele ELi katseprojektis koos liikmesriikidega tehtud töö tulemustele antud täieliku ja selge hinnangu kodanikele õigeaegselt esitamise tähtsust ning on võtnud endale kohustuse tagada, et kaebuste esitajatel on võimalus tulemust kommenteerida.

Mis puutub kooskõlas artikliga 298 menetluskorra vastuvõtmise küsimusse, saab komisjon aru, et parlamendis on loodud töörühm, et uurida sellise idee võimalikku reguleerimisala ja sisu. Komisjon peab asjakohaseks ka enne konkreetsemate komponentide kaalumist mõõta algse töö mõju üldküsimusele. Hetkel ei esita me oma seisukohta ühegi tahu kohta.

Komisjon valmistub ka esitama ajakohastatud teavet ELi õiguse kohaldamiseks eraldatud vahendite kohta. Täna arutatav resolutsiooni eelnõu hõlmab paljusid küsimusi ning komisjon esitab oma vastuses resolutsioonile lisaselgitused, mida täna ajapuudusel oleks väga raske esitada.

Austatud juhataja! Head parlamendiliikmed! Meil on hea meel, et meil on ühine huvi ELi õiguse praegu ELi kodanike ja ettevõtete hüvanguks kohaldamise vastu. ELi õiguse kohaldamine on üks ELi nurgakividest ning ka aruka reguleerimise põhielement.

Tahaksin tõlkidelt vabandust paluda, et ma nii kiiresti rääkisin. Tänan teid teie kannatlikkuse eest ning tänan teid kõiki tähelepanu eest!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Jah, ma kardan, et te kippusite tõesti natuke kiirustama. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 

  Rainer Wieland, petitsioonikomisjoni arvamuse koostaja.(DE) Austatud juhataja! Nikiforos Diamandouros! Lugupeetud volinik! Me peame siin praegu ühisarutelu. Võtan sõna petitsioonikomisjoni esimehe nimel, kes on kahjuks haige, ja tahaksin oma märkustes piirduda Chrysoula Paliadeli raportiga.

Täiskogu on sageli arutanud dokumentidele juurdepääsu ja läbipaistvuse eeliste küsimust ning küsimust selle kohta, kuhu tuleks tõmmata joon ühelt poolt üldsuse seaduslike õiguste ja huvide ning teiselt poolt üksikisikute ja äriühingute seaduslike huvide vahel. Muuseas, Chrysoula Paliadeli, olukord võib olla ka vastupidine, nimelt võib teavet anda valitsusvälisele organisatsioonile ning äriühing või üksikisik üritab seejärel teada saada, missugust teavet täpsemalt jagati. Me ei aruta siin seda, kes on hea või halb, vaid kõigest ajaraamistike ja tähtaegade küsimust. Nendest tähtaegadest tuleb kinni pidada niivõrd, kui need puudutavad üksikisikuid ja loomulikult ombudsmani. Seda võiks nimetada hea halduse aluspõhimõtteks. Me ootame, et komisjon, kes on näidanud üles nii suurt huvi asjade kiirendamise vastu, nagu asepresident mainis, uuriks seda küsimust lähemalt ning tagaks edasimineku.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu, fraktsiooni PPE nimel.(RO) Austatud juhataja! Soovin sõna võtta Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöörina Euroopa Ombudsmani eriaruande küsimuses. Ma tahaksin algatuseks rõhutada, et raporti koostamine oli võimalik tänu konsensuse saavutamisele kõigi fraktsioonide vahel. Ma pean ütlema, et mitte ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud ning tahaksin Chrysoula Paliadelit selle tulemuse eest kiita.

Muret tekitab, et komisjoni mittekoostööaldis käitumine ombudsmani suhtes võib põhjustada ELi institutsioonides kodanike hulgas suurt usaldamatust. Hea koostöö puudumine seab ohtu ombudsmani ja Euroopa Parlamendi tõhusa järelevalve teostamise komisjoni üle. Soovin ka meelde tuletada Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet. See hõlmab heauskset suhete kinnistamist ELi institutsioonide vahel. Kahjuks seisab ombudsman väga sageli silmitsi komisjoni suutmatusega pidada kinni dokumentidele avaliku juurdepääsu lubamise tähtaegadest.

Veel üks murettekitav asjaolu on, et ombudsman pidi koostama viimase abinõuna eriaruande, et veenda komisjoni suuremale koostööle. Seda ei tohiks tulevikus enam juhtuda. Selles suhtes tahaksin paluda Euroopa Komisjoni, et see edaspidi pingutaks, et ombudsmaniga tõhusamat koostööd teha. Ei maksa unustada, et alati, kui komisjon seda kohustust endale ei võta, siis saab parlament rakendada sanktsioone. Raportis paljastatud olukord tekitab süstemaatilise probleemi. Sellega jäetakse kodanikud ilma ühest põhihüvest, mida nad loodavad saada kaebuste esitamise põhiõiguse tulemusel.

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová, fraktsiooni S&D nimel.(SK) Austatud juhataja! Tahaksin tänada kõiki kolme parlamendiliiget täna ühisarutelus arutatavate raportite eest ja rääkida eelkõige Eva Lichtenbergeri raportist, sest see on minu arvates erakordselt jõuline ja ma nõustun suurema osaga selles öeldust. Ka mina tahaksin seetõttu täna olla kriitilisem, lugupeetud asepresident!

Üldjoontes saab öelda, et komisjon ei räägi tervikuna kodanikele ja parlamendile piisavalt sellest, kuidas see teostab järelevalvet ühenduse õiguse rakendamise üle. Euroopa Liidu lepingus on samal ajal selgelt sätestatud ELi kodanike aktiivne roll, näiteks Euroopa kodanikualgatuse (ECI) puhul. Mul on ka hea meel, lugupeetud asepresident, et olete täna selles arutelus koos meiega, sest ma tean, et te ei ole mitte ainult isiklikult pädev, vaid olete ka ECIga väga lähedalt seotud.

Sellest hoolimata ei anta Euroopa Komisjoni aastaaruannetes ELi õiguse kohaldamise üle järelevalve teostamise kohta nende praegusel kujul parlamendile ega rahvale piisavalt teavet liidu olukorra kohta. Komisjon on siiani liigselt keskendunud Euroopa õiguse ülevõtmisele riigisisesesse õigusse, jättes selle tegeliku kohaldamise suures osas tähelepanuta. Napp viide formaalsele menetlusele liikmesriigi suhtes, mis ei ole ELi õigust riigisisesel tasandil veel üle võtnud, ei ütle meile ega meie kodanikele eriti midagi. Me peame ja tahame rohkem teada juhtumitest, kus komisjon uurib ebatäpset või isegi täiesti valesti toimunud ülevõtmist. Me saame ELi õiguse kohaldamise järjepidevast järelevalvest rääkida ainult siis, kui meid sellistest juhtumitest täielikult teavitatakse.

Nagu me kõik kindlasti teame, head kolleegid, on Euroopa Parlamendil komisjoni suhtes teatud ülesanded ja volitused. Järelevalve ja hindamine kuuluvad nende hulka. Meil Euroopa Parlamendis on olemas siiras huvi hinnata mõistlikult komisjoni edusamme teie ülesannete täitmisel, kokkulepete kaitsmisel ja ELi õiguse järgimisel. Meil puudub aga piisav juurdepääs teabele, mille põhjal komisjon käsitleb määruste rikkumisi. See palve ei ole midagi uut, lugupeetud asepresident!

Veebruaris palusime resolutsioonis Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise parandatud raamlepingu kohta komisjonil teha ametliku taotluse alusel Euroopa Parlamendile kättesaadavaks kõigi menetluste üksikasjalikud andmed määruste rikkumisega seotud asjades, kui Euroopa Parlament seda soovib. Ma tahaksin komisjoni tungivalt paluda see teave meile – ja meie kaudu ELi kodanikele – anda.

Kokkuvõttes, lugupeetud asepresident, ma olen oma sõnavõttudes korduvalt öelnud, et Euroopa Parlament on siiralt huvitatud komisjoni abistamisest ja isegi selle kaitsmisest nõukogu eest. Me palume nüüd teilt, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile vastutasuks teabe, mida palume mitte ainult endale, vaid ka Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele.

 
  
MPphoto
 

  Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DA) Austatud juhataja! Petitsioonikomisjonis, teiste sõnadega komisjonis, mis tegeleb kodanike kaebustega, on ELi õigusaktide austamine ülimalt oluline. Kodanikud pöörduvad meie poole, sest riigisisesed või kohalikud ametiasutused ei järgi ELi õigusakte, näiteks inimeste tervise kaitse või keskkonnakaitse puhul. Me peame vaid mõtlema arvukatele kaebustele, mis on meile esitatud Campania pikaajalise jäätmekriisi kohta – hoolimata sellest, et on olemas Euroopa Kohtu selge otsus – ja rahaliste vahendite külmutamise kohta. Selle probleemi lahendamiseks ei ole tegelikult midagi tehtud. Kannatavad nii kodanikud kui ka kaitstud keskkond. Kutsusime seda nn õnnelikuks Campaniaks – oh heldeke! Komisjon peab sel puhul võtma viivitamata kasutusele kõik tema käsutuses olevad vahendid.

Lissaboni lepinguga on komisjonile antud põhiroll: nimelt teostada järelevalvet liikmesriikide ELi õigusaktide järgimise üle. Pöörame petitsioonikomisjonis seega suurt tähelepanu sellele, kuidas komisjon tegeleb eeskirjade rikkumistega. Selles valguses on mul Eva Lichtenbergeri raporti üle hea meel. Ta teeb täiesti selgeks, et ei piisa vaid liikmesriikide rikkumisi käsitlevate kaebuste saatmisest neile tagasi, et nad need ise ära lahendaksid. Kaebused käivad liikmesriikide kohta. Sellega jäetakse kodanikud täiesti kuivale.

Tahaksin siinkohal teha komplimendi Euroopa Ombudsmanile, kes tegi omaalgatusliku uuringu just komisjoni uue kaebuste ja rikkumiste käsitlemise viisi kohta, eriti viisi kohta, kuidas komisjon registreerib või siis võib-olla lihtsalt ei registreerigi liikmesriikide vastu ühenduse õiguse eiramise eest esitatud kaebusi. Ombudsman on ka pädev esitama oma arvamuse asja sisu kohta, kui komisjoni süüdistatakse rikkumise puhul järelmeetmete võtmatajätmises isegi vaatamata sellele, et Euroopa Kohus on loomulikult viimane asutus, kes asja kohta otsuse langetab.

Igal juhul oleks tegemist edusammuga, kui võtaksime praegu vastu Nedelcheva raportis esitatud ettepaneku võtta vastu korralik seadus ELi haldusmenetluse kohta, milleks meil lõpuks on olemas alus kooskõlas Lissaboni lepingu artikliga 298.

On tore, et ombudsmani aastaaruandest on näha palju märke edasiminekust, kuid ikkagi on murettekitav, et üle kolmandiku kaebustest on seotud läbipaistvuse ning dokumentidele ja teabele juurdepääsu puudumisega. Sel puhul on häbiväärne, et nii komisjon kui ka mitmed liikmesriigid üritavad kaitsta suurlobiste kodanike eest millegi abil, mis tundub ilmselgelt olevat andmekaitse-eeskirjade väärkasutamine.

Selle kohta on negatiivne näide ombudsmani eriaruandes Porsche kohta ning autode CO2 piirväärtuste kaitsmist käsitlevas kirjavahetuses. Kas keegi siinolijatest usub, et komisjon konsulteeris kirjadele juurdepääsu küsimuses mõnda väikest või keskmise suurusega ettevõtjat või et komisjon oleks tahtnud asjaga 15 kuud venitada mõne väikeettevõtja pärast? Loomulikult mitte! Kõik see oli sellepärast, et tegemist oli Porschega ja loomulikult võib-olla ka sellega, et tegemist oli Günther Verheugeniga. Ombudsmani eriaruandes räägitakse sellest pikemalt ja ma soovitan kõigil lugeda nii Chrysoula Paliadeli suurepärast raportit kui ka ombudsmani enda aruannet. See on suurepärane meelelahutus! See avab teie silmad ikka uuesti ja uuesti. Selle juhtumi kõige tõsisem külg on siiski see, et komisjon ei tee ombudsmaniga lojaalset koostööd. See raport on tähtis. Parlament peab selles küsimuses esinema selge avaldusega. Sooviksin tänada ombudsmani ja Chrysoula Paliadelit.

 
  
MPphoto
 

  Oldřich Vlasák, fraktsiooni ECR nimel. (CS) Austatud juhataja! Ombudsmani aastaaruanne on hea näide sellest, kuidas oma tegevust üldsusele tutvustama peaksime. Aruanne on terviklik, sisutihe ja konkreetne. Avaldan ülimat kiitust teie jõupingutuste ja nähtud vaeva eest ning tahaksin ühtlasi teid isiklikult tänada. Tahaksin samal ajal ka öelda, et praegu näen ombudsmani ameti tegevuse puhul ühte süsteemset probleemi. See probleem on üldsuse teadlikkus. Nõustugem nimelt, et Euroopa Liitu kui rahvusvahelist organisatsiooni on märkimisväärselt raske mõista ja seda mitte ainult selle antavate toetuste, vaid ka selle volituste, institutsioonide, otsustamisprotsessi ning vastuvõetud poliitika ja õigusaktide seisukohalt. Ma pean silmas seda, et tavakodanikul on raske seda mõista. Loogiliselt kehtib see ka ombudsmani ameti kohta. Ma olen üsna kindel, et kui teeksime Euroopa kodanike seas uurimuse Euroopa Ombudsmani, tema volituste ja tegevuse kohta, siis avastaksime kahjuks, et teda peetakse kellekski kaugelolevaks ja et sageli ei ole inimestel tema olemasolust isegi aimu. Faktid on suhteliselt selged. Suur osa minu Tšehhi Vabariigist pärit kaasmaalaste esitatud kaebustest jäi väljapoole Euroopa Ombudsmani volitusi. Teiste liikmesriikide jaoks ei ole olukord teistsugune.

Kui me siin arutasime 2008. aasta aruande üle, siis kutsusid kõik üles üldsuse teadlikkuse tõstmisele. Tehti ettepanekuid ulatuslike teabekampaaniate kohta ning kaaluti veebilehtede avamist. Siiski proovisin eile postitada teie veebilehele kaebuse. Pean ütlema, et teie interaktiivne juhend oli liiga keeruline ja ausalt öeldes tavakodanikule arusaamatu. Kaebuse tegelik vorm on samamoodi keeruline. See meenutab mulle väheke Tšehhi Vabariigi maksudeklaratsioone, mida tavakodanik ilma maksunõustajata ei suuda täita. Ausalt öeldes peletab teie veebileht kodanikke kaebuste esitamisest eemale. Ma esitan seega palve lihtsustamiseks.

Teine asi, mida ma pean väga tähtsaks, on vähendada juhtumite käsitlemisele kulutatavat aega. Lõppkokkuvõttes me ju teame, et kui keegi esitab kaebuse, siis on usalduse seisukohast ääretult tähtis, et kaebust käsitletakse võimalikult kiiresti ja et kaebuse esitaja saaks võimalikult kiiresti vastuse. Lisaks kui mingi teema ei ole selle organi pädevuses, kellele kaebus on adresseeritud, siis tuleks kaebus edastada vahetult liikmesriigi või piirkonna ombudsmanile, kellel vastavad volitused olemas on.

Head kolleegid! Liiga palju suhtlust tapab informatsiooni. Liiga palju informatsiooni tapab Euroopa kodanikud. Minu arvates peaks ombudsmani jaoks esikohal olema mitte ainult lahendada, vaid ka ennetada ebaõigeid bürokraatlikke menetlusi. Ma pean seetõttu oluliseks, et seda institutsiooni ei kasutataks meediakampaaniates ära ning et selle volitusi ei laiendataks. Ombudsman Diamandouros ütles pärast oma valituks osutumist, et ta jätkab pingutusi, et parandada Euroopa Liidu haldustegevuse kvaliteeti. Tahaksin seega lõpetuseks küsida, millise süsteemse probleemi olete konkreetselt lahendanud ja millele kavatsete saabuval aastal tähelepanu pöörata? Ma soovin teile edu süsteemsete lahenduste leidmisel!

 
  
MPphoto
 

  Willy Meyer, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(ES) Austatud juhataja! Minu fraktsioon soovib tänada Mariya Nedelchevat tema raporti eest, mis sisaldab petitsioonikomisjonilt rikkalikku teavet Euroopa Ombudsmani töö kohta!

See on väga kirjeldav raport, mis hõlmab kogu tegevust 2009. aastal ja suurt osa kaebustest, mille hulk vähenes muuseas eelneva aastaga võrreldes 9%. Rohkem kui pool kaebustest puudutab Euroopa Komisjoni.

Ma usun, et ombudsmanile esitatud kaebustes kritiseeritakse viletsaid haldustavasid, nagu läbipaistvuse puudumine või dokumentidele juurdepääsu keelamine. Me võime olla rahul, et suur osa kaebustest leiab ombudsmani käsitluses lahendi ja et me liigume seega õiges suunas.

2010. aasta eesmärgid on kokku võetud viies eesmärgis: kuulata avatult ära soovitused, et teha kindlaks parimad tavad; teha tööd, et leida viisid kiiremate tulemuste saavutamiseks; kasutada veenmist, et avaldada paremat mõju institutsioonide halduskultuurile; anda õigeaegselt vajalikku teavet, millele pääseb juurde kiiresti; ning kohanduda, et tagada hea ressursijuhtimine, mõjusus ja tõhusus. Ma arvan, et 2010. aastaks seatud eesmärgid olid väga asjakohased.

Me seisame silmitsi vajadusega ajakohastada mehhanisme, mis võimaldavad meil lahendada juhtumeid, milles jääb puudu läbipaistvusest ja teabest, ning nende arv on kahtlemata tõusuteel. Meil on eeskuju Paliadeli raporti kujul, mis on seotud Porsche juhtumiga, ja kuna Porsche, õigemini komisjon keeldus autotootja mõnda kirja avaldamast, siis peab parlament toetama ombudsmani ja ombudsman peab ka toetuma Euroopa Parlamendile, et neis asjus paremat teavet saada.

Euroopa Liidu Kohtu hiljutine otsus, millega tühistati komisjoni otsus avaldada ühise põllumajanduspoliitika raames abisaajate nimekiri, on väga murettekitav. Teiste sõnadega on see otsus läbipaistvuse põhiprintsiipide vastu, millest peaks juhinduma Euroopa eelarvega seotud küsimustes, ja tegemist on otsese rünnakuga eurooplaste õiguse vastu teada, kuhu nende maksud lähevad. Ma arvan, et see on halb tava, millele peaksime vajalike sätete muutmistega parlamendi kaudu lahenduse leidma.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Salavrakos, fraktsiooni EFD nimel.(EL) Austatud juhataja! Olles lugenud läbi 2009. aasta Euroopa Ombudsmani aruande, pean kiitma Nikiforos Diamandourost, sest ta esindab ja teenib auga institutsiooni, mis ühendab Euroopa kodanikud ja paneb nad end turvaliselt tundma.

Loomulikult on Euroopa Ombudsmani töö tagada, et kõik era- või juriidilised isikud, kellel tekib Euroopa Liidu institutsioonidega probleeme võimu kuritarvitamise või mis tahes muu haldusomavoli vormi seisukohalt, saaksid tema poole pöörduda.

Kuna olen aruande läbi lugenud, saan aru, et institutsiooni ja selle ametnike edukuse põhjuseks on asjaolu, et: esiteks enamik – see näitaja on juba 70% – uurimiste tulemustest saadakse ühe aasta jooksul ja üle poole – tegelikult 55% – kolme kuu jooksul. See näitab, kui kiiresti Euroopa Ombudsman ja tema kaastöötajad tegutsevad ja kui sujuvalt see institutsioon töötab.

Teiseks suutis ombudsman 80%-l käsitletud juhtumitest aidata huvitatud poolel ühel või teisel moel lahendust leida, kas esitades nende juhtumi pädevale organile või andes nõu, missuguse organiga nad peaksid ühendust võtma, et oma probleem kiiresti lahendada. See tõestab selle institutsiooni tõhusust.

Me ei tohiks kahe silma vahele jätta asjaolu, et eraisikud esitasid 84% ja firmad või ühendused vaid 16% kaebustest. Ka see näitab, kui kõrgelt hindavad seda institutsiooni ja selle esindajaid Euroopa kodanikud, kes tunnevad, et nad on langenud haldusomavoli ohvriks. Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et 2009. aastal suletud juhtumist on üheksa näited heast tavast. Ma pean ütlema, et mulle isiklikult tegi eriti heameelt aruande sissejuhatuses sisalduv avaldus, et Euroopa Ombudsman kavatseb aidata kaasa selle tagamisele, et Euroopa Liit annab oma kodanikele need hüved, mida neile Lissaboni lepingus lubati. Seega – minu kiitused Nikiforos Diamandourosele!

 
  
MPphoto
 

  Martin Ehrenhauser (NI).(DE) Austatud juhataja! Esitasin kunagi ombudsmanile kaebuse ja ehkki minu jaoks ei lahenenud lugu kuigi hästi ning ma ei olnud otsusega rahul, siis tahaksin ikkagi ombudsmani tema töö eest kiita. Ma usun, et meie jaoks siin täiskogul on väga tähtis tema tööd toetada.

