Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Philippe Juvini koostatud raport reklaami mõju kohta tarbija käitumisele (2010/2052(INI)) (A7­0338/2010).

  Philippe Juvin, raportöör. – (FR) Austatud juhataja, head kolleegid! Miks reklaami käsitlev raport? Sest reklaam võib olla parim ja ka halvim asi.

See võib olla halvim asi siis, kui see on eksitav, pealetükkiv, petlik, ei ole reeglitepärane, kui see lõppkokkuvõttes ei anna edasi seda, mida tarbija ootab – teavet. See võib olla parim asi sellepärast, et reklaam on ka majandusarengu imepärane tööriist. Reklaam õlitab majanduse rattaid ja nagu mõned inimesed on öelnud, annab hästi tehtud reklaam tarbijale ka võrdlusvõimaluse ning ergutab mõnes mõttes konkurentsi.

Reklaam ei ole midagi uut. Miks on siis aga vaja uut õigusakti, kui vanad on juba olemas? Sellel on mitu põhjust. Esiteks sellepärast, et tänapäeval ei ole reklaam enam selline nagu vanasti. Ma lugesin hiljuti ühest Ameerika aruandest (ent Euroopas on asjad üsna sarnased), et eelmise aasta 29. novembril oli internetikaubanduse päevakäive üle miljardi USA dollari. See tähendab internetikaubanduse ja ­reklaami vahendite märkimisväärset kasvu. Käesoleva raporti üks põhjendus on see, et mõnikord on reklaami reguleerivad õigusaktid viimastel aastatel esile kerkinud vahendite jaoks täiesti sobimatud.

Reklaam võib olla pealetükkiv ja üha enam see seda ka on. See tungib eraellu. Samuti on reklaaminduses midagi päris uut, mida neis õigusaktides ei käsitleta. Reklaam võib olla varjatud. Reklaam ei pruugi oma olemust avaldada. Kuulus näide on Facebook, üks sotsiaalvõrgustikest – uus vahend, mille kohta õigusaktid ei kehti –, kus inimeste rühmad annavad teada mõnest väidetavast tooteveast või muust sellisest. Kõik see võib tootemargi mõne päeva või nädalaga sõna otseses mõttes hävitada.

Seetõttu on selge, et eilne reklaam ei ole täiesti sama mis tänane reklaam, mis kasutab selliseid vahendeid, mida varem olemas ei olnud. Ma pean silmas käitumisharjumusi jälgivat reklaami, kindlale sihtrühmale suunatud reklaami, teie isiklike meilide lugemist. Kas keegi siinolijatest tahab või on nõus, et tema isiklikke e-kirju loetakse? Tõepoolest, reklaami eesmärgil seda tänapäeval tehakse.

Tegelikult, kolleegid, peame minu arvates mõtlema mõnele väga lihtsale väärtusele: eraelu puutumatusele, kõige tundlikumate inimeste kaitsmisele, sest me teame väga hästi, et lapsed kuuluvad nende kõige tundlikumate inimeste hulka, kes saavad käitumisharjumusi jälgivat reklaami – reklaami, milles arvestatakse nende harjumusi. Lapsed ei mõista, et see reklaam ei ole neile lihtsalt juhuslikult saadetud. See on nende isiklikele soovidele suunatud reklaam. Täiskasvanu võib sellest aru saada, aga laps mitte.

Niisiis toob uus tehnoloogia kaasa uued proovikivid – märkimisväärsed majandusega seotud proovikivid. Me saame aru, et tegelikult on see poliitiline arutelu. Osa asjatundjaid, kes eelkõige ei taha sekkumist reklaamimaailma, ütlevad, et probleem on lahendatud. Tõsi on ka see, et me kuuleme mõnda asjatundjat meile selgitamas, et veebilehtedel on tarbijatele hoiatuseks pikad ja väga üksikasjalikud konfidentsiaalsuseeskirjad. Teame, et neid pikki, arusaamatuid konfidentsiaalsuseeskirju ei loe tegelikkuses mitte keegi, ning kui loetaksegi, ei saada neist aru, sest neid on tegelikult võimatu lugeda. Me saame aru, et lõpuks jõuame sama küsimuse juurde tagasi. Reklaam peab olema aus, austama teisi inimesi ja austama eraelu. Tarbijaid ei tohi salaja jälgida ega nende teadmata neile reklaami suunata. Tarbijaid, kodanikke, tuleb austada.

Lugupeetud juhataja – ma lõpetan siinkohal –, seetõttu peab meil olema kaks eesmärki. Esiteks peab reklaam olema aus: ausam, lugupidavam, tõhusam ning austama rohkem eraelu ja ka kodanikke, s.t tarbijatest kodanikud peavad olema teadlikumad, nendega ei tohi manipuleerida, nad peavad olema paremini informeeritud ja teravama kriitikameelega. See on selle raporti põhieesmärk.

Austatud juhataja, kallid kolleegid, ma loodan, et te võtate selle raporti vastu ja hääletate täiskogus üldiselt selle poolt.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Raport reklaami mõju kohta tarbija käitumisele teeb mulle heameelt. Et raportis ei räägita hasartmängureklaamide reguleerimisest, tahaksin ma mainida, et internetiloteriid ja eriti nende reklaam ei tunne piire ning need on noortele hõlpsasti kättesaadavad. Seitse liikmesriiki keelustasid interneti-hasartmängud, kuid need on neis riikides endiselt kättesaadavad. Ma olen täiesti kindel, et hasartmängusõltuvuse halbu tagajärgi tuleb püüda ära hoida. Me peame propageerima lastele ja noortele suunatud hasartmängureklaamide keeldu kogu Euroopas, sest laste mõjutamine virtuaalloteriide reklaamidega seab nende tulevase elu ohtu samamoodi nagu mõjutamine alkoholi, sigarettide ja muude sõltuvust tekitavate ainete piiramatu reklaamiga. Pealegi ei kohaldata mõnikord kasiino- ja hasartmängureklaamide suhtes piiranguid isegi väljaspool internetti, nii et kasiinosid ja nende reklaame võib tihtipeale leida koolide vahetus läheduses. Ma loodan, et tänane arutelu annab komisjonile uue hoo hasartmängureklaamide keelu kehtestamiseks, sest selleks on vaieldamatult olemas avalik huvi.

  Antigoni Papadopoulou, (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Ma tunnustan raportöör Philippe Juvini tema raporti eest, mis käsitleb reklaami mõju tarbija käitumisele.

Raportis hinnatakse kehtivaid õigusakte, tuuakse esile nende kohaldamise probleemid ja ebaausad kaubandustavad ning rõhutatakse enesereguleerimise olulisust, tundlike tarbijate (nt laste, teismeliste ja vanurite) kaitset ja vajadust kasutada reklaami võimsa katalüsaatorina võitluses stereotüüpide ja eelarvamuste vastu.

Mina koostasin naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse ning mul on hea meel, et raportöör võttis kõiki meie soolise võrdõiguslikkuse ja inimväärikuse kaitse ettepanekuid arvesse. Ma tänan teda selle eest. Kutsun kõiki asjaosalisi üles tegema tihedat koostööd võitluses halvustavate või eksitavate reklaamide vastu, mis kahjustavad naiste kuvandit, ning edendama eluterveid väärtushinnanguid, et reklaam võiks avaldada soodsat mõju ühiskonna arusaamadele, milles austatakse inimväärikust ja soorolle.

  Christian Engström (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Sooviksin rääkida lõike 25 viimasest taandest, mis pannakse eraldi hääletusele ja mille me loodetavasti saame raportist välja jätta. Selles taandes on öeldud, et kui otsingumootorid kuvavad teatud otsisõnaga seotud reklaame – s.t keegi sisestab otsisõna ja selleks on kaubamärginimetus –, oleks selleks vaja kaubamärginimetuse omaniku luba.

See võib tunduda pealtnäha mõistlik, ent praegusel kujul läheb see täiesti vastuollu kaubamärgiõigusega. Esiteks registreeritakse kaubamärgid 45 erinevas kaupade ja teenuste klassis ning teil võib olla sarnane kaubamärk ühe ja sama registri eri klassides. See tähendaks näiteks seda, et kui keegi tahab kuvada sõnaga „golf” seotud reklaami, siis oleks kõigil selleks vaja Volkswageni luba.

Teine probleem on kaubamärkide arv. Euroopas on miljoneid kaubamärke. Ainuüksi Alicantes asuvas Siseturu Ühtlustamise Ametis on 600 000 kaubamärki ja neid on veel, nii et kui keegi tahaks reklaamida midagi seoses sõnaga silver (hõbe), peaks ta arvatavasti saama loa tuhandetelt kaubamärgiomanikelt. See pole lihtsalt teostatav. Kui see jõustuks – mida loodetavasti ei juhtu –, hävitaks see üsna kindlasti otsingumootoriäri Euroopas ning see hävitaks ka seadusliku reklaami ja konkurentsi. Seega palun ma kolleegidel hääletada...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Sooviksin alustuseks öelda, et on hea, kui Euroopa Parlamendis alustatakse arutelu ebaausate reklaamimisviiside üle, eriti seoses uute reklaamimismeetodite ja -tehnoloogia arenguga.

Uued digitaalside meetodid on reklaamiagentuuridele loonud suure hulga võimalusi. Ent uute reklaamimisvõimalustega kaasnevad uued probleemid seoses agressiivse reklaami, pettuse ning kergeusklike laste ja noorukite ärakasutamisega, mis seisneb nende tunnete jõulises ründamises. Internetireklaamide reguleerimine peab vastama reklaamikoostajate leidlikkusele ning vaja on piirata neid meetodeid ja võtteid, millega rikutakse eraelu puutumatuse kaitset või moraaliraamistikke või sekkutakse lapse loomuomasesse arengusse. Seetõttu peame keskenduma praeguste suundumuste põhjalikule analüüsile ja uurimisele, pöörama tähelepanu uutele eeskirjadele, millega piirata perekondade ja laste privaatsust rikkuvaid ning perekonna normaalset arengut kahjustavaid tehnoloogilisi vahendeid ja võimalusi, ning kohaldama neid eeskirju järjekindlalt.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Kõigepealt tahaksin tänada raportööri. Lähtudes väärtustest, mida mina järgin, arutasime üht viimase aja olulisemat teemat. Mulle valmistab muret vaid see, et see arutelu toimub nii hilisel tunnil. Raporti kohaselt on reklaamide suhtes kõige tundlikumateks isikuteks lapsed ja noorukid, kelle tahtevabadus pole veel küllalt tugev ja keda on lihtne mõjutada. See ei kehti üksnes kohatute, valelike või agressiivsete reklaamide kohta, vaid reklaamide kohta üldiselt, sest me elame uues maailmas, kus inimestele avaldatakse tohutut survet sobida tarbijaühiskonda juba varases eas. Lastesaadetes tuleks igasugune reklaam sõnaselgelt ära keelata.

Peale selle pean ma esile tooma just asjaolu, et noorukeid ei pruugi ohustada kõige enam isegi mitte tavapärane meedia nagu televisioon või raadio, vaid internetimaailm. Internetis on reklaam kõige pealetükkivam ja seal saab see sihttarbijale kõige suuremat kahju tekitada. Kõige jultunumad ettevõtted näitavad üles hoolimatust isegi isikuandmete vastu ja tungivad inimeste eraellu sotsiaalvõrgustikke kasutades. See tuleb kindlasti ära keelata ja selle eest tuleb karistada. Selles valdkonnas peame me kõik Euroopa Liidus meetmeid nõudma.

  Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ma toetan igati Philippe Juvini esitatud resolutsiooni ettepanekut reklaami mõju kohta tarbija käitumisele. Pidades silmas reklaami olulisust mitte ainult majanduse, vaid ka siseturu ja tarbijate seisukohast, on minu arvates vaja võtta meetmeid, et kõrvaldada negatiivne mõju, mida mõned reklaamimisviisid võivad neile avaldada.

Eriti väärtuslikuks pean raportööri hinnangut olemasolevale õigusraamistikule ja õigusloomega mitteseotud raamistikule ning selle tõlgendamisel ja rakendamisel ilmnenud puudustele, mis on takistanud soovitud tasemel ühtlustamist.

Me peame suunama oma jõupingutused ebaausate kaubandustavade vastu võitlemisele reklaamisektoris, laiendades olemasolevate õigusnormide kohaldamisala.

Ettepanekus pakutakse välja sobiv lahendus praegusele probleemile, mis seisneb õige tasakaalu leidmises võistlevate eelisvaldkondade (nt sõnavabaduse ja tarbijakaitse) vahel.

Lõpetuseks avaldan raportöörile ja variraportööridele veel kord tunnustust.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Viimastel aastatel uute suhtlusvahendite kaudu levima hakanud erisugused reklaamid on muutunud ühiskondlikuks nähtuseks, millega kaasneb tavatarbija usalduse ärakasutamise oht.

Minu arvates nõuab tarbijakaitse selles valdkonnas vähemalt minimaalset õiguslikku alust. Ma nõustun raportööriga ja avaldan talle kiitust raporti ja selle eest, et – nagu mõned eelmised sõnavõtjad on juba öelnud – ta näeb teemat nii paljutõotaval viisil ja tegutseb eelkõige selliste tundlike rühmade nagu laste ja noorukite huvides. Arstina toetan ma seda veendunult. Me peame ära hoidma tahtliku pettuse, kus tarbijad lähtuvad otsuste tegemisel teabest, mis neile jäänud mulje kohaselt põhineb objektiivsetel faktidel või tõestatud uuringutel, ehkki teave on vaid turundusliku või kaubandusliku sisuga. Mind teeb ärevaks otseselt eratarbijatele suunatud reklaamimisviiside teke (nt e-kirjade lugemine kolmandate isikute poolt, kes kasutavad nende sisu ära kaubanduslikul eesmärgil). Ettevõtete kasutatavad reklaamimisviisid peavad igal juhul austama erakirjavahetuse konfidentsiaalsust ja vastama eraelu puutumatust kaitsvatele õigusaktidele.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Selles on raske kindel olla, eriti kui võtta arvesse reklaami mõju inimeste käitumisele. Iga päev ilmub üha uusi uuringuid ja neil kõigil on erisugused tulemused.

Sellest hoolimata tasub reklaam ennast ära. Eraettevõtted kulutavad miljoneid raadio-, tele- ja ajalehereklaamidele ning varjatud reklaamile (nt sponsorluse teel). Selle hindamisel tekib aga dilemma. Ühelt poolt ütlevad inimesed, et üks võimalus alkoholismi ravida on keelustada selle reklaamid. Ometi oleme näinud, kuidas narkootikumide kasutamine on viimastel kümnenditel järjest rohkem levinud, kuigi nende ebaseaduslikkuse tõttu neid ei reklaamita ja neid ei saa ka avalikult osta.

Seetõttu on minu arvates vaja sõltumatut analüüsi ja korralikke ELi tasandi uuringuid, kuhu poleks kaasatud ühtegi õigustatud huvidega rühma, et teha kindlaks, mis on tegelikult hea või halb, mis on kasulik ja mis mitte. Alles seejärel saame seda valdkonda asjakohaselt reguleerida. Minu arvates tehakse meil ilma selleta päevast päeva igasuguseid uuringuid, mis annavad niisuguseid tulemusi, nagu uuringute tellijad soovivad.

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Ma tänan komisjoni ja eelkõige asepresident Redingi nimel raportööri selle väärtusliku raporti eest, milles analüüsitakse mitmeid olulisi moodsa reklaami mõju ja tarbijakäitumise tahke. Et selgitada välja, kuidas on kõige parem interneti ja uue tehnoloogia arengust tingitud probleeme lahendada, on komisjon aastatel 2009–2010 pidanud olemasoleva andmekaitsealase õigusraamistiku teemal põhjalikke konsultatsioone.

Konsulteerimise käigus leiti kinnitust, et praeguste ELi andmekaitsealaste õigusaktide aluseks olevad põhimõtted peavad endiselt hästi paika. Ent samuti sai selgeks, et EL vajab terviklikumat ja ühtsemat käsitlust isikuandmete kaitse poliitikast, mida kohaldatakse ELis ja mujal. Selle tulemusena võttis komisjon 4. novembril vastu teatise tervikliku lähenemisviisi kohta isikuandmete kaitsele Euroopa Liidus.

Internetireklaamid toovad Euroopa kodanikele palju kasu, eelkõige sellega, et võimaldavad neile vaba juurdepääsu teenustele. Paljude reklaami suunamise viisidega – ribareklaamide, kontekstiliste ja teatud otsingutega seotud reklaamidega jne – ei kaasne mingit jälgimist ning need suurt muret ei tekita. Minu kolleeg, asepresident Neelie Kroes kutsus majandusharu üles looma käitumisharjumusi jälgiva internetireklaami jaoks eneseregulatsiooni raamistikku, mis põhineb ELi õigusraamistikul ning neljal põhimõttel, milleks on tõeline läbipaistvus, asjakohane kinnitus või nõusolek, kasutajasõbralikkus ja tõhus täitmine. Komisjon jälgib majandusharu jõupingutusi, et hinnata, kas on vaja rohkem reguleerimist.

Aasta tagasi vastu võetud telekommunikatsioonireformiga karmistati ja selgitati eraelu puutumatust käsitlevaid ELi eeskirju seoses e-kirja teel saadetavate reklaamide ja suhtluse konfidentsiaalsusega. Samuti pandi sellega liikmesriikidele selge kohustus kehtestada heidutavad sanktsioonid ning tagada, et pädevatel asutustel oleksid nende sanktsioonide jõustamiseks olemas nii vajalikud volitused kui ka vastavad vahendid. Liikmesriigid peavad need sätted oma õigusaktidesse üle võtma 2011. aasta maiks.

Komisjon tunnistab, et ebaausate kaubandustavade direktiivi ülevõtmisel esinevad liikmesriigiti teatud erinevused. Komisjon leiab, et need erinevused, millest osa lahendab komisjon liikmesriikidega tehtava koostöö käigus, on tähtsusetud ja et soovitud ühtlustamistase näib olevat saavutatud.

Üldklauslite kasutamine jätab liikmesriikidele veidi mänguruumi, kuid samal ajal tagab, et direktiiv toimib ka tulevikus. Sellega seoses on ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamise suunised üks komisjoni algatusi, mille mõte on veenduda täieliku ühtlustamise tõhususes, teisisõnu tagada, et samu eeskirju tõlgendatakse ja kohaldatakse liikmesriikides ühtemoodi. Nagu raporti projektis soovitati, jätkame kindlasti tööd suuniste kallal ja ajakohastame seda dokumenti, et võtta arvesse uusi probleeme ja sündmusi. Samuti arendab komisjon välja õigusaktide, kohtupraktika ja teadustööde andmebaasi, mis aitab kaasa direktiivi ühetaolisele kohaldamisele liikmesriikides.

Mis puudutab reklaamiga seotud väiteid sotsiaalvõrgustikesse, foorumitesse ja blogidesse postitatud kommentaaride kujul, on oluline märkida, et iga kord, kui tarbijad esitavad ettevõtja nimel tegutsedes ja/või tema poolt ükskõik mis viisil rahastatuna teatud märkusi, ilma et see arvamusest või väitest selguks, käsitleb ebaausate kaubandustavade direktiiv seda tõepoolest varjatud reklaami vormina. Kui tegemist on vaid arvamustega, siis ei kuulu need loomulikult reklaami alla.

Sellega seoses leiab komisjon, et turustamist käsitlevad õigusaktid ei ole kõige sobivam vahend, sest küsimus on sõnavabaduses. Direktiiv sisaldab siiski konkreetseid kaitsemeetmeid tundlike tarbijate kohta. Vanus on tegur, mida riiklikud asutused peavad kaubandustava aususe hindamisel arvesse võtma. 2011. aastal valmiv ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamise aruanne põhineb liikmesriikide kogemusel, sealhulgas lastele ja noorukitele suunatud reklaami valdkonnas, niivõrd kuivõrd andmed selle kohta on kättesaadavad.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval kell 12.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Tiziano Motti (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma ühinen paljude Philippe Juvini seisukohtadega, mis puudutavad reklaami mõju tarbija käitumisele. Ent minu arvates saab suhtlusvõrgustikes, foorumites ja blogides kommentaare – millel on oma olemuselt oht saada tänapäevaseks „varjatud reklaamiks” – levitamast takistada nii, et pigem tehakse kindlaks need uued õigusrikkumiste vormid, mida internet soodustab, ja laiendatakse andmete säilitamise eeskirju interneti sisuteenuse pakkujatele, kui kasutatakse abinõuna tsensuuri, sest mina pean esmatähtsaks austada igaühe õigust avaldada oma arvamust ka internetis, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et see rikub seadust. Mind hämmastab, et inimesed mõtlevad selliste foorumisse postitatud kommentaaride tsenseerimisele, mis nende arvates võivad mõjutada tarbijate ostuotsuseid, aga peavad eraellu tungimiseks kehtiva, andmete säilitamist käsitleva direktiivi 2006/24/EÜ laiendamist, mis võimaldaks kindlaks teha pedofiilid, kes otsivad sotsiaalfoorumite kaudu lastega kontakti seksuaalsuhte eesmärgil. Kas siin on tegemist topeltstandarditega? Tarbijaid, eriti noorimaid tarbijaid, tuleb varjatud reklaami eest kaitsta. Sama oluline on aga kaitsta sõnavabadust, mis on üks meie demokraatia alustalasid. Seetõttu loodan, et asjaomastele asutustele saab internetikurjategijate kindlakstegemiseks vajalikud vahendid anda direktiivi 2006/24/EÜ laiendamise teel, et see hõlmaks sisupakkujaid, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi 23. juuni 2010. aasta deklaratsioonis P7_DCL(2010)0029.