Märksõnaregister 
Istungi stenogramm
PDF 5347k
Kolmapäev, 6. aprill 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne
1. Osaistungjärgu avamine
 2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)
 3. Rakendusmeetmed (kodukorra artikkel 88) (vt protokoll)
 4. Juhtimine ja partnerlus ühtsel turul - Ühtne turg Euroopa kodanikele - Ühtne turg ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana - Riigihanked (arutelu)
 5. Presidentuuri teadaanne
 6. Juhtimine ja partnerlus ühtsel turul - Ühtne turg Euroopa kodanikele - Ühtne turg ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana - Riigihanked (arutelu jätkamine)
 7. Parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus (vt protokoll)
 8. Hääletused
  8.1. Paranduseelarve nr 1/2011 projekt – III jagu – Komisjon (A7-0115/2011, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska) (hääletus)
  8.2. ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine – 2010. aasta üleujutused Poolas, Slovakkias, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Horvaatias ja Rumeenias (A7-0114/2011, Reimer Böge) (hääletus)
  8.3. EÜ ja Komooride vaheline kalandusalane partnerlusleping (A7-0056/2011, Luis Manuel Capoulas Santos) (hääletus)
  8.4. Vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse seoses EÜ ja Jordaania vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa–Vahemere piirkonna lepinguga (A7-0067/2011, Emilio Menéndez del Valle) (hääletus)
  8.5. ELi ja Maroko vaheline leping, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord (A7-0066/2011, George Sabin Cutaş) (hääletus)
  8.6. Vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse seoses EÜ ja Egiptuse vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga (A7-0068/2011, Gianluca Susta) (hääletus)
  8.7. Ukraina osalemine liidu programmides (A7-0063/2011, Ryszard Antoni Legutko) (hääletus)
  8.8. Kalandustoodete importimine Gröönimaalt (A7-0057/2011, Carmen Fraga Estévez) (hääletus)
  8.9. Rahvusvahelise kaitse andmine ja äravõtmine (A7-0085/2011, Sylvie Guillaume) (hääletus)
  8.10. Euroopa turismistatistika (A7-0329/2010, Brian Simpson) (hääletus)
  8.11. Ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (A7-0017/2011, João Ferreira) (hääletus)
  8.12. Kalandus – tehnilised üleminekumeetmed (A7-0024/2011, Estelle Grelier) (hääletus)
  8.13. Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestus, I jagu – Euroopa Parlament (A7-0087/2011, José Manuel Fernandes) (hääletus)
  8.14. Laste arengule ja tervisele viitavate toidu kohta esitatavate teatavate tervisealaste väidete lubamine ja nende lubamisest keeldumine (B7-0227/2011) (hääletus)
  8.15. Euroopa rahvusvaheline investeerimispoliitika (A7-0070/2011, Kader Arif) (hääletus)
  8.16. Ühenduse finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus (A7-0050/2011, Cătălin Sorin Ivan) (hääletus)
  8.17. Euroopa tasandi erakondi reguleerivad määrused ja erakondade rahastamise eeskirjad (A7-0062/2011, Marietta Giannakou) (hääletus)
  8.18. Juhtimine ja partnerlus ühtsel turul (A7-0083/2011, Sandra Kalniete) (hääletus)
  8.19. Ühtne turg Euroopa kodanikele (A7-0072/2011, António Fernando Correia De Campos) (hääletus)
  8.20. Ühtne turg ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana (A7-0071/2011, Cristian Silviu Buşoi) (hääletus)
 9. Selgitused hääletuse kohta
 10. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
 11. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
 12. Jaapani tuumaõnnetusest saadud õppetunnid seoses tuumaohutusega Euroopas
 13. Olukord Süürias, Bahreinis ja Jeemenis
 14. ÜRO neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents
 15. Islandi 2010. aasta eduaruanne
 16. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruanne
 17. Olukord Côte d’Ivoire’is
 18. Parlamentaarse puutumatuse kaitsmise taotlus (vt protokoll)
 19. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis
 20. Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamine - Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamine
 21. Seksuaalse vägivalla kasutamine sõjarelvana Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas
 22. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)
 23. Istungi lõpp


  

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president

 
1. Osaistungjärgu avamine
Sõnavõttude video
  

(Istung algas kell 9.00.)

 

2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

3. Rakendusmeetmed (kodukorra artikkel 88) (vt protokoll)

4. Juhtimine ja partnerlus ühtsel turul - Ühtne turg Euroopa kodanikele - Ühtne turg ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana - Riigihanked (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt käsitleb ühtset turgu ja hõlmab arutelu järgmiste dokumentide teemal: Sandra Kalniete siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel esitatud raport juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul (A7-0083/2011) [2010/2289 (INI)], António Fernando Correia de Campose raport ühtse turu kohta Euroopa kodanikele (A7-0072/2011) [2010/2278 (INI)], Cristian Silviu Buşoi raport ühtse turu kohta ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana (A7-0071/2011) [2010/2277 (INI)] ning komisjoni avaldus riigihangete kohta.

Soovin öelda volinik Barnier’le ja nõukogu eesistujale Enikő Győrile tere tulemast siia saali. Nüüd annan sõna raportööridele. Esimesena kõneleb Sandra Kalniete.

 
  
MPphoto
 

  Sandra Kalniete, raportöör.(LV) Lugupeetud juhataja! Kui räägime juhtimisest ja partnerlusest ühtsel turul, siis meie, Euroopa Parlamendi liikmed oleme seisukohal, et üks olulisemaid tingimusi ühtse turu elluviimiseks on selle juhtimise tagamine kõrgeimal poliitilisel tasandil. Komisjoni president peab koostöös Euroopa Ülemkogu eesistujaga hakkama vastutama ühtse turu tugevdamise eest. Ka liikmesriigid peavad selles protsessis aktiivselt osalema. Vastasel korral jäävad paljud mõtted selle kohta, kuidas elavdada majanduskasvu Euroopas, luua uusi töökohti ja suurendada üleilmastunud maailmas konkurentsivõimet, headeks kavatsusteks, mille tagajärjel muutub Euroopa maailma murelapseks. Sellepärast kutsume selles resolutsioonis Euroopa Komisjoni presidenti ja liikmesriikide juhte osalema selles protsessis ning võtma enda kohustuse kehtestada ühtse turu jaoks vajalikud õigusaktid ja muuta poliitikavaldkondi. Täna vastuvõetav resolutsioon edastab selge sõnumi nende valdkondade kohta, milles komisjon Euroopa Parlamendi soovi kohaselt tegutsema peaks. Nimetan mõningaid tähtsamaid töövaldkondi: digitaalne ühtne turg ja ühine intellektuaalomandi ruum, ametialane liikuvus Euroopa kodanike jaoks, piiriüleste riigihangete ja teenuste edendamine ning maksusüsteemide kohandamine. Mis puudutab ühtse turu juhtimist, siis minu arvates on otsustava tähtsusega neli suunda. Esiteks tuleb tagada ühtse turu vastuvõetud normide rakendamine. Kõik liikmesriigid peavad kehtestama ühtset turgu käsitlevad eeskirjad õigel ajal ja läbipaistvalt ning komisjon peab omalt poolt jälgima nende rakendamist rangelt ja järjepidevalt. Teiseks tuleb vähendada protektsionistlikke suundumusi. Protektsionism soodustab vaid Euroopa turu killustumist ja vähendab meie üldist konkurentsivõimet. Kolmandaks tuleb kärpida mitmesuguseid tehingukulusid, mis takistavad Euroopa majanduse vilgast toimimist. See ei hõlma mitte ainult niisugust mehhanismi nagu tõhus, lihtne ja kohtuväline vaidluste lahendamise kord, vaid ka kasutajasõbralikku piiriülest e-juhtimist koos vajaliku teabe ja dokumentide toimiva elektroonilise jagamise võimalusega. Neljas valdkond on sotsiaalsete rühmade suurem osalus poliitikavaldkondade kujundamises ja rakendamises kooskõlas Lissaboni lepingus sätestatud põhimõtetega.

Lugupeetud juhataja! Lõpetuseks soovin tänada variraportööre ja koordinaatoreid nende osaluse ja asjaliku koostöö eest, mis – ma loodan – võimaldab meil ühtset turgu käsitlevad resolutsioonid võtta vastu veenva ülekaaluga ja jätkata viimastel aastatel tehtud tööd õigusaktide arendamisega ning mis lubab meil ühtset turgu tõepoolest tugevdada ja muuta see majanduskasvu ja töökohtade loomise vahendiks Euroopas.

 
  
MPphoto
 

  António Fernando Correia de Campos, raportöör.(PT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik Barnier, head kolleegid! Vastuseks komisjoni palvele selgitada välja ühtse turu taaselustamiseks vajalikud meetmed koostas Euroopa Parlament raporti, mille üle täna arutame ja hääletame.

19 ettepanekust, mis puudutasid ühtse turu akti eurooplaste jaoks, mille raportöör ma olin, valisime tajutavuse ja lühiajalise teostatavuse alusel välja viis kõige tähtsamat.

Kõigepealt tuleb meil suurendada Euroopa kodanike liikuvust kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise, kutsekaartide, Euroopa kutseoskuste passi ning ELi sisese liikuvuse korrapärase hindamise kaudu.

Teiseks peame parandama kolmandatest riikidest sissetoodud kaupade kontrolli piiril ning koostama mitmeaastase tegevuskava turujärelevalve ja tooteohutuse kohta.

Kolmandaks tuleb rändlusmääruse kehtivust pikendada kuni 2015. aasta juunini ja kehtestada rändlustasude hinnalagi, et alandada üldsuse ja ettevõtete rändluskulusid.

Neljandaks tuleb meil tagada põhiliste pangandusteenuste kättesaadavus ning muuta need läbipaistvamaks ja võrreldavamaks.

Viiendaks tuleb kaotada liikuvate töötajate jaoks senised takistused, et tagada pensioniõiguste täielik ülekantavus.

Selle raporti koostamine oli lihtne ja üksmeelne tegevus, kuid raskem oli saavutada kokkulepet meetmete kohta, mis käsitlevad Monti raportis nimetatud tüdimust ühtse turu vastu, ning kooskõlastatud käsitlusviisi kohta, mille abil reageerida kodanike vajadustele ja umbusaldusele, mida toodi selgelt esile eelmise aasta mais siin parlamendis vastuvõetud Grechi raportis.

Oleme seisukohal, et Euroopa Parlamendi töö jagamine kolmeks eraldi raportiks – hoolimata siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni jõupingutustest ühendada need analüüsid ja toimingud – on kunstlik. Kolm valdkonda, s.o ettevõtted, kodanikud ja juhtimine, peavad edenema üheaegselt, et luua konkurentsivõimeline ühtne turg, millega kaasneb arukas, kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv ning mille keskmes on Euroopa kodanikud.

Samuti mõistame, et kuna komisjon on esitanud selle teema kohta mitu ettepanekut: ELi 2020. aasta strateegia, tööstuspoliitika ja uuenduste Euroopa, siis tekib oht, et seetõttu hägustub keskne teema – taaselustamine. Selle abil ei taheta ühtse turu ideed teha eurooplastele mitte ainult meelepärasemaks, vaid ka ligitõmbavamaks.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Kahes küsimuses oli kõige raskem üksmeelt saavutada. Esiteks, sotsiaalsete väärtuste ja õiguste austamine. Sellega seoses ei nõustunud parempoolsete vaadetega parlamendiliikmed ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni liikmed vajadusega kindlustada alatiseks eurooplaste sotsiaalsed õigused, et ühegi tulevases õigusaktis sisalduva turukaalutlusega ei saaks neid eirata. Peame eriti kahetsusväärseks seda, et meil ei õnnestunud piisavalt rõhutada vajadust vaadata läbi töötajate lähetamise direktiiv.

Teiseks oli seoses üldist majandushuvi pakkuvate sotsiaalteenuste tagamisega eesmärk vältida olukorda, kus nende teenuste meetmete sisu sõltuks puhtalt turukaalutlustest, või vähemasti kaotada võimalus, et avalikud sotsiaalteenused saaksid erasektori monopoolse või oligopoolse seisundi niisugustes valdkondades nagu veevarustus, linnatransport, haridus, tervishoid ja sotsiaalabi.

Ehkki konkurentsivõimelise juhtimise ja siseturu mehhanismide kehtestamine nendele teenustele võib näida kasulik, tuleb siiski tagada üldise kättesaadavusega seotud sotsiaalsed väärtused, sest solidaarsuse põhimõtted kaaluvad niisugustel juhtudel üles pelgad turukaalutlused.

Sellega seoses keeldusid meist paremal olevad fraktsioonid vastu võtmast ELi õigusakti sellel teemal ning nõustusid vaid järgmise sõnastusega: „kõiki kättesaadavaid võimalusi kasutades [...], mis tuginevad [ELi toimimise lepingu] artiklile 14 [ja selle] protokollile nr 26.“

Fraktsioon, millesse mina kuulun, jäi parlamendikomisjonis nende kolme raporti lõpphääletusel erapooletuks, sest seoses ühtse turu sotsiaalse mõõtmega ei saavutatud mitte mingisuguseid edusamme. Ent pärast parlamendikomisjonis toimunud hääletust lisati mitu kiiduväärset punkti ning sellega parandati raportit märkimisväärselt. Üksmeel saavutati mitmesuguste üksteisest tulenevate kompromisside abil ning suuremad fraktsioonid andsid heakskiidu lõplikele muudatusettepanekutele, ilma et neist oleks keegi kasu või kahju saanud.

Lõpptulemuses, mis hõlmab 266 muudatusettepanekut ja viie parlamendikomisjoni arvamust, täitsid oma osa kõik fraktsioonid, mis näitab, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon ja need, kes raporti kallal töötasid, tegid tublit tööd. Kõikide töö oli kasulik. Soovin tänada variraportööre Róża Gräfin von Thuni, Jürgen Creutzmanni, Malcolm Harbourit, Emilie Turuneni ja Kyriacos Triantaphyllidest ning fraktsioonide koordinaatoreid tulemusliku kriitika ja koostöövaimu eest, mis võimaldas läbirääkimistel saavutada hea tulemuse. Soovin tänada eeskätt Malcolm Harbourit vastutuleliku ja edasiviiva hoiaku eest parlamendikomisjoni töö suhtes kogu viimase nelja kuu vältel.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Silviu Buşoi, raportöör.(FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Siseturg on kahtlemata üks ELi edulugusid ning üks tema vääramatuid tugevusi. Selle üle võime kõik uhked olla. Arvan, et see ei ole liialdus, kui ütlen, et siseturg on Euroopa lõimumise keskne tegur. Aja jooksul on siseturg näidanud oma kasulikkust nii tarbijatele kui ka Euroopa ettevõtjatele ning aidanud kaasa meie majanduskasvule.

Viimasel ajal oleme aga turu lõimumises täheldanud teatavat tardumust. Seepärast peame siseturule andma uue tõuke. Meil tuleb taastada Euroopa kodanike usaldus selle vastu. Vajame uut algust. Hindan kõrgelt komisjoni, eriti aga volinik Barnier’ suurepärast tööd sellega seoses ning soovin teda veel kord kiita tema veendunud pühendumise eest ja tema püüdluste eest siseturgu taaselustada. Komisjon koostas meile kõrgelennulise, ent samal ajal praktilise ja nõudliku programmi siseturu tugevuse taastamiseks. Olen üsna kindel, et kui neid meetmeid rakendatakse, aitavad need muuta siseturu meie kodanikele ja ettevõtjatele ligitõmbavamaks ning parandada selle üldist toimimist.

raportöör. – Mis puudutab minu raportit, siis pean ütlema, et meie ülesanne ei olnud kerge. Meie ülesanne oli keeruline, sest pidime saavutama üksmeele meetmete suhtes, millele rajada tugev ja tänapäevane ühtne turg, mis aitaks edendada edasist majanduskasvu ja vastaks eeskätt meie kodanike ja ettevõtjate ootustele.

Arutasime mitmesuguseid küsimusi, näiteks kas asetada rõhk uuendustele, mida tuleks teha intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, ning millised eelarvemeetmed on asjakohased, et edendada ühtset turgu ning samal ajal austada liikmesriikide suveräänsust.

Peale arutelusid ning paljude inimeste kaastööd, mille eest soovin tänada variraportööre, arvamuste koostajaid ja kõiki kolleege, kes muudatusettepanekud esitasid, õnnestus meil määrata kindlaks viis prioriteeti, mis tuleb viivitamatult täita.

Esimene neist käsitleb vahendeid, mille abil toetada uuendusi ja loovust ühtsel turul. See on möödapääsmatu, kui soovime jõulisemat ja jätkusuutlikumat majanduskasvu. Käimasolev ELi patendi ja ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomine, aga ka autoriõiguse haldamise parandamine on otsustava tähtsusega.

Kui soovime uuendusi, tuleb meil välja pakkuda ka lahendus nende rahastamiseks, näiteks pikaajalised investeeringud ja raamistik, mis võimaldaks riskikapitalifondidel investeerida tõhusamalt. ELi projektiväärtpaberid annavad samuti hea võimaluse energia- ja telekommunikatsioonitaristu investeeringuteks.

Meie kolmas eesmärk on kohandada ühtset turgu meie digitaalarengu tegevuskavaga, stimuleerides selleks e-kaubandust. See nõuab meetmeid, mille abil suurendada tarbijate ja ettevõtjate usaldust e-kaubanduse vastu. Need hõlmavad võltsimise ja piraatluse vastu võitlemist ning piirülese tegutsemise ja teisest riigist võlgade sissenõudmise hõlbustamist.

Neljas eesmärk on muuta ühtne turg VKEde jaoks paremaks ettevõtluskeskkonnaks, arvestades VKEde tähtsust majanduskasvu jaoks ja nende töökohtade loomise võimet. Nad vajavad paremat juurdepääsu kapitaliturgudele. Eelarvemeetmed, nagu ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamine, selge käibemaksuraamistik ja halduskoormuse vähendamine, võivad julgustada VKEsid tegutsema piiriüleselt.

Ja viimaseks, riigihankemenetlused tuleb muuta tõhusamaks. Neid tuleb lihtsustada, et ka VKEd saaksid neis osaleda, ning neid tuleb kasutada paremini, et edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

 
  
MPphoto
 

  Michel Barnier, komisjoni liige.(FR) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Oleme jõudnud otsustavasse punkti oma töös, mille võtsime koos ette, lähtudes Mario Monti siseturu selgest, kõikehõlmavast ja üksikasjalikust käsitlusest ning Louis Grechi raportist, mille te suure häälteenamusega vastu võtsite. Kusjuures me tegime seda ajal, mil – kui me kuulame tähelepanelikult meie liikmesriikide kodanikke – peaksime mõtlema järele, milline on meie edasine tegevussuund majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

Milliseid sõnumeid saavad inimesed Brüsselist ja Strasbourgist? Praegu on need sõnumid vajalikud, kuid nende sisu on alati raskekujuline ja piirav. Need sõnumid käsitlevad reguleerimist või minu töö puhul juhtimist, järelevalvet, puudujääki ja võla vähendamist. Seepärast on need vajalikud, kuid piiravad ja raskekujulised. Usun, et peame neile lisama teistsuguseid sõnumeid, eelkõige rääkima teistsugusest tegevusest, selleks, et taastada usk Euroopa projekti, ning samuti põhjustest, miks peaksime kokku hoidma, selle asemel, et olla omaette või tegutseda üksi üleilmastumisest tulenevate ülesannete lahendamisel.

Just see on meie töö keskne mõte ning soovin isiklikult tänada kolme raportööri, kes just kõnelesid – Sandra Kalnietet, Antonio Correia de Campost ja Cristian Buşoid. Samuti soovin tänada juhatust, Malcolm Harbouri, kellel – nagu juba öeldud – õnnestus väga tõhusalt panna peaaegu 11 parlamendikomisjoni tööle väga lühikese ajaga, kuulates neid väga tähelepanelikult. Peale selle soovin avaldada tänu erinevate fraktsioonide koordinaatoritele, sest teil oli vaja kooskõlastada omavahel palju küsimusi, kui arvestada käsitletud teemade suurt arvu. Sellega edastate te jõulise sõnumi teistele institutsioonidele, aga ka ettevõtjatele ja kodanikele.

Peale Monti ja Grechi raporti esitamist palus president Barroso mul koostöös 12 kolleegiga lahendada kolleegiumile antud ühine ülesanne. See käsitles siseturu taaselustamist ja struktuurireforme, mida on vaja selleks, et need majanduskasvu kaks, kolm või neli tegurit, mida turg hõlmab, saaksid esile kerkida.

Austatud parlamendiliikmed! Soovin teile meelde tuletada, et sellel suurel turul, mis moodustab ühtlasi Euroopa poliitilise projekti aluse, läheb 60% meie riigi ekspordist ülejäänud 26 liikmesriiki. Kõik riigid, alustades Saksamaast, mis on suurim, ja lõpetades meie väikseimate liikmesriikidega, ekspordivad keskmiselt 60% oma kaupadest ja teenustest lähiriikidesse ja sellele samale suurele turule. Arvatakse, et see turg võiks veelgi kasvada, kui ta toimiks tõhusamalt. Selle põhjal koostatigi ühtse turu akt. Niisiis esitasime 50 ettepanekut, mis sisalduvad selles väikeses sinises raamatus, mille saatsin kõikidele liikmesriikidele ELi 23 keeles, kõikidele liikmesriikide parlamentide liikmetele, ametiühingutele ja kutseorganisatsioonidele.

Seejärel kasutasime aega aruteludeks, et valida nende ettepanekute seast välja need, mis aitavad kõige tõhusamalt parandada ettevõtete ja kodanike käekäiku. Sellepärast vahetab kolleegium järgmise nädala kolmapäeval mõtteid ühtse turu akti üle, arvestades nii nimetatud arutelusid kui ka teie tänaseid sõnavõtte ja arvamusi, enne kui tegutseb.

Austatud parlamendiliikmed! Olen veendunud, et konkurentsivõimet ja majanduskasvu käsitleva lahingu võitmiseks tuleb sellesse kaasata kõik piirkonnad, ettevõtted ja kodanikud. Kõik piirkonnad – just sellepärast tahtiski Euroopa Komisjoni president Jacques Delors juba ühtse turu ja ühtse turu akti loomise algusest peale toetada ühtse turu rajamist ühtekuuluvuspoliitikaga, et võitluses majanduskasvu ja konkurentsivõime eest saaksid osaleda ka vähem arenenud piirkonnad, sealhulgas kõige kaugemad ja äärepoolseimad piirkonnad. Vaja on kõikide ettevõtete osalust, kui asi puudutab uuendustegevust või loomist – siinjuures tulevad meelde patendid, mida me innukalt kehtestada püüame –, VKEde rahastamise taotlemist ja seda, et selle halduskord muutub vähem keerukaks ja bürokraatlikuks, turvalist kaubitsemist internetis ning riigihangetes osalemist, mille juurde ma mõne hetke pärast tagasi pöördun.

Vaja on kõikide piirkondade, ettevõtete ja kodanike osalust. Oma igapäevaelus täidame kõik paljusid rolle – oleme tarbijad, teenuste kasutajad, säästjad, aktsionärid, töötajad, käsitöölised. Meie eesmärk on muuta piiriülene liikumine lihtsamaks, et kutsekvalifikatsioone, oskusi ja sotsiaalõigusi austataks ja tunnustataks, et kvaliteetsed avalikud teenused oleksid meile kättesaadavad, et me tunneksime ennast turvaliselt ja kaitstuna, kui ostame kaupu internetist või muul viisil, ja et ei toimuks topeltmaksustamist. Need on vaid mõned näited küsimuste kohta, mis lahendada tuleb, kui soovime, et siseturg toimiks tõhusamalt.

Milline on järgmine samm pärast teie arutelu? 24. ja 25. märtsil väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt meie tegevuse ja ka nende enda tegevuse üle, milleks on ühine õigusakt. Meil paluti otsustada prioriteetide üle ja sellepärast – nagu ma juba ütlesin – tegime kolleegidega väga tublit tööd. Soovin neid selle eest tänada ning järgmisel nädalal teen kolleegiumile ettepaneku, et ta valiks välja 12 vahendit, mis muudavad siseturu toimimise ettevõtjate ja kodanike huvides tulemuslikumaks.

Kõikide nende vahendite kohta – milleks on muu hulgas liikuvus, väikeste ettevõtete rahastamine, intellektuaalomand, maksud, avalikud teenused ja sotsiaalne ühtekuuluvus – pakume välja uue põhimeetme, mis on loodetavasti ettevõtete ja kodanike jaoks tõhus ja mis võetakse vastu kahe aasta jooksul. See tähendab seda, et komisjon esitab ettepanekud ning Euroopa Parlament ja nõukogu hääletavad nende üle ja võtavad need 2011. ja 2012. aasta jooksul vastu.

2012. aastal on ühtse turu akti ja ühtse turu 20. aastapäev. Kui me mõistame õigesti eurooplaste sõnumit, siis, austatud parlamendiliikmed, meil ei ole õigust lubada, et see aastapäev oleks nostalgiline või melanhoolne. See peab olema proaktiivne, niisugune, mis edendab majanduskasvu, ning soovimegi seda tähistada ühtse turu aktiga.

Meil on 12 vahendit – 12 konkreetset, kuid mitte üksteist välistavat ettepanekut. Kõikide nende vahendite jaoks määrasime kindlaks lisaideed, -meetmed ja -ettepanekud, mida komisjon hakkab samaaegselt arendama, kuid seda tööd sümboliseerivad 12 põhimeedet. Loodan, et Euroopa Ülemkogu kõrgeimal tasandil, Euroopa Parlament, mida teie esindate, komisjon meie poolt ja eesistujariik Ungari – tänan minister Győrit Ungari osaluse eest – suudavad anda enne juuni või juuli lõppu sellele ühtse turu aktile loodetavasti mõnevõrra pühalikult heakskiidu. Lugupeetud juhataja! See on kõik, mida saan selle küsimuse kohta öelda.

Te palusite mul rääkida ühest komisjoni avalduse punktist. Soovin seda teha praegu, et jätta aega pärastiseks aruteluks. See punkt, mida hõlmab ühtse turu akt, moodustab 17% Euroopa majandusest, nimelt puudutab see riigihankeid ja riigihankelepinguid. Soovin öelda mõne sõna ka nelja riigihankelepinguid käsitleva projekti kohta, mida me koos teiega ellu viime ja millele on juhitud tähelepanu Buşoi raportis.

Esimene projekt hõlmab endas 2004. aasta direktiivide läbivaatamist, millega tahetakse saavutada avalike vahendite parim kasutamine, võimaldades võimalikult paljudel ettevõtjatel osaleda riigihankelepingutes ja tagades, et kvaliteetsete toodete ja teenuste ostmisega kaasneb vähem bürokraatiat. Tegelikkuses tähendab see seda, et soovin lihtsustada menetlusi ja muuta need paindlikumaks ning samuti selgitada välja, kuidas saaksime täita väikeste kohalike ametiasutuste konkreetseid vajadusi, tehes näiteks lihtsustatud menetluse neile kättesaadavaks. Teiseks soovin lihtsustada juurdepääsu riigihankelepingutele, eriti VKEde piiriülese osalemise tingimusi. Ja viimaseks tahan soodustada igal võimalikul viisil vastutustundlikumaid ja keskkonnahoidlikumaid riigihankeid, mis edendaksid ka uuendusi ja sotsiaalset kaasatust. Seda rõhutasid ka parlamendikomisjoni esimees Malcom Harbour ja teie parlamendikomisjon.

Mitmesugused reformieesmärgid muudetakse nüüd lihtsamateks ja tasakaalustatumateks eeskirjadeks. Korraldasime kohapeal väga ulatusliku konsulteerimise ja majanduse hindamise, ent see ei ole veel lõpule viidud. Meil on roheline raamat ja me ootame praegu kõige tulemuslikumaid ettepanekuid. Õigusaktid ei reguleeri kõike. Samal ajal töötab komisjon sektoripõhiste ettepanekutega, mille abil tahetakse tagada riigihankelepingute parem kasutamine ning edendada niisuguste eesmärkide täitmist, mis on toodud ELi 2020. aasta strateegias. See hõlmab muu hulgas keskkonnahoidlike riigihangete käsiraamatu ajakohastamist, mida valmistame ette koos kolleeg Potočnikuga, Euroopa energiatõhususe kava rakendamist, mille kallal töötame kolleegide Oettingeri ja Hedegaardiga, ning kommertskasutusele eelnevate hangete kavade ja üldisemalt uuendusmeelse ostmise kavade edendamist, mida koordineerime kolleegide Tajani ja Geoghegan-Quinniga. See on esimene projekt.

Teine projekt puudutab kontsessioone. Soovin kontsessioonide valdkonnas saavutada kiiresti tajutavaid edusamme, ilma et peaks ootama riigihangete raamistiku ajakohastamist käsitleva pikaajalise töö lõpuleviimist. Austatud parlamendiliikmed! Kontsessioonid täidavad avalike teenuste pakkumiseks vajaliku taristu rajamises järjest tähtsamat osa. Euroopas on 60%-l avaliku ja erasektori partnerlustest aluseks kontsessioon.

Peale riiklikke ehitustööde kontsessioone käsitleva õigusakti ei ole muude kontsessioonide kohta ühtegi ELi õigusakti ja ehkki kohaldatakse küll aluslepingu üldpõhimõtteid, valitseb selles valdkonnas tõeline õiguskindlusetus, mis takistab seda tüüpi lepingute arendamist. Selle tõestuseks toon esile Euroopa Kohtu viimastel aastatel tehtud 24 otsust. Soovin teha ettepaneku luua lihtsustatud raamistik, mis piirduks teatavate põhieeskirjadega ega sekkuks riiklikesse õigusraamistikesse, kui need toimivad hästi. Ma ei kehtesta kohalikele ametiasutustele ülemäärast halduskoormust peamiselt piirmäärade pärast, mille välja pakun.

Tean, et mitmes teie fraktsioonis ollakse kahtleval seisukohal ja vahetatakse mõtteid selle üle. Olen aga veendunud, et kui võtame kõiki kuulda ja mõtleme oma eesmärgid hoolikalt läbi, suudame vältida arusaamatusi. Ametiasutused saavad endiselt korraldada ise avalikke teenuseid, kuid kui nad otsustavad tellida neid kelleltki teiselt, siis ma ei arva, et kellelgi oleks midagi vajaliku läbipaistvuse ja eeskirjade vastu, millega hoitakse ära diskrimineerimine. Arvan, et see on möödapääsmatu, kui soovime optimeerida avalike vahendite kasutamist, vähendada juhtumeid, kus riigihankeleping sõlmitakse ilma piisava avalikustamiseta või tegeliku regressiõiguseta, ning maandada teatavaid korruptsiooni riske.

Lähtudes ettevõtjate seisukohast – kui me püüame siseturgu taaselustada, siis kes oleks mõtte vastu rakendada seda kontsessioonide valdkonnas? Pean siinjuures silmas eeskätt VKEsid, millel ei ole praegu niisuguseid vahendeid nagu suurtel ettevõtetel, et saada teada välismaiste riigihankelepingute sõlmimisest ja asjaomaseid konkursse võita, kui neid ei avalikustata. Kontsessioone käsitleva minimaalse raamistiku loomine toob kaasa läbipaistvuse ja teavitamise ning teeb väikseimatele ettevõtetele juurdepääsu mõningatele lepingutele lihtsamaks. Küsimus seisneb ka paremas reguleerimises. Sihipärane, hästi läbimõeldud õigusakt on parem ja odavam viis, kui püüda probleeme lahendada lihtsalt eeskirjade eiramisega.

Kolmas projekt, millest mõne sõnaga räägin, puudutab Euroopa kaitseturgu. Teeme liikmesriikidega koostööd, et rakendada 2009. aasta direktiivi, mille ülevõtmise tähtaeg on mõne nädala pärast. Vaja on kohandada maksepoliitikat, mis on sageli ELi õigusaktidega vastuolus. Korraldame kolleeg Tajaniga 23. mail Brüsselis Euroopa Parlamendi hoonetes konverentsi Euroopa kaitsetööstuse turu kohta.

Viimaseks soovin kiiresti juhtida tähelepanu küsimusele, mida on liiga kaua kõrvale lükatud, nimelt riigihankelepingute rahvusvahelisele mõõtmele. Eesmärk on selge: tagada meie ettevõtetele parem juurdepääs turgudele ning siis oleme ka meie mõistagi vastastikkuse kasu vaimus valmis rohkem pakkuma. Tihedam kaubandus on kõigile kasulik.

Nüüd pean juhtima tähelepanu probleemile, mis meil on seoses avatud kaubanduse aluse ja sellega seotud kasuteguritega. Tegelikult ei soovi meie olulisemad partnerid – USA, Jaapan riigihankelepingu alusel ning Hiina kahepoolse lepingu alusel – võtta endale kohustuseks oma turgude edasist avamist. Meil ei ole ühtegi tõelist hooba läbirääkimiste pidamiseks, sest kui asi puudutab meie enda turge, siis üldiselt loetakse neid avatuks. Lugupeetud parlamendiliikmed! Riigihankelepingute ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute kohaseid rahvusvahelisi põhimõtteid ei ole veel ELi õigusesse üle võetud.

Seetõttu kohaldavad liikmesriigid eeskirju erinevalt ning see moonutab siseturgu. Praegu kannatavad seega Euroopa ettevõtted ebavõrdse olukorra tõttu – mulle tuleb meelde Poola kiirteede juhtum. Välismaistel ettevõtetel on siin Euroopas riigihankelepingutele väga hea juurdepääs ning nendele kehtivad tingimused on sageli paremad kui EL on läbirääkimistes saavutanud, samal ajal kui meie ettevõtetel on raske osaleda mõningate meie olulisemate partnerite riigihankelepingutes.

Sellepärast on meil kolleeg De Guchtiga kavas esitada sellel aastal õigusakt, millega võetakse riigihankelepinguid käsitlevad rahvusvahelised kohustused üle ELi õigusesse ning see annab meile läbirääkimisteks vajaliku hoova. Pooldame küll avatust, kuid mitte petmist. Küsimus seisneb euroopa ostjatele kindla ja selge õigusliku aluse andmises, et nad saaksid osaleda niisuguste riikide ettevõtete pakkumistes, millega meil on leping, erinevalt nende riikide ettevõtete pakkumistest, millega ELil veel ei ole lepingut. Samuti seisneb küsimus suurema õiguskindluse tagamises. Lubage mul selgelt öelda, et me ei taha muuta Euroopat kindluseks. Peame looma meie ettevõtetele keskkonna, mis on realistlik, õiglane ja avatud, kuid mitte naiivne.

Selline on olukord. Lugupeetud juhataja! Nagu teie ja teie parlament minult palus, tahtsin kasutada võimalust ja tuua siin siseturu elavdamist käsitlevas arutelus esile selle olulise valdkonna, mis pealegi moodustab ühe kaheteistkümnest siseturu elavdamise vahendist, millest rääkisin oma sõnavõtu alguses – nimelt riigihanked ja ajakohastamise, mille kohta teeme me teie nõusolekul järgmiste nädalate jooksul ettepaneku.

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja.(HU) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head parlamendiliikmed! Nagu Sandra Kalniete ütles, vajavad EL ja tema majandus mootorit. See on tõsi. Olen selle mõttega täiesti nõus. Võib-olla te mäletate, et mõnda aega tagasi – Ungari ELi eesistumisperioodi alguses – ütles Ungari peaminister siin parlamendis selgelt, et ei piisa sellest, kui me tuleme kriisi tagajärgedega toime ja juhime neid ning julgustame liikmesriike järgima rangemat eelarvepoliitikat ja seda kontrollime. Teeme praegu tööd ka paljude sellesisuliste õigusaktidega. Samuti oleme koostanud põhjaliku majanduskriisi juhtimist käsitleva meetmekogumiku. Peame pöörama tähelepanu ka sellele, et oleksime oma kodanike silmis usaldusväärsed. Selle saavutame aga vaid siis, kui suudame luua töökohti.

Töökohtade loomiseks püüamegi leida vahendeid, mis seda teha võimaldavad. Olen veendunud, et ühtne turg kujutab endast just niisugust kasutamata võimalust, milles seisneb meie tulevik. Samasuguse võimaluse annab meile ka ELi 2020. aasta strateegia rakendamine. Seepärast, arvestades neid põhimõtteid, on mul hea meel, et Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on seadnud endale eesmärgiks ühtse turu taaselavdamise, ning samuti prioriteetide üle, millele komisjon viitas ja mida käsitletakse Euroopa Parlamendi kolmes suurepärases raportis. Oleme arutanud juba mitmesuguseid ideid ja arvamusi seoses kolleeg Grechi varasema raportiga.

Usun, et need kolm raportit aitavad samuti kaasa sihipärasele arutelule, mille tulemusena saame ühiselt võtta vastu konkreetsed meetmed 2012. aastaks, s.o 20. aastapäevaks, mida nimetas ka volinik Barnier. Nagu teate ja nagu volinik juba ütles, vahetas 10. märtsil konkurentsivõime nõukogu oma kohtumisel arvamusi sotsiaalpartneritega korraldatud konsultatsiooni tulemuste teemal. Nimetatud konsultatsiooni raames keskenduti kriteeriumidele, mille alusel määrata kindaks institutsioonide ja liikmesriikide esmatähtsad kohustused. Selle arutelu põhjal valmistab eesistujariik Ungari ette järeldused, mis käsitlevad välja pakutud prioriteetseid meetmeid ja mis võetakse vastu 30. mail konkurentsivõime nõukogus.

Lubage mul tuletada teile meelde, milline on laiem kontekst. Praeguses olukorras ei pruugi ühtne turg poliitilise ja majandusliku surve ja selle leevendamiseks võetud meetmete tõttu olla kodanike, ettevõtjate ja institutsioonide seas üldse populaarne. Jagan aga professor Monti seisukohta, et niisugusel ajal nagu praegune on ühtset turgu kõige enam vaja, sest praegu püüame kriisi mõju tõttu vaistlikult tõmbuda tagasi kitsastesse, kuid väga tuttavatesse riiklikesse piiridesse. Olen aga veendunud, et me ei tohi sellele kiusatusele järele anda. Seepärast on ilmselgelt jõudnud kätte aeg, mil peame andma siseturule poliitilise ajendi. Austatud parlamendiliikmed! Nagu te rõhutasite oma varasemas raportis, mis käsitles ühtse turu loomist tarbijatele ja kodanikele, ning nagu professor Monti oma raportis tõdes, seisab ühtsel turul ees proov.

Kas sellest saab vahend, mis toob ELi kodanikele lähemale, parandades tuntavalt nende igapäevaelu? Või on see pelgalt vahend, mis kaitseb nii kitsaskohti, mis takistavad ühtse turu toimimist, kui ka teatavaid sektoreid? Vastus nendele küsimustele sõltub sellest, kui pühendunult teeme lähikuudel oma tööd. Nagu juba öeldud, kui Euroopa Parlament võtab täna oma resolutsiooni vastu, saab komisjon võtta oma läbivaadatud teatise vastu aprilli keskpaigas. Loodame, et komisjoni teatisesse lisatakse kõik poliitilised sõnumid ja ka põhimõtted, mida te oma raportis toetasite. Loodame, et saame peale õigusakti ettepaneku esitamist luua Euroopa Parlamendi ja komisjoniga eripartnerluse, mis annab võimaluse vaadata kiiresti läbi ühtse turu akti lõplikus versioonis kindlaks määratud põhimeetmed ja need vastu võtta.

Lubage mul tuua esile mõningaid arutlusel oleva kolme raporti elemente, ilma et käsitleksin täielikult kõiki punkte. Eesistujariigil on hea meel, et raportöör soovib lisada ühtse turu küsimuse Euroopa Ülemkogu päevakorda. Usume, et ühtset turgu tuleb edendada ELi poliitiliste üldsuuniste alusel, mis on nimetatud ELi lepingus. Poliitiliste suuniste kindlaksmääramine on aga kahtlemata Euroopa Ülemkogu ülesanne. Selle tegevuskava kehtestab küll Euroopa Ülemkogu eesistuja, kuid soovin kõigile meelde tuletada, et Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi järeldustes viidati samuti ühtse turu tähtsusele.

Eesistujariik soovib tänada Euroopa Parlamenti, et ta toetas pidevalt konkurentsivõime nõukogu ühtse patendisüsteemi loomiseks vajalike konkreetsete meetmete väljatöötamisel. Teame kõik, et ühtne patendisüsteem suurendab ettevõtete konkurentsivõimet lõputult. Meil toimus ka selle kohta siin hea mõttevahetus ning tänan Euroopa Parlamenti koostöö eest ja selle eest, et ta lubas nõukogul algatada selle teema käsitluse tõhustatud koostöö raames. Samuti nõustume, et digitaalse ühtse turu lõpuleviimine ning VKEde olukorra tugevdamine ja parandamine on Euroopa uuendusmeelsuse edendamise jaoks möödapääsmatu.

Kodanike liikuvuse ja eriti kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise abil saame käsitleda ka muid Euroopa kodanikke puudutavaid teemasid. Seepärast nõustume seisukohaga, et meie esmaülesanne selles valdkonnas on laiendada ELi tegevust ning saavutada vahetud ja tajutavad tulemused. Eesistujariik on samuti seisukohal, et kõikides läbivaadatud raportites, sealhulgas varasem Grechi raport ning Correia de Campose raport, rõhutatakse vajadust tagada ELi kodanikele võimalus siseturu õiguste kasutamiseks. Meil on hea meel selles valdkonnas saavutatud tulemuste üle, mille kohta komisjon peagi meetmed koostab. Need hõlmavad portaali „Teie Euroopa”, võrgustikku Solvit ning teenuste direktiivi alusel ühtsete kontaktpunktide loomist.

Sellest hoolimata jagame teie seisukohta, et selleks, et ELi kodanikud saaksid oma õigusi kasutada, saab veel palju teha. Ja viimaseks lubage mul teha väike kõrvalepõige ja juhtida tähelepanu veel ühele Ungari eesistumiskava prioriteedile. Käimasolevates konsultatsioonides Euroopa Parlamendiga kuue majandust käsitleva seadusandliku algatuse kohta olen sageli kuulnud kriitikat, et liikmesriigid – mille all peaksime mõistma nõukogu ja Euroopa Ülemkogu – peavad silmas ainult makromajanduslikku stabiilsust ning jätavad tähelepanuta stimuleerivat majanduskasvu ja reaalmajanduse kriisist taastumist käsitlevad küsimused või siis näevad nende eesmärkide saavutamiseks ette vaid pehmed ja küündimatud vahendid ning et ELi 2020. aasta strateegia täitmine sellega peamiselt piirdubki. Olen aga seisukohal – ja ütlesin seda ka sissejuhatuses –, et ühtne turg ja selles peituvad suured majanduskasvu võimalused annavad asjakohase lahenduse nendele muredele ning ühtlasi tagavad ELi tasakaalustatud vastuse.

Arvan, et meie põhiülesanne on kogu protsess lõpule viia, tugevdada ühtset turgu võimalikult läbipaistvate vahenditega ja teha seda koostöös Euroopa Parlamendiga. Nõukogu on valmis selleks koostööks ja täielikuks partnerluseks komisjoni ning Euroopa Parlamendi ja tema liikmetega. Lugupeetud juhataja! Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Head parlamendiliikmed! Nende viie sõnavõtuga – kolm sõnavõttu siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel ning komisjoni esindaja ja minister Győri sõnavõtt – on saanud alguse hea arutelu, mis on väga oluline ELi ja tema kodanike tuleviku ning ka meie kiire arengu jaoks. Soovin teile veel kord meelde tuletada, et ühtse turu taaselustamise mõte tekkis siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis. Tahan veel kord avaldada kiitust kõikidele kolleegidele, kes selles komisjonis töötavad ning palun Malcolm Harbouril need tänu- ja kiidusõnad nende nimel vastu võtta.

Mõte Mario Monti raporti koostamiseks tekkis samuti siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis. Tegemist on suurepärase raportiga, mis on meile meie töös suureks abiks. Soovin tänada ka volinik Barnier’d väga hea ja põhjaliku ettekande eest Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, mille ta esitas vastuseks meie raportitele. Mis puudutab riigihankeid, siis need osutuvad sageli meie liikmesriikides tehtava töö Achilleuse kannaks. Niisiis on väga oluline, et liiguksime selle teemaga edasi ning eesistujariik Ungari aitab meid kindlasti meie jõupingutustes. Oleme veendunud selle vajalikkuses, sest kõnealune teema on Euroopa inimeste jaoks väga tähtis.

Nende raportite ja selle arutelu tähtsust näitab ka asjaolu, kui paljud parlamendikomisjonid on esitanud oma arvamuse selle kohta. Seda on teinud kaheksa komisjoni ning me kõik teame hästi, et niisugust olukorda, kus kaheksa parlamendikomisjoni koostab arvamuse raportite kogumiku kohta, esineb väga harva. Nende esindajad võtavad nüüd üksteise järel sõna. Josefa Andrés Barea, teil on sõna rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel.

 
  
MPphoto
 

  Josefa Andrés Barea, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Rahvusvahelise kaubanduse komisjon oli üks kaheksast komisjonist, mis selle teemaga tegeles, ning soovin tänada selle liikmeid kaastöö eest raportiga.

Ühtse turu tugevdamine on Euroopa 2020. aasta strateegia üks eesmärk. Euroopa Liit on oluline rahvusvaheline osaleja. Üleilmastunud turul peab ta lahendama probleemid, millega vastamisi seisab.

Meie ettevõtete ülesanne rahvusvahelisel turul on tekitada suuri ootusi ja võimalusi, kuid samas kannavad nad ka sotsiaalset vastutust: nad vastutavad sotsiaalse arengu eest, mis hõlmab ühtlasi tagatisi töötajate ja avalike teenuste jaoks.

Meil on kohustused ka arenguriikide ees – võitlus vaesuse vastu on üks aastatuhande arengueesmärk. Tulevikus peavad meie tööstus ja ettevõtted rajanema teadmistele ning meil tuleb võidelda võltsimise vastu intellektuaalomandi valdkonnas.

Peame teadus- ja arenduskriteeriumide ning sotsiaalkriteeriumide alusel kaitsma meie ettevõtteid ning Euroopa kodanike ja väljaspool ELi elavate inimeste nimel ka meie välishuve.

 
  
MPphoto
 

  Diogo Feio, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja.(PT) Lugupeetud juhataja! Soovin kõigepealt avaldada kiitust volinik Barnier’le, nõukogu esindajale ning eriti kolleegidele siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist.

Majandus- ja rahanduskomisjoni nimel tahan rõhutada täna siin arutlusel olevate raportite tähtsust. Need on koostatud samas vaimus kui Monti raport ning nendega tahetakse edendada edukat liberaalset majandust, konkurentsivõimet ning dünaamilist ja uuendusmeelset turgu.

Tänu nendele sihtidele saab Euroopa 2020. aasta strateegia muutuda päriselt sõnadest tegelikkuseks, toetades VKEsid, mis on Euroopa majanduses peamised tööandjad, toetades ettevõtteid üldiselt ning kehtestades majanduses jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad meetmed, mis on järjest tihedamalt seotud siseturu, tõepoolest toimiva majanduse juhtimisega ning tõelise majanduskasvu põhimõtetega meie majanduses.

 
  
MPphoto
 

  Raffaele Baldassare, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja.(IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Ühtse turu tähtsus seisneb soovis täita turu vajadusi ning hõlbustada osalejate – ettevõtjate, tarbijate ja töötajate – juurdepääsu turule ja sellel osalemist. Arvestades seda kõrgelennulist eesmärki, olen rahul volinik Barnier’ välja pakutud meetmete ja Euroopa Parlamendi ettepanekutega.

Minu arvates on mõned prioriteedid hädavajalikud, et saavutada ELi välja pakutud eesmärgid, sealhulgas parandada VKEde juurdepääsu siseturule, vähendada nende halduskohustusi ja hõlbustada nende osalemist riigihankepakkumistes, kaotada kõik elektroonilise kaubanduse tõkked ning toetada ja rahastada uuendusi eeskätt ELi projektivõlakirjade väljastamisega eelkõige energia, transpordi ja telekommunikatsiooni valdkondades.

Ja viimaseks, vaid siis, kui ettevõtluse areng ja toetamine seostatakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, saavutame selle, mis on minu arvates selle akti eesmärk: loome sotsiaalse turumajanduse, mis tugineb majanduskasvule, konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele.

 
  
MPphoto
 

  Liisa Jaakonsaari, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja.(FI) Lugupeetud juhataja! Jacques Delors eksis, kui ütles, et ühtsesse turgu ei saa armuda, sest selle teema arutelus on väljendatud palju kirglikke tundeid.

Komisjoni käsitlusviis on olnud edasipüüdlik ning käimas on palju tähtsaid projekte: Euroopa patent, ühtne energiaturg jms. Üks küsimus on jäänud siiski häirima – raporti sotsiaalne osatähtsus on väga väike. Näiteks töötajate lähetamisest ei räägita peaaegu midagi ning üldhuviteenuseid ja ühtse turuga seotud sotsiaalklauslit on kirjeldatud kahetsusväärselt üldsõnaliselt.

Ma ei saa aru, miks nähakse tugevamaid ja integreeritumaid sotsiaalõigusi eeskätt probleemina. Soovin teile meelde tuletada, et Põhjamaades on edukalt ühendatud tugevad sotsiaalõigused hea konkurentsivõime ja tootlikkusega. Lugupeetud volinik! Kas see ei oleks mitte arukam käsitlusviis?

 
  
MPphoto
 

  Jürgen Creutzmann, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja.(DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik Barnier! Soovin vastata kolleegi märkustele. Sotsiaalklausli asemel tegi komisjon ettepaneku uurida seda, millist mõju avaldavad ühtse turu meetmed tööhõivele. See on midagi palju enamat kui kohaldada üldisi põhimõtteid. Kui soovime saavutada siseturuga edu, tuleb meil pöörata tähelepanu sotsiaalprobleemidele ning rõhutada neid kõiges, mida teeme. Seepärast on mõjuhindamine, milles just nimelt neid nõudeid arvestatakse, iseäranis tähtis.

Soovin teha veel ühe märkuse. Olin üllatunud, kui kuulsin juhatajat rääkivat majanduse juhtimisest, mida tõlgitakse saksa keelde endiselt terminiga Wirtschaftslenkung, mida kasutatakse ka keskvalitsuse kontrolliga majanduse tähenduses. Meil on Saksamaa ühes osas seoses keskvalitsuse kontrolliga majandusega väga halvad kogemused. Olen kindel, et saame arendada ühtset turgu vaid siis, kui kooskõlastame liikmesriikide majandust. See on täiesti selge. Me ei saa aga seda edendada majanduse juhtimise abil.

Täna arutame seda, kuidas ühtsele turule uut hoogu anda. Sellega oleme aga kõvasti hilinenud, sest tähistame järgmisel aastal ühtse turu 20. aastapäeva. Seepärast on mul hea meel volinik Barnier’ avalduse üle, milles ta ütles, et soovib keskenduda uutele konkreetsetele meetmetele, mida ei ole veel rakendatud ning mis annavad ühtsele turule uut hoogu. Ühtne turg kujutab endast väga head võimalust meie kõigi jaoks. See võib aidata luua uusi töökohti ning meie eesmärk peab olema töö leidmine inimeste jaoks. See on parim sotsiaalpoliitika, mille kehtestada saame, sest kui inimesel on töö, paraneb ka tema enesehinnang. Seetõttu tuleb meil teha kõik endast olenev, et tagada edusammud selles valdkonnas.

Vajame tasakaalustatud meetmeid, mis on kasulikud nii ettevõtjatele kui ka kodanikele. Tahame, et eeskätt keskmise suurusega ettevõtted saaksid ühtsest turust rohkem kasu kui nad varem said. Seepärast vajame hädasti ELi patendisüsteemi, et ettevõtted saaksid viimaks kaitsta oma uuenduslikke tooteid ja müüa neid kogu Euroopas mõistliku hinna eest. Peale selle vajavad ettevõtted rohkem rahalisi vahendeid uuenduste arendamiseks. Euroopa riskikapitaliturg on vaid üks meede teiste seas, mida saab võtta. Käibemaksu korra ühtlustamine ja ettevõtte tulumaksubaasi loomine, mille üle täna arutame, edendavad samuti ühtset turgu.

Samal ajal tuleb võtta konkreetseid meetmeid, mille abil suurendada kodanike usaldust ühtse turu vastu. Meil tuleb parandada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ja teha seda võimaluse korral Euroopa kutsekaardi abil. See muudab töötamise teises liikmesriigis lihtsamaks ning loob kodanikele Euroopa ühtsel turul paremad liikumisvõimalused.

Peale selle vajame Euroopa turujärelevalve organisatsiooni ning soovin seda punkti eriti rõhutada, sest ikka ja jälle näeme, et liikmesriigid ei täida seda nõuet. Me ei soovi, et ühtsel turul müüdaks ohtlikke tooteid.

Kui saame selle ettepaneku suure häälteenamusega vastu võtta, annab see ühtsele turule uue tõuke.

 
  
MPphoto
 

  Francesco De Angelis, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja.(IT) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Kui soovime taastada turu usaldusväärsuse, tuleb meil tähtsustada tarbijate, töötajate ja ettevõtjate vajadusi.

Kui tahame tugevdada kodanike, töötajate ja avalike teenuste kasutajate õigusi, tuleb pöörata suurt tähelepanu tulevase ühtse turu sotsiaalmõõtme tagamisele. Majanduskasv, areng ja ühiskondlik teadlikkus peavad käima käsikäes. Majanduskasv peab teenima kodanike huve.

Sellest seisukohast lähtudes hõlmavad määrused, mis on seotud ettevõtetele kehtivate standarditega, mõningaid häid ettepanekuid, sealhulgas tegevuskava, millega tahetakse parandada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele ning kehtestada uued põhimõtted uuenduslike ettevõtete ja regionaalarengu rahastamiseks. VKEd on meie majanduse keskmes ning ühtse turu kasvumootoriks. Lugupeetud juhataja! Meil tuleb need eesmärgid saavutada, kui soovime kriisist väljuda ja edendada arengu uut mudelit ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning luua uusi kvaliteetseid töökohti.

 
  
MPphoto
 

  Sophie Auconie, arengukomisjoni arvamuse koostaja.(FR) Lugupeetud juhataja, austatud minister, austatud volinik, head kolleegid! Soovin öelda vaid ühe sõna, mis on võib-olla tugevas vastuolus majanduse praeguse olukorraga, kuid seda enam tuleb seda rõhutada. See sõna on lennukus. Austatud volinik! Me vajame lennukust ühtse turu ja Euroopa jaoks ning selleks, et tõestada kodanikele, et Euroopa lõimumine aitab edendada nende õigusi töötajate, tarbijate, turistide ja ka üksikisikutena üldisemalt. Soovin avaldada kiitust volinik Barnier’le, kes kehastab seda lennukust kõikides projektides, mida ta ellu viia soovib.

Maaelu arengu komisjoni arvamuse koostajana on mul hea meel käsitletud ideede üle, milleks on vajadus pöörata eritähelepanu konkreetsete geograafiliste omadustega piirkondadele, nagu äärepoolseimad piirkonnad, ettevõtetele Euroopa patendi ning Euroopa sihtasutuste, vastastikuste kindlustusandjate ja assotsiatsioonide jaoks õigusliku vormi loomine, võlakirjade väljastamine konkreetsete projektide rahastamiseks ning vajadus edendada ühtsel turul säästvat arengut.

 
  
MPphoto
 

  Piotr Borys, õiguskomisjoni arvamuse koostaja.(PL) Lugupeetud juhataja! Kui me ei käsitle ühtset turgu terviklikult, ei saavuta me Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ega muuda majandust uuenduslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Seetõttu peaksime tänama volinik Barnier’d selle väga põhjaliku käsitlusviisi eest ühtse turu kohta ja professor Mario Montit suurepärase raporti eest.

Tahan juhtida tähelepanu neljale punktile. Esimene neist käsitleb Euroopa patenti, mis võidakse võtta kasutusele järgmisel aastal ehk ühtse turu jõustumise 20. aastapäeval. Teiseks tuleb põhjalikult käsitleda autoriõiguse küsimust, sest autoriõiguses peitub suur lootus ja võimalus loova turu arendamiseks ning turu seda tahku tuleks reguleerida ühiselt. Pean siinjuures silmas autoriõiguse haldamise ühist süsteemi ja orbteoste põhjalikku käsitlemist ning ka VKEde koormuse vähendamist. See hõlmab konkreetseid samme, nagu arvepidamise lihtsustamine, kaubamärkide kaitsmine, Euroopa sihtasutuse õigusliku vormi loomine ja eeskätt võimalus äriregistrite omavaheliseks ühendamiseks. Kui võtame loetletud valdkondades meetmeid, siis loodan, et 20 miljonit väikeettevõtet saavad Euroopa ühtselt turul toimida tõhusalt ja vabalt.

 
  
MPphoto
 

  Toine Manders, õiguskomisjoni arvamuse koostaja.(NL) Lugupeetud juhataja! See tähendab seda, et saan kasutada ära ka ühe või kaks minutit kolleeg Lehne kõneajast. Soovin tänada volinikku ja kõiki teisi siinse arutelu eest. Panin aga tähele, et mõningaid küsimusi, mis on minu arvates olulised ja mille raportisse lisasin, ei ole üldse nimetatud. Loodan, et volinik aitab meil need ellu viia.

Oleme kiitnud professor Montit taevani, kuid tema järelduse kohaselt on suurim ühtset turgu puudutav probleem direktiivi ülevõtmine. Ta ütles, et peame rohkem töötama eeskirjadega. Mina olen aga seisukohal, et vähem on parem ja seega vähendagem ELi õigusaktide koostamist. Ent ükskõik mida me teeme, seda tuleb teha ühtsel viisil, sest peame hoiduma 27 liikmesriigi muutumisest mingisuguseks segapudruks, nii et kõik neist võtavad õigusakti üle eri viisil, mis takistab märkimisväärselt VKEde piiriülest tegutsemist.

Lugupeetud juhataja! Veel üks küsimus, mis on jäetud tähelepanuta – ja mis on võib-olla meie suurim viga – on turustamise küsimus. Meil on siin tippjuristid. Me koostame väga häid õigusakte. Oleme veendunud, et oleme kohustatud parandama turgu kodanike jaoks. Kodanikud aga ei näi olevat sellest teadlikud. Meie tegelik probleem seisneb selles, et me ei suuda rajada silda meie ja nende vahele. Oleme väga vilunud terminoloogias, kuid näib, et ei oska suhelda vahetult meie kodanikega. Ehkki loodan, et seda ei juhtu, on siiski oht, et meie, ELi esindajad eemaldume üha enam Euroopa kodanikest. Arvan, et lähiaastatel peame tõepoolest keskenduma sellele, kuidas saavutada kodanike toetus ELile ja meie tegevusele, ning investeerima selle saavutamise võimalustesse. Selles küsimuses on vaja veel palju ära teha ning arvan, et meil tuleb sellesse investeerida. Meil tuleb pidada nõu meie teabejuhtidega, kuidas seda kõige paremini saavutada.

Ja viimaseks tahan öelda, et mind hämmastas asjaolu, et meie kodanikud ei tee vahet Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja nõukogul. Igas liikmesriigis on meil kolm esindajat, kuid nad ei saa lõppkokkuvõttes midagi ette võtta, sest töötavad ametlike organisatsioonide heaks. Kui liikmesriigid näitavad ELi suhtes üles halvakspanu, ei ole kedagi, kes rünnakut tõrjuks. Arvan, et mõttekas oleks panna igas liikmesriigis ametisse üks ELi esindaja – nimetage teda saadikuks, kui soovite –, kes võiks vastata kõikidele negatiivsetele teadetele ELi kohta. Kui me seda teeme, saame hoiduda Titanicu olukorra kordumisest. Titanicul arvasid kõik, et kõik on korras, kuid tõeline oht tuli lõppkokkuvõttes väljastpoolt.

 
  
MPphoto
 

  Wim van de Camp, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. (NL) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada komisjoni ja nõukogu esindajaid täna hommikul esitatud sissejuhatuse eest. Minu jaoks oli kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostamine väga huvitav.

Arvan, et ühtne turg peaks pälvima Euroopa Parlamendis ja eelkõige kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis ulatusliku toetuse, sest ELi liikumisvabadus, eriti isikute, sealhulgas võõrtöötajate ja oskustöölistest võõrtöötajate jaoks, keda vajame ühtse turu tööjõu suurendamiseks, on oluline. Lugupeetud juhataja! Meil on palju eesmärke, kuid oleme saavutanud väga vähe tulemusi.

Mul on hea meel volinik Barnier’ välja pakutud 12 vahendi üle ning loodan, et saame lähikuudel olukorda kiiresti edendada, sest ELi konkurendid ei oota seni, kuni EL ühtse turuga tühimikku täidab.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: GIANNI PITTELLA
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Erminia Mazzoni, petitsioonikomisjoni arvamuse koostaja.(IT) Lugupeetud juhataja, austatud minister, austatud volinik, head kolleegid! Usun, et võin öelda, et raportöörid on teinud tõepoolest suurepärast tööd ning rõõm oli kuulda komisjoni ja nõukogu esindaja kiitvaid ja lohutavaid sõnu.

Nendes kolmes raportis on säilinud vaimsus ja ettenägelikud stiimulid, mis iseloomustavad professor Monti ühtset turgu käsitlevat uut strateegiat, ning nad esindavad ühist eesmärki, milleks on Euroopa ühtse turu taaselustamine 50 meetme kaudu, mille põhjal koostas Euroopa Parlament neid korrates, muutes või rõhutades 14 prioriteeti.

19 meedet neist on ette nähtud selleks, et seada turu keskmesse kodanike huvid. Usun, et selleks, et viia ühtne turg tõepoolest täielikult ellu, tuleb vähendada lõhet kodanike ja ühtse turu vahel ning teha selleks tööd avalikkuse usalduse taastamise nimel, edendada enne majanduslikku lõimumist poliitilist ja sotsiaalset lõimumist ning eeskätt muuta seda, kuidas kodanikud tajuvad ühtset turgu. Usun, et nendes kolmes raportis sisalduvad meetmed hõlmavad nimetatud eesmärke.

(Arutelu katkestati hetkeks.)

 

5. Presidentuuri teadaanne
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Parlamendikomisjonide nõuande kohaselt läheme nüüd edasi fraktsioonide sõnavõtjate juurde. Enne kui annan sõna nimekirjas esimesele sõnavõtjale, kelleks on Othmar Karas, tahan esitada kaks väikest teadaannet.

Saime teada, et täna varahommikul märgati Lampedusa saarel rohkem kui kahesaja sisserändajaga paati, mis oli halbade ilmastikutingimuste tõttu ümber läinud. Rannavalve tegi kõik endast oleneva, et kadunud inimesi päästa. Olukord on väga raske. Ootame kannatamatult, et komisjon ja liikmesriikide valitsused hakkaksid siin parlamendis antud lubadusi täitma.

Nüüd aga teine avaldus. Kaks aastat pärast maavärinat, mis laastas L’Aquila linna ja Abruzzo piirkonda, soovin tuua esile, kui suurt hoolivust ja muret näitas siinne parlament üles maavärina ohvrite suhtes, ning väljendada meie lootust, et piirkonna ajaloolise pärandi ja eluasemete taastamist saab kiirendada.

 

6. Juhtimine ja partnerlus ühtsel turul - Ühtne turg Euroopa kodanikele - Ühtne turg ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana - Riigihanked (arutelu jätkamine)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Othmar Karas, fraktsiooni PPE nimel.(DE) Lugupeetud juhataja, volinik Barnier! Tänan teid meile antud teabe eest. Lissaboni leping on kehtinud nüüd kaks aastat ning esimest korda on Euroopa sotsiaalmudeliks jätkusuutlik sotsiaalne turumajandus. See võib anda meile võimaluse astuda Euroopas suure sammu majandus- ja sotsiaalse liidu suunas. Ühtse turu idee peab rajanema sellele põhimõttele.

Ühtne turg on olnud olemas 20 aastat, kuid ei ole veel lõpule viidud. Meil on Euroopa 2020. aasta strateegia, mida me ei saa ilma ühtse turu toetuseta ellu viia, ning me arutame finantsperspektiivi, mis kehtib kuni 2020. aastani. Kui selle raames ei suurendata aga vahendeid poliitiliste projektide jaoks, mis käsitlevad konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja sotsiaalset solidaarsust, ei saa me Euroopa 2020. aasta strateegia ideed ega selle eesmärke täielikult täita.

Euro muudab ühtse turu koduturuks. Ühtne turg on majanduskasvu ja tööhõive jaoks hädavajalik. Kõik, mis tugevdab ühtset turgu, parandab Euroopa konkurentsivõimet ja seega ka tema sõltumatust. Sellepärast on mul hea meel selle algatuse üle, sest see on olulisim samm, mida EL saab astuda. Küsimus seisneb VKEdele kapitalile juurdepääsu võimaldamises. Peame tagama, et VKEdele antav rahaline toetus ei seisneks ainult krediidi tagamises ja laenuvõimaluste edendamises. Peame vaatama ka teisi käsitlusviise.

Meil tuleb toetada riskikapitalifonde, projektivõlakirju ja e-kaubandust, võidelda piraatluse vastu tõhusamalt, luua ettevõtete ühtne tulumaksubaas, reguleerida riigihankeid ning viia ellu neli vabadust: tagada isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Meil kõigil on vaja palju teha. Lugupeetud volinik, tänan teid selle algatuse eest.

 
  
MPphoto
 

  Evelyne Gebhardt, fraktsiooni S&D nimel.(DE) Lugupeetud juhataja! Loodan väga, et need 200 hädasolijat on võimalik päästa, sest tegemist on väga olulise küsimusega. Tänan, et teavitasite meid sellest.

Lugupeetud volinik, austatud minister, head kolleegid! Lissaboni lepingu artikkel 3, milles on sätestatud sotsiaalse turumajanduse põhimõtted, esindab uut käsitlusviisi ja tulevast uut poliitilist ülesannet. Nüüd tuleb meil mõistagi see ülesanne lõpule viia. Oleme oodanud seda viimased kaks aastat. Olen rahul, et Euroopa Komisjon astus esimese sammu selles suunas. Samuti olen rahul, et meil, Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni liikmetel õnnestus pärast rasket võitlust tagada, et Euroopa Parlamendi seisukoht hõlmab ka sotsiaalklauslit, kui me täna selle teema üle hääletame.

Tegemist on väga tähtsa küsimusega, sest see on sotsiaalse ühtekuuluvuse alus ja võimaldab meil teha nii, et ELi elanikud peaksid ühtset turgu sotsiaalseks elemendiks. See on möödapääsmatu, kui soovime taastada Euroopa kodanike usalduse ELi poliitilise süsteemi vastu. Komisjon peab lõppude lõpuks tunnistama sotsiaalsete õiguste otsustavat tähtsust ühtsel turul ning keskenduma Euroopa õigusaktide sotsiaalsele mõjule. Sellepärast peabki Euroopa Parlament tuletama komisjonile veel kord meelde Lissaboni lepingus sätestatud sotsiaalklauslit.

Soovin tänada volinik Barnier’d kinnituse eest, et ta arvestab ja järgib seda põhimõtet. Ta võib loota meie, Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni liikmete täielikule toetusele. Lugupeetud volinik! Sotsiaalklausel tähendab mõistagi ka seda, et töötajate lähetamise direktiiv vaadatakse sellest lähtuvalt läbi. Samuti peavad liikmesriigid hakkama austama õigust töötada ja streikida ning käsitlema küsimusi, mis inimestele tõepoolest muret valmistavad. Need õigused tuleb kaasata ELi ühtse turu poliitikasse ilma igasuguste piiranguteta. Just see valmistab meile, sotsiaaldemokraatidele, muret. Kui ühtse turu arendamises seda arvestatakse, anname teile oma toetuse ning ELi poliitika liigub õiges suunas.

Sellega seoses muutuvad oluliseks mõistagi ka muud küsimused. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, Euroopa kutsekaart ja pensionide täielik läbipaistvus ELis on kõik teemad, mis huvitavad Euroopa kodanikke ja mis tagavad, et ühtse turu keskmes oleksid inimesed. Just see on meie, sotsiaaldemokraatide põhimõte. Majandus peab teenima inimeste huve, mitte vastupidi. Kui me seda põhimõtet järgime, oleme õigel teel.

 
  
MPphoto
 

  Morten Løkkegaard, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Lugupeetud juhataja! Tahan tänada raportööri ja variraportööre tubli koostöö eest raportite koostamisel. Tegime koos head tööd ning mul on hea meel, et lõpuks nõustus Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis minema kompromissile. Kui meil ei oleks õnnestunud saavutada kuldset keskteed nende raportitega, oleks see olnud veider.

Soovin nimetada kolme punkti, mis on raportis, millega mina töötasin, s.o juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni jaoks meelepärane.

Esimene eesmärk, mille lisasime, oli see, et ELi riigipead ja valitsusjuhid peavad hakkama täitma selle valdkonna poliitikas juhtrolli. See on tulemuste ja vajaliku tähtsuse saavutamise vaieldamatu eeltingimus.

Teiseks kehtestasime vajaduse jälgida, et selle valdkonna õigusakte rakendataks korrektselt ja õigel ajal. See oli suur probleem teenuste direktiivi puhul ja loodame mõistagi, et see tulevikus ei kordu.

Ja viimane punkt käsitleb alternatiivset vaidluste lahendamise võimalust, mida tuleb hakata ELi tasandil edendama ja seda eriti nende tarbijate jaoks, kes ostavad interneti vahendusel. Asjaolu, et e-kaubanduse valdkonda käsitletakse, kujutab endast samuti edusammu ja sellega seoses tuleb esile tuua, et võtsime äsja vastu tarbijaõigusi käsitleva direktiivi, mille siht on sama ning seega on see järjekordne samm õiges suunas.

Lõpetuseks soovin pöörduda volinik Barnier’ poole palvega, et nüüd, kui seda ühtse turu suurt meetmekogumikku hakatakse menetlema, parandataks ka sellest teavitamist. Seniste kogemuste põhjal võime öelda, et mis puudutab teavitamist ühtsest turust, s.o turust, mis on ette nähtud kodanike jaoks, siis see jätab mõndagi soovida. Me kõik vastutame selle eest, kuid kui lubate, panen ma selle eriti voliniku südamele, et teavitamise parandamiseks tehtaks tõepoolest suuri jõupingutusi, nii et kodanikud ja väikeettevõtted saaksid rohkem teada, mida see suurepärane meetmekogumik endas tegelikult sisaldab. Praegu näib teadlikkuse puudumine olevat suurim probleem. Seepärast soovitan tungivalt, et me parandaksime teavitamist märkimisväärselt.

 
  
MPphoto
 

  Emilie Turunen, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DA) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! 1980ndatel, mil ma sündisin, ütles komisjoni toonane president Jacques Delors, et ühtsel turul peab olema sotsiaalne mõõde. Nüüd, rohkem kui 20 aastat hiljem oleme olukorras, kus meil on 23 miljonit inimest tööta, palkadele, töötingimustele ja avalikele teenustele avaldatakse survet, meil on 18 miljonit töötavat vaest ning ebavõrdsus Euroopas suureneb. Samal ajal kaotavad inimesed töökohti ega tea, kuidas ennast tulevikus ära elatada.

Peame tunnistama, et kui asi puudutab Euroopa sotsiaalse mõõtme kehtestamist, on meil veel palju teha. Mario Monti juhtis eelmisel aastal oma väga heas ettepanekus sellele teemale meie kõigi tähelepanu. Usun, et ta tõi esile keskse mõtte, kui ütles, et esineb mõningaid kitsaskohti, teisi öeldes mõningaid kriitilisi punkte, mida peame mõistma ja millega tegelema, kui soovime saavutada edu. Mõned neist on sotsiaalset ja mõned keskkondlikku laadi. Minu arvates on see tõepoolest olulisim mõte, mida peaksime järgima või millele edaspidi lahendusi püüdma leida.

Selle dokumendi arutamine on olnud Euroopa Parlamendis üsna raske, kuid olen rahul, et suudame siin istungil täna parlamendi kui tervikuna esitada oma soovitused selle kohta, kuidas komisjon ja volinik Barnier tööd jätkama peaksid.

Soovin nimetada kolme punkti, mis on meie, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liikmete jaoks väga olulised ja mis on tõepoolest kesksed põhimõtted. Esimene sõnum, mille tahame siin täna edastada, on see, et soovime keskkonnasäästlikku ühtset turgu. See tuleb saavutada muu hulgas uuenduste ja ka riigihankepakkumiste kaudu, mis tuleb koostada nii, et nendega edendataks aktiivselt üleminekut keskkonnasäästlikumale majandusele. Selleks tuleb kehtestada toodetele keskkonnajalajälje nõue ning leida rahastamisvahendid, mis võimaldavad keskkonnahoidlikke investeeringuid teha. Näiteks võib kasutada projektivõlakirju, mis on ette nähtud selleks, et katta meie suurt vajadust investeeringute järele seoses üleminekuga keskkonnahoidlikumale majandusele. Teine sõnum, mille tahame täna edastada, on see, et soovime sotsiaalset ühtset turgu. See tähendab muu hulgas seda, et tahame, et õigusakte analüüsitaks enne esitamist põhjalikult sotsiaalsest küljest lähtuvalt ning sellepärast soovime ka viidet sotsiaalpoliitikale – selle termini suhtes leppisime kokku asjaomase ühtset turgu käsitleva õigusakti raames, et tuletada meile kõigile meelde peamiste sotsiaalõigustega seotud kohustusi, mis kehtestati meile Lissaboni lepinguga.

Meie kolmas sõnum on see, et soovime tarbijate ühtset turgu koos – muu hulgas – edasipüüdlike algatuste, turujärelevalve ja reisijate õigustega.

Sellepärast on see suurepärane dokument, mida meie, rohelised, saame täna toetada. Oleksin soovinud, et selle sõnumid oleksid olnud veidi selgemad ning et see dokument oleks pannud meid unistama sellest, et Euroopa täidab maailmas sotsiaalse õigluse, uute töökohtade ja keskkonnahoidlikumale majandusele ülemineku vallas juhtrolli. Meil on selleks vaja tõenäoliselt veel palju teha, kuid arvan, et see on hea algus.

 
  
MPphoto
 

  Malcolm Harbour, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel avaldada kiitust kolmele raportöörile suurepäraste raportite eest ning tänada tõepoolest kõiki parlamendiliikmeid – mitte ainult siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmeid, vaid ka kõiki teisi, kes kuuluvad nendesse paljudesse siin täna esindatud komisjonidesse ja kes ühinesid meiega selles suurepärases ettevõtmises.

Seda, kui põhjalikult me kõnealuse teemaga tegelesime, näitas juba kõikide poliitiliste osalejate kaastöö kvaliteet. Meil olid elavad arutelud ja vaidlused, kuid meil oli ühine eesmärk: tahtsime, et nii konkurentsivõimeline ühtse turu majandus kui ka konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus toimiksid ja oleksid omavahel seotud. Oleme saavutanud selle oma senise tegevusega.

See tähtis projekt, millele paljud teist viitasid, sai alguse eeskätt professor Monti tööst, mille eest ma tunnustan teda, ja minu komisjoni soovist – tahan tänada kõiki koordinaatoreid toetuse ja jõupingutuste eest – öelda, et Euroopa Parlament peab sellele reageerima. Olime seisukohal, et Euroopa 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegia olulise aluse – ühtse turu – lõpuleviimine ei olnud esitatud poliitilise prioriteedina. Tegime koostööd volinikuga – siinjuures tänan Michel Barnier’d, kes kasutas võimalust meiega koos töötada –, et esitada see poliitilise prioriteedina ühtse turu akti vormis.

See on olnud Euroopa Parlamendi jaoks suur edusamm. Samuti on see hea näide selle kohta, kuidas parlamendikomisjonid saavad kasutada oma poliitilise algatuse jõudu ning teha koostööd, et ettepanekut arendada, sest kui ei oleks olnud Euroopa Parlamenti, ei oleks me täna siin. Mul on hea meel näha, et Martin Schulz on siin – ainus fraktsioonijuht, kes on kohal – ja ma tervitan teda südamest. Loodan, et see näide kulub talle tema edasises töös siin Euroopa Parlamendis hästi ära.

Kui mõelda, mida see raport sisaldab, siis tuleb meelde mitu punkti. Esiteks ütlesid paljud kolleegid, et just kaupade ja teenuste valdkonnas oleme teinud ära suure töö, kuid sellest ei teata veel piisavalt – inimesed ei kasuta seda. Samuti on valdkondi, mida tuleb veel arendada. Mõned neist puudutavad Euroopa 2020. aasta strateegiat, uuendusi ja digitaalvõrke. Keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid ei kajastata piisavalt – mõned neist ei ole ka otstarbekad.

Mul on hea meel selle üle, mida te ütlesite riigihangete kohta, ning ka vastastikkune tunnustamine peab muutuma. Teeme veel koos nende kallal tööd, kuid lõime nende jaoks juba raamistiku ja aluse, mille abil edasi liikuda. Soovin veel kord tänada kõiki, kes selles suures ettevõtmises Euroopa kodanike nimel osalesid.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Lugupeetud juhataja! Soovin esitada küsimuse Malcolm Harbourile, kes esindab Euroopa Parlamendis Ühendkuningriigi West Midlandsi piirkonda samamoodi nagu minagi. Ta rääkis palju ELi kuulumise ja selle kohta, millist mõju see avaldab, ning on Euroopa Parlamendi ühe mõjukaima komisjoni – siseturukomisjoni – esimees. Ta on tegelikult ainus konservatiivist Euroopa Parlamendi liige, kes on parlamendikomisjoni esimees. Hiljuti esitas ta kirjaliku deklaratsiooni väikeettevõtete toetuseks, kuid sai sellele vaid 200 allkirja. Kas selline ongi tema mõju tase? Või on ta lihtsalt eurofiiliks riietunud euroskeptik tähtsusetus fraktsioonis ECR, mis petab ikka ja jälle Briti avalikkust?

 
  
MPphoto
 

  Malcolm Harbour (ECR). – Lugupeetud juhataja! Esindame Nicole Sinclaire’iga Ühendkuningriigi piirkonda, mille kodanike töökohad ja tulevik sõltuvad ühtsest turust. Töötan väikeettevõtetega kogu aeg ja võin talle öelda, et Midlandsi väikeettevõtted, mis asuvad vaid veidi maad meie elukohtadest, varustavad suuri autotööstusettevõtteid ning teevad praegu ületunde tänu uutele võimalustele, mille me neile lõime sellega, et tagasime juurdepääsu 500 miljoni inimesega turule – just nii suur on see ala.

Mul ei ole põhjust vabandada oma töö eest, mida ma siin teen. Soovin, et ka teised inimesed oleksid edasipüüdlikumad ja teeksid tõelist tööd kohalike kodanike huvides, selle asemel et tulla siia kurtma.

(Aplaus.)

 
  
MPphoto
 

  Kyriacos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(EL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Mulle meeldis teie tänane kõne väga. Oleme aga seisukohal, et komisjon klammerdub Lissaboni strateegia põhimõtete külge, mis komisjoni ametliku seisukoha järgi ei täitnud oma eesmärke.

Ühtse turu strateegia puhul tuleb kõigepealt teha selgeks selle tulevikukujutlused ja määrata kindlaks prioriteedid nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil, et need oleksid avalikkusele piisavalt hästi näha. Arvame, et turg on kasulik ja tal on oma head küljed, kuid ta ei ole iseenesest sotsiaalne mudel. Sotsiaalse mõõtme kindlaksmääramine on esmatähtis ning ühtse turu jaoks tuleb välja töötada uus tegevuskava, nii et sellega paraneks sotsiaalne õiglus. Vaba turumajandusega ühiskonnas ei ole siiski kõik müüdav. Avalikke teenuseid, rahvatervishoiu teenuseid ja majandushuviteenuseid ei peaks reguleerima konkurentsiõiguse või ühtset turgu käsitleva õigusaktiga. Jätkusuutlike ja kvaliteetsete teenuste üldine kättesaadavus on tähtis poliitiline küsimus. Samal ajal ei saa jätta kõrvale ka põhiõigusi, nagu õigus kuuluda ametiühingusse.

 
  
MPphoto
 

  Matteo Salvini, fraktsiooni EFD nimel.(IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Ma ei hakka oma kõnes loetlema järjekordseid üksikuid punkte. Esindan ELi ühe asutajariigi valitsuse koalitsioonierakonda – erakonda Lega Nord. Küsimus ei seisne paremas teavitamises – ma kuulsin kolleegi rääkivat suhtekorralduse saadikust juhuks, kui ELi tegevust rünnatakse –, vaid territooriumide kaasamises.

Meil on hea meel nende kolme meetme üle. Neil on häid külgi ja ka niisuguseid, mis vajavad veel täpsustamist ja mille kohta esitas meie fraktsioon muudatusettepanekud. Põhitegur on osalemine, sest Itaalia erineb näiteks Soomest ja ka Portugalist. Oluline on, et see oleks võimalus, mitte kohustus, milleks mõningad direktiivid varem sageli on muutunud.

Peame olema ettevaatlikud, kui nimetame suuniseid eiravaid riike reeglite rikkujaks, sest kui nad ei saa neid täita, siis põhjus ei seisne ilmselgelt ainult neis, vaid ka tõenäoliselt selles, et neid direktiive ei saa kohaldada 27 liikmesriigile ühtemoodi.

Meie eesmärk on ühtne turg. See ei ole aga mitte eesmärk iseeneses, vaid see on vahend kui niisugune VKEde ja tarbijate jaoks. Oluline on see, et asjaomane protsess oleks eeskätt konkreetne, et see ei oleks mitte põhimõtete väljendus, vaid hõlmaks konkreetseid meetmeid, alustades eespool nimetatud 12 vahendiga. Peale selle peavad protsessis osalema valitsused ja territooriumid, sest vastasel korral on oht, et loome järjekordse raamistiku, mida inimesed ja tootjad heaks ei kiida. Ükski suhtekorralduse saadik ei saa otsustada, kas direktiiv või ühtne turg vastab selle ühiskonna ja tootjate nõudmistele, kellele ta mõeldud on.

 
  
MPphoto
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Lugupeetud juhataja! Tahan esitada kodukorda puudutava märkuse. Kodukorras on öeldud, et kui parlamendiliige soovib esitada kodukorda puudutava märkuse, peab juhataja selleks võimaluse andma ning mina soovisingi niisuguse märkuse esitada.

Sinise kaardiga on parlamendiliikmel võimalik esitada teisele parlamendiliikmele küsimus. Kui parlamendiliige seda küsimust eirab, peaksite minu arvates teie, lugupeetud juhataja, paluma parlamendiliikmel sellele vastata.

Minu küsimus oli lihtne: kuidas aitas Malcolm Harbour mõjutada nimetatud kirjaliku deklaratsiooni vastuvõtmist, mis ei saanud vajalikku hulka allkirju?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Austatud kolleeg Harbour vastas küsimusele. Igaühel on võimalus tõlgendada seda vastust vähem või rohkem täielikuna. Teie arvates võib see olla poolik, teiste arvates täielik. Sellega aga nimetatud küsimuse arutamine lõppeb. Me ei saa muuta nii tähtsat teemat teie ja Malcolm Harbouri vaheliseks kahepoolseks aruteluks.

 
  
MPphoto
 

  Laurence J. A. J. Stassen (NI).(NL) Lugupeetud juhataja! Lubage mul alustada headest asjadest. Meie ees olevad raportid sisaldavad paljusid häid ettepanekuid, näiteks teenuste direktiivi arendamine, Euroopa patent ning ülemääraste rändlustasude ohjamine. Need puudutavad ühtse turu keskseid küsimusi ning aitavad kodanikel ja ettevõtjatel edasi liikuda.

Kahjuks pean märkima ka seda, et neis on mitu ettepanekut, mis ei vasta kaugeltki ühtse turu eesmärgile. Nimetan mõnda neist: kliima- ja süsinikdioksiidi eesmärgid, sotsiaalmajanduslik võrdsus, õiglased töötingimused ja mõistagi suurem solidaarsus, s.o sotsiaalmajanduslik ümberjagamisskeem, mis tähendab kahtlemata seda, et sellele kulutatakse rohkem raha. Kõik need ettepanekud on sotsialistliku hõnguga ning nii palju kui meie mõistame, ei kuulu ükski neist Euroopa vastutusalasse ja kindlasti ei ole ühelgi neist midagi pistmist ühtse turuga. Arvata, et erinevused Euroopas saab kaotada sotsiaalmajandusliku sekkumisega, on ebareaalne. Ühtse turu eesmärk ei olnud kunagi kõikehõlmava võrdsuse saavutamine Euroopas.

Lugupeetud juhataja! Hollandi Vabaduspartei delegatsioon soovib ühtset turgu, milles käsitletakse keskseid küsimusi, s.o vabaduse ja majanduskoostöö edendamist. Alustage tööd nende kahe valdkonnaga, sest seda oleks juba ammu pidanud tegema, ning jätke kõrvale üleliigsed algatused. Hollandi Vabaduspartei jaoks on niisugune ühtse turu tulevikukujutlus, mida siin saavutada püütakse, liiga kõrgelennuline.

 
  
MPphoto
 

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein (PPE). – Lugupeetud juhataja! Soovin öelda volinikule, et kui me koostasime teie sisuka dokumendi põhjal raportit, järgisime nagu teiegi kogu aeg põhimõtet, et ühtne turg peab teenima eurooplaste huve. Võib-olla just sellepärast olidki fraktsioonidevahelised läbirääkimised teksti lõpliku versiooni üle nii rasked. Nõustun nendega selle suhtes, et isegi kui me ei armu ühtsesse turgu, võime selle suhtes olla väga emotsionaalsed.

See on tõepoolest hea, et Euroopa Parlament edastab täna 15 ettepaneku kujul komisjonile ja nõukogule selge sõnumi ning olen isiklikult rahul, et rõhutasime meie kodanike liikuvuse tähtsust. Pangateenuste parem kättesaadavaus, kutsekvalifikatsioonide lihtsam tunnustamine, pensionide täieliku ülekandmise võimalus – need on valdkonnad, milles kodanikud vajavad lahendusi, et õppida ja töötada ükskõik millal elu jooksul mõnes muus liikmesriigis ja sinna investeerida.

Eurooplased ootavad meilt oma vajadustele konkreetseid lahendusi ja meil tuleb need leida. Kui käsitleda näiteks rändlustasusid audio- ja andmeside valdkonnas, siis on viimane hetk lõpetada olukord, kus need takistavad eurooplaste liikuvust meie sisepiirideta maailmajaos. Seda küsimust käsitletakse ka dokumendis, mille üle täna hääletame.

Ja viimaseks, Euroopa Parlament pakub välja mõtte korraldada igal aastal ühtse turu foorum ning see peaks võimaldama kodanikega neid küsimusi põhjalikult arutada. Minu jaoks on see otsustav võimalus Euroopa kodanike kaasamiseks ühtse turu reformimisse selle 20. aastapäeval ning selle sündmuse puhul soovin meile kõigile palju edu.

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D).(FI) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Ühtse turu probleemide üheks põhjuseks on halb juhtimine. Praegu ootab lubamatult suur arv direktiive liiga kaua rakendamist riiklikul tasandil. Liiga paljusid õigusakte on ka rakendatud ebarahuldavalt või valesti.

Liikmesriigid peavad ise vastutama ühtse turu jätkusuutlikkuse eest. Ühtsed eeskirjad, mida nõuetekohaselt ei järgita, on väärtusetud. Üks oht peitub ELi kodanike ebavõrdsuses. Kõigi ELi kodanike ja ettevõtete õigused ja kohustused peavad olema ühesugused.

Minu arvates ei rõhutata Kalniete raportis piisavalt Euroopa Parlamendi rolli tähtsust. Lissaboni lepingu kohaselt peab parlamendi roll kaasseadusandjana olema võrdne nõukogu rolliga. Olen veendunud, et ühtse turu taaselustamine oleneb kõikide ELi institutsioonide võrdsest osalusest ja koostööst. Vaid koos tegutsedes saavutame ühtse turu esialgsed eesmärgid, milleks on konkurentsivõime edendamine, sotsiaalne turumajandus ja säästev areng.

Eile täiskogus peetud kõnes rõhutas kolleeg Schulz, et ei Euroopa Komisjoni presidendil ega Euroopa Ülemkogu eesistujal ei ole õigust vähendada Euroopa Parlamendi osatähtsust. ELi poliitika usaldusväärsus ning ELi tulevik sõltuvad lõppkokkuvõttes tõhusast demokraatiast. Parlamendi töö õiguspärasust on kinnitanud 500 miljonit Euroopa valijat otsestel riiklikel valimistel. Just nemad on kõige olulisemad mõjutajad, osalejad ja otsustajad. Ühtse turu jätkusuutlikkus ja ka ELi tulevik sõltuvad sellest, kuidas nad käituvad ja milliseid otsuseid teevad.

 
  
MPphoto
 

  Olle Schmidt (ALDE).(SV) Lugupeetud juhataja! EL on kindlasti midagi enamat kui vaid ühtne turg, kuid ühtse turuta ei ole ELi. Ühtne turg on olulisim vahend ELi väljatoomiseks majanduskriisist.

Seepärast on nii, et see, mis on hea Euroopa kodanikele, on hea ka Euroopa ettevõtetele. Kui meil õnnestub kaotada senised isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist takistavad tõkked, võidavad sellest kõik. Ühtne turg ei ole veel kaugeltki lõpule viidud ning eriti teenuste sektor vajab uuendamist ja täiendamist. Sama kehtib ka digitaalse turu kohta, kui tahame lõigata kasu vaba liikumise dünaamilisest mõjust.

Ühtse turu üks alustalasid on euro. Ühisraha tekitab ettevõtjate jaoks stabiilsust ning nad ei pea muretsema vahetuskursside pärast. Euro lihtsustab piiriülest kaubitsemist. Kui euro võetaks kasutusele kogu ELis, sealhulgas minu kodumaal Rootsis, stimuleeriks ja tugevdaks see Euroopat ilmselgelt ning annaks ühtsele turule täiendava tõuke. Meil oleks siis rohkem töökohti ja suurem õitseng.

– Lugupeetud juhataja! Nõustun muuseas täielikult Malcolm Harbouri märkustega.

 
  
MPphoto
 

  Pascal Canfin (Verts/ALE).(FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Arvan, et palju kolleegid mäletavad, et selle ühtset turgu käsitleva meetmekogumiku aluseks on Monti raport, milles soovitati saavutada arvestatav kompromiss kahe poole vahel – nende, kes pooldavad suuremat konkurentsi, kui soovite nii öelda, ja nende vahel, kes tahavad anda suuremat kaalu sotsiaalsetele, keskkonna- ja maksuaspektidele.

Usun, et siin Euroopa Parlamendis õnnestus meil saavutada see kompromiss – vähemasti seni, kuni teksti ei ole mõne tunni pärast siin täiskogus toimuva hääletuse tagajärjel veel tükkideks võetud –, mida väljendavad ka 14 ettepanekut, mis koostati kõigi kolme raporti põhjal. Tean, et teil toimuvad ka volinike kolleegiumis arutelud, et otsustada, millised kesksed teemad te alles jätate. Me jälgime mõistagi hoolikalt, kas see tasakaal, mille Euroopa Parlament saavutas ja mida Mario Monti soovis, jääb püsima ning kas seda laiendatakse 12 tähtsaimale vahendile, millele te viitasite.

Tahan rõhutada kolme punkti, mis on minu jaoks eriti olulised peale nende, millele Emilie Turunen veidi aega tagasi Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel tähelepanu juhtis. Esimene neist puudutab konkurentsi. Ühtse turu küsimuse raames tuleb kindlaks määrata, millistes valdkondades saame keskenduda konkurentsile. Kas käsitleme konkurentsi küsimust uuenduslikkuse, toodete või eeskirjade põhjal või keskkonna- või sotsiaalse dumpingu abil? Usun, et meil õnnestus siin Euroopa Parlamendis saavutada tõepoolest tasakaal – ning loodan, et kannate selle üle ka komisjoni tööle –, kui pooldasime konkurentsivõime parandamist uuenduslikkuse kaudu ja suuremaid kapitaliinvesteeringuid, aga ka sotsiaalklauslit ning keskkonnastandardeid, millega tagatakse, et konkurents ei too kaasa õiguslikku dumpingut. Need on need kaks tahku, mis on minu arvates meie kompromissi jaoks otsustava tähtsusega.

Teiseks soovin tuua esile maksuaspektid. Kui te pakkusite oma ühtse turu akti esimeses versioonis välja rahvusvahelistele ettevõtetele ühtse tulumaksubaasi kehtestamise, ei olnud tegemist valikulise võimalusega. Teisi öeldes pidi see ühtne tulumaksubaas kehtima kõikidele ettevõtetele. Ettepanekus, mille komisjon esitas umbes kümme päeva tagasi, oli see valikuline meede – seega selle asemel, et ühtse turu ühte elementi arendada, komisjon hoopis killustab seda. Sellega lisate uue süsteemi, muudate asja veelgi keerulisemaks ning loote võimaluse õigusnormide erinevuste ärakasutamiseks, selle asemel et makse ühtlustada. Ettepanek, mille komisjon paar nädalat tagasi esitas, on täielikus vastuolus meie, Euroopa Parlamendi liikmete soovidega ja teie esitatud ettepanekutega.

Viimaseks tahan kiiresti käsitleda vastastikkuse põhimõtet ja teha seda täpselt samasugustel alustel nagu teie seda tegite. Ühtne turg koosneb 500 miljonist inimesest, see on küll majandusüksus, kuid see on ühtlasi ka poliitiline üksus, mis peaks võimaldama meil üleilmastumist rohkem mõjutada.

 
  
MPphoto
 

  Edvard Kožušník (ECR). (CS) Lugupeetud juhataja! Tahan tänada volinikku nende kaheteistkümne ühtse turu akti käsitleva meetme eest ning Mario Monti raporti arvesse võtmise eest. Ühtlasi soovin tuua esile ühe inimese, kes on siinjuures oluline ning sellega nõustuvad kindlasti meie seast kõik, kes töötasid siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis ühtse turu teemaga. Selleks inimeseks on Malcolm Harbour.

Ta on kindlasti tänasel istungil üks olulisemaid isikuid. Volinik ei tunne ennast sellest puudutatuna, sest ta oli koos meiega parlamendikomisjonis, kui Malcolm Harbour tegi ühtse turu algatuse, millega lõi aluse kogu ühtset turgu käsitlevaks uueks mõttevahetuseks. Võin öelda, et peaaegu kõik parlamendiliikmed, hoolimata nende poliitilisest kuuluvusest – kas on tegemist sotsiaaldemokraatide, roheliste, liberaalide või Euroopa konservatiivide ja reformistide endiga –, toetasid seda mõtet ning sellepärast tahangi tuua esile Malcolm Harbouri tegevuse. Minu arvates tuleb nüüd võidelda majandusliku natsionalismi vastu ning aeg on vaid üks meie vastaseid selles võitluses. Mis puudutab aja vähesust, siis loodan, et volinik Barnier suudab muuta need 12 meedet õiguslikeks meetmeteks.

 
  
MPphoto
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL).(SV) Lugupeetud juhataja! Eesistujariigi esindaja ütles oma sõnavõtu alguses, et meie majandus vajab liikumapanevat jõudu. See on tõsi, ta vajab seda, kuid sama moodi vajame seda sotsiaalse õigluse ja säästva ühiskonna valdkonnas. Sotsiaalõigusi ei tohi kunagi pidada takistuseks. Vastupidi, need on jätkusuutliku ja sotsiaalse majanduse ning majanduskasvu eeltingimus. Keegi ei ole nimetanud uue käibemaksustrateegia ideed. Mina teen seda, sest liikmesriikides on käibemaksu kord erinev. Näiteks Rootsi rahastab suurt osa oma hoolekandesüsteemist käibemaksu abil. Meil on juba probleeme ELi õigusaktide tõttu, sest EL ei luba meil vabastada valitsusväliseid organisatsioone käibemaksu maksmisest. See puudutab kõiki vabatahtlike organisatsioone, sealhulgas neid, mis tegelevad laste ja noortega. Meil peab olema õigus otsustada ise käibemaksu korra üle.

 
  
MPphoto
 

  Oreste Rossi (EFD).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ühtse turu loomine on Euroopa Komisjoni üks eesmärke, selleks, et reageerida majanduskriisile.

Kõigil kolmel raportil on nii häid kui ka halbu külgi. Nõustume sellega, et uusi tehnoloogiaid, e-kaubandust ja uuenduslikkust kasutatakse ettevõtete kasvu edendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks. Selleks, et edendada turu loomist Euroopa kodanike jaoks, tuleb tähtsustada kaubandustegevuse suuremat kooskõlastamist, et kontrollida kolmandatest riikidest pärit kaupu. Koostööd edendava ühtse turu loomine on majanduskasvu kiirendamiseks hea võimalus, sest sellega täidetakse läbipaistvust ning piirkondlike osalejate suuremat osalust puudutavaid nõudeid.

Siiski esineb veel probleeme, näiteks seoses komisjoni presidendile kui ühtse turu järelevalve teostajale erimandaadi andmise ning VKEde ja nende töötajate kaitse puudumisega. Kui tahame toetada Euroopa majandust, peame lõpetama ettevõtete ümberasustamise.

 
  
MPphoto
 

  Csanád Szegedi (NI). - (HU) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Meie ees oleva raportiga võib üldiselt nõustuda. Küsimus seisneb aga selles, kui suur tähtsus sellel tegelikult on. Isikute ja kapitali vaba liikumine kõlab küll hästi, kuid millised on ungarlaste senised kogemused nendega seoses? Nad on näinud, et lääne kapital saab küll tulla Ida-Euroopasse, kuid Ida-Euroopast saavad läände minna ainult inimesed ja seega on vaid inimeste liikumine vaba. Ilmselt on võimatu ette kujutada, et mõni Ungarist või miks mitte Tšehhist või Poolast pärit ettevõtja ostaks ära näiteks Saksa ettevõtte, mis toodab Volkswageneid, ning seejärel suleb selle, et luua oma turg. Niiviisi aga tegutsesid Saksa, Prantsuse ja Briti ettevõtjad Ungaris, kui kaotasid meie suhkru-, toidu-, konservi- ja tekstiilitööstuse. 2004. aastal korraldati isegi kohapeal kampaania, milles kutsuti meid üles ühinema ELiga, sest Ungari ettevõtjad saavad siis avada kondiitriäri Viinis. Rääkimata kondiitriäri avamisest Viinis, Ungari ettevõtjad ei saa avada seda isegi väikeses külas. Seepärast tuleb ka Ida-Euroopas taastada toidu-, tekstiili- ja konservitööstus, et saaksime olla ELi võrdõiguslikud liikmed.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Schwab (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Kõigepealt soovin südamest tänada kõiki Euroopa Parlamendi ja komisjoni liikmeid, kes osalesid selle ühise raporti koostamises.

Peaaegu 20 aastat tagasi loodi ühtse turu aktiga ühtne turg. Sellest ajast peale on tehtud kahtlemata suuri edusamme, kuid see protsess on nagu 100 meetri jooks. Viimased meetrid on kõige raskemad ja nõuavad enim pingutust. Seepärast on seda kiiduväärsem asjaolu, et volinik Barnier esitas meile võidujooksu viimasteks meetriteks ühtse turu suunas koostöös volinikega valminud uskumatult sidusa käsitluse. Varem ei saavutatud asjakohast edu ühes või teises valdkonnas just nimelt sellepärast, et mitme peadirektoraadi ja komisjoni liikmed ei kontrollinud strateegia sidusust. Peame tegema koostööd kõikide Euroopa Parlamendi fraktsioonide ja Euroopa Komisjoniga, et see olukord muutuks.

Ühtse turu võidujooksu viimaste meetrite või – nagu mina seda nimetan – lõpuspurdi kandvaks ideeks on sotsiaalse turumajanduse juhtpõhimõte, mis tähendab seda, et töötajate, ettevõtete, kodanike ja kõigi ärimaailmas osalejate õigustesse tuleb suhtuda tõsiselt ning tagada, et saavutaksime õiglase tasakaalu liikmesriikide ja sidusrühmade erinevate huvide vahel. Usun, et fraktsioonide kompromiss vastab peaaegu täielikult sellele põhimõttele.

Lugupeetud volinik! Sellest hoolimata tahan juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liikmed kõikidest parlamendikomisjonidest koostasid ühiselt loetelu, mis hõlmab teie välja pakutud pakme alusel võetavate meetmete prioriteete. Selles loetelus on neli tähtsamat punkti. Tahame näha ühtsel turul põhivabaduste kehtestamise lõpuspurti. Näiteks veerand ELi kutsekvalifikatsioonidest on olemas vaid ühes liikmesriigis. See näitab, et vaja on veel palju teha ning et turg ei ole veel piisavalt avatud.

Peale selle tahame luua piiriülest digitaalset ühtset turgu ning anda ühtsel turul osalejatele võimaluse üleilmseks tegutsemiseks. Sellega seoses on väga olulised riigihankeid käsitlevad ettepanekud ning Euroopa Parlament koostab järgmise istungjärgu ajal resolutsiooni selle teema kohta.

 
  
MPphoto
 

  Bernadette Vergnaud (S&D).(FR) Lugupeetud juhataja, austatud minister, austatud volinik, head kolleegid! Soovin õnnitleda kõiki neid Euroopa Parlamendi liikmeid, kes osalesid kõnealuste raportite valmimises. Arvan, et meil õnnestus koostada kolm tasakaalustatud teksti, mis edastavad volinike kolleegiumile Euroopa Parlamendi jõulise sõnumi selle kohta, millised on meie prioriteedid ühtsel turul, mis teenib tõhusalt meie kodanike, majanduskasvu ja ettevõtete huve.

Buşoi raporti variraportööridena aitasime luua komisjoni jaoks konkreetse tegevuskava. Lugupeetud volinik! Me kõik nõustume eeskätt ettepanekuga kehtestada riigihangetele, avaliku ja erasektori partnerlusele ja teenuste kontsessioonidele õigusraamistik, mis peaks kaitsma VKEsid ja pakkumisi korraldavaid ametiasutusi ning mis tagaksid ELi, tööstusriikide ja suuremate arenguriikide vahelise vastastikkuse põhimõtte kehtestamise.

Peale selle on vaja tagada, et me tähtsustaksime ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi ja selget käibemaksu raamistikku. See on oluline, kui tahame, et meie VKEd edeneksid jõudsalt terves konkurentsiõhkkonnas.

Ja viimaseks tuleb meil tagada uuenduste rahastamine, et stimuleerida jõulist ja jätkusuutlikku majanduskasvu tähtsamate Euroopa taristu projektide abil eurovõlakirjade loomise kaudu.

Lõpetuseks rõhutan, kui oluline on minu arvates see, et saavutaksime rahuldava kompromissi põhiküsimustes, milleks on ühtset turgu käsitlevates õigusaktides sotsiaalõiguste tagamine ning üldhuviteenuste kaitsmine kooskõlas Lissaboni lepinguga.

Austatud volinik! Edastame teile väga selge sõnumi: majandus peab teenima kodanike huve, mitte vastupidi. Te vajate meie abi. Anname teile seda koos suure ülesandega, milleks on kodanike usalduse taastamine Euroopa projekti vastu. Niisiis ärge vedage meid alt ja taastage nende usaldus, mida nad vajavad.

 
  
MPphoto
 

  Adina-Ioana Vălean (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Liberaalina toetan ühtse turu akti algatamist. Liikmesriikide tõkete kaotamine peaks looma aluse tõhusaks ühtseks turuks, kuid kas seda on tõepoolest võimalik kohaldada kõikidele sektoritele? Minu jaoks näib see energiasektoris ilmselge, seda enam, kui arvestada vahendite vähesust ja rahvusvahelisi pingeid. Olen veendunud, et EL peaks panema ennast maksma ning tegema nii, et liikmesriigid ühendaksid oma taristuvõrgud ja investeeriksid neisse, sest see on ühise energiaturu ja varustuskindluse eeltingimus.

See uus Brüsseli mantra on soovitav ainult seni, kuni see tugevdab konkurentsivõimet ja aitab vähendada hindu tarbijate jaoks. Samal ajal on aga olemas ka sektoreid, mille puhul see ei ole võimalik. Kahtlen, kas see, kui luua Euroopa telekommunikatsiooni valdkonnas suurettevõtted, kehtestada audiovisuaalsektoris üleeuroopalised litsentsid või luua digitaalne ühtne turg, aitab pikaajalises plaanis parandada konkurentsivõimet või stimuleerida loovust, kultuuri ja majanduskasvu. Võib-olla peaksime võtma aja maha ja mõtlema järele ning mitte tormama pea laiali otsas loiu kaubitsemisega turu suunas.

 
  
MPphoto
 

  Emma McClarkin (ECR). – Lugupeetud juhataja! Tahan kõigepealt tänada kõiki raportööre nende jõupingutuste eest, kuid eriti Sandra Kalnietet tubli töö eest ning meie esimeest Malcolm Harbourit juhtrolli täitmise eest.

Ühendkuningriigi valitsuse hinnangul on tõelise ühtse turu väärtus kuni 800 miljardit eurot ELi SKPst, mis on tõepoolest suur arv. Selle saavutamiseks on aga vaja veel palju teha. Ühtse turu juhtimise parandamine peab olema ELi jaoks esmatähtis strateegiline eesmärk. See on paratamatu, et praegusel majanduslikult raskel ajal püüame oma konkurentsivõimet parandada, luua töökohti ja edendada uuendusi. Olen rahul selle raporti tulemustega, sest selles rõhutatakse, kui oluline on see, et liikmesriigid võtaksid endale selgeks eesmärgiks ja kohustuseks ühtse turu taaselustamise, mis on nimetatud turu edukuse jaoks otsustava tähtsusega.

Kui liikmesriigid jälgivad rangelt nimetatud protsessi ja vähendavad direktiivide ülevõtmise aega, saavad nad tihendada kaubandust ja tagada ühtse turu hea toimimise. Samuti toetan ma Correia de Campose raportis esile toodud prioriteetseid meetmeid seoses kutsekvalifikatsioonide vastastikkuse tunnustamisega, mille kohta ma raporti koostan. Meil tuleb kiiremas korras selgitada välja, mis takistab liikmesriike ja kutsealade esindajaid ennast seda direktiivi rakendamast.

 
  
MPphoto
 

  Cornelis de Jong (GUE/NGL).(NL) Lugupeetud juhataja! Kui arutasime Louis Grechi suurepärast raportit, jäi mulle mulje, et nii Euroopa Parlament kui ka komisjon mõistsid vajadust suurendada ühtse turu sotsiaalset mõõdet.

Me kõik nõustusime, et ühtse turu osalise ebaõnnestumise põhjuseks oli asjaolu, et see on võitnud küll suurte ettevõtete südame, kuid mitte tavainimeste oma. Seni ei ole aga võetud vastu ühtegi ettepanekut kehtestada sotsiaalklauslit, mis kaitseks õigust kuuluda ametiühingusse ja pidada kollektiivläbirääkimisi. Samal ajal räägivad valitsusjuhid ja komisjoni esindajad kogu aeg palgakärbetest ning mõned neist nõuavad koguni kollektiivlepingute kaotamist. Isegi ametiühingute liikumise püsimajäämine on praegu kahtluse all.

Lugupeetud volinik! Ärge laske ennast sellest heidutada. Järgige oma sotsiaalseid tõekspidamisi ja tehke nii, et ühtne turg saaks kõikide turuks ega oleks pelgalt suurte ettevõtete mänguasi. Seepärast kutsun teid üles esitama ettepaneku, mis teeks selgeks, et sotsiaalseid õigusi ei tohi allutada ohjeldamatu konkurentsi põhimõttele.

Soovin öelda ka mõne sõna kolleeg Sinclaire’ile. Mul oli väga meeldiv koostada Malcolm Harbouriga VKEsid käsitlevat kirjalikku deklaratsiooni. Me ei saanud teilt mitte mingisugust toetust ja leian, et teie kriitika selle deklaratsiooni suhtes on täiesti põhjendamatu.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Lugupeetud juhataja! Katse luua ettevõtetele ühtset turgu, mis edendaks majanduskasvu, põrkub mitmesugustele haldustõketele, mille põhjus seisneb mõistagi selles, et ettevõtluskeskkond on eri liikmesriikides arenenud üksteisest sõltumatult ja erinevates tingimustes ning on seega erineval tasemel. Püüe ühtlustada kõigi 27 liikmesriigi ettevõtluskeskkonda näib minu jaoks olevat väga keeruline ülesanne. Seepärast soovin juhtida tähelepanu teisele käsitlusviisile, mis ei eelda kõikide liikmesriikide täielikku koostööd kohe algusest. Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 sätestatud kord võimaldas meil nn tõhustatud koostöö raames juba saavutada märkimisväärseid edusamme pikka aega lahenduseta olnud Euroopa patendi probleemi suhtes, kui kehtestasime ühtse patendikaitse. Olen veendunud, et kui majanduslikult tugevama rühma riigid, eriti Prantsusmaa ja Saksamaa sooviksid ühtlustada raamatupidamiseeskirju ning luua ühise raamatupidamis- ja maksusüsteemi, oleks võimalik ELi lepingu artiklis 20 sätestatud tõhustatud koostöö abil luua alus ühiseks raamatupidamissüsteemiks, millega teised liikmesriigid võiksid järk-järgult ühineda. Olen täiesti kindel, et hoolikalt valitud ja järkjärguliste meetmetega on võimalik aidata ELi ühtse turu toimimist oluliselt parandada.

 
  
MPphoto
 

  Mike Nattrass (NI). – Lugupeetud juhataja! Sandra Kalniete soovib taaselustada ühtset turgu, kuid jätab mulje, justkui oleks see sarnane raketiga V2 – väga ohtlik, kuid mitte kunagi sihtmärgile suunatud. Kolleeg Correia de Campos on mures töötajate liikumise pärast. Ka mina muretsen selle pärast.

EL on ujutanud Ühendkuningriigi üle lisatööjõuga. Ühendkuningriik suhtub maailma kui turgu. ELi eeskirjade rangete piirangute tagajärjel kaob meie tööstus, takistatakse uuendusi, kui need on määrustest ette jõudnud, ning hääbub traditsiooniline tööstus, kui toode on küll hea, kuid erineb mandril heakskiidetud versioonist.

Ohvriks on siin väikeettevõtlus. Ühendkuningriik on üks neist, kes eeskirju täidab, kuid samas kannatab selle pärast. Näiteks tehakse investeeringuid, et pidada kinni sealiha- ja munatööstuse eeskirjadest, mida komisjon ei jõusta, ning seega muutuvad meie tooted konkurentsivõimetuks. Mul on veel palju näiteid, kuid mulle on antud vaid üks minut väikeettevõtete päästmiseks.

 
  
MPphoto
 

  Amalia Sartori (PPE). – Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Arvan, et nüüd tuleks meil tänada ühel häälel volinik Barnier’d tema töö eest ning ka Malcolm Harbourit tema suurepärase töö eest.

Komisjoni ettepanek on palju aastaid kestnud töö tulemus, milles täitsid oma osa ka kolleegid enne volinik Barnier’d. Selle töö avaldamisega saame nüüd viimaks paremini tuua esile ühtset turgu puudutava teema ja seda tähtsustada. Vältimatutel põhjustel, mida avalikkusel on raske mõista, ei ole ühtne turg pälvinud minu arvates piisavalt tähelepanu Euroopa 2020. aasta strateegias.

Arvan, et ühtne turg annab ELile väga hea võimaluse. See aitab väljuda raskest kriisiolukorrast, kuid samal ajal muudab see meid veel tugevamaks ja võimaldab rohkem mõjutada meetmeid, mida mujal maailmas rakendatakse. Sellest hoolimata peame alati püüdma murda liikmesriikide vastuseisu ning arvan, et selles raportis esitatud suunised eeldavad kõikide osalejate ühist jõupingutust.

Mis puudutab minu fraktsiooni, siis lubage mul kasutada sama väljendit, mida kolleeg Schwab kasutas ja millega täielikult nõustun. Ta ütles, et käes on lõpuspurt. Lõpuspurdis on olukord põnevam, aga ka palju raskem. Palume komisjonilt, et ta keskenduks kutsekvalifikatsioonide ühtlustamise, digitaalse ühtse turu ja riigihangete ühtse turu küsimustele ning pööraks eritähelepanu VKEdele, ning selle eest peame tänama volinik Barnier’d. Lisan ka oma tavapärase juhtmõtte – meil tuleb asju lihtsamaks muuta.

 
  
MPphoto
 

  Patrizia Toia (S&D).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Tänan raportööre ja volinik Barnier’d nende sisuka koostöö eest Euroopa Parlamendiga.

Toetame mõtet, et ühtse turu käsitluse raames tuleb arvestada sotsiaalseid ootusi ja nähtusi, mida hõlmab sotsiaalne mõõde, ning neid ootusi ka täita. See ei ole teostamatu unistus, vaid realistlik ja tänapäeva olusid arvestav nõue. See kujutlus muudab turud tugevamaks, sest kui keskendutakse vaid majanduslikule küljele, piirdub turg üksnes majandusküsimustega, kuid nagu kogemused näitavad, ei lahendata sellega ei majanduskasvu ega ühtekuuluvuse probleeme.

See tähendab lühidalt seda, et peame nüüd viima täielikult ellu Euroopa sotsiaalse turumajanduse ideaali. Tänastes tekstides on meil see ideaal olemas. Need tekstid hõlmavad sotsiaalse suunitlusega ettevõtete, ühistute ja nende rolli ning vastastikuste kindlustusandjate ja sihtasutuste tunnustamist. Nimetatud ettevõtted moodustavad 10% Euroopa ettevõtetest ja esindavad suurt osa meie töökohtadest. See on reaalsus, kus tõelised ettevõtted näitavad majanduse ja ettevõtluse mitmekesisust. Nad töötavad kapitaliga, kuid mitte kapitali heaks, soovivad aidata kaasa töö, heaolu ja uuenduste loomisele ja elukvaliteedi parandamisele ning näidata, et need väärtused võivad olla ja peaksidki olema Euroopa ühtse turu osa.

 
  
MPphoto
 

  Ashley Fox (ECR). – Lugupeetud juhataja! ELi suurim saavutus on ühtse turu loomine. Kaupade, teenuste, töötajate ja kapitali vaba liikumine edendab uuenduslikkust ja suurendab 500 miljoni Euroopas elava inimese heaolu.

Minu riik ühines EMÜga ühisturu eesmärgil ning ühtse turu pärast kuulume ka edaspidi ELi, kuid viimastel aastatel on ELi tähelepanu nihkunud ühtse turu lõpuleviimisest kõrvale. Liiga palju aega ja raha kulutatakse suursugustele projektidele, millest meie esindatavad kasu ei saa. Arvan, et kätte on jõudnud hetk pöörata taas tähelepanu ühtsele turule. Selle laienemine ja edukus on meie majanduse jaoks otsustava tähtsusega. See on üks väheseid valdkondi, milles EL saab edendada majanduskasvu, mitte seda takistada.

Paluksin volinikul tegutseda julgelt. Selle asemel, et kehtestada järjekordseid õigusakte, mis peletavad töökohad Londoni Cityst eemale, palun ma tal keskenduda konkurentsivõimelise ja töökohti loova ühtse turu rajamisele Euroopa jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Thomas Händel (GUE/NGL).(DE) Lugupeetud juhataja! Riigihankeid käsitlev õigusakt ja riigihankepakkumised on ühtse turu lahutamatu osa. Austatud volinik! Te ütlesite, et soovite sellega seoses edendada sotsiaalset lõimumist ning mina ütlen selle peale, et olen kuulnud väga vähe räägitavat sotsiaalõiguste või kollektiivlepingute kaitsmisest. Need on ühed põhireeglitest, mida te oma sõnul kahtluse alla seada ei taha. Kui tahame kaitsta põhireegleid, tuleb meil edaspidi tagada, et riigihankelepingute sõlmimisel säiliksid sotsiaalsed standardid, et kollektiivlepingute tingimusi ei vähendataks ja et hoidutaks odava tööjõu kasutamisest. See kõik on osa nüüdisaegsest riigihankeõigusest.

Soovin öelda selgelt välja, et me ei tohi panna majandusvabadustele ja vabale konkurentsile suuremat rõhku kui peamistele sotsiaalõigustele. Me tahame kas sotsiaalset Euroopat või püsivat konflikti inimestega, kes eemalduvad Euroopast, sest see ei kaitse nende huve.

 
  
MPphoto
 

  Philippe Juvin (PPE).(FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Majandus- ja sotsiaalkriisid põhjustavad alati meie kodanikele raskusi ning tekitavad avalikkuses ja majanduses kõhklusi.

Juba kolm aastat on kogemused näidanud, et raskustega silmitsi seistes on riikidel kiusatus tõmbuda endasse. Ühel hetkel kuuleme arvukatest kokkuhoiumeetmetest, järgmisel aga raskustest riigihankepakkumistele konkureerimisel, ning ikka ja jälle on õhus kahtlused Euroopa kasulikkuse suhtes – midagi sellist kuulsime ka äsja siin parlamendis. Euroopat peetakse kriisi eest vastutavaks.

Head kolleegid! Tegelikult on just kriis tekitanud kõhklused. Austatud volinik! Teil tuleb öelda Euroopa kodanikele, et Euroopa on tagasi ja tema ülesanne on neid kaitsta.

Varem oli Euroopa välisasjades lihtsameelne. See peab lõppema. Euroopat on sageli raske mõista. See peab aga muutuma vastupidiseks. Me kõik vastutame nende arvukate õigusaktide eest, mis on jätnud Euroopast mulje kui keerulisi detaile tootvast tehasest. Euroopa peab hakkama püüdlema lihtsustamise poole. Liiga sageli on Euroopa töö 27 eeskirja kogumik, kusjuures need eeskirjad on tihti üksteisega vastuolus. Euroopa peab jätkama ühtlustamist.

Siis jõuab kätte aeg rääkida liikmesriikidevahelisest sotsiaalset ja maksudumpingust, sest kuidas peaksime saavutama tulevikus ühtse turu, kui eeskirjad on liikmesriigiti üksteisest nii erinevad? Ja viimaseks, Euroopat nähakse sageli piirangute allikana. Teda tuleb aga hakata nägema võimaluste allikana.

Head kolleegid, lugupeetud volinik! Te soovite panna ühtse turu taas kodanike teenistusse ja ma kiidan teid selle eest. See aitab hajutada nende hirme ja annab neile taas põhjuse koos tegutseda. Lugupeetud volinik! Te soovite ühtse turu rajada lisaks majanduslikele alustele ka poliitilistele põhimõtetele. Olen kindel, et Euroopa Parlament toetab teid selles.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: LIBOR ROUČEK
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Marc Tarabella (S&D).(FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Kui ühtne turg loodi, andis see Euroopa tarbijatele palju lootust. Aja jooksul on neil aga tekkinud tõsiseid kahtlusi selle kasulikkuses nende igapäevaelule.

Pean siinjuures silmas eeskätt e-kaubandust, mida ei kasutata usalduse puudusel ikka veel küllaldaselt. Samuti räägin siinjuures reisijate kaitse puudumisest ning sellest, et liikmesriigid ei täida selle valdkonna eeskirju. Peale selle pean silmas vajadust luua vastastikuste kindlustusandjate ja tarbijaühenduste jaoks Euroopa põhikiri. Samuti puudub meil finantsteenuste sektoris igasugune läbipaistvus, kuid tean, lugupeetud volinik, et töötate väsimatult nende küsimuste kallal.

Selleks, et taastada meie kodanike usaldus ja tagada viimaks ühtse turu tõhus toimimine, peame võtma kaugeleulatuvaid ja sihipäraseid meetmeid. Seda pakkusime välja ka kolmes raportis, mida täna arutame. Olen iseäranis rahul horisontaalse sotsiaalklausli ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste klausli lisamisega, sest need võimaldavad meil astuda esimese sammu sotsiaalsema Euroopa suunas. Meie kõigi, sealhulgas institutsioonide kohustus – ma usun teisse, austatud volinik – on viia kiiresti ellu meie ettepanekud, mis käsitlevad ühtset turgu, mis tegutseb kodanike huvides.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Lugupeetud juhataja! Kui soovime elavdada Euroopa majandust ja edendada ELi konkurentsivõimet üleilmsel areenil, peame püüdma viimaks, pärast 20 aastat, kaotada kõik tõkked, mis takistavad VKEsid nende ettevõtlust arendamast. Niisiis on vaja viia lõpule tehniliste ja raamatupidamisstandardite ühtlustamine, edendada e-kaubandust, ühendada äriregistrid, parandada e-identimissüsteemide koostalitlusvõimet ja kvalifikatsioonide tunnustamist, järjekindlalt kaotada ettevõtete diskrimineerimine nende asukoha tõttu ning ühtlustada riigihangetes osalemise tingimusi.

Praegu ühtse turu aktis sisalduvad 50 punkti on otsustava tähtsusega ning meil tuleb need ellu viia. Liikmesriikide õigussüsteemide erinevused loovad ettevõtetele haldustõkked, aeglustavad investeeringuid ning vähendavad mastaabisäästu ja koostoime kasutegureid, kuid need erinevused on olemas isegi valdkondades, mida direktiividega juba ühtlustatud on. Liikmesriigid on aga neid rakendanud lünklikult ja seepärast on ettevõtete tõkked jäänud ühtsel turul püsima. Kas ei oleks parem võtta tarvitusele meetmeid, mis võimaldavad õigusakte tõlgendada ja rakendada kõikides riikides ühtemoodi ja vähendada direktiive, mis võimaldavad erinevusi riiklikes õigusaktides?

Mul on väga hea meel asjaolu üle, et volinik Barnier on seadnud ühtse turu lõpuleviimise oma tähtsaimaks kohustuseks ning tal on meie täielik toetus. Soovin tänada kõiki parlamendiliikmeid, kes selle eesmärgi täitmises osalesid ja selle saavutamisele kaasa aitasid.

 
  
MPphoto
 

  Louis Grech (S&D). – Lugupeetud juhataja! 2010. aasta mais andis Euroopa Parlament poolthääle ühtsele turule, mida tajutakse tervikliku ja ühtse projektina, luues tasakaalu avatud, VKEsid soodustava majanduse ning kodanike sotsiaalsete ja põhiõiguste vahel. Seda tuleks näidata kõikide ühtset turgu käsitletavate õigusaktidega, et võita taas kodanike usaldus.

Mitmesuguste raportite ja akti enda arvukate suurepäraste ettepanekute rakendamine ja vastuvõtmine on aga keeruline ülesanne. Peame tagama, et taaselustatud ja uuesti määratletud ühtne turg saaks tegelikkuseks, mitte ei vajuks unarusse. Lõppkokkuvõttes vastutavad ühtse turu poliitilise toetuse eest institutsioonid, kes peavad tagama sellele vajaliku hoo ja juhtimise, millest aeg-ajalt puudu on.

Sellega seoses teen ettepaneku, et ühtse turu foorumi üks püsivaid ülesandeid oleks igal aastal ühtse turu hindamise ja auditi korraldamine, et jälgida selle asjade seisu ja peamiselt seda, kas aktis seatud eesmärgid ja sihid on saavutatud või mitte, veenmaks seega Euroopa kodanikke, et ühtne turg esindab tõepoolest nende huve ja püüdlusi.

 
  
MPphoto
 

  Tadeusz Zwiefka (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja! Ühtne turg võis 60 aastat tagasi näida teostamatu unistusena, kuid tänapäeval on see peaaegu 500 miljoni eurooplase konkreetne igapäevaelu tegelikkus. Mõistagi võime olla uhked, et ELi idee on viidud ellu nii tulemuslikult, kuid samal ajal peame olema teadlikud, et see projekt ei saa mitte kunagi valmis, sest maailm muutub, Euroopa areneb ning ELi kodanikud kasutavad jätkuvalt ja järjest enam ühtse turu võimalusi.

Ühtse turu akt, mille üle täna hääletame, ja sotsiaalpartneritega peetud läbirääkimiste tulemused näitavad ühemõtteliselt, et ELi turu ühtlustamine ei hõlma mitte ainult majanduslikke protsesse nende kõige laiemas tähenduses, vaid ka õigusalaseid lahendusi, mis peaksid aitama tavakodanikel kasutada ära kõiki võimalusi, mida ELi ühtne turg pakub. Seepärast on mul väga hea meel volinik Barnier ettepanekute üle, mille üheks olulisimaks eesmärgiks on õiguskindluse ja rahvusvahelise eraõiguse põhimõtete toimimise parandamine, sest need tagavad praktilised lahendused kodanike liikuvusest tekkivatele probleemidele. Nimetatud teemad ei ole võib-olla esmapilgul seotud otseselt vaba turu toimimise edendamisega, kuid nad tekitavad järjest suuremaid probleeme tavakodanikele ja ettevõtjatele, kes tegutsevad välismaal.

Ühtse turu tõhusam toimimine sunnib teataval määral kogu ELi arendama koostööd ka kodanikuõiguse ja haldusõiguse valdkonnas. Euroopa turg peab kohanema uusimate meetoditega ning see moderniseerimine toob alati kaasa uusi ülesandeid. Seepärast ootan lootusrikkalt ja entusiastlikult ühtse turu aktis sätestatud põhimõtete elluviimist.

 
  
MPphoto
 

  Evelyn Regner (S&D).(DE) Lugupeetud juhataja, austatud minister, austatud volinik! Ühtne turg asetseb otse ELi projekti keskmes ning pärast mitu aastat kestnud peataolekut tuleb meil kehtestada kodanikele, töötajatele, tarbijatele ja ettevõtetele uus õigusraamistik.

Kõikide asjaomaste meetmete peamine põhimõte on kaasamine: kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite dialoogi kaasamine ning horisontaalse sotsiaalse klausli aktiivne kohaldamine sotsiaalse turumajanduse põhimõtete kohaselt. Minu arvates on puudu ettepanek, mis käsitleks kapitaliühingute ümberasustamist teistesse liikmesriikidesse, ja see on ühtse turu tõeline puudus. Praegune olukord tekitab süsteemide vahel ebaausat konkurentsi. See on halb nii ettevõtete kui ka nende töötajate jaoks.

Lugupeetud volinik! Olete näidanud, et teete tublit tööd ja et olete valmis esitama väga mitmesuguseid ettepanekuid. Võtke palun ka see teema käsile.

 
  
MPphoto
 

  Regina Bastos (PPE).(PT) Lugupeetud juhataja! Raportitega, mille üle me hääletame ja mille eest raportööre kiidan, võetakse kasutusele mitmesuguseid meetmeid ühtse turu elavdamiseks. Tahan tuua esile asjaolu, et komisjon ja eriti volinik Barnier on olnud tõepoolest hingega asja juures ning tänan teda selle eest. Märkimist väärib ka Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni kaudu edastatud heakskiitev otsus tähtsustada konkurentsivõimet ja dünaamilist turgu, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia alustala.

Euroopa ettevõtted ootavad tõhusaid stimuleerivaid meetmeid, et Euroopa majandus saaks hakata taas kasvama. Nad ootavad, et tööhõive suureneks ja et edendataks majanduslikku õitsengut. Nagu volinik ütles, leevendab meie ettevõtjate olukorda turgude avamine, kui kõrvaldatakse tõkked ja raskused, ning see annab neile ka seninägematu võimaluse täita oma missiooni, mis on meie majanduse liikumapanev jõud. Sealjuures on otsustava tähtsusega meetmed, millega vähendatakse VKEde halduskoormust ja bürokraatiat, hõlbustatakse nende juurdepääsu krediidile ja teenuste turule, edendatakse Euroopa patenti ja tunnustatakse kvalifikatsioone. E-kaubanduse arendamine on oluline tarbijate ja ettevõtete usalduse suurendamiseks selle kaubanduse vastu, uuenduslikkusele keskendumine aitab saavutada jõulist ja püsivat majanduskasvu ning sotsiaalse suunitlusega ettevõtteid käsitlev algatus on oluline uuenduslike sotsiaalset kaasatust edendavate ettevõtlusprojektide loomiseks.

On mõningaid meetmeid, mis tagavad selle edasipüüdliku projekti lõpuleviimise, selle süvendamise ning selle kõikide võimaluste ärakasutamise Euroopa inimeste huvides. Viimaseks on üks tähtis soovitus liikmesriikidele: kahekordistage oma jõupingutusi, et parandada ühtset turgu käsitlevate õigusaktide ülevõtmist ja rakendamist.

 
  
MPphoto
 

  Françoise Castex (S&D).(FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Te teate kindlasti, et põhjalikes aruteludes, mida me siin Euroopa Parlamendis teie teatise põhjal pidasime, käsitlesime avalike teenuste rolli küsimust, ühtse turu üldhuviteenuseid ja seda, kuidas need on sätestatud õigusaktides.

Meil õnnestus saavutada kompromiss, milles kutsutakse teid üles tegema midagi enamat kui teie ettepaneku punkt nr 25. Palume teil mitte piirduda pelgalt teatisega, mis ei täidaks avalike teenustega seotud sidusrühmade, kasutajate ja teiste osalejate ootusi ja vajadusi ega ka eesmärke, mille te seadnud olete.

Euroopa peab avalike teenuste suhtes edastama selge ja ühemõttelise sõnumi. Selleks tuleb meil kehtestada asjakohane õigusraamistik kas määruse või direktiivi vormis. Lissaboni leping annab meile selleks õigusliku aluse. Nüüd on teie ülesanne esitada nende kohta õigusakti ettepanek. Olen kindel, et Euroopa Parlament on valmis teid selles toetama.

 
  
MPphoto
 

  Małgorzata Handzlik (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Soovin kõigepealt avaldada kiitust raportööridele väga hea töö eest. Me kõik nõustume sellega, et EL vajab paremini toimivat ühtset turgu ja seega on mul hea meel ettepanekute üle selle süvendamiseks ja parandamiseks. Mulle aga ei meeldiks, kui ühtse turu süvendamist käsitlevas arutelus ei räägita üldse suurimast ja kõige võimalusterohkemast kavast – mis ei ole hoolimata mitme aasta pikkusest tööst siiski veel tegelikkus –, nimelt teenuste ühtse turu loomisest. Euroopa Komisjon on esitanud palju kõrgelennulisi ja uusi mõtteid selle turu süvendamiseks. Need on väärtuslikud ja vajalikud, et turg saaks toimida tõhusalt, kuid sooviksin ka paluda niisuguste projektide jätkamist ja edendamist, mis ei toimi veel täielikult kodanike ja ettevõtjate huvides.

Teenuste direktiiv on üks esimesi etappe teenuste sektori avamises, kuid me ei tohiks sellega piirduda. Peaksime kasutama kogemusi, mille saime teenuste direktiiviga töötamisel, et kaotada muud tõkked ja lihtsustada kehtivaid õigusakte. Paljud sektorid on endiselt suletud, paljud meie liikmesriikide tavad takistavad teenuste vaba voolu ja teenuste direktiivi juhtmõte – ühtsed kontaktpunktid – ei ole ikka veel täielikult rakendunud.

Lugupeetud volinik! Minu arvates ei too paljud ühtset turgu käsitlevad ettepanekud loodetud kasu, kui me ei paranda teenuste ühtset turgu. Akti paljude eesmärkide tulemuslik täitmine oleneb teenuste turu tõhusast toimimisest. Piisab vaid, kui nimetada siinjuures kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, e-kaubandust ja paremate tingimuste loomist VKEdele, kuid see loetelu on mõistagi tunduvalt pikem. Niisiis palun ma Euroopa Komisjonil olla järjepidev teenuste sektori avamises, sest see loob aluse ühtse turu akti teiste ettepanekute edukusele.

 
  
MPphoto
 

  Sergio Gaetano Cofferati (S&D).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Professor Mario Monti liberaalseid põhimõtteid hinnatakse kõrgelt ega seata kunagi kahtluse alla ja ta ütles oma ühtset turgu käsitlevas raportis, et vaja on saavutada tasakaal turu ja tema eeskirjade ning sellel turul elavate ja töötavate inimeste õiguste vahel. Ta on veendunud, et sotsiaalne ühtekuuluvus on konkurentsis oluline tegur ja ta on nagu meiegi seisukohal, et inimeste väärikust ei kodanike ega mõistagi ka töötajatena ei tohiks kunagi kahtluse alla seada.

Sellepärast on sotsiaalne klausel otsustava tähtsusega. Seda vahendit toetab enamik Euroopa Parlamendist ja sellepärast palume teil ja president Barrosol kaasata see kõikidesse ühtset turgu käsitlevatesse õigusaktidesse. Vaid töötajate rolli tähtsustamise ja nende osaluse suurendamisega saavutab turg oma potentsiaali.

 
  
MPphoto
 

  George Sabin Cutaş (S&D).(RO) Lugupeetud juhataja! Soovin avaldada kiitust raportööridele, eriti António Fernando Correia de Camposele, kvaliteetse töö eest ja edasipüüdlike eesmärkide koostamise eest, et püüda ühendada kaks näiliselt vastuolulist eesmärki: taaselustada ühtset turgu ja taastada Euroopa kodanike usk turu asjakohasesse toimimisse.

Minu arvates peaks ühtse turu akt hõlmama sidusaid ja tasakaalustatud meetmeid ning olema kooskõlas Grechi ja Monti raportitega. Niisuguse aktiga luuakse alus kodanike ja ettevõtjate jaoks lisandväärtust tekitavale Euroopale.

Kodanike mured ja õigused peavad olema ühtse turu taaselustamist ja tugevdamist käsitlevate meetmete keskmes. Sellega seoses on mul hea meel ettepaneku üle koostada ELi tasandil kodanike harta, milles esitataks mitmes keeles teavet õiguse kohta elada ja töötada kõikides liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Jõuame nüüd registreerimata sõnavõttudeni. Mul on nimekirjas 18 nime ja seega ei saa kahjuks mitte kõik sõna, sest meil ei ole nii palju aega. Püüan aga jagada seda aega õiglaselt ja võrdselt.

 
  
MPphoto
 

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE).(HU) Lugupeetud juhataja! Ühtset turgu mõjutavad paljud võrdse tähtsusega tegurid. ELi tasandi probleemi on põhjustanud kõikehõlmava platvormi puudumine, kuigi ka see loob majanduskasvu võimalusi. Nendes kolmes raportis on võetud neid puudusi arvesse ning need on ka väga hästi kindlaks määratud. Kuid puuduste kirjeldamine iseenesest ei julgusta asjaosalisi. Esitasin raporti projekti kohta palju ettepanekuid ning üks valdkondi oli töötajate vaba liikumist käsitlevate teatavate vastuseta küsimuste lahendamine. Peale selle peaks ühtne turg olema kõigile ettevõtetele võrdselt kasulik. Siinjuures pean silmas eeskätt VKEsid. ELi majanduse jõulisemat kasvu on võimalik saavutada vaid ühtse turu tõkete kaotamisega. Teisiti öeldes võib ulatuslik lõimunud turg olla ise tulevikus uuenduste mootoriks. Kiidan raportööre ja tänan volinik Barnier’d tema töö eest ning kiidan ka eesistujariiki Ungarit. Tänan teid, juhataja!

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D). (SK) Lugupeetud juhataja! Sageli on nii, et püüdlused säilitada ühtset turgu tulevad sotsiaalsete õiguste arvelt ja teatavate tööturu riiklike traditsioonide kohaselt. Praegu on seoses ühtse turuga veel üks probleem, sest majanduskriis heidab varju selle edasise eduka arengu väljavaadetele. Arvan aga, et meil tuleks lisada ühtsele turule kohaldatavatesse õigusaktidesse sotsiaalne mõõde, et meetmete keskmes oleksid tõepoolest kodanikud ning et tagada sotsiaalsete õiguste ja töötajate õiguste austamise kaudu ühtekuuluvust.

Meie ühine siht peaks olema see, et ühtne turg ja selle tegevus oleksid kasulikud nii kodanikele kui ka ettevõtetele, aidates sealjuures kaasa Euroopa üldise konkurentsivõime paranemisele. Vastuvõetud õigusaktid peavad olema suunatud niisuguste eesmärkide täitmisele nagu stabiilne ja vastutustundlik palgapoliitika ning naiste piisav esindatus juhtivatel kohtadel.

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Kui tegeleda ELi raportitega, ei tohi kunagi usaldada nende pealkirja, vaid alati tuleb vaadata nende sisu. Nende raportite sisuks näib olevat ühtne turg, kaubandus ja töökohtade üleviimine kõrge palga alusel toimivalt majanduselt madala palga alusel toimivale majandusele. Üks raportöör ei ole aga jätnud kasutamata võimalust leida ettekääne veelgi suuremaks sisserändeks – mitte ainult Euroopa piires, vaid viidates selgelt väljastpoolt Euroopat pärit sisserändele.

Correia de Campose raportis osutatakse kvalifitseeritud ja ka hooajaliste töötajate sissevoolule – ehkki viimased ei ole just tuntud väga hea kvalifikatsiooni poolest – kui Euroopa majanduse jaoks kasulikule tegurile. Neisse ei suhtuta mitte kui inimestesse, vaid kui tootmise liikuvatesse teguritesse. Kui tuua kolmandast maailmast ära oskustöölised, siis sellega röövitakse vaestelt riikidelt inimesed, kelle kaotamist nad ei saa endale lubada.

Veelgi enam – kui toote kolmanda maailma inimesed Euroopasse, toote nendega kaasa ka osa kolmandast maailmast. Neid ei saa muuta uuteks eurooplasteks üksnes sellega, et neile antakse aimu meie kultuurist ja oludest. Inimesed ei ole eriomaste kultuuride toode, vaid eriomased kultuurid on eriomaste inimeste toode.

 
  
MPphoto
 

  Lara Comi (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Nõustun põhimõtetega, mis on sätestatud selles tähtsas teatises, mille Euroopa Komisjon koostas vastuseks professor Monti eelmise aasta mais vastu võetud raportile.

Juhtimine ja partnerlus on kaks otsustavat aspekti turu elavdamises. Tõepoolest, selleks, et turg muutuks tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, vajab see poliitilist suunamist ja kõrgetasemelist juhtimist. Selle saavutamiseks tuleb kogu Euroopa süsteem muuta demokraatlikumaks. Seisukohad, otsused ja aktid, mille me vastu võtame, peavad olema erinevate Euroopa institutsioonide tihedalt kooskõlastatud töö tulemus.

Peale selle on võimalik tugevdada veelgi Euroopa Parlamendi rolli ühtset turgu käsitlevate õigusaktide koostamises. Lissaboni leping on juba aidanud sellele kõvasti kaasa, sest sellega kehtestati uued eeskirjad, millega antakse Euroopa Parlamendile suurem võim, kuid sellest üksi siiski ei piisa. Pean silmas eeskätt neid teemasid, mille kohta väljendas parlament jõuliselt ja selgelt oma seisukohta, kuid mis ei ühti nõukogu ja liikmesriikide valitsuste seisukohaga.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Stihler (S&D). – Lugupeetud juhataja! See arutelu on väga vajalik, sest kui ühtne turg hakkab tõhusamalt toimima, on meil võimalus tekitada majanduskasvu, mis aitab mõistagi luua ka töökohti. Mul on hea meel, et sotsiaalklausli küsimuses saavutati kompromiss. Turu ja meie sotsiaalsete väärtuste vaheline tasakaal on väga tähtis. Selle põhimõtte arvestamata jätmisel oleksid olnud väga kahjulikud tagajärjed.

Mis puudutab digitaalarengu tegevuskava, siis ehkki paljud liikmesriigid teevad selle suhtes edusamme, peavad paljud seda kahjuks siiski ebaoluliseks. Kui liikmesriigid ei aita kaasa selle tegevuskava täitmisele, siis kannatab kogu EL. Kuidas saaksime avaldada survet, tagamaks, et ükski ELi kodanik ei jääks hoolimata oma elukohast kõrvale digirevolutsioonist, mis meid ümbritseb?

Ja viimaseks, mis puudutab riigihankeid, siis mul on hea meel komisjoni ettepanekute üle. Kuidas me aga tagame, et uuenduslikud riigihanked oleksid meie tegevuskava keskmes?

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Lugupeetud juhataja! Mõte, et eurooplased peavad suurendama tööhõivet ehk looma rohkem töökohti, on meie jaoks väga tähtis. Eeskätt tuleb mõista, et algatuse keskmes peab olema kodanik, olenemata sellest, kas tegemist on tarbijaõiguste, kommunikatsioonistrateegiate, autoriõiguse või ettevõtluskeskkonna parandamisega VKEde piiriüleseks toimimiseks, sest viimased on iga majanduse alustalaks.

Meil tuleb kiirendada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise protsessi, et edendada liikuvust, kuid arvestada sealjuures ka kollektiivlepingutega. Samuti pean oluliseks rakendada kõikides liikmesriikides ühtesid ja samu õigusakte, tagada piisav sotsiaalkaitse – ma kordan, sotsiaalkaitse – ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu.

Lugupeetud juhataja! Tahan lõpetuseks öelda, et nende elementide lisamine Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku on kodanikele tõeliselt kasulik, kuid samas on ta ka tööjõu liikuvuse jaoks tõhus vahend.

 
  
MPphoto
 

  María Irigoyen Pérez (S&D).(ES) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Tänan teid teie sõnade eest. Nõustun teiega, et meil tuleb võtta kuulda oma kodanikke ja taastada nende usk Euroopa projekti. Täna võiks seepärast olla Euroopa ja Euroopa sotsiaalse lõimumise jaoks tähtis päev. Põhjus seisneb selles, et nende raportite vastuvõtmisega ei liigu me mitte ainult ühtse turu taaselustamise suunas, millega saab oluliselt aidata leevendada praegust majanduskriisi, vaid vastame ka kodanike nõuetele. Nemad soovivad liikuda ulatuslikuma Euroopa suunas ja tugevdada sotsiaalseid õigusi.

Euroopa peab reageerima uutele üleilmsetele probleemidele, muutma Euroopa majanduse konkurentsivõimeliseks sotsiaalseks turumajanduseks ning stimuleerima märkimisväärselt majanduskasvu, luues rohkem ja paremaid töökohti. Selle eesmärgi saavutamise aluseks peaks olema sotsiaalklausli lisamine kõikidesse ühtset turgu käsitlevatesse õigusaktidesse, asetades sellega kodanikud meie tähelepanu ja prioriteetide keskmesse ja tugevdades nende sotsiaalseid õigusi.

Ja viimaseks palun komisjonil esitada need ettepanekud võimalikult kiiresti.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Lugupeetud juhataja! Ühtne turg on olnud liikmesriikide jaoks majandusedu saavutamises kahtlemata väga oluline. Tema tähtsus kasvab edaspidi veelgi, eriti niisuguste riikide jaoks nagu minu kodumaa, mis püüavad üle saada majanduslangusest.

– Minu arvates eeldab ühtne turg kahte asja: seda, et avalikkus ja eriti VKEd oleksid teadlikud tema võimalustest, ja seda, et me kaotaksime tõkked, mis takistavad edu saavutamist.

E-kaubanduse arengu möödapääsmatu eeltingimus on kiire lairiba internetiühendus. Selleks, et saavutada energiavaldkonna ühtne turg, on hädavajalik Euroopa supervõrk, mis on pikaajaline projekt. Mis puudutab uuendusi, siis meil on vaja nii Euroopa patenti, millele viitas Enikő Győri ja mis on loodud tõhustatud koostöö raames, kui ka kõrgkoolide juures tippkeskusi, mida hinnataks sõltumatult.

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL).(PT) Lugupeetud juhataja! Kogemused on näidanud, et konkurentsi ning sotsiaalsete ja töötajate õiguste kaitse vahel puudub tasakaal. Praegu näeme, kuidas ühtse turu liberaliseerimise nimel järjest enam erastatakse, kuidas töötus, mille see ühtne turg põhjustas, suureneb järjest enam, nagu ka ebakindlate töökohtade arv, ning paljudel juhtudel halveneb tarbijatele pakutavate teenuste kvaliteet. Need on tähelepanuväärsed näited, mida esineb ka minu riigis Portugalis, kusjuures liberaliseerimine laieneb järjest enam, sealhulgas transpordi-, postiteenuste ja kommunikatsioonisektorisse, kusjuures nimetatud teenused on nüüd kehvemad, töötajaid on vähem ja töökohad on ebakindlamad. Sellepärast me ütlemegi, et vaja on kaitsta sotsiaalklauslit kõikides nendes protsessides. Põhiprobleem seisneb selles, et nimetatud nõuet ei täida ei valitsused, komisjon ega ka nõukogu, mida näitasid väga ilmekalt nõukogu 25. märtsi sõnavõtud.

 
  
MPphoto
 

  Olga Sehnalová (S&D). (CS) Lugupeetud juhataja! Olen veendunud, et kodanike teadlikkus ja usaldus on ühtse turu edukuse jaoks otsustava tähtsusega. See eeldab muu hulgas teateid, mis jõuaksid kodanikeni ja mida nad mõistaksid. Soovin kutsuda veel kord komisjoni üles mõtlema põhjalikult läbi, kuidas ta selgitab oma kavatsusi kodanikele. Ühtse turu dokumenti käsitlevad avalikud konsultatsioonid juba näitasid, mida inimesed soovivad ja mis on nende arvates Euroopa lõimumise peamised nõrgad küljed. Paljud inimesed pidasid kõige tähtsamaks ettepanekut nr 48, milles komisjon lubab tihendada konsulteerimist ja dialoogi kodanikuühiskonnaga. Siis pööraks ta õigusaktide koostamisel eritähelepanu tarbijate arvamustele. Olen kindel, et sellisel juhul võetaks arvesse üldsusega konsulteerimise tulemusi.

Lõpetuseks tahan tänada ja kiita kõiki raportööre ning soovin teile, lugupeetud volinik, edu töö jätkamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Lugupeetud juhataja! Kätte on jõudnud aeg asetada reaalmajandus taas Euroopa tegevuskava keskmesse ja taastada kodanike usaldus meie ühise turu vastu. Ühtse turu taaselustamine on ajalooline võimalus Euroopa jaoks asuda uuesti asja kallale. Kasutagem siis seda.

Parim viis sotsiaalse Euroopa saavutamiseks on luua töökohti ja selles seisnebki ühtse turu akti mõte. Sellepärast olen püüdnud hoida ära selle olulise akti tähtsuse vähendamist ning edendada Euroopa võimet konkureerida rahvusvahelisel turul ja luua töökohti. Olen seisnud vastu katsetele kehtestada tarbetuid õigusakte ja lisabürokraatiat või niisuguseid nõudeid nagu sotsiaalklausli nõue. Toetasin üksmeelset otsust anda komisjonile laialdased volitused edasiliikumiseks.

Nüüd on aeg tegutseda. Kõik ELi institutsioonid, sidusrühmad ja nõukogu peaksid hakkama täitma ühiselt kohustust edendada niisuguste küsimuste elluviimist nagu kaupade pake, teenuste direktiiv ja Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”, ning suurendama usaldust e-kaubanduse vastu.

Ja viimaseks loodan, et jaekaubandus, mis on Euroopa majanduse alustala, asetatakse samuti poliitilises tegevuskavas tähtsale kohale.

 
  
MPphoto
 

  Sylvana Rapti (S&D).(EL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Kas te mõistate, et Euroopa tuleviku võti on teie käes? Arvan, et tänane arutelu on väga oluline nii ELi, tema kodanike kui ka euro tuleviku seisukohalt. ELi 27 liikmesriigi kodanikel on väga raske mõista neile kehtestatud kokkuhoiumeetmeid ja nendega toime tulla, kui nad ei mõista ühtse turu väärtust ja tähtsust. Minu arvates otsustab seega tänane arutelu, kas ühtse turu 20. aastapäev, mis on järgmisel aastal, toimub selle tähistamise või mälestamise vaimus.

Arvan, et meil on kodanikest, ettevõtjatest ja valitsustest koosnev kolmnurk. See peab olema võrdkülgne kolmnurk. Praegu on kodanike külg väga nõrk. Seda saab parandada vaid horisontaalse sotsiaalse klausliga ning sellepärast me seda palusimegi ja sellepärast püüame jõuda kompromissile. Kokkuvõtteks tahan lisada, et Jacques Delors ütles kunagi, et keegi ei saa armuda ühtsesse turgu. Kuid teie peaksite muutma ta niisuguseks, millesse saaks armuda.

 
  
MPphoto
 

  Michel Barnier, komisjoni liige.(FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Olen väga tänulik teile kõigile sisukate sõnavõttude eest paljude erinevate arusaamade kohta. Kuulasin hoolega kõike, millele tähelepanu juhtisite, samuti teie valvsuse väljendusi ja üldisemalt meie käsitlusviisile antud julgustuse ja toetuse avaldusi, mille võtan rõõmuga teadmiseks, sest vajame neid väga.

Tahan tänada veel kord teie kolme raportööri, Sandra Kalnietet, António Fernando Correia de Campost ja Cristian Silviu Buşoid, ning öelda Edvard Kožušníkile, et tal oli õigus, kui toonitas Malcolm Harbouri tähtsust selles arutelus, sest see, et 11 parlamendikomisjoni teeksid koostööd, ei ole endastmõistetav, ning ma soovin selle koostöövalmiduse eest tänada raportööre, kes sõna võtsid. Lugupeetud parlamendiliikmed! Niisugust terviklikku või üleüldist käsitlusviisi soovisid Louis Grech ja Mario Monti, kuid ka komisjon tegi samal ajal president Barroso ülesandel samasugust tööd. Töötasime 12 volinikuga koos selle nimel, et koostada need 50 ettepanekut ja et lõpuks, järgmisel nädalal, määrata kindlaks 12 vahendit ühtse turu moderniseerimiseks ja 12 märgilise tähtsusega ettepanekut nende vahendite jaoks.

Äsja rääkis Tadeusz Zwiefka utoopiast, meenutades meie eelkäijaid. Mulle tulevad meelde ühe asutaja – Jean Monnet – sõnad, kui 1950. aastal tehti esimesi samme ühtse turu suunas ning kui ühendati söe- ja terasetööstused. Ta ütles: „Ma ei ole ei pessimistlik ega optimistlik, olen lihtsalt otsusekindel.” Lugupeetud parlamendiliikmed! Usun, et praegu – olen seda juba ka öelnud –, kui te kuulate tähelepanelikult üldsust ja kuulete nende meelepaha ja muret, kui näete, kui paljud neist kannatavad, kui näete töökohtade ja majanduskasvu puudumist, on aeg muutuda uuesti otsusekindlaks, eriti majanduse ja majanduskasvu küsimustes. Ka Róża Gräfin von Thun und Hohenstein viitas äsja sellele otsusekindlusele. Sellepärast on minu arvates väga tähtis, et te jõuaksite – seda võimaldab teie asjalik töö, mida tegite ühiselt erinevates parlamendikomisjonides ja fraktsioonides – kiiresti hääletustulemuseni – ma vähemasti loodan, et te jõuate –, mis väljendab seda otsusekindlust ja mida nõukogu ning omalt poolt ka komisjon peab arvesse võtma. See toetav töö, mida te ühiselt tegite, paneb mind minu enda otsustavuse suhtes kindlamalt tundma ning seda kindlustunnet suurendas veelgi neli kuud kestnud ühtse turu akti käsitlevate avalike arutelude edukus, sest kui ma õigesti mäletan, esitati meile 850 ettepanekut. Peale selle on julgustav ka asjaolu, et Euroopa Ülemkogu näitas oma toetust meie käsitlusviisile.

Eeltoodu põhjal teeb komisjon kindlaks ettepanekud, mille ta peab esitama meetmete kohta 12 kuu jooksul, ning loodan, et meie – nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon – suudame need meetmed 2011. ja 2012 aasta jooksul ellu viia.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Nagu näete, kehtestame me komisjonis teie esitatud õigusaktide kaudu palju eeskirju. Need, mida praegu koostan ja mis käsitlevad finantskriisi õppetunde, on reageerivad või ennetavad eeskirjad. Ühtse turu akti puhul on meie eesmärk koostada ennetavaid ja paindlikke õigusakte ning nagu Philippe Juvin ja Sophie Auconie soovitasid, muuta ühtne turg selliseks, nagu ta peab olema – pigem võimaluste kui piirangute allikaks, ning sellisena näevad seda ka VKEd ja kodanikud.

Kodanikud on tarbijad ja me teeme tööd selle nimel, et tagada nende tarbitavate toodete ohutust ja kaotada kõik diskrimineerivad tõkked. Kodanikud on töötajad ja me teeme tööd kutsekvalifikatsioonide tunnustamise ja teises riigis töötavate isikute sotsiaalsete õiguste austamise nimel. Seda soovitasid Liisa Jaakonsaari ja Evelyne Gebhardt. Kodanikud kasutavad avalikke teenuseid. Seda muret väljendasid teist paljud, eriti Kyriacos Triantaphyllides, ning peale selle soovitan ma Françoise Castex’l kes äsja rääkis, lugeda hoolikalt – mida ta on kahtlemata juba teinud – kolleeg Almunia ettepanekut Monti-Kroesi pakme läbivaatamise kohta. Minu arvates sisaldab see uusi ja avameelseid vastuseid avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta. Peale selle on kodanikud hoiustajad ja laenuvõtjad ning ma koostasin just sätted, mis käsitlevad hüpoteeklaenude integreeritud ühtset turgu.

Peale kodanike on meil veel ettevõtted, mis loovad töökohti. Jürgen Creutzmann, Othmar Karas ja Anna Maria Corazza Bildt, kes just äsja kõneles, rääkisid vajadusest konkurentsivõime järele, eriti VKEde puhul. Me teeme tööd soodsamate raamatupidamis- ja eelarvetingimuste nimel, samuti uuenduste, patentide ja autoriõiguse edendamise nimel, mida nimetas Toine Manders, aga ka investeeringute kättesaadavuse ja minu arvates ka avaliku ja erasektori partnerluste nimel. Soovin tänada Bernadette Vergnaud’d toetuse eest meie kontsessioone käsitlevale projektile.

Meil tuleb parandada ühtse turu juhtimist. Andreas Schwab ütles just äsja midagi väga olulist erinevuste kaotamise kohta ning ma olen püüdnud selle teema kallal kolleegidega komisjonis tööd teha. Seda erinevuste kaotamist rakendatakse erinevate direktiivide hindamisel. Nagu teate, tegelen ma praegu teenuste direktiivi hindamisega eri riikide ja teenuste kaupa, mida nimetas Małgorzata Handzlik ja äsja ka Zuzana Roithová, ning näen selgeid tõendeid erinevuste kehtestamise kohta. Teenuste, kutsekvalifikatsiooni ja e-kaubanduse direktiivides on sageli kattuvus kõigi jaoks: nii konkreetse töötaja või näiteks inseneri kui ka arhitekti jaoks. Lugupeetud Andreas Schwab! Olen võtnud endale eesmärgiks töötada erinevuste kaotamise nimel, mis on väga vajalik.

Morten Løkkegaard ja Louis Grech nimetasid ka suhtlemist. Enne sõnumi edastamist peate aga tegema midagi ja kui te midagi teete, tuleb teil seda selgitada nii, et kodanikud mõistaksid seda. Sellepärast pean ma kogu ühtse turu süsteemi puhul oluliseks neid vahendeid, mis toovad Euroopa tema kodanikele lähemale, näiteks Solviti süsteem, mis hakkas hästi tööle, siseturu infosüsteem, ühtsed kontaktpunktid, portaal „Teie Euroopa” ja foorum, mida Louis Grech nimetas, et parandada dialoogi kõikide sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga.

Lugupeetud juhataja! Lõpetuseks soovin tuletada kõikidele meelde mõningaid tõekspidamisi, millest olen juhindunud kogu oma mandaadi täitmise ajal, mis mulle teie toetusel usaldati.

Lubage mul alustada olulisima tõekspidamisega, sest me räägime majandusest ja tööhõivest. Lugupeetud parlamendiliikmed! Ülejäänud maailm ei oota meie järel. Ta liigub teatavates valdkondades meist palju kiiremini edasi. Me ei tohi seista ja vaadata kõrvalt, kuidas meie tulevikku kujundatakse. Meie, eurooplased, peame ise oma tuleviku kindlaks määrama. Peamine tegur, mis annab meile jõudu olla ise oma tuleviku kujundajad, on ühtne turg. Käisin paar päeva tagasi Hiinas. Meid austatakse seal, sest esindame 500 miljoni tarbija ja kodanikuga turgu. Püüdkem ka edaspidi kasutada ära oma vahendeid kõigi hüvanguks ja tugevdagem meie keskset elementi, milleks on ühtne turg.

Ühtne turg on meie majanduse alustala. Kui see toimib tõhusalt, siis kõik, mille aluseks see on – erasektori ettevõtlusprojektid, kohalikud, riiklikud ja Euroopa tasandi avaliku ja erasektori projektid –, on tulemuslikum. Näiteks kas me võitleme selle eest, et elavdada patentide teemat, mis on viimased 30 aastat olnud ummikseisus? Peame seda tegema, sest kõiki avaliku ja erasektori uuenduslikkuse ja loovuse projekte nõrgestab tõsiselt asjaolu, et meil ei ole Euroopa patenti, või kui on, siis see maksab kümme korda rohkem kui USAs. Niisiis peab alus olema tugev. See on kõige tähtsam, ja kui see saab teoks, saame sellele alusele rajada rohkem tõhusaid projekte.

Minu teise tõekspidamise kohaselt on kätte jõudnud aeg teha tööd uuendatud majanduskasvu nimel. Siinjuures soovin väljendada nõusolekut Emilie Turuneniga, kes äsja nõudis teistsugust majanduskasvu. Sellest kriisist tekkiv majanduskasv – ja siinjuures on Emilie Turunenil õigus – peab eelmisest erinema, selles tuleb arvestada rohkem loodusvaradega ja looduskeskkonnaga, mis ei ole ei vabad ega ammendamatud. Lisame need eesmärgid eeskätt uude riigihankeid ja maksustamist käsitlevatesse eeskirjadesse või uutesse õigusaktidesse ja need peaksid aitama saavutada keskkonnasäästlikumat majanduskasvu.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Minu kolmas tõekspidamine on see, et jätkusuutlikud majandustulemused käivad käsikäes uuenduslikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvusega. See on dünaamiline kompromiss, millele viitas Pascal Canfin ja mida soovitas Mario Monti muu hulgas maksustamise valdkonnas. Pascal Canfin ja Sergio Gaetano Cofferati rääkisid sellest teemast ning Patrizia Toia nimetas äsja teemat, mida käsitletakse ka ühtse turu akti ettepanekutes, nimelt sotsiaalse suunitlusega ettevõtete sektori arendamist, millesse ka mina usun.

Neljandaks – ütlesin seda juba ka enne –, kui tahame võita konkurentsilahingu, peavad selles osalema kõik meie territooriumid, hoolimata sellest, kui nõrgad nad on või kui kaugel nad Brüsselist asuvad. Iga ettevõte, ka kõige väiksem, suudab ise oma võitluse võita ja me peame neid selles aitama. Ja viimaseks, kõik meie kodanikud, ka kõige nõrgemad, keda mõnikord tõrjutakse nende puude tõttu, suudavad võita oma võitluse konkurentsivõime eest, kui neid julgustatakse ja toetatakse.

Minu viies tõekspidamine on see, et seoses ülejäänud maailmas toimuvaga peame püüdma olla osalejad, mitte pealtvaatajad – ja seda pean väga tähtsaks. Me ei tohi olla rahul sellega, et Euroopa oleks üksnes koht, kus tarbitakse. Euroopa peab olema jätkuvalt ka koht, kus toodetakse, ja mitte ainult niisugune, kus toodetakse teenuseid, vaid niisugune, kus on olemas tootmisvahendid. Seda tahetakse saavutada paljude ettepanekutega, mis käsitlevad pikaajalisi investeeringuid.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Niisugune oli minu kahetahuline eesmärk volinikuks saamisel. See ei muutu ja jääb samaks kuni minu mandaadi lõpuni. Me teeme nii, et finantsturud, mida vajame, teeniksid taas reaalmajanduse huve, mitte vastupidi, nagu see oli viimased 15 aastat. Mitte ettevõtjad ei pea töötama turgude heaks, vaid reguleeritud finantsturud, mida juhitakse ja kontrollitakse paremini, peavad töötama reaalmajanduse heaks. Meie eesmärk on teha nii, et reaalmajandus, s.o suur ühtne turg, teeniks taas majanduskasvu ja inimarengu huve. Peaksite lugema järgmisel nädalal ühtse turu akti eelnõud – see ei pruugi olla täiuslik ja kindlasti saab seda täiendada –, mille Euroopa Komisjon koostab teie arutelude ja selle kahetahulise eesmärgi põhjal, milleks on turu seadmine tagasi majanduse teenistusse ja majanduse seadmine tagasi majanduskasvu ja inimarengu teenistusse.

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. (HU) Lugupeetud juhataja! Tahan tänada kõiki, kes täna selles arutelus osalesid. Minu jaoks on see väga oluline kahest seisukohast. Te andsite kinnitust eesistujariigi Ungari veendumusele, et ühtne turg aitab otsustavalt stimuleerida ELi majanduskasvu ja tagada, et lõpuks ometi saame taas luua töökohti. Kuid see arutelu on väga kasulik ka selle poolest, et siin avaldati palju mõtteid ja ideid, mida me saame kasutada ka nõukogu töös. Komisjon on suure osa sellest ülesandest juba täitnud. Kuid mõistagi on ka neil veel palju teha. Nõukogu tahab hiljem konkreetse õigusakti vastuvõtmisel teha Euroopa Parlamendiga väga tihedat koostööd. Seepärast tänan kõiki, kes on sellele protsessile seni kaasa aidanud, kas raportööri või siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmena, ja kelle kaastööle me ka edaspidi loodame.

Nagu juba mitmel korral öeldud, pooldab eesistujariik Ungari eesmärki saavutada tugevat Euroopat. See on ka eesistujariigi Ungari juhtmõte. Peale selle ütleme alati, et peame silmas niisugust tugevat Euroopat, mis asetab inimesed oma poliitikavaldkondade keskmesse, ning ka seda ei tohi me unustada, kui tegeleme ühtse turu teemaga.

Soovin käsitleda eraldi mõningaid arutelus põhjalikku kajastust leidnud küsimusi. Esimene neist puudutab VKEde olukorda. Nad on tõepoolest ühtse turu peamised osalejad ja seega on meil kavas teha kõik endast olenev, et nende tähtsust suurendada. See tähendab osaliselt seda, et juurdepääs rahastamisele muudetakse VKEdele lihtsamaks. Selleks vähendatakse halduskoormust ja tehakse juurdepääs riigihangetele lihtsamaks. Peame väga tähtsaks Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist. See on konkurentsivõime nõukogu päevakorras maikuus. Meil on kavas ka sellel teemal võtta vastu järeldused.

Teine niisugune teema on digitaalarengu tegevuskava. Ka tänases arutelus räägiti sellest palju. Teame, et nimetatud valdkonnas on palju kasutamata võimalusi. Peame parandama paberivaba asjaajamise ja tehingute võimalusi ja tingimusi. E-kaubandust ja e-valitsust käsitlevad algatused täidavad seda eesmärki, kuid usun, et laiemas mõttes on tarbijate õiguste direktiivi eesmärk ka piiriüleste tehingute edendamine ühtsete ELi eeskirjade põhjal. Siinjuures võiksin nimetada teenuste direktiivi rakendamist, sest see mõjutab ühtsest turust suurt osa ja selle tähtis element on lihtsustatud elektrooniline asjaajamine.

Kolmandaks soovin tuua esile, et minu arvates ei saa ühtset turgu ilma energia- ja transporditaristu ehitamise ja valmimiseta lõpule viia. Eesistujariik Ungari pööras juba esimesel kolmel kuul suuremat tähelepanu ühtse energiaturu elluviimisele. Paljud parlamendiliikmed rääkisid ka arutelus taristu võlakirjadest. Ootame huviga selleteemalise avaliku konsulteerimise tulemusi. Intellektuaalomandi õiguste kaitse on samuti üks teema, millele oleme tänaseni palju tähelepanu pööranud. Nimetasin sissejuhatuses Euroopa patendisüsteemi ning olen kindel, et kui tõhustatud koostöö on alanud, saame koos määrata kindlaks selle sisu, ja mis puudutab rakenduseeskirju, siis loodan, et saavutame mais konkurentsivõime nõukogu kohtumisel parimad võimalikud tulemused. Loodan, et meil on koguni võimalus jõuda kokkuleppele.

Viimaseks soovin käsitleda sotsiaalseid tahke. See küsimus andis ka tänases arutelus enim kõneainet ja tekitas siin saalis enim emotsioone. Usun, et komisjonis toimus sellel teemal sama elav arutelu kui siin saalis ning olen kindel, et samamoodi on see ka nõukogus.

Nagu ma juba ütlesin, vajame tugevat Euroopat ja inimesed on selle keskmes. Arvan, et see näitab selgelt, kuidas eesistujariik Ungari seda küsimust käsitleb, kuid me saame teha seda vaid tasakaalustatud viisil ja kõiki asjaolusid arvestades. Kui asetame inimesed kesksele kohale, on töökohtade loomine kõige tähtsam ülesanne, sest kui tagame töö kõigile, kes töötada tahavad, siis minu arvates ei saagi me midagi enamat oma kodanike heaks teha.

Teine küsimus puudutab Euroopa sotsiaalset mudelit, s.o Euroopa sotsiaalset turumajandust, mis – nagu me kõik hästi teame – on proovile pandud. Selle kaitsmine on meie kõigi huvides. Mõistagi ei ole kõigis 27 liikmesriigis ühtset mudelit, sest me kõik rakendame seda erinevalt. Peame olema ka realistlikud. See mudel on pandud proovile – ELi ja liikmesriikide konkurentsivõime oleneb sellest, kas me suudame kohandada seda sotsiaalset mudelit 21. sajandi uutele ülesannetele. Sellepärast ei tohi seda kohelda pühadusena, vaid millegi sellisena, mida saame kaitsta ühiste jõupingutuste abil, kohandades seda 21. sajandi oludele.

Ja viimasena, ka liikuvust nimetati tihti. Usun, et see on valdkond, kus saame edeneda kõige kiiremini ja lihtsamalt ning soovime iga hinna eest võtta maikuus toimuval konkurentsivõime nõukogu kohtumisel vastu järeldused selle kohta.

Lõpetuseks, eesistujariik Ungari soovib ühtsele turule tagada suurima võimaliku läbipaistvuse ning oleme valmis pühenduma sellele kõrgeimal tasandil. Sellega seoses loodame nii komisjoni liikmetele ja komisjoni presidendile kui ka Euroopa Parlamendi liikmetele ja presidendile.

 
  
MPphoto
 

  Sandra Kalniete, raportöör.(LV) Lugupeetud juhataja! Selle viljaka arutelu kokkuvõtteks tahan rõhutada, et see arutelu näitas, et meie, Euroopa Parlamendi liikmed, mõistame oma vastutust Euroopa inimeste ees majanduse elavdamise ja uute töökohtade loomise suhtes. Ühtse turu tugevdamine on majanduse elavdamise seisukohalt sama tähtis kui kaks teist projekti, nimelt majanduse juhtimise tugevdamine ja Euroopa 2020. aasta strateegia. Meil tuleb parandada ühtse turu poliitilist profiili. Nii poliitikud kui ka kogu ühiskond peab mõistma selle tähtsust ja seega on suhtlemisel ühtse turu elavdamises täita väga oluline osa. Suhtlus peab toimuma nii ettevõtjate ja Euroopa elanikega kui ka kolme institutsiooni vahel. Mul on hea meel, et meie eesmärk on ühine – elavdada, ühtlustada ja tugevdada Euroopa turgu.

 
  
MPphoto
 

  António Fernando Correia de Campos, raportöör.(PT) Lugupeetud juhataja! Soovin kõigepealt tänada kõiki selle arutelu eest, mis oli väga tulemuslik. Mul ei olnud aga aega lugeda oma kõne viimast osa, milles peamiselt tänasin volinik Barnier’d. Kõige paremini saan väljendada aga oma tänu tema enda sõnavõtu esimese lausega. Ta ütles, et kätte on jõudnud hetk, mil Euroopa peaks seadma kõrgemad sihid, mitte edastama inimestele üksnes halbu uudiseid. Lugupeetud volinik! Nõustun teiega täielikult ning tahan teile öelda, et sellega seoses tegi Euroopa Parlament oma tööd õigel ajal ja on valmis andma inimestele häid uudiseid.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Silviu Buşoi, raportöör. – Lugupeetud juhataja! Tahan tänada teid kõiki teie osaluse eest selles arutelus ja teie toetavate märkuste eest. Samuti soovin avaldada kiitust kolleegidele Kalnietele ja Correia de Camposele hea töö eest.

Meil on nüüd laual kolm raportit, mis on mitu kuud väldanud tõhusa töö tulemus. Hoolimata raskustest, millega kokku puutusime, olen saavutatud tulemustega rahul. Selgitasime välja õiged kitsaskohad ja leidsime asjalikud lahendused. Need tulemused näitavad ka selgelt, kui tähtis on Euroopa Parlamendi jaoks ühtse turu süvendamine ja tugevdamine.

Olen veendunud, et need kolm raportit täiendavad asjakohaselt põhjalikku üldsusega konsulteerimist, mille korraldas komisjon ja mille raames esitati peaaegu 750 ettepanekut. Mul on hea meel, et ettevõtjad, üksikisikud, vabaühendused ja riiklikud asutused on näidanud ühtse turu akti vastu üles nii suurt huvi, sest oluline on, et oleksime üksmeelel meetmete suhtes, mis aitavad kohandada turgu vastavalt kodanike ja ettevõtjate ootustele.

Mul on hea meel näha komisjoni aktiivset tegutsemist ja et mõningate ettepanekute koostamist on juba alustatud. Olen kindel, et komisjon võtab Euroopa Parlamendi seisukohti arvesse, sest lõppude lõpuks on kõige olulisem küsimus see, kas me saame oma tegevuse ja jõupingutustega midagi oluliselt muuta. Ma vastan, et jah, saame, kuid selleks peame olema julged, mitte tagasihoidlikud. Peame tegutsema viivitamatult, mitte aastate pärast. Peame ühise eesmärgi nimel ühendama oma jõud, mitte tegutsema omaette ja eri suunas. Käes on aeg tegudeks.

 
  
MPphoto
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Lugupeetud juhataja! Kolleeg de Jong ütles tänases arutelus enne, et minu märkused kolleegile esitatud küsimuses olid kohatud. Arvan, et see ei ole kohatu, kui ma esitan küsimuse siinse parlamendi liikme mõju tasakaalustatuse kohta seoses selle institutsiooniga.

Kas ma võiksin paluda vaikust, et saaksin asjakohaselt sõna võtta?

See ei ole õiglane, kui inimest kritiseeritakse siin parlamendis küsimuse esitamise eest. Sellele küsimusele ei vastatud, kuid seda tuleks teha. Selle asemel tõi kolleeg vastuses esile töökohad West Midlandsi piirkonnas. Kas ta tuletaks siis ka meelde, kuidas ELi toetuste tõttu kaotati Coventrys Rytoni tehases töökohad?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub 6. aprillil 2011.

Hääletus komisjoni avalduse üle, mis käsitleb riigihankeid, toimub järgmise osaistungjärgu ajal.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Selle ettepanekuga lihtsustatakse õigusakte, sest see hõlmab mitut direktiivi. Sellega täpsustatakse mitut õigusakti ja muudetakse nii, et ettevõtjatel ja tarbijatel on neid lihtsam mõista ja omaks võtta. Arvan, et kõnealuse ettepanekuga antakse uus tõuge ühtsele turule ning loodan, et ka nendele riikidele, mille majandus on nõrgem nende suuruse ja kauguse, aga ka asjaolu tõttu, et see sõltub väiksemast arvust toodetest, nagu kõige äärepoolsemate piirkondade puhul. Üldiselt on vaja meetmeid, et takistada nõudluse kahanemist piiriüleste ostude tõttu, ning oluline on tagada, et need õigusaktid oleksid kasulikud ka niisugustele piirkondadele nagu Assoorid. Eraldatumad piirkonnad on rohkem huvitatud oma kauba turustamisest välismaal. Nende ettevõtted vajavad konkreetseid õigusakte ja nende tarbijate kaubavalik peab olema suurem ja kaubad soodsamate hindadega. Kõnealuse uue ettepanekuga nähakse ette ühtsed õigusaktid ka niisugustes valdkondades nagu lepingueelne teavitamine ja kui need kehtestatakse, siis saab usaldust äärepoolseimatest piirkondadest pärit toodete vastu – ja seega ka nende kättesaadavust ja tarbimist ühtsel turul – suurendada nende kuvandi parandamise kaudu kvaliteedisertifikaatide abil, võttes selleks konkreetseid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Majandus- ja finantskriis, mis meid endiselt räsib, on näidanud meile, et kui kaotame silmist majanduse põhieesmärgi, milleks on kodanike heaolu tagamine, on oht, et tõukame kogu ühiskonda kokkuvarisemise suunas. See kehtib ka ühtse turu kohta. Me ei tohi unustada, et selle ülesanne on võimaldada kõikidel Euroopa kodanikel kasutada võrdseid majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, mis tagavad nende heaolu kogu ELis. Ühtset turgu tuleb süvendada ning juhtida kodanike ja nende huvide suunas. Usun, et kriisiajal on meie jaoks oluline saada suurimat võimalikku kasu millestki väärtuslikust, mis Euroopal olemas on, nimelt inimkapitalist. Töötajate liikuvus ELis aitab elavdada majandust ja arendada ühtset turgu. Peame edendama seda liikuvust ja esimene asjalik samm selles suunas oleks kaotada ELis töötajate liikumist takistavad tõkked. Uutest liikmesriikidest pärit töötajatele kehtestatud piirangud takistavad ühtse turu tasakaalustatud arengut ning tuleb viivitamatult kaotada.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult.(IT) Ühtse turu elavdamiseks peab meie Euroopa poliitikavaldkondade aluseks olema ettevõtjasõbralik keskkond, mille eesmärk on edendada uuenduslikkust ja majanduskasvu ning muuta Euroopa majanduse strateegilist suunda. Euroopa vajab tugevat poliitilist juhtimist, et seada ja viia ellu majanduses nii ulatuslikke eesmärke. Uus Euroopa strateegia, mille aluseks on Monti raporti suunised, on väärtuslik selle poolest, et hõlmab konkreetseid meetmeid majanduskriisist väljumiseks tootlikkuse ja tööhõive taseme taastamise kaudu. Komisjoni 50 ettepanekust soovin teiste seast esile tõsta neid, millega tahetakse parandada VKEde konkurentsivõimet ning tagada neile krediidi parem kättesaadavus ja rahvusvahelistumine, et nad saaksid kasutada ära rahvusvahelise turu pakutavad uued investeerimisvõimalused. Soovin kasutada võimalust ja tuletada teile veel kord meelde, et VKEd näitavad kõige paremini, milline on Euroopa majanduse struktuur ning nende seas on palju väga häid näiteid, mille poole püüdlemist peaks julgustama ja toetama. Digitaalarengu tegevuskava, võltsimise vastu võitlemine, e-kaubanduse tugevdamine ja riigihankekorra ühtlustamine on samuti suurt toetust leidnud eesmärgid, mille abil saavutada konkreetseid majanduse kasutegureid, mis soodustavad rahanduslikku stabiilsust ja ühtekuuluvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult.(PL) Väljend ühtse turu akt on olnud kõigi huulil alates professor Monti raporti valmimisest. Ootan innukalt neid 12 vahendit, mis on Euroopa Komisjoni arvates ühtse turu edasise käekäigu jaoks otsustava tähtsusega. Sama ajal võin aga juba ette kujutada, millised need on. Seepärast ei taha täna viidata niivõrd konkreetsetele nähtustele, nagu ELi patent, autoriõigus või riigihanked, vaid keskenduda põhimõtetele, millest minu arvates lähtuma peaksime.

Arvan, et tulevane ühtse turu õigusakt peaks kajastama ühtse turu põhimõtet, mis on kujunenud aastate jooksul, kuid samas tuleb seda kohandada ka 21. sajandi oludele. Näiteks toon põhimõtte, millest juhinduti Euroopa Ühenduses alates selle tekkimisest peale. Selleks on niisugune nähtus nagu paralleelkaubandus või seaduslike toodetega kaubitsemine väljaspool ametlikke levitamiskanaleid – Prantsusmaalt õiguspäraselt ostetud Grundigi televiisorite müümine Saksamaal – ja selle kaitsmine. Tänapäeval toimub paralleelkaubandus sageli internetis mitmesugustel veebilehtedel. Seda õigust tuleks kaitsta internetis ühtse turu e-kaubanduse üldise arendamise toetamise kaudu ning tagada selleks kultuurikaupade parem kättesaadavus internetipoodides. Meil on selles valdkonnas palju teha, eriti seoses sellega, et ettevõtetel oleks lihtsam tegutseda virtuaalmaailmas ja et tarbijad tunneksid ennast internetis tehinguid sõlmides kindlamalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Kinga Göncz (S&D), kirjalikult.(HU) Ühtne turg on ELi arengu peamine mootor ning peale konkurentsivõime parandamise on see ka sotsiaalse kaasamise ja töökohtade loomise raamistik. Ühtse turu süvendamise ettepanekud – hoolimata sellest, kas need käsitlevad väikeettevõtete haldustõkete kaotamist või e-kaubanduse stimuleerimist – peavad teenima kodanike huve. Strateegia elluviimisega ei tohi ohustada sotsiaalseid õigusi ega kahjustada heaolu suhtes saavutatud edusamme. Sisepiirideta alal on ikka veel liiga palju tegureid, mis takistavad töötajate, ostjate ja tarbijate õiguste kasutamist. Vaba liikumise direktiivi ei rakendata ikka veel täielikult hoolimata asjaolust, et töökohtade tagamine võimalikult paljudele inimestele ja Euroopa tööjõu parim võimalik juhtimine on kriisist väljumise seisukohast eriti oluline. Ühtse turu tõrgeteta toimimisele aitab kaasa ühtne üleeuroopaline võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks ette nähtud Stockholmi programmi rakendamine. Peame võtma meetmeid, millega tagada ELis kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, pensioniõiguste ülekantavus ja peamiste pangateenuste kättesaadavus. Edaspidi tuleb meil tagada ka teenuste vaba liikumine ja lähetatud töötajate õiguste austamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Liem Hoang Ngoc (S&D), kirjalikult. – (FR) Arvestades selle teema tähtsust ja seda, kui vähe oli Euroopa Parlamendil aega oma töö jaoks, võime saavutatud tulemustega rahul olla. Üldiselt nõustun ma raportites kindlaks määratud eesmärkidega, eriti mis puudutab kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, pensioniõiguste ülekantavust, riigihangete korra mõistlikumaks muutmist, VKEsid käsitlevaid ettepanekuid ja teatavate peamiste pangateenuste kättesaadavust.

Minu arvates vääriksid esile toomist ka muud meetmed, nagu ühtsete vahendite teema, kuid tean ka hästi, et nende 50 ettepaneku seast ei olnud lihtne valida. Olen rahul ka sellega, et saavutasime kompromissi sotsiaalklausli suhtes, milles on öeldud, et ühtset turgu käsitlevatele õigusaktidele tuleb teha sotsiaalse mõju hindamine ning põhjendatud tulemuste korral lisada neisse viide poliitilistele ja sotsiaalsetele õigustele.

Peale selle võime olla rahul ka asjaoluga, et Euroopa Parlament nõuab, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused ja üldhuviteenused oleksid kõigile kättesaadavad, kvaliteetsed ja taskukohased, ning kutsub komisjoni üles esitama selles valdkonnas sektoripõhiseid õigusakti ettepanekuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult.(PL) Soovin kõigepealt tänada raportööre nende olulise kaastöö eest ühtset turgu käsitlevate raportite koostamisel ning kiidan neid tulemuste eest. Olen rahul, et ühtse turu loomise 20. aastapäeval on meil resolutsioon, mis aitab Euroopa kodanikel kasutada täielikult ära ühtse turu võimalusi. Selle jõustumine võimaldab minu arvates parandada Euroopa turu konkurentsivõimet ning aitab kaasa Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärkide täitmisele. Olen seisukohal, et üleeuroopalised transpordivõrgud täidavad olulist osa ühtse turu tõhusa toimimise saavutamises. Niisiis olen rahul, et raportites on neile pööratud eritähelepanu. Üleeuroopalised transpordivõrgud on tõhusalt toimiva turumajanduse alustala, sest loovad kogu ELis tingimused ausaks konkurentsiks. Mis puudutab üleeuroopalisi transpordivõrke käsitlevaid tulevasi otsuseid, siis tahan juhtida tähelepanu vajadusele luua parem ühendus 15 vana liikmesriigi ja uute liikmesriikide vahel ja asjaolule, et laienenud ELi suurem ühtekuuluvus liidusisese transpordi vallas täidab ELi konkurentsivõimes tähtsat osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult.(HU) Ühtne turg on ELi majanduse edasise kasvu jaoks määrava tähtsusega. Eritähelepanu tuleb pöörata VKEdele, sest neil on kõige enam võimalusi majanduskasvu ja töökohtade loomiseks. Ühtne turg peab tekitama väikeettevõtetele eelised, sest just nemad on enamiku töökohtade allikas, kuid samal ajal on neil kõige raskem kasutada ühtse turu pakutavaid võimalusi. Arengu ja uuenduste rahastamine on nende jaoks problemaatiline. Samamoodi tuleb meil pöörata tähelepanu kohalikule ettevõtlusele ebasoodsamas ja hõredalt asustatud piirkondades ja raskustes olevates linnapiirkondades. Konkurentsipoliitika on peamine vahend, tänu millele on ELi ühtne turg paindlik, tõhus ja uuenduslik ning rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimeline. EL peab võtma olulisi meetmeid VKEdele teabe parema kättesaadavuse tagamiseks, et nad oleksid teadlikud ühtse turu pakutavatest võimalustest ja ELi finantsmeetmetest. Olen ka seisukohal, et oluline on kaasata kõikidesse ühtset turgu käsitlevatesse meetmetesse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid ja väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtted. See on nii riiklike kui ka ELi tasandi tõkete kaotamiseks määrava tähtsusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – Minu arvates peaks Euroopa kodanike jaoks ette nähtud ühtne turg tähendama ka kvaliteetset ühtset turgu. Kahjuks aga raportis sellest teemast ei räägita. ELis pakutakse vahel eri riikides ühe ja sama kaubamärgi all erinevalt toodetud kaupu. Kirjade järgi ühe ja sama kaubamärgiga toode on saadaval erineva kontsentratsiooni ja tugevusega. On teateid toodetest, mida on müüdud ühe ja sama kaubamärgi all neljas kvaliteedikategoorias, olenevalt sihtriigist. Selle tulemusena on ilmselgelt üks ja sama toode erineva kvaliteediga, mis sõltub riigist, kust see osteti. Et kaubamärki seostatakse kvaliteediga, võib niisugune tegevus avalikkust eksitada. Ettevõtted peaksid hoiduma tarbijate eksitamisest toote kaubamärgiga seotud eeliste suhtes. Kui tootjad tahavad vähendada pakutavate toodete kvaliteeti, peaksid nad kasutama teistsugust kaubamärki. Meie kodanikud on seisukohal, et kaubamärgiga toodete kvaliteet peaks kõikidel turgudel olema ühesugune, s.o et ühe ja sama kaubamärgiga tooted peaksid olema ühe ja sama kvaliteediga. Kuna see küsimus valmistab minu valijatele muret, soovin, et seda siin parlamendis arutataks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen (PPE), kirjalikult.(NL) Olen rahul, et Euroopa Parlament reageeris kiiresti endise voliniku Monti raportile, mida on siin üldiselt kiidetud ja milles ta pooldab ühtse turu edasist arendamist ja lõpuleviimist, sest see on väga hea konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse eeltingimus. Lõppude lõpuks ei saa keegi vaielda vastu asjaolule, et finants- ja majanduskriis on mõjunud Euroopale rängalt. Sellega seoses on üks meie tähtsamaid ülesandeid ühtse turu kui maailma suurima turu arendamine.

Peame oma VKEde jaoks, mis moodustavad Euroopa majanduse tuumiku, võtma sihipäraseid meetmeid: tagama piisava juurdepääsu kapitaliturgudele, hõlbustama kaubitsemist internetis ning astuma esimese sammu ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi suunas. Meie kodanikud saavad sellest samuti kasu, näiteks paranevad välismaal õppimise võimalused, mänguasjad muutuvad ohutumaks ja rändlustasud vähenevad. Euroopa poliitika kujundajatena ei suuda me küllaldaselt selle tähtsust rõhutada. Uusi ülesandeid on palju ja sellepärast peame andma endast kõik, et luua e-teenuste ühtse turu jaoks kõikehõlmav raamistik. Nende kolme raportiga edastab Euroopa Parlament selge sõnumi selle kohta, et oleme otsustanud ühtset turgu reformida. Püüdkem nüüd teha seda tööd järjekindlalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult.(EL) Kui Euroopa tahab saada üle praegusest raskest olukorrast ja konkureerida kiiresti tärkava majandusega riikidega, peab ta investeerima sektoritesse, mis annavad talle konkurentsieelise. Ühtne turg on Euroopa suurim konkurentsieelis ja seda tuleks ka sellele vastavalt ära kasutada. Peale selle sunnib majanduslangus ELi liikmesriike oma majandustegevust tihedamalt kooskõlastama ning meil tuleb seda ära kasutada, et tugevdada Euroopa majandust nii, et see oleks nii piirkondlikul tasandil kui ka rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimelisem. Sellest tulenevalt peame püüdma oma ametlikes dokumentides toetada Euroopa ühtse turu, eriti teenuste turu veelgi kaugeleulatuvamat süvendamist. Tunnustada tuleb ka ettevõtjate osatähtsust toimiva ühtse turu loomises.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: GIANNI PITTELLA
asepresident

 

7. Parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus (vt protokoll)
Sõnavõttude video
 

***

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Enne kui me hääletame, palun hetkeks tähelepanu, et meenutada parlamendiliikmetele ning nõukogu ja komisjoni esindajatele, et kaks aastat tagasi toimus L’Aquilas maavärin, milles sai surma 309 ja vigastada 1650 inimest. Sellega seoses saadan parlamendiliikmetele täna video, mis tehti L’Aquilas 13. jaanuaril. Palun kõikidel kolleegidel seda vaadata, sest L’Aquila elanikud ootavad Euroopalt otsustavat vastust.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Aitäh, Sonia Alfano. Ka mina juhtisin täna hommikul siin arutelus tähelepanu sellele kohutavale aastapäevale. Tegite õigesti, kui tuletasite siin viibivatele parlamendiliikmetele seda meelde.

 
  
MPphoto
 

  David-Maria Sassoli (S&D).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Eile leidis Vahemerel aset järjekordne tragöödia. Aafrika põhjaosast pärit sisserändajad hukkusid, kui püüdsid jõuda Itaaliasse ja mujale Euroopasse. Kadunud on 130 inimest ning leitud on 20 inimese surnukeha.

Kui asi puudutab sisserännet, ei tohi me kunagi unustada, et räägime meestest, naistest ja lastest, mitte arvudest. Aitab vaoshoitusest, nõukogu ja valitsused peavad tegutsema. Demokraatliku Euroopa kodanikud peavad näitama oma kurbust ning sellepärast palun teil, lugupeetud juhataja, kutsuda parlamendiliikmeid üles pidama leinaseisakut nende rände ohvrite mälestamiseks.

(Aplaus.)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. Aitäh, Davi-Maria Sassoli! – Mõistagi edastan ma teie palve. Enne kui palun nende ohvrite mälestamiseks parlamendiliikmetel leinaseisakuks püsti tõusta, annan sõna Rui Tavaresele, kes soovis rääkida samal teemal.

 
  
MPphoto
 

  Rui Tavares (GUE/NGL). – Lugupeetud juhataja! Meile teatati, et Liibüast pärit pagulaste laev läks Vahemerel ümber. Teame, et osa inimesi on leitud surnult ja 150 inimest on kadunud.

Peaaegu aasta tagasi kiitis Euroopa Parlament kaasotsustamismenetluse raames heaks kriisiabimehhanismi tagava vahendi nende pagulaste ümber asustamiseks, keda ohustavad relvastatud rünnakud või kriisiolukord, nagu praegune kodusõda Liibüa puhul. Nõukogu on menetlenud seda vahendit nüüd juba aasta. Eelmisel kuul esitasime nõukogule suulise küsimuse, milles ütlesime, et see puudutab inimeste elu ja on tähtis. Ning nüüd on kahjuks tulemus käes.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. Kolleeg Sassoli palvel – millega, ma usun, kõik nõustuvad – peame nüüd leinaseisaku eile öösel hukkunud inimeste mälestuseks.

(Parlament tõusis ja pidas minutilise leinaseisaku.)

 
  
MPphoto
 

  Bruno Gollnisch (NI).(FR) Lugupeetud juhataja! Palun 20 sekundit, et tuua kuuldavale rahulolematuse hääl selles poliitilise korrektsuse kooris. Just teie vastutate nende hukkunute eest, sest loote Euroopale ja kogu maailmale vale ettekujutuse, justkui me oleksime valmis kõik need inimesed vastu võtma. Te vastutate nende eest täielikult.

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Tahtsin küsida vaid, mitu korda peame veel pidama leinaseisakuid, enne kui meil kehtestatakse Euroopa ühtne sisserändepoliitika.

(Aplaus.)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Praegu ei ole aeg alustada uuesti arutelu teemal, mida alles eile käsitlesime.

 

8. Hääletused
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletamine.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

 

8.1. Paranduseelarve nr 1/2011 projekt – III jagu – Komisjon (A7-0115/2011, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska) (hääletus)

8.2. ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine – 2010. aasta üleujutused Poolas, Slovakkias, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Horvaatias ja Rumeenias (A7-0114/2011, Reimer Böge) (hääletus)

8.3. EÜ ja Komooride vaheline kalandusalane partnerlusleping (A7-0056/2011, Luis Manuel Capoulas Santos) (hääletus)

8.4. Vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse seoses EÜ ja Jordaania vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa–Vahemere piirkonna lepinguga (A7-0067/2011, Emilio Menéndez del Valle) (hääletus)

8.5. ELi ja Maroko vaheline leping, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord (A7-0066/2011, George Sabin Cutaş) (hääletus)

8.6. Vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse seoses EÜ ja Egiptuse vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga (A7-0068/2011, Gianluca Susta) (hääletus)

8.7. Ukraina osalemine liidu programmides (A7-0063/2011, Ryszard Antoni Legutko) (hääletus)

8.8. Kalandustoodete importimine Gröönimaalt (A7-0057/2011, Carmen Fraga Estévez) (hääletus)

8.9. Rahvusvahelise kaitse andmine ja äravõtmine (A7-0085/2011, Sylvie Guillaume) (hääletus)

8.10. Euroopa turismistatistika (A7-0329/2010, Brian Simpson) (hääletus)

8.11. Ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (A7-0017/2011, João Ferreira) (hääletus)

8.12. Kalandus – tehnilised üleminekumeetmed (A7-0024/2011, Estelle Grelier) (hääletus)

8.13. Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestus, I jagu – Euroopa Parlament (A7-0087/2011, José Manuel Fernandes) (hääletus)
  

Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 

  José Manuel Fernandes, raportöör. – (PT) Lugupeetud juhataja! Soovin teha lihtsa tehnilise paranduse, mis ei muuda kuidagi raporti sisu. Omatulusid puudutavas artiklis 400 on tehtud ümberkirjutusviga. Artikkel on seotud laekumistega institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest. Märgitud summa on 48 103 216, kuid õige on 63 103 216. See on puhtalt tehniline muudatus või parandus, mis ei muuda kuidagi raporti sisu ega avalda muud mõju.

 

8.14. Laste arengule ja tervisele viitavate toidu kohta esitatavate teatavate tervisealaste väidete lubamine ja nende lubamisest keeldumine (B7-0227/2011) (hääletus)
  

Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 

  Glenis Willmott (S&D). – Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi liikmetel on tähtis osa tervisealaste väidete kohta tehtavate otsuste kontrollimisel. Olen posti teel ja elektrooniliselt saanud palju murelikke kirju lastevanematelt, suurtelt tervise- ja tarbijaorganisatsioonidelt, ämmaemandate, õdede ja arstide organisatsioonidelt ning UNICEFilt ja WHOlt. Seni kuni teadusringkond ei ole selle väite paikapidavuses täielikule üksmeelele jõudnud, ei tohi me seda lubada. Praegused tõendid ei ole veenvad. Samuti puuduvad andmed, mis toetaksid selle väite kasutamist jätkupiimasegude puhul.

Kui tulevikus tõestatakse, et sünteesitud DHA on imikutele tõesti kasulik, tuleks meil nõuda selle lisamist vajaliku koostisosana kõikidele piimasegudele ning keelata selle kasutamine konkreetse kaubamärgiga seotud turundusvõttena. Kutsun teid üles resolutsiooni toetama.

 
  
MPphoto
 

  Esther de Lange (PPE). – Lugupeetud juhataja! Kindlasti ei soovi ma taasalustada arutelu, kuid igal juhul peaksime põhjalikult mõtlema, kas on vaja anda sõna inimestele, kes esitavad teaduslike tõendite kattevarjus oma isikliku arvamuse. Hakakem hääletama. Me oleme oma otsuse teinud.

(Aplaus)

 

8.15. Euroopa rahvusvaheline investeerimispoliitika (A7-0070/2011, Kader Arif) (hääletus)

8.16. Ühenduse finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus (A7-0050/2011, Cătălin Sorin Ivan) (hääletus)

8.17. Euroopa tasandi erakondi reguleerivad määrused ja erakondade rahastamise eeskirjad (A7-0062/2011, Marietta Giannakou) (hääletus)

8.18. Juhtimine ja partnerlus ühtsel turul (A7-0083/2011, Sandra Kalniete) (hääletus)

8.19. Ühtne turg Euroopa kodanikele (A7-0072/2011, António Fernando Correia De Campos) (hääletus)
  

– Enne muudatusettepaneku 2 hääletust:

 
  
MPphoto
 

  Jürgen Creutzmann (ALDE). – Austatud juhataja! Soovin fraktsiooni ALDE nimel pakkuda välja suulise muudatusettepaneku seoses muudatusettepanekuga 2. Selle järgi jäetakse muudatusettepanekust 2 välja järgmine tekst: „andes selleks ametiasutustele vahendid nende teenuste kvaliteedi hindamiseks”.

 
  
 

(Suulist muudatusettepanekut ei võetud vastu.)

 

8.20. Ühtne turg ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana (A7-0071/2011, Cristian Silviu Buşoi) (hääletus)
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Sellega on hääletus lõppenud.

 

9. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Soovitus: Luis Manuel Capoulas Santos (A7-0056/2011)

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Ettepaneku eesmärk on sõlmida uus protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Kavandatavas resolutsioonis määratakse kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused, mis olenevad liigsete kalavarude olemasolust, rahaline toetus vastutasuks varudele juurdepääsu saamise eest ning tegevusalapõhine toetus.

Põhimõtteliselt on mul selle kokkuleppe üle hea meel. Kontrollitud kalapüük on igal juhul parem kui kontrollimatu kalapüük. Samas tuleb seda lepingut õigesti kasutada ja selle täitmist järjepidevalt hinnata. Minu jaoks jääb aga õhku üks lihtne ja naiivne küsimus: kui praegu ongi need liigsed kalavarud olemas, siis tuleb meil kindlad olla, et see olukord lähiaastatel ei muutu.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Meie tänast hääletusnimekirja lugedes jääb mulle mulje, et vaatan pikka ja kulukat arvet. Iga punkt on seotud Euroopa maksumaksjate vahendite ümberjaotamisega mingile kalandusfondile või solidaarsusfondile või üleujutustest tabatud piirkondade päästmiseks või millekski muuks.

Tahaksin juhtida erilist tähelepanu ühele konkreetsele rikkumisele. See on artikli 122 lõike 2 kohaldamine selleks, et võtta kasutusele rahalised vahendid kannatada saanud majandusega riikide, eelkõige Portugali päästmiseks. See fond loodi loodusõnnetuste, näiteks maavärinate ja üleujutuste puhuks. Seda on ümber tõlgendatud ja nüüd kohaldatakse seda riigi suhtes, kellel on raha otsa saanud. See on ilmselgelt ebaseaduslik. Seda ei ole sätestatud aluslepingutes ning samuti keelab seda sõnaselgelt kohustuste mitte enda peale võtmise põhimõte. Euroopa Parlament rikub selgelt omaenda eeskirju. Nende riikide päästmisel teeme neile hoopis liiga, sest te ei aita ju oma võlgades vaevlevat sõpra sellega, et surute talle veel rohkem laene kaela. Muidugi teeme liiga ka oma maksumaksjatele ja rikume seadust. On naeruväärne, et Portugali päästmisega ühinevad ka Iirimaa ja Kreeka. Üha suurematesse võlgadesse sattudes ei ole võimalik igavesti edasi kesta. Varsti saabub tasumise tund.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Eilsel hääletusel arutasime rände teemat. Üks punkt, mida tulnuks rändega seoses käsitleda, on see, kuidas muuta kodumaalt lahkumine inimeste jaoks vähem ahvatlevaks ehk kuidas muuta kodumaale jäämine ahvatlevamaks ning miks soovivad nad oma kodumaalt lahkuda, katkestades sageli suhted perega ja muud kohaliku eluga seotud emotsionaalsed sidemed.

Üks asjaolu, mida meil tuleb vaadelda, on meie ELis rakendatavate meetmete mõju. Kui sõlmime kalanduslepinguid – sageli selliste riikide valitsustega, kes lõikavad sellest kasu –, siis kas need lepingud on õigupoolest kasulikud kohalikele kaluritele?

Kindlasti peaksime kõik need kalanduslepingud uuesti läbi vaatama ja nende sõlmimise asemel ehk suurendama kohalike kalurite püügivõimsust, et edendada jõukust ja luua rohkem kohalikke töökohti, mistõttu inimesed soovivad kodumaalt lahkumise asemel sinna jääda.

Kui me ei mõtle mõne sellise lepingu mõjusid põhjalikult läbi, näeme rändevajaduse suurenemist ja tegeleme lõpuks siin arutatavate teemade asemel hoopis ainult rändega.

 
  
  

Raport: Carmen Fraga Estévez (A7-0057/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Hääletasin kokkuleppe poolt, sest Gröönimaa kalandustoodete eksport moodustab 82% tema koguekspordist. 87% sellest saadetakse Euroopa Liitu, sellest omakorda 97% Taanisse.

Komisjoni kavandatud õigusliku aluse asjus ollakse lahkarvamusel, kuid mina nõustun õiguskomisjoni arvamusega, kus kinnitati ühehäälselt, et kohaldada tuleks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainsat artiklit.

Seda seisukohta toetab ka Euroopa Parlamendi õigusteenistus. Niisiis tuleks õigusloomeprotsessi kohaselt mõista seda nii, et tegemist on Euroopa Parlamendi esimese lugemisega.

Lõpetuseks olen tänulik voliniku seisukoha eest, et see õiguslik alus tuleks heaks kiita, ning selle eest, et ta näitas oma tahet hõlbustada kokkuleppe sõlmimist nõukoguga ja mitte viivitada nii tähtsa kokkuleppega veelgi.

 
  
  

Raport: Sylvie Guillaume (A7-0085/2011)

 
  
MPphoto
 

  Pino Arlacchi (S&D). – Lugupeetud juhataja! Minu fraktsioon hääletas selle raporti poolt. Panin tähele, et Euroopa Parlamendi arutelu varjupaigataotlejate üle ei toimunud närvilises toonis, mida mitu ELi liikmesriiki sageli kasutab.

Tõenäoliselt oli selle põhjuseks tõsiasi, et vastupidi levinud arusaamadele on ÜRO äsja avaldatud andmete järgi läänes varjupaika taotlevate inimeste koguarv viimase aastakümne jooksul langenud enam kui 40%.

2010. aastal esitati tööstusriikides kokku 358 000 varjupaigataotlust, samas kui 2001. aastal esitati 620 000 taotlust. Languse taga on peamiselt tõuketegurid päritolupiirkondades. See tähendab, et üldpilt on palju julgustavam, kui tavaliselt arvatakse.

 
  
MPphoto
 

  Silvia Costa (S&D).(IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Loomulikult kiidan raportööri raporti eest, mis annab tõesti märku suurest edusammust ELi meetmetes seoses komisjonile edastatud üleskutsega esitada ettepanek võtta vastu direktiiv rahvusvahelise kaitse andmise ja võimaliku äravõtmise menetluse kohta, mille liikmesriigid peaksid vastu võtma. Minu arvates osutavad viimaste päevade sündmused Aafrika ja Euroopa rannikute vahel sellele, et meil on vaja varjupaigapakett – nii hakatakse seda nimetama – siduvaks muuta.

Pean silmas eelkõige heakskiidetud positiivseid muudatusettepanekuid, näiteks kogu alaealiste suurema kaitse küsimust, sest minu arvates ei tohi lapsi mitte mingil juhul kinni pidada (mida on just tehtud Lampedusal, kus lapsi on koheldud samamoodi nagu täiskasvanuid ja hoitud koos täiskasvanutega sageli täiesti vastuvõetamatutes tingimustes). See direktiiv oleks tulnud kehtestada enne neid masendavaid sündmusi Euroopas ja Aafrikas.

Veel üks ülimalt tähtis teema on haavatavad inimesed, eriti naised, ja nende mureküsimused ning perekondade ja nende taasühinemisega seotud probleemid. Minu tänusõnad ka raportöörile!

 
  
MPphoto
 

  Roberta Angelilli (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Lubage mul öelda, et enne hinnangute andmist sellele, kuidas lapsi Lampedusal koheldakse, peaks proua Costa ehk ise seal ära käima. Mina olen Lampedusal käinud ja näinud, et kõiki lapsi koheldi Itaalia ja eelkõige rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt.

Tulen nüüd tagasi teema juurde, mis, nagu kõik ütlesid, on ülimalt päevakohane. Minu arvates peaksid kõik liikmesriigid olema kohustatud täielikult järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ja varjupaigaõigust. Seega peab vastutus olema ühine ning selleks tuleb kasutada Euroopa Pagulasfondi vahendeid ja paluda Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt kindlat toetust varjupaigaõiguse rakendamiseks, sealhulgas toetuse eraldamist piiritöötajate väljaõppeks ja Euroopa varjupaigameetmete parandamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Morten Messerschmidt (EFD).(DA) Austatud juhataja! Täna vastu võetud raportis märgitakse, et komisjoni ettepanek on pragmaatiline. Mul on väga raske näha midagi pragmaatilist selles, kui 27 liikmesriigi inimestelt võetakse ära võimalus otsustada ise, kellest nende riigi elanikkond koosneb.

Varjupaigapoliitika ja välismaalasi käsitlev poliitika on riigi eksistentsiga nii tihedalt seotud, et on kohutav, kui EL hakkab neisse küsimustesse sekkuma. Just seepärast on Taani säilitanud justiits- ja siseasjades kohaldamisest loobumise sätte, et meil oleks Taani parlamendis võimalik ise nende teemade üle otsustada. Niiviisi ei tule Euroopa Parlamendil ega teistel ELi institutsioonidel nende küsimustega pead vaevata.

Seetõttu on šokeeriv näha, kuidas Euroopa Kohus püüab nüüd õõnestada kohaldamisest loobumise sätet Taani justiits- ja siseasjades, ning veelgi šokeerivam on tõsiasi, et Euroopa Parlament saab vastu võtta raporti – mis sellest, et see on vastuolus minu ja Taani Rahvapartei häälega – seda küsimust isegi käsitlemata. Küsimus hõlmab ju seda, et inimestelt võetakse õigus määrata kindlaks välismaalastega seotud poliitika, ning seda tehes rikutakse ja petetakse eelkõige neid lubadusi, mis sellistele riikidele nagu Taani alguses anti.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten (EFD). – Lugupeetud juhataja! Ma jäin koos kolleegidega Ühendkuningriigi Iseseisvusparteist rahvusvahelise kaitse andmist ja äravõtmist käsitleva Guillaume’i raporti muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks, kuid sellesse ei tohiks suhtuda kui ükskõiksusesse.

See raport on Lissaboni lepingu kohase ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika edasiarendus. Mina ei taha ei Lissaboni lepingut ega ühist sisserände- ja varjupaigapoliitikat. Ka Euroopa rahvad ei taha ühist sisserände- ja varjupaigapoliitikat, mistõttu neile keelati referendum Lissaboni lepingu üle.

Ma jäin muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks, sest sellega oleks kaasnenud kehtiva ELi õiguse heakskiitmine ja juuksekarva lõhkiajamine otsustamisel, millised õigusaktid on teistest halvemad. Jätan kauplemise oma kodumaa alistumise tingimuste üle kollaborantidest parlamendiliikmetele, kelle hulka kuuluvad konservatiivid, leiboristid, liberaaldemokraadid ja rohelised. Mina koos kolleegidega Ühendkuningriigi Iseseisvusparteist hääletasin raporti ning ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika vastu.

 
  
  

Raport: Brian Simpson (A7-0329/2010)

 
  
MPphoto
 

  Giommaria Uggias (ALDE).(IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Olin selle dokumendi variraportöör ja seega hääletasin loomulikult koos oma fraktsiooniga raporti poolt. Tegin seda usus, et tegemist on väga kasuliku vahendiga selle sektori arendamisel, millest saab Euroopa majanduse liikumapanev jõud.

Tööstus liigub Euroopast välja ja põllumajandus kannatab tõsiste puuduste all, kuid turism on üks valdkond, mis suudab kindlasti pakkuda väljavaateid tööhõiveks, majandusarenguks ning arukaks, kaasavaks ja järjepidevaks majanduskasvuks. Selles mõttes annab täna heakskiidetud dokument, mis võimaldab koguda, töödelda, käsitleda ja edastada andmeid ajakohasemalt kui varem, sellele tegevusele kahtlemata hoogu juurde. Seepärast hääletasime koos fraktsiooniga ALDE raporti poolt.

 
  
MPphoto
 

  Roberta Angelilli (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Turismi on Lissaboni lepingu alusel tunnustatud alates 2009. aasta detsembrist. Niisiis on viimaks ometi selles valdkonnas õiguslik alus arenguks ja toetuseks Euroopa tasandil. Peale selle on turism Euroopa jaoks majanduskasvu tugev tõukejõud. Oleme juba maininud, et turismitööstus annab üle 5% Euroopa Liidu SKPst, kaasates peaaegu kaks miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtet, ning selle arvel on üle 12% tööhõivest.

Meil on vaja rohkem uuringuid ja võrreldavat statistikat, sest need on kasulikud selle valdkonna jälgimiseks, liikmesriikidevaheliste võrdluste tegemiseks, ELi vahendite kasutamise viiside kirjeldamiseks, parimate tavade väljatöötamise hõlbustamiseks ning turismiprogrammide hindamiseks ja arendamiseks nende inimrühmade jaoks, kel raha napib.

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Euroopa Liit on jätkuvalt maailma turismisihtkoht nr 1, sest siia saabub 40% kogu maailma turistidest. Niisiis on see tööhõivet soodustav majandusjõud, mis aitab kaasa ka maapiirkondade lõimimisele.

Siiski on turismi nõudlus viimastel aastatel muutunud. Seepärast toetasin eesmärki luua liikmesriikides turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik ning kohandada õiguslik raamistik vajaduse korral viimaste arengutega, näiteks seoses ühepäeva-külastustega. Teabe süstemaatiline kogumine on vajalik vahend tõhusama poliitika määratlemisel ja otsuste langetamise hõlbustamisel erasektoris.

Samuti toetasin satelliitkontode kasutuselevõtmist, sest need näitavad paremini turismi mõju majandusele ja tööhõivele ning samuti võimaldaksid need määratleda täpsemalt tulevikumeetmeid.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Lugupeetud juhataja! Turismitööstus on Euroopa jaoks olnud ülimalt tähtis ja muutub tulevikus veel tähtsamaks, eriti juhul, kui soovime luua töökohti, eelkõige äärealadel ja maapiirkondades. Kuid see peab põhinema kavandamisel eelkõige olemasoleva statistika alusel.

– Seega kui soovime turismi korralikult kavandada ja arendada, peab see põhinema statistikal, mis näitab suundumusi üüritud majutuskohtade, ühepäeva-külastajate ja muu kohta. Selle alusel saame edendada turismi, mille eesmärk on lõpetada eelkõige hooajalisus, innustada vananevat elanikkonda rohkem puhkama ning õigupoolest ka noori sedasama tegema. Igal jalgpallimeeskonnal on praegu vähemalt üks statistik ja meeskond teeb oma plaane statistika alusel. Sama peaks toimuma ka turismitööstuses.

(GA) Mul on hea meel hääletada selle raporti poolt.

 
  
  

Raport: Estelle Grelier (A7-0024/2011)

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Määruses (EÜ) nr 1288/2009 pikendatakse tehnilisi üleminekumeetmeid, et neid saaks kohaldada kuni alaliste meetmete võtmiseni.

Kõik eelistavad, et need meetmed võetaks vastu lõplikuna ja võimalikult kiiresti. Pidades aga silmas ühise kalanduspoliitika eelseisvat reformi, tuleb meetmed võtta pärast uue õigusraamistiku kehtestamist.

Uus raamistik on kavandatud aastaks 2013 ja seepärast on vaja pikendada tehnilisi üleminekumeetmeid 31. detsembrini 2012, arvestades, et praeguse määruse kehtivus lõpeb 2011. aastal.

Niisiis hääletasin selle algatuse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Higgins (PPE). – Lugupeetud juhataja! Andsin Grelier’ raportile poolthääle, kuid hääletasin nelja muudatusettepaneku – muudatusettepaneku 4, muudatusettepaneku 5 vastava osa, muudatusettepaneku 6 ja muudatusettepaneku 3 – puhul oma fraktsioonist erinevalt.

Muudatusettepaneku 4 esitas minu kolleeg Pat the Cope Gallagher, et lubada takervõrkude kasutamist, mida teevad Iiri kalurid rannikuvetes. Vastasel juhul riskime sellega, et sunnime kalureid kaugemale Atlandi ookeani põhjaossa, kuid see ei ole otstarbekas ega üldse ohutu. 50meetrine laev Atlandil on hoopis midagi muud kui 50meetrine laev Vahemerel.

Andsin poolthääle muudatusettepaneku 5 vastavale osale, milles käsitletakse võrgusilmi. See põhjustab jällegi tõsise probleemi meie läänekaldal töötavatele kaluritele, kes tegelevad mitmeliigilise kalapüügiga, s.t megrimite, euroopa ingelhaide ja merluuside püügiga. See ei avalda kahjulikku mõju tursavarudele, sest tursa kaaspüük on praegu väga väike.

Samuti andsin poolthääle Struan Stevensoni esitatud muudatusettepanekule 6, mis puudutab kurikuulsat kilttursa tagasiheitmise kaotamist.

Viimase, kuid mitte mingil juhul vähem tähtsana toetasin muudatusettepanekut 3, mille pakkus välja minu Portugali kolleeg Patrão Neves ja milles toetatakse Portugali kalureid. Minul pole selle vastu midagi.

 
  
  

Raport: João Ferreira (A7-0017/011)

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Tegin eelmises sõnavõtus vea: rääkisin tõlkeprobleemi tõttu valel teemal. Niisiis vahetan oma sõnavõtud ringi ja ütlen nüüd seda, mida oleksin pidanud rääkima enne.

Hääletasin finantsmeetmete poolt, sest määrust on vaja muuta, et kohandada see praeguste nõuete ja Euroopa Liidu toimimise põhimõtetega.

Ühtlasi rõhutan, et määruses soovitakse laiendada nende organisatsioonide loetelu, kellel on õigus saada rahalist abi, ning uuendada nõuandvate asutuste nimekirja. Samuti tagab see ühtsed tingimused kontrolli- ja rakendusmeetmete kohaldamisel ning kulude puhul, mida liikmesriigid kannavad seoses ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi ja rakendamisega ning samuti lähteandmete kogumise, haldamise ja kasutamisega.

Finantsmeetmed hõlmavad ka kalanduse ja vesiviljeluse majanduslikke tahke ning viidet keskkonnameetmetega seotud andmete kogumisele.

Seepärast hääletasin algatuse poolt.

 
  
  

Raport: José Manuel Fernandes (A7-0087/2011)

 
  
MPphoto
 

  Ville Itälä (PPE).(FI) Lugupeetud juhataja! Hääletasin raporti poolt, kuid eriti eelarvedistsipliiniga tuleb meil anda eeskuju ja olla selles piinlikult täpsed.

Tahaksin rääkida, miks hääletasin oma fraktsiooni vastu muudatusettepaneku 8 puhul, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis. Raportöör nimetab selles kasutamata assigneeringute paigutamist ehitusprojektidesse. See on paljude aastate vältel siin tavaks olnud, kuid ehitusprojektide selline rahastamisviis ei ole avatud ega läbipaistev. Meil tuleb juba eelarve kavandamisel märkida, millised ehitusprojektid meil on, ning me ei tohiks tegelda sedalaadi assigneeringute ümberpaigutamisega, sest see on vastuolus eelarvedistsipliiniga. Seepärast hääletasin fraktsiooni S&D nimel esitatud muudatusettepaneku 8 puhul vastupidi oma fraktsiooni ettepanekule.

 
  
MPphoto
 

  Morten Messerschmidt (EFD).(DA) Austatud juhataja! Hääletasin eelarvet käsitleva raporti vastu, kuid tahaksin hoopis tänada paljusid kolleege – keda on küll kahjuks liiga palju –, kes hääletasid raporti poolt, sest see andis imelise ülevaate reaalsustaju nihkest siin Euroopa Parlamendis ja ELi institutsioonides, võrreldes välismaailmaga, kus elavad inimesed, kelle jaoks me tegelikult neid määrusi loome.

Vaatamata sellele, et oleme palunud liikmesriikidel ja teistel institutsioonidel teha kärpeid, oleme ise kulusid paljudes Euroopa Parlamendiga ja üldiselt ELi institutsioonidega seotud valdkondades kahekordistanud. Seda võib näha näiteks praeguses kavatsuses rajada täiesti uus muuseum Euroopa ajaloo, Euroopa institutsioonide ja muu sellise ülistamiseks.

Ma arvan, et liikmesriikides, kus riiklikul tasandil tehakse kärpeid, imestab uskumatult suur hulk inimesi selle üle, kuidas nende esindajad Euroopa Parlamendis suudavad rahaga nii vastutustundetult ja ebamoraalselt ümber käia, isegi finantskriisi ajal.

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Lugupeetud juhataja! Kui teil midagi selle vastu ei ole, soovin enne lõpetamist ühe märkuse teha. Ütlesin eelmises sõnavõtus fraasi „tõlkeprobleemi tõttu”. Ma ei pidanud silmas meie suurepäraseid tõlke, vaid seda, et tegin ise teksti lugemisel vea. Mina olin see, kes tõlkevea tegi. Tahtsin selle selgeks teha, sest tavaliselt jäävad alati tõlgid süüdi.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tõepoolest, tõlgid on ära teeninud meie tunnustuse selle suurepärase töö eest, mida nad teevad nii siin istungisaalis kui ka parlamendikomisjonides.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Tahaksin öelda paar sõna selle eelarve, tulude ja kulude kohta. Peame praeguses majandusolukorras ka siin Euroopa Parlamendis kindlasti tagama, et kulud on kontrolli all. Seepärast hääletasin osalt soovitatust erinevalt.

Minu arvates peaksime olema valmis kärpima näiteks reisikulusid, kuid kui vähendame lendude arve, peaks Euroopa Parlamendi liikmete lennupileteid olema võimalik ümber vahetada. Mõnikord on probleem selles, et odavaid lennupileteid ümber vahetada ei saa. Ka mina pean siia jõudmiseks tegema mitu lendu ja näiteks Strasbourgi jõudmiseks tuleb lennata kolme eri lennukiga. Seega on tähtis, et lennupileteid saaks ümber vahetada. Vahetevahel võivad sedalaadi säästuettepanekud lõppeda sellega, et raha kulub rohkem, sest puudub igasugune paindlikkus.

Kuid kulusid meil kärpida tuleb – see on täiesti selge. Mõningaid kulusid tuleks lugeda investeeringuteks ning minu arvates võib Euroopa Majast saada üks kasulik investeering, mis pakub tulevikus Euroopa Liidule ja selle institutsioonidele ka majanduslikus mõttes lisaväärtust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Lugupeetud juhataja! Kulutame, kulutame, kulutame – kas pole nii? Kuuleme siin istungisaalis kogu aeg 500 miljonist kodanikust, kuid Euroopa Parlament eraldab end neist nii palju kui võimalik.

Muudatusettepanekus 15 nõutakse, et parlamendiliikmete palku ja hüvitisi ei tohiks 2012. aastal ajakohastada, et anda eeskuju, kuid 391 kolleegi hääletas selle vastu, sest ilmselgelt ei hooli nad ELi tavakodanikust. On ju nii? ELi keskmine palk on 368 eurot nädalas, kuid osa kolleege – neid on 60 või 70 – registreerivad end alatasa siin Strasbourgis reedeti, mil siin midagi ei toimu, et nõuda välja 304 eurot.

Millist eeskuju see annab? Järjekordne raharaiskamine: mitu miljardit läheb maksma see Ajaloo Maja, kus hakatakse müüma propagandat ja rääkima, kuidas Euroopa Liit „maailma päästis”?

 
  
  

Raport: Cătălin Sorin Ivan (A7-0050/2011)

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Austatud juhataja! Demokraatia tugevdamiseks ELis on vaja pidevaid jõupingutusi, et rajada õiglane ja läbipaistev keskkond nii Euroopa tasandi erakondade tegevuseks kui ka rahastamiseks. ELi kodanikud peaksid olema ELi tasandi poliitikaellu rohkem kaasatud ning seepärast on erakondade tegevuseks vaja luua soodsad ja motiveerivad tingimused. Selle eesmärk on vältida näiteks olukordi, kus Euroopa Parlamendi valimistel osaleb vähem kui 20% registreeritud valijatest, nagu juhtus minu kodumaal.

Nõustun mõttega, et neil erakondadel peaks olema ühine ja ühtne õiguslik seisund ning oma juriidiline staatus, mis põhineb otse ELi seadustel ja aluslepingutel. Mis puutub rahastamissüsteemi, siis läbipaistvus kuulub lahutamatult väärtuste järgimise juurde ning seega tuleb eelisküsimuseks seada üheselt mõistetavad rahastamistingimused.

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Artikliga 325 kohustatakse komisjoni ja liikmesriike kaitsma ELi finantshuve ning võitlema pettuste vastu valdkondades, kus Euroopa Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust. Vastavalt artikli 325 lõikele 5 esitab komisjon koostöös liikmesriikidega igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli rakendamiseks võetud meetmete kohta.

Nõustun sellega, et meil tuleb konkreetsete andmete kogumise teel määrata põhjalikumalt ja koguseliselt kindlaks ELi liikmesriikidele ülemäära makstud vahendite sissenõudmise määr. Teine tähtis punkt, mida kolleeg Ivan oma raportis väga õigesti rõhutas, on tõhusamate uurimismeetodite kasutamine liikmesriikide toimepandud pettuste puhul. Sel viisil on meil võimalik ühtlustada vastumeetmed kogu Euroopa Liidus ning määrata kindlaks, kas samalaadseid pettusi on toime pandud ka teistes riikides. Mina toetasin raportit just sel põhjusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Andsin vastuhääle muudatusettepanekule 1, milles rõhutatakse, et vigade suhtes tuleks kohaldada nulltolerantsi. Minu arvates on ülimalt tähtis teha vahet pettusel ja veal. Jah, pettuste suhtes tuleks tõepoolest kohaldada nulltolerantsi ja lausa kriminaalvastutust, kuid viga on paljudel juhtudel tahtmatu. Meil tuleb kõik vead küll avalikustada ja tagada selliste vahendite sissenõudmine, kuid ma ei saa nõustuda nulltolerantsiga ühel väga lihtsal põhjusel. Asi on selles, et olen töötanud koos paljude kogukonnarühmade, vabatahtlike rühmade, juhtivate ettevõtete ja partnerühingutega ning näinud seda tõelist ja täielikku pettumust hulgaliste eeskirjade ja eeskirjamuudatuste pärast siis, kui programm on poole peal või kui kolmveerand programmist on läbi, ning eeskirjade erisugust tõlgendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, kusjuures iga üleastumist loetakse veaks. Niisiis tuleb meil jääda pettuste suhtes valvsaks, kuid ühtlasi peame eeskirju üha rohkem lihtsustama.

 
  
  

Raport: Marietta Giannakou (A7-0062/2011)

 
  
MPphoto
 

  Ville Itälä (PPE).(FI) Lugupeetud juhataja! Hääletasin selle väga kiiduväärt ettepaneku poolt, sest küsimus on selles, et me rahastame erakondi maksumaksjate rahaga. Sellisel juhul peaksid kindlasti kehtima selged eeskirjad, mis on kõigi jaoks ühesugused.

Minu arvates peab erakondadel olema ka oma rahakogumise süsteem – kas või mingil määral. Muudatusettepanekus 2 pakub Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon välja, et iseseisva rahastamise osakaal võiks olla vaid 5%. Minu arvates peaks see olema vähemalt 10%. See on ülimalt väike summa, kui mõelda, et me räägime maksumaksjate rahast. Meil tuleks neis asjus piinlikult täpne olla.

 
  
MPphoto
 

  Andrzej Grzyb (PPE).(PL) Austatud juhataja! Marietta Giannakou raport sillutab teed Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõike 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 244 sätete täitmisele. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid tegema koostööd, et määratleda Euroopa tasandi erakonna ja sellega seotud sihtasutuste staatus, ning kehtestama eeskirjad nii erakondade kui ka sihtasutuste rahastamiseks. Siiski on vaja juhtida tähelepanu raporti lõigetele 10 ja 11, mis puudutavad tulevaste piiriüleste nimekirjade koostamist Euroopa Parlamendi valimiste puhul. Tuleb tunnistada, et tegemist on tulevikku puudutava ettepanekuga, kuid praegu ei ole see kodanike heakskiitu saanud. See puudutab eelkõige liikmesriike, kel on kogemusi riiklike nimekirjadega ja kes on need kaotanud. Teine tähtis teema on nende ettepanekute ajastus – kriis ja kavakohane säästmine on ühtlasi põhjus, miks seistakse vastu Euroopa institutsioonide suurendamisele. Meie vaatevinklist on minu arvates olulisem küsimus Euroopa Parlamendi suurendamise võimalikkus seoses Euroopa Liidu laienemisega uute liikmesriikide ühinemisel, mitte tema suurendamise võimalikkus uute nimekirjade põhjal.

 
  
MPphoto
 

  Morten Messerschmidt (EFD).(DA) Lugupeetud juhataja! Ka mina soovin, et Euroopa erakondade kohta kehtiksid selged eeskirjad, kuid ennekõike tekib mul küsimus, mis on tegelikult Euroopa erakondade mõte.

Raportis märgitakse, et nad loovad Euroopa kodanike seas parema arusaama ELi institutsioonidest ja piiriülesest koostööst. Kuid tegelikult näeme, et sedamööda, kuidas Euroopa erakonnad kasvavad ning erakondades, fondides ja igasugustes muudes erakondadega seotud institutsioonides kasutatakse üha suuremaid rahasummasid, langeb Euroopa elanike toetus ELi institutsioonidele ja arvamus nendest.

Eurobaromeetri viimase uuringu alusel on toetus ELile Euroopa kodanike seas kõigi aegade väikseim, nii et see ei toimi. Niisiis esitan põhimõttelise küsimuse: kas on ikka mingit mõtet jätkata miljardite eurode raiskamist Euroopa erakondadele? Minu arvates ei ole ja seega hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Hääletasin selle raporti vastu. Te võite need 30 hõbeseeklit endale jätta. Mina ei liitu ühegi üleeuroopalise erakonnaga. Mina ei müü oma põhimõtteid maha, nagu mõned siin istungisaalis on valmis tegema.

Pole õiglane, et üldsus peab taas kasutama oma vahendeid poliitikute rahastamiseks. Poliitikuid tuleks rahastada eraviisiliselt annetuste ja muu sellise kaudu ning see peaks olema kindlalt reguleeritud. Alles hiljuti saime siin istungisaalis teada, kuidas on vaja poliitikute tegevust reguleerida, kuid erakondade rahastamine Euroopa ideaali nimel ei saa iial olla õige. Mina ei liitu üleeuroopalise erakonnaga kunagi. Seisan oma põhimõtete eest ja mind ei huvita, mida paljud teist teevad.

 
  
  

Raport: Sandra Kalniete (A7-0083/2011)

 
  
MPphoto
 

  Roberta Angelilli (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Oleme hääletanud kolme algatusraportit, mis puudutavad ühtse turu akti. See on tähtis vahend Euroopa majanduse kasvuks ja kindlasti töökohtade loomiseks ning annab konkreetseid ja otseseid tulemusi nii Euroopa kodanike kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Euroopa Komisjon on esitanud palju ettepanekuid, milles püüeldakse Euroopa turgude lõimimise ja liberaliseerimise poole ning tänu millele luuakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuseks meetmeid, mis mõjutavad eelkõige uuenduslikkust ja puudutavad loovuse kaitset, parandades nii materiaalse kui ka mittemateriaalse võrgustiku ja taristu tõhusust ja jätkusuutlikkust.

Loodetavasti astume vastu nii mõnelegi takistusele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks mõeldud toetuse struktuurilises raamistikus, näiteks riiklike õigusaktide erinevuse, sealhulgas eeskirjade ja maksusüsteemide puhul, mis killustavad turgu, mistõttu ettevõtjatel tuleb kanda suuremaid eeskirjade täitmise kulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Emma McClarkin (ECR). – Austatud juhataja! Hääletasime täna ühtse turu akti käsitleva kolme raporti ja nende peamiste prioriteetide üle. Loodetavasti võtsid komisjon ja nõukogu need teadmiseks. Meil tuleb hoolitseda selle eest, et me viime selle ellu kõikide kodanike nimel eesmärgiga anda Euroopa majandusele võimalus kasvada, luua töökohti ja olla maailmas konkurentsivõimeline. Meil tuleb tagada, et ELi õigusakte kohaldatakse kaubandustõkete vähendamiseks kõikjal, aga ka hoolitseda selle eest, et me ei koostaks ELi õigusakte, mis suurendavad meie ettevõtjate koormust.

 
  
  

Raport: António Fernando Correia De Campos (A7-0072/2011)

 
  
MPphoto
 

  Ville Itälä (PPE).(FI) Lugupeetud juhataja! See oli ühtse turu edendamiseks väga tähtis raport.

Kuid kui rääkida tarbijakaitsest, siis selles vallas oli oluline muudatusettepanek 3, kus märgiti, et tarbijakaitsealaste õigusaktide täieliku ühtlustamise asemel tuleb esmatähtsaks seada nende minimaalne ühtlustamine. Hääletasin selle muudatusettepaneku poolt vastupidi oma fraktsiooni soovitustele, sest usun, et näiteks minu kodumaal on tarbijakaitse tase äärmiselt kõrge. Kui läheme nüüd kiiresti selle juurde, et meil on kogu ELis täielikult ühtlustatud tarbijakaitse, olen kindel, et minu kodumaal muutuvad normid leebemaks. Seepärast saame minu arvates liikuda tarbijakaitse ühtlustatud normide poole vaid selle kaudu, et kehtestame kõigepealt teatud miinimumnormid ning seejärel võtame selle põhjal suuna täielikult ühtlustatud normide poole.

 
  
MPphoto
 

  Sergej Kozlík (ALDE). (SK) Austatud juhataja! ELi kaupade siseturu maht moodustab 17% kaupade maailmaturust. ELi teenuste siseturu maht on 28% teenuste maailmaturust. Kui see hulk õiges suunas liikuma panna, annaks see tulemusi majanduskasvuna, mis põhineb meie endi vahendite jõul. See on aga võimalik ainult eeldusel, et kavandatud meetmete – mida mina toetasin – rakendamise tulemusel kaotatakse kitsaskohad inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste liikumisel Euroopa Liidu eri riikide vahel, nii et paraneb laenude ja pangateenuste kättesaadavus ja usaldusväärsus ning e-kaubandus.

See kehtib vaid siis, kui veelgi paremini toimiv ühtne turg avab uue võimaluse EList pärit toodete ja teenuste ärakasutamiseks ning samuti ELi turgude jaoks. Kui see nii läheb, ei pruugi 4% majanduskasv olla lähikümnenditel sugugi ebareaalne.

 
  
MPphoto
 
 

  Morten Messerschmidt (EFD).(DA) Lugupeetud juhataja! Jagan arvamust, et ühtne turg on oma olemuselt hea mõte ja et ühtse turu parem juhtimine on mõistlik ja tarbijate huvides. Siiski olen üllatunud, et kuuele muudatusettepanekule, mille ma raporti kohta esitasin, hääletati nii ülekaalukalt vastu. Milles siis asi oli? Asi oli selles, et meil tuleks täieliku ühtlustamise asemel kohaldada minimaalset ühtlustamist ning selle kaudu tagada, et riigid, kus on tarbijate jaoks juba korralikud eeskirjad olemas, ei ole sunnitud oma tarbijakaitse taset allapoole laskma. Samuti on asi täiesti ainulaadses tööturu mudelis, mida tunneme Põhjamaadest, kus palga- ja tööturu tingimuste üle ei otsusta seadusandjad, vaid sotsiaalpartnerid. Nemad kehtestavad eeskirju ning meil tuleks Põhjamaade tööturu mudel säilitada ja seda kaitsta, mitte seda õõnestada. Need kaks täiesti kahjutut ettepanekut, mis minu veendumuse kohaselt saaksid hääletusel Euroopa kodanike seas suure enamuse toetuse, hääletati Euroopa Parlamendis maha. See näitab, millise nihkega tajuvad reaalsust Euroopa Parlamendi liikmed.

 
  
  

Raport: Cristian Silviu Buşoi (A7-0071/2011)

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ühtne turg on hinnaline vahend Euroopa Liidu majanduse elavdamisel ja eelkõige töökohtade loomisel.

Ühtse turu akti käsitlevad raportid kujutavad endast üldjoontes Euroopa Parlamendi toetust konsulteerimisprotsessis, mille komisjon algatas oma teatisega „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks”.

Minu arvates peaksime panema rohkem rõhku väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimele, võltsimise ja piraatluse vastasele võitlusele ning uuenduslikkuse ja konkurentsivõime soodustamisele, kaotades selleks bürokraatliku, haldus- ja regulatiivse koormuse.

Siiski nõustun raporti üldise ülesehituse ja eriti mainitud meetmetega, mille eesmärk on tugevdada e-kaubandust ja lihtsustada hankesüsteemi. Seepärast hääletasin mina raporti poolt.

 
  
MPphoto
 

  Licia Ronzulli (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Hääletasin resolutsiooni poolt, sest minu arvates on see järgmine samm hästitoimiva ja integreeritud ühtse Euroopa turu loomise poole. Praegu on Euroopa üks maailma suurimaid majanduspiirkondi, kuid tema potentsiaal on endiselt tohutu, eriti majanduskasvu ja tööhõive suurenemise mõttes.

Majanduse elavnemise tõukejõuks ja peamisteks osalisteks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Euroopa peab pakkuma neile suuremat kaitset, hõlbustades nende juurdepääsu laenudele, vähendades bürokraatiat ja edendades e-kaubanduse arengut. Vaid sel viisil suudame luua sotsiaalmajanduse, mis põhineb majanduskasvul, konkurentsivõimel ja jätkusuutlikkusel.

Kui tagame ELile nüüdisaegses üleilmastunud maailmas tõhusa ja uuendusliku ühtse turu, tähendab see, et EList saab vaieldamatu peategelane üleilmsel majandusareenil.

 
  
MPphoto
 

  Pascal Canfin (Verts/ALE).(FR) Austatud juhataja! Tahtsin selgitada, miks me hääletasime ühtse turu akti poolt. Pean seda edusammuks. Euroopa Parlamendil on õnnestunud leida õiged kompromissid, mis ei ole kahvatumaks muutnud teksti sisu, vaid selle asemel avaldanud tugevat survet neile, kes komisjonis soovivad, et ühtse turu puhul kasutataks endiselt vaba turu mõtlemisviisi ilma sotsiaal-, maksu- või keskkonnaküsimusi kaasamata.

Samuti tahtsin selgitada, et lõige 54, milles käsitletakse avalikke teenuseid ja üldhuviteenuseid, on problemaatiline ning seepärast hääletasime vastu selle lõike ühele osale, milles kutsutakse ideoloogiliselt, kuid varjatud tingimustel üles edasisele liberaliseerimisele. Selle asemel pooldame Euroopa avalikke teenuseid ja oleme selle poolt, et tagataks Euroopa raamistik, mis jätab igale liikmesriigile võimaluse korraldada avalikke teenuseid ka edaspidi nii, nagu nad soovivad, eriti territooriumi tasandil.

 
  
MPphoto
 

  Andrzej Grzyb (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja! Ühtne turg, kust pole kedagi kõrvale jäetud, ei kodanikke ega ettevõtjaid – see on lühidalt viis, kuidas kirjeldaksin tänase arutelu põhirõhku nüüdseks heaks kiidetud raportite paketile ühtse turu kohta. Tahaksin suure huvi ja heameelega rõhutada ettepanekuid, mille eesmärk on soodustada just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust. On ülimalt tähtis, et VKEdel oleks juurdepääs riigihangetele. Teade selle kohta, et kõnealust korda lihtsustatakse, ja eriti selle kohta, et riigihangete puhul vähendatakse VKEde osalemist välistavaid rahalisi takistusi ning et hankemenetlusel arvestatakse kohaliku turu eriomadusi, on ära teeninud kindla toetuse.

Samamoodi tuleb tõdeda, et VKEd ootavad abi turule juurdepääsu saamisel ning soovivad nende tegevust lihtsustavaid haldusmeetmeid ja lahendust patentide vallas. Ootan isiklikult suure põnevusega volinik Barnier’ väljakuulutatud ettekannet 12 hoova kohta, mis edendavad ühtset turgu. Samuti on ülimalt innustav teade, et ajavahemik, mille jooksul on võimalik hinnata just nende hoobadega seotud uuenduslikke lahendusi, on suhteliselt lühike.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (A7­0115/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Toetan seda raportit, sest nõustun 182 388 893 euro suuruse kogusummaga, mis soovitati eraldada üleujutuste põhjustatud kahjude korvamiseks Poolas, Slovakkias, Ungaris, Tšehhis, Horvaatias ja Rumeenias.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustusin raportiga, milles kiidetakse nõukogu seisukoht paranduseelarve projekti nr 1/2011 kohta muutmata kujul heaks. Paranduseelarve projekti eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi. Minu arvates tuleks ELi solidaarsusfondi vahendid pärast loodusõnnetusi alati võimalikult kiiresti kasutusele võtta ja rahalise abi taotluste menetlemine peaks toimuma tõhusalt ja kiiresti, et loodusõnnetustes kannatada saanud riikidele oleks võimalik anda hädavajalikku rahalist abi.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Toetasin raportit, sest paduvihmade tõttu tekkinud üleujutustes kannatada saanud liikmesriigid ootavad 182,4 miljoni euro suuruse summa lisamist eelarvesse. Need riigid on Poola, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Horvaatia ja Rumeenia. Nagu raportöör, usun ka mina, et solidaarsusfondi vahendeid peaks olema võimalik kasutusele võtta palju kiiremini ja tõhusamalt kui praegu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Nõustun korrigeeritud summa kasutuselevõtmisega Euroopa Liidu solidaarsusfondist (ELSF), sest mitmes riigis – nimelt Poolas, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias – ületab loodusõnnetuste põhjustatud otsene kahju tavapärase künnise (0,6% kogurahvatulust) ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtuks. Samuti pean tähtsaks, et ELi solidaarsusfondi vahendid tuleks pärast loodusõnnetusi võimalikult kiiresti kasutusele võtta ning et kõikide sellega seonduvate korralduslike, seadusandlike ja täidesaatvate menetlustega tuleks tegelda ruttu ja tõhusalt. Niisiis toetan nõukogu ühist seisukohta Euroopa Liidu 2011. aasta paranduseelarve projekti kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjon teeb ettepaneku muuta komisjoni 2011. aasta eelarvet, mille eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi. Euroopa Parlamendil tuleks ettepanek raportööri väljapakutud tingimustel heaks kiita.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Arutlusel olevas raportis käsitletakse nõukogu seisukohta Euroopa Liidu käesoleva aasta paranduseelarve projekti nr 1/2011 kohta. Komisjon võib esitada paranduseelarve projekte, kui ilmnevad „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud”. Teatud ELi liikmesriigid on saanud kannatada loodusõnnetustes, mis on hävitanud mitmesugust infrastruktuuri, kusjuures kahju suurus on umbes 5,5 miljardit eurot ja see ületab mõnel juhul künnise (0,6% kogurahvatulust). See olukord õigustab Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) vahendite kasutuselevõtmist ja annab selleks alust, sest fondi ainuke eesmärk on parandada infrastruktuuri. Et olemasolevatest eelarveassigneeringutest ei piisa taotluste rahuldamiseks, nõustun paranduseelarvega – tegemist on komisjoni esimese ettepanekuga ELSFi kasutuselevõtuks –, milles pakutakse välja kulukohustuste ja maksete assigneeringute suurendamine 182 388 893 euro võrra.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Paranduseelarve eesmärk on rahuldada taotlus Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtuks, et korvata kahju, mille põhjustasid loodusõnnetused, milles said 2010. aasta mais ja juunis kannatada viis liikmesriiki ja Horvaatia. Tegemist oli „vältimatute, erandlike või ettenägematute asjaoludega”, nagu finantsmääruses on sätestatud, ning seepärast on see menetlus meie arvates õigustatud ja vajalik.

Nende riikide toetuseks kasutusele võetud summa – 182,4 miljonit eurot – moodustab vaid ligikaudu 3% kogukahjust, mille hinnanguline suurus on umbes 5 512 700 000 eurot. ELi liikmesriike on viimastel aastatel rängalt tabanud suur hulk loodusõnnetusi. Esimese kuue aasta jooksul pärast ELSFi loomist sai komisjon 21 riigilt 62 rahalise abi taotlust. Umbes kolmandikku neist sai pidada suurteks loodusõnnetusteks, nagu ka nelja juhtumit neist, mida täna siin käsitleme. ELSF on tähtis vahend, millega aidatakse leevendada loodusõnnetuste tõttu inimestele, keskkonnale ja majandusele avaldunud mõju, mis on peaaegu alati märkimisväärne ja sageli pikaajaline. Siiski tuleb võtta endale ka asjakohane kohustus loodusõnnetusi ennetada, rakendades soovitusi, mille Euroopa Parlament hiljuti selles vallas heaks kiitis.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportis käsitletakse paranduseelarve projekti, mille eesmärk on rahuldada taotlus Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtuks, et korvata kahju, mille põhjustasid loodusõnnetused, milles said 2010. aasta mais ja juunis kannatada viis liikmesriiki ja Horvaatia.

Tegemist oli „vältimatute, erandlike või ettenägematute asjaoludega”, nagu finantsmääruses on sätestatud, ning seepärast on see menetlus meie arvates õigustatud ja vajalik. Nende riikide toetuseks kasutusele võetud summa – 182,4 miljonit eurot – moodustab vaid ligikaudu 3% kogukahjust, mille hinnanguline suurus on umbes 5 512 700 000 eurot.

ELi liikmesriike on viimastel aastatel rängalt tabanud suur hulk loodusõnnetusi. Esimese kuue aasta jooksul pärast ELSFi loomist sai komisjon 21 riigilt 62 rahalise abi taotlust. Umbes kolmandikku neist sai pidada suurteks loodusõnnetusteks, nagu ka nelja juhtumit neist, mida täna siin käsitleme.

ELSF on tähtis vahend, millega aidatakse leevendada loodusõnnetuste tõttu inimestele, keskkonnale ja majandusele avaldunud mõju, mis on peaaegu alati märkimisväärne ja sageli pikaajaline. Samuti on tähtis kohustus loodusõnnetusi ennetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin raporti ja raportööri ettepanekuga kiita nõukogu seisukoht paranduseelarve projekti nr 1/2011 kohta muutmata kujul heaks, sest neile riikidele, s.o Poolale, Tšehhile, Slovakkiale, Ungarile, Horvaatiale ja Rumeeniale, tuleb finantsabi anda ja seda ei saa enam edasi lükata.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle komisjoni ettepanekule ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks, mis põhineb eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktil 26, mille kohaselt võib vahendeid kasutusele võtta igal aastal kuni 1 miljardi euro ulatuses. Fondist abi saamise tingimused on üksikasjalikult kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta. Meeles tuleks pidada, et fondi eesmärk on infrastruktuuri parandamine ja refinantseerimiseks vajalike vahendite eraldamine ning sellest ei hüvitata eraomandiga seotud kahjusid. See on komisjoni esimene ettepanek fondi kasutuselevõtuks 2011. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Paranduseelarve projekt on põhjendatud, arvestades solidaarsusfondi kaudu kasutusele võetud vahendite eesmärki leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud maalihete ja suurte üleujutuste tagajärgi. Olles kontrollinud, et taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, tegi komisjon ettepaneku võtta Euroopa Liidu solidaarsusfond kasutusele summas 182,4 miljonit eurot, et tegelda neis riikides aset leidnud sündmustega. Siiski tahan juhtida tähelepanu viivitusele niisuguse toetuse kasutuselevõtmisel. Menetlus tuleb muuta vähem bürokraatlikuks ja sujuvamaks, et reageerida tulevastele loodusõnnetustele õigel ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Arvestades, et 2011. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 1/2011 eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi, hääletasin mina raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Loodusõnnetused ei ole Euroopas enam harvaesinevad nähtused. Hiljutised sündmused, näiteks 2010. aasta üleujutused Poolas, Slovakkias, Rumeenias, Tšehhis ja Ungaris, näitavad, et solidaarsusfond on hädavajalik. Seda fondi ei kasutata selleks, et hüvitada eraomandiga seotud kahjusid, vaid peamiselt selleks, et taastada infrastruktuur. Niisiis võib seda pidada sobivaks refinantseerimisvahendiks. Suured loodusõnnetused on toimunud eelkõige sellistes riikides nagu Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia ning seal ületab otsene kahju tavapärase künnise (0,6% kogurahvatulust). Seepärast hääletasin ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult.(PT) Raportis käsitletakse 2011. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 1/2011, mille eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi. Paranduseelarve projekti nr 1/2011 ainuke eesmärk on ametlikult korrigeerida 2011. aasta eelarvet. Nimetatud põhjused õigustavad täielikult paranduseelarvet ja seepärast andsin raportile poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Toetasin paranduseelarve projekti, mille eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Me jäime erapooletuks. Raportis käsitletakse ELi solidaarsusfondist kasutusele võetud vahendite ülekandmist seoses 2011. aastal Poolas, Slovakkias, Ungaris, Tšehhis, Horvaatias ja Rumeenias toimunud üleujutustega. Nõustume kiireloomulise vajadusega võtta vahendid kasutusele, kuid ei nõustu kavandatud rahastamismeetodiga (negatiivreservi kaudu).

 
  
  

Raport: Reimer Böge (A7-0114/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Toetan raportit, mille eesmärk on anda Poolale, Slovakkiale, Ungarile, Tšehhi Vabariigile, Horvaatiale ja Rumeeniale Euroopa Liidu solidaarsusfondist ELi abi pärast 2010. aasta mais ja juunis toimunud üleujutusi, milles need piirkonnad ja nende elanikud kannatada said. EL peab jätkuvalt olema organisatsioon, mis näitab üles solidaarsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustun raportiga, milles käsitletakse Euroopa Liidu solidaarsusfondist rahalise abi andmist Poolale, Slovakkiale, Ungarile, Tšehhi Vabariigile, Horvaatiale ja Rumeeniale. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on solidaarsusfondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas. Minu arvates tuleks ELi solidaarsusfondi vahendid pärast loodusõnnetusi alati võimalikult kiiresti kasutusele võtta ja rahalise abi taotluste menetlemine peaks toimuma tõhusalt ja kiiresti, et loodusõnnetustes kannatada saanud riikidele oleks võimalik anda hädavajalikku rahalist abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult.(PT) Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) eesmärk on anda katastroofi korral kiiret, tõhusat ja paindlikku abi liikmesriigi või ühinemisläbirääkimisi pidava riigi elanikkonnale.

Fond täiendab liikmesriikide avaliku sektori vahendeid eriolukordades, eelkõige infrastruktuuri kiire parandamise ning ajutise peavarju ja hädaabiteenuste tagamise korral, et hoolitseda inimeste edasilükkamatute vajaduste eest ja teha loodusõnnetuses kannatada saanud piirkonnad korda. Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhit, Horvaatiat ja Rumeeniat tabasid 2010. aastal paduvihmad, mille tõttu tekkisid suured üleujutused. Selle tagajärjel kannatasid need riigid tohutut kahju. Pärast loodusõnnetusi taotlesid kõnealused riigid abi ELSFist. Et asjaomases määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumid olid täidetud, kiideti ELSFi kasutuselevõtmine heaks, et leevendada neis loodusõnnetustes kannatada saanud inimeste valu, kannatusi ja kaotusi. Toetasin raportit kirjeldatud põhjustel.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult.(PL) Üleujutused, mis tabasid eelmisel aastal Euroopa Liidu idaosa riike, põhjustasid suurt varalist kahju peaaegu igas piirkonnas. Paljud neist jätkavad siiani võitlust üleujutuste traagiliste tagajärgedega. Suur hulk inimesi ootab ikka veel ametivõimude lubatud rahalist abi. Suuri kahjusid esines peamiselt põllumajanduse, infrastruktuuri, transpordivõrgu ja kultuurimälestiste puhul. Palju inimesi on saanud kannatada ja sageli on nad kaotanud kõik, mis neil oli. Ainuüksi Poolas on otsene kahju hinnanguliselt peaaegu kolm miljardit eurot. Seega ületab see tublisti solidaarsusfondi kasutuselevõtmise künnist. Samalaadne olukord valitseb ka muudes riikides, kes taotlevad fondist toetust. Institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud Euroopa vahendite eraldamine toob märkimisväärset kergendust piirkondadele, mis on katastroofis enim kannatada saanud, sest siis on võimalik teha tööd loodusõnnetuse tagajärgede leevendamiseks. Toetan kindlalt solidaarsusfondi kasutuselevõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Mul on hea meel Euroopa Parlamendi otsuse üle eraldada eelmise aasta üleujutustes kannatada saanud Kesk-Euroopa riikidele ELi solidaarsusfondist vahendeid. Tšehhi Vabariigil on vaja 125 miljonit Tšehhi krooni, et korvata osa eelmise aasta mais ja juunis Morava põhjaosas aset leidnud üleujutuste põhjustatud kahjust. Et kogukahju suuruseks hinnati viis miljardit Tšehhi krooni, mis on vähem kui 0,6% Tšehhi Vabariigi SKPst, ei vasta õnnetus Euroopa õigusaktide alusel katastroofi määratlusele, mille puhul on abi solidaarsusfondist peaaegu kindel. Niisiis pidi Tšehhi taotlema erandit selle alusel, et meie riik kannatas sama loodusõnnetuse tõttu nagu naaberriik Poola, kus tagajärjed olid hävitavamad. Euroopa Parlamendi esialgses resolutsiooni projektis mainiti kannatada saanud riigina vaid Poolat ja alles pärast seda, kui juhtisin tähelepanu sellele, et üleujutused puudutasid ka teisi riike, laienes selle kohaldamisala kogu Kesk-Euroopa piirkonnale. Mul on hea meel, et Tšehhi valitsus asus pärast algset ükskõiksust ja kõhklust hoogsalt tegutsema ning suutis määratud tähtaja jooksul esitada taotluse rahalise abi saamiseks solidaarsusfondist. Nüüd osutub see vaieldamatult väga kasulikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult.(PT) Võttes arvesse toimunud katastroofide tõttu tekkinud märkimisväärset kahju eelkõige eraomandile, transpordivõrgule ja kultuurimälestistele ning seda, et otsese kahju hinnanguline kogusumma ületab kõigis neis riikides solidaarsusfondi kasutuselevõtmise künnist, mis on 0,6% kogurahvatulust, nõustun ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult.(PT) Andsin oma poolthääle Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmisele Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks pärast suuri üleujutusi, milles need riigid 2010. aasta mais ja juunis kannatada said. Soovin korrata, et nõukogu peab kiiresti jätkama Euroopa Parlamendi heakskiidetud solidaarsusfondi uue määruse läbivaatamist, et muuta see kiiremini toimivaks ja tõhusamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmine Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks on õigustatud, kui võtta arvesse neid riike tabanud ägedaid vihmasadusid ja üleujutusi ning neist tulenevat suurt kahju. Toetus, mille osaliseks see otsus asjaomases parlamendikomisjonis suure häälteenamusega sai, näitab, kui suur poolehoid sellele oli. Mul on kahju, et inimesed elasid läbi selliseid kannatusi, ning ma loodan, et fondi kasutuselevõtmine leevendab neid ja aitab enim kannatada saanud piirkondi kiiremini ja tõhusamalt taas üles ehitada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) 2010. aasta mais ja juunis ründas Kesk- ja Ida-Euroopat võimas torm, mis põhjustas mõnes liikmesriigis tohutut kahju, eelkõige avaliku infrastruktuuri, põllumajanduse, teede- ja raudteevõrgu ning avaliku ja erasektori vara hävimise tõttu. Poola üleujutuste all kannatas peaaegu kogu riik ja need põhjustasid kahju, mis ületab 0,85% kogurahvatulust. Slovakkias jättis torm mõned piirkonnad vee alla ning põhjustas maalihkeid ja üleujutusi, tekitades kahju umbes 0,89% ulatuses kogurahvatulust. Ungaris oli kahju suurus 0,73% kogurahvatulust ja Rumeenias oli see hinnanguliselt üle 875 miljoni euro ehk 0,67% kogurahvatulust. Horvaatias ületab kahjusumma 153 miljonit eurot (0,6% kogurahvatulust) ja Tšehhis on selleks summaks 204 miljonit eurot (0,6% kogurahvatulust). Selline olukord õigustab Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist ja on andnud alust 2011. aasta esimene paranduseelarve heaks kiita. Arvestades, et juba heaks kiidetud paranduseelarve projektis on seda käsitletud, ja pidades silmas regionaalarengukomisjoni arvamust, nõustun raportööri seisukohaga, et 182 388 893 eurot tuleks kasutusele võtta, andmaks abi eelnimetatud liikmesriikides tormide tõttu kannatada saanud avaliku infrastruktuuri parandamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportis kiidetakse heaks Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtmine, et aidata kuut riiki: Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhi Vabariiki, Horvaatiat ja Rumeeniat. Need riigid kannatasid ägedate paduvihmade ja mõnel juhul seninägematult suurte üleujutuste, maalihete ja mudalaviinide all. Neljas riigis – Poolas, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias – vastab õnnetus ELSFi käsitleva määruse kohaselt katastroofi määratlusele, teisisõnu ületab kahju hinnanguliselt 0,6% nende riikide kogurahvatulust. Meie arvates on selle toetuse kasutuselevõtmine tähtis ja vajalik ning sellest tulenevalt hääletasime raporti poolt.

Taas peame juhtima tähelepanu ülemäärastele viivitustele, mis jäävad õnnetuse toimumise, ELSFi kasutuselevõtmist käsitleva otsuse ning liikmesriikidele ja kannatada saanud piirkondadele mõeldud ELi toetuse tegeliku eraldamise vahele. Antud juhul toimusid õnnetused 2010. aasta mais ja juunis. Euroopa Parlament kiitis ELSFi kasutuselevõtmise heaks alles nüüd, peaaegu aasta hiljem. Raha jõudmist sihtkohta viivitavad veelgi rohkem muud menetlusnõuded. Seepärast oleme toetanud vajadust kohandada selle fondi kasutuselevõtmise eeskirju, et muuta see paindlikumaks ja õigeaegsemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Andsime poolthääle raportile, milles kiidetakse heaks Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtmine, et aidata kuut riiki: Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhi Vabariiki, Horvaatiat ja Rumeeniat.

Need riigid kannatasid ägedate paduvihmade ja mõnel juhul seninägematult suurte üleujutuste, maalihete ja mudalaviinide all. Neljas riigis – Poolas, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias – vastab õnnetus ELSFi käsitleva määruse kohaselt katastroofi määratlusele, teisisõnu ületab kahju hinnanguliselt 0,6% nende riikide kogurahvatulust.

Meie arvates on selle toetuse kasutuselevõtmine tähtis ja vajalik ning sellest tulenevalt hääletasime raporti poolt.

Siiski peame juhtima tähelepanu ülemäärastele viivitustele, mis jäävad õnnetuse toimumise, ELSFi kasutuselevõtmist käsitleva otsuse ning liikmesriikidele ja kannatada saanud piirkondadele mõeldud ELi toetuse tegeliku eraldamise vahele. Tuleb märkida, et õnnetused toimusid 2010. aasta mais ja juunis. Euroopa Parlament kiitis ELSFi kasutuselevõtmise heaks alles nüüd, peaaegu aasta hiljem. Raha jõudmist sihtkohta viivitavad veelgi rohkem muud menetlusnõuded.

Seepärast toetame vajadust kohandada selle fondi kasutuselevõtmise eeskirju, et muuta see paindlikumaks ja õigeaegsemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) 2010. aasta üleujutustes said kannatada suured piirkonnad paljudes Kesk-Euroopa riikides. Loodusõnnetused tabasid peamiselt Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhit, Horvaatiat ja Rumeeniat. Nende piirkondade elanikud ei tule üleujutuste tagajärgedega omal jõul toime. Neil ei ole võimalik tagajärgi oma vahenditega leevendada, sest riikide eelarveid koormavad majandus- ja finantskriis. Niisiis teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond kannatada saanud riikide toetuseks. Kõik nimetatud riigid taotlesid fondist abi pärast seda, kui neid tabasid ja halvasid eelmise aasta kevad- ja suvekuudel maalihked, üleujutuste laine ja peaaegu lakkamatud vihmahood.

Niisiis põhjustasid loodusjõud neist tabatud piirkondades suurt kahju nii avalikule ja erainfrastruktuurile kui ka teede- ja raudteevõrgule, samuti sai kahjustada põllumajandus. Peale selle said tõsiselt kannatada vara, eluasemed ja kultuurimälestised. Seega on asjakohane eraldada kahju kandnud Euroopa riikidele vajalikku rahalist abi, et nad saaksid leevendada loodusõnnetuse tagajärgi ja naasta võimalikult kiiresti tavaellu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Toetasin seda dokumenti, sest komisjon teavitas oma ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta (KOM(2011)0010) parlamenti, et abisaamise taotluste põhjal, mille Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik, Rumeenia ja kandidaatriik Horvaatia esitasid seoses 2010. aasta mais, juunis ja juulis aset leidnud üleujutustest tingitud katastroofidega, teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond. Et vältida asjatuid viivitusi käesoleva meetme vastuvõtmisel, mille eelarvekomisjon kavatseb võimalikult kiiresti vastu võtta, tuleb märkida, et regionaalarengukomisjonil ei ole vastuväiteid Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmisele summas 182 388 893 eurot asjaomaste riikide jaoks vastavalt komisjoni ettepanekule ning kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002 sätetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. (RO) Solidaarsusfond on ELi jaoks eluliselt tähtis vahend. Peale selle, et tal on finantsmõju, väljendab ta ka Euroopa solidaarsust. Ometi on nõukogu meile just näidanud, et see solidaarsus hakkab tasahilju kaduma. Et aidata kodanikke, kes on pärast eelmise aasta üleujutusi juba niigi palju kannatanud, sunnib nõukogu meid praegu kärpima vahendeid väga tähtsates programmides.

Pealegi, kui vaatame, millised liikmesriigid blokeerivad praegu nõukogus mõistet „uus raha”, mille eesmärk on katta fondi vajadusi, näeme, et need on riigid, kes on eelmistel aastatel saanud fondist suuri rahasummasid.

Euroopa Liit rajaneb solidaarsuse põhimõttel. Ilma selleta ei oleks me suutnud rajada tänast Euroopat ega suuda rajada homset Euroopat.

 
  
MPphoto
 
 

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. (CS) Erinevalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist pean ma solidaarsusfondi, mille vahendite eesmärk on korvata loodusõnnetuste tekitatud kahju, Euroopa solidaarsuse tõeliseks väljenduseks. Hindan kõrgelt tõsiasja, et ka selles raportis tehakse ettepanek eraldada vahendeid üleujutuste tõttu Tšehhi Vabariigi avaliku sektori varale tekkinud kahju korvamiseks. Eriti puudutab see Morava põhjaosa, mis sai kannatada eelmise aasta mais sama üleujutuste laine tõttu, mis põhjustas kahju kogu Kesk-Euroopas. Tõsiasi, et Tšehhi on saanud solidaarsusfondist kahjude hüvitamiseks vahendeid, teeb mulle veelgi enam rõõmu seepärast, et tegelikult said naaberriigid üleujutuste laines Tšehhist rohkem kannatada.

Tänu Euroopa solidaarsusele ei unustatud sellegipoolest Tšehhi abistamist. Soovin veel tänada kolleege Březinat ja Tošenovskýt, kellega nõudsime edukalt Tšehhi kaasamist nende riikide hulka, kes saavad solidaarsusfondist seoses üleujutuste lainega vahendeid. Soovin eraldi tänada ka Euroopa Parlamendi presidenti Buzekit, kes külastas koos meiega kannatada saanud piirkondi Moravas ja pooldas isiklikult toetuse eraldamist Tšehhile.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult.(PL) Aastat 2010 iseloomustasid hävitavad üleujutused paljudes Euroopa riikides. Poolat tabas kaks üleujutust. Euroopa Liidu solidaarsuse väljendamine üleujutuste tagajärgede leevendamisel ja meetmed, mida on võetud kannatada saanud inimeste äärmiselt täbara olukorra kergendamiseks, peaksid meile heameelt tegema. Need inimesed on kaotanud suure osa oma varast ja paljudel juhtudel kogu oma ainelise vara, nende tervis on saanud kahjustada ja mõni on lausa kaotanud oma lähedase.

Puuduste ja kannatuste ajal väljendatava solidaarsuse põhimõtet toetades tuleb mõtiskleda ka selle üle, kuidas üleujutusi ära hoida. Lahendus on veemajandus: jõgede reguleerimine, veehoidlate ehitamine jne. Meil tuleks suunata palju rohkem keskkonnaeesmärkideks eraldatud raha ühtekuuluvusfondi, et ennetada üleujutusi. Pooldan Reimer Böge raportit ja esitan üleskutse toetada ettepanekut eraldada pärast 2013. aastat eelarvesse rohkem vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Mul on ülimalt hea meel, et Euroopa Parlamendis tehakse nii edasiviivaid otsuseid. Parlamendiliikmed, kes on pärit üleujutustes kannatada saanud piirkondadest, tegid suuri jõupingutusi Euroopa Liidu abi saamiseks ning teatavasti ei ole tee selle õnnestumiseni olnud kerge. 182,4 miljoni euro eraldamine eelmise aasta üleujutuste tagajärgede korvamiseks on ülimalt tähtis nii loodusõnnetusest tabatud piirkondadele kui ka seal elavatele inimestele.

Poola ja Podkarpacie piirkond on õnnetuse tõttu eriti palju kannatanud ning loodetavasti kasutatakse infrastruktuuri taastamiseks eraldatud rahalisi vahendeid tõhusalt. Tänane Euroopa Parlamendi otsus on lõplik ja selle põhjal alustatakse menetlust ELi raha eraldamiseks. See on põhjus, miks andsin poolthääle resolutsioonile ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta 2010. aastal Poolas, Slovakkias, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Horvaatias ja Rumeenias toimunud üleujutuste tõttu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta. Abisaamise taotluste põhjal, mille Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik, Rumeenia ja kandidaatriik Horvaatia esitasid seoses 2010. aasta mais, juunis ja juulis aset leidnud üleujutustest tingitud katastroofidega, teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. (IT) Soovin avaldada heameelt tänase hääletuse üle, millega toetati Euroopa solidaarsusfondi kasutuselevõtmist, et anda Poolale, Slovakkiale, Tšehhi Vabariigile, Ungarile, Rumeeniale ja Horvaatiale abi eelmisel aastal toimunud üleujutuste tõttu.

Kuigi Euroopa Parlament ja nõukogu jäävad liikmesriikide kahjude hüvitamiseks vajaliku 182,4 miljoni euro hankimise tehnilise menetluse suhtes eriarvamusele, on Euroopa taas näidanud üles solidaarsust oma kodanikega. Nõustun 2010. aasta eelarve ülejäägi kasutamisega, et katta vajalike vahendite leidmiseks rakendatud „negatiivreservi”. See reserv on tõepoolest raamatupidamisvahend, mida tuleks kasutada hädavajalike ja ettenägematute asjaolude korral, mis võivad jooksva majandusaasta jooksul esile kerkida.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) Solidaarsus on Euroopa Liidu põhitunnus. Solidaarsuse põhimõttest lähtuvalt pean ma õigeaegseks ja vajalikuks raportit Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta seoses üleujutustega, milles said 2010. aastal kannatada Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Horvaatia ja Rumeenia. See solidaarsus on vajalik seda enam, et kliimamuutused põhjustavad ka edaspidi õnnetusi kogu Euroopas. Sellepärast tuleb töötada välja strateegiad, mis aitavad ühtlasi vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust.

Euroopa Liidu jõupingutused tuleb suunata liikmesriikide võetud meetmete tugevdamisele, et ennetada ja vähendada Euroopas üha sagenevate suurte üleujutuste mõju. Selles vallas peab üks liikmesriikide esmatähtis ülesanne olema hinnata tegevust, mis kasvatab üleujutuste ohtu, ning suurendada sekkumismeetmete reageerimiskiirust, reguleeritavust ja paindlikkust. Viimase, kuid mitte vähem tähtsana soovin rõhutada, kui tähtis on, et kodanikud saaksid teavet üleujutuste ohjamise meetmetest ja kavadest ning oleksid neisse kaasatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Käesolevat solidaarsusvahendit on kasutatud ka varem – konkreetselt minu kodumaal toetusena, mis saadeti Madeirasse pärast 2010. aasta veebruari tugevaid vihmasadusid – ning nüüd on igati põhjendatud võtta see kasutusele selleks, et püüda leevendada tagajärgi, mida loodusõnnetused kannatada saanud riikide elanikkonnale alati tekitavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. (HU) Eelmise aasta suured vihmasajud põhjustasid Kesk-Euroopa riikides katastroofilise olukorra. Veest tulvil jõed ujutasid üle tänavaid ja maju. Inimesed jäid paljudest asjadest ilma ja suur hulk neist kaotas peaaegu kõik, mis neil oli. Seepärast oli olukorra kiire hindamine ja kiire abi andmine sel hetkel hädavajalik. Nii Slovakkia, Ungari, Poola, Tšehhi, Horvaatia kui ka Rumeenia taotlesid Euroopa Liidult abi, et aidata solidaarsusfondi vahenditega hädasolijaid. Mul on väga hea meel näha, et ka Euroopa Parlament mõistis seda olukorda ja soovis neid riike aidata. Seepärast leian, et otsuse vastuvõtmise ettepanekut tuleb kindlasti toetada, ning soovin kasutada võimalust ja tänada kõiki, kes väljendasid sel ajal minu Kesk-Euroopa kaaskodanike suhtes solidaarsust. Aitäh teile!

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Pärast 2010. aasta augustis aset leidnud tugevaid vihmasadusid, mille tagajärjel tungisid jõed üle kallaste ja inimesed olid sunnitud kodudest lahkuma, taotles Tšehhi Vabariik 2010. aasta oktoobris abi solidaarsusfondist. Künnist, milleks oli 0,6% kogurahvatulust, ei ületatud, kuid suurem osa elanikkonnast sai kannatada ja piirkonna majandus oli kokkuvarisemise äärel. Suuri kahjustusi said tähtsad valdkonnad, näiteks turism ja tööstus. Abi katab osa kahjustatud infrastruktuuri taastamiseks vajalike kiirete meetmete kulust. Sellest tulenevalt olen ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Eelmisel suvel tabasid enamikku Rumeenia territooriumist suured üleujutused ja maalihked. Kahju suuruseks hinnati peaaegu 900 miljonit eurot, mis on ligemale 0,7% Rumeenia SKPst. Mul on hea meel solidaarsusfondist eraldatud abi üle, sest see aitab leevendada õnnetuse mõju ja hoida ära muud samalaadsed juhtumid. Solidaarsusfond on üks konkreetne näide, mille võib tuua meie kodanikele ELi tasandi ühismeetmete tähtsuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks, lähtudes 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisest kokkuleppest (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta). Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on solidaarsusfondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas. Üheaegselt ettepanekuga võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks, esitas komisjon paranduseelarve projekti (A7-0115/2011). Raporti alusel on selge, et kõik taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Niisiis toetasin Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist summas 105 567 155 eurot Poola jaoks, 20 430 841 eurot Slovakkia jaoks, 22 485 772 eurot Ungari jaoks, 5 111 401 eurot Tšehhi Vabariigi jaoks, 3 825 983 eurot Horvaatia jaoks ja 24 967 741 eurot Rumeenia jaoks, mis teeb kogusummaks 182 388 893 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja maksete assigneeringutena.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Poolat, Slovakkiat, Tšehhi Vabariiki, Ungarit, Horvaatiat ja Rumeeniat 2010. aastal tabanud üleujutuste otseste kulude kogusumma on 5 512 719 662 eurot. Hääletasin raporti poolt, et kiita heaks üleujutuste tõttu ette nähtud 182,4 miljoni euro kasutuselevõtmine ELi solidaarsusfondist. Ma ei nõustu rahastamisallikaga, milleks nõukogu pakkus välja „negatiivreservi”. Siiski hääletasin nõukogu ettepaneku poolt, sest minu arvates ei tohi üleujutuste ohvriks langenud kodanikest saada liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi institutsioonidevahelise võitluse ohvrid.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Käsitluse all on abisaamise taotlused, mille esitasid Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik, Rumeenia ja kandidaatriik Horvaatia, et tulla toime suurte kahjudega, mille põhjustasid 2010. aasta mais, juunis ja juulis neis riikides aset leidnud suured üleujutused. Et kõik taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, pooldasin ma ettepanekut võtta kasutusele Euroopa Liidu solidaarsusfond, et eraldada kõnealustele riikidele 182 388 893 eurot, lootes, et see toetus aitab kiirendada kannatada saanud piirkondade taastamist ja leevendada nende elanike kannatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. (CS) Toetasin suure rõõmuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõud, milles käsitletakse ELi solidaarsusfondi vahendite eraldamist Poolale, Slovakkiale, Ungarile, Tšehhi Vabariigile, Horvaatiale ja Rumeeniale. Kõik need riigid said eelmisel aastal kannatada ägedate paduvihmade tõttu tekkinud suurtes üleujutustes, mis põhjustasid maalihkeid ja suuri inimkaotusi ning samuti kahju eluasemetele, ettevõtlusele, põllumajandusmaale, teede- ja raudteevõrgule ning muule infrastruktuurile. Kuigi kavandatud toetussumma moodustab enamikus riikides ainult mõne protsendi hinnangulisest kogukahjust, on see siiski suur toetus, mille kogusumma on 182 miljonit eurot. Tahan rõhutada, et EL lõi solidaarsusfondi selleks, et aidata loodusõnnetustes kannatada saanud piirkondade elanikke. Tänan parlamendiliikmeid selle raporti toetamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks, lähtudes 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktist 26. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on solidaarsusfondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas. Üheaegselt ettepanekuga võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks esitas komisjon paranduseelarve projekti (paranduseelarve projekt nr 1/2011, 14. jaanuar 2011), et kanda 2011. aasta eelarvesse vastavad kulukohustuste ja maksete assigneeringud, nagu on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 26.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin selle teksti poolt, sest meil tuleb Euroopa Liidu solidaarsusfond kasutusele võtta nende Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, kes said kannatada 2010. aasta üleujutustes.

Sellised riigid nagu Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi, Horvaatia ja Rumeenia kandsid suuri kulusid pärast sel ajavahemikul sadanud tugevaid vihmasid, mis põhjustasid nende infrastruktuurile tohutut kahju. Näiteks ainuüksi Poolas toimus 2010. aasta mais ja juunis suurjõgedel kaks järjestikust üleujutust, mis tekitasid tõsist kahju põllumajandusele, transpordivõrgule ja kultuurimälestistele. Selle tagajärjel on kahju kogusumma peaaegu kolm miljardit eurot. Nüüd on esmatähtis eelmise aasta traagilistes sündmustes enim kannatada saanud piirkonnad taas üles ehitada ja lubada neil edasise viivituseta uuesti oma tootmissüsteemid käivitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. (CS) 2010. aasta üleujutustes said erineval määral kannatada paljud Euroopa riigid. Näiteks Tšehhis oli üleujutus pindala poolest väiksem, kuid selle tagajärjed olid riigi jaoks tõeliselt hävitavad, just nagu Poolaski. Seega toetasin vahendite eraldamist võimaluse alusel, mis on sellisteks erandlikeks olukordadeks sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002. Hääletasin raporti vastuvõtmise poolt, sealhulgas selle poolt, et vahendeid eraldataks ka Tšehhile ja Horvaatiale, kus olukord oli samasugune.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Kiitsin heaks raporti Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 26. On ülimalt tähtis, et EL toetaks riike, kes on loodusõnnetustes kannatada saanud. Selle õnnetuse tekitatud kahju ületab 2,9 miljardit eurot. ELi rahaline toetus aitab taastada avalikku infrastruktuuri, mida loodusõnnetus kahjustas, sealhulgas veetorustikke, kanalisatsioonisüsteeme, teid ja sildu. Üleujutustest on möödunud juba peaaegu aasta. Abi on endiselt hädavajalik. See tuleks kasutusele võtta kiiremini. Selleks tuleks lühendada menetlust, mille alusel solidaarsusfondist rahalist abi eraldatakse.

 
  
  

Soovitus: Luis Manuel Capoulas Santos (A7-0056/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Toetan raportit, sest selles edendatakse Komooride kalapüügi piirkonnas vastutustundlikku kalapüüki seal kalastavate eri kalalaevastike vahelise diskrimineerimiskeelu põhimõtte alusel, pidades ühtlasi dialoogi vajalike reformide arutamiseks. Pooldan raportit ka põhjusel, et see on eelmise lepingu edasiarendus, sest selles on sätestatud klausel protokolli rakendamise peatamise kohta inimõiguste rikkumise korral. Kuid et protokolli eesmärk on tugevdada partnerlust ja koostööd kalandussektoris kõikide olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise kaudu, juhin tähelepanu kiirele vajadusele luua raamistik, mille abil edendada suuremaid investeeringuid selles valdkonnas ja väikesemahulise kalatootmise optimeerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult.(RO) Toetasin raportit, sest see tähendab kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud. Komoori Liitu loetakse üheks vähimarenenud riigiks, mille majandus sõltub tugevalt välisriikide abirahast ning tehnilisest abist. Kuigi Komoori Liidu kasutatavaid kalavarusid (peamiselt pelaagilised kalad) hinnatakse 33 000 tonnile aastas, püüavad kohalikud kalurid aastas umbes 16 000 tonni kala, mis läheb täielikult kohalikule turule. Uue protokolli peamine eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused seoses varudele juurdepääsu ning tegevusalapõhise toetuse saamisega ning tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahel, luues mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistiku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Komooride püügipiirkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) Euroopa Liidu ja sellest väljaspool asuvate riikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava. Hääletasin soovituse poolt, sest ka minu arvates teenib ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu uus protokoll mõlema poole huve. Ühelt poolt parandab see ELi laevadele pakutavaid kalapüügivõimalusi Komooride kalapüügi piirkonnas, sest kohalike kalavarude ammendamise oht on seal välistatud. Teiselt poolt eraldab EL vahendeid Komooride kalandussektori arengupoliitika toetuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Nõustun ettepanekuga võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta. Pean nimetatud protokolli kasulikuks, sest selles edendatakse vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist Komooride territoriaalvetes ning see teenib mõlema poole huve, sest pakub ELi laevadele kalapüügivõimalusi vastutasuks tähtsa tegevusalapõhise toetuse eest Komoori saarestiku kogukonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin Euroopa Ühenduse ja Komooride vahelist kalanduslepingut käsitleva soovituse poolt, sest lepingupooled kohustuvad edendama Komooride kalapüügi piirkonnas jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning sätestatud on peatamisklausel Komoori Liidus aset leidva inimõiguste rikkumise korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Praegune protokoll, mis kuulub Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalanduslepingu juurde, mis on üks paljudest Euroopa Liidu sõlmitud kalandusalastest partnerluslepingutest, kaotas kehtivuse 31. detsembril 2010. aastal. Uus protokoll sõlmitakse kolmeaastaseks perioodiks (2011–2013), mis algab pärast seda, kui jõustub nõukogu otsus nimetatud protokolli ajutise kohaldamise kohta ja lõpeb praeguse protokolli kehtivus. Otsuse ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused olemasolevate liigsete varude põhjal ning eraldi rahaline toetus, mida antakse varudele juurdepääsu eest ja tegevusalapõhise toetusena.

Uus protokoll teenib mõlema poole huve ning selle abil püütakse tihendada kalandusalast koostööd olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise kaudu. On leitud, et vaja on luua raamistik, mille abil edendada investeeringuid selles valdkonnas ja optimeerida väikesemahulist kalatootmist. Nagu raportöör, usun ka mina, et Euroopa Parlamendil peaks olema õigus pidada põhjalikku järelevalvet selle üle, kuidas leping edasi areneb ja kuidas seda täidetakse. Selle võimaluse peab tagama komisjon.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Raportis keskendutakse ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus sõlmida protokoll, millega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saavad Euroopa Liidu (ELi) kalalaevad Komoori Liidu vetes kala püüda. EL on aja jooksul sõlminud kalandusalaseid partnerluslepinguid paljude riikidega ning eraldanud vastutasuks teatud rahalist toetust, mis on suurel määral mõeldud selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat ja eelkõige kaitsta kalavarusid. Lissaboni lepingu jõustumisega võttis Euroopa Parlament selles sektoris endale suuremad kohustused ja nüüd tuleb meil uutele kalanduslepingutele anda oma nõusolek. Et ELi ja Komoori Liidu vaheline protokoll kaotas 31. detsembril 2010. aastal kehtivuse, on seda vaja kiiresti uuendada. Nagu raportöör põhjalikult selgitab, teenib kõnealune ettepanek mõlema poole huve, ning seega hääletasin selle poolt. Kahju on vaid, et sellega on hiljaks jäädud.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira ja Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportis toetatakse ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu uut protokolli, mis kehtib kolm aastat ning mille peamine eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused ja rahaline abi, mis antakse varudele juurdepääsu eest ja tegevusalapõhise toetusena. Tegemist on lepinguga, milles käsitletakse 70 Euroopa laeva õigust pääseda Komooride vetele vastutasuks ligikaudu 600 000 euro suuruse rahalise aastatoetuse eest, millest umbes pool on ette nähtud riigi kalandussektori arenguks. Sellel riigil põhimõtteliselt muid ressursse ei olegi. Riigi 800 000 elanikust sõltuvad kalandussektorist 30 000.

Just selles valdkonnas on nn partnerluslepingud kõige nähtavamalt ebaõnnestunud ning see peaks andma põhjust järele mõelda ja põhimõtteid muuta. Püüda lubatakse 45 tuunipüügiseineril, millest 22 sõidavad Prantsuse ja 22 Hispaania lipu all, ning 25 triivõngejadaga kalapüügilaeval – see on rohkem kui praegu kehtiva protokolli alusel, milles on püügiluba antud 40 tuunipüügiseinerile ja 17 triivõngejadaga kalapüügilaevale. Portugalil on endiselt viis triivõngejadaga kalapüügilaeva nagu varemgi. Suurimad kasusaajad on ikkagi Prantsusmaa ja Hispaania.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Toetan seda dokumenti, sest Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse alates 2004. aastast kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa. Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud otseselt selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel. Partnerluslepingud sisaldavad seega kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud. Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Parlamendile antud suuremad õigused seoses kalandusalaste partnerluslepingutega: vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a peab Euroopa Parlament andma lepingu sõlmimisele eelnevalt oma nõusoleku. See on nõue, mis asendab varasemat tavapärast nõuandemenetlust. Minu arvates teenib ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu kavandatav uus protokoll mõlema poole huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Kalandussektor on Komooride piirkonnas väga eriline. Kohalike kalurite püütud kalast piisab vaevu selleks, et täita kohaliku kogukonna vajadusi. Selle põhjuseks on vähearenenud ning ausalt öeldes olematu sadamavõrgustik ja kalalaevastik. Inimesed, kes elavad saartel, mis asuvad selles India ookeani osas, on väga vaesed, nad on silmitsi tööpuudusega ja sõltuvad tegelikkuses välisriikide abirahast, nagu kirjeldab raportöör. Partnerlusleping, mis võimaldab ELi laevadel püüda kala Komooride territooriumil vastutasuks rahalise toetuse eest, aitab vaieldamatult piirkonna majandust tugevdada. Siiski peaksime jälgima, kuidas neid vahendeid kasutatakse ja kas need soodustavad ka tegelikult sektori olukorra parandamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult.(DE) Uues protokollis määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning selle eesmärk on tihendada partnerlust ja koostööd kalandussektoris kõikide olemasolevate rahastamisvahendite abil. Protokolli alusel luuakse raamistik, mis soodustab investeeringute kasvu selles valdkonnas ja aitab suurendada väikesemahulisest kalapüügist saadud toodete väärtust. Mul on hea meel ettepaneku üle kehtestada uus protokoll.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Nõukogu soovituse projekti (milles käsitletakse sellise protokolli sõlmimist, millega määratakse kindlaks Komoori Liiduga seotud kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügikvoodid ja rahaline toetus) mõte on kirjeldada seda, milline roll peaks lepingu läbivaatamise menetluses olema Euroopa Parlamendil. Euroopa on alati järginud kalandusalaseid partnerluslepinguid ja partnerlus Komoori Liiduga sai alguse juba 1988. aastal. Uue protokolli eesmärk on määrata kindlaks liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused ning tagada jätkusuutlik ja vastutustundlik kalavarude kasutamine selle kaudu, et edendatakse investeeringuid väikesemahulisse kalapüüki ja soodustatakse seda. Nõukogu otsuse eelnõu tagab, et mõlemad partnerid – Euroopa ja Komoori Liit – saavad lepingu pikendamisest kasu, kuid et Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament lepingute rakendamisel konkreetse ülesande, on paratamatu, et meil tuleb igas etapis kuni lepingu lõpliku kinnitamiseni teha kindlaks Euroopa Parlamenti hõlmavad meetmed..

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse alates 2004. aastast kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa. Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud otseselt selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel. Partnerluslepingud sisaldavad seega kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Uus leping asendab varem jõus olnud lepingu, mis kaotas kehtivuse 31. detsembril 2010. aastal. Sellise lepingu alusel on ELi kalalaevadel võimalik pääseda Komoori saarte kalapüügi piirkonda vastutasuks rahalise toetuse eest. Niisuguse protokolli suur eelis seisneb selles, et Euroopa Liit saab soodustada nende riikide arengut. Antud juhul annab ta rohkem abi kalandussektorile, sest see neelab ligikaudu 50% eraldatud vahenditest. Peaksime meeles pidama, et Komooridel sõltub ligikaudu 30 000 inimest otseselt kalandussektorist ja sellest tulenevalt on toetus hädavajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Euroopa Ühenduse ja Komooride vaheline kalandusalane partnerlusleping kaotas kehtivuse 2010. aasta detsembris. Uus protokoll kehtib 2011. aastast 2013. aastani ja seda tuleks kohaldada ajutiselt, kuni Euroopa Parlamendi nõusolekumenetlus veel kestab. Lepingu eelnõu kohaselt kohustuvad lepingupooled edendama Komooride kalapüügi piirkonnas vastutustundlikku kalapüüki seal kalastavate eri kalalaevastike vahelise diskrimineerimiskeelu põhimõtte alusel. Seoses kalapüügivõimalustega lubatakse püüda 45 tuunipüügiseineril ja 25 triivõngejadaga kalapüügilaeval. Võrreldes eelmise lepinguga sisaldab uus leping klauslit protokolli rakendamise peatamise kohta inimõiguste rikkumise korral. Minu arvates on kalandussektoris vaja partnerlust ja koostööd tugevdada kõikide olemasolevate rahastamisvahendite abil. Seega hääletasin soovituse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult.(PT) Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa.

ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu kavandatav uus protokoll on ühise kalanduspoliitika välise mõõtme lahutamatu osa ja teenib mõlema poole huve.

Raportis esitatakse järgmised soovitused, mida peetakse asjakohasteks:

• komisjon peaks edastama Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomitee koosolekute ja töö järeldused, samuti protokolli artikli 7 punktis c osutatud mitmeaastase valdkondliku programmi ja iga-aastaste hindamiste tulemused;

• vaatleja rollis olevatele Euroopa Parlamendi esindajatele tuleks anda võimalus osaleda ühiskomitee koosolekutel ja töös;

• komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ülevaate lepingu rakendamise kohta enne uusi läbirääkimisi lepingu üle;

• Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks õiglaselt kohelda nii seoses kohese ja täieliku teavitatuse õigusega kui ka rahvusvaheliste kalanduslepingute rakendamise jälgimise ja hindamisega ning läbirääkimistega nimetatud lepingute läbivaatamise üle.

Ülalkirjeldatud põhjustel hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Protokolli eesmärk on asendada Euroopa Liidu ja Komoori saarte vahelisele kalandusalasele partnerluslepingule lisatud protokoll, mis kaotas kehtivuse 31. detsembril 2010. aastal. Uue protokolli peamine eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused seoses varudele juurdepääsu ning tegevusalapõhise toetuse saamisega ning tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahel, et edendada partnerlusraamistiku loomist jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Komooride püügipiirkonnas. Uue protokolli alusel on kogu ELi rahalise toetuse summa kolmeaastase perioodi vältel 1 845 750 eurot. Ette nähakse ka investeeringute edendamine kalandussektoris, et optimeerida väikesemahulist kalapüüki. Et minu arvates teenib ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu kavandatav uus protokoll mõlema poole huve, hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin soovituse vastu. Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse alates 2004. aastast kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa. Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud otseselt selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel. Partnerluslepingud sisaldavad seega kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud.

Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Parlamendile antud suuremad õigused seoses kalandusalaste partnerluslepingutega: vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a peab Euroopa Parlament andma lepingu sõlmimisele eelnevalt oma nõusoleku. See on nõue, mis asendab varasemat tavapärast nõuandemenetlust. Meie, rohelised, suhtume ülimalt kriitiliselt sellesse, kuidas sedalaadi lepinguid on siiani rakendatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on sellest tulenevalt vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa.

Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel.

Euroopa Ühenduse ja Komooride Liidu kahepoolsed suhted kalandussektoris ulatuvad 1988. aastasse. Täna vastu võetud resolutsioonis rõhutatakse, et Euroopa Parlamendi ulatuslikum teavitamine ning temapoolse järelevalve suurendamine läbirääkimisprotsessi kõigis etappides edendaks partnerlust ning avaldaks märgatavat mõju kalandussektori arengule. On vaja, et Euroopa Parlamenti ja nõukogu koheldaks õiglaselt nii seoses kohese ja täieliku teavitatuse õigusega kui ka rahvusvaheliste kalanduslepingute rakendamise jälgimise ja hindamisega ning läbirääkimistega nimetatud lepingute läbivaatamise üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult.(DE) ELi kalalaevastik tegutseb kogu maailmas. Praeguse ELi ja Komooride Liidu kahepoolsed suhted ulatuvad 1988. aastasse. 2006. aasta kalandusalase partnerluslepingu nüüdne läbivaatamine selle pikendamise protsessi raames on andnud samuti tulemuseks selle, et lepingusse lisatakse Komooride püügipiirkonna jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutamise põhimõtted. Tegemist ei ole ainult kiiduväärt, vaid ka hädavajaliku sammuga, kui soovitakse, et EL ja selle ühine kalanduspoliitika püsiks usaldusväärsena. Niisiis tuleb raportööri üleskutset Euroopa Parlamendi ulatuslikumaks teavitamiseks ning temapoolse järelevalve suurendamiseks jõuliselt toetada. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

 
  
  

Soovitus: Emilio Menéndez del Valle (A7-0067/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles piirkonnas, soodustades rahul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel ja demokraatial põhineva ruumi loomist. Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise eesmärk on näha ette selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad, mis suurendaksid kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning parandaksid selle kaudu Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna toimimist. Hääletasin resolutsiooni projekti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks tuleb kehtestada tõhus kord. Esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul ning vastab Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjadele ja menetlustele. Selle korraga toetatakse Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna toimimist, kuid põhiliselt toob see Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi kahepoolsetesse kaubandussidemetesse stabiilsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Kõik täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutele avaldavad suurt mõju riikide majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele, soodustades nendest tulenevaid lugematuid sotsiaalseid ja demokraatlikke kasutegureid. Seepärast on mul hea meel kõikide sellesuunaliste jõupingutuste üle. Võttes arvesse Euroopa ühenduste ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste puudulikku lahendamist, tunnistan, et diplomaatilised vahendid on selles vallas olnud ebatõhusad. Seepärast möönan, et tuleb luua kord, mis võimaldab vahendeid lihtsalt ja tõhusalt kasutada. Niisiis olen päri nõukogu otsuse eelnõuga Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel protokolli vormis lepingu sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on sätestada vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Euroopa – Vahemere piirkonna lepingud sisaldavad sätteid kaubavahetuse liberaliseerimiseks, kuid nendest tulenevate vaidluste lahendamise eeskirjad tuginesid eelkõige diplomaatiale ning lepingut rikkunud poolel oli lihtne lahendusprotsessi blokeerida. 2006. aastal volitas nõukogu Euroopa Komisjoni alustama Vahemere piirkonna partneritega läbirääkimisi, et kokku leppida kaubandusvaidluste lahendamise kord, mis on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskujul. Jordaaniaga sõlmitava kokkuleppe projekt parafeeriti 9. detsembril 2009.

Toetan vaidluste lahendamise korda ja loodan, et sel on heidutav, mitte repressiivne mõju. Samuti ootan, et Jordaania suudab seista vastu piirkonda mõjutavale ebastabiilsusele ning jääb mõõdukaks ja vastutustundlikuks partneriks, nagu ta on olnud kuningas Husseini ja kuningas Abdullah II valitsemisaegadel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Soovitus põhineb nõukogu otsuse eelnõul Euroopa Liidu ja Jordaania vahelise protokolli sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on rakendada Euroopa – Vahemere piirkonna lepingus sätestatud vaidluste lahendamise korda. Üldiselt ei ole riikidevaheliste kaubanduskonfliktide lahendamine diplomaatiliste vahendite abil alati soovitud tulemusi andnud. Seepärast alustasid EL ja tema Vahemere piirkonna partnerid, konkreetselt Jordaania, Euroopa – Vahemere piirkonna raames läbirääkimisi. Kokkuleppe projekt allkirjastati 9. detsembril 2009 Brüsselis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite konverentsil. Hääletan Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni projekti poolt, sest tean, et see parandab märkimisväärselt riikidevahelisi vabakaubandusega seotud sidemeid ning aitab suurendada poliitilist ja majanduslikku stabiilsust selles piirkonnas. Niisiis on mul hea meel uue lepingu üle ja ma loodan, et pärast selle jõustumist ei teki ELi või tema liikmesriikide ja Jordaania vahel mingeid lahkhelisid.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning nende riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingust, mille EL, kelle Lissaboni lepingul põhinev legitiimsus on kaheldav (ja igal juhul kahetsusväärne), sõlmib kuningas Abdullahi režiimiga, kes jätkab tärkava rahumeelse, reforme ja demokraatlikke vabadusi nõudva noorteliikumise vägivaldset mahasurumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning nende riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Nüüd väljapakutud kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingust, mille EL, kelle Lissaboni lepingul põhinev legitiimsus on kaheldav, sõlmib kuningas Abdullahi režiimiga, kes jätkab tärkava ja rahumeelse, reforme ja demokraatlikke vabadusi nõudva noorteliikumise vägivaldset mahasurumist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist tuleb hinnata positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Raportöör on seisukohal, et need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Minevik näitab meile, et diplomaatia ei ole eri vaidluste lahendamisel osutunud tõhusaks. Niisiis hindan vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga selles, et need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Tean, et esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskujul. Kahepoolsed kaubanduslepingud peaksid alati olema täielikus kooskõlas mitmepoolse kaubandussüsteemiga. Komisjonil tuleb tagada, et lepinguid tulemuslikult rakendataks. Lahendamata tülidel on negatiivne mõju ettevõtjatele. Seega hääletasin soovituse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Selle raportiga nõustub Euroopa Parlament vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomisega, sest sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad, kui peaks tekkima vajadus lahendada Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelisi lahkhelisid, mis tulenevad Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalastest sätetest. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus mõningad tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Sellise korra nõuetekohane rakendamine suurendaks meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel. Need tõsiasjad olidki minu poolthääle aluseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) ELi ja Jordaania vahelise lepingu sõlmimine, mille eesmärk on luua Euroopa – Vahemere piirkonna lepingute kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste lahendamise kord, sai minu poolthääle. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata või kus neid blokeeritakse. Loodetavasti suurendab vaidluste lahendamise ühtlustatud korra rakendamine ELi ja Jordaania kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust.

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingute raames lahendatakse kahe poole – Euroopa Liidu ja Jordaania – vahel tekkida võivaid kaubandusvaidlusi endiselt diplomaatiliste vahenditega. See ei ole ei tõhus ega läbipaistev, mistõttu hääletasin selle poolt, et sätestada vaidluste lahendamise ühtlustatud kord, sest see võimaldab mõlemal pool Vahemerd asuvatel osalistel kaubelda turvalisemates ja prognoositavamates oludes. Ühtlustatud kord põhineb lahendustel, mida Maailma Kaubandusorganisatsioon edendab oma vaidluste lahendamise käsitusleppes, ning ELi viimase aja kahepoolsetes kaubanduslepingutes sätestatud analoogilistel mehhanismidel.

Niisiis loob sellise korra lisamine üha suuremale hulgale lepingutele lõpuks võrdsed tingimused nii Euroopa ettevõtjate kui ka nende partnerite jaoks kolmandates riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Need läbirääkimised said alguse sellest, et tegelikult oli tegemist õigusaktidega reguleerimata valdkonnaga, mis tähendab, et ELi ja Vahemere maade vaheliste vaidluste lahendamiseks kord puudus. Vaidluste lahendamise kord on välja töötatud rahvusvaheliste ühtlustatud menetluste alusel. Et praegune meetod on tekitanud minevikus lahendamatuid probleeme, järgisin ma raportööri soovitust.

 
  
  

Soovitus: George Sabin Cutaş (A7-0066/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks tuleb kehtestada tõhus kord. Esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul ning vastab Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjadele ja menetlustele. See kord toob Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi kahepoolsetesse kaubandussidemetesse stabiilsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutele avaldavad suurt mõju riikide majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele, soodustades nendest tulenevaid lugematuid sotsiaalseid ja demokraatlikke kasutegureid. Seepärast on mul hea meel kõikide sellesuunaliste jõupingutuste üle. Võttes arvesse Euroopa ühenduste ja Maroko Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste puudulikku lahendamist, tunnistan, et diplomaatiliste vahendite abil selle piirkonnaga seoses loodud süsteem on ebatõhus. Seepärast möönan, et tuleb luua kord, mis võimaldab vahendeid lihtsalt ja tõhusalt kasutada. Niisiis olen päri nõukogu otsuse eelnõuga, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimist, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvestades, et kehtivad vaidluste lahendamise eeskirjad tuginevad diplomaatilistele vahenditele ja lepinguosaline, kes ei suuda oma kohustusi täita, võib neid kergesti blokeerida, arvan, et kõnealuse lepingu vastuvõtmine parandab Euroopa Liidu ja Maroko kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning seega toob kasu nii ettevõtetele kui ka tarbijatele. Lepingu vastuvõtmisega peetakse kinni 2010. aasta järgsest Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusalasest tegevuskavast.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Sarnaselt teiste lepingutega puudusid ka Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises lepingus konfliktide lahendamise meetmed, mis loomulikult muutis selle vähem usaldusväärseks ja vähendas lepinguosaliste ootusi seoses õiglaste lahenduste leidmisega vaidluse korral. Ma loodan, et kavandatud kord jõustub ja et see aitab tugevdada lepinguosaliste usaldust, ning et Maroko Kuningriik suudab jätkata reforme, mida alustas juba Hassan II ja jätkas Mohammed VI.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Soovitus põhineb nõukogu otsuse eelnõul Euroopa Liidu ja Maroko vahelise protokolli sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on rakendada Euroopa – Vahemere piirkonna lepingus sätestatud vaidluste lahendamise korda. Üldiselt ei ole riikidevaheliste kaubanduskonfliktide lahendamine diplomaatiliste vahendite abil alati soovitud tulemusi andnud. Seepärast alustasid EL ja tema Vahemere piirkonna partnerid, konkreetselt Maroko, Euroopa – Vahemere piirkonna raames läbirääkimisi. Kokkuleppe projekt allkirjastati 9. detsembril 2009 Brüsselis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite konverentsil ning kinnitati 7. märtsil 2010 peetud ELi ja Maroko tippkohtumisel. Hääletan Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni projekti poolt, sest tean, et see parandab märkimisväärselt riikidevahelisi vabakaubandusega seotud sidemeid ning aitab suurendada poliitilist ja majanduslikku stabiilsust selles piirkonnas. Niisiis on mul hea meel uue lepingu üle ja ma loodan, et pärast selle jõustumist ei teki ELi või tema liikmesriikide ja Maroko vahel mingeid lahkhelisid.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb vabakaubanduslepingust, mis sõlmitakse Marokoga – riigiga, kes jätkuvalt okupeerib Lääne-Saharat –, ning et kasutada ressursse, mis talle ei kuulu, ja neist tulu saada, rikub rahvusvahelist õigust ja jätab Lääne-Sahara elanikud ilma enesemääramisõigusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportis käsitletakse praeguse olukorra muutmist konfliktide lahendamise korra kehtestamisega. Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega.

Siiski kavandab komisjon nüüd „alternatiivset” mudelit, mis sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve.

Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb vabakaubanduslepingust, mis sõlmitakse Marokoga – riigiga, kes jätkuvalt okupeerib Lääne-Saharat –, ning et kasutada ressursse, mis talle ei kuulu, ja neist tulu saada, rikub Lääne-Sahara elanike õigusi ja jätab nad ilma enesemääramisõigusest. Seetõttu hääletasime me vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma toetan raportööri, kes teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament annaks sellele lepingule oma nõusoleku. Lahendamata tülidel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Tsiviilmässud araabia despootide vastu on sütitanud Vahemere teise kalda. Ilmselgelt ei ole see ELi jaoks piisav põhjus lõpetada edasiliikumine nendesamade despootidega kokku lepitud vabakaubanduspiirkonna kehtestamise poole. Me oleme andnud ilmekalt märku: EL ei soovi tekkida võivate araabia demokraatlike süsteemidega läbirääkimisi pidada. See on absurd. Mina hääletan vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Minevik näitab meile, et diplomaatia ei ole eri vaidluste lahendamisel osutunud tõhusaks. Niisiis hindan vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga selles, et need täiendused ELi ja Maroko vahelistele vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning see on ka samm edasi Euroopa ja Maroko vahelise toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Seni on üks diplomaatiliste teenistuste ülesandeid olnud tegutseda vahendajana Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga seotud vaidlustes. Nüüd on kavas võtta ELi tasandil kasutusele vaidluste lahendamise korrad ja aidata poliitiliselt ebastabiilsetel piirkondadel nagu Maroko rajada ühtne riik, mida iseloomustavad rahu, areng, õiglus, võrdsus, vabadus, pluralism, demokraatia ja vastastikune austus. Ma jäin hääletusel erapooletuks, sest raportöör ei ole kirjeldanud üksikasjalikult, kuidas me saame tagada nendest kordadest kinnipidamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult.(IT) ELi ja Maroko vaheline liberaliseerimisleping peaks olema kogu Põhja-Aafrika piirkonna arengu, stabiilsuse ja majanduse elavnemise sümbol. Euroopa Liit ei saa ega tohi kaotada võimalust täita oma osa uuendatud kaubanduspoliitika loomisel, mis suudab aidata neid riike, keda koormavad sotsiaalsed ja poliitilised rahutused, millel on rängad tagajärjed riikide majandusele ja sellest tulenevalt ka meie investeeringutele nendes piirkondades.

Tänase hääletusega sobiva ja tõhusa vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise üle saame suurema garantii selliste Euroopa investeeringute tagamisel Marokos, mis on majandusliku heaolu jaoks kogu piirkonnas keskse tähtsusega ja mis hõlmavad peaaegu kõiki sektoreid.

Tänane hääletus rõhutab ka liidu soovi vältida negatiivset mõju majandusele ja lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. See kaasneks valikuga protektsionistliku poliitika kasuks, mis seab jätkuvalt esikohale erihuvid, kui viivitatakse nende lepingute ratifitseerimisega, mis on olulised majanduslike valikute tasakaalustamiseks ja stabiliseerimiseks selles piirkonnas, mille vastu meie kaubanduskonkurendid, näiteks Hiina ja Lähis-Ida riigid, hakkavad juba huvi tundma.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raportiga kiidab Euroopa Parlament heaks vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise, millega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad ELi ja Maroko vahelistest Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks. Vaidluste lahendamine diplomaatilisel teel ei ole olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus mõningad tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Vaidluste lahendamisel esinevatel viivitustel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Esildatud vaidluste lahendamise korra mudel on välja töötatud Euroopa Liidu viimase aja lepingutes ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjade ja menetluste käsitusleppes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul. Komisjon peab tagama, et seda korda rakendatakse tõhusalt ja tulemuslikult. Eeltoodud põhjustel andsin resolutsioonile, millega kiidetakse lepingu sõlmimine heaks, oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) ELi ja Maroko Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimine, mille eesmärk on luua Euroopa – Vahemere piirkonna lepingute kaubandussätteid käsitlevate vaidluste lahendamise kord, sai minu poolthääle. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata või lahendusprotsess blokeeritakse. Loodan, et selle vaidluste lahendamise ühtlustatud korra rakendamine suurendab ELi ja Maroko Kuningriigi kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. 2006. aastal volitas nõukogu Euroopa Komisjoni alustama Vahemere piirkonna partneritega läbirääkimisi, et kokku leppida toimiv vaidluste lahendamise kord. Marokoga sõlmitava kokkuleppe projekt parafeeriti 9. detsembril 2009 Brüsselis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite konverentsil ning kinnitati 7. märtsil 2010 peetud ELi ja Maroko tippkohtumisel. Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist tuleb hinnata positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad.

 
  
  

Soovitus: Gianluca Susta (ALDE) (A7-0068/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Ma toetan seda, et Egiptusega luuakse vaidluste lahendamise ühtlustatud kord, mis võimaldab kõrvaldada puudused ja ummikseisud ning sõlmida kõnealuse riigiga lepingu projekt. See leping võib aidata suurendada Euroopa – Vahemere piirkonnas majanduslikku ja poliitilist stabiilsust, mis võimaldab luua rahul, õiglusel, vabadusel, pluralismil ja demokraatial põhineva tuleviku.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi vaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks tuleb kehtestada tõhus kord. Esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul ning vastab Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjadele ja menetlustele. Selle korraga toetatakse Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna toimimist, kuid põhiliselt toob see Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi kahepoolsetesse kaubandussidemetesse stabiilsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Gianluca Susta esildatud vaidluste lahendamise korra poolt. Olen täiesti nõus, et vaidluste lahendamise ühtlustatud korra nõuetekohane kohaldamine oleks samm edasi Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduse loomise ja tõhusa toimimise poole. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi võimaluse korral lahendatud üksnes diplomaatiliste kanalite kaudu. Selle asemel vajame me kindlat korda, sest kaubandusvaidlustega venitamine võib tuua kaasa kahjuliku mõju lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Võttes arvesse mõnes Põhja-Aafrika riigis toimuvat, ei ole kahtlustki, et tee majandusliku ja poliitilise stabiilsuse poole nendes piirkondades läheb muu hulgas hästitoimivate Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingute kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutele avaldavad suurt mõju riikide majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele, soodustades nendest tulenevaid lugematuid sotsiaalseid ja demokraatlikke kasutegureid. Seepärast on mul hea meel kõikide sellesuunaliste jõupingutuste üle. Võttes arvesse Euroopa ühenduste ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste puudulikku lahendamist, tunnistan, et diplomaatiliste vahendite abil selle piirkonnaga seoses loodud süsteem on ebatõhus. Seepärast möönan, et tuleb luua kord, mis võimaldab vahendeid lihtsalt ja tõhusalt kasutada. Niisiis olen päri nõukogu otsuse eelnõuga, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise lepingu sõlmimist, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Praegune olukord Egiptuses varjutab ehk vajadust jätkata selliste lepingute vastuvõtmisega. Sellest hoolimata peaks Egiptuse riik nüüd, kus sellised segased ja kindlusetud ajad, nagu Kairos hiljuti nähtud, läbi on, jälle asuma hoolikalt kõiki oma ülesandeid täitma. Nende hulka kuuluvad välissuhted, eriti Euroopa Liiduga, kes on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu partner. Kuigi oletatavad tulevased vaidlused ELiga on praegu tõenäoliselt Egiptuse väikseim mure, usun, et sellise korra vastuvõtmine, mis võimaldab nende lihtsat lahendamist mõlema poole kasuks, ei saa olla ebasoodne. Egiptus on Euroopa ja maailma ajalooga lahutamatult seotud. Loodan, et Egiptuse tulevik on sama suurepärane nagu tema minevik.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Soovitus põhineb nõukogu otsuse eelnõul Euroopa Liidu ja Egiptuse rahvavabariigi vahelise protokolli sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on rakendada vaidluste lahendamise korda. Ajal, mil Egiptus teeb esimesi samme demokraatliku riigikorra rakendamise poole, omandab see protokoll väga erilise tähenduse. Üldiselt ei ole riikidevaheliste kaubanduskonfliktide lahendamine diplomaatiliste vahendite abil alati soovitud tulemusi andnud. Seepärast alustasid EL ja tema Vahemere piirkonna partnerid, konkreetselt Egiptus, Euroopa – Vahemere piirkonna raames läbirääkimisi. Kokkuleppe projekt allkirjastati 27. aprillil 2010 Luxembourgis toimunud ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu kohtumisel. Hääletan Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni projekti poolt, sest tean, et see parandab märkimisväärselt riikidevahelisi vabakaubandusega seotud sidemeid ning aitab suurendada poliitilist ja majanduslikku stabiilsust selles piirkonnas. Niisiis on mul hea meel uue lepingu üle ja ma loodan, et pärast selle jõustumist ei teki ELi või tema liikmesriikide ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel mingeid lahkhelisid.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ja hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingu sõlmimisest ELi ja diktaator Mubaraki režiimi vahel. Egiptuse elanike ülestõus, millega nad toetavad demokraatlikke muudatusi ning riigi suveräänsuse kaitsmist välise sekkumise eest ja režiimi kokkumängu eest imperialismi huvidega selles piirkonnas, on hea märk, mis leiab loodetavasti lõpuks praktilise väljenduse seoses kõnealuse lepingu ja teiste lepingutega.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ja hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve.

Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingust, mille EL, kelle Lissaboni lepingul põhinev legitiimsus on kaheldav, sõlmib diktaator Mubaraki režiimiga. Egiptuse elanike ülestõus, millega nad toetavad demokraatlikke muudatusi ning riigi suveräänsuse kaitsmist välise sekkumise eest ja režiimi kokkumängu eest imperialismi huvidega selles piirkonnas, on hea märk, mis leiab loodetavasti lõpuks praktilise väljenduse seoses kõnealuse lepingu ja teiste lepingutega.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Arvan, et vaatamata ebakindlale olukorrale Egiptuses on Euroopa Parlamendil õigus jätkata selle lepingu heakskiitmisega, mis peaks muutma ettevõtete elu lihtsamaks, tegemata poliitilisi märkusi Egiptuse praeguse valitsuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Minevik näitab meile, et diplomaatia ei ole eri vaidluste lahendamisel osutunud tõhusaks. Niisiis hindan vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga selles, et need täiendused Euroopa ja Egiptuse vahelistele vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning see on ka samm edasi Euroopa ja Egiptuse vahelise toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Murphy (GUE/NGL), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti vastu, sest mul on tõsine mure seoses ELi majandusliku ja poliitilise suhtumisega Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga hõlmatud riikidesse. Vabakaubanduspiirkonna loomisel oleksid rängad tagajärjed piirkonna töörahvale. ELi enda andmete kohaselt on Egiptuses oodata pooleteise miljoni töökoha kadumist. Egiptuse rahva revolutsiooniliste liikumiste ja püüdluste keskmes on noorte kohutavad väljavaated ning viha korruptsiooni ja väiksearvulise diktaatorliku eliidi ohjeldamatu pillamise vastu. Vabakaubandusdoktriini jätkamine Euroopa suurettevõtluse ja rikka eliidi huvides tähendab sama olukorra jätkumist ja seetõttu tuleb see tagasi lükata. Läbirääkimisi kõnealuse kokkuleppe üle juhtisid need, kes esindasid Mubaraki diktaatorlikku režiimi, mille murrangulised revolutsioonilised sündmused kukutasid. Sõjaväe ladvik on aga tihedalt seotud endise režiimi majanduslike huvidega ega esinda töörahva õiguspäraseid nõudmisi ja püüdlusi. Kaubandussuhted peavad põhinema elanikkonna enamuse vajadustel, mitte käputäie eliidi ja ettevõtete ahnusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raportiga kiidab Euroopa Parlament heaks vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise, millega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad ELi ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelistest Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. Vaidluste lahendamine diplomaatilisel teel ei ole olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus mõningad tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Vaidluste lahendamisel esinevatel viivitustel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Esildatud vaidluste lahendamise korra mudel on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjade ja menetluste käsitusleppes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul. Komisjon peab tagama, et seda korda rakendatakse tõhusalt ja tulemuslikult. Eeltoodud põhjustel andsin resolutsioonile, millega kiidetakse lepingu sõlmimine heaks, oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) ELi ja Egiptuse vahelise lepingu sõlmimine, mille eesmärk on luua Euroopa – Vahemere piirkonna lepingute kaubandussätteid käsitlevate vaidluste lahendamise kord, sai minu poolthääle. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata või lahendusprotsess blokeeritakse. Loodan, et selle vaidluste lahendamise ühtlustatud korra rakendamine suurendab ELi ja Egiptuse kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust.

 
  
  

Soovitused: Emilio Menéndez del Valle (A7-0067/2011) – George Sabin Cutaş (A7-0066/2011) – Gianluca Susta (A7-0068/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletan kõnealuse soovituse poolt ja mulle teeb heameelt sellise vaidluste lahendamise korra loomine, millega nähtaks ette selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Samuti nõustun raportööriga selles, et täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles piirkonnas, millel on keskne tähtsus rahul põhineva ruumi loomise soodustamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel. Lahendamata tülidel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Lissaboni lepingu jõustumisega on välismaised otseinvesteeringud saanud ELi kaubanduspoliitika osaks ning kuuluvad seega liidu ainupädevusse. Ajal, mil välismaistel otseinvesteeringutel on tähtis osa riikide ja piirkondade majandusliku heaolu kindlustamisel, aitab hästi toimiv ja tulemuslik vaidluste lahendamise kord reguleerida ka selles valdkonnas tekkivaid tülisid.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Et vaidluste lahendamise eeskirjad põhinevad diplomaatilistel vahenditel ja on toonud kaasa olukorra, kus vaidlusi on võimalik kergesti blokeerida, väärib uus vaidluste lahendamise kord meie toetust. See kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingute ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni käsitusleppe eeskujul. Juba on olemas Jordaania, Maroko ja Egiptusega sõlmitavate lepingute projektid, mis hõlmavad ka kauplemist põllumajandustoodetega. Euroopa Parlamendi otsus neid lepinguid toetada teeb mulle heameelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletan resolutsiooni poolt, sest minu meelest on hädavajalik, et EL loob sobiva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise korra. 2006. aastal volitas nõukogu komisjoni alustama Vahemere piirkonna partneritega läbirääkimisi ja leping allkirjastati alles 2009. aastal.

Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomine peab lõppude lõpuks andma lihtsamad ja tõhusad vaidluste lahendamise menetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga, kes peab hädavajalikuks Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingute läbivaatamist, et aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles piirkonnas ning soodustada rahul ja arengul põhineva ruumi loomist. Esildatud meetod on välja töötatud Euroopa Liidu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni sõlmitud partnerluslepingutes sätestatud vaidluste lahendamise uusimate mehhanismide eeskujul. Loodan, et ajal, mil välismaistel otseinvesteeringutel on tähtis osa Euroopa Liidu liikmesriikide majandusliku heaolu kindlustamisel, aitab tulemuslik vaidluste lahendamise kord reguleerida ka selles valdkonnas tekkivaid tülisid.

 
  
  

Soovitus: Ryszard Antoni Legutko (A7-0063/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletan raporti poolt ja rõhutaksin, et see on oluline samm ELi ja Ukraina vaheliste läbirääkimiste jätkamisel, et luua tingimused, mis võimaldavad Ukrainal tulevikus täielikult ELiga ühineda.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Euroopa naabruspoliitika rakendamisega antakse partnerriikidele järk-järgult võimalus osaleda teatavates liidu programmides ja ametite tegevuses. See on üks paljudest meetmetest, mille eesmärk on edendada reforme, ajakohastamist ja üleminekut Euroopa Liidu naaberriikides. Euroopa Liidu Nõukogu rõhutas 2007. aasta juunis taas, kui oluline on Euroopa naabruspoliitika, ning seepärast loob see protokoll Ukrainale tingimused osalemiseks olulistes ELi programmides ja kasu saamiseks ELi parimatest tavadest, mis soodustavad demokraatlike protsesside arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin meie raportööri ettepaneku poolt. Usun, et mõlemad pooled saavad kasu, kui selle protokolli kohaseid kohustusi täidetakse. Euroopa Liit saab kindla, stabiilse ja demokraatliku partneri oma idapiiril, samal ajal kui Ukraina kodanikud saavad mõnevõrra selgema Euroopa väljavaate.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (ECR) , kirjalikult.(PT) Olen alates oma töö algusest Euroopa Parlamendis toetanud jõuliselt Ukraina ELi-suunalisi püüdlusi. Ukraina on üks olulisemaid Poola idapoliitika partnereid. Pealegi valmistub minu riik koos Ukrainaga võõrustama jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi. Liidu välispoliitika eesmärkide saavutamiseks ja ka julgeolekualaste põhjuste pärast on väga oluline, et kogu EL tõhustaks koostööd Ukrainaga. Ma pean Ukraina tärkava demokraatia toetamist üheks meie tähtsamaks kohustuseks. Seepärast olen selle poolt, et kiirendada läbirääkimisi vabakaubanduspiirkonna üle ja Ukraina võimalikult laialdase osalemise üle liidu programmides. Hääletasin resolutsiooni poolt ning väljendasin sellega nõusolekut Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) Kõnealune protokoll hõlmab raamlepingut Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. Protokollis sisalduvad tüüpsätted, mis on mõeldud kohaldamiseks kõigi Euroopa naabruspoliitika partnerriikide suhtes, kellega sellised protokollid sõlmitakse. Minu arvates teeb Ukraina vajalikke jõupingutusi ja ma toetan selle lepingu sõlmimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Andsin oma poolthääle seadusandlikule resolutsioonile, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi nõusolekut nõukogu otsuse eelnõuga, mille alusel lisandub ELi-Ukraina partnerlus- ja koostöölepingule lisaprotokoll. Selle protokolli alusel antakse Ukrainale võimalus osaleda ettevõtete ja ettevõtluse, energeetika ning info- ja sidetehnoloogiaga seotud ELi programmides. Lepingu kohaselt peab Ukraina tegema ELi üldeelarvesse rahalise sissemakse vastavalt sellele, millistes programmides ta osaleda kavatseb, ja EL tagab omakorda, et neid programme kontrollivad ja auditeerivad ELi institutsioonid. Ma olen ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni aseesimees ja olen veendunud, et kõnealuse protokolli sõlmimine annab Ukrainale rohkem võimalusi oma poliitika ühitamiseks põhimõtete, standardite ja normidega, mida EL neis valdkondades järgib.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu ja Ukraina suhetes on olnud edusamme ja tagasilööke, mille on vahel tinginud selle riigi strateegiline kaugenemine naaberriigist Venemaast või lähenemine sellele. 18. juunil 2007 andis nõukogu komisjonile suunised läbirääkimiste pidamiseks raamlepingute üle Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukrainaga nende riikide ELi programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. Usun, et eelnimetatud lepingu sõlmimine on positiivne, sest selgelt tuleb sätestada raamistik, milles Ukraina Euroopa programmides osaleb. See aitab parandada Ukraina ja ELi suhteid.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa naabruspoliitikas on sätestatud Euroopa Liidu programmide järkjärguline avamine naaberriikide osalusele eesmärgiga edendada reformimist, ajakohastamist ja sageli nende demokratiseerimist. Nõukogu võttis 5. märtsil 2007 sellisel kujul vastu üldise lähenemisviisi, mille eesmärk on „võimaldada naabruspoliitika partnerriikidel osaleda ühenduse ametite töös ja ühenduse programmides”. Selle lähenemisviisi põhjal alustas komisjon läbirääkimisi raamlepingute üle naaberriikide, sealhulgas Ukrainaga. Dokumendid on välja töötatud ja valmis esitamiseks Euroopa Parlamendi heakskiidu saamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu tingimustele. Annan poolthääle sellele partnerlus- ja koostöölepingule, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahel ja milles käsitletakse Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid, ning väljendan selle üle heameelt, sest see on veel üks samm ühisturu loomise aluseks olnud eesmärkide järgimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult.(PT) Meie jaoks tekitab kõnealuse lepingu sõlmimine mitmeid küsimusi, arvestades esitatud ettepaneku äärmiselt ebamäärast laadi. Mainitakse programme, kuid meile pole öeldud, millistes programmides Ukraina osaleda suudab, millises vormis see osalemine toimub või millised on selle finantstingimused või -mõjud. Tuuakse välja saadav kasu, selgitamata, kust see tuleb.

Usume, et väljakuulutatud eesmärkidega lepingute kehtestamine peaks põhinema riikide ja nende rahvaste suveräänsuse austamisel, vastastikusel huvil, lähimusel ja koostööl, võttes arvesse iga riigi eripära; et need peaksid hindama, mida igaüks lepingule majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest vaatenurgast kaasa võib tuua. Meil polegi selle raporti kohta midagi rohkemat öelda kui seda, et on kahetsusväärne, et selles nõustutakse sõlmima protokolli, mille täpset sisu ja mõju ei võimaldata meil teada saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Meie jaoks tekitab kõnealuse lepingu sõlmimine mitmeid küsimusi, arvestades meie ees oleva ettepaneku äärmiselt ebamäärast laadi. Mainitakse programme, kuid meile pole öeldud, millistes programmides Ukraina osaleda suudab, millises vormis see osalemine toimub või millised on selle finantsmõjud. Mainitakse osalemist reguleerivaid üldpõhimõtteid, kuid neid ei ole täpsustatud. Mainitakse saadavat kasu, ilma et raportis selgitataks, kust see võiks tulla.

Usume, et suveräänsete riikidega lepingute sõlmimisel on siiski oluline tugineda riigi ja selle rahva suveräänsuse austamisele, vastastikusele huvile, lähimusele ja koostööle, võttes arvesse iga riigi eripära, ning hindamisele, mida igaüks lepingule majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest vaatenurgast kaasa võib tuua.

On kahetsusväärne, et oleme hääletanud raporti poolt, milles nõustutakse protokolli sõlmimisega, ilma et antaks peaaegu mingitki teavet selle sisu ja mõju kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin oma poolthääle resolutsioonile, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi nõusolekut nõukogu otsuse eelnõuga, mille alusel lisandub ELi-Ukraina partnerlus- ja koostöölepingule lisaprotokoll. Ukrainale antakse võimalus osaleda ettevõtete ja ettevõtluse, energeetika ning info- ja sidetehnoloogiaga seotud ELi programmides. Ukraina peab tegema ELi üldeelarvesse rahalise sissemakse vastavalt sellele, millistes programmides ta osaleda kavatseb, ja EL tagab omakorda, et neid programme kontrollivad ja auditeerivad ELi institutsioonid. See partnerlus- ja koostööpoliitika annab Ukrainale rohkem võimalusi oma poliitika ühitamiseks põhimõtetega, mida EL neis valdkondades järgib.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – See tehniline raport, milles kiidetakse heaks Ukraina osalemine Euroopa Liidu programmides, sai minu poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) Ma andsin poolthääle resolutsiooni projektile, milles käsitletakse nõukogu otsust sõlmida Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline raamleping Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. See dokument kuulub Euroopa naabruspoliitika raamesse, ent vastab ka Ukraina soovile osaleda rohkem praegustes ja tulevastes ELi programmides. Lisaks saab Ukraina taotleda liidult abi osalemiseks mõnes konkreetses programmis vastavalt üldsätetele Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta või mõnele teisele sarnasele eeskirjale, milles on sätestatud välisabi. See võib anda ka uusi väljavaateid Rumeenia suhetele Ukrainaga. Me peame arendama neid sidemeid pragmaatiliselt, et kodanikud saaksid meie poliitilistest otsustest vahetut kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi ja Ukraina suhetes on kaua aega tõuse ja mõõnu olnud. Enamiku sellest ajast on neid meeleolusid tinginud Ukraina kaugenemine oma naaberriigist Venemaast või lähenemine sellele. Kõnealune protokoll aitab luua selge raamistiku Ukraina osalemiseks erinevates Euroopa programmides, et ELi ja Ukraina suhetes ei oleks tulevikus neid tõuse ega mõõnu, mida need seni on pidanud läbi tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Ukraina osalemine Euroopa Liidu programmides kujutab endast olulist sammu nii Ukraina kui ka ELi jaoks. See aitab edendada teadus- ja uurimisalast vahetust. Laiendatakse tudengiprogramme ja mõlemad pooled saavad rahalist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Ukraina geograafiline asukoht on oluline tegur ja see on ka ELile suureks eeliseks, sest võimaldab ELil parandada sidemeid teiste Ida-Euroopa riikidega. Seepärast olen mina selle projekti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle soovitusele lubada Ukrainal osaleda praegustes ja tulevikus loodavates ELi programmides sellistes valdkondades nagu ettevõtlus, energeetika, tehnoloogia ja side. Kõnealune leping kiirendab Ukrainas avaliku halduse reformi ja riigi majanduse eri valdkondade ühitamist ELi õigusaktide, standardite ja hea tava näidetega. Vastutasuks programmidesse tehtavate rahaliste sissemaksete eest saab Ukraina õiguse osaleda vaatlejana ELi programme kooskõlastavates komisjonides. Ukraina väljapakutud programmialgatusi võetakse arvesse samamoodi nagu ELi liikmesriikide väljapakutud algatusi. See võimaldab Ukrainal ELile järk-järgult lähemale tulla.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja Ukraina suhetes on olnud tõuse ja mõõnu. 18. juunil 2007 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi raamlepingute üle Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukrainaga nende riikide ELi programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. Hädavajalik on kehtestada Ukraina osalemiseks Euroopa programmides selge ja täpne õiguslik raamistik, aidates nii parandada tema suhteid ELiga. Seepärast andsin ma poolthääle nõukogu otsuse eelnõule partnerlus- ja koostöölepingu (millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahel) protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist raamlepingut Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sõlmimise kohta

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13604/2010), võttes arvesse 14. juunil 1994. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu (millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel) protokolli eelnõu, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist raamlepingut Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (13962/2010), võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 114, 168, 169, 172, artikli 173 lõikele 3, artiklitele 188 ja 192 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0401/2010), võttes arvesse parlamendi kodukorra artiklit 81, artikli 90 lõiget 8 ja artikli 46 lõiget 1, ning võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0063/2011), oleme protokolli sõlmimisega nõus.

 
  
MPphoto
 
 

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide osalemine ELi programmides ja ametites on üks kõnealuste riikide ja ELi koostöö kõige erilisemaid vorme. Me peaksime püüdma tagada, et pakutavad programmid annavad suurima võimaliku toetuse reformidele, mida nendes riikides läbi viiakse, et neid liidule lähemale tuua.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Assotsieerimislepingu sõlmimist käsitlevate Ukraina ja ELi läbirääkimiste 18. voor toimub sel nädalal Brüsselis. Protsess on võtnud liiga kaua aega. On aeg leping sõlmida, sest see on nii ELi kui ka Ukraina huvides. 46miljonilise rahvaarvuga Ukraina vajab piirkonna stabiilsust. Ukraina on viimastel aastatel muutunud poliitiliseks jalgpalliväljakuks, Ukrainat ei tohi sundida valima Venemaa ja lääne vahel. ELi liikmesriikide, eriti Leedu jaoks on oluline püüelda tihedama koostöö poole oma idanaabritega, isegi kui mõned lahkarvamused jäävad. Eduka assotsieerimislepingu sõlmimine toetaks ajakohastamist ja reforme Ukrainas ja aitaks Ukrainal ELi standarditele lähemale jõuda.

Mis puudutab läbirääkimisi vabakaubanduspiirkonna üle, siis peame püüdma saavutada kokkuleppeid tariifiettepanekute, energia maksustamise menetluste ja säästva arengu kohta. Samuti on ülioluline vabastada piirangutest inimeste liikumine. Leedulased mäletavad ikka veel kogetud reisipiiranguid. Me teame, mida tähendab elada Euroopa välispiiril. On oluline, et viisavaba reisimise küsimus oleks esmatähtsal kohal.

 
  
  

Raport: Carmen Fraga Estévez (A7-0057/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletan raporti poolt, sest sellest mõjutatud piirkondade huvides on kehtestada õiguslik alus ELi ja Gröönimaa vahelisele kaubandusele, antud juhul tulla ELi siseturu eeskirjade kaitse alla.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult.(IT) 2010. aastal esitas komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu ELi eeskirjad kalandustoodete importimise kohta, kasutades õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 203. Ma nõustun tõlgendusega, et seda tegevust tuleks reguleerida õiguslikul alusel, mida pakub artikkel 43 koos artikli 204 sätetega, sest see võimaldab läbivaatamist seadusandliku tavamenetluse teel.

Ainuüksi 2007. aastal tuli peaaegu 87% Gröönimaalt eksporditud kalandustoodetest Euroopa Liitu. Seepärast ei tohi üldeeskirjade kehtestamist Gröönimaalt pärit kalandustoodetega kauplemisele ja nende importimisele jätta täielikult komisjoni ja nõukogu hoolde, kuna see oleks vastuolus Lissaboni lepingu sätetega. Seetõttu usun ma, et parlament peaks oma hääle nii olulises valdkonnas kuuldavaks tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile kalandustoodete importimise kohta Gröönimaalt, mille eesmärk on kohaldada selle impordi suhtes siseturu eeskirju, kui Gröönimaa kohustub võtma üle Euroopa õigusaktid, eriti loomatervist ja toiduohutust käsitlevad õigusaktid. Usun siiski, et ettepaneku õiguslikku alust tuleks kohandada nii, et see tekst võtaks pigem määruse kui nõukogu otsuse kuju.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kõnealuses ettepanekus sätestatakse ELi ja Gröönimaa vahelist kalandustoodete, muu hulgas elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaadustega kauplemist käsitlevad üldeeskirjad. Liikmesriigid peaksid lubama Gröönimaalt pärit toodete importimist kooskõlas siseturgu käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega. Toodete importimisele Euroopa Liitu kohaldatakse mitmeid tingimusi, mille hulgas on ka loomatervist ja toiduohutust käsitlevates liidu õigusaktides kehtestatud asjakohaste eeskirjade tõhus ülevõtmine ja kohaldamine. Nagu raportöör, usun ka mina, et esildatud tekst tuleks võtta vastu, kasutades seadusandlikku tavamenetlust, ja et parlament peaks tulevikus sarnaste juhtumite puhul kasutama oma seadusandlikke õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Gröönimaa koguekspordist umbes 82% moodustava kalandustoodete ekspordi kogumaht oli 2007. aastal 255 miljonit eurot. Suurem osa sellest (87%) läks ELi, sellest omakorda 97% Taanisse. Õiguskomisjon võttis ühehäälselt vastu arvamuse, millega toetati taotlust märkida kavandatava õigusakti õiguslikuks aluseks komisjoni valitud õigusliku aluse – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 203 – asemel selle lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel. Seda arvesse võttes on niisiis kõne all õiguslik küsimus, mitte resolutsiooni ettepaneku sisu, ja arvestades saavutatud üksmeelt, olen selle vastuvõtmisega nõus.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Kõnealust raportit ümbritsev suur arutelu on selle põhjusega võrreldes kõrvaline küsimus. Eelkõige väljendas Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon mittenõustumist komisjoni poolt kõnealuse ettepaneku esitamiseks valitud õigusliku alusega: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 203, milles on sätestatud, et nõukogu vaatab pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga läbi „sätted, mis käsitlevad maade ja territooriumide liiduga assotsieerimise üksikasjalikke eeskirju ja menetlusi”. Kalanduskomisjon oli seisukohal, et selle õiguslikuks aluseks tuleb kinnitada ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, milles viidatakse seadusandlikule tavamenetlusele või kaasseadusandlusele, ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.

Seda seisukohta toetas õiguskomisjoni arvamus. Kõrvale jääb oluline küsimus, mis peaks põhialusena moodustama raporti sisu: kalandustoodete Gröönimaalt ELi eksportimise suhtes kohaldatavate eeskirjade määratlemine. Gröönimaa peamised kalandustoodete ekspordiartiklid on süvameregarneelid (59%), süvalest (23%), tursk (9,5%), krabid (1,9%), kammkarbid (1,4%) ja kalamari (1,3%).

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Andsin poolthääle Carmen Fraga Estéveze raportile, milles lubatakse Gröönimaal oma kalandustooteid ELi eksportida hoolimata sellest, et Gröönimaa ei ole ELi liige. Kui Gröönimaa saavutas märkimisväärse kohaliku valitsemise õiguse ja otsustas EÜst lahkuda, pidid nad väljaastumise üle läbirääkimisi pidama. See pretsedent paljastab valeväited, nagu nõuaks ELi sisemine laienemine, et uued sõltumatud ELi riigid peaksid uuesti liikmesust taotlema.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin poolthääle raportile ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse eeskirjad kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaaduste importimiseks Gröönimaalt Euroopa Liitu Gröönimaa koguekspordist umbes 82% moodustava kalandustoodete ekspordi kogumaht oli 2007. aastal 255 miljonit eurot, millest suurem osa (87%) läks ELi, sellest omakorda 97% Taanisse. Gröönimaa peamised kalandustoodete ekspordiartiklid on süvameregarneelid (59%), süvalest (23%), tursk (9,5%), krabid (1,9%), kammkarbid (1,4%) ja kalamari (1,3%). See otsus hõlmab õigusliku raamistiku muutmist, nii et nõukogu otsusest saab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Gröönimaa ja Euroopa Liidu vaheline kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaadustega kauplemine kooskõlas liidu õigusaktides sätestatud eeskirjade ja muude tingimustega on täiesti vastuvõetav. Seepärast ei ole mingit põhjust lepingu sisule vastu olla. Nimetatud toodete import täiendab liidusisest kauplemist teretulnud viisil.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) ELi ja Gröönimaa kaubandussuhted on mõne aasta jooksul olnud märkimisväärsed. Tõepoolest, alates 2007. aastast on Gröönimaa eksportinud 82% oma kalandustoodetest, neist 87% tuleb Euroopa Liitu. Seepärast võime öelda, et see on Gröönimaa jaoks oluline ressurss lisaks sellele, mida Euroopa pakub rahalise toetusena vastutasuks oma püügiõiguste säilitamise eest Gröönimaa vetes. 26. aprillil 2010. aastal palus Euroopa Parlament õiguskomisjonilt arvamust, et määrata kindlaks õiguslik alus, millele rajada lepingud Gröönimaaga. Õiguskomisjon toetas hiljuti parlamenti ja kinnitas, et lepingute kehtiv õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikes 2 ja artiklis 204.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle kõnealusele ettepanekule, milles sätestatakse eeskirjad kalandustoodete ja teiste meresaaduste importimiseks Gröönimaalt ELi. Gröönimaal ja Euroopa Liidul on kavas sõlmida nende toodete kohta sanitaarkokkulepe, mille eesmärk on võimaldada Gröönimaal kaubelda ELiga nende kaupadega siseturu eeskirjade alusel, tingimusel, et Gröönimaa võtab üle kalandustooteid käsitlevad ELi sanitaareeskirjad ja loomatervishoiu eeskirjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi ja Gröönimaa vahelist kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaadustega kauplemist käsitlevate eeskirjade kehtestamise korral on import Gröönimaalt ELi õigusaktidega kooskõlas. Toodete importimisele Euroopa Liitu tuleb kohaldada loomatervist ja toiduohutust käsitlevates liidu õigusaktides kehtestatud asjakohaseid eeskirju. Seepärast on selle raporti vastuvõtmine oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – On teada, et Gröönimaal ja Euroopa Liidul on kavas sõlmida sanitaarkokkulepe inimtoiduks mõeldud kalade ja kalandustoodete kohta. Sellise kokkuleppe eesmärk oleks võimaldada Gröönimaal kaubelda liiduga nende kaupadega siseturu eeskirjade alusel, tingimusel, et Gröönimaa võtab üle kalandustooteid käsitlevad ELi sanitaareeskirjad ja vajaduse korral ka loomatervishoiu eeskirjad. Ma toetan seda kokkulepet ja andsin poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) 26. aprillil 2010 konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga kõnealuse ettepaneku üle Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 203 sätestatud nõuandemenetluse alusel. Kalanduskomisjon ja Euroopa Parlamendi õigusteenistus väljendasid tõsist kahtlust komisjoni valitud õigusliku aluse, s.t ELi toimimise lepingu artikli 203 suhtes ning tegid ettepaneku märkida õigeks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.

Komisjoni eelnõu muudeti kooskõlas raportiga, mida praegu hääletatakse, järgides õiguskomisjoni soovitusi.

See raport väärib minu poolthäält, sest on ülimalt soovitatav, et see võetaks vastu nüüd, esimesel lugemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Gröönimaa koguekspordist umbes 82% moodustava kalandustoodete ekspordi kogumaht oli 2007. aastal 1,9 miljardit Taani krooni (255 miljonit eurot), millest suurem osa (87%) läks ELi, sellest omakorda 97% Taanisse. Gröönimaa peamised kalandustoodete ekspordiartiklid on süvameregarneelid (59%), süvalest (23%), tursk (9,5%), krabid (1,9%), kammkarbid (1,4%) ja kalamari (1,3%).

26. aprillil 2010 konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga kõnealuse ettepaneku üle Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 203 sätestatud nõuandemenetluse alusel. Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon ja õigusteenistus väljendasid tõsist kahtlust komisjoni valitud õigusliku aluse, s.t ELi toimimise lepingu artikli 203 suhtes, ning tegid ettepaneku märkida õigeks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.

Kalanduskomisjon palus õiguskomisjonil avaldada oma arvamust esitatud õigusliku aluse kohta. 28. oktoobril 2010. aastal võttis õiguskomisjon oma koosolekul ühehäälselt vastu arvamuse, millega toetati täielikult taotlust märkida kavandatava õigusakti õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Praegu kehtib ELi ja Gröönimaa vahel erikokkulepe, millega EL säilitab püügiõigused Gröönimaa vetes, pakkudes vastutasuks rahalist toetust.

Endine Taani koloonia Gröönimaa sai täieliku iseseisvuse 1985. aastal, säilitades samas sidemed Euroopa Liidu kui ühe oma ülemereterritooriumiga. Ainuüksi 2007. aastal moodustasid 82% Gröönimaa ekspordist kalandustooted ja 87% neist tuli Euroopa Liitu.

26. aprillil 2010. aastal väljendasid Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon ja õigusteenistus kahtlusi komisjoni poolt kokkuleppe koostamiseks valitud õigusliku aluse suhtes. Loodan, et hääletatud kokkuleppe tulemusel laieneb kalandustooted käsitlevate ELi-siseste eeskirjade kohaldamisala Gröönimaalt pärit kalandustoodetele. Samal ajal tuleb alati täita kehtivaid Euroopa eeskirju loomatervise ja toiduohutuse kohta kalandustööstuses.

 
  
  

Raport: Sylvie Guillaume (A7-0085/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Ma nõustun raportis sätestatud seisukohaga, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi, ning ka sellepärast, et kõnealuse raporti puhul on tegemist ainult kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Andsin poolthääle kõnealusele resolutsioonile liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist alustati pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aasta mais, ent vaatamata viimase kümne aasta jooksul tehtud jõupingutustele varjupaigaküsimustes ühtlustatuma lähenemisviisi saavutamiseks, esineb siseriiklike sätete ja nende kohaldamise vahel siiski suuri erinevusi. Nõustun arvamusega, et olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda rangete nõuete kohaselt, mis on ühetaolised kogu Euroopa Liidus. Seepärast on üksnes õigusaktide ühtlustamine kõnealuses valdkonnas ebapiisav ning seda peab toetama liikmesriikide tõhusam praktiline koostöö. On selge, et nende eesmärkide saavutamiseks on viivitamata vaja vastu võtta reforme, et ELi liikmesriikides varjupaika taotlevatele inimestele oleks tagatud tõhus kaitse. Hääletades kõnealuse resolutsiooni poolt, aitame meie, Euroopa Parlamendi liikmed, kaasa õiglase ja tõhusa Euroopa varjupaigapoliitika loomisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult.(BG) Minu arvates on ettepanekud vasturääkivad. Ühelt poolt on nende eesmärk saavutada suurem ühtlustatus, parandada rahvusvahelise kaitse nõudeid ning tõhustada varjupaigamenetlusi ja parandada nende kvaliteeti. Teiselt poolt toovad need kaasa põhjendamatu halduskoormuse, lihtsustatud kohtumenetluste tõttu on palju tõenäolisem, et kohtud teevad tormakaid otsuseid, eri inimrühmi võidakse põhjuseta erinevalt kohelda ja liikmesriikide suveräänsust võidakse suuresti piirata. Kaaludes ettepanekute poolt- ja vastuargumente, jäin hääletusel erapooletuks, sest kummagi kasuks neist pole argumendid veenvamad.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Üks Euroopa Liidu peamisi eesmärke varjupaigavaldkonnas on luua 2012. aastaks ühine kaitse- ja solidaarsusala, mis põhineb ühisel varjupaigamenetlusel. Vaatamata viimase kümne aasta jooksul tehtud jõupingutustele varjupaigaküsimustes ühtlustatuma lähenemisviisi saavutamiseks, esineb siseriiklike sätete ja nende kohaldamise vahel siiski suuri erinevusi. Olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda samamoodi, võttes arvesse kogu Euroopa Liidus kohaldatavaid ühiseid nõudeid. Tugeva Euroopa õigusliku raamistiku vastuvõtmine on vältimatu tingimus, kui liit soovib kehtestada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi piisaval ja tõhusal viisil. Seega saab ühise varjupaigasüsteemini jõuda üksnes menetlusi ja nendega seotud tagatisi täiustades ja ühtlustades. Lisaks on menetluste direktiivi põhjalik läbivaatamine hädavajalik, et tagada menetluste kättesaadavus, õiglus ja tõhusus, mis on nii varjupaigataotlejate kui ka liikmesriikide huvides. Tahaksin rõhutada, et komisjoni uus läbivaadatud direktiivi ettepanek aitab saavutada suuremat ühtlustatust, parandada rahvusvahelise kaitse nõudeid ning tõhustada varjupaigamenetlusi ja parandada nende kvaliteeti.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu, kirjalikult. (RO) Vaatamata viimase kümne aasta jooksul tehtud jõupingutustele varjupaigaküsimustes ühtlustatuma lähenemisviisi saavutamiseks, esineb siseriiklike sätete ja nende kohaldamise vahel siiski suuri erinevusi. Sellised erinevused ei ole kooskõlas Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga ja takistavad selle arengut. Need erinevused on vastuolus Dublini süsteemi ühe nurgakiviga, milleks on eeldus, et liikmesriikide varjupaigasüsteemid on võrreldavad. Olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kaitsta ühetaoliselt kõrgel tasemel kogu liidus.

Kuigi õigusaktide ühtlustamisest ei piisa erinevuste vähendamiseks, vaid sellega peab kaasnema liikmesriikide tõhusam praktiline koostöö, on tugeva Euroopa õigusliku raamistiku vastuvõtmine vältimatu eeltingimus asjakohase ja tõhusa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisele, mida liit on korduvalt teha lubanud. Komisjoni ettepanekuga parandatakse vead, mis tehti minevikus, kui eelmine varjupaigaküsimuste käsitlemise viis põhjustas tõsiseid puudusi seoses varjupaigataotlejate menetlustagatistega.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bufton, David Campbell Bannerman ja Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvusparteisse kuuluvad parlamendiliikmed jäid selle raporti muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks. See ei olnud tingitud meie ükskõiksusest, vaid pigem asjaolust, et kõnealune raport on Lissaboni lepingu kohase ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika edasiarendus. Euroopa rahvad ei taha Lissaboni lepingut ega ühist sisserände- ja varjupaigapoliitikat, mistõttu neile keelati referendum Lissaboni lepingu üle. Muudatusettepanekute hääletamisega oleks kaasnenud kehtiva ELi õiguse (mida me samuti ei taha) heakskiitmine ja juuksekarva lõhkiajamine otsustamisel, millised õigusaktid on teistest halvemad. Seepärast jäid Ühendkuningriigi Iseseisvusparteisse kuuluvad parlamendiliikmed muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks, ent raportile tervikuna hääletasid kindlalt vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle resolutsioonile, mille eesmärk on ühtlustada erinevaid riiklikke süsteeme, kaitsta samal ajal paremini taotlejate õigusi ja parandada menetluste kvaliteeti. Selles resolutsioonis nähakse ette õigusabi kohe menetluse algusest saadik, võttes paremini arvesse selliste haavatavate taotlejate nagu saatjata alaealiste eripära. Mul on siiski kahju, et täiskogu istungi hääletuse puhul keskendusid Euroopa parempoolsed kiirendatud menetlustele, mis põhinevad arvamusel, et kõik varjupaigataotlejad on potentsiaalsed petturid. Kahetsen, et need muudatusettepanekud vastu võeti, sest see varjupaigaväljavaade on täiesti ebaproportsionaalne.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvusparteisse kuuluva parlamendiliikmena olen ma vastu igasugusele ELi sekkumisele Ühendkuningriigi varjupaigasüsteemi ja igasugusele sellega seotud direktiivile, millega surutaks Ühendkuningriigile ELi eeskirju peale. Niisiis jäin kõigi muudatusettepanekute hääletamisel erapooletuks, sest ma ei nõustu isegi nendega, mida võib kasulikeks pidada. See on ainult Ühendkuningriigi enda asi. Seepärast hääletasin muudetud ettepaneku ja seadusandliku resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult.(PT) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisel on viimase kümne aasta jooksul tehtud tohutuid edusamme. Siiski on siseriiklike õigusnormide ja nende kohaldamise viisi vahel veel suuri erinevusi, millest tuleb üle saada, kui me tahame määrata 2012. aastaks kindlaks ühise kaitse- ja solidaarsusala, mis muu hulgas põhineb ühisel varjupaigamenetlusel.

Suur eesmärk on see, et olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda rangete nõuete kohaselt, mis on ühetaolised kogu Euroopa Liidus. Seepärast on menetluste direktiivi põhjalik läbivaatamine hädavajalik, et tagada menetluste kättesaadavus, õiglus ja tõhusus. Komisjoni algatus on üldiselt positiivne, sest see võimaldab suuremat sidusust ja ühtlustatust, parandab rahvusvahelise kaitse nõudeid ning tõhustab menetlusprotsessi ja parandab selle kvaliteeti.

Tunnustaksin raportööri tema töö ja pühendumuse eest, kuid mul on kahju, et mõned tema ettepanekud läksid natuke liiga kaugele, mistõttu osutus võimatuks sõlmida nõukoguga kokkulepe selle algatuse kohta, mis paistab varjupaigamenetluste tõhustamiseks ja kuritarvitamise ärahoidmiseks nii hädavajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult.(FR) Sylvie Guillaume’i raport kujutab endast olulist edusammu 2012. aastaks kavandatud, varjupaika ja taotlejate kaitset käsitlevate ELi eeskirjade läbivaatamise poole. Võttes arvesse kohutavaid tragöödiaid, nagu ühe Liibüa laeva hiljutine põhjaminek Lampedusa saare lähedal, on see läbivaatamine hädavajalik, eelkõige arvestades, et taotleja võimalused varjupaika saada võivad liikmesriigiti suuresti erineda. Selle tekstiga kutsume me Euroopa Komisjoni üles lisama kavandatud läbivaatamisel õiguse tasuta õigusabile menetluse algusest peale, haavatavate taotlejate, nagu saatjata alaealiste parema arvessevõtmise ja edasikaebamise tähtaja raamistiku. Ühest on mul siiski kahju: et Euroopa parempoolsed võtsid vastu kiirendatud menetluste karmistamise, mis põhineb arvamusel, et varjupaigataotlejad on eelkõige potentsiaalsed petturid, ja mis piirab nende õigusi. Sylvie Guillaume’i raporti vastuvõtmine on siiski nõukogule ja komisjonile selge märguanne, et nad peavad töötama selle nimel, et tagada kõigile Euroopa varjupaigataotlejatele inimväärsed ja õiglased tingimused ning menetlused.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest leian, et need meetmed aitavad luua Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, mis on õiglane ja tõhus. Kõnealused meetmed mõjutavad otseselt kõiki, kes vajavad kaitset, aga ka Euroopa Liidu võimet arendada välja ja luua tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit ja liikmesriigid on kaua aega Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamise nimel tööd teinud. Lihtne on mõista selle tööga kaasnevat tundlikkust ja keerukust, sest see küsimus puudutab väga sügavalt riikide pädevust seoses välismaalastega. Komisjon on siiski esitanud parlamendile ja nõukogule ettepanekud, et anda tuvastatud probleemidele sobivad lahendused. Komisjoni 21. oktoobril 2009. aastal esildatud menetluste direktiivi ümbersõnastamine on osa sellest parandusprotsessist. Vaatamata juba läbitud teele oleme endiselt kaugel ühtlustamisest, mida paljud meist tahavad saavutada. Menetluste ja tagatiste suurem ühtlustamine soodustab protsessi muutumist selgemaks ja seega tundub direktiivi kavandatud läbivaatamine õigeaegne.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist alustati pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aastal. 2005. aasta detsembris võeti liikmesriikide õigusmenetluste ühtlustamise eesmärgiga vastu varjupaigamenetlusi käsitlev nõukogu direktiiv 2005/85/EÜ, milles on sätestatud pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise eeskirjad. Viimase aja murrangulised sotsiaalsed ja poliitilised muutused mitmes riigis, eriti Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, on varjupaigataotlustega seotud küsimused Euroopa Liidus päevakorda toonud. Tõepoolest, kui põgenikud ületavad piiri, ei tohiks neid taga kiusata ega umbusaldusega vastu võtta. Seepärast on mul hea meel, et võetakse vastu see ettepanek, millest on lõpuks saanud probleemi manihheistlik tõlgendus. Sellega tunnistatakse, et varjupaigaõigus on põhiõigus ning liikmesriigid peavad seda käsitlema õiglaselt ja võrdselt. Ma kiidan heaks raportööri ettepanekud, mille eesmärk on töötada välja õigusabisüsteem, arvestades, et tegemist on haavatavate inimestega, kellel puuduvad tõhusad tagatised, parandada menetlusi ja anda taotlejatele, eelkõige alaealistele paremad õigused.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Ettepanekus võtta vastu direktiiv liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta järgitakse samu põhimõtteid nagu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kehtestamisel. Sellest hoolimata tuleks mõista, et see õigusliku „ühtlustamise” protsess käib käsikäes Euroopa Liidu järgitava üldise välispoliitikaga ja tema silmakirjalike seisukohtadega sisserände ja põgenikele antava abi küsimuses. Olukord Lampedusal, kus on tuhandeid piisava kaitseta põgenikke, on selle selge näide, rääkimata sadadest või tuhandetest inimestest, kes on hukkunud Vahemerd ületavatel laevadel, nagu äsja taas häbiväärselt juhtus.

Me oleme väga suures mures praeguse probleemi ulatuse pärast, arvestades eriti seda, mis on toimumas rasketes relvakonfliktides, eelkõige Liibüas. Rõhutaksime ka asjaolu, et see ettepanek võtta vastu direktiiv hõlmab aspekte, mis lõppude lõpuks piiravad õigust varjupaigale ja kehtestavad selle suhtes tingimusi, piirates eelkõige iga liikmesriigi suveräänset õigust teha oma valikuid ja otsustada ise oma varjupaigamenetluste üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Täna Euroopa Parlamendis hääletusel olevas ettepanekus võtta vastu direktiiv liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta järgitakse samu põhimõtteid nagu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kehtestamisel. Sellest hoolimata tuleks mõista, et see õigusliku „ühtlustamise” protsess käib käsikäes Euroopa Liidu järgitava üldise välispoliitikaga ja tema silmakirjalike seisukohtadega sisserände ja põgenikele antava abi küsimuses, nagu olukord Lampedusal, kus on tuhandeid piisava kaitseta põgenikke, rääkimata sadadest või tuhandetest inimestest, kes on hukkunud Vahemerd ületavatel laevadel.

Me oleme väga suures mures praeguse probleemi ulatuse pärast, arvestades eriti seda, mis on toimumas rasketes relvakonfliktides, eelkõige Liibüas.

Rõhutaksime ka asjaolu, et see ettepanek võtta vastu direktiiv hõlmab aspekte, mis lõppude lõpuks piiravad varjupaigaõiguse kasutamise võimalust ja kehtestavad selle suhtes tingimusi, eelkõige seoses iga liikmesriigi suveräänse õigusega teha oma valikuid ja otsustada ise oma varjupaigamenetluste üle. Sellest ka meie kriitiline seisukoht seoses selle raportiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Rahvusvaheline kaitse peaks võimaldama inimestel, keda oma riigis tõesti taga kiusatakse, parematel tingimustel varjupaika taotleda. Siiski annab Sylvie Guillaume’i raport praegusel kujul – kuigi mõned muudatusettepanekud on aidanud seda parandada – inimestele tõelise tõuke selle menetluse kuritarvitamiseks. Sellega ummistatakse asjaomased teenistused ja jäetakse ilma need, kel on tõesti vaja asja kiiret läbivaatamist.

Alaealistele saab olenemata east või tegelikust olukorrast osaks kõikehõlmav heasoovlikkus, mis on täiesti õigustamatu; piiratud on võimalused kasutada ilmselgelt põhjendamatute avalduste tagasilükkamiseks kiirendatud menetlust; edasikaebused on järjekindlalt kahtlased; eitavate otsuste läbivaatamise taotlemisest on saanud õigus; kaitseks vajalikku koostööd ei nõuta taotlejalt peaaegu kunagi, isegi siis, kui asi on tema isiku või päritolu tuvastamises, mis on ometi asja läbivaatamise minimaalne eeldus.

Rahvusvahelise kaitse taotlused ei saa ega tohiks olla vahend, mille abil hiilida mööda piiravatest meetmetest soovimatu majandusrände vastu. On häbiväärne, et Euroopa Parlament ulatab sellisele möödahiilimisele abikäe, andes valevarjupaigataotlejaile ülemäära suured õigused.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Guillaume’i raporti puhul, mis põhimõtteliselt kujutab küll endast märkimisväärset sammu Euroopa ühise varjupaigapoliitika süsteemi elluviimise poole, hääletasin ma mitmes punktis vastupidi fraktsioonile, kuna tundsin, et need ei peegelda realistlikult keerukaid küsimusi ja probleeme, millega seisab silmitsi minu riik Malta, kes võtab pidevalt sisserändajaid vastu. Kui kätte jõudis lõpphääletus, andsin aga sellele vaatamata raportile tervikuna poolthääle. Kokkuvõttes sisaldas see mitmeid väga häid punkte, milles käsitleti liikmesriikide vajadusi ja muresid. Üks näide on nõue võtta liikmesriikides, kes võtavad vastu ebaproportsionaalselt suure arvu varjupaigataotlusi, kohe kasutusele finantstoetused ning administratiivsed ja tehnilised toetused. Selline algatus on hädavajalik kõigile liikmesriikidele, kuid eriti sellistele riikidele nagu Malta, keda suure sisserändajate voo vastuvõtmise tõttu koormavad tihti kohustused ja keerulised probleemid, mida ta üksi oma õlule võtta ei saa.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult.(FR) Kolmapäeval, 6. aprillil 2011. aastal võttis Euroopa Parlament vastu nn varjupaigamenetluste direktiivi. See hääletus kujutab endast olulist sammu edasi tõelise Euroopa varjupaigapoliitika loomise poole, mida me oleme kaua nõudnud. Lisaks on see vastuvõtmine selge märk, et EL vajab 2012. aastaks Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sest hiljutised sündmused Vahemere lõunaosas ja viimase aja rändevood Põhja-Aafrikast on tõestanud selgelt praeguse Euroopa süsteemi piiratust. Et saavutada usaldusväärne ja tõhus süsteem, on hädasti vaja ELi direktiivid läbi vaadata. Täpsemalt öeldes olen veendunud, et kiirendatud menetluse ja ilmselgelt põhjendamatute taotluste tagasilükkamisega seotud sätteid ei tohiks kohaldada saatjata alaealiste ega erivajadustega varjupaigataotlejate suhtes, ja seega hääletasin ma nende muudatusettepanekute poolt, milles oli öeldud teisiti. Teiseks oli Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon täiesti vastu sellele, et lisada uusi aluseid, mis lubaksid varjupaigataotluse kiirendatud läbivaatamist, arvestades ohtu, mida need sätted varjupaigataotlejatele võivad kujutada, ja mul on südamest kahju, et vastavad sätted võeti nii väikese häälteenamusega vastu. Lõpetuseks ütlen, et turvalise kolmanda riigi mõiste suhtes otsustan jääda erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Me peame senisest rohkem pingutama, et luua 2012. aastaks tõeline Euroopa ühine varjupaigasüsteem, kaitstes paremini taotlejate õigusi ja parandades menetluste kvaliteeti. Minu raport on sellele suunatud – eelkõige hõlmab see õigust tasuta õigusabile menetluse algusest peale, haavatavate taotlejate, nagu saatjata alaealiste paremat arvessevõtmist ja edasikaebamise tähtaja raamistikku. Mul on kahju, et Euroopa parempoolsete eesmärk on vaid kiirendatud menetluste karmistamine, mis põhineb arvamusel, et peaaegu kõik varjupaigataotlejad on potentsiaalsed petturid, sest see varjupaigaväljavaade on täiesti ebaproportsionaalne. Minu arvates tähendavad rangemad menetlused ja otsused ning juhtumite kiirem läbivaatamine seda, et esitatakse vähem edasikaebusi ja kergem on kindlaks teha põhjendamatuid taotlusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Guillaume’i raport hõlmab olulisi õigusvaldkondi ja rõhutab vajadust pidada varjupaika taotlevate inimeste puhul igati kinni inimõigustest. Minu kodumaal Šotimaal sisserände üle kontrolli veel ei ole. Ent poliitika, mida Ühendkuningriigi järjestikused valitsused on rakendanud, on olnud üsna ebainimlik. Olen uhke, et kuulun parteisse, kes on korraldanud aktiivselt kampaaniaid varjupaika taotlevate laste ebainimliku vangistamise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest usun, et peaksime haarama kinni võimalusest arendada välja Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis on õiglane ja tõhus. Varjupaigapoliitika mõjutab otseselt kõiki, kes vajavad kaitset, aga ka Euroopa Liidu võimet arendada välja ja luua tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames on vaja tagada ühtlustatud, õiglased ja tõhusad menetlused.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) See parlamendile esitatud ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb varjupaigaõiguse andmise ühtlustatud korra võimalikku kehtestamist Euroopa Liidu 27 liikmesriigile, on oluline samm, kuid küsimuse tundlik laad nõuab hoolikat ja põhjalikku järelemõtlemist. Lõppeesmärk on see, et riigid muudaksid oma õigusaktid üksteisele sarnasemaks kooskõlas Stockholmi lepingu alusel võetud kohustustega, lihtsustades ja kiirendades menetlusi. Teine eesmärk on pakkuda varjupaigataotlejatele kõrgel tasemel kaitset, tagades kiire otsuse esimeses astmes, tasuta õigusabi ja loa viibida riigis kuni lõppotsuse tegemiseni. Hoolimata headest kavatsustest, hääletasin ma direktiivi eelnõu vastu, sest see on mõnes tehnilises ja menetluslikus aspektis ebatäpne ja mõned määratlused on mitmetähenduslikud. Tegelikult on see sõnastatud selliselt, et taotlejail on võimalik direktiivi kergesti kuritarvitada. Neil põhjustel otsustasin teksti seda versiooni mitte toetada, kuna ma ei ole sellega täielikult nõus.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liidu eesmärk oma varjupaigavaldkonna poliitilise kava raames on luua Euroopa ühine varjupaigasüsteem. Tõepoolest, liikumisvabadus liikmesriikides, mis on Schengeni lepingu osalised, nõuab meilt nüüd sisserändeküsimuste mõistmiseks ühiseid jõupingutusi. Raportiga rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise kohta uuendatakse süsteemi, mis kehtib direktiivi 2005/85/EÜ alusel. Praegune demograafiline surve Euroopale nõuab meilt nende küsimuste läbivaatamisel suuremat valvsust. Kahjuks ei kajastu need kaalutlused Sylvie Guillaume’i raportis, mistõttu ma olen koos Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooniga selle vastu. See jätab tõepoolest menetlustesse palju ebaselgust ja lahtisi otsi, mis tekitab selle ajaloolise õiguse väärkasutamise ohu. Näiteks mõiste „pereliikmed” on liiga laialivalguv ja tekitab ohu, et seda hakatakse kuritarvitama. Pärast kuus kuud kestvaid menetlusi on liikmesriigi ülesanne tõestada, et taotlejat ei kiusata taga, ja see teeb ülesande asjaomastele ametiasutustele palju keerulisemaks. Kiirendatud menetluste kasutamise piirangud suurendavad kõiki neid raskusi veelgi.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Raporti järgi on esimesed päevad pärast põgenike saabumist Euroopasse nende staatuse otsustamisel üliolulised ja Euroopa riigid peavad 2012. aastaks oma varjupaigamenetlused selles kõige esimeses etapis paremaks muutma. Nimelt kutsutakse vastuvõetud raportis ELi riike üles tõhustama minimaalseid menetlustagatisi – eelkõige seoses õigusega tasuta õigusabile, õigusega teabele ja õigusega individuaalsele vestlusele –, pöörama erilist tähelepanu haavatavatele taotlejatele, näiteks lastele, ja võtma kaasotsustamismenetlusel Euroopa Parlamendiga vastu ühise nimekirja turvalistest kolmandatest riikidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Sylvie Guillaume’i raporti vastu, sest selles kehtestatakse varjupaigamenetluste ühtlustamise kriteeriumid, mis on võrreldes praegu liikmesriikides kehtivate menetlustega ebarealistlikud. Me soovime kindlasti ühist varjupaigasüsteemi, kuid mitte utoopilise ühtlustamise hinnaga. Parlamendi tänane hääletus näitab selgelt rahutust, mida on tunda siinses parlamendis, millest pool lükkas selle demagoogia tagasi ja eelistas vastutustundlikumat seisukohta, mis toetab tõhusate ja praktikas toimivate varjupaigasüsteemide vastuvõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kõigil ÜRO liikmesriikidel on kohustus kaitsta põgenikke ja varjupaigataotlejaid. EL pääseb sellest kõnealust õigusakti eirates, kui ta nõuab, et ELi piiri äärsed liikmesriigid hoiaksid põgenikke ja varjupaigataotlejaid laagrites ajal, mil need ootavad otsust, mis on veelgi ebakindlam, arvestades, et kahtlustamine on norm, kiirendatud menetlused jäävad alles ja nende eest vastutavate ametnike arvu on vähendatud.

Teisalt märgiksin, et selle tekstiga tehakse mõningaid tähelepanuväärseid parandusi, näiteks absurdse mõiste „turvaline päritoluriik” kaotamine, alaealiste kinnipidamise keelamine ja seksuaalse sättumuse alusel tagakiusamise hõlmamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Juba kümme aastat on möödunud sellest, kui kohe pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aasta mais, tuginedes Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu heaks kiidetud põhimõtetele, alustati Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi esimese etapi ajal (1999–2005) oli eesmärk ühtlustada liikmesriikide õiguslikke raamistikke miinimumnõuete alusel. Enne tõelist ühtlustamist on käia veel pikk tee, kuid me peame teadvustama, et ühise süsteemini saab jõuda üksnes menetlusi ja nendega seotud tagatisi täiustades ja ühtlustades. Seda silmas pidades on menetluste direktiivi põhjalik läbivaatamine hädavajalik, et tagada menetluste kättesaadavus, õiglus ja tõhusus, mis on nii varjupaigataotlejate kui ka liikmesriikide huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Kui resolutsiooni eesmärk on luua kättesaadav, õiglane ja tõhus menetlus varjupaiga andmiseks Euroopa Liidu territooriumil, siis käesoleval juhul antakse kaitset taotlevatele inimestele ühtsed Euroopa Liidu tagatised ning ELi liikmesriigid saavad varjupaigataotlejaid teistest rändajatest eristada. Andsin poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Jõupingutustes Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisel keskendutakse varjupaigataotlejate õigustele. Sellega aga eiratakse asjaolu, et enamik neid inimesi ei ole tõelised varjupaigataotlejad, vaid majanduslikel põhjustel sisserändajad, kellel ei ole Genfi konventsiooni alusel varjupaigaõigust ning kes on raisanud ametiasutuste aega ebaõige teabe andmisega ja mitmesuguste viivitamistaktikate kasutamisega, tekitades miljardite eurode suurusi kulusid. Teises suunas – seoses repatrieerimisega – tehakse väga väikesi edusamme.

Arvestades maailma ülerahvastatud piirkondadest sisse tulvavaid põgenikke, kellest enamikku ajendavad majanduslikud kaalutlused, kes toovad Euroopasse probleeme ja konflikte eri piirkondadest terves maailmas ja keda ei kohustata menetluse käigus koostööd tegema, peame olema ühemõtteliselt vastu rangemate ühepoolsete kaitsestandardite kehtestamisele, mis varjupaigataotlejaid ja majanduslikel põhjustel sisserändajaid nagu magnet ligi meelitavad ja probleemi ainult süvendavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle ettepaneku poolt, sest peame tegema kõik mis meie võimuses, et saavutada Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis on veelgi tõhusam ja millel on inimestele positiivne mõju. Varjupaigapoliitika on väga oluline, kuna see mõjutab tohutult Euroopa Liidu võimet arendada välja ja luua ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Eelkõige peame saavutama varjupaigaalaste õigusaktide suurema kooskõla. Menetlused tuleb ühtlustada, et need saaksid jätkuda õiglasel ja tõhusal viisil. Lisaks peame tõhustama minimaalseid menetlustagatisi. Meil tuleb hoolitseda selle eest, et varjupaigataotlejad saaksid kasutada õigust teabele, õigust ärakuulamisele ja õigust tasuta õigusabile ning et neid õigusi ei piiratakse. Kõik menetluse seisukohalt olulised mõisted peavad olema mittediskrimineerivad ja neid tuleb kohaldada ühetaoliselt, võttes nõuetekohaselt arvesse minimaalsete õigustega seotud tagatisi ja põhimõtteid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele varjupaigataotlejatele. Laste õigused tuleb piisavalt tagada ja neid asjakohaselt esindada, kohaldades vajalikke menetlusi. Ma nõustun ettepanekuga, milles antakse võimalus saata viivitamata välja isik, kes võib ohustada liikmesriigi riiklikku julgeolekut või kes on vastavalt siseriiklikule õigusele avalikku korda käsitlevatel mõjuvatel põhjustel mõnest riigist välja saadetud. Selline võimalus on väga oluline ja vajalik, sest see annab liikmesriikidele suuremad võimalused peatada terrorivõrgustike tegevus ja võtta asjakohaseid ennetusmeetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist alustati 1999. aasta mais, pärast Amsterdami lepingu jõustumist, tuginedes Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu heaks kiidetud põhimõtetele. Selles suunas on tehtud suuri edusamme. Praegu esitatav ettepanek menetluste direktiivi põhjalikuks läbivaatamiseks ja uuestisõnastamiseks kujutab endast veel üht sammu edasi. Tegelikult olid erinevused, mis siseriiklike sätete ja nende kohaldamise viisi vahel ikka veel püsisid, Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga täielikus vastuolus ning need ongi kõnealuste muudatusettepanekute põhjuseks. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eesmärk on, et olenemata sellest, millises liikmesriigis isik varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda ühetaoliste rangete nõuete kohaselt. Seepärast olen nõus, et on vaja kehtestada kindel Euroopa õiguslik raamistik, mis võimaldab luua piisava ja tõhusa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et ühist süsteemi on võimalik üles ehitada üksnes menetlusi ja nendega seotud tagatisi täiustades ja ühtlustades.

 
  
MPphoto
 
 

  Vincent Peillon (S&D), kirjalikult.(FR) Andsin poolthääle oma kolleegi ja sõbra Sylvie Guillaume’i suurepärasele raportile varjupaiga andmise ja äravõtmise menetluste kohta Euroopas. See dokument tähistab olulist sammu edasi Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kehtestamisel aastaks 2012, millega tehakse lõpp talumatule olukorrale, kus varjupaigataotleja võimalused saada pagulasena tunnustatud kõiguvad sõltuvalt Euroopa riigist, kus ta kaitset taotleb, 1% ja 65% vahel. Seepärast on Euroopa Parlament seisnud suurema õigluse ja tõhususe eest varjupaigamenetlustes. Parlament teeb ettepaneku, et iga riik järgiks samu tõhustatud eeskirju õiguste kaitsmise ja menetluste ajakohastamise kohta: tasuta õigusabi esimesest päevast peale, edasikaebamise tähtaja raamistik, eriabi saatjata alaealistele ja juhtumite kiirem läbivaatamine. Kuigi mul on kahju, et Euroopa parempoolsetel, kellel on parlamendis enamus, õnnestus võtta vastu teksti muudatusettepanekud, milles sõnastatakse ulatuslik, liialdatud kahtlus varjupaigataotlejate siiruses, olen ma selle raporti vastuvõtmise üle südamest rõõmus. Nüüd tuleb järgmine samm astuda neil liikmesriikidel, kes peavad meie ettepaneku üle veel otsustama.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Mulle teeb erilist heameelt see, et meie keskparempoolsed kolleegid nõustusid hoolimata oma üldisest seisukohast varjupaiga küsimuses erikaitse vajadusega. Lesbid, geid, biseksuaalid ja transseksuaalid, kes põgenevad sellistest riikidest nagu Iraak, Uganda, Honduras või Indoneesia, peavad kultuurilist tundlikkust arvesse võttes saama erikaitse osaliseks. See on suur samm edasi meie rahvusvahelise varjupaigaõiguse alusel võetud kohustuste täitmise poole. Euroopa Parlament näitab, et varjupaigaeeskirjad vajavad tegelikkuse peegeldamiseks ajakohastamist: 76 riiki kriminaliseerivad homoseksuaalsed teod ja 7 näevad ette surmanuhtluse (võib-olla koos Ugandaga peagi 8). Avaldan kahetsust, et teisi edumeelseid sätteid vastu ei võetud, kuid kokkuvõttes toob tänane dokument rohkem õiglust lesbidest, geidest, biseksuaalidest ja transseksuaalidest varjupaigataotlejatele. Täna vastu võetud tekst kujutab endast Euroopa Parlamendi ametlikku seisukohta esimesel lugemisel. Varjupaigaeeskirju muudetakse tõhusalt, kui ELi riikide valitsused selle läbi vaatavad ja Euroopa Parlamendiga kokkuleppele jõuavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Pärast aastaid kestnud arutelu ja pärast Lissaboni lepingu sõlmimist on parlamendikomisjon esitanud parlamendile liikmesriikidevahelise ühise varjupaigamenetluse esimese projekti.

Eesmärk on kehtestada 2012. aastaks liikmesriikide ühtlustatud varjupaigapoliitikal põhinev ühine turvalisus- ja solidaarsusala, hoolimata püsivatest erinevustest siseriiklike õigusnormide vahel. Tegelikult ei ole sellised riikidevahelised erinevused Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga kooskõlas ja takistavad selle elluviimist.

Eelkõige sätestatakse uues õigusaktis, et varjupaigataotlejaid tuleks kohelda ühetaoliste nõuete kohaselt, olenemata sellest, millises liikmesriigis on taotlus esitatud. On oluline, et töötame ühise Euroopa süsteemi rakendamiseks menetluste järkjärgulise täiustamise ja ühtlustamise ning tõhusate varjupaigatagatiste nimel. Loodan, et selle läbivaatamise raames tagame kättesaadava, võrdse ja tõhusa menetluse, mis on nii varjupaigataotlejate kui ka liikmesriikide kaitsevajaduse huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Me oleme nii veendunud vastuseisu parlamendi direktiivile ühtlustatud varjupaigamenetluse kohta väljendanud sellepärast, et kui seda kohaldatakse, tõrjub see tegelikult kõrvale liikmesriikide suveräänsuse. Me peame vastuvõetamatuks liikmesriikide takistamist varjupaiga äraütlemisel ning soovimatute isikute soodsat kohtlemist kogu Euroopa Liidus, kui samal ajal on Euroopa perekondi, kel pole õigust isegi eluasemele. Varjupaigataotlejatele antakse ka täiesti tasuta õigus õigusabile ja esindamisele õigusvaidlustes. Direktiivis täpsustatakse ka, et valitsusvälistel organisatsioonidel võib olla aktiivne roll varjupaigataotlejaile teenuste osutamisel, nende teavitamisel kaitse saamise menetlustest ning juhtnööride ja nõuannete pakkumisel – seda tuleks neile võimaldada piiripunktides ja vastuvõtukeskustes. Pidage meeles, et kõik need hüved maksavad kinni Euroopa maksumaksjad ja neid saavad lisaks pagulastele ka kõik varjupaigataotlejad – järelikult iga ebaseaduslik või varjatud eesmärgiga sisserändaja, kes seda küsib.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin raporti vastu. See puudutab hästikorraldatud, ühist ja kiiret Euroopa varjupaigamenetlust, mis põhineb ühtsetel õigusnormidel. Roheliste ja sotsialistide esitatud muudatusettepanekud aga võimaldavad välismaalastel ELis elada ilma, et oleks peaaegu mingeidki vahendeid nende kontrollimiseks. Kokkuvõttes osutame karuteene tõelistele varjupaigataotlejatele, kes taotlevad varjupaika sellepärast, et nende elu on ohus, või poliitilistel, usulistel või eetilistel põhjustel, kuna me paneme nad ühte patta kõigi teiste rändajatega. See ei ole minu ettekujutus varjupaigapoliitikast. Varjupaigapoliitika peaks olema humaansus- ja solidaarsusakt. Kui me tagame neile inimestele teenuse, siis peavad nemad midagi vastutasuks andma, näiteks tunnustuse ja austuse oma vastuvõtjariigi struktuuri suhtes.

 
  
  

Raport: Brian Simpson (A7-0329/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Turismisektor on viimastel aegadel Euroopa ettevõtete ja elanike jaoks üha olulisemaks muutunud. Seega on tähtis, et üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tõhusama turismipoliitika väljatöötamiseks vajalik statistika oleks võimalikult usaldusväärne, sest see toetab otsustuste tegemist ettevõtetes ja erasektoris. Rõhutaksin ka seda, et on oluline, et komisjon võtaks neid ettepanekuid kavandatud sõnastuses arvesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult.(RO) Turismistatistikal on suur tähtsus tõhusama turismipoliitika arendamisel üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seda statistikat ei kasutata mitte ainult turismispetsiifiliste poliitikate jälgimiseks, vaid sellel on oma osa ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu kontekstis. Minu arvates tuleb Euroopa Liidu turismisektorit tugevdada liikmesriikide algatusi täiendavate kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil. Olen rahul eesmärgiga ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika õiguslikku raamistikku, et paremini vastata turismisektori ees seisvatele põhilistele väljakutsetele, nagu kliimamuutus, keskkonnapiirangud, rahvusvaheline konkurents, demograafilised suundumused ja turismireiside hooajalisus. Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise uus ühine raamistik tuleb luua liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud statistika abil. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest turism on Euroopa Liidus tähtis majandustegevuse haru, mis aitab kaasa tööhõive suurendamisele ja majanduskasvule.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE) , kirjalikult. (GA) Enamik maailma turiste tuleb just Euroopasse: meid külastab igal aastal umbes 370 miljonit rahvusvahelist turisti. Iirimaad külastab igal aastal ligikaudu 7 miljonit turisti teistest riikidest. Turismisektor on Euroopa ettevõtete ja liikmesriikide majanduse jaoks väga tähtis. Praegu sõltub Euroopas turismist 1,8 miljonit ettevõtet ja 9,7 miljonit töökohta. Turismisektoris on ökoturismi, pärandkultuuri, spordi ja kokakunsti vallas olulisi kasvuvõimalusi. Et neid võimalusi võimalikult hästi ära kasutada, peab meil olema turismisektorist korralik ülevaade. Seetõttu toetan statistilist teavet ja turismi käsitlevat raportit. Täpne teave kohaliku, riikliku ja Euroopa turismi kohta aitab Euroopa Liidul välja töötada tõhusat poliitikat ning edendada turismi Euroopas.

Kuna turismisektor on Iirimaa jaoks väga tähtis ja arvestades Iirimaa geograafilist asukohta, olen eriti rahul sellega, mida raportis räägitakse saarte ja äärepoolseimate piirkondade erilise olukorra kohta ning selliste erijuhtude käsitlemise kohta ELi Euroopa turismi tegevuskava raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Turism on ELis tähtis majandustegevuse haru, millel on suur potentsiaal tööhõive ja majanduskasvu parandamisel ning oluline roll maapiirkondade ja vähearenenud piirkondade sotsiaalmajanduslikul integreerimisel. Oma ca 1,8 miljoni ettevõttega, mis on peamiselt VKEd, annab Euroopa turismitööstus tööd umbes 5,2% kogu tööjõust (ligikaudu 9,7 miljonile inimesele). Ma toetan komisjoni eesmärki määratleda uus Euroopa turismipoliitika raamistik, toetudes Lissaboni lepingust tulenevatele uutele pädevustele. Turismisektori ees seisavad suured väljakutsed, nagu kasvav rahvusvaheline konkurents, demograafilised suundumused, kliimamuutus ja keskkonnapiirangud, turismireiside hooajalisus ning uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üha sagenev kasutamine tarbijate poolt. Leian, et ELi turismisektorit tuleb tugevdada liikmesriikide algatusi täiendavate kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil. Kõnealune määrus, mille eesmärk on luua Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika abil, on väga tähtis, sest kui seda korralikult rakendatakse, on võimalik teha kindlaks tegelik turismialane olukord liikmesriikides ning hõlpsam on kohaneda turistide muutuvate vajadustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult.(PT) Turism on Euroopas tähtis majandussektor, kus tegutseb ligikaudu 1,8 miljonit ettevõtet (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad), mis annavad tööd umbes 9,7 miljonile inimesele. Hinnanguliselt annab turismitööstus üle 5% ELi sisemajanduse koguproduktist.

Teatise KOM(2010) 352 esitamisel seadis komisjon eesmärgiks määratleda Euroopa turismi uus poliitikaraamistik ning tugevdada turismisektorit liikmesriikide algatusi täiendavate kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil. Et uus poliitikaraamistik oleks edukas, tuleb otsuseid teha usaldusväärsete ja võrreldavate statistiliste andmete põhjal.

Raportis, mis pälvis minu toetuse, tunnustatakse statistika olulist rolli üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tõhusama turismipoliitika väljatöötamisel, kuna see statistika on kasulik vahend, mis aitab kaasa otsustuste tegemisele. Raportis toetatakse ka Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise ühise õigusraamistiku loomist liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) Statistikal on tähtis roll tõhusama turismipoliitika väljatöötamisel ja äriliste otsuste tegemisel. Ma toetan seda teksti, kuna turismitööstuses viimastel aastatel aset leidnud muutused on tekitanud vajaduse ajakohastada Euroopa turismistatistika õigusraamistikku. Pärast ettepaneku vastuvõtmist paraneb edastatava statistika ajakohasus, võrreldavus ja täielikkus, samuti andmetöötluse tõhusus.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult.(IT) Brian Simpsoni raportis ja määruses, millele selles viidatakse, tehakse ettepanek luua Euroopa turismistatistika kogumise ja edastamise ühine raamistik, mille tarbeks liikmesriigid koguvad ja töötlevad turismivaldkonna pakkumist ja nõudlust käsitlevat ühtlustatud statistikat, kasutades koondtabeleid, mis seejärel edastatakse elektrooniliselt Euroopa Komisjonile (Eurostatile). Vaatamata raportööri kiiduväärsele tööle ei saa ma raporti poolt hääletada, sest selles ei ole muudetud määruses sätestatud töö ja kogutavate andmete hulka. Määruses esitatud tabelite koostamine on üsna keerukas ning nii suure hulga teabe kogumine on minu arvates põhjendamatult suur koormus. Ma ei saa sellest määrusest tulenevat bürokraatlikku koormust ja sekkumist heaks kiita.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna Euroopa turismipoliitikat on vaja tõhustada, arvestades eriti asjaolu, et Euroopa turismisektor on viimasel ajal pidanud tegutsema keerulises majandusolukorras. Seoses õigusliku raamistiku muutumisega pärast Lissaboni lepingu jõustumist on Euroopa Liit saanud rohkem pädevust ja Euroopa Komisjon esitas ettepaneku turismi uue poliitikaraamistiku kohta. Määruse ettepaneku eesmärk on ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika õiguslikku raamistikku; muret teeb aga see, et ettepanekus ei nähta ette turismi satelliitkontode kasutusele võtmist. Turismi satelliitkontod on üliolulised turismistatistika ühtsete süsteemide järkjärguliseks arendamiseks, samuti turismi tõelise väärtuse ning tööhõivele ja majandusele avaldatava mõju paremaks mõistmiseks. Et suurendada teadmiste baasi turismi arengu ja kasvu edendamiseks, peaks komisjon koostama programmi turismi prooviuuringute jaoks. Liikmesriigid viiksid neid uuringuid vabatahtlikkuse alusel läbi selleks, et arendada välja selliste andmete kogumise süsteem, mis näitavad turismi mõju keskkonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. (PT) Paljudes liikmesriikides, nagu ka minu kodumaal Portugalis, on turismitööstusel majanduses tähtis koht ning uute tuluallikate ja majanduskasvu loomise sisemine potentsiaal. Turism kujutab endast Euroopa suuruselt kolmandat sotsiaalmajanduslikku tegevusvaldkonda, andes üle 5% ELi sisemajanduse koguproduktist. Euroopa Liit on jätkuvalt maailma turismisihtkoht nr 1, kuhu 2008. aastal saabus 40% kogu maailma turistidest.

ELi eesmärk on määratleda turismi uus poliitikaraamistik, et tugevdada turismisektorit liikmesriikide algatusi täiendavate kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil ning tulla toime suurte väljakutsetega, nagu kliimamuutus, demograafilised suundumused ja üleilmastumine. Turismi kohta andmete kogumine annab paremaid teadmisi sektori mahu ja tunnuste ning turistide tunnusjoonte ja mitmesuguste reisiharjumuste kohta. See aitab kaasa turismisektori õige poliitika väljatöötamisele ja ka sektori sotsiaal-majandusliku mõju mõistmisele.

Seepärast toetan praeguse statistikasüsteemi ajakohastamist ja optimeerimist, et me saaksime enda käsutusse usaldusväärse ja võrreldava statistika.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult.(IT) Me ei saa eitada, et viimasel kümnendil on turism muu hulgas tänu tehnoloogilisele arengule põhjalikult muutunud. Seetõttu on vaja ajakohastada andmete kogumist ja statistikat käsitlevaid õigusakte.

Ma olen nõus komisjoni ettepanekuga kehtestada uus määrus, millega tunnistatakse kehtetuks mõned iganenud sätted. Samas pooldan ma ka muudatusettepanekuid, mille Euroopa Parlament määrusega seoses esitas, ühest küljest eriti ettepanekut võtta kasutusele ühtlustatud statistika, mis kajastab turismi puhtsotsiaalseid tahke, ning teisalt vastuseisu sellele, et komisjon võtaks delegeeritud õigusakte vastu põhilistes küsimustes ja määramata aja jooksul.

Samuti pean ma tõsiseks puuduseks, et komisjon ei ole arvesse võtnud turismi satelliitkontode kasutusele võtmist, sest sedalaadi andmed annaksid täielikuma pildi turismi mõjust tööturule ja majandusele.

Lõpetuseks: ma pean väga huvitavaks ettepanekut seada sisse vabatahtlik turismistatistika kogumine puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste harjumuste kohta ning viia seejärel ellu katseprojekte, et parandada nende inimeste osalemist turismis.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Statistilise uuringu järgi, mis hõlmab 50 enim külastatavat riiki maailmas, kuulub Euroopale 10 kõige populaarsema sihtkoha seas seitsmes koht. See näitab väga selgelt, et Euroopal on suurepärane turismi- ja kultuuripotentsiaal ning veel võimalusi, mida saab ära kasutada, sealhulgas Euroopa kodanike jaoks. Leian, et üks selline võimalus on julgustada mitte ainult eakaid, vaid ka noori inimesi, keerulistes tingimustes elavaid perekondi ja piiratud liikumisvõimega inimesi osalema sotsiaalturismi programmides, mida Euroopa Liit arendab. Selleks on aga vaja piisavalt statistikat, mille koostamisel on kasutatud ühiseid kogumismeetodeid ja mille eesmärk on töötada ELi kõikides liikmesriikides välja neile turistide rühmadele suunatud programmid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin täna Euroopa turismistatistikat käsitleva raporti poolt. Kõikide liikmesriikide turismistatistikat arvesse võtva määruse kehtestamine on kasulik samm. Turismi tähtsus Euroopa õiguses suurenes märkimisväärselt, kui 2009. aasta detsembris tekkis Lissaboni lepingu alusel vastav pädevus. Edaspidi peavad liikmesriigid tagama edastatud statistiliste andmete täpsuse, et saavutada kvaliteetsed tulemused.

Kuigi Euroopa tasandil kooskõlastamine on Euroopa turismisektori jaoks väga kasulik, peab igasugune üleeuroopaline algatus siiski täiendama liikmesriikide algatusi ja turismistrateegiaid. Tänu statistilistele andmetele on ELil paremad võimalused turismitööstuse, sealhulgas VKEde abistamiseks ning Euroopa kui väga populaarse turismisihtkoha üldise turundamise parandamiseks.

Raportis eristatakse sisemaist ja riigi turismi. Sisemaine turism hõlmab majutusettevõtete mahutavust ja riigi turism hõlmab turismis, sealhulgas reisidel, osalemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et turismistatistika aitab kaasa tõhusama poliitika väljatöötamisele ning kujutab endast kasulikku vahendit, mis toetab otsuste langetamist ettevõtetes ja erasektoris. Kahtlemata parandab uus määrus edastatava statistika ajakohasust, võrreldavust ja täielikkust, samuti andmetöötluse tõhusust.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Raportis esitatud arvude järgi on Euroopa jätkuvalt maailma turismisihtkoht nr 1 ning turism on ELis suuruselt kolmas sotsiaalmajanduslik tegevusvaldkond, kus on ligikaudu 1,8 miljonit ettevõtet (peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ja 9,7 miljonit töökohta ning mille toodang moodustab 5% ELi sisemajanduse koguproduktist. Just seetõttu on tegemist valdkonnaga, mida tuleks korralikult jälgida, reguleerida ja toetada, eriti majanduse elavdamise ning müügikõlbliku kauba pakkumise suurendamise vajaduse erilises kontekstis.

Kuigi eeltoodu kehtib kogu ELi kohta, on turism eriti oluline Portugali jaoks: Portugal on pikka aega pööranud väga palju tähelepanu turismile kui eriti dünaamilisele majandustegevuse harule, millel on tohutu kasvupotentsiaal. Selles kontekstis, ning arvestades, kui olulised on turismi puudutavad põhjalikud ja realistlikud teadmised sobiva poliitika väljatöötamise seisukohalt, on täna hääletatud komisjoni ettepanek, mille eesmärk on ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika õiguslikku raamistikku, tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) See raport käsitleb valdkonda, mis on ELi tuleviku seisukohalt äärmiselt oluline – turismi. Vaatamata kogu maailmas võimust võtnud kriisile ja maailma paljudes piirkondades aset leidnud poliitilistele rahutustele kasvas turismisektor Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel 2010. aastal 2%. Euroopas kasvab turismisektor stabiilselt ning selles tegutseb 1,8 miljonit ettevõtet, millest valdava enamuse moodustavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kus töötab 9,7 miljonit inimest. Selle sektori näol on tegemist ELi suuruselt kolmanda sotsiaalmajandusliku tegevusvaldkonnaga, mille toodang moodustab üle 5% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Lisaks on Euroopa maailma soosituim turismisihtkoht, kuhu saabub 40% kogu maailma turistidest. See sektor on Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärkide saavutamise seisukohalt väga tähtis. Kõnealuse määrusega ajakohastatakse praegu kehtivat määrust, eriti seoses majutusettevõtete mahutavust ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu puudutavate andmete kogumise ja töötlemisega. Need andmed on olulised ELi uue turismistrateegia ettevalmistamiseks. Ma olen selle ettepaneku vastuvõtmisega rahul, sest selle alusel luuakse liikmesriikide poolt läbi viidavate prooviuuringute programm ning kogutakse andmeid maaturismi ja rohelise turismi kohta, mis hõlmavad enam kui 50 000 majutuskohta, millest enamikku haldavad VKEd.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Statistilise teabe kasulikkus sõltub selle võrreldavusest ajas ja ruumis, mis eeldab teatavate ühiste määratluste ja liigituste kasutusele võtmist. Mis puudutab turismi, siis selle sektoriga seonduvad mõisted ja määratlused, mis on pikka aega olnud ebaselged; see on raskendanud usaldusväärse teabe saamist. Seepärast on vaja selgitada ja ühtlustada kriteeriume ning määratlusi, mis võimaldavad saada võrreldavaid andmeid. Sellise statistika olemasolu on väga oluline, võimaldades määrata kindlaks, milline on turismi otsene ja kaudne mõju majandusele, ning toetada uute turismivõimaluste kavandamist ja väljatöötamist või olemasolevate kohandamist.

Raportis sisalduva ettepaneku eesmärk on parandada edastatava statistika ajakohasust, võrreldavust ja täielikkust ning andmetöötluse tõhusust, sh andmete kontrolli. Samuti on seatud eesmärgiks kohandada õiguslik raamistik viimaste arengutega turismi valdkonnas, võttes kasutusele uued muutujad, näiteks ühepäeva-külastuste kohta. Seetõttu andsime poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult.(PT) Me teame, et statistilise teabe olemasolu on tähtis, kuid selle kasulikkus sõltub võrreldavusest ajas ja ruumis, mis eeldab teatavate ühiste määratluste ja liigituste kasutusele võtmist.

Mis puudutab turismi, siis selle sektoriga seonduvad mõisted ja määratlused, mis on pikka aega olnud ebaselged; see on raskendanud usaldusväärse teabe saamist. Seepärast on vaja selgitada ja ühtlustada kriteeriume ning määratlusi, mis võimaldavad saada võrreldavaid andmeid.

Sellise statistika olemasolu on väga oluline, võimaldades määrata kindlaks, milline on turismi otsene ja kaudne mõju majandusele, ning toetada uute turismivõimaluste kavandamist ja väljatöötamist või olemasolevate kohandamist.

Raportis sisalduva ettepaneku eesmärk on parandada edastatava statistika võrreldavust ja täielikkust ning andmetöötluse tõhusust, sh andmete kontrolli. Samuti on seatud eesmärgiks kohandada õiguslik raamistik viimaste arengutega turismi valdkonnas, võttes kasutusele uued muutujad, näiteks ühepäeva-külastuste kohta.

Seepärast hääletasime selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacqueline Foster (ECR) , kirjalikult. – Meie fraktsioon toetas turismistatistikat käsitlevat raportit, millega ajakohastatakse ja uuendatakse Euroopa turismistatistika kogumise meetodit, arvestades eelkõige tänapäeva suundumusi, nagu odavad lennud ja lühiajalised puhkused.

Poliitikud peavad tunnistama turismitööstuse suurt tähtsust Euroopa jaoks. Liikmesriigid mõistavad, et turismisektori abistamiseks tuleb rohkem ära teha, sest see sektor aitab majanduskasvule oluliselt kaasa.

Näiteks Ühendkuningriigi majanduses on turism üks suurimaid sektoreid, toetades otseselt 1,36 miljonit töökohta. Eeldatakse, et 2020. aastaks luuakse selles sektoris 1,5 miljonit töökohta – ja kaudset tööhõivet arvestades ligi 3 miljonit töökohta. Need arvud räägivad ise enda eest!

Ühendkuningriik soovib aktiivselt ja positiivselt osaleda turismiteemalistes aruteludes ELi tasandil, toetades täielikult vajadust suurendada Euroopa turismitööstuse konkurentsivõimet ja jätkusuutliku kasvu potentsiaali. Samas peame tagama, et ELi tasandi meetmed ei riivaks subsidiaarsuse põhimõtet.

Liikmesriigid konkureerivad omavahel, kuigi neil oleks võimalik jagada parimaid tavasid ja teha teatavates küsimustes – näiteks kogu Euroopas transpordiühenduste parandamisel ja muude hõlpsamat reisimist võimaldavate meetmete võtmisel – koostööd.

Lubage mul lõpetada lihtsa üleskutsega: külastage Suurbritanniat!

 
  
MPphoto
 
 

  Mathieu Grosch (PPE) , kirjalikult.(DE) Lissaboni leping on suurendanud ELi vastutust turismi valdkonnas. On ütlematagi selge, et statistika annab vajalikku teavet ning võimaldab teha huvitavaid järeldusi mitte ainult ELi tasandil, vaid ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Minu piirkonnas, mis on kodu Belgia saksakeelsele kogukonnale, ei ole turism üksnes oluline pädevusvaldkond, vaid ka tähtis majanduslik tegur. Järelikult on sellel statistikal oluline roll poliitiliste otsuste tegemisel. Samas on ka selge, et erinevad tasandid – piirkondlik, riiklik ja piiriülene tasand – peavad koostöös täpsemalt määratlema Euroopa piirkonnad kui turismisihtkohad, eriti piiriäärsetel aladel.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna Euroopa turismipoliitika uue ja parema raamistiku määratlemine on vajalik. Turism on ELis tähtis majandustegevuse haru, millel on suur potentsiaal tööhõive ja majanduskasvu parandamisel ning oluline roll maapiirkondade, äärealade ja vähearenenud piirkondade sotsiaalmajanduslikul integreerimisel, näiteks rikka tööstuspärandiga piirkondades. Turismivaldkonna statistikat ei kasutata mitte ainult turismispetsiifiliste poliitikate jälgimiseks, vaid sellel on oma osa ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu laiemas kontekstis. Me peame reageerima turismisektori ees seisvatele põhilistele väljakutsetele, nagu kasvav rahvusvaheline konkurents, demograafilised suundumused, kliimamuutus ja keskkonnapiirangud, turismireiside hooajalisus ning uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üha sagenev kasutamine tarbijate poolt. ELi turismisektorit tuleb tugevdada liikmesriikide algatusi täiendavate kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil. Uue poliitikaraamistiku edukaks rakendamiseks peavad kõikide juhtimistasandite poliitikakujundajad võtma vastu teadlikke otsuseid, mis põhinevad usaldusväärsel ja võrreldaval statistilisel andmestikul. Turism on tähtis majandusharu, millel on soodne mõju Euroopa riikide majanduskasvule ja tööhõivele; seetõttu on vaja ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika õiguslikku raamistikku, tugevdades seeläbi turismisektorit ELi tasandil. Nimetatud meetmete võtmine suurendab Euroopa turismisektori konkurentsivõimet ja soodustab selle harmoonilist arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult.(IT) Leian, et täiskogul hääletatud ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa turismistatistika kohta tuleb pidada väga huvipakkuvaks ja ka väga kasulikuks. Turismitööstus on Euroopas üks juhtivaid ja ühiskonna jaoks suure tähtsusega majandussektoreid, sest turismil on liikmesriikide majanduses oluline roll. Turismitööstusel on tööhõive osas veel märkimisväärselt potentsiaali ja seepärast oleks kasulik võtta paremat korraldust hõlbustavaid meetmeid, mis laseksid sektori võimalusi täielikult kasutada. Euroopa võrreldava ja tervikliku turismistatistika kogumise ja koostamise ühise raamistiku loomine saab olukorra parandamisele vaid kaasa aidata. Tarbijate nõudluse mõistmine võimaldab era- ja riigiettevõtetel sekkuda, et sektori vajadusi täita ning tulemuslikkust ja konkurentsivõimet parandada. Ma toetan kavandatavat määrust, kuna usun, et läbipaistev, usaldusväärne ja objektiivne ühtne Euroopa statistika võimaldab tulemuslikult toetada seda suurt majandusharu, mis on minu kodumaa jaoks väga tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et me peame tegema kõik, mis võimalik, et jääda maailma soosituimaks turismisihtkohaks. Selleks peame maksimaalselt ära kasutama kõikvõimalikud rahastamisvõimalused. Jätkusuutliku, vastutustundliku ja kvaliteetse turismisektori arendamine eeldab selle valdkonna Euroopa statistika õigusliku raamistiku ajakohastamist ja täiustamist. Kui me parandame statistilise aruandluse kvaliteeti usaldusväärsete ja võrreldavate andmete abil, loome tugeva aluse ELi rahastamispoliitikat ja -vahendeid puudutavate otsuste tegemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin raporti poolt, sest selles tunnistatakse statistika suurt tähtsust tõhusama turismipoliitika arendamisel üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Samuti kujutab statistika endast kasulikku vahendit, mis toetab otsuste langetamist ettevõtluses ja erasektoris. Seetõttu toetab raportöör kavandatava määruse eesmärki luua Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika abil. Pärast ettepaneku vastuvõtmist paraneb kindlasti edastatava statistika ajakohasus, võrreldavus ja täielikkus, samuti andmetöötluse tõhusus, sh andmete parem kontroll. Lisaks on tarvis kohandada õiguslik raamistik viimaste arengutega turismi valdkonnas, võttes kasutusele uued muutujad, näiteks ühepäeva-külastuste kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. (PT) Turism on kahtlemata üks majandussektoreid, millel on suurim arengupotentsiaal. Viimastel kümnenditel on turism Euroopa ettevõtete ja elanike jaoks üha olulisemaks muutunud. Oma ligikaudu 1,8 miljoni ettevõttega, millest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning mis annavad tööd ca 5,2% kogu tööjõust ehk umbes 9,7 miljonile inimesele, annab Euroopa turismitööstus hinnanguliselt üle 5% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellest tulenevalt kujutab turism endast suuruselt kolmandat sotsiaalmajanduslikku tegevusvaldkonda ELis. Lisaks on EL jätkuvalt maailma soosituimaid turismisihtkohti, kuhu 2008. aastal saabus 370 miljonit turisti ehk 40% kogu maailma turistidest. Kasvupotentsiaali siiski veel on.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – On ütlematagi selge, et turismil on suur potentsiaal, mis annab võimaluse suurendada tööhõivet ja majanduskasvu. Turismil on oluline roll rikkaliku kultuuripärandiga maapiirkondade, äärealade ja vähearenenud piirkondade sotsiaalmajanduslikul integreerimisel. Turismivaldkonna statistikat ei kasutata mitte ainult turismipoliitika jälgimiseks, vaid sellel on tähtis roll ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu laiemas kontekstis. Ma olen raportööriga täiesti nõus.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Asjakohased statistilised andmed, mis annavad vastuseid küsimustele turismitööstuse õnnestumiste ja suundumuste põhjuste kohta, võivad aidata vältida paljusid valesid investeeringuid. Paljud linnad on aastaid imeks pannud, miks nende turismiga seotud ootused pärast Euroopa kultuuripealinnaks valimist ei täitunud. Turismiandmete piiratud kättesaadavus ja võrreldavus on ka linnaplaneerimise seisukohalt probleem. Kui on olemas potentsiaal külastajate arvu suurendamiseks, on lõppude lõpuks oluline korraldada asjad nii, et külastajate arvu suurenemine ei avaldaks negatiivset mõju kohalikule elanikkonnale.

Liiga paljud määramatud tegurid, erinevad ootused ja ainetud vaatamisväärsused, näiteks spetsiifilised ilmastikutingimused, on muutnud turismiprognoosid õnnemänguks. Turismi mõjutavad paindlik tööaeg ja ohutus, aga ka ühiskondlikud muutused. Lõppkokkuvõttes saavad otsustavateks teguriteks ilmselt maailmamajandus ja naftahind. Kuna neid tegureid ei suuda muuta ka parim Euroopa turismistatistika, jäin ma hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE) , kirjalikult. (LT) Täna võttis Euroopa Parlament vastu olulise dokumendi Euroopa turismistatistika õigusliku raamistiku kohta. Liikmesriigid peavad korrapäraselt esitama andmeid majutusettevõtete mahutavuse ja täituvuse ning turismi nõudluse kohta. Kuna eurooplaste reisiharjumused muutuvad (nt lühilendude arvu kasv) ja turismisektor läheb üle teatavatele uuendustele (nt internetibroneeringud), on vaja ajakohastada õiguslikku raamistikku, mis reguleerib statistiliste andmete kogumist turismivaldkonnas. Pealegi leian, et eriti oluline on säte, mida Euroopa Parlament toetab ning mis puudutab piiratud liikumisvõimega inimeste kohta andmete kogumist ja selle mõju nende inimeste võimalustele saada korralikke turismiteenuseid. Me räägime pidevalt puuetega inimeste elukvaliteedi parandamisest ja peame seejuures arvesse võtma ka turismi. Alles siis saame turismipoliitikat tulemuslikult rakendada ning tarbijate õigusi kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult.(IT) Brian Simpsoni raport Euroopa turismistatistika kohta on tekst, millega asendatakse kõnealuses valdkonnas juba 15 aastat kehtinud direktiiv. Ajaga kaasas käimine ja oma õigusaktide muutmine on Euroopa süsteemi eesõigus, arvestades eriti turismisektori tähtsust ja pidevat arengut Euroopas viimase aastakümne jooksul. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt. Seoses uute nõuetega selles sektoris, mis vajab aina üksikasjalikumaid, ajakohasemaid ja võrreldavamaid andmeid, on turismistatistikat vaja ajakohastada. Majutusettevõtete juurdepääsetavus, puuetega inimestele osutatavad teenused ja põhiteenuste kulud on olulised andmed, mille tarbeks on vaja ajakohast andmebaasi, kus kasutajad saaksid päringuid teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Turismil on ELi jaoks tohutu majanduslik tähtsus ning turismi edendamisele kaasa aitavad mehhanismid on vajalikud ja nende rakendamist tuleks soodustada. Statistikal on oluline roll tõhusama turismipoliitika väljatöötamisel üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Statistika kujutab endast tõepoolest kasulikku vahendit, mis toetab otsuste langetamist ettevõtetes ja erasektoris. Kõnealuse määruse eesmärk on luua Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika abil. Ettepanek peaks parandama edastatava statistika ajakohasust, võrreldavust ja täielikkust, samuti andmetöötluse tõhusust, sh andmete kontrolli. Peale selle kohandatakse määrusega õiguslik raamistik viimaste arengutega turismi valdkonnas, võttes kasutusele uued muutujad, näiteks ühepäeva-külastuste kohta. Neil põhjustel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE) , kirjalikult.(IT) Turism on ELis tähtis majandustegevuse haru. Statistika võimaldab jälgida konkreetset turismipoliitikat ning on kasulik regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu kontekstis. ELis on turismistatistika süsteem reguleeritud direktiiviga 95/57/EÜ. Direktiivi jõustumisest alates on aga nii turismitööstus kui ka suhteline nõudlus oluliselt muutunud. Seetõttu on komisjon koostanud uue kavandatava määruse, mille eesmärk on luua turismipoliitika raamistik, kasutades Lissaboni lepingust tulenevaid volitusi. Määrusega tahetakse ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika õiguslikku raamistikku, et võtta arvesse selle valdkonna uusimaid suundumusi. Sellega seoses on vaja turismisektorit tugevdada kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil ning lisaks luua statistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika abil.

Tuginedes eeltoodule, annan kavandatavale määrusele oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ma andsin poolthääle. Turism on ELis tähtis majandustegevuse haru, millel on suur potentsiaal tööhõive ja majanduskasvu parandamisel ning oluline roll maapiirkondade, äärealade ja vähearenenud piirkondade sotsiaalmajanduslikul integreerimisel, näiteks rikka tööstuspärandiga piirkondades. Turismivaldkonna statistikat ei kasutata mitte ainult turismispetsiifiliste poliitikate jälgimiseks, vaid sellel on oma osa ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu laiemas kontekstis.

ELis korraldatakse turismistatistika süsteemi direktiiviga 95/57/EÜ turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta. Riiklike statistikaasutuste kogutud ja koostatud statistika avaldab Eurostat. Uue poliitikaraamistiku edukaks rakendamiseks peavad kõikide juhtimistasandite poliitikakujundajad võtma vastu teadlikke otsuseid, mis põhinevad usaldusväärsel ja võrreldaval statistilisel andmestikul.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest turism on ELis tähtis majandustegevuse haru, millel on suur potentsiaal tööhõivele ja majanduskasvule kaasa aitamisel. Turism etendab olulist rolli maapiirkondade sotsiaalmajanduslikus arengus; nende piirkondade puhul on sageli tegemist ääremaade ja vähearenenud piirkondadega.

Seda arvesse võttes ei kasutata turismivaldkonna statistikat mitte ainult turismispetsiifiliste poliitikate jälgimiseks, vaid see on kasulik ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu laiemas kontekstis. Nimetatud dokumendis käsitletakse ka turismisektori ees seisvaid põhilisi väljakutseid, nagu kasvav rahvusvaheline konkurents, demograafilised suundumused, kliimamuutus ja keskkonnapiirangud, turismireiside hooajalisus ning uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üha sagenev kasutamine tarbijate poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. (IT) Ma hääletasin selle raporti vastu, sest kavandatavad eeskirjad nõuaksid igakuist andmete kogumist hooajaliste mõjutuste ning sektori (kus enamasti tegutsevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) majanduslike ja sotsiaalsete tahkude hindamiseks. Strateegia eesmärk on saada põhjalik ülevaade turismi dünaamikast, omadustest ja mahust, kuid mulle näib see liiga koormav, bürokraatlik ja kulukas. Pealegi taotleb komisjon delegeeritud volitusi ja seega õigust muuta ettepaneku osi. Kavandatava määruse kohaselt igakuiselt koostatavad tabelid on keerukad ja eeldavad liigse hulga teabe kogumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE) , kirjalikult. (ET) Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hääletasin täna menetluses olnud Euroopa turismistatistika raporti poolt. Leian, et antud raport on oluline, arvestades turismisektori mõju Euroopa Liidu majandusele ning selle osakaalu tööhõives. 1,8 miljonit ettevõtet annavad tööd ca 10 miljonile inimesele, mis teeb tööhõivest ligikaudu 5,2%.

Euroopa Liit toetab märkimisväärselt turismi arendamist erinevates piirkondades, et suurendada erinevate turismiliikide kättesaadavust. Seetõttu on vajalik täpse ning asjakohase statistika omamine, nii erasektori kui ka avaliku sektori jaoks. Euroopa Liitu külastab aastas üle 370 miljoni välisturisti, mis teeb kokku 40% kogu maailma turistidest. See lisab samuti tähtsust õigeaegsete ja õiglaste statistiliste andmete olemasolule. Aitäh!

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult.(PT) Turism on tähtsuselt kolmas sotsiaalmajanduslik tegevusvaldkond ELis, mis tähendab seda, et turismisektori kui töökohtade looja majanduslik mõõde on liikmesriikide jaoks ülioluline. Peale selle edendab isiklik turismis osalemine Euroopa kuvandit maailma silmis ja ka Euroopa kodakondsust. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist sai EL turismi valdkonnas uued volitused, mida kinnitab Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 195. See uus õiguslik raamistik võimaldab ELil toetada, kooskõlastada ja täiendada liikmesriikide võetavaid meetmeid ning vähendada halduskoormust. Ma hääletan selle raporti poolt, kuna leian, et on oluline varustada kõik turismisektori sidusrühmad usaldusväärsete statistiliste andmetega, et neil oleks võimalik kohanduda Euroopa turismisektori ees seisvate väljakutsetega.

Süsteemi rakendamiseks ja turismitööstuse konkurentsivõimele konkreetse hinnangu andmiseks on vajalik Euroopa tasandil kooskõlastamine ja liikmesriikide tõhus osalemine. Teadmised turismi mahu, tunnuste, turistide tunnusjoonte, sektoris tehtavate kulutuste ning riikide majandusele avaldatava soodsa mõju ja/või tekitatavate probleemide kohta peaksid moodustama osa laiendatud uuringust.

 
  
  

Raport: João Ferreira (A7-0017/011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult.(PT) Ma hääletan kõnealuse resolutsiooni poolt, sest see käsitleb olulisi meetmeid, mis on seotud kaasrahastamise määrade suurendamisega meetmete võtmisel sellistes valdkondades nagu rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine, teadusalased nõuanded ning ühise kalanduspoliitika kontrollimine ja rakendamine. Kuna teaduslikud andmed sõltuvad tegevuse jätkusuutlikust kavandamisest, on andmebaasi koostamise, haldamise ja kasutamisega seotud kaasrahastamise määrade suurendamine kasulik. Samuti tasub esile tõsta keskendumist vesiviljeluse arendamisele ja selle kasvu edendavatele meetmetele ning keskkonna ja tervise seirele ja järelevalvele, mis tagab vesiviljeluse jätkusuutlikkuse. Liikmesriikide kontrolliasutuste rakendatavad meetmed oma vete kontrollimisel on edukad vaid siis, kui investeeritakse tehnoloogiasse ja kontrollisüsteemidesse, mis on tõhusamad ja odavamad. Ka vete kontrollimise meetmete puhul tuleks kaaluda kõrgemat kaasrahastamise määra, et tagada eeskirjade parem järgimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Määrus (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, on oluline ELi vahend kalanduse rahastamiseks. Pärast selle määruse vastuvõtmist on muude õigusaktide mitmed elemendid edasi arenenud.

Komisjon teeb ettepaneku määrust muuta, et tagada õigusliku raamistiku kõigi elementide kooskõla ja täpsustada mõne rahastatava meetme ulatust. Ma hääletasin kõnealuse raporti poolt, kuna selles soovitatakse teha komisjoni ettepanekus mõningaid muudatusi, tänu millele muutub õigusakt selgemaks. Need muudatused põhinevad kalandussektori viimastel suundumustel ja tulevikuväljavaadetel ning puudutavad just võimalust suurendada liidu kaasrahastamise määra 50%-lt 60%-le, mis on Portugali kalandussektori arendamise seisukohalt kasulik, ja suurema tähelepanu pööramist vesiviljelusele, mis õigustab selles valdkonnas lisaks sotsiaalmajanduslikele andmetele keskkonnaalaste andmete kogumise, haldamise ja kasutamise võimaluse loomist.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI) , kirjalikult. (RO) Ma toetasin seda raportit, sest määrus (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, on oluline ELi vahend kalanduse rahastamiseks. Tegemist on ühega kahest peamisest vahendist (teine on Euroopa Kalandusfond), mida kasutatakse ühise kalanduspoliitika praktiliseks elluviimiseks. Ma jagan raportööri arvamust, mille kohaselt saab üha ilmsemaks, et kalavarude majandamine peab põhinema ajakohastel teaduslikel andmetel kalavarude seisundi kohta. See on kalanduse säästva arengu eeltingimus. Mis puudutab kontrollimeetmeid, siis praegu ollakse kindlasti teadlikumad kontrolli olulisusest kalandussektori jätkusuutlikkuse ja tuleviku seisukohalt ning kontrollitegevuse vajalikkusest eeskirjade järgimise tagamisel. Liikmesriikidel ja nende kontrolliasutustel on praegu ja peab ka edaspidi olema keskne roll oma territoriaalvetes kontrollimeetmete rakendamisel – see on peamine moodus eeskirjade järgimise ja varude säästliku kasutamise tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. (IT) Ma hääletasin määrust (EÜ) nr 861/2006 muutva raporti poolt. Nõukogu kiitis selle kalanduse rahastamise olulise vahendi heaks 2006. aasta mais. Nüüd tuleb aga seda määrust muuta, et tagada õigusliku raamistiku kõigi elementide kooskõla. Ajaga kaasaskäimine tähendab selliste uute tehnoloogiate kasutamist, mis tagavad parema toimimise majandusressursside väiksema raiskamisega.

Et tegelikele vajadustele paremini reageerida, on meie arvates vaja täpsustada määruse teatavaid sätteid ja selgitada teatavate rahastatavate meetmete ulatust. Ma nõustun raportööriga selles, et kalavarude majandamine peab põhinema ajakohastel ja täpsetel teaduslikel andmetel kalavarude seisundi kohta ning ulatuslikumal kontrollimisel, et kalandus oleks jätkusuutlikum.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. (RO) Leian, et vesiviljeluse sektori tähtsus kasvab pidevalt. Selle tõestus on ka kõnealune raport, milles rõhutatakse „uut hoogu Euroopa vesiviljeluse säästvale arengule” ja pakutakse välja realistlikke võimalusi selle sektori arendamiseks. Asjakohane keskkonna ja tervise seire ning järelevalve aitavad muuta tähtsa vesiviljeluse sektori jätkusuutlikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult.(PT) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb ühenduse finantsmeetmeid ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. Siiski on mul kahju, et vastu ei võetud ettepanekut suurendada lisaandmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonna kaasrahastamise määra 60%-ni abikõlblikest kuludest.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult.(PT) Nõukogu 22. mai 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 861/2006, mille muutmise ettepaneku komisjon on teinud, kehtestati ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas ning selles on ette nähtud järgmiste valdkondade rahastamine: rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine ja teadusalased nõuanded ning ÜKP kontrollimine ja rakendamine. Muutmine ei too kaasa sisulisi muudatusi eesmärkide, rahastatava tegevuse liigi ega finantsstruktuuri ja eelarve osas. Raportöör peab siiski vajalikuks esitada muudatusettepanekud, mis viivad õigusakti rohkem kooskõlla sektori viimaste suundumuste ja tulevikuväljavaadetega, eelkõige seoses kalavarude majandamisega kalavarude seisundit puudutavate teaduslike andmete alusel ja investeeringutega vesiviljelusse.

Seetõttu esitatakse ettepanek suurendada kaasrahastamise määra lähteandmete kogumise, haldamise ja kasutamise vallas. Ma hääletan selle poolt puhtalt riiklikku seisukohta silmas pidades, et toetada meie kodumaa kalatööstust.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. (PT) See raport käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. Pärast 2006. aastat on nimetatud määruse mitmed aspektid muutunud ja iganenud, mistõttu nende muutmine on põhjendatud. Ettepanek põhineb kehtival määrusel ja selle eesmärk on kaitsta rannapüüki, rahastades sektori ajakohastamist, sealhulgas seadmeid ja arvutiseerimist. Ma hääletan selle määruse ettepaneku poolt, kuna selles on arvesse võetud komisjoni esitatud muudatusi ja teisi ettepanekuid, mis eelmist määrust oluliselt parandavad, eriti seoses kaasrahastamise määrade suurendamise ja investeeringute rahastamisega, mis on vajalik selleks, et meil oleksid täpsed ja ajakohased teaduslikud andmed, mis võimaldavad põhimõtteliselt igas olukorras võtta vajalikke meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Me hindame seda, et Euroopa Parlament võttis vastu raportis sisalduvad muudatusettepanekud komisjoni määruse ettepaneku kohta. Need muudatused võimaldavad liikmesriikidel rahastada mitmesuguse kalanduses kasutatava tehnoloogia arendamist, aga ka proovivõtmise meetodite kogumist, haldamist, valideerimist, analüüsimist ja väljatöötamist ning kalandusega seotud andmete vahetamist võimaldavate seadmete ja tarkvara või IT-võrkude arendamist. Üks uus rahastamisvõimalus on seotud uuringutega, mis käsitlevad sõltumist kalandustoodete impordist. Vesiviljeluse valdkonnas on võimalik rahastada ka keskkonnaalaste andmete kogumist, haldamist ja kasutamist, edendades keskkonna ja tervise seiret ja järelevalvet, mis aitab muuta selle sektori jätkusuutlikumaks.

Kahetsusväärseks tuleb aga pidada nende muudatusettepanekute tagasilükkamist, mille eesmärk oli suurendada – ehkki tagasihoidlikult – liikmesriikidele võimaldatava ühendusepoolse kaasrahastamise maksimaalset määra kalavarude seisundit puudutavate teaduslike andmete kogumise, haldamise ja kasutamise ning seire valdkonnas. See näitab vasturääkivust, sest ühelt poolt on EL omastanud liikmesriikide volitused selles valdkonnas, teisalt aga keeldub suurendamast nimetatud tegevuse rahastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult.(PT) Selle raportiga on muudetud määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. Tegemist on Euroopa Liidu olulise vahendiga kalanduse rahastamisel. Nimetatud määrus ja Euroopa Kalandusfond (EKF) on kaks peamist ÜKP rakendamise vahendit.

Komisjoni seisukoha järgi on kogemused mõningatel juhtudel näidanud, et vajadustele paremaks vastamiseks tuleb määruse sätteid veidi kohandada.

Seetõttu teeb komisjon ettepaneku teha mõningaid muudatusi, kusjuures esialgse määruse eesmärgid ja struktuur jäävad sisuliselt samaks. Raportöör Ferreira, kes on Portugali Kommunistliku Partei liige, pidas siiski asjakohaseks esitada teatavad täiendavad muudatusettepanekud, mis on küll üsna spetsiifilised, ent võivad aidata tagada selle õigusakti parema kooskõla sektoris viimasel ajal toimunud muutustega ja sektori tulevikuväljavaadetega.

Mul on kahju, et vastu ei võetud kõiki raportööri esitatud ettepanekuid, eriti kinnitust, et kalavarude seisundit puudutavate teaduslike andmete (nii lähte- kui ka lisaandmete) kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas on ühenduse kaasrahastamise määra võimalik suurendada, sealhulgas ettepanekut suurendada maksimaalset määra 50%-lt 60%-ni ning ettepanekut suurendada kaasrahastamise määra seire valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul oli võimalik kolleeg Ferreira raportit toetada. Mereõiguse rakendamiseks peab olema piisavalt vahendeid ja see on üks väheseid kalandusega seotud valdkondi, kus EL annab mõningat lisandväärtust.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. (LT) Ma hääletasin selle dokumendi poolt, sest üha laialdasemalt on levinud üldine arvamus, et kalavarude majandamine peab põhinema ajakohastel ja täpsetel teaduslikel andmetel kalavarude seisundi kohta. See on kalanduse säästva arengu vältimatu eeltingimus. Seetõttu leian, et tuleks lubada tõsta lähteandmete kogumise, haldamise ja kasutamise jaoks ette nähtud kaasrahastamise määra. Kavandatud ülemmäär on 75%. Arvestades, et vesiviljelust peetakse kasvava tähtsusega sektoriks (sellest annab tunnistust äsja koostatud, arutatud ja vastu võetud raport teemal „Uus hoog Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale”), millel on realistlik kasvupotentsiaal, peaks asjaomaste andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kord kehtima nii keskkonnaalaste kui ka sotsiaal-majanduslike andmete kohta. See võimaldaks teostada keskkonna ja tervise seiret ja järelevalvet, mis aitaks muuta sektori jätkusuutlikumaks. Kalandussektori jätkusuutlikkus on käesoleval ajal eriti tähtis. Liikmesriikidel ja nende kontrolliasutustel on praegu ja peab ka edaspidi olema keskne roll oma vetes kontrollimeetmete rakendamisel – see on peamine moodus eeskirjade järgimise ja varude säästliku kasutamise tagamiseks. Töö tõhusaks teostamiseks peavad liikmesriigid omandama või olema suutelised arendama ja kaasajastama olemasolevat tehnoloogiat. Sellega seotud investeeringud võivad muuta kontrollisüsteemid tõhusamaks ja nende kasutamise odavamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. (DE) Kõnealuse määruse näol on tegemist ühise kalanduspoliitika rakendamise olulise vahendiga. Kontrollitegevus etendab üha tähtsamat rolli kalandussektori jätkusuutlikkuse ja jätkuva olemasolu toetamisel. On oluline, et liikmesriigid ja nende kontrolliasutused rakendaksid oma vetes kontrollimeetmeid tagamaks, et kalandussektor järgib eeskirju ja kasutab kalavarusid säästlikult. Peale selle kasvab vesiviljeluse tähtsus, mis õigustab nii keskkonnaalaste kui ka sotsiaal-majanduslike andmete kogumise, haldamise ja kasutamise võimaluste loomist. Ma olen määruse muutmisega rahul, sest see tagab viidatud meetmete kasutusele võtmise.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. (IT) Ettepanek muuta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, on oluline rahastamist käsitlev vahend, mille eesmärk on kalandust kaitsta. Ma hääletasin selle ettepaneku poolt, sest minu arvates tuleb määruse praegust versiooni muuta, et viia selle sätted kooskõlla Lissaboni lepinguga. Määruse ülevaatamine on võimaldanud meil teha teksti parandusi, et reageerida asjakohaselt ja tulemuslikult sektori vajadustele. Vesiviljelussektori tähtsuse kasv õigustab sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks keskkonnaalaste, sotsiaal-majanduslike ja terviseandmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitlevate sätete lisamist määrusele. Oluline roll antakse eri liikmesriikidele, kes peavad tagama eeskirjade järgimise ja kontrollima vee kasutamist, tuginedes uutele tehnoloogiatele ning pidades silmas teaduse arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Kõnealuses õigusaktis tehtud muudatused peaksid hõlbustama liikumist ühise kalanduspoliitika piirkonnapõhisuse suunas, millega ma olen rahul.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. (PT) Praegune määrus (EÜ) nr 861/2006 kehtestab ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas ning kujutab endast ELi olulist vahendit kalanduse rahastamisel. Nimetatud määrus ja Euroopa Kalandusfond (EKF) on kaks peamist ÜKP rakendamise vahendit. Määruses on ette nähtud järgmiste valdkondade rahastamine: rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine ja teadusalased nõuanded ning ÜKP kontrollimine ja rakendamine. Siiski on mul kahju, et vastu ei võetud ettepanekut suurendada kaasrahastamise võimalikku määra 60%-ni abikõlblikest kuludest eelkõige kalandustegevuse seire ning andmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas, sest see suurendamine olnuks kasulik minu kodumaa kalandussektorile.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Määruse (EÜ) nr 861/2006 muutmisega kehtestatakse Euroopa Kalandusfondi kõrval ühise kalanduspoliitika teine peamine rahastamisvahend. Selle nn teise vahendiga nähakse