Oma avasõnavõtus juhtis ombudsman õigustatult tähelepanu sellele, et tema edu või ebaedu sõltub suurel määral institutsioonide tegevusest. Kui me vaatame näiteks Porsche juhtumit, siis saavad ilmseks ombudsmani volituste piirangud ja see, et mõned institutsioonid ei suhtu ombudsmani soovitustesse tõsiselt.

Loomulikult on vaja ka seda, et meie täiskogu asjad korras oleksid, näiteks Altero-Spinelli hoone ostmise juhtum, kus esines tohutult eeskirjade eiramisi. Ombudsman esitas mõned selged soovitused ja tehti muudatusettepanekud. Senini on parlamendis siiski tegelikult väga vähe edasiminekut toimunud. Muudatusettepanekud lükati tagasi. See näitab taas, kuidas täiskogu kõnealustesse soovitustesse suhtub. Mida ma öelda tahan, on see, et väga tähtis on asjad meie täiskogul korda saada ja võtta ombudsmani soovitusi tõsiselt, millega tugevdame tema positsiooni.

 
  
MPphoto
 

  Tadeusz Zwiefka (PPE).(PL) Austatud juhataja! Nagu igal aastal, esitab õiguskomisjon parlamendile raporti Euroopa Komisjoni aruande ELi õiguse kohaldamise kohta, ning nagu igal aastal, on õiguskomisjoni liikmetel mitmeid kahtlusi komisjoni koostatud aruande sisu ja vormi suhtes.

Pole kahtlustki, et ELi õiguse liikmesriikide süsteemidesse ülevõtmise küsimus on liidus väga tõsine probleem. Eri riigid võtavad samad õigusnormid kasutusele eri aegadel, mis on mõnes mõttes loomulikult arusaadav. See ei tohiks viia viivitusteni, millega kaasneb õiguskindlusetus, ja järelikult on kodanikel võimatu oma õigusi teostada. Nagu meie raportöör õigesti osutas, toob ELi õiguse ülevõtmisega viivitamine ning selle vale kohaldamine kodanikele kaasa reaalseid kulusid ja tekitab usaldamatust ELi institutsioonide suhtes. Toetan sellel põhjusel ühtlasi komisjoni kõiki ettepanekuid, näiteks ekspertide kohtumised ning komisjoni ja liikmesriikide kahepoolne dialoog eesmärgiga need probleemid võimalikult kiiresti lahendada. Ma jälgin suure huviga ELi katseprogrammi, mis peaks olema vahend, mille abil kiiresti reageerida kõigile juhtumitele, kui ELi õiguse kohaldamine riigisiseses õiguses või selle kohandamine toimub valesti.

Me rõhutame ühtlasi taas kord liikmesriikide kohtute rolli ELi õiguse praktilises kohaldamises ja tõlgendamises. Seda rolli ei saa siiski õigesti täita, kui ei korraldata asjakohast koolitust, ei peeta kohtumisi ning ei kujundata ELi õiguskultuuri. Mis puutub meie parlamenti – ja ma pöördun oma kaasparlamendiliikmete poole –, siis meie loodav õigus (sest me oleme seadusandjad) peab olema selge ja terviklik, sest ainult siis, kui see on mõistetav, on seda võimalik liikmesriikide süsteemidesse lihtsalt üle võtta ja sellega kaasneb vähem probleeme.

 
  
MPphoto
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D).(PL) Austatud juhataja! 2009. aasta Euroopa Ombudsmani tegevuse aruannet analüüsides täheldasin rõõmuga, et ombudsmani ja petitsioonikomisjoni koostöö on edasi arenenud. Ma hindan kõrgelt alates 2003. aastast ombudsmanina tegutsenud professori Diamandourose tööd ja samuti tema pingutusi kodanike teavitamisel kaebuste esitamise võimalustest ja ELi halduse valest toimimisest ning nende julgustamisel teostada oma õigusi.

Arvestades, et vaid 23% üle 3000st kaebusest, mis registreeriti 2009. aastal, ei kuulunud ombudsmani volituste hulka, siis peab ta kahtlemata oma teavitustegevust jätkama. Ombudsman saab oma piiratud pädevuse tõttu uurida üksnes Euroopa Liidu institutsioonide ja organite vastu esitatud kaebusi. Tähtis on siiski see, et kõik, kes esitavad ombudsmanile kaebuse, mida ei ole formaalselt võimalik vastu võtta, saaksid teavet selle kohta, millise ametiasutuse poole nad igal konkreetsel juhul peavad pöörduma.

Oluline on ka rõhutada, et Lissaboni lepingu jõustumisega on ombudsmani demokraatlik legitiimsus märkimisväärselt suurenenud ning tema volitused on laienenud välispoliitikasse. Samuti tuleks märkida, et ombudsman on aina enam tegutsenud omaalgatuslikult; näiteks Euroopa Liidu maksete hilinemise, puuete ja diskrimineerimise puhul. Tänu tema tegevusele on kehtestatud Euroopa hea haldustava eeskiri. Veel üks hea uudis on, et menetluseks vajalik aeg on vähenenud üheksa kuuni.

Ombudsmani tõhususest ja heast koostööst teiste organitega annab tunnistust ka sellise juhtumite suur osakaal, kus institutsioon, kelle suhtes kaebus esitati, saavutas kokkuleppe või juhtum lahendati kaebuse esitaja kasuks. 2009. aastal esines seda nii suures osas kui 56% juhtumitest. Ma loodan, et ombudsman jätkab meie ja teiste institutsioonide toetusel oma tööd samasuguse energiaga ja isegi tõhusamalt kui siiani.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Minu tänusõnad Euroopa Ombudsmanile ja tema ametile selle imetlusväärse töö eest, mida nad on selles ametis raskel ajal teinud! Avatus, teabele juurdepääsu õigus ja õigus heale haldusele on kõik ülimalt tähtsad, et üldsus saaks uskuda ELi institutsioonide suutlikkusse teostada järelevalvet tema õiguste üle. On murettekitav, et aasta-aastalt osutub süsteemi suurimaks halduspuuduseks läbipaistvuse puudumine ning isegi keeldumine anda teavet või dokumente. Porsche juhtum on selles suhtes väga tõsine. Oodates 15 kuud enne palutud dokumentide üleandmist, eiras komisjon raskelt oma kohustust teha ombudsmaniga ausat koostööd. Komisjoni selline suhtumine raputas kodanike usaldust komisjoni vastu ja kahjustas ELi mainet avalikkuse silmis.

Nüüd, kus volinik ja ombudsman istuvad vaikselt teineteise kõrval, oleks minu arust hea mõte, kui nad alustaksid konfidentsiaalset ja põhjalikku arutelu selle üle, kas nad austavad teineteise tööd ja kas nad on valmis tegema koostööd ning tegutsema kooskõlas ELi enda aluspõhimõtetega. Ma ei taha siinkohal süüdistada ühtegi volinikku, kuid komisjon peaks sellel teemal pidama maha tegeliku arutelu, sest ELi maine avalikkuse silmis ei ole nii hea, et me saaksime tulevikus endale lubada Porsche sarnaseid juhtumeid.

Komisjon, nõukogu ja ilmselgelt ka parlament – kõik ELi institutsioonid peavad austama meie kodanike õigusi.

 
  
MPphoto
 

  Gerald Häfner (Verts/ALE).(DE) Austatud juhataja! Nikiforos Diamandouros on meie kodanike ja Euroopa Liidu jaoks tõeliseks aardeks osutunud ja ma tahaksin teda tema töö eest tänada. Loomulikult on olemas ka valukoht: nimelt valdkond, kus olukord vajab parandamist. Äsja mainiti Porsche juhtumit. Ma pean Saksa kodanikuna ütlema, et mul on juhtunu pärast tõeliselt häbi. Meil on siin sakslasest volinik ja Saksa autotootja ja nendevaheline kirjavahetus. Kogu kirjavahetus komisjoni ja Itaalia, Hispaania ning teiste riikide autotootjate vahel avaldati, kuid Saksamaa puhul mitte. Ombudsman on teinud mitte ühe, mitte kaks, vaid kolm noomitust ning ikkagi ei ole midagi ette võetud. Seda olukorda tuleb kiiresti parandada. Tahan seda tungivalt rõhutada.

Teine asi, mida ma tahaksin öelda, on see, et kui kasutame liitsõna ees sõna „katse”, siis peame üldiselt silmas professionaale, kes elavad oma tööelu kõrgel maa kohal. Ma pole päris kindel, kuidas tuli komisjon mõttele viidata oma uuele Euroopa kodanike kaebusi käsitlevale projektile kui katseprojektile, sest sisuliselt ei ole selles midagi uut. Kodanik esitab oma põhjendatud kaebuse kõigepealt oma koduriigis. Midagi ei toimu. Seega pöördub ta komisjoni poole. Mida teeb komisjon? Saadab kaebuse tagasilennuga päritoluriiki tagasi ja jällegi ei võeta midagi ette. Ma ei usu, et see oleks õige viis meie kodanike muresid ja kaebusi lahendada ning ma tahaksin kasutada võimalust ja paluda volinik Šefčovičil, kellest ma väga lugu pean, välja öelda, kas ta kavatseb sellest projektist loobuda või järele mõelda, kuidas saaksime tagada, et meie kodanike kaebused saadetakse sinna, kus neid tegelikult käsitletakse, ning et kodanikud saavad õiguse ja hüvituse.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Isabelle DURANT
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Marek Henryk Migalski (ECR).(PL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Ma ei tahaks meie istungisaali loengusaaliks muuta. Nagu teate, loodi ombudsmani amet Euroopas esmakordselt 300 aastat tagasi. Seetõttu ei ole üllatav, et meid sellised küsimused huvitavad ja et me neile nii palju tähelepanu pöörame.

Ma arvan, et kõik kolm raportit ühe erandiga väärivad tähelepanu. Mind teeb valvsaks üks lõik Nedelcheva raportis. Olgugi et Euroopa Ombudsman teeb väärilist ja head tööd, siis kas ombudsmani ametile peab tõesti kuluma peaaegu üheksa miljonit eurot? Kas ei oleks võimalik piirata selle ameti vaat et bütsantslikku toimimisviisi? See on põhjus, miks minu fraktsioon jääb selles küsimuses hääletamisel erapooletuks, eriti selle raporti puhul, ent me soovime parimat ombudsmanile, konkreetsemalt kodanikele, kes talle oma kaebusi esitavad.

 
  
MPphoto
 

  Rui Tavares (GUE/NGL).(PT) Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin tänada Nikiforos Diamandourost tema töö ja esitatud aruande eest! Tema töö on kahtlemata jõuline ja hea ning ma tahaksin teda selle eest tänada. Tahaksin rääkida pigem kvantiteedist kui kvaliteedist, sest on huvitav teada, kui palju üldsus selle talituse poole pöördub.

Paistab, et kaebusi on mõne tuhande ringis ja osa neist ei ole kehtivad. Huvitav on siiski uurida, miks kaebuseid rohkem ei ole. Teiste sõnadega on siin küsimus selles, kas klaas on pooltühi või pooltäis. Ma küsin endalt, mil määral on Euroopa institutsioonide ja nende aluseks olevate õigusaktide liialt keeruline ja läbipaistmatu olemus süüdi üldsuse ja institutsioonide keerulises suhtes. Teiste sõnadega: kaebuse esitamiseks peab teadma oma õigusi ja oma õiguste teadmiseks peab tundma õigusakte ja mehhanisme, mis on kaebuse esitamiseks vajalikud. Seega selle asemel, et anda teile soovitusi, Nikiforos Diamandouros, paluksin teil kui ombudsmanil esitada soovitusi parlamendile kui seadusandlikule kojale selle kohta, kuidas lihtsustada õigusloomeprotsesse ja ELi institutsioonilisi mehhanisme niivõrd, kui see on võimalik. Palju räägitakse läbipaistvusest ja selgusest, kuid ka lihtsus on demokraatlik väärtus, mille me sageli ära unustame, sest see võimaldab üldsuse laialdast juurdepääsu institutsioonidele.

Nikiforos Diamandouros, hetkel olen ma ka samal ajal hääletava kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liige. Ma tahaksin teile kinnitada, et ma pööran tähelepanu nende reaktsioonile selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 

  John Stuart Agnew (EFD). – Austatud juhataja! Lisaks kaebuse esitajale selles juhtumis ikka ja jälle osaks langenud halvale kohtlemisele on arvatavasti raportis paljastatud voliniku käitumise kõige häbiväärsem külg see, et tegemist ei ole üksiku haldusomavoli juhtumiga. Tõepoolest, selles teravas raportis avalikustatud faktid ulatuvad kaugemale lihtsast tegematajätmisest ja laiskusest. Pigem on mõistlik järeldada, et komisjoni selline käitumine on sihilik ja ei midagi muud kui ettekavatsetud käitumisliin, mille eesmärk on nurjata ombudsmani raske töö ja heita kõrvale õigusriigi põhimõte.

Ombudsmani töö on raske ka ilma lisaprobleemideta, mida tekitas komisjon, kes – nagu nähtub faktidest – takistas igal sammul tal oma ametit nõuetekohaselt juhtida. Oli aeg, mil riigiametnike sellise näruse käitumise paljastamise korral oleks nii ametnikud kui ka vastutav minister vabasurma läinud. Ma eeldan, et selle asemel läheb niimoodi, et upsakas ja enesekindel komisjon teeb seda, mida ta kõige paremini oskab, ehk näitab üldsusele pikka nina ja süüdlased pääsevad karistuseta. Pole ime, et EL ei ole kunagi olnud nii ebapopulaarne!

 
  
MPphoto
 

  Csanád Szegedi (NI). (HU) Austatud juhataja! Ombudsmani tegevuse aruandest nähtub selgelt, et läbipaistvuse puudumine Euroopa Liidu institutsioonides on üks suuremaid probleeme. Enamik kaebustest puudutab komisjon, kes alatasa jääb vastamisega hiljaks ning seega õõnestab usaldust ELi institutsioonide vastu. Me peame läbipaistvust suurendama institutsioonide töö optimeerimise ja laiaulatuslikuma kommunikatsiooni abil ning samal ajal tagama, et kulud selliste meetmete tõttu ei suureneks. EL on kulutanud propagandale ja enesereklaamile juba hiigelsummasid.

Lissaboni lepingu jõustumise ning Euroopa õigusaktide ebatäieliku või hilinemisega rakendamise tõttu liikmesriikide poolt jätkab kaebuste arv kahtlemata kasvamist. Selle ennetamiseks tuleb liikmesriikide kohtunikele, praktiseerivatele juristidele, riigi- ja haldusametnikele võimaldada laialdast ja ühtlustatud õigusväljaõpet. Lisaks peame kodanikke teavitama sellest, et ELi õiguse rikkumise korral saab pöörduda ka asjaomase liikmesriigi kohtusse. 2011. aasta esimeses pooles saab Ungarist Euroopa Liidu ametisolev eesistujariik ning seega on meil, Ungari parlamendiliikmetel tähtis ülesanne, nimelt õigusaktide ühtlustamise ülevõtmine.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Nikiforos Diamandouros! Lugupeetud volinik! Ombudsmani instituudil on Euroopas väga muljetavaldav ajalugu. Algselt Rootsis välja töötatud kontseptsiooni alusel on ombudsmanid nüüdseks püüdnud vaidlusi erapooletult lahendada juba 200 aastat. Ma usun, et ombudsmani idee lähtub sügavalt inimlikus vajaduses lahendada vaidlused rahumeelselt.

See aruanne on Euroopa Ombudsmani viieteistkümnes ja Nikiforos Diamandourose seitsmes aruanne. See on saavutus, mille üle võib uhkust tunda ning tahaksin Nikiforos Diamandourost selle eest kiita. Tema valimisel eelmisel aastal väljendasin lootust, et ombudsman annab endast parima, et tagada, et ELi otsustamisprotsess oleks läbipaistvam ja kodanikele olulisem ning et me teeksime tõhusat koostööd petitsioonikomisjoniga. Ma arvan, et me võime julgesti öelda, et koos oleme suutnud seda saavutada. Ma näen paranemisruumi ombudsmani ja petitsioonikomisjoni vahel funktsioonide ja ülesannete koordineerimises. Meile laekub üha enam petitsioone, mis puudutavad klassikalise petitsiooniõiguse aspekte ja samuti ombudsmani ülesannete koostisosi. Ma räägin inim- ja omandiõigustest ning majandustegevuse takistustest. Koostöö nendes valdkondades on mõistlik ja asjakohane, et saaksime koos komisjoni heas mõttes käsile võtta ja vajalikud vastused õigeaegselt kätte saada.

Ühtlasi tahaksin kiita uut veebilehte ja sellel olevaid interaktiivseid suuniseid, mis peaksid aitama tagada, et inimesed on teadlikud oma võimalustest teha oma hääl Euroopas kuuldavaks. Ma loodan, et Nikiforos Diamandourost saadab tema heas ja olulises töös jätkuvalt edu ning et ta suudab alati võimaluse korral parandusi teha. Ka petitsioonikomisjon teeb edaspidi kõik mis võimalik, et edendada Euroopa Liidu kodanike huvides tihedat koostööd ombudsmaniga.

 
  
MPphoto
 

  Sylvana Rapti (S&D).(EL) Austatud juhataja! Arutame täna siin kahte väga tähtsat küsimust. Esimene on Euroopa kodanike huvid; teine Euroopa kodanike ja Euroopa institutsioonide lepitamine.

Kolme raportööri kolm raportit, mis on tõesti erakordsed, ja Euroopa Ombudsmani tegevus on pannud mind mõtlema Euroopa kodanike nimel Nikiforos Diamandourosest kui d'Artagnanist ja kolmest raportöörist kui kolmest musketärist, kes kaitsevad Euroopa kodanike huve.

Tõesti on kahju, et Euroopa Komisjon ei ole asjaga nii seotud, nagu ta olema peaks. Minu jaoks oli voliniku tänase seisukohavõtu juures ainus hea asi see, kui kiiresti ta rääkis. Kui Euroopa Komisjon tegutseks sama kiiresti, siis puuduks vajadus selle arutelu järele.

Euroopa kodaniku jaoks on väga tähtis usaldada Euroopa institutsioone, näha neid positiivses valguses ning tunda, et nad töötavad tema huvides. Viisteist kuud viivitamist, nagu Chrysoula Paliadeli oma raportis väitis, et näha kiiretele autodele spetsialiseerunud autotootja kolme kirja – see on vast vasturääkivus! Kas viivitus oleks olnud nii pikk, kui kaalul oleks autotootja asemel olnud ühe Euroopa kodaniku huvid? Ma tahaks seda teada.

On kuidas on, ma arvan, et me peaksime jääma ausaks. Me kõik peame tegema koostööd, peame näitama usaldust voliniku öeldu vastu, uskuma, et komisjon on valmis Euroopa Ombudsmaniga koostööd tegema, ning töötama Euroopa kodanike huvides. Loodetavasti tegutseb komisjon sama kiiresti, kui volinik rääkis! Kindlasti tegi ta tõlkide elu raskeks.

 
  
MPphoto
 

  Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE).(ES) Bon dia, austatud juhataja! Mul on kahju, et Alejo Vidal-Quadras enam istungit ei juhata, sest ma olen kindel, et ta oleks mu sõnavõtu heaks kiitnud.

Esiteks tahaksin Euroopa Ombudsmani tema töö eest tänada ning julgustada teda edaspidigi kaitsma vapralt eurooplaste õigusi, mida mõned avalikud asutused sageli ohtu seavad.

Sel puhul tahaksin öelda, et Valencia kultuuriühing on kogunud 650 000 allkirja õigusloomega seotud algatuse poolt, et tagada Kataloonias raadio- ja TV-kanalite vastuvõtt. Küsimus on lihtsalt Euroopa Nõukogu Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta artikli 12 lõike 2 ja piirideta audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi täitmises.

Noh, Hispaania valitsus on keeldunud neid 650 000 allkirja arvestamast. Loodame, et Euroopa Ombudsman võtab neid arvesse ja kaitseb 650 000 eurooplase õigusi, keda kaitsevad Euroopa õigusaktid.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks väljendada arvamust, et komisjoni ELi õiguse kohaldamise järelevalve aastaaruannetes on teatud puudujäägid, kuna praegusel kujul ei anta neis kodanikele ega mõjustatud institutsioonidele vajalikku teavet ELi õiguse kohaldamise tegeliku olukorra kohta.

Edaspidi oleks hea eelkõige juhtumite puhul, kus komisjon käsitleb ELi õiguse ebaõige ülevõtmisega seotud rikkumisi, anda vähemalt alusandmed rikkumise laadi ja ulatuse kohta. Oma 4. veebruari 2010. aasta resolutsioonis esitatud formaalse taotlusega on Euroopa Parlament juba proovinud saada paremat teavet rikkumisi hõlmavate menetluste kohta.

Ma näen Euroopa Komisjoni asepresidendi Šefčoviči sõnavõtus head märki selle kohta, et komisjon kavatseb vaadata läbi võimaluse võtta kasutusele uurimistes menetluseeskirjad, kehtestada seaduserikkumiste menetluse eri aspektid – muu hulgas ajalimiidid –, õiguse saada ärakuulatud ning kohustuse esitada põhjendused jne.

Ma usun kindlalt, et komisjoni ja Euroopa Parlamendi tihe koostöö võib viia parema ja läbipaistvama ELi õiguse kohaldamise järelevalve mehhanismi kehtestamiseni.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sógor (PPE). (HU) Austatud juhataja! Euroopa Ombudsman on Euroopa Liidu demokraatlik südametunnistus. See institutsioon aitab aasta aasta järel kaasa kaebuste esitajate usalduse suurenemisele Euroopa institutsioonide vastu. Mulle teeb eriti heameelt see, et Lissaboni lepingu jõustumisega jälgib EL nüüd ka põhiõiguste harta täitmist, eelkõige tagades hea halduse õigusest kinnipidamise. Ma leian, et Euroopa ombudsmanide võrgustik on väga kasulik, kuna teatud liikmesriikides, sealhulgas Rumeenias, kust ma pärit olen, on kodanike teadlikkus ning avalike teenuste kvaliteet madalam kui Euroopas keskmiselt. See kajastub ka ombudsmani tegevuse aruandes. Palun seetõttu ombudsmanil edaspidi proovida koguda kokku ka liikmesriikide ombudsmanidele esitatud Euroopa õiguse täitmist liikmesriikide poolt käsitlevad kaebused, sest enamikul juhtudel puutuvad kodanikud Euroopa õigusega kokku oma riigi ametiasutuste kaudu.

 
  
MPphoto
 

  Kriton Arsenis (S&D).(EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Alustuseks tahaksin kiita Euroopa Ombudsmani erakordse töö eest, mida ta kogu perioodi jooksul on teinud. Tänan ka raportööre!

Tahaksin kommenteerida konkreetselt Chrysoula Paliadeli raportit. Tegemist on tõesti šokeeriva juhtumiga: keeldumine täielikult avaldamast komisjoni ja Porsche vahelise autode heitkoguste direktiivi ettevalmistamisaegse kirjavahetuse kogu sisu. See tekitab küsimuse komisjoni seadusandlike ettepanekute objektiivsusest ja sellest, kas komisjon on ikka tööstuslikest huvidest täielikult sõltumatu.

Raportis tehakse täiesti õigustatult ettepanek blokeerida osa komisjoni eelarvest, kui ta peaks samamoodi edasi tegutsema. Volinik, parlament teeb seda, kui te oma tegutsemisviisi ei muuda.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Iacolino (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! On loomulik suhtuda sellisesse kohtumisse nagu Euroopa Ombudsmani ja voliniku kohtumine kui millessegi, mis mängib eriti märkimisväärset rolli Euroopa praeguses olukorras, kus Euroopa areneb dünaamiliselt ja reaalselt üldsuse huvides.

Tänu aga hiljuti Lissaboni lepinguga kodanikele antud õigusloomega seotud algatuse võimalusele on nüüd õiglane öelda, et parlament samastub tihedalt kodanike nõudmiste ja ootustega.

Tõsi on, et õiguse tõhus kohaldamine sõltub peamiselt sellest, kui hästi komisjon ombudsmani üldisel toetusel töötab. Tähtis on kuulata ära inimeste nõudmised ja ootused ning nõuda, et vahendeid kasutataks tõepoolest üldsuse huvides. Me saame ainult toetada menetluskoodeksi algatuses tehtud üleskutset.

Teabe andmisel tuleks lähtuda juurdepääsetavusest, järjepidevusest ning täielikust läbipaistvuses, sest me usume, et paljud piirkonnad ootavad siin väljendatud eesmärgi puhul komisjoni energilisemat tegutsemist. Me ei tohi unustada, kui oluline võib olla teiste Euroopa ombudsmanide tugi parlamentide koostöösse.

Kui vastab tõele (ja see vastab tõele), et liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlament peavad kodanike huvides tegema tõhusat koostööd, siis tuleb kohe praegu koostöös rõhutada erinevast ajaloost, erinevatest elukutsetest ning erinevatest õiguskultuuridest saadavat rikkust, ning sellest koostööst peab saama tõhus meetod, mis aitab lahendada kodanike probleemid ja teenida nende huve.

 
  
MPphoto
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D).(LT) Austatud juhataja! Lugupeetud ombudsman! Tänan teid aruande eest! Euroopa ombudsmani roll on eriti tähtis, et aidata kodanikel leida lahendus tekkinud probleemidele ja suurendada institutsioonide töö läbipaistvust ja aruandekohuslust. Euroopa ombudsman tahab, et kodanikel oleks juurdepääs Euroopa Liidu institutsioonide otsustele, sest kodanikel peab olema võimalik soovitud teavet saada, et nad saaksid usaldada institutsioonide suutlikkust kaitsta nende õigusi, mis on seotud diskrimineerimise, institutsioonide võimu kuritarvitamise, päringutele kiire vastuse andmata jätmise ning teabe andmisest keeldumisega. Komisjon saab arvukalt kaebusi haldusomavoli kohta. Seetõttu on tähtis, et komisjon võtaks meetmeid, millega tagatakse, et dokumentidele juurdepääsu taotlused saavad kiire vastuse, sest Euroopa Liidu õigusaktide nõuetekohane kohaldamine mõjutab vahetult kodanike igapäevaelu ja nende õiguste teostamist. Pealegi õõnestatakse õigusaktide ebaõige kohaldamisega usaldust Euroopa Liidu institutsioonide vastu ning see viib lisakulude tekkimiseni.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE).(PL) Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt tänada raportööri väga hea, tervikliku ja tasakaalustatud raporti eest ning samuti ombudsmani tema lakkamatu töö eest haldusomavoli vastu võitlemisel ning Euroopa Liidu haldusstandardite parandamise eest.

Raportöör juhtis õigesti tähelepanu sellele, et ombudsmani eelmine tööaasta annab tunnistust heast juhtimisest ja edusammudest kaebuste arvu vähendamisel ja kaebuste uurimise menetluse lühendamisel. Ma usun, et see on ka tema ametisoleku järjepidevuse tulemus. Nagu näha, oli Nikiforod Diamandourose valimine väga hea otsus. Ombudsman peab siiski kodanike vajadustele kiiremini reageerima. Selleks peab ta tegema tihedamat koostööd liikmesriikide ombudsmanidega. Euroopa Ombudsmani amet on aja jooksul muutuv roll, kuid sellel peavad olema püsivad ja universaalsed väärtused. Ma usun, et oma saabuval ametiaastal kuulab ta kodanike häält tähelepanelikumalt.

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE).(MT) Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt kiita Nikiforos Diamandourost tehtud raske töö eest! Eriti tahan teda kiita selle eest, et ta on püüelnud selle poole, et lühendada registreeritud kaebuste menetluste ooteaega, sest ma usun, et see on õige samm sellel teel, et tuua Euroopa Liidu institutsioonid kodanikele lähemale.

Teine märkus, mida ma tahan teha, on rõhutada institutsioonidevahelise koostöö suurt tähtsust – seda tegid ka minu kaasparlamendiliikmed. Usun, et meie kogemused ombudsmaniga – eriti praeguse ombudsmaniga – näitavad seda, mil määral toimib koostöö selle täiskogu, parlamendi, eelkõige petitsioonikomisjoni ja ombudsmani büroo vahel.

Lisaks tahaksin paluda siinviibival volinikul Maroš Šefčovičil järgida meie eeskuju, sest ma usun, et kodanike kaebustega ei tee Euroopa Komisjon ombudsmaniga võrreldes nii suurt koostööd. Me teame, et paljud kodanikud esitavad kaebuse otse Euroopa Komisjonile, kuid meil ei ole tõepoolest aimugi, kui paljud inimesed esitavad Euroopa Komisjonile kaebuse, mille üle nad kaebavad ja mis on nende kaebuste lõplik tulemus.

Teisest küljest hoitakse meid kursis kõigi ombudsmanile esitatud kaebustega ning petitsioonikomisjonile esitatud kaebused on teada, sest need on avalikud.

Lõpetuseks tahaksin edastada sõnumi kodanikele. Raportit lugedes ilmneb, et proportsionaalselt – ja see on kokkusattumus – laekub kõige rohkem kaebusi Maltalt ja Luxembourgist. See on huvitav ja ma ei usu, et see on nii lihtsalt seetõttu, et maltalased ja luksemburglased kaebavad palju, vaid seetõttu, et need kodanikud seisavad oma õiguste eest, ja ma usun, et on tähtis, et nad seda teevad.

 
  
MPphoto
 

  Pascale Gruny (PPE). (FR) Austatud juhataja!, Nikiforos Diamandouros! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Andkem inimeste Euroopale nägu! Kõik Euroopa institutsioonid peavad tegema kõik mis nende võimuses, et inimesi teavitatakse kõigist heastamisvahenditest, mida nad saavad kasutada, kui Euroopa institutsioonid on rikkunud ühenduse õigust või on süüdi haldusomavolis.

Kõigepealt tahaksin kiita oma kolleegi Mariya Nedelcheva tööd, tema raportit Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta 2009. aastal. Ombudsmani kriitika sihtmärgiks oli enamasti Euroopa Komisjon – seda sageli teabe puudumise tõttu. Minu kaasparlamendiliikme Chrysoula Paliadeli, keda ma tahaksin samuti kiita, raport on silmatorkav näide selle kohta.

Järgmisena tahan tänada meie Euroopa Ombudsmani kogu töö eest, mida ta on koos oma meeskonnaga teinud, tema kättesaadavuse eest ja tema suurepärase koostöö eest petitsioonikomisjoniga. See on väga tähtis! Tema roll kujutab endast olulist abinõud läbipaistvuse ja hea halduse põhimõtete kaitsel ning selles valdkonnas saame tõeliselt oma kaaskodanikke kaitsta.

Lõpetuseks: on aeg, et meie kaaskodanikke paremini teavitatakse Euroopa Komisjoni puhul nende kasutada olevatest heastamisvahenditest: nimelt Euroopa Ombudsman ja petitsioonikomisjon. Meil on selleks kahtlemata vaja Interneti-portaali, kuid see peab olema ühine, ja me oleme seda teilt juba palunud. Sellest oleks meie kodanikel reaalselt abi.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Tahaksin ombudsmani tema töö eest tänada. Ta tegeleb väga spetsiifilise valdkonnaga, nimelt haldusomavoli, mistõttu on tähtis, et kodanikud saaksid aru, mida see sõna tähendab.

Suur osa sellest, mida ma kavatsen öelda, ei ole vahetult seotud ombudsmaniga, kuid ma arvan, et see tuleb ametlikult kirja panna. Kõige tõsisematest probleemidest ja kaebustest on osa seotud meie enda liikmesriikidega. Kodanikud esitavad seejärel kaebuse – nagu ütles Simon Busuttil – vahetult komisjonile, kes kooskõlas oma katseprojektiga võtab asjale lahendust leida üritades ühendust liikmesriigiga, ehkki kodanikud on juba seda teinud ja sellest ei tulnud midagi välja. See mehhanism ei ole läbipaistev ja see tuleb läbi vaadata. Me peame seda siin täiskogul arutama.

Teisena kerkivad üles küsimused varade ostude kohta ning eri liikmesriikide kodanike vaheliste tehingutega. Meil puuduvad selles valdkonnas volitused, kuid see tekitab aina rohkem muret ning peame sellele mingi lahenduse leidma.

Viimaseks – Iiri Ombudsman esitas kaks aruannet, mille meie valitsus tagasi lükkas. On väga murettekitav, et mis tahes liikmesriigi ombudsmani töö võidakse sõna otseses mõttes puruks rebida. Te teate seda, lugupeetud ombudsman. Mul on hea meel, et te kinnituseks noogutate. On vaja leida lahendus. Sellel ei tohi lasta jätkuda.

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Ma viitan kolmandale punktile: Euroopa õiguse kohaldamine. Võib väita, et selgest ja läbipaistvast Euroopa õigusest saab hullem olla ainult ebaselge ja ebakindel ELi õigus.

Komisjoni parema reguleerimise ja lihtsustamise kava tundub sama kättesaamatu nagu Püha Graal. Mõnede õigusaktide ettepanekute inglise keel oli selline, et ma kahtlustasin alguses, et need olid kirjutatud mõnes Lõuna-Albaania dialektis. Avastasin siiski suhteliselt kohe, et kõige hullemad näited olid algselt inglise keeles.

Õigusloome protsessis ei saa parandada viletsalt koostatud õigusakte. Euroopa Parlamendi liikmetele saadetakse muudatusettepanekud viimasel minutil; hääled jagunevad ja ühinevad uuesti; me oleme astunud istungisaali veendumusega, et meil on hääletusnimekirja värskeim, lõplikum versioon, ja avastanud, et hommikul asendati see uuega.

Suurfraktsioonidesse kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed, kes on vaid oma parteijuhtide häältekogujad, ei tarvitse muretseda. Neil pruugib vaid jälgida oma partei märguandjate žeste. Kuid vastutustundlike ja ilma fraktsioonilise kuuluvuseta Euroopa Parlamendi liikmete jaoks on see luupainaja.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Austatud juhataja! Nagu teame, on Euroopa Liit aastakümneid võidelnud bürokraatia vähendamise ja läbipaistvuse suurendamise eest. Euroopa Parlamendis endas ei anna sellest miski erilist märki. Vastupidi – bürokraatlik paberimajandus tundub aasta-aastalt suurenevat.

Viimaste valimiste ärakuulamiste eel oli kõigi huulil sõna „läbipaistvus”. Parlamendiliikmetel on tänu oma ameti autoriteedile ja sellega seotud õigustega võimalik oma hääl kuuldavaks teha. Euroopa kodanike kohta ei saa sama öelda, mistõttu ongi meil ombudsman. Kui ombudsmani uurimistest olid rohkem kui kolmandik läbipaistvuse puudumisega seotud juhtumid ja kui kõigist juhtumitest lahendati 56% sõbralikult, siis on ombudsmani ameti tähtsus ilmselge.

Tsiteerides ombudsmani ennast: kodanikel on õigus teada, mida EL ja selle haldusorganid teevad. Kas tohiksin seda edasi arendada ja öelda, et meie kodanikel on ka õigus teada, kuidas Euroopa Liit nende makse kasutab ja kus vahendeid raisatakse. On viimane aeg, et eelarvekontroll toimima hakkaks, nii et sellekohastest aruannetest oleks vähemalt ligilähedaseltki sama palju kasu kui ombudsmani aruannetest.

 
  
MPphoto
 

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Rääkisin oma sissejuhatavas sõnavõtus liiga kiiresti, nii et ma proovin nüüd selle vea parandada. Ma ei ürita parlamendiliikmetele muljet avaldada oma kiire kõnega, vaid kohustusega, mille siin endale väga selgelt võtan selle kohta, et komisjon on väga huvitatud parimast tihedast koostööst ombudsmaniga. Ma arvan, et Nikiforos Diamandouros teab seda.

Ta teab, kui tihedat koostööd me teeme, ja ma usun, et haldusomavoli ja teiste tema uuritavate probleemide lahendamise edukus on nii hea seetõttu, et me töötame koos tihedalt ja väga positiivses vaimus. Loomulikult on aeg-ajalt juhtumeid, millega kaasneb lisaprobleeme, mille lahendamine nõuab lisaenergiat, ning nii oli see selgelt juhtumi puhul, millele enamik teist on viidanud.

Tegemist oli ilmselgelt juhtumiga, kus komisjon oli kahe tule vahel: ühelt poolt läbipaistvuse kohustus ning Euroopa Kohtu kohtupraktikast tulenevad õiguslikud kohustused ning teiselt poolt meie kohustus hoida kutsesaladusi. Selleks et teavet avalikustada – mis oli selle konkreetse juhtumi puhul väga asjakohane – oli meil vaja kolmanda osapoole nõusolekut, mille hankimiseks kulutasime edutult mitu kuud. Alles siis, kui kinnitasime väga selgelt, et avaldame teabe nii või teisiti, ja teavitasime ettevõtet, et neil on Euroopa Kohtusse hagi esitamiseks aega kümme päeva, jõudsime kokkuleppele.

Mis oleks juhtunud, kui me ei oleks toiminud kooskõlas oma juriidiliste kohustustega? Euroopa Kohtule oleks tõenäoliselt esitatud hagi ja võib-olla ei oleks seda teavet veel tänagi avalikuks tehtud. Nii et olge mõnikord meiega kannatlikud! Me oleme tõepoolest pühendunud läbipaistvusele, kuid peame alati arvestama väga õhukest piiri, mis jookseb eri kohustuste vahel, mida me selliste väga keeruliste juhtumite puhul peame täitma.

Ma tunnistan aga – nagu ma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin –, et viivitus oli pikk ja oleksime pidanud arvatavasti firmale suuremat survet avaldama. Oleksime pidanud neilt varem vastuse saama ja ma võin teile kinnitada, et komisjon teeb kõik, et tagada, et selline olukord sarnaste juhtumite puhul ei korduks – me ei otsi viise, kuidas protsessi 15 kuud venitada, mis oli tõepoolest väljakannatamatu. Ma olen Chrysoula Paliadeliga selles suhtes täiesi ühel meelel.

Mis puudutab teabele juurdepääsu: vaadakem jällegi lihtsalt arve proportsioonis! Me saame igal aastal 5000 taotlust, millega tegeleb 80 inimest. Mõned toimikud, millele juurdepääsu tahetakse, on nii paksud. Paljud neist on kodanike taotlused, kuid ma võin teile öelda, et paljud on küsimused prestiižikatelt õigusbüroodelt, kes tahavad saada lisateavet väga tundlikes konkurentsiasjades. Peame selles protsessis olema väga hoolikad. Ma arvan, et teeme selles suhtes head tööd, sest 5000 toimikust jõuab ombudsmani lauale vaid 15–20. 85% taotlustest antakse juurdepääs esimesel taotlusel, nii et võite ise arvutada, mitu tuhat toimikut igal aastal kättesaadavaks tehakse. Me suhtume sellesse kohustusse väga tõsiselt ning nii toimime ka edaspidi.

Mis puudutab ELi õiguse ülevõtmist ja rakendamist, saan teile kinnitada, et me soovime teha Euroopa Parlamendiga väga tihedat koostööd. Me teame väga hästi, et kiire ülevõtmine ja korrektne rakendamine on midagi, mis seob Euroopa Liidu ühte. Ühisturu heaks toimimiseks on see absoluutselt hädavajalik. Seega üritame kindlalt tagada, et Euroopa õiguse rakendamisel ja ülevõtmisel toimime väga täpselt ja väga rangelt. Leppisime juba raamlepingus kokku ja kui lubate, siis tsiteerin:

„Et tagada liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise parem järelevalve, püüavad komisjon ja parlament ülevõtmiseks kehtestada kohustuslikud vastavustabelid ning siduvad tähtajad, mis direktiivide puhul ei tohiks tavaliselt ületada kahte aastat.

Lisaks eriaruannetele ja aastaaruandele liidu õiguse kohaldamise kohta teeb komisjon parlamendile kättesaadavaks kokkuvõtliku teabe kõikidest rikkumismenetlustest alates ametliku teatamise kirjast, sealhulgas kui parlament soovib, siis iga juhtumi kohta eraldi, ja järgides konfidentsiaalsusnõudeid, eelkõige Euroopa Liidu Kohtu poolt tunnustatud konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid rikkumismenetlustega seotud küsimustes.”

Nii et suhtlemiseks ja Euroopa Parlamendi paremini kursishoidmiseks on olemas veel üks võimalus. Kui ma tohin selles konkreetses valdkonnas paluda Euroopa Parlamendi abi, siis paluksin teil direktiivide puhul nõuda rohkem vastavustabeleid. See on alati olnud komisjoni ettepanek. Me ei saa seda alati läbi suruda menetluse lõpus, kui seadusandja on komisjoni ettepanekuga seotud läbirääkimisi lõplikult viimistlemas, kuid parlamendis ja nõukogus on see võimalik. Vastavustabelitega on komisjonil palju lihtsam kontrollida, kas Euroopa õigust kohaldatakse õigesti, ning leida üles vead ja need parandada.

Vastuseks Gerald Häfneri küsimusele ELi katseprojekti ja selle nime kohta: selle põhjus on see, et kui alustasime selle uue projektiga, et luua liikmesriikidele juurde võimalusi ise kiiremini oma vigu parandada, siis oli see vastu võetud menetlus, mille algatasid vaid mõned liikmesriigid. Nüüd rakendab seda enamik neist. Me oleme ikka alles algetapis. Siiani on tulemused väga head. Loomulikult, kui me jõuame etappi, kus kõik liikmesriigid kasutavad seda vahendit Euroopa õiguse paremaks ja kiiremaks kohaldamiseks, siis otsime sellele kindlasti uue nime, sest enam ei ole tegemist katseprojektiga.

Kokkuvõttes, austatud juhataja, tahaksin tänada Euroopa Parlamendi liikmeid ja loomulikult meie ombudsmani väga rahuldava koostöö ja väga hea arutelu ning paljude uute mõtete eest, mida tänahommikusel arutelul kuulsin. Tahaksin meile kõigile meenutada, et tänu Lissaboni lepingule on meie kodanikel õigus heale haldusele. Euroopa õiguse austamine on loomulikult selle – võrdsed võimalused ELis – võti. Ma olen kindel, et koos Euroopa Parlamendi ja ombudsmaniga saavutame selle.

Näinud täna hommikul istungit juhatamas Isabelle Durant’i, tahaksin lisaks rõhutada veel ühte asjaolu. Selleks on tõsiasi, et me suutsime lõplikult vormistada kokkuleppe ühise ELi läbipaistvusregistri kohta, mis suurendab lobitegevuse ja huvigruppide esindajate Brüsselis tegutsemise läbipaistvust. Ma arvan, et ka see aitab oluliselt kaasa ELi õigusloome protsessi suuremale läbipaistvusele ja paremale kvaliteedile.

 
  
MPphoto
 

  Nikiforos Diamandouros, ombudsman. – Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt soojalt tänada kõiki parlamendiliikmeid, kes leidsid aega, et kommenteerida minu aruannet! Tahaksin neid tänada selle eest, et nad kiitsid nii soojalt heaks ombudsmani töö! Mulle pakuvad suurt rahuldust, kuid ka inspiratsiooni teie lahked julgustavad sõnad ning tahan teile avameelselt öelda, et sedalaadi julgustus suurendab ka minu vastutust, mis on pandud minu õlgadele kodanike õiguste kaitsmise edendamiseks.

Tahaksin teid selle eest – teie mitte ainult aastaaruandega seotud, vaid ka eriaruandega väljendatud mure – väga tänada ning tänada kahte raportööri, kes leidsid aega, et koostada suurepärased raportid nii minu aasta- kui ka eriaruande kohta.

(FR) Lubage mul samuti tänada Mariya Nedelchevat tema kommentaaride eest! Tahan eelkõige teile, Mariya Nedelcheva, öelda, et olen teie kommentaarid üles tähendanud, mis on julgustanud mind alustama ühenduse õiguse õige kohaldamise üle dialoogi oma kolleegidega liikmesriikides.

Ma võin teile kinnitada, et järgmisel aastal liikmesriikide ombudsmanide järgmisel kohtumisel asetan rõhu just sellele punktile. Teil on seega minu kinnitus ja ühtlasi tänan teie kommentaaride eest interaktiivse juhendi olulisuse kohta, mida mainisid ka teie kaasparlamendiliikmed teistest parteidest.

Austatud juhataja! Lubage mul nüüd keskenduda asepresident Šefčoviči mõnele märkusele! Lubage alustada üldise märkusega! Tahan siin istungisaalis selgeks teha, et Maroš Šefčovič andis endast parima, et ombudsmaniga väga tihedat koostööd teha, ja ma olen talle senitehtu eest väga tänulik.

Tahan siin istungisaalis selgeks teha ka, et Maroš Šefčovič lükkas tegelikult ametisse asudes – ja need on minu sõnad – oma eelkäija seisukoha ümber ja tunnistas avalikult, et mis puudutab Porschet, on komisjoni vastus olnud ebarahuldav ja kahetsusväärne. Seetõttu tahaksin eristada voliniku isikut komisjoni institutsioonilisest vastusest sellele probleemile, mille tulemusena olin – esimest korda 15 aasta jooksul – sunnitud sellise käitumise kohta teie institutsioonile aruande esitama. Minu arust on sünnis teha vahet sellel, kuidas seda olukorda on käsitletud, ning veel kord tänada Maroš Šefčovičit tema pingutuste eest asja edasi viia ning toimida selles küsimuses tõhusalt.

Olles seda öelnud, lubage mul öelda veel paar asja. Lugupeetud volinik! Ma pean 2002. aasta kodanikke käsitlevat teatist liidus hea halduse kohaldamiseks ülioluliseks. Seega, kui komisjon kaalub selle teatise muutmist, siis loodan väga, et komisjon kannab hoolt selle eest, et konsulteerib nii ombudsmani kui ka Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoniga, enne kui hakkab tegelikult muutma dokumenti, mis on kodanike jaoks ülimalt tähtis.

Me oleme täiesti ühel meelel – ja mul on hea meel, et te tegelikult ka seda mainisite –, et kohtud on kõrgeimad ja ainsad asutused, mis võivad langetada otsuseid õiguse autoriteetse tõlgendamise kohta. Mul on väga hea meel, et ka komisjon seda tunnistab. Lubage mul soovitusettepanekute seisukohalt ainult üks väike selgitus, lugupeetud volinik.

Soovitusettepanek tähendab, et ombudsman on tuvastanud haldusomavoli. See ei takista asjaomasel institutsioonil konkreetsele soovitusettepanekule vastamist ning olukorra parandamist ning juhtumi lõpetamisel võtan seda arvesse. Seega ei taheta haldusomavoli juhtumi tuvastamise ajal pressiteate tegemisega kuidagi ennetada või takistada institutsiooni vastuse esitamist ning ma tahan teile seda isiklikult kinnitada.

Lõpetuseks, mis puutub eriaruandesse – veel üks selgitus. Aruande esitamise põhjus oli liigne viivitamine, mitte – ma märkasin teie kahetsustunnet – see, et see esitati kohe pärast seda, kui komisjon oli dokumendid kättesaadavaks teinud. Kaks sündmust ei olnud seotud. Aruande põhjuseks oli vastuse pikk viibimine ja ma olin väga rõõmus, et ma sain vastuse. Kuid jällegi – te olete selle kohta oma seisukoha võtnud.

Lõpetuseks loodan, et tehakse jõupingutusi viivituste vältimiseks. Ma ütlen viivituste kohta seda, volinik, et ootan komisjonilt, et see suudaks järgida viivituste kohta käivaid eeskirju, mille ta on ise vastu võtnud ja millest üritab kinni pidada. Ma pean selliste olukordade lahendamisel kinni oma tähtaegadest. Ma arvan, et nii on lõpptulemus parem.

Ma ütlen veel kahte asja. Ma tahan tänada Oldřich Vlasákit – ma loodan, et hääldan tema nime õigesti, sest minu tšehhi keel on olematu – tema märkuste eest, sest see annab mulle võimaluse öelda, et ma ootan innukalt võimalust kasutada eurobaromeetri võimalusi, et saada rohkem teada, mida kodanikud mõtlevad ja tunnevad ombudsmani ja kaebuste käsitlemise kohta. Ma tahan teda selle eest tänada.

Annan endast parima, et leida viis muuta veebileht kasutajasõbralikuks. Lubage mul talle lihtsalt kinnitada, et see läbis väga mitmeid katseetappe väga paljude sihtrühmadega ning nad kõik pidasid lehte väga kasutajasõbralikuks. Praeguseks on seda kasutanud üle 46 000 inimese ning nad juhiti õigesse kohta kohe esimesel korral. Ma tahan talle kinnitada, et see on see, mida teeme võitluses haldusomavoli vastu, ning interaktiivne juhend on aidanud väga palju kaasa, et vähendada haldusomavoli institutsioonides – vastuseks tema küsimusele.

Veel kaks asja. Lidia Joanna Geringer de Oedenberg: võib-olla ei ole lihtne mõista, et enamik kaebustest, olgu siis Euroopa Ombudsmanile või liikmesriigi ombudsmanile, käsitlevad ELi õigust. Seepärast on meil olemas minu koordineeritav ombudsmanide võrgustik, et oleks võimalik probleemide ennetamiseks kaebused kohe alguses edastada õigele institutsioonile. Kui keskenduda üksnes ombudsmani volitustes sisalduvale, siis jääb tähelepanuta asjaolu, et see võrgustik tagab, et põhiosa ELi õigust puudutavatest kaebustest läheb õigele liikmesriigi piirkondlikule ombudsmanile, kus seda käsitletakse.

Kommentaar Marek Henryk Migalski küsimusele. Ma võin talle kinnitada, et nõukogu kinnitas ombudsmani eelarve ilma parandusteta. Oleme piirangutest väga teadlikud, kuid meid julgustab asjaolu, et peamine eelarveasutus – mitte ainult parlament – kiitis eelarve heaks.

Mis puudutab Csanád Szegedi küsimust, siis nõustume täiesti, et liikmesriikide kohtutes ei tunta ELi õigust piisavalt hästi ning oma visiitidel kõigisse liikmesriikidesse, mida olen külastanud palju kordi, kohtun ma alati kindlasti kohtunikega, et aidata neil liikuda edasi selles konkreetses suunas.

Viimaseks – ja ma lõpetan sellega – Csaba Sógor palus ka seda, et ombudsman saaks võtta vastu ELi õigusega seotud kaebusi, mis on esitatud riigisisesel tasandil. Kahjuks ei kuulu see minu volituste hulka. Kui ma selle ülesande endale võtaksin, siis rikuksin volitusi ning riivaksin sellega ühtlasi oma liikmesriikides asuvate kolleegide juriidilisi kohustusi ja volitusi. Proovin teha nendega koostööd, et see nii oleks, kuid mul ei ole õigust võtta vastu kaebusi, mis on seotud ELi õiguse kohaldamisega liikmesriikides.

(FR) Austatud juhataja! Ma loodan, et vastasin kõigile kommentaaridele, ning ma tahaksin veel kord tänada kõiki parlamendiliikmeid julgustavate sõnade eest ning ühtlasi kiita teid, austatud juhataja, nagu volinik juba tegi, tähtsa ettepaneku eest, mille eesmärk on kiita heaks parlamendi ja komisjoni ühisregister! Ma olen veendunud, et see on väga tähtis samm edasi.

 
  
MPphoto
 

  Mariya Nedelcheva, raportöör.(FR) Austatud juhataja! Nikiforos Diamandouros! Maroš Šefčovič! Head kolleegid! Ma tänan teid teie mõtete eest, mis minu kindla veendumuse kohaselt on ühelt poolt andnud selgelt tunnistust Euroopa Ombudsmani tegevuse tähtsusest ning teiselt poolt huvist, mida meie institutsioon tunneb selle tegevuse vastu siin Euroopa Parlamendis. Ma kasutan võimalust, et tänada oma kolleege petitsioonikomisjonist, kes oma tööga loovad Euroopa kodanike ja liidu institutsioonide vahel rohkem käegakatsutavamaid sidemeid.

Nikiforos Diamandouros! 2009. aasta märkis Euroopa Ombudsmani instituudi 15. aastapäeva. See märkis ka Lissaboni lepingu jõustumist. Teie Euroopa Parlamenti valimisega on teie ametikohale lisandunud veelgi legitiimsust. Kasutasin sõna „lisandunud”, sest tegelikult on teie ametikoha legitiimsuse aluseks kõik need Euroopa kodanikud, kes on saanud teie poole pöörduda ning kellel on tänu teie sekkumisele olnud võimalik leida lahendus.

Teisest küljest on Euroopa Ombudsmani ameti puhul veelgi huvitavam see, et mitte kunagi ei saa midagi endastmõistetavaks pidada. Kaebuste arvu vähenemine, lahenduse leidmiseks kuluva aja lühenemine, sõbralikult lahenenud kaebused – alati on sama palju edasiminekut kui vajadusi. Nende faktide taga on minu arvates kaks suurt proovikivi, mida me ei tohi unustada: institutsioonide toimimisel suurema läbipaistvuse saavutamine ning parem dialoog kodanike ja institutsioonide vahel nii Euroopa kui ka riigisisesel tasandil.

Tahaksin tänada teid, Nikiforos Diamandouros, ja ütlen lõpetuseks, et teie igapäevatöö tulemusel on meil konkreetsed tõendid, et võimalik ei ole mitte üksnes neile katsumustele vastu astuda, vaid eelkõige anda kodanikele adekvaatsed ja rahuldavad vastused. See ülesanne ei ole kindlasti kergete killast, kuid teie 2009. aasta aruanne ning kohustus, mis te endale Kopenhaageni kohtumiseks äsja võtsite, tähendavad usutavasti, et me oleme õigel teel.

 
  
MPphoto
 

  Chrysoula Paliadeli, raportöör.(EL) Austatud juhataja! Nikiforos Diamandouros! Lugupeetud volinik! Ma pean Nikiforos Diamandourose eriaruannet, mida mul oli au Euroopa Parlamendile esitada, formaalseks aruandeks, milles ei puudutata asja sisu. See on minu jaoks väga tähtis!

Arvan, et 15kuuline viivitus vastuse ja lõpliku otsusega, algse tähtaja üksteisele järgnenud pikendused ja – veelgi tähtsamana – see, mida pean komisjoni imelikuks otsuseks mitte avaldada sellele konkreetsele autotootjale koostatud kirja, väites, et avaldatakse osa kirjadest, on tõsised probleemid. Otsus kirja mitte avaldada on väga tõsine probleem.

Kui pärast nii pikka aega – ja see ei ole teie süü, lugupeetud volinik, sest teie võtsite selle konkreetse sektori üle alles hiljuti; kui komisjon oli teinud otsuse avaldada Nikiforos Damandourosele sellele konkreetsele autotootjale koostatud kirja 18. veebruaril, siis ei oleks eriaruannet arvatavasti tulnud. Nikiforos Diamandouros nõustus komisjoni palutud üksteisele järgnevate ajapikendustega.

Ma arvan siiski, et tänu sellele viivitusele, tänu sellele, et komisjon ei teavitanud Nikiforos Diamandourost, on meil aruanne, millesse on kirja pandud nii vormilised kui ka sisulised probleemid. Ma kavatsen arutada ainult sisu. Komisjon peab siiski tõsiselt arvestama asjaolu – ja mul on hea meel, et ütlesite seda enne mind –, et mis tahes raskused, mida te Euroopa Ombudsmanile tema töös põhjustate, kahjustavad Euroopa Liidu ühtsust, õõnestavad selle kodanike usaldust selle institutsioonide vastu ning kahjustavad selle ameti mainet avalikkuse silmis.

Me tahame, et võtaksite seda, mis ennist ütlesite, kui oma kohustust, sest oleme kõik ühiselt vastutavad. Minu tänusõnad eelkõige Nikiforos Diamandourosele, kuna tänu sellele aruandele andis ta meile võimaluse Euroopa Parlamendis mõista, et meie võimuses on lahendada probleeme, mida me peame Euroopa ühtekuuluvuse jaoks ülitähtsaks.

 
  
MPphoto
 

  Eva Lichtenberger, raportöör.(DE) Austatud juhataja! Lubage mul palun enne oma kokkuvõtet avaldada erilist tänu ombudsmanile! Ma hindan tema tööd väga kõrgelt ja ma tean, kui tähtis see on meie kodanikele, sest tema büroost on saanud nende peamine ühenduspunkt.

Tuleksin hea meelega tagasi Maroš Šefčoviči öeldu juurde, eriti mis puudutab ELi katseprojekti, mida mitmed parlamendiliikmed teravalt kritiseerisid, sest nagu te isegi selgelt ütlesite, pakub see rohkem võimalusi liikmesriikidele, kuid mitte kodanikele.

Ma usun, et me peame lähemalt uurima, kas see tegelikult nii on, sest see, mida me vajame, on suurem läbipaistvus. Ei piisa kirjast kaebuse esitajale, milles sedastatakse, et oleme kaebuse kätte saanud. Meil on siin vaja suuremat selgust, rohkem olulisust meie kodanikele, sest vastasel juhul tekib meil pikas perspektiivis usaldusväärsuse probleem.

Lisaks on meil loomulikult vaja tõeliste rikkumiste tuvastamise korral paari mõjusat sanktsiooni. Liikmesriikide jaoks, kes ei rakenda õigusakte ja kes tegelikult isegi sellega oma riigi meedias kiitlevad, ei tohi tagajärjeks olla vaid järjekordse kirja saamine. Peame Euroopa Liidu kodanike huvides astuma sammu kaugemale.

Ma usun, et ülitähtis on 2002. aasta teatis läbi vaadata, eriti kaebuse esitaja õiguste osa. Selles valguses sooviksin ka seda, et parlamendi õigusi austataks. Meil on vaja saadud kaebuste registrit, mis annaks meile meie õigusloomega seotud töös mõningast tagasisidet. Mul ei ole vaja teada, kes kellele mille kohta kaebas.

Kaebuse sisu ja tagajärjed annaksid kogu seadusandlikule võimule olulist tagasisidet. Seda me vajamegi! See on põhjus, miks palun teil ka seda arvestada. Vajame selget registrit, mis annab meile ülevaate kaebuse peamistest põhjustest ja sellest, mida nõutakse. Tahaksin seda ettepanekut peagi näha. Mul oleks hea meel koos teiega sellega töötada. Aitame teid meelsasti vastavustabelitega. Usun samuti, et see on tähtis. Siin on oluline vastastikkus ja see on midagi, mida ma innukalt toetan.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ühine arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna, neljapäeval, 25. novembril 2010 kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult.(RO) Euroopa õiguse kohaldamine on ülitähtis, et ELi kodanikud saaksid täielikult kasutada siseturu hüvesid, kuna isegi kõige tõhusamad õigusaktid muutuvad üleliigseks, kui neid ei kohaldata. Sisetururegulatsiooni puhul on võimalik väga palju ära teha, eriti teenuste direktiivi või kutsekvalifikatsioonide tunnistamise direktiivi puhul. Need õigusaktid on mööndatavasti tehnilised ja see raskendab kohaldamisprotsessi. Seetõttu on ELi institutsioonide ja liikmesriikide administratsioonide koostöö ülitähtis. Eriti kasulikuks on osutunud siseturu infosüsteem, mida kasutatakse teenuste jaoks. Ma usun, et võidame sellest, kui laiendame selle kasutamist teistele sektoritele. Palun siiski tungivalt, et liikmesriigid suhtuksid õigusaktide ülevõtmisse tõsiselt ning väldiksid võimaluse korral viivitusi, sest selle tulemusel toimib siseturg selle parameetreid arvestades allpool optimaalset taset. Lõpetuseks toetan tungivalt kodanike vajadust leida oma Euroopa õiguse kohaldamisega seotud probleemidele lahendus kiiresti ja minimaalsete kuludega. Selleks on vaja täiustada SOLVITi ressursse ning lisaks edendada aktiivselt seda vahendit probleemide mitteametlikuks lahendamiseks. Viimasena, kuid samatähtsana tuleb esikohale seada vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite leidmine.

 
  
MPphoto
 
 

  Ágnes Hankiss (PPE) , kirjalikult. (HU) Lubage mul kui parlamendi arvamuse koostajal dokumentidele avaliku juurdepääsu kohta lisada Euroopa Ombudsmani tegevuse aastaaruandele ääremärkusena mõned sõnad institutsioonilise läbipaistvuse kohta. Mul oli hea meel, et ombudsmani juures registreeritud kodanike kaebusi uurides pööras raporti autor Mariya Nedelcheva erilist tähelepanu läbipaistvuse ja hea halduse suhtele. Lissaboni lepingu tingimuste kohaselt on õigus heale haldusele muutunud õiguslikult siduvaks ning lisaks sellele õigusele on tähtis ka see, et isikuõigusi täielikult austataks.

Hiljutises arutelus Nikiforos Diamandourosega arutasime institutsioonilise läbipaistvuse ja andmekaitse hapra tasakaalu üle. Puudutasime konkreetselt Euroopa Liidu Kohtu juunis tehtud otsust kohtuasjas Bavarian Lager, mis tõi läbipaistvusteemalised arutelud tupikust välja. See on väga tähtis otsus, sest selles antakse suunised juhtumite puhuks, kus reaalne või tajutav ühine huvi on vastuolus õigusega isikuandmete kaitsele. Mul oli väga hea meel, et ka Nikiforos Diamandouros rõhutas põhimõtet, mille kohaselt võib isikuandmeid avalikustada ainult asjaosaliste isikute loaga.

Seetõttu arvan, et on oluline rõhutada, et toetan täielikult Euroopa Liidu institutsioonide töö läbipaistvamaks muutmisele ning sobivate haldusmeetodite aluse kehtestamisele suunatud jõupingutusi. Aastaaruande kohaselt on just selle eesmärgi edendamine Euroopa Ombudsmani tegevuse keskmes.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult.(LV) Toetan täielikult Euroopa Ombudsmani tööd. Tema visadus ja põhimõttekindlus on andnud konkreetseid tulemusi, sest ta täidab oma ülesannet auväärselt ja järjekindlalt. Lätis on kujunenud välja täiesti vastupidine olukord. Läti Saeima valis Romāns Apsītisi ametlikult ombudsmaniks. Tegelikult ei ole Romāns Apsītis alates ombudsmani ametisse asumisest 1. jaanuaril 2007. aastal õigupoolest üldse tööle hakanudki. Õnnetuseks ei ole ta tähele pannud, et Lätis on ligi 300 000 inimest, kellelt on võetud nende põhilised kodanikuõigused. Paistab, et Läti Vabariigi valitsus ja Saeima on valinud ombudsmani – Romāns Apsītisi –, kes on sobiv, vaikiv ja algatusvõimetu; kellegi, kes on pime Läti õigusaktide raskete rikkumiste suhtes. Ma tuletan teile meelde, et Romāns Apsītisi kohustused tema ametis on järgmised: 1. edendada võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise ennetamise põhimõtete järgimist, mis Lätis toimib hariduse valdkonnas; 2. edendada õigus- ja muude küsimuste objektiivset läbivaatamist mõistliku ajaperioodi jooksul: Läti on selles küsimuses Euroopa Kohtus kaotanud juba umbes kümme kohtuasja; 3. tagada inimõiguste rikkumiste küsimustes puudujääkide ennetamine. Lätis on umbes 300 000 inimeselt, kellest paljud on Lätis elanud kogu oma elu, ära võetud nende põhilised kodanikuõigused. Täna paneb sõna „ombudsman” Lätis inimesed muigama. Kui olukord ei muutu, siis võib selle asendada sõnaga „kloun”.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika