Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2277(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0071/2011

Arutelud :

PV 06/04/2011 - 4
PV 06/04/2011 - 6
CRE 06/04/2011 - 4
CRE 06/04/2011 - 6

Hääletused :

PV 06/04/2011 - 8.20
CRE 06/04/2011 - 8.20
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0146

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 6. aprill 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

4. Juhtimine ja partnerlus ühtsel turul - Ühtne turg Euroopa kodanikele - Ühtne turg ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana - Riigihanked (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt käsitleb ühtset turgu ja hõlmab arutelu järgmiste dokumentide teemal: Sandra Kalniete siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel esitatud raport juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul (A7-0083/2011) [2010/2289 (INI)], António Fernando Correia de Campose raport ühtse turu kohta Euroopa kodanikele (A7-0072/2011) [2010/2278 (INI)], Cristian Silviu Buşoi raport ühtse turu kohta ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana (A7-0071/2011) [2010/2277 (INI)] ning komisjoni avaldus riigihangete kohta.

Soovin öelda volinik Barnier’le ja nõukogu eesistujale Enikő Győrile tere tulemast siia saali. Nüüd annan sõna raportööridele. Esimesena kõneleb Sandra Kalniete.

 
  
MPphoto
 

  Sandra Kalniete, raportöör.(LV) Lugupeetud juhataja! Kui räägime juhtimisest ja partnerlusest ühtsel turul, siis meie, Euroopa Parlamendi liikmed oleme seisukohal, et üks olulisemaid tingimusi ühtse turu elluviimiseks on selle juhtimise tagamine kõrgeimal poliitilisel tasandil. Komisjoni president peab koostöös Euroopa Ülemkogu eesistujaga hakkama vastutama ühtse turu tugevdamise eest. Ka liikmesriigid peavad selles protsessis aktiivselt osalema. Vastasel korral jäävad paljud mõtted selle kohta, kuidas elavdada majanduskasvu Euroopas, luua uusi töökohti ja suurendada üleilmastunud maailmas konkurentsivõimet, headeks kavatsusteks, mille tagajärjel muutub Euroopa maailma murelapseks. Sellepärast kutsume selles resolutsioonis Euroopa Komisjoni presidenti ja liikmesriikide juhte osalema selles protsessis ning võtma enda kohustuse kehtestada ühtse turu jaoks vajalikud õigusaktid ja muuta poliitikavaldkondi. Täna vastuvõetav resolutsioon edastab selge sõnumi nende valdkondade kohta, milles komisjon Euroopa Parlamendi soovi kohaselt tegutsema peaks. Nimetan mõningaid tähtsamaid töövaldkondi: digitaalne ühtne turg ja ühine intellektuaalomandi ruum, ametialane liikuvus Euroopa kodanike jaoks, piiriüleste riigihangete ja teenuste edendamine ning maksusüsteemide kohandamine. Mis puudutab ühtse turu juhtimist, siis minu arvates on otsustava tähtsusega neli suunda. Esiteks tuleb tagada ühtse turu vastuvõetud normide rakendamine. Kõik liikmesriigid peavad kehtestama ühtset turgu käsitlevad eeskirjad õigel ajal ja läbipaistvalt ning komisjon peab omalt poolt jälgima nende rakendamist rangelt ja järjepidevalt. Teiseks tuleb vähendada protektsionistlikke suundumusi. Protektsionism soodustab vaid Euroopa turu killustumist ja vähendab meie üldist konkurentsivõimet. Kolmandaks tuleb kärpida mitmesuguseid tehingukulusid, mis takistavad Euroopa majanduse vilgast toimimist. See ei hõlma mitte ainult niisugust mehhanismi nagu tõhus, lihtne ja kohtuväline vaidluste lahendamise kord, vaid ka kasutajasõbralikku piiriülest e-juhtimist koos vajaliku teabe ja dokumentide toimiva elektroonilise jagamise võimalusega. Neljas valdkond on sotsiaalsete rühmade suurem osalus poliitikavaldkondade kujundamises ja rakendamises kooskõlas Lissaboni lepingus sätestatud põhimõtetega.

Lugupeetud juhataja! Lõpetuseks soovin tänada variraportööre ja koordinaatoreid nende osaluse ja asjaliku koostöö eest, mis – ma loodan – võimaldab meil ühtset turgu käsitlevad resolutsioonid võtta vastu veenva ülekaaluga ja jätkata viimastel aastatel tehtud tööd õigusaktide arendamisega ning mis lubab meil ühtset turgu tõepoolest tugevdada ja muuta see majanduskasvu ja töökohtade loomise vahendiks Euroopas.

 
  
MPphoto
 

  António Fernando Correia de Campos, raportöör.(PT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik Barnier, head kolleegid! Vastuseks komisjoni palvele selgitada välja ühtse turu taaselustamiseks vajalikud meetmed koostas Euroopa Parlament raporti, mille üle täna arutame ja hääletame.

19 ettepanekust, mis puudutasid ühtse turu akti eurooplaste jaoks, mille raportöör ma olin, valisime tajutavuse ja lühiajalise teostatavuse alusel välja viis kõige tähtsamat.

Kõigepealt tuleb meil suurendada Euroopa kodanike liikuvust kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise, kutsekaartide, Euroopa kutseoskuste passi ning ELi sisese liikuvuse korrapärase hindamise kaudu.

Teiseks peame parandama kolmandatest riikidest sissetoodud kaupade kontrolli piiril ning koostama mitmeaastase tegevuskava turujärelevalve ja tooteohutuse kohta.

Kolmandaks tuleb rändlusmääruse kehtivust pikendada kuni 2015. aasta juunini ja kehtestada rändlustasude hinnalagi, et alandada üldsuse ja ettevõtete rändluskulusid.

Neljandaks tuleb meil tagada põhiliste pangandusteenuste kättesaadavus ning muuta need läbipaistvamaks ja võrreldavamaks.

Viiendaks tuleb kaotada liikuvate töötajate jaoks senised takistused, et tagada pensioniõiguste täielik ülekantavus.

Selle raporti koostamine oli lihtne ja üksmeelne tegevus, kuid raskem oli saavutada kokkulepet meetmete kohta, mis käsitlevad Monti raportis nimetatud tüdimust ühtse turu vastu, ning kooskõlastatud käsitlusviisi kohta, mille abil reageerida kodanike vajadustele ja umbusaldusele, mida toodi selgelt esile eelmise aasta mais siin parlamendis vastuvõetud Grechi raportis.

Oleme seisukohal, et Euroopa Parlamendi töö jagamine kolmeks eraldi raportiks – hoolimata siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni jõupingutustest ühendada need analüüsid ja toimingud – on kunstlik. Kolm valdkonda, s.o ettevõtted, kodanikud ja juhtimine, peavad edenema üheaegselt, et luua konkurentsivõimeline ühtne turg, millega kaasneb arukas, kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv ning mille keskmes on Euroopa kodanikud.

Samuti mõistame, et kuna komisjon on esitanud selle teema kohta mitu ettepanekut: ELi 2020. aasta strateegia, tööstuspoliitika ja uuenduste Euroopa, siis tekib oht, et seetõttu hägustub keskne teema – taaselustamine. Selle abil ei taheta ühtse turu ideed teha eurooplastele mitte ainult meelepärasemaks, vaid ka ligitõmbavamaks.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Kahes küsimuses oli kõige raskem üksmeelt saavutada. Esiteks, sotsiaalsete väärtuste ja õiguste austamine. Sellega seoses ei nõustunud parempoolsete vaadetega parlamendiliikmed ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni liikmed vajadusega kindlustada alatiseks eurooplaste sotsiaalsed õigused, et ühegi tulevases õigusaktis sisalduva turukaalutlusega ei saaks neid eirata. Peame eriti kahetsusväärseks seda, et meil ei õnnestunud piisavalt rõhutada vajadust vaadata läbi töötajate lähetamise direktiiv.

Teiseks oli seoses üldist majandushuvi pakkuvate sotsiaalteenuste tagamisega eesmärk vältida olukorda, kus nende teenuste meetmete sisu sõltuks puhtalt turukaalutlustest, või vähemasti kaotada võimalus, et avalikud sotsiaalteenused saaksid erasektori monopoolse või oligopoolse seisundi niisugustes valdkondades nagu veevarustus, linnatransport, haridus, tervishoid ja sotsiaalabi.

Ehkki konkurentsivõimelise juhtimise ja siseturu mehhanismide kehtestamine nendele teenustele võib näida kasulik, tuleb siiski tagada üldise kättesaadavusega seotud sotsiaalsed väärtused, sest solidaarsuse põhimõtted kaaluvad niisugustel juhtudel üles pelgad turukaalutlused.

Sellega seoses keeldusid meist paremal olevad fraktsioonid vastu võtmast ELi õigusakti sellel teemal ning nõustusid vaid järgmise sõnastusega: „kõiki kättesaadavaid võimalusi kasutades [...], mis tuginevad [ELi toimimise lepingu] artiklile 14 [ja selle] protokollile nr 26.“

Fraktsioon, millesse mina kuulun, jäi parlamendikomisjonis nende kolme raporti lõpphääletusel erapooletuks, sest seoses ühtse turu sotsiaalse mõõtmega ei saavutatud mitte mingisuguseid edusamme. Ent pärast parlamendikomisjonis toimunud hääletust lisati mitu kiiduväärset punkti ning sellega parandati raportit märkimisväärselt. Üksmeel saavutati mitmesuguste üksteisest tulenevate kompromisside abil ning suuremad fraktsioonid andsid heakskiidu lõplikele muudatusettepanekutele, ilma et neist oleks keegi kasu või kahju saanud.

Lõpptulemuses, mis hõlmab 266 muudatusettepanekut ja viie parlamendikomisjoni arvamust, täitsid oma osa kõik fraktsioonid, mis näitab, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon ja need, kes raporti kallal töötasid, tegid tublit tööd. Kõikide töö oli kasulik. Soovin tänada variraportööre Róża Gräfin von Thuni, Jürgen Creutzmanni, Malcolm Harbourit, Emilie Turuneni ja Kyriacos Triantaphyllidest ning fraktsioonide koordinaatoreid tulemusliku kriitika ja koostöövaimu eest, mis võimaldas läbirääkimistel saavutada hea tulemuse. Soovin tänada eeskätt Malcolm Harbourit vastutuleliku ja edasiviiva hoiaku eest parlamendikomisjoni töö suhtes kogu viimase nelja kuu vältel.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Silviu Buşoi, raportöör.(FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Siseturg on kahtlemata üks ELi edulugusid ning üks tema vääramatuid tugevusi. Selle üle võime kõik uhked olla. Arvan, et see ei ole liialdus, kui ütlen, et siseturg on Euroopa lõimumise keskne tegur. Aja jooksul on siseturg näidanud oma kasulikkust nii tarbijatele kui ka Euroopa ettevõtjatele ning aidanud kaasa meie majanduskasvule.

Viimasel ajal oleme aga turu lõimumises täheldanud teatavat tardumust. Seepärast peame siseturule andma uue tõuke. Meil tuleb taastada Euroopa kodanike usaldus selle vastu. Vajame uut algust. Hindan kõrgelt komisjoni, eriti aga volinik Barnier’ suurepärast tööd sellega seoses ning soovin teda veel kord kiita tema veendunud pühendumise eest ja tema püüdluste eest siseturgu taaselustada. Komisjon koostas meile kõrgelennulise, ent samal ajal praktilise ja nõudliku programmi siseturu tugevuse taastamiseks. Olen üsna kindel, et kui neid meetmeid rakendatakse, aitavad need muuta siseturu meie kodanikele ja ettevõtjatele ligitõmbavamaks ning parandada selle üldist toimimist.

raportöör. – Mis puudutab minu raportit, siis pean ütlema, et meie ülesanne ei olnud kerge. Meie ülesanne oli keeruline, sest pidime saavutama üksmeele meetmete suhtes, millele rajada tugev ja tänapäevane ühtne turg, mis aitaks edendada edasist majanduskasvu ja vastaks eeskätt meie kodanike ja ettevõtjate ootustele.

Arutasime mitmesuguseid küsimusi, näiteks kas asetada rõhk uuendustele, mida tuleks teha intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, ning millised eelarvemeetmed on asjakohased, et edendada ühtset turgu ning samal ajal austada liikmesriikide suveräänsust.

Peale arutelusid ning paljude inimeste kaastööd, mille eest soovin tänada variraportööre, arvamuste koostajaid ja kõiki kolleege, kes muudatusettepanekud esitasid, õnnestus meil määrata kindlaks viis prioriteeti, mis tuleb viivitamatult täita.

Esimene neist käsitleb vahendeid, mille abil toetada uuendusi ja loovust ühtsel turul. See on möödapääsmatu, kui soovime jõulisemat ja jätkusuutlikumat majanduskasvu. Käimasolev ELi patendi ja ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomine, aga ka autoriõiguse haldamise parandamine on otsustava tähtsusega.

Kui soovime uuendusi, tuleb meil välja pakkuda ka lahendus nende rahastamiseks, näiteks pikaajalised investeeringud ja raamistik, mis võimaldaks riskikapitalifondidel investeerida tõhusamalt. ELi projektiväärtpaberid annavad samuti hea võimaluse energia- ja telekommunikatsioonitaristu investeeringuteks.

Meie kolmas eesmärk on kohandada ühtset turgu meie digitaalarengu tegevuskavaga, stimuleerides selleks e-kaubandust. See nõuab meetmeid, mille abil suurendada tarbijate ja ettevõtjate usaldust e-kaubanduse vastu. Need hõlmavad võltsimise ja piraatluse vastu võitlemist ning piirülese tegutsemise ja teisest riigist võlgade sissenõudmise hõlbustamist.

Neljas eesmärk on muuta ühtne turg VKEde jaoks paremaks ettevõtluskeskkonnaks, arvestades VKEde tähtsust majanduskasvu jaoks ja nende töökohtade loomise võimet. Nad vajavad paremat juurdepääsu kapitaliturgudele. Eelarvemeetmed, nagu ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamine, selge käibemaksuraamistik ja halduskoormuse vähendamine, võivad julgustada VKEsid tegutsema piiriüleselt.

Ja viimaseks, riigihankemenetlused tuleb muuta tõhusamaks. Neid tuleb lihtsustada, et ka VKEd saaksid neis osaleda, ning neid tuleb kasutada paremini, et edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

 
  
MPphoto
 

  Michel Barnier, komisjoni liige.(FR) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Oleme jõudnud otsustavasse punkti oma töös, mille võtsime koos ette, lähtudes Mario Monti siseturu selgest, kõikehõlmavast ja üksikasjalikust käsitlusest ning Louis Grechi raportist, mille te suure häälteenamusega vastu võtsite. Kusjuures me tegime seda ajal, mil – kui me kuulame tähelepanelikult meie liikmesriikide kodanikke – peaksime mõtlema järele, milline on meie edasine tegevussuund majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

Milliseid sõnumeid saavad inimesed Brüsselist ja Strasbourgist? Praegu on need sõnumid vajalikud, kuid nende sisu on alati raskekujuline ja piirav. Need sõnumid käsitlevad reguleerimist või minu töö puhul juhtimist, järelevalvet, puudujääki ja võla vähendamist. Seepärast on need vajalikud, kuid piiravad ja raskekujulised. Usun, et peame neile lisama teistsuguseid sõnumeid, eelkõige rääkima teistsugusest tegevusest, selleks, et taastada usk Euroopa projekti, ning samuti põhjustest, miks peaksime kokku hoidma, selle asemel, et olla omaette või tegutseda üksi üleilmastumisest tulenevate ülesannete lahendamisel.

Just see on meie töö keskne mõte ning soovin isiklikult tänada kolme raportööri, kes just kõnelesid – Sandra Kalnietet, Antonio Correia de Campost ja Cristian Buşoid. Samuti soovin tänada juhatust, Malcolm Harbouri, kellel – nagu juba öeldud – õnnestus väga tõhusalt panna peaaegu 11 parlamendikomisjoni tööle väga lühikese ajaga, kuulates neid väga tähelepanelikult. Peale selle soovin avaldada tänu erinevate fraktsioonide koordinaatoritele, sest teil oli vaja kooskõlastada omavahel palju küsimusi, kui arvestada käsitletud teemade suurt arvu. Sellega edastate te jõulise sõnumi teistele institutsioonidele, aga ka ettevõtjatele ja kodanikele.

Peale Monti ja Grechi raporti esitamist palus president Barroso mul koostöös 12 kolleegiga lahendada kolleegiumile antud ühine ülesanne. See käsitles siseturu taaselustamist ja struktuurireforme, mida on vaja selleks, et need majanduskasvu kaks, kolm või neli tegurit, mida turg hõlmab, saaksid esile kerkida.

Austatud parlamendiliikmed! Soovin teile meelde tuletada, et sellel suurel turul, mis moodustab ühtlasi Euroopa poliitilise projekti aluse, läheb 60% meie riigi ekspordist ülejäänud 26 liikmesriiki. Kõik riigid, alustades Saksamaast, mis on suurim, ja lõpetades meie väikseimate liikmesriikidega, ekspordivad keskmiselt 60% oma kaupadest ja teenustest lähiriikidesse ja sellele samale suurele turule. Arvatakse, et see turg võiks veelgi kasvada, kui ta toimiks tõhusamalt. Selle põhjal koostatigi ühtse turu akt. Niisiis esitasime 50 ettepanekut, mis sisalduvad selles väikeses sinises raamatus, mille saatsin kõikidele liikmesriikidele ELi 23 keeles, kõikidele liikmesriikide parlamentide liikmetele, ametiühingutele ja kutseorganisatsioonidele.

Seejärel kasutasime aega aruteludeks, et valida nende ettepanekute seast välja need, mis aitavad kõige tõhusamalt parandada ettevõtete ja kodanike käekäiku. Sellepärast vahetab kolleegium järgmise nädala kolmapäeval mõtteid ühtse turu akti üle, arvestades nii nimetatud arutelusid kui ka teie tänaseid sõnavõtte ja arvamusi, enne kui tegutseb.

Austatud parlamendiliikmed! Olen veendunud, et konkurentsivõimet ja majanduskasvu käsitleva lahingu võitmiseks tuleb sellesse kaasata kõik piirkonnad, ettevõtted ja kodanikud. Kõik piirkonnad – just sellepärast tahtiski Euroopa Komisjoni president Jacques Delors juba ühtse turu ja ühtse turu akti loomise algusest peale toetada ühtse turu rajamist ühtekuuluvuspoliitikaga, et võitluses majanduskasvu ja konkurentsivõime eest saaksid osaleda ka vähem arenenud piirkonnad, sealhulgas kõige kaugemad ja äärepoolseimad piirkonnad. Vaja on kõikide ettevõtete osalust, kui asi puudutab uuendustegevust või loomist – siinjuures tulevad meelde patendid, mida me innukalt kehtestada püüame –, VKEde rahastamise taotlemist ja seda, et selle halduskord muutub vähem keerukaks ja bürokraatlikuks, turvalist kaubitsemist internetis ning riigihangetes osalemist, mille juurde ma mõne hetke pärast tagasi pöördun.

Vaja on kõikide piirkondade, ettevõtete ja kodanike osalust. Oma igapäevaelus täidame kõik paljusid rolle – oleme tarbijad, teenuste kasutajad, säästjad, aktsionärid, töötajad, käsitöölised. Meie eesmärk on muuta piiriülene liikumine lihtsamaks, et kutsekvalifikatsioone, oskusi ja sotsiaalõigusi austataks ja tunnustataks, et kvaliteetsed avalikud teenused oleksid meile kättesaadavad, et me tunneksime ennast turvaliselt ja kaitstuna, kui ostame kaupu internetist või muul viisil, ja et ei toimuks topeltmaksustamist. Need on vaid mõned näited küsimuste kohta, mis lahendada tuleb, kui soovime, et siseturg toimiks tõhusamalt.

Milline on järgmine samm pärast teie arutelu? 24. ja 25. märtsil väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt meie tegevuse ja ka nende enda tegevuse üle, milleks on ühine õigusakt. Meil paluti otsustada prioriteetide üle ja sellepärast – nagu ma juba ütlesin – tegime kolleegidega väga tublit tööd. Soovin neid selle eest tänada ning järgmisel nädalal teen kolleegiumile ettepaneku, et ta valiks välja 12 vahendit, mis muudavad siseturu toimimise ettevõtjate ja kodanike huvides tulemuslikumaks.

Kõikide nende vahendite kohta – milleks on muu hulgas liikuvus, väikeste ettevõtete rahastamine, intellektuaalomand, maksud, avalikud teenused ja sotsiaalne ühtekuuluvus – pakume välja uue põhimeetme, mis on loodetavasti ettevõtete ja kodanike jaoks tõhus ja mis võetakse vastu kahe aasta jooksul. See tähendab seda, et komisjon esitab ettepanekud ning Euroopa Parlament ja nõukogu hääletavad nende üle ja võtavad need 2011. ja 2012. aasta jooksul vastu.

2012. aastal on ühtse turu akti ja ühtse turu 20. aastapäev. Kui me mõistame õigesti eurooplaste sõnumit, siis, austatud parlamendiliikmed, meil ei ole õigust lubada, et see aastapäev oleks nostalgiline või melanhoolne. See peab olema proaktiivne, niisugune, mis edendab majanduskasvu, ning soovimegi seda tähistada ühtse turu aktiga.

Meil on 12 vahendit – 12 konkreetset, kuid mitte üksteist välistavat ettepanekut. Kõikide nende vahendite jaoks määrasime kindlaks lisaideed, -meetmed ja -ettepanekud, mida komisjon hakkab samaaegselt arendama, kuid seda tööd sümboliseerivad 12 põhimeedet. Loodan, et Euroopa Ülemkogu kõrgeimal tasandil, Euroopa Parlament, mida teie esindate, komisjon meie poolt ja eesistujariik Ungari – tänan minister Győrit Ungari osaluse eest – suudavad anda enne juuni või juuli lõppu sellele ühtse turu aktile loodetavasti mõnevõrra pühalikult heakskiidu. Lugupeetud juhataja! See on kõik, mida saan selle küsimuse kohta öelda.

Te palusite mul rääkida ühest komisjoni avalduse punktist. Soovin seda teha praegu, et jätta aega pärastiseks aruteluks. See punkt, mida hõlmab ühtse turu akt, moodustab 17% Euroopa majandusest, nimelt puudutab see riigihankeid ja riigihankelepinguid. Soovin öelda mõne sõna ka nelja riigihankelepinguid käsitleva projekti kohta, mida me koos teiega ellu viime ja millele on juhitud tähelepanu Buşoi raportis.

Esimene projekt hõlmab endas 2004. aasta direktiivide läbivaatamist, millega tahetakse saavutada avalike vahendite parim kasutamine, võimaldades võimalikult paljudel ettevõtjatel osaleda riigihankelepingutes ja tagades, et kvaliteetsete toodete ja teenuste ostmisega kaasneb vähem bürokraatiat. Tegelikkuses tähendab see seda, et soovin lihtsustada menetlusi ja muuta need paindlikumaks ning samuti selgitada välja, kuidas saaksime täita väikeste kohalike ametiasutuste konkreetseid vajadusi, tehes näiteks lihtsustatud menetluse neile kättesaadavaks. Teiseks soovin lihtsustada juurdepääsu riigihankelepingutele, eriti VKEde piiriülese osalemise tingimusi. Ja viimaseks tahan soodustada igal võimalikul viisil vastutustundlikumaid ja keskkonnahoidlikumaid riigihankeid, mis edendaksid ka uuendusi ja sotsiaalset kaasatust. Seda rõhutasid ka parlamendikomisjoni esimees Malcom Harbour ja teie parlamendikomisjon.

Mitmesugused reformieesmärgid muudetakse nüüd lihtsamateks ja tasakaalustatumateks eeskirjadeks. Korraldasime kohapeal väga ulatusliku konsulteerimise ja majanduse hindamise, ent see ei ole veel lõpule viidud. Meil on roheline raamat ja me ootame praegu kõige tulemuslikumaid ettepanekuid. Õigusaktid ei reguleeri kõike. Samal ajal töötab komisjon sektoripõhiste ettepanekutega, mille abil tahetakse tagada riigihankelepingute parem kasutamine ning edendada niisuguste eesmärkide täitmist, mis on toodud ELi 2020. aasta strateegias. See hõlmab muu hulgas keskkonnahoidlike riigihangete käsiraamatu ajakohastamist, mida valmistame ette koos kolleeg Potočnikuga, Euroopa energiatõhususe kava rakendamist, mille kallal töötame kolleegide Oettingeri ja Hedegaardiga, ning kommertskasutusele eelnevate hangete kavade ja üldisemalt uuendusmeelse ostmise kavade edendamist, mida koordineerime kolleegide Tajani ja Geoghegan-Quinniga. See on esimene projekt.

Teine projekt puudutab kontsessioone. Soovin kontsessioonide valdkonnas saavutada kiiresti tajutavaid edusamme, ilma et peaks ootama riigihangete raamistiku ajakohastamist käsitleva pikaajalise töö lõpuleviimist. Austatud parlamendiliikmed! Kontsessioonid täidavad avalike teenuste pakkumiseks vajaliku taristu rajamises järjest tähtsamat osa. Euroopas on 60%-l avaliku ja erasektori partnerlustest aluseks kontsessioon.

Peale riiklikke ehitustööde kontsessioone käsitleva õigusakti ei ole muude kontsessioonide kohta ühtegi ELi õigusakti ja ehkki kohaldatakse küll aluslepingu üldpõhimõtteid, valitseb selles valdkonnas tõeline õiguskindlusetus, mis takistab seda tüüpi lepingute arendamist. Selle tõestuseks toon esile Euroopa Kohtu viimastel aastatel tehtud 24 otsust. Soovin teha ettepaneku luua lihtsustatud raamistik, mis piirduks teatavate põhieeskirjadega ega sekkuks riiklikesse õigusraamistikesse, kui need toimivad hästi. Ma ei kehtesta kohalikele ametiasutustele ülemäärast halduskoormust peamiselt piirmäärade pärast, mille välja pakun.

Tean, et mitmes teie fraktsioonis ollakse kahtleval seisukohal ja vahetatakse mõtteid selle üle. Olen aga veendunud, et kui võtame kõiki kuulda ja mõtleme oma eesmärgid hoolikalt läbi, suudame vältida arusaamatusi. Ametiasutused saavad endiselt korraldada ise avalikke teenuseid, kuid kui nad otsustavad tellida neid kelleltki teiselt, siis ma ei arva, et kellelgi oleks midagi vajaliku läbipaistvuse ja eeskirjade vastu, millega hoitakse ära diskrimineerimine. Arvan, et see on möödapääsmatu, kui soovime optimeerida avalike vahendite kasutamist, vähendada juhtumeid, kus riigihankeleping sõlmitakse ilma piisava avalikustamiseta või tegeliku regressiõiguseta, ning maandada teatavaid korruptsiooni riske.

Lähtudes ettevõtjate seisukohast – kui me püüame siseturgu taaselustada, siis kes oleks mõtte vastu rakendada seda kontsessioonide valdkonnas? Pean siinjuures silmas eeskätt VKEsid, millel ei ole praegu niisuguseid vahendeid nagu suurtel ettevõtetel, et saada teada välismaiste riigihankelepingute sõlmimisest ja asjaomaseid konkursse võita, kui neid ei avalikustata. Kontsessioone käsitleva minimaalse raamistiku loomine toob kaasa läbipaistvuse ja teavitamise ning teeb väikseimatele ettevõtetele juurdepääsu mõningatele lepingutele lihtsamaks. Küsimus seisneb ka paremas reguleerimises. Sihipärane, hästi läbimõeldud õigusakt on parem ja odavam viis, kui püüda probleeme lahendada lihtsalt eeskirjade eiramisega.

Kolmas projekt, millest mõne sõnaga räägin, puudutab Euroopa kaitseturgu. Teeme liikmesriikidega koostööd, et rakendada 2009. aasta direktiivi, mille ülevõtmise tähtaeg on mõne nädala pärast. Vaja on kohandada maksepoliitikat, mis on sageli ELi õigusaktidega vastuolus. Korraldame kolleeg Tajaniga 23. mail Brüsselis Euroopa Parlamendi hoonetes konverentsi Euroopa kaitsetööstuse turu kohta.

Viimaseks soovin kiiresti juhtida tähelepanu küsimusele, mida on liiga kaua kõrvale lükatud, nimelt riigihankelepingute rahvusvahelisele mõõtmele. Eesmärk on selge: tagada meie ettevõtetele parem juurdepääs turgudele ning siis oleme ka meie mõistagi vastastikkuse kasu vaimus valmis rohkem pakkuma. Tihedam kaubandus on kõigile kasulik.

Nüüd pean juhtima tähelepanu probleemile, mis meil on seoses avatud kaubanduse aluse ja sellega seotud kasuteguritega. Tegelikult ei soovi meie olulisemad partnerid – USA, Jaapan riigihankelepingu alusel ning Hiina kahepoolse lepingu alusel – võtta endale kohustuseks oma turgude edasist avamist. Meil ei ole ühtegi tõelist hooba läbirääkimiste pidamiseks, sest kui asi puudutab meie enda turge, siis üldiselt loetakse neid avatuks. Lugupeetud parlamendiliikmed! Riigihankelepingute ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute kohaseid rahvusvahelisi põhimõtteid ei ole veel ELi õigusesse üle võetud.

Seetõttu kohaldavad liikmesriigid eeskirju erinevalt ning see moonutab siseturgu. Praegu kannatavad seega Euroopa ettevõtted ebavõrdse olukorra tõttu – mulle tuleb meelde Poola kiirteede juhtum. Välismaistel ettevõtetel on siin Euroopas riigihankelepingutele väga hea juurdepääs ning nendele kehtivad tingimused on sageli paremad kui EL on läbirääkimistes saavutanud, samal ajal kui meie ettevõtetel on raske osaleda mõningate meie olulisemate partnerite riigihankelepingutes.

Sellepärast on meil kolleeg De Guchtiga kavas esitada sellel aastal õigusakt, millega võetakse riigihankelepinguid käsitlevad rahvusvahelised kohustused üle ELi õigusesse ning see annab meile läbirääkimisteks vajaliku hoova. Pooldame küll avatust, kuid mitte petmist. Küsimus seisneb euroopa ostjatele kindla ja selge õigusliku aluse andmises, et nad saaksid osaleda niisuguste riikide ettevõtete pakkumistes, millega meil on leping, erinevalt nende riikide ettevõtete pakkumistest, millega ELil veel ei ole lepingut. Samuti seisneb küsimus suurema õiguskindluse tagamises. Lubage mul selgelt öelda, et me ei taha muuta Euroopat kindluseks. Peame looma meie ettevõtetele keskkonna, mis on realistlik, õiglane ja avatud, kuid mitte naiivne.

Selline on olukord. Lugupeetud juhataja! Nagu teie ja teie parlament minult palus, tahtsin kasutada võimalust ja tuua siin siseturu elavdamist käsitlevas arutelus esile selle olulise valdkonna, mis pealegi moodustab ühe kaheteistkümnest siseturu elavdamise vahendist, millest rääkisin oma sõnavõtu alguses – nimelt riigihanked ja ajakohastamise, mille kohta teeme me teie nõusolekul järgmiste nädalate jooksul ettepaneku.

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja.(HU) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head parlamendiliikmed! Nagu Sandra Kalniete ütles, vajavad EL ja tema majandus mootorit. See on tõsi. Olen selle mõttega täiesti nõus. Võib-olla te mäletate, et mõnda aega tagasi – Ungari ELi eesistumisperioodi alguses – ütles Ungari peaminister siin parlamendis selgelt, et ei piisa sellest, kui me tuleme kriisi tagajärgedega toime ja juhime neid ning julgustame liikmesriike järgima rangemat eelarvepoliitikat ja seda kontrollime. Teeme praegu tööd ka paljude sellesisuliste õigusaktidega. Samuti oleme koostanud põhjaliku majanduskriisi juhtimist käsitleva meetmekogumiku. Peame pöörama tähelepanu ka sellele, et oleksime oma kodanike silmis usaldusväärsed. Selle saavutame aga vaid siis, kui suudame luua töökohti.

Töökohtade loomiseks püüamegi leida vahendeid, mis seda teha võimaldavad. Olen veendunud, et ühtne turg kujutab endast just niisugust kasutamata võimalust, milles seisneb meie tulevik. Samasuguse võimaluse annab meile ka ELi 2020. aasta strateegia rakendamine. Seepärast, arvestades neid põhimõtteid, on mul hea meel, et Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on seadnud endale eesmärgiks ühtse turu taaselavdamise, ning samuti prioriteetide üle, millele komisjon viitas ja mida käsitletakse Euroopa Parlamendi kolmes suurepärases raportis. Oleme arutanud juba mitmesuguseid ideid ja arvamusi seoses kolleeg Grechi varasema raportiga.

Usun, et need kolm raportit aitavad samuti kaasa sihipärasele arutelule, mille tulemusena saame ühiselt võtta vastu konkreetsed meetmed 2012. aastaks, s.o 20. aastapäevaks, mida nimetas ka volinik Barnier. Nagu teate ja nagu volinik juba ütles, vahetas 10. märtsil konkurentsivõime nõukogu oma kohtumisel arvamusi sotsiaalpartneritega korraldatud konsultatsiooni tulemuste teemal. Nimetatud konsultatsiooni raames keskenduti kriteeriumidele, mille alusel määrata kindaks institutsioonide ja liikmesriikide esmatähtsad kohustused. Selle arutelu põhjal valmistab eesistujariik Ungari ette järeldused, mis käsitlevad välja pakutud prioriteetseid meetmeid ja mis võetakse vastu 30. mail konkurentsivõime nõukogus.

Lubage mul tuletada teile meelde, milline on laiem kontekst. Praeguses olukorras ei pruugi ühtne turg poliitilise ja majandusliku surve ja selle leevendamiseks võetud meetmete tõttu olla kodanike, ettevõtjate ja institutsioonide seas üldse populaarne. Jagan aga professor Monti seisukohta, et niisugusel ajal nagu praegune on ühtset turgu kõige enam vaja, sest praegu püüame kriisi mõju tõttu vaistlikult tõmbuda tagasi kitsastesse, kuid väga tuttavatesse riiklikesse piiridesse. Olen aga veendunud, et me ei tohi sellele kiusatusele järele anda. Seepärast on ilmselgelt jõudnud kätte aeg, mil peame andma siseturule poliitilise ajendi. Austatud parlamendiliikmed! Nagu te rõhutasite oma varasemas raportis, mis käsitles ühtse turu loomist tarbijatele ja kodanikele, ning nagu professor Monti oma raportis tõdes, seisab ühtsel turul ees proov.

Kas sellest saab vahend, mis toob ELi kodanikele lähemale, parandades tuntavalt nende igapäevaelu? Või on see pelgalt vahend, mis kaitseb nii kitsaskohti, mis takistavad ühtse turu toimimist, kui ka teatavaid sektoreid? Vastus nendele küsimustele sõltub sellest, kui pühendunult teeme lähikuudel oma tööd. Nagu juba öeldud, kui Euroopa Parlament võtab täna oma resolutsiooni vastu, saab komisjon võtta oma läbivaadatud teatise vastu aprilli keskpaigas. Loodame, et komisjoni teatisesse lisatakse kõik poliitilised sõnumid ja ka põhimõtted, mida te oma raportis toetasite. Loodame, et saame peale õigusakti ettepaneku esitamist luua Euroopa Parlamendi ja komisjoniga eripartnerluse, mis annab võimaluse vaadata kiiresti läbi ühtse turu akti lõplikus versioonis kindlaks määratud põhimeetmed ja need vastu võtta.

Lubage mul tuua esile mõningaid arutlusel oleva kolme raporti elemente, ilma et käsitleksin täielikult kõiki punkte. Eesistujariigil on hea meel, et raportöör soovib lisada ühtse turu küsimuse Euroopa Ülemkogu päevakorda. Usume, et ühtset turgu tuleb edendada ELi poliitiliste üldsuuniste alusel, mis on nimetatud ELi lepingus. Poliitiliste suuniste kindlaksmääramine on aga kahtlemata Euroopa Ülemkogu ülesanne. Selle tegevuskava kehtestab küll Euroopa Ülemkogu eesistuja, kuid soovin kõigile meelde tuletada, et Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi järeldustes viidati samuti ühtse turu tähtsusele.

Eesistujariik soovib tänada Euroopa Parlamenti, et ta toetas pidevalt konkurentsivõime nõukogu ühtse patendisüsteemi loomiseks vajalike konkreetsete meetmete väljatöötamisel. Teame kõik, et ühtne patendisüsteem suurendab ettevõtete konkurentsivõimet lõputult. Meil toimus ka selle kohta siin hea mõttevahetus ning tänan Euroopa Parlamenti koostöö eest ja selle eest, et ta lubas nõukogul algatada selle teema käsitluse tõhustatud koostöö raames. Samuti nõustume, et digitaalse ühtse turu lõpuleviimine ning VKEde olukorra tugevdamine ja parandamine on Euroopa uuendusmeelsuse edendamise jaoks möödapääsmatu.

Kodanike liikuvuse ja eriti kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise abil saame käsitleda ka muid Euroopa kodanikke puudutavaid teemasid. Seepärast nõustume seisukohaga, et meie esmaülesanne selles valdkonnas on laiendada ELi tegevust ning saavutada vahetud ja tajutavad tulemused. Eesistujariik on samuti seisukohal, et kõikides läbivaadatud raportites, sealhulgas varasem Grechi raport ning Correia de Campose raport, rõhutatakse vajadust tagada ELi kodanikele võimalus siseturu õiguste kasutamiseks. Meil on hea meel selles valdkonnas saavutatud tulemuste üle, mille kohta komisjon peagi meetmed koostab. Need hõlmavad portaali „Teie Euroopa”, võrgustikku Solvit ning teenuste direktiivi alusel ühtsete kontaktpunktide loomist.

Sellest hoolimata jagame teie seisukohta, et selleks, et ELi kodanikud saaksid oma õigusi kasutada, saab veel palju teha. Ja viimaseks lubage mul teha väike kõrvalepõige ja juhtida tähelepanu veel ühele Ungari eesistumiskava prioriteedile. Käimasolevates konsultatsioonides Euroopa Parlamendiga kuue majandust käsitleva seadusandliku algatuse kohta olen sageli kuulnud kriitikat, et liikmesriigid – mille all peaksime mõistma nõukogu ja Euroopa Ülemkogu – peavad silmas ainult makromajanduslikku stabiilsust ning jätavad tähelepanuta stimuleerivat majanduskasvu ja reaalmajanduse kriisist taastumist käsitlevad küsimused või siis näevad nende eesmärkide saavutamiseks ette vaid pehmed ja küündimatud vahendid ning et ELi 2020. aasta strateegia täitmine sellega peamiselt piirdubki. Olen aga seisukohal – ja ütlesin seda ka sissejuhatuses –, et ühtne turg ja selles peituvad suured majanduskasvu võimalused annavad asjakohase lahenduse nendele muredele ning ühtlasi tagavad ELi tasakaalustatud vastuse.

Arvan, et meie põhiülesanne on kogu protsess lõpule viia, tugevdada ühtset turgu võimalikult läbipaistvate vahenditega ja teha seda koostöös Euroopa Parlamendiga. Nõukogu on valmis selleks koostööks ja täielikuks partnerluseks komisjoni ning Euroopa Parlamendi ja tema liikmetega. Lugupeetud juhataja! Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Head parlamendiliikmed! Nende viie sõnavõtuga – kolm sõnavõttu siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel ning komisjoni esindaja ja minister Győri sõnavõtt – on saanud alguse hea arutelu, mis on väga oluline ELi ja tema kodanike tuleviku ning ka meie kiire arengu jaoks. Soovin teile veel kord meelde tuletada, et ühtse turu taaselustamise mõte tekkis siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis. Tahan veel kord avaldada kiitust kõikidele kolleegidele, kes selles komisjonis töötavad ning palun Malcolm Harbouril need tänu- ja kiidusõnad nende nimel vastu võtta.

Mõte Mario Monti raporti koostamiseks tekkis samuti siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis. Tegemist on suurepärase raportiga, mis on meile meie töös suureks abiks. Soovin tänada ka volinik Barnier’d väga hea ja põhjaliku ettekande eest Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, mille ta esitas vastuseks meie raportitele. Mis puudutab riigihankeid, siis need osutuvad sageli meie liikmesriikides tehtava töö Achilleuse kannaks. Niisiis on väga oluline, et liiguksime selle teemaga edasi ning eesistujariik Ungari aitab meid kindlasti meie jõupingutustes. Oleme veendunud selle vajalikkuses, sest kõnealune teema on Euroopa inimeste jaoks väga tähtis.

Nende raportite ja selle arutelu tähtsust näitab ka asjaolu, kui paljud parlamendikomisjonid on esitanud oma arvamuse selle kohta. Seda on teinud kaheksa komisjoni ning me kõik teame hästi, et niisugust olukorda, kus kaheksa parlamendikomisjoni koostab arvamuse raportite kogumiku kohta, esineb väga harva. Nende esindajad võtavad nüüd üksteise järel sõna. Josefa Andrés Barea, teil on sõna rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel.

 
  
MPphoto
 

  Josefa Andrés Barea, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Rahvusvahelise kaubanduse komisjon oli üks kaheksast komisjonist, mis selle teemaga tegeles, ning soovin tänada selle liikmeid kaastöö eest raportiga.

Ühtse turu tugevdamine on Euroopa 2020. aasta strateegia üks eesmärk. Euroopa Liit on oluline rahvusvaheline osaleja. Üleilmastunud turul peab ta lahendama probleemid, millega vastamisi seisab.

Meie ettevõtete ülesanne rahvusvahelisel turul on tekitada suuri ootusi ja võimalusi, kuid samas kannavad nad ka sotsiaalset vastutust: nad vastutavad sotsiaalse arengu eest, mis hõlmab ühtlasi tagatisi töötajate ja avalike teenuste jaoks.

Meil on kohustused ka arenguriikide ees – võitlus vaesuse vastu on üks aastatuhande arengueesmärk. Tulevikus peavad meie tööstus ja ettevõtted rajanema teadmistele ning meil tuleb võidelda võltsimise vastu intellektuaalomandi valdkonnas.

Peame teadus- ja arenduskriteeriumide ning sotsiaalkriteeriumide alusel kaitsma meie ettevõtteid ning Euroopa kodanike ja väljaspool ELi elavate inimeste nimel ka meie välishuve.

 
  
MPphoto
 

  Diogo Feio, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja.(PT) Lugupeetud juhataja! Soovin kõigepealt avaldada kiitust volinik Barnier’le, nõukogu esindajale ning eriti kolleegidele siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist.

Majandus- ja rahanduskomisjoni nimel tahan rõhutada täna siin arutlusel olevate raportite tähtsust. Need on koostatud samas vaimus kui Monti raport ning nendega tahetakse edendada edukat liberaalset majandust, konkurentsivõimet ning dünaamilist ja uuendusmeelset turgu.

Tänu nendele sihtidele saab Euroopa 2020. aasta strateegia muutuda päriselt sõnadest tegelikkuseks, toetades VKEsid, mis on Euroopa majanduses peamised tööandjad, toetades ettevõtteid üldiselt ning kehtestades majanduses jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad meetmed, mis on järjest tihedamalt seotud siseturu, tõepoolest toimiva majanduse juhtimisega ning tõelise majanduskasvu põhimõtetega meie majanduses.

 
  
MPphoto
 

  Raffaele Baldassare, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja.(IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Ühtse turu tähtsus seisneb soovis täita turu vajadusi ning hõlbustada osalejate – ettevõtjate, tarbijate ja töötajate – juurdepääsu turule ja sellel osalemist. Arvestades seda kõrgelennulist eesmärki, olen rahul volinik Barnier’ välja pakutud meetmete ja Euroopa Parlamendi ettepanekutega.

Minu arvates on mõned prioriteedid hädavajalikud, et saavutada ELi välja pakutud eesmärgid, sealhulgas parandada VKEde juurdepääsu siseturule, vähendada nende halduskohustusi ja hõlbustada nende osalemist riigihankepakkumistes, kaotada kõik elektroonilise kaubanduse tõkked ning toetada ja rahastada uuendusi eeskätt ELi projektivõlakirjade väljastamisega eelkõige energia, transpordi ja telekommunikatsiooni valdkondades.

Ja viimaseks, vaid siis, kui ettevõtluse areng ja toetamine seostatakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, saavutame selle, mis on minu arvates selle akti eesmärk: loome sotsiaalse turumajanduse, mis tugineb majanduskasvule, konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele.

 
  
MPphoto
 

  Liisa Jaakonsaari, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja.(FI) Lugupeetud juhataja! Jacques Delors eksis, kui ütles, et ühtsesse turgu ei saa armuda, sest selle teema arutelus on väljendatud palju kirglikke tundeid.

Komisjoni käsitlusviis on olnud edasipüüdlik ning käimas on palju tähtsaid projekte: Euroopa patent, ühtne energiaturg jms. Üks küsimus on jäänud siiski häirima – raporti sotsiaalne osatähtsus on väga väike. Näiteks töötajate lähetamisest ei räägita peaaegu midagi ning üldhuviteenuseid ja ühtse turuga seotud sotsiaalklauslit on kirjeldatud kahetsusväärselt üldsõnaliselt.

Ma ei saa aru, miks nähakse tugevamaid ja integreeritumaid sotsiaalõigusi eeskätt probleemina. Soovin teile meelde tuletada, et Põhjamaades on edukalt ühendatud tugevad sotsiaalõigused hea konkurentsivõime ja tootlikkusega. Lugupeetud volinik! Kas see ei oleks mitte arukam käsitlusviis?

 
  
MPphoto
 

  Jürgen Creutzmann, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja.(DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik Barnier! Soovin vastata kolleegi märkustele. Sotsiaalklausli asemel tegi komisjon ettepaneku uurida seda, millist mõju avaldavad ühtse turu meetmed tööhõivele. See on midagi palju enamat kui kohaldada üldisi põhimõtteid. Kui soovime saavutada siseturuga edu, tuleb meil pöörata tähelepanu sotsiaalprobleemidele ning rõhutada neid kõiges, mida teeme. Seepärast on mõjuhindamine, milles just nimelt neid nõudeid arvestatakse, iseäranis tähtis.

Soovin teha veel ühe märkuse. Olin üllatunud, kui kuulsin juhatajat rääkivat majanduse juhtimisest, mida tõlgitakse saksa keelde endiselt terminiga Wirtschaftslenkung, mida kasutatakse ka keskvalitsuse kontrolliga majanduse tähenduses. Meil on Saksamaa ühes osas seoses keskvalitsuse kontrolliga majandusega väga halvad kogemused. Olen kindel, et saame arendada ühtset turgu vaid siis, kui kooskõlastame liikmesriikide majandust. See on täiesti selge. Me ei saa aga seda edendada majanduse juhtimise abil.

Täna arutame seda, kuidas ühtsele turule uut hoogu anda. Sellega oleme aga kõvasti hilinenud, sest tähistame järgmisel aastal ühtse turu 20. aastapäeva. Seepärast on mul hea meel volinik Barnier’ avalduse üle, milles ta ütles, et soovib keskenduda uutele konkreetsetele meetmetele, mida ei ole veel rakendatud ning mis annavad ühtsele turule uut hoogu. Ühtne turg kujutab endast väga head võimalust meie kõigi jaoks. See võib aidata luua uusi töökohti ning meie eesmärk peab olema töö leidmine inimeste jaoks. See on parim sotsiaalpoliitika, mille kehtestada saame, sest kui inimesel on töö, paraneb ka tema enesehinnang. Seetõttu tuleb meil teha kõik endast olenev, et tagada edusammud selles valdkonnas.

Vajame tasakaalustatud meetmeid, mis on kasulikud nii ettevõtjatele kui ka kodanikele. Tahame, et eeskätt keskmise suurusega ettevõtted saaksid ühtsest turust rohkem kasu kui nad varem said. Seepärast vajame hädasti ELi patendisüsteemi, et ettevõtted saaksid viimaks kaitsta oma uuenduslikke tooteid ja müüa neid kogu Euroopas mõistliku hinna eest. Peale selle vajavad ettevõtted rohkem rahalisi vahendeid uuenduste arendamiseks. Euroopa riskikapitaliturg on vaid üks meede teiste seas, mida saab võtta. Käibemaksu korra ühtlustamine ja ettevõtte tulumaksubaasi loomine, mille üle täna arutame, edendavad samuti ühtset turgu.

Samal ajal tuleb võtta konkreetseid meetmeid, mille abil suurendada kodanike usaldust ühtse turu vastu. Meil tuleb parandada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ja teha seda võimaluse korral Euroopa kutsekaardi abil. See muudab töötamise teises liikmesriigis lihtsamaks ning loob kodanikele Euroopa ühtsel turul paremad liikumisvõimalused.

Peale selle vajame Euroopa turujärelevalve organisatsiooni ning soovin seda punkti eriti rõhutada, sest ikka ja jälle näeme, et liikmesriigid ei täida seda nõuet. Me ei soovi, et ühtsel turul müüdaks ohtlikke tooteid.

Kui saame selle ettepaneku suure häälteenamusega vastu võtta, annab see ühtsele turule uue tõuke.

 
  
MPphoto
 

  Francesco De Angelis, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja.(IT) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Kui soovime taastada turu usaldusväärsuse, tuleb meil tähtsustada tarbijate, töötajate ja ettevõtjate vajadusi.

Kui tahame tugevdada kodanike, töötajate ja avalike teenuste kasutajate õigusi, tuleb pöörata suurt tähelepanu tulevase ühtse turu sotsiaalmõõtme tagamisele. Majanduskasv, areng ja ühiskondlik teadlikkus peavad käima käsikäes. Majanduskasv peab teenima kodanike huve.

Sellest seisukohast lähtudes hõlmavad määrused, mis on seotud ettevõtetele kehtivate standarditega, mõningaid häid ettepanekuid, sealhulgas tegevuskava, millega tahetakse parandada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele ning kehtestada uued põhimõtted uuenduslike ettevõtete ja regionaalarengu rahastamiseks. VKEd on meie majanduse keskmes ning ühtse turu kasvumootoriks. Lugupeetud juhataja! Meil tuleb need eesmärgid saavutada, kui soovime kriisist väljuda ja edendada arengu uut mudelit ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning luua uusi kvaliteetseid töökohti.

 
  
MPphoto
 

  Sophie Auconie, arengukomisjoni arvamuse koostaja.(FR) Lugupeetud juhataja, austatud minister, austatud volinik, head kolleegid! Soovin öelda vaid ühe sõna, mis on võib-olla tugevas vastuolus majanduse praeguse olukorraga, kuid seda enam tuleb seda rõhutada. See sõna on lennukus. Austatud volinik! Me vajame lennukust ühtse turu ja Euroopa jaoks ning selleks, et tõestada kodanikele, et Euroopa lõimumine aitab edendada nende õigusi töötajate, tarbijate, turistide ja ka üksikisikutena üldisemalt. Soovin avaldada kiitust volinik Barnier’le, kes kehastab seda lennukust kõikides projektides, mida ta ellu viia soovib.

Maaelu arengu komisjoni arvamuse koostajana on mul hea meel käsitletud ideede üle, milleks on vajadus pöörata eritähelepanu konkreetsete geograafiliste omadustega piirkondadele, nagu äärepoolseimad piirkonnad, ettevõtetele Euroopa patendi ning Euroopa sihtasutuste, vastastikuste kindlustusandjate ja assotsiatsioonide jaoks õigusliku vormi loomine, võlakirjade väljastamine konkreetsete projektide rahastamiseks ning vajadus edendada ühtsel turul säästvat arengut.

 
  
MPphoto
 

  Piotr Borys, õiguskomisjoni arvamuse koostaja.(PL) Lugupeetud juhataja! Kui me ei käsitle ühtset turgu terviklikult, ei saavuta me Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ega muuda majandust uuenduslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Seetõttu peaksime tänama volinik Barnier’d selle väga põhjaliku käsitlusviisi eest ühtse turu kohta ja professor Mario Montit suurepärase raporti eest.

Tahan juhtida tähelepanu neljale punktile. Esimene neist käsitleb Euroopa patenti, mis võidakse võtta kasutusele järgmisel aastal ehk ühtse turu jõustumise 20. aastapäeval. Teiseks tuleb põhjalikult käsitleda autoriõiguse küsimust, sest autoriõiguses peitub suur lootus ja võimalus loova turu arendamiseks ning turu seda tahku tuleks reguleerida ühiselt. Pean siinjuures silmas autoriõiguse haldamise ühist süsteemi ja orbteoste põhjalikku käsitlemist ning ka VKEde koormuse vähendamist. See hõlmab konkreetseid samme, nagu arvepidamise lihtsustamine, kaubamärkide kaitsmine, Euroopa sihtasutuse õigusliku vormi loomine ja eeskätt võimalus äriregistrite omavaheliseks ühendamiseks. Kui võtame loetletud valdkondades meetmeid, siis loodan, et 20 miljonit väikeettevõtet saavad Euroopa ühtselt turul toimida tõhusalt ja vabalt.

 
  
MPphoto
 

  Toine Manders, õiguskomisjoni arvamuse koostaja.(NL) Lugupeetud juhataja! See tähendab seda, et saan kasutada ära ka ühe või kaks minutit kolleeg Lehne kõneajast. Soovin tänada volinikku ja kõiki teisi siinse arutelu eest. Panin aga tähele, et mõningaid küsimusi, mis on minu arvates olulised ja mille raportisse lisasin, ei ole üldse nimetatud. Loodan, et volinik aitab meil need ellu viia.

Oleme kiitnud professor Montit taevani, kuid tema järelduse kohaselt on suurim ühtset turgu puudutav probleem direktiivi ülevõtmine. Ta ütles, et peame rohkem töötama eeskirjadega. Mina olen aga seisukohal, et vähem on parem ja seega vähendagem ELi õigusaktide koostamist. Ent ükskõik mida me teeme, seda tuleb teha ühtsel viisil, sest peame hoiduma 27 liikmesriigi muutumisest mingisuguseks segapudruks, nii et kõik neist võtavad õigusakti üle eri viisil, mis takistab märkimisväärselt VKEde piiriülest tegutsemist.

Lugupeetud juhataja! Veel üks küsimus, mis on jäetud tähelepanuta – ja mis on võib-olla meie suurim viga – on turustamise küsimus. Meil on siin tippjuristid. Me koostame väga häid õigusakte. Oleme veendunud, et oleme kohustatud parandama turgu kodanike jaoks. Kodanikud aga ei näi olevat sellest teadlikud. Meie tegelik probleem seisneb selles, et me ei suuda rajada silda meie ja nende vahele. Oleme väga vilunud terminoloogias, kuid näib, et ei oska suhelda vahetult meie kodanikega. Ehkki loodan, et seda ei juhtu, on siiski oht, et meie, ELi esindajad eemaldume üha enam Euroopa kodanikest. Arvan, et lähiaastatel peame tõepoolest keskenduma sellele, kuidas saavutada kodanike toetus ELile ja meie tegevusele, ning investeerima selle saavutamise võimalustesse. Selles küsimuses on vaja veel palju ära teha ning arvan, et meil tuleb sellesse investeerida. Meil tuleb pidada nõu meie teabejuhtidega, kuidas seda kõige paremini saavutada.

Ja viimaseks tahan öelda, et mind hämmastas asjaolu, et meie kodanikud ei tee vahet Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja nõukogul. Igas liikmesriigis on meil kolm esindajat, kuid nad ei saa lõppkokkuvõttes midagi ette võtta, sest töötavad ametlike organisatsioonide heaks. Kui liikmesriigid näitavad ELi suhtes üles halvakspanu, ei ole kedagi, kes rünnakut tõrjuks. Arvan, et mõttekas oleks panna igas liikmesriigis ametisse üks ELi esindaja – nimetage teda saadikuks, kui soovite –, kes võiks vastata kõikidele negatiivsetele teadetele ELi kohta. Kui me seda teeme, saame hoiduda Titanicu olukorra kordumisest. Titanicul arvasid kõik, et kõik on korras, kuid tõeline oht tuli lõppkokkuvõttes väljastpoolt.

 
  
MPphoto
 

  Wim van de Camp, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. (NL) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada komisjoni ja nõukogu esindajaid täna hommikul esitatud sissejuhatuse eest. Minu jaoks oli kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostamine väga huvitav.

Arvan, et ühtne turg peaks pälvima Euroopa Parlamendis ja eelkõige kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis ulatusliku toetuse, sest ELi liikumisvabadus, eriti isikute, sealhulgas võõrtöötajate ja oskustöölistest võõrtöötajate jaoks, keda vajame ühtse turu tööjõu suurendamiseks, on oluline. Lugupeetud juhataja! Meil on palju eesmärke, kuid oleme saavutanud väga vähe tulemusi.

Mul on hea meel volinik Barnier’ välja pakutud 12 vahendi üle ning loodan, et saame lähikuudel olukorda kiiresti edendada, sest ELi konkurendid ei oota seni, kuni EL ühtse turuga tühimikku täidab.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: GIANNI PITTELLA
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Erminia Mazzoni, petitsioonikomisjoni arvamuse koostaja.(IT) Lugupeetud juhataja, austatud minister, austatud volinik, head kolleegid! Usun, et võin öelda, et raportöörid on teinud tõepoolest suurepärast tööd ning rõõm oli kuulda komisjoni ja nõukogu esindaja kiitvaid ja lohutavaid sõnu.

Nendes kolmes raportis on säilinud vaimsus ja ettenägelikud stiimulid, mis iseloomustavad professor Monti ühtset turgu käsitlevat uut strateegiat, ning nad esindavad ühist eesmärki, milleks on Euroopa ühtse turu taaselustamine 50 meetme kaudu, mille põhjal koostas Euroopa Parlament neid korrates, muutes või rõhutades 14 prioriteeti.

19 meedet neist on ette nähtud selleks, et seada turu keskmesse kodanike huvid. Usun, et selleks, et viia ühtne turg tõepoolest täielikult ellu, tuleb vähendada lõhet kodanike ja ühtse turu vahel ning teha selleks tööd avalikkuse usalduse taastamise nimel, edendada enne majanduslikku lõimumist poliitilist ja sotsiaalset lõimumist ning eeskätt muuta seda, kuidas kodanikud tajuvad ühtset turgu. Usun, et nendes kolmes raportis sisalduvad meetmed hõlmavad nimetatud eesmärke.

(Arutelu katkestati hetkeks.)

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika