Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on väliskomisjoni nimel Traian Ungureanu koostatud raport ELi Musta mere piirkonna strateegia kohta (2010/2087(INI)) (A7-0378/2010).
Traian Ungureanu, raportöör. – Lugupeetud juhataja! Täpselt kolm aastat tagasi kiitis Euroopa Parlament heaks Musta mere sünergia. See oli esimene samm ühtse poliitika poole ühes Euroopa tundlikumas piirkonnas ja see oli õige samm, sest Musta merd hinnatakse – ja kardetakse – nüüd laialdaselt kui poliitiliste, strateegiliste ja julgeolekualaste lootuste, eeliste ja püüdluste sõlmpunkti.
Nüüd saame oma poliitikat selles piirkonnas edasi arendada. Euroopa Parlament saab ELi poliitika ajakohastamisel täita ülimalt tähtsat osa, mille tulemusel saab sellest täieõiguslik ELi strateegia. See ongi tegelikult väliskomisjoni ja kogu Euroopa Parlamendi kolleegide toetusel algatatud raporti põhiidee.
Kuid milleks on Musta mere kohta vaja uut raportit ja milleks on vaja ELi Musta mere piirkonna strateegiat? Mõni ütleb, et Must meri on väike meri. See on tõepoolest nii, aga kui vahetame geograafilise kaardi strateegilise kaardi vastu, muutub Must meri ilmatu suureks. Mängu tuleb veel üks tegur – Must meri muutub üha mustemaks.
Pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist on Must meri nüüd osaliselt ELi sisemeri. Selle piirkonna arengusuunad on aga sageli ettearvamatud – pinged kogunevad ja arusaamatusi esineb palju. Musta mere piirkonna kokkuvõtliku analüüsi tulemusel võib järeldada, et tõsised probleemid on piirkonnas püsinud või isegi süvenenud. 2008. aasta Gruusia ja Venemaa sõda, lahendamata ja külmutatud konfliktid ning murettekitav demokraatia nõrgenemine Ukrainas ja Venemaal on kõik väga ebasoodsad muutused ning ilmekad näited piirkonna julgeolekuriskidest.
Kui vaatleme ELi tegevuse praegusi tulemusi selles piirkonnas, on need pehmelt öeldes vastakad. Musta mere piirkonda käsitlevas ELi poliitilises lähenemisviisis on puudu järelevalve-, hindamis- ja reageerimismehhanismid. Musta mere piirkond ei ole Brüsseli aruteludes piisavalt nähtav ning ELi rahalisi vahendeid eraldatakse piirkonnale killustatult ja keeruliselt.
Toetudes kolm aastat tagasi vastu võetud Musta mere sünergia tugevatele külgedele, peaks ELi uus Musta mere piirkonna strateegia looma tugevama poliitika ja konkreetsed vahendid. Lubage mul nimetada kaht raportis esitatud soovitust. Esimene puudutab vahendite piisavust: kui EL soovib olla Musta mere piirkonnas põhiosaline, peab ta rakendama piisavalt nii rahalisi kui ka inimressursse. Eraldi rea lisamine ELi eelarvesse on hädavajalik. Teine soovitus on töötada välja ELi tegevuskava koos selgete eesmärkide ja ülesannetega, millega kaasneksid asjaomaste riikide ministrite korrapärased kohtumised.
ELi Musta mere piirkonna strateegias ei tohiks ühtegi piirkonna riiki alahinnata ega ülehinnata. Kaasamise ja piirkondliku vastutuse põhimõtted peaksid kajastuma nii Türgi ja Venemaa kui ka kõikide teiste piirkondlike partnerite tähtsas rollis piirkondliku koostöö edu saavutamisel.
Lõpetuseks soovin tänada kõiki oma kolleege väga kasuliku toetuse eest raporti lõppversiooni koostamisel. Minu arvates oleme kõik nõus, et Euroopa Parlament ootab komisjonilt ja nõukogult raporti elluviimist. ELi strateegiline ja kasutoov osalemine Musta mere piirkonnas peaks saama tõelisuseks.
Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Mul on väga hea meel, et Musta mere piirkond on Euroopa Parlamendi tegevuskavas tähtsal kohal. See piirkond on Euroopa Liidu jaoks oluline ja meil tuleb sellele keskenduda, et arvestada selle ülimat tundlikkust.
Soovin tänada ja tunnustada väliskomisjoni raportööri Traian Ungureanut suurepärase ja väga sisuka raporti eest. Raport ja selles esitatud soovitused on paljudes punktides huvitavad ja uuenduslikud.
Pärast viimast laienemist on Must meri ka ELi meri. Me vastutame selle eest samamoodi nagu kõikide teiste meiega piirnevate vesikondade eest. Meil tuleb uude vastutusalasse suhtuda otsusekindlalt.
Euroopa naabruspoliitika raames on meil seda piirkonda käsitlev algatus juba olemas: see on Musta mere sünergia. Peame siiski möönma, et selle rakendamine on osutunud palju raskemaks, kui arvasime. Piirkonnas elavad inimesed ei rõõmusta just kõige üle, mida me teha soovime.
Just neil põhjustel on Euroopa Parlament valinud meetodi, mis põhineb piirkondlikul vastutusel ja dialoogi edendamisel. Usutavasti on see nüüd õige vaatenurk, millest peaksime lähtuma, kuid lubadused on usaldusväärsed vaid siis, kui need muudavad piirkonna rahva olukorda otseselt paremaks.
Niisiis kujutabki raport, mis käsitleb uue Euroopa Liidu Musta mere piirkonna strateegia väljatöötamist, endast meie lubadust piirkonnale ja seal asuvatele liikmesriikidele toetada neid igati nende erilise geograafilise olukorraga seotud probleemide lahendamisel.
Mõistame, et Musta mere piirkonna strateegiat ei tohiks pidada juba tehtavate pingutuste, eriti Musta mere sünergia aseaineks. Pigem on see kõikehõlmav raamistik, kust leiab suuniseid kogu Euroopa Liidu tegevuse kohta selles piirkonnas.
Musta mere piirkonna strateegia on täiuslik võimalus vaadata läbi meie piirkonnaga seotud huvid, sealhulgas strateegilised, poliitilised ja majanduslikud huvid, ning arutada, kuidas neid parimal viisil ellu viia. Euroopa Parlament on teinud kindlaks asjakohased valdkonnad, mille jaoks tuleks välja töötada strateegia. Need on hea valitsemistava, julgeolek ja energeetika, transport, keskkond, kaubandus, kohalik majanduslik areng ning sotsiaalne ja inimareng.
Strateegia koostamine annab ka võimaluse lisada piirkonnas toimuvale veel meremõõde. Komisjon töötab praegu välja kõikehõlmavat paketti, milles käsitletakse merenduspoliitika algatusi, loodusvarade majandamist ja võitlust ebaseadusliku kalapüügi vastu.
Saame tugineda oma oskusteabele, mis sisaldub teistes strateegiates, näiteks ELi Läänemere piirkonna strateegias ja ELi Doonau piirkonna strateegias. Doonau piirkonna strateegia peab ilmselgelt olema seotud Musta mere piirkonnaga. Me teame aga, et iga Euroopa vesikond on erinev. Seetõttu peame tagama, et kõiki tulevasi ELi strateegiaid kohandatakse nende vesikondade valdkondlike iseärasuste, majandusliku ja sotsiaalse arengu, keskkonna ja energeetika, infrastruktuuri ja loodusvaradega.
Raport ELi Musta mere piirkonna strateegia väljatöötamise kohta sisaldab ülevaadet piirkonna tulevastest probleemidest, kuid aitab luua ka kindlaid suhtluskanaleid piirkonna partnerriikidega, et tagada strateegia sujuv ja tõhus rakendamine. Meil tuleb seda võimalust kasutada, et pidada laialdaselt nõu kõikide sidusrühmadega, alates oma piirkondlikest partneritest ja lõpetades parlamendi osalusega.
Ütlen veel kord, et raport teeb heameelt, ja me lähtume selles soovitatust kindlasti. Euroopa välisteenistus ja komisjoni asjaomased talitused teevad jõupingutusi Musta mere piirkonna strateegia koostamiseks ja me loodame selles nii teie kui ka nõukogu toetusele.
Metin Kazak, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. – (BG) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, kallid kolleegid! Avaldan kõigepealt kiitust Traian Ungureanule. Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostajana on mul hea meel, et mõni meie ettepanek on lisatud raporti põhiteksti.
Mulle teeb rõõmu, et Must meri on, nagu juba mainitud, pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist 2007. aastal piltlikult öeldes saanud Euroopa mereks. Seetõttu on selle kohta vaja koostada üldine Euroopa strateegia, millega kaasneb päris palju halduslikke ja rahalisi vahendeid ning hea koordineerimine ja aruandlus.
Põhiülesanne on kaasata uude strateegiasse projektipõhine lähenemisviis. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühist huvi pakkuvatele valdkondadele, näiteks keskkonnale, energeetikale, transpordile ja infrastruktuurile, mis etendavad otsustavat osa säästva arengu jaoks selles piirkonnas.
Samuti on vaja tihedat koostööd parlamentide tasandil näiteks Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni parlamentaarse assamblee ja WTOga ning Musta Mere Kaubandus- ja Arengupangaga. Lõpetuseks leian, et peaksime kaaluma ka teisi piirkondlikke algatusprogramme, kuid samas ei tohiks need strateegiat varjutada.
Silvia-Adriana Ţicău, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (RO) Austatud juhataja! Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon toetab täielikku turgude ja õiguslikku integreerimist ELi energiaõigusaktide alusel ning julgustab laiema Musta mere piirkonna riike osalema energiaühenduse asutamislepingus, samuti julgustab ELi, Euroopa Investeerimispanka ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka toetama energiainfrastruktuuri ajakohastamist Musta mere piirkonnas.
Me rõhutame Euroopa lisandväärtust ja vajadust edendada lõunakoridori, et suurendada ELi varustuskindlust. Sellised projektid nagu Nabucco gaasijuhe – mis on ELi üks esmatähtsatest projektidest – koos Aadria mere gaasijuhtme, üleeuroopalise naftajuhtme, Türgi–Kreeka–Itaalia gaasiühenduse ja Aserbaidžaani–Gruusia–Rumeenia gaasiühenduse projektidega kinnitavad veel kord ELi osaluse tähtsust Musta mere piirkonnas, kuid ka täiendavat vajadust tihendada koostööd piirkonna riikide vahel. Me toonitame, kui tähtis on luua piirkondlik teadus- ja haridusvõrgustik laiemas Musta mere piirkonnas ja ühendada see GEANTiga, ning kutsume komisjoni üles jätkuvalt toetama piirkonda käsitlevaid teadusprojekte.
Lugupeetud juhataja, lõpetuseks kutsun komisjoni üles töötama piirkonna kohta välja Euroopa Liidu strateegia koos tegevuskavaga. Me rõhutame vajadust ühendada käesolev strateegia ja ELi Doonau piirkonna strateegia.
Victor Boştinaru, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Transpordi, energeetika, stabiilsuse, julgeoleku ja keskkonna vaatevinklist on Musta mere piirkonna tähtsus ELi jaoks ilmne. Seepärast avaldab seda piirkonda käsitlev ELi strateegia piirkonnale ja kogu ELile kindlasti ülimalt soodsat mõju.
Regionaalarengukomisjon usub, et strateegia abil on võimalik piirkonda tuua majanduskasv ja säästev areng. Kuid samuti leiab ta, et täieliku tõhususe saavutamiseks tuleb kaasata kõik piirkonna riigid, hoolimata sellest, kas nad on ELi liikmesriigid või mitte. Strateegia elluviimiseks peab tegevus olema kooskõlastatud, kuid kas kooskõlastatus saab eksisteerida kõiki riike korralikult kaasamata? Kooskõlastamine on kindlasti vajalik ka seoses Doonau piirkonna strateegiaga, millest peaks varsti saama eesistujariigi Ungari tähtis eelisvaldkond.
Ühtse lähenemisviisi kasutamist ja piirkondadevahelist piiriülest koostööd tuleks edendada kõikides strateegia valdkondades, kuid eelkõige transpordi, energeetika ja keskkonna vallas.
Elmar Brok, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, kallid kolleegid! Tahaksin raportööri tänada suurepärase töö eest, mille käigus ta ühendas kõikehõlmaval moel paljud ideed. See aitab meid meie tulevastes jõupingutustes.
Peame aru saama, et koostööd Musta mere piirkonnas ei tohi segi ajada idapartnerluse ega meie strateegiliste suhetega Türgi ja Venemaaga. Need on eri teemad ja see koostöö neid ei asenda. Teisalt on minu arvates väga põnev, et nii erinevaid rühmi on võimalik teatud küsimustes kokku viia eesmärgiga koostada ühtne poliitika, mis on meie endi huvides ja aitab ka asjaomaseid riike. Selline koostöö võib soodustada vastukäivate poliitiliste ja majanduslike huvide ühendamist, et tulevased vaidlused oleksid vähem pingelised ja ohtlikud ning et meie tööd näiteks idapartnerluse raames ei tõlgendataks selliselt, nagu oleks see suunatud kellegi konkreetse vastu, vaid et kõike peetaks üksteist täiendavaks. Mis puutub aga Euroopa vaatenurka, siis see koostöövalmidus ei tohiks välistada meie eeldust, et näiteks idapartnerlus nende riikidega annab teistsuguseid tulemusi kui Venemaa jaoks koostatud arengustrateegiad. Meil peab olema võimalik neil vahet teha ja volinik teab kindlasti hästi, et just nii see peabki olema. Siiski on Musta mere koostöö sel põhjusel nii Euroopa Liidu, Venemaa, Türgi kui ka ülejäänud selle piirkonna riikide – kellest enamik on hõlmatud idapartnerlusega – huvides. Arvan, et see edendab märkimisväärselt Euroopa majanduslikku ja poliitilist stabiilsust, ning loodetavasti saame volinikuga teha tihedat koostööd, et sellel teel edasi liikuda.
Ioan Mircea Paşcu , fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Must meri on värav Euroopasse sisenemisel ja sealt väljumisel ning seepärast tuleb sellesse nii ka suhtuda. Tegemist ei ole kauge väheolulise paigaga, millele me aeg-ajalt tähelepanu pöörame.
Tegelikult on see piirkond meie päevakorda juba teemasid lisanud ja teeb seda ka edaspidi, olgu nendeks gaasitransiidi katkestus 2006. ja 2008. aastal või Gruusia sõda 2008. aastal. Vaatamata neile tõenditele ja piirkonna osatähtsuse tunnistamisele ei saa Musta mere piirkond ikka veel ELilt nii palju tähelepanu, kui ta on ära teeninud, kuigi teatud mõttes oli EL nende probleemidega tegelema sunnitud, kui Bulgaaria ja Rumeenia said 2007. aastal selle liikmeks.
Tagantjärele tundub, et Musta mere sünergia, mis töötati välja üsna pea pärast nende kahe riigi vastuvõtmist, on kiiruga kokku pandud dokument, mille mõte oli täita tühi koht või must auk – sõltuvalt teie eelistusest –, millega ELil tuli peaaegu üleöö tegelema hakata. Sellele osutab tõsiasi, et pärast kõnealuse algatuse esimest läbivaatamist 2008. aastal ei ole midagi kaalukat toimunud ja me ei ole selle rakendamisel eriti kaugele jõudnud, nagu ka raportis mainitakse.
Minu arvates on sellel kaks peamist põhjust. Esiteks puudub ELi liikmesriikidel ilmselgelt huvi ja tahe selle piirkonnaga otsustavalt tegelda. Nüüd, kui raha napib, on selleks veel vähem soovi kui varem.
Teiseks on esialgses eelduses, millel sünergia põhines ja mis seisnes selles, et sellest alast peaks saama ühtne ja koostööd tegev piirkond, nii et EL pööraks talle tähelepanu ja annaks materiaalset toetust, eiratud lihtsat tõde, et vaid 20 aastat tagasi nägi piirkond välja hoopis teistsugune. On ebarealistlik või – mulle küll ei meeldi nii öelda – lausa pahatahtlik oodata, et nõnda keeruline ja eripalgeline ala muutuks ühtseks ja omandaks isikupärase identiteedi nõnda lühikese aja jooksul. Ehk paraneb olukord idapartnerluse ülevaatamise raames.
Ivo Vajgl, fraktsiooni ALDE nimel. – (SL) Lugupeetud juhataja! Raportis, mille kolleeg Ungureanu koostas nii pühendunult ja koostööd edendaval viisil – mille eest ma teda ka tänan –, juhitakse taas meie tähelepanu piirkonnale, mida iseloomustab mitmekesisus. See mitmekesisus esineb nii poliitilistes süsteemides, kultuuritraditsioonides, usundites, seisundites ja püüdlustes, kui rääkida Euroopa Liidule lähemale liikumisest, majandusarengu tasemes, loodusvarade olemasolus ja loomulikult uues tekkinud olukorras, sest arutelu all olevasse piirkonda kuuluvad kolm Euroopa Liidu liikmesriiki.
Meie jaoks on Musta mere piirkond eriti huvipakkuv oma geostrateegilise asukoha pärast, millega kaasneb kas lisandväärtus või tõsine oht meie julgeolekuhuvidele. Seda silmas pidades tõstan ma eriti esile energiajulgeolekut ja Euroopa Liidu jätkusuutliku energiavarustuse tagamist, infrastruktuuri ja meie võimalusi mõjutada piirkonnas konfliktide ja lahtiste küsimuste lahendamist ning partnerlussuhete arendamist Venemaa ja Türgiga. Kõike seda on võimalik saavutada piirkonna riikide põhjalikuma kaasamise ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja teiste piirkonnas asuvate organisatsioonide ja võrgustike, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustike osalemise kaudu. Just nemad vajavad meie erilist tähelepanu ja tunnustust.
Meil ei ole selleks vaja uusi institutsioone. Selle asemel tuleb meil tagada korrapärane rahastamine ja suurem poliitiline osalus. Volinik, ma usun, et suudate selle raporti hästi ellu viia, ja ootan suure huviga koostööd teiega.
Werner Schulz, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Kui soovime, et Musta mere piirkond muutuks stabiilseks, turvaliseks, demokraatlikuks ja jõukaks, ning kui tahame sealsed võimalused ellu viia ja probleemid lahendada, on meil vaja terviklikku strateegiat. Resolutsioonis püüeldakse selle eesmärgi poole ja seepärast avaldab minu fraktsioon sellele toetust. Selle põhjus on ka asjaolu, et paljud meie ettepanekud on raportisse lisatud, näiteks lahendamata konfliktidega tegelemine piirkonnas, kodanikuühiskonnaga tehtava koostöö parandamine, inimestevaheliste projektide toetamine ning väikeprojektide edendamine piiriülese koostöö raames.
Peale selle soovime jätkusuutlikku energiapoliitikat, suuremat energiatõhusust ning akadeemiliste ja tudengite võrgustike loomist. Sellegipoolest kritiseeriksin ma asjaolu, et raportis puudub ühtne seisukoht piirkonna energiainfrastruktuuri küsimuses – nimetaksin siinkohal Nabucco ja South Streami projekti. Ma ei mõista, miks lükati tagasi meie üleskutse naftaplatvormide rangemaks järelevalveks Mustal merel. See on pärast Mehhiko lahe katastroofi hädavajalik. Seepärast esitame selle muudatusettepaneku täna uuesti.
Paweł Robert Kowal, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Minu arvates on koostatud dokument toetuse ära teeninud, nii et kiidan selle oma fraktsiooni nimel heaks. Tahaksin rõhutada, et nüüd on Musta mere sünergia vaja uuesti läbi mõelda. Üllad kavatsused ei ole kõikidel juhtudel avaldunud sünergia tõhusa kasutamisena ja on väga hea, et raportöör seda esile tõstab. Niisiis on minu arvates praegu volinik Füle kõige tähtsam ülesanne püüda jõuda selgusele meie ettevõtmistes selles Euroopa piirkonnas ja näidata, et naabruspoliitika on meie eelisvaldkond. Muud küsimused peaksid jääma teisele kohale. Selline mõtteviis tagab minu arvates, et Musta mere sünergia tõhustub tulevikus eelkõige energeetika valdkonnas. Sünergia võiks olla hea vahend ka näiteks Gruusia toetamisel demokraatlikes ja majanduslikes muutustes, mis on seal viimastel aastatel toimunud. Kõige tähtsam ja hädavajalikum samm on praegu aga korraldada selles Euroopa osas algatusprogramme, et me ei saaks nende üle ainult uhked olla, vaid et need aitaksid tõepoolest tõhusalt mõnd konkreetset eesmärki täita.
David Campbell Bannerman, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Musta mere piirkonna üle arutledes tuleb mulle pähe sõna „ettevaatus”. Siin peavad kõik olema ettevaatlikud.
Musta mere piirkond on Venemaa tagaõu. Venemaa laevastik on ankrus Krimmis Sevastopolis, Krimmi sõja veriste lahinguväljade lähedal. Me oleme näinud kahetsusväärset Gruusia konflikti, milles olid süüdi mõlemad pooled. Kui Gruusia oleks olnud NATO liige, oleksid tagajärjed olnud katastroofilised. Kuigi ma toetan Gruusia iseseisvust, ei ole mõistlik Vene karu tema enda koopas torkima minna.
Peale selle on seal veel Türgi, kellega EL mängib, pakkudes talle liikmesust vaatamata tõsiasjale, et sellised liikmesriigid nagu Prantsusmaa panevad taotlusele veto peale. Vaid 4% Türgi maismaast asub Euroopas. Ta ei peaks kuuluma ELi. Türgi ninapidi vedamisega kaasnevad aga tõsised ohud. Pettumus võib panna Türgi pöörama oma pilgu islamiäärmuslaste poole.
Kõige selle aluseks on aga asjaolu, et Must meri on Kaspia rohkete nafta- ja gaasivarude sõlmpunkt. Igal juhul tuleb olla ettevaatlik.
Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Lugupeetud juhataja! Soovin ühineda istungisaalis väljendatud enamuse arvamustega ja ühtlasi tänan raportööri tema raportis sisalduvate saavutuste eest. Must meri, mida nimetati antiikajal Pontus Euxinuseks, on Euroopa jaoks geostrateegilises ja majanduslikus mõttes alati väga tähtis olnud. Sama tähtis on see praegusel ajal.
Seepärast on hädavajalik, et see strateegia kajastuks reaalsetes tegudes, sest meil on praegu taas arutelu, kuid minu mäletamist mööda oli meil alles üsna hiljuti sama teema arutlusel. Sel põhjusel soovin ma põhimõtteliselt joonida alla sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmete öeldu ja toetada eelkõige mõtet näha strateegia rakendamiseks ette eraldi eelarverida.
Niisiis kutsun ma komisjoni üles tegutsema. Vaid piisavate rahaliste vahenditega suudame täna siin istungisaalis välja öeldud sõnad muuta tegudeks, mis mõjutavad Euroopa kodanikke.
Iuliu Winkler (PPE). – Austatud juhataja! Alustuseks kiidan Traian Ungureanut algatuse eest Musta mere piirkonna raporti koostamisel. Samuti on mul hea meel toetuse eest, mida avaldasid paljud eelkõnelejad, minu silmapaistvad kolleegid, kes on võtnud oma kohustuseks edendada Euroopa uut kujutlust Musta mere piirkonnast.
Must meri on tõepoolest saanud osaliselt Euroopa Liidu sisemereks. Kui võtta arvesse piirkondlikku stabiilsust, demokratiseerimist ning sellega seotud energiajulgeoleku, majandus- ja kaubandusküsimusi, ei ole võimalik Musta mere geostrateegilist tähtsust üle hinnata. Usun kindlalt, et selle piirkonna potentsiaalist peaksime kasu saama meie, EL, mitte keegi teine.
Nimetatud eesmärgini jõudmiseks peab Euroopa Liit tuginema rohkem selles piirkonnas asuvatele liikmesriikidele, loobuma mineviku tugipunktidest ning näitama üles rohkem paindlikkust, juhtimisoskust ja ettenägemisvõimet. Puudutamata laienemisprotsessiga seotud teemasid, soovin ma pöörduda ühe sõnumiga kõikide Musta mere skeptikute poole. Igasugune ELi lõimumise aeglustumine annab selle piirkonna demokraatlikule arengule tagasilöögi. Seega võib Euroopa Liitu keskpikas ja pikas plaanis ohustada ebastabiilsus, mille tagajärgi on raske hinnata ja veelgi raskem ohjeldada.
Kokkuvõttes on ELil oma Musta merd vaja ja meil tuleb selle piirkonna jaoks koostada terviklik strateegia. Komisjonil tuleks Musta mere piirkonna strateegia koostada raportööri esitatud soovituste põhjal. Täna peaks Euroopa Parlament seda strateegiat igati toetama.
Maria Eleni Koppa (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Me arutame täna ülimalt tähtsat raportit, milles käsitletakse üht erilist Euroopa Liidu lähedal asuvat ala: Musta mere piirkonda. See piirkond ühendab ELi liikmesriike ja riike, mis on piirkondliku koostöö jaoks olulised. Seepärast on meil ühine vajadus tagada, et Musta mere ümbruses valitseb rahu, demokraatia, turvalisus ja stabiilsus.
Meil on kindel kootööraamistik Musta mere sünergiana, mis sai alguse mõni aeg tagasi, kuid see ei ole andnud käegakatsutavaid tulemusi. Selle edukas rakendamine kõikide osalevate riikide tegevuse kaudu tugevdaks ühiste väärtuste põhjal meie suhteid veelgi. See peab täiendama kehtivat Euroopa naabruspoliitikat ja idapartnerlust.
Stabiilsus ja julgeolek Musta mere ümbruses mõjutab Euroopat otseselt. Niisiis jagab Euroopa Liit vastutust konfliktide rahumeelse lahendamise edendamisel ja usalduse suurendamisel. See piirkond on Euroopa Liidule tähtis eelkõige energia- ja transpordiühenduste pärast. Demokraatia tugevdamine ja jõulisem õigusriigi süsteem soodustab kaubandust, investeeringute tegemist ja inimeste vaba liikumist.
Toetan igati arvamust, et Musta mere sünergia jaoks tuleks luua eraldi eelarverida. See aitab piirkonda tulemuslikult ajakohastada. Meie ülesanne on kasutada oma poliitikat selleks, et tuua need riigid Euroopale veel lähemale, sest see toob kasu meile kõigile.
Adina-Ioana Vălean (ALDE). – Austatud juhataja! Oleme 2007. aastast saati Musta mere piirkonda tähtsaks pidanud, kuid meie käsitlusviisi mõju on olnud pehmelt öeldes tagasihoidlik: ei ole meil konkreetseid projekte ega tulemusi. Meil on vaja realistlikku ja rahaliselt kindlat tegevuskava koos selgete eesmärkide, prioriteetsete meetmete ja võrdlusalustega ning tõhusama ülesannete jaotusega. Lisaks peab see olema kooskõlas idapartnerluse ja Doonau piirkonna strateegiaga.
Peale keskkonnapartnerluse on meil vaja algust teha energia- ja transpordipartnerlusega. Vaid väikestele eriprojektidele keskendunud projektipõhise lähenemisviisiga suudame üle saada piirkonna väga erinevate ja keeruliste huvide probleemist. Meil tuleb killustatusest jagu saada ka rahastamise mõttes. Meil on siiani olnud mitmeid rahastamisvahendeid, kuid nendest on halb ülevaade. Seega peaksime Musta mere ühise rakenduskava muutma ELi Musta mere piirkonna strateegia rakendamise peamiseks vahendiks, kasutades seda stardirahana, et meelitada ligi institutsioone, kes on valmis piirkonda investeerima ja seega koostööd edendama.
Oldřich Vlasák (ECR). – (CS) Lugupeetud juhataja! Projekti rakendamise aeglane tempo, tegevuskavade, hindamisaruannete ja kõrgetasemeliste kohtumiste puudumine, idapartnerluse dubleerimise oht ja paljud muud probleemid osutavad sellele, et liikmesriikide otsus asuda Musta mere piirkonna strateegia elluviimisel juhtrolli oli läbi mõtlemata. On näha, et Euroopa Komisjon peaks Musta mere piirkonna strateegia sekretariaadi ja vahendajana tegema palju enamat.
Samuti olen veendunud, et just nagu teised makropiirkondlikud strateegiad, peaks ka see strateegia jääma eelarvelises, institutsioonilises ja õiguslikus mõttes neutraalseks. Teisisõnu ei tohiks sellega kaasneda kulu, mis seisneb lisavahendites, uute institutsioonide loomist või uute õigusaktide koostamist.
Uusi rakenduskavasid ja eraldi eelarveridu ei ole vaja, vaid keskenduda tuleb selliste eriprojektide rakendamisele, mille vastu asjaomased riigid tunnevad tõelist huvi.
Georgios Koumoutsakos (PPE). – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Musta mere rõhutamine Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtsa piirkonnana on tänapäeval pelgalt vormitäide. Kuidas see võikski teisiti olla nüüd, kus sellest on pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist saanud tegelikult Euroopa Liidu sisemeri? Meie jaoks on selles piirkonnas esmatähtsad sektorid energeetika, julgeolek, stabiilsus ja loomulikult demokraatia.
2007. aastal alustasime selles mitmest küljest ülitähtsas piirkonnas oma poliitika ajamist ning sellest saadik oleme teinud mõningaid edusamme ja saavutanud mõningaid tulemusi. Kahjuks oleme näinud ka viivitamist, killustatust ja tegevusetust. On kahetsusväärne, et 2008. aastast ei ole selle poliitika teemal korraldatud ühtegi ministrite kohtumist. Olukord ei vasta kaugeltki meie esialgsetele püüdlustele ning pidades silmas piirkonna geostrateegilist, geopoliitilist ja majanduslikku tähtsust, on meil ainult üks valik: tugevdada oma poliitikat ja tegevust Musta mere piirkonnas.
Seega toetan tingimusteta raportöör Ungureanu ettepanekut uuendada Euroopa Liidu Musta mere poliitikat ja muuta see terviklikuks strateegiaks, mida edendatakse eraldi eelarverea kaudu. Sellest tulenevalt soovin transpordi- ja turismikomisjoni liikmena tõsta esile just nende kahe sektori tähtsust – need peavad kuuluma lahutamatult Euroopa Liidu Musta mere piirkonna strateegiasse.
Viimane mõte: on ütlematagi selge, et Musta mere piirkonna ühtset ja elujõulist arengut võiks tugevalt soodustada ka ELi integreeritud merenduspoliitika. Seda kõike tuleb teha kohe. Laienemine on aga teine küsimus ja seda on vaja väga põhjalikult uurida.
Evgeni Kirilov (S&D). – Lugupeetud juhataja! Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel sai Musta mere piirkond ELi naaberpiirkonnaks. See on strateegiline sild, mis ühendab Euroopat Kaspia mere ja Kesk-Aasiaga. Selle geopoliitiline ja majanduslik tähtsus ELi jaoks kasvab järjekindlalt nii julgeoleku, stabiilsuse kui ka energeetika mõttes. Seetõttu peaks Euroopa Liit suurendama oma kohalolekut, töötama välja aktiivse poliitika ja leidma kestlikke lahendusi piirkonnas valitsevatele probleemidele.
Rannikuäärsed riigid ei ole ainsad, kes näitavad üles suurt huvi mitmepoolse piirkondliku koostöö vastu – sellel koostööl on otsustav tähtsus piirkondade ja Euroopa tasandil oluliste kiireloomuliste küsimuste, näiteks külmutatud konfliktide, salakaubanduse ja muude julgeolekuga seotud probleemide lahendamisel.
Praegu on vaja keskenduda arvukatele mureküsimustele, mis pakuvad kõikidele rannikuäärsetele riikidele pragmaatilist huvi. Üks neist on meresõiduturvalisus. Viimastel aastatel on Mustal merel juhtunud üha enam õnnetusi, mille tõttu on hukkunud inimesi ja põhjustatud keskkonnakahju. EL peaks vähendama tsiviilõnnetuste ohtu sellega, et pakub Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika raames abi otsingu- ja päästeoperatsioonideks. Eeldatavasti hääletame varsti kolleeg Iliana Malinova Iotova raportit, milles käsitletakse esmakordselt ELi kalanduspoliitikat Mustal merel. Ka see võiks olla heaks aluseks selles piirkonnas tehtavale mitmepoolsele koostööle.
ELi toetust on vaja ka käimasolevate projektide, näiteks Musta merd ümbritseva kiirtee, üleeuroopaliste transpordikoridoride 8 ja 9 ning Musta mere sadamate vaheliste transpordiühenduste jaoks.
Soovin tänada raportööri minu muudatusettepanekute toetamise ja suurepärase sõnavõtu eest.
Marek Siwiec (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Musta mere piirkonnast rääkides tuleb öelda, et Euroopa Liidu ümbruses ei ole teist sellist kohta, kus on nii äärmuslikke erinevusi, nii palju pingelisi, sealhulgas veriseid konflikte ja nii rohkelt vastandlikke huve. Me ei tohiks ekslikult arvata, et suudame mingi poliitika sõnastamisega lahendada probleeme, mida muu poliitika abil lahendada ei saa. See ei ole raadio soovisaade ja me ei saa energiaprobleeme lahendada, kui Venemaa seda juhet ei taha, aga meie tahame. Samuti ei saa me lahendada piirkondlikke konflikte. Tegelikult on tegemist väga piiratud poliitikaga, kuid ometi tasub seda kohaldada.
Musta mere poliitikaga seotud sünergiat käsitledes peaksime silmas pidama, et sünergia tähendab teatud lisandväärtust. Tahaksin näiteks küsida: miks ei tee Euroopa Parlament koostööd selliste piirkondlike organisatsioonidega nagu Musta mere riikide majanduskoostöö parlamentaarne assamblee (PABSEC)? Nemad ju soovivad meiega koostööd teha. Euroopa Parlament peab ennast nii suureks ja tähtsaks, et ei soovi seda koostööd. Teen ettepaneku koostööd alustada ja tegutseda koos teistega.
George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Musta mere piirkond on Euroopa Liidule strateegiliselt tähtis. Siiski täheldame, et meil puudub selle piirkonna jaoks struktureeritud käsitlusviis. Musta mere sünergia kohta ei ole koostatud tegevuskava ja raha eraldatakse paljude kooskõlastamata rahastamisvahendite kaudu. Niisiis on hädavajalik töötada välja ELi Musta mere piirkonna strateegia, mis on sama tähtis nagu teised Euroopa Liidu piirkondlikud strateegiad ning keskendub kolmele põhivaldkonnale: majanduslikule, sotsiaalsele ja inimarengule; energeetikale, transpordile ja keskkonnale; julgeolekule ja heale valitsemistavale.
Nii mõnegi Euroopa majanduse jaoks esmatähtsa ning suuremat energiasõltumatust võimaldava projekti, näiteks Nabucco gaasijuhtme jaoks või Musta mere sadamate arendamiseks on kiiresti vaja taganttõuget ja seda on võimalik saavutada vaid ühise strateegia toel.
Niki Tzavela (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Must meri on Euroopa energiajulgeolekut silmas pidades ülimalt tähtis. Lugupeetud volinik, peamine probleem on Nabucco gaasijuhe, millest sõltub suurel määral Euroopa energiajulgeolek. Kuid mis puutub selle suurejoonelise gaasijuhtme tarnijasse, siis on teave vägagi ebaselge. Eile ütles komisjoni president Barroso meile, et ta käis Aserbaidžaanis ja Türkmenistanis ning et kõnelused läksid väga hästi. Mida see tähendab? Ühel hetkel tuleb meil panna paika mingi tähtaeg. Millal me saame teada, kas Nabucco gaasijuhe rajatakse või mitte, et me ei peaks asjatult energiat kulutama ja saaksime otsida alternatiive? Nabucco gaasijuhtme teema, mis on Euroopa energiajulgeoleku jaoks üks keskseid küsimusi, on ülimalt tähtis ja see vajab selgitust. Kas meil on siis tarnija olemas või ei ole?
Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tänan raportöör Ungureanut suurepärase töö eest selle raportiga, mis on nii geopoliitilisest kui ka majanduslikust vaatevinklist ülimalt tähelepanuväärne. Piirkonnal on suur energiatootmise ja -varustuse potentsiaal ning meil tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata, et tagada eelkõige Euroopa Liidu energiajulgeolek.
Võttes arvesse, et siiani ei ole ELi võetud meetmeid piisavalt selgitatud ja Musta mere sünergiaga ei ole oodatud tulemusi saavutatud, loodan südamest, et Euroopa välisteenistusel on olemas inim- ja materiaalsed ressursid, mis on vajalikud kolme partnerlusvaldkonna, keskkonna-, transpordi- ja energiapartnerluse rakendamiseks. Minu arvates ei tohiks Euroopa Liit seda piirkonda eirata. Vastupidi, ta peaks muutma oma kohaloleku tuntavaks järjepidevate ja pikaajaliste meetmetega, mis võimaldavad arenguvõimalusi ära kasutada.
Csanád Szegedi (NI). – (HU) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ungari esindajana lisan ma Musta mere piirkonna strateegia teemal ka mõne oma mõtte, sest panin tähele, et raportis on kaks eesmärki, mis kattuvad eesistujariigi Ungari eelisvaldkondadega.
Esimene on asjaolu, et raportis võetakse kohustus teha piirkondlikku koostööd Euroopa Liidu ja selle piirkonna vahel. Meie, ungarlastest parlamendiliikmete jaoks on see eriti tähtis Doonau piirkonna strateegia edendamisel, sest iga püüe toetada Doonau piirkonna strateegiat saab usaldusväärne olla vaid siis, kui jääme avatuks ka teiste strateegiate toetamisele.
Teine on energiajulgeolek. Kui jätta välja Musta mere piirkonna strateegia eesmärk tagada piirkonnas rahu ja stabiilsus, on selle kõige tähtsam siht energiajulgeoleku valdkonnas ilmselt energiajulgeoleku enda tagamine. Nagu eile öeldi, on energiajulgeolek veel üks eesistujariigi Ungari eelisvaldkond, ja järelikult on see meie kõikide huvides.
Lambert van Nistelrooij (PPE). – (NL) Lugupeetud juhataja! Must meri on siinsamas meie külje all ja kui vaadelda seda energeetika vaatepunktist, on tegemist tõelise Euroopa merega. Olen tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöör ja regionaalpoliitika koordinaator ning soovin veel kord kinnitada järgmist arvamust. Must meri pakub meile suurepäraseid võimalusi. Selles vallas on kõige tähtsam koostöö. Rääkisime just Nabuccoga seotud investeeringutest. Need asjad saavad toimida ainult stabiilsete suhete korral. Eile teatas Barroso tulemustest, mis saavutati Aserbaidžaanis ja Türkmenistanis. Lühidalt öeldes ei saa selliste strateegiate lisandväärtust eitada – see on täiesti selge. Sama rõhutas muuseas ka Elmar Brok.
Minu arvates on esmajärgulise tähtsusega meie energiavoo mitmekesistamine ja see on osa palju suuremast raamistikust. Soovin tänada raportöör Ungureanut jõulise ja vajaliku raporti eest.
Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Must meri on Euroopa Liidu jaoks tähtis nii oma strateegilise asukoha kui ka olemasolevate majandusvõimaluste ja jõulisema piirkondliku arengu eelduste poolest. Piirkonda käsitleva strateegia kasutegurid avalduvad asjaolus, et sellega toetatakse mereäärsete riikide vahelise majandustegevuse mitmekesistamist, haridus- ja teaduskoostöö suurendamist ning loodusvarade kaitsmiseks tehtava piirkondliku koostöö tihendamist.
Minu arvates peab Euroopa Liit julgustama Musta mere piirkonna riike kasutama piisaval määral loodusvarasid, tagama piirkonna säästva arengu, parandama seal elukvaliteeti ning looma kohalikke ja piirkondlikke partnerlussuhteid.
Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Esitan siinkohal vaid kolm märkust. Esimesest rääkisin juba meie arutelu alguses ja see on tunnustus ajakohase raporti eest, mis käsitleb Musta mere piirkonda.
Teiseks lubage mul avaldada rõõmu selle üle, et arutelu käigus ilmnes selgelt, kui tähtsaks te seda erilist piirkonda peate. Sama arvamust jagab Euroopa välisteenistus ja komisjon.
Kolmas märkus on see, et ma ootan huviga Euroopa Parlamendiga tehtavat koostööd Musta mere piirkonna strateegia ja selle edasise rakendamise teemal.
Traian Ungureanu, raportöör. – Austatud juhataja! Mul on hea meel, et saan teha lühidalt. Selle põhjuseks ei ole ainult lärm, vaid ka see, et minu rõõmuks toetasid mind üldjoontes Euroopa Parlamendi mõlemad tiivad. Nagu Elmar Brok oma hiilgavas kommentaaris rõhutas, leian ka mina, et raport, mida me täna hääletama hakkame, on väga hea näide fraktsioonidevahelisest koostööst Euroopa Parlamendis. Tahan erilist tänu avaldada härra Paşcule, kes näitas end raporti ülimalt aktiivse ja õiglase toetajana.
Ma ei taha rohkem nimesid nimetada – see oleks ülekohtune, sest igaühel oli raporti kohta öelda midagi kaalukat, mis puudutas Musta mere piirkonna ainulaadsust ja haprust ning vajadust olla Musta mere piirkonna poliitika sõnastamisel ettevaatlik.
Loomulikult on väga oluline nimetada Nabucco projekti vajalikkust ja selle üleeuroopalist tähtsust. Samuti soovin volinik Fület tänada tema märkuste eest, eriti selle eest, et ta nimetas meremõõdet, mida komisjon praegu välja kujundab, ning muidugi Musta mere piirkonna strateegia ja Doonau piirkonna strateegia vahelise vajaliku seose loomise eest.
Juhataja. – Arutelu on lõppenud.
Hääletus toimub mõne hetke pärast.
Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)
Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Kõigepealt soovin kiita kolleeg Traian Ungureanut selle eest, et ta koostas raporti, mis on Rumeenia jaoks eriti tähtis. Minu kodumaa on kõige aktiivsem ELi liikmesriik, kes propageerib Musta mere strateegilist tähtsust ja vajadust suurendada Euroopa Liidu rolli selles piirkonnas. Piirkonna olulisus on kajastunud paljudes ELi idapartnerlust toetavates vahendites. Siiski on Musta mere sünergia andnud vähe tulemusi. Minu arvates peab EL oma esmatähtsates eesmärkides keskenduma stabiilse ja demokraatliku piirkonna tugevdamisele. Lahendamata konfliktidest on saanud Musta mere piirkonnas hell teema. Need võivad igal ajal uuesti lõkkele lüüa ja see ohustab piirkondlikku julgeolekut. Must meri on ülimalt tähtis ka ELi energiajulgeoleku jaoks. Euroopa Komisjon peab jätkuvalt keskenduma eelkõige piirkonnas kavandavatele energiaprojektidele.
Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Segased eesmärgid ja koostöövormide kattuvus ähvardavad jätta ELi Musta mere piirkonna strateegia täiesti sisutuks. Olukorra paranemine on ebatõenäoline, sest Euroopa Liiduga seotud riikide seisund on erinev, koostöös osalevate sidusrühmade huvid on sageli erisugused ja puudub tulevikukujutlus. See on ilmselge ka Ungureanu raporti põhjal. Kui soovime kiirendada külmutatud konfliktide lahendamist piirkonnas, peame alustama tõdemusest, et see tegevus on suuresti viibinud erisuguste plaanide toetajate tõttu, kes võistlevad üksteisega ja on seetõttu selle protsessi enam kui 15 aastaks venima jätnud. See võistlemine reedab tõepoolest nende erinevaid huve, mis on enamjaolt otse või kaude seotud kontrolliga piirkonna transpordimagistraalide üle. Minu arvates tekib arusaadavam pilt alles siis, kui on täiesti selge, mis saab Türgi ühinemisest ELiga ja millises seisundis on Venemaa Euroopa Liidu suhtes. Alles pärast nende küsimuste selgumist saab lahendada külmutatud konfliktid ja luua piirkonnas pikaajalise stabiilsuse.
András Gyürk (PPE) , kirjalikult. – (HU) Eeldatavasti on Musta mere piirkonna strateegial Euroopa Liidu tulevikus järjest tähtsam osa. Seda näitab üsna selgelt Euroopa Komisjoni ja Aserbaidžaani eelmisel nädalal sõlmitud ühisdeklaratsioon, milles Aserbaidžaan andis kirjaliku lubaduse teha Euroopale kättesaadavaks suure hulga gaasiallikaid. Mul on hea meel märkida, et Euroopa Komisjon astub lõpuks ometi konkreetseid samme Nabucco projekti edendamiseks, sest Kaspia piirkonnas asuvatele gaasiallikatele juurdepääsu tagamist tuleks pidada esmatähtsaks. Samal ajal ei tohi me aga unustada gaasi transportimist Euroopasse, sest seda saab teha ainult Musta mere riikide kaudu.
ELi ja Musta mere riikide dialoogi süvendamine võiks olla suur edasiminek Euroopa energiavarustuse kindluse tagamisel, sest Nabucco gaasijuhtme ehitamise tulemusel saavad juurdepääsu uutele gaasiallikatele ka liikmesriigid, kelle varud on praegu väga ühekülgsed. Gaasijuhtme rajamiseks on aga vaja ka kaasatud riikide aktiivset osalust. Läbipaistev ja mittediskrimineeriv transpordiraamistik ning investeeringuid toetav ärikeskkond ei ole tähtsad üksnes ELi liikmesriikide varustuskindluse jaoks, vaid on väga vajalikud ka piirkonna stabiilsuse ja jõukuse pärast. Minu arvates saab Musta mere piirkond Nabucco ehitamisest ainult kasu – gaasijuhe tagab piirkonna riikidele eeldatava tuluallika ja ühtlasi otsese juurdepääsu maailma suurimale gaasiturule.
Danuta Jazłowiecka (PPE), kirjalikult. – (PL) Arutlusel oleva raporti koostaja viitab selgelt, et niinimetatud Musta mere sünergia, mis võeti vastu 2007. aastal, ei ole täitnud kõiki sellele pandud ootusi. Euroopa Liidu laienemine Bulgaaria ja Rumeenia võrra tähendas, et kõnealune piirkond sattus meie tähelepanu keskpunkti. Pärast Kesk- ja Ida-Euroopa olukorra stabiliseerumist näis olevat õige aeg, et Euroopa Liit keskenduks Musta mere piirkonnale. Kuid üleilmse majanduskriisi tõttu see teema sõna otseses mõttes kadus Euroopa tegevuskavast. Me ei tohi unustada, et Euroopa Liit ei koosne ainult Läänemere ja Vahemere vesikonnast. Loomulikult on praegused sündmused Tuneesias näidanud, et ka need piirkonnad vajavad meie tähelepanu. Siiski tuleb meil hakata aru saama, et Musta mere piirkond on tasapisi muutumas Euroopa silmis määrava tähtsusega alaks. Just sealt leiame lahenduse oma energiaprobleemidele. Just seal asuvad meie majanduse jaoks tähtsad ühendusteed. Just seal on ka ebastabiilsuse allikad, mis võivad meie jaoks tähendada suurt ohtu. Kõigil neil põhjustel tuleb raportööriga nõustuda, et on saabunud aeg töötada välja kõikehõlmav ELi Musta mere piirkonna poliitika. Pealegi tundub, et Lissaboni lepinguga kehtestatud muudatused võivad sellise kava tõhusat elluviimist soodustada. Samuti võiks Euroopa välisteenistuse asjakohase üksuse asutamine kõrvaldada enamiku kehtiva Musta mere sünergia puudustest.
Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Euroopa Liidu Musta mere piirkonna strateegia sarnaneb lumeinimesega. Igaüks räägib sellest, kuid keegi ei ole seda näinud. Minu veendumust tugevdavad mõned vasturääkivused, mida ma näen kohe resolutsiooni alguses. Esimene on seotud Musta mere piirkonna määratlusega. On üsna kummaline, et Kaspia mere ääres asuv riik Aserbaidžaan on määratlusse lisatud, kuid Makedoonia ei ole, kuigi selle kaks lähimat naaberriiki Bulgaaria ja Kreeka kuuluvad „Euroopa Komisjoni määratluse kohaselt” Musta mere piirkonda. Mul ei olnud õrna aimugi, et Kreeka ulatub koguni Musta mere kallasteni välja. Väga laialdase nimekirja moodustavad 13 koostöövaldkonda, milles oleks vaja ELi suuremat kaasatust piirkonnas. Tundub, et komisjon ei väärtustanud varem selle piirkonna tähtsust. Võttes peale selle arvesse, et piirkonna keskkonna ja arengu katseprojektilt võeti kevadel ära 1,5 miljonit eurot, mis suunati ümber banaanikasvatuse projektile AKV riikides, olen sunnitud küsima, millise teabe põhjal komisjon niisuguse otsuse tegi. On kummaline, et raportöör „unustas mainida” South Streami gaasijuhet, kuid nimetas vastuolulist ja puudulikult rahastatud Nabucco projekti. Soovin rõhutada, et võimalus sõlmida partnerlussuhteid ELi eri piirkondadega on Musta mere piirkonna edasiseks arenguks ülimalt tähtis, kui eelnimetatud ala välja arvata. Puudu on aga viimase arutelu põhjal tehtud järeldused viisavabaduse kohta Ukrainaga.
Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Arutame täna projekti, mis on Euroopa Liidu tulevikku silmas pidades mitmest küljest tähtis. Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine ELiga on toonud kaasa lisandväärtust, tagades juurdepääsu Mustale merele, piirkonnale, mis ühendab ühtlasi Euroopa Liidu naaberriike, sealhulgas strateegilisi partnereid. Musta mere piirkonna ühise strateegia koostamine võimaldab meil teha tähelepanuväärseid edusamme sellise piirkonna loomise poole, mida iseloomustavad stabiilsus, turvalisus, demokraatia ja õitseng. Selles mõttes võime piirkonna riikide ühiseid ja terviklikke algatusprogramme pidada ettevalmistavaks sammuks meie kontinendi taasühendamise poole.
Rumeenlasena ja ühtlasi regionaalarengukomisjoni liikmena toetan ma tulevase Musta mere piirkonna strateegia sidumist Doonau piirkonna strateegiaga, mille Euroopa Komisjon mõni aeg tagasi algatas. Leian, et EL peab Musta mere piirkonna teemades rohkem osalema ning tegema koostööd kolmandate riikidega, sest meie piirkonnad on territoriaalselt ja majanduslikult omavahel tihedalt seotud. Nii on meil võimalik tagada tulevikuks suurem energiajulgeolek, kuid selleks tuleb rakendada niisuguseid infrastruktuuriprojekte nagu lõunakoridor või veeldatud maagaasi terminalid ning mitmekesistada tarnekanaleid ja -allikaid.
Samuti tuleb meil pidada piisavalt tähtsaks Musta mere piirkonnale eraldatavate rahastamisvahendite kooskõlastamist, arendada välja ja ajakohastada sadamaid ning vähendada selles piirkonnas saastet.
Zbigniew Ziobro (ECR), kirjalikult. – (PL) Musta mere sünergia on veel üks näide kasutamata võimalustest suhetes piirkondadega, mis on tulevikus geopoliitiliselt ja strateegiliselt tähtsad. Kui strateegia vastu võeti, seati esikohale Musta mere riikide ja Euroopa Liidu vaheliste energiaühenduste rajamine. Nabucco gaasijuhe on peamine investeering, mis võimaldab seda eesmärki täita. Kahjuks oleme pikka aega näinud, et Brüsselis puudub selle valdkonna suhtes otsusekindlus. Seda ütlevad ka naaberriigid, kes on huvitatud gaasijuhtme rajamisest. Aserbaidžaan on nüüdseks juba terve aasta märku andnud, et Euroopa Liit peab tegutsema gaasilepingu sõlmimiseks Kasahstani ja Tadžikistaniga, sest neid riike kaasamata ei tasu gaasijuhtme ehitamine end rahaliselt ära. Samal ajal antakse vaikiv nõusolek sellise konkureeriva projekti jaoks nagu Venemaa ehitatav South Streami gaasijuhe, mis ei hõlma Kaukaasia riike. Me ei tohi niimoodi käituda. Energiaküsimusi käsitlevate aruannete andmetest ei piisa. Need peaksid olema konkreetsemad ja sisaldama lisateavet vahendite kohta, mis ELi tuleviku jaoks strateegilise tähtsusega investeeringuteks eraldatakse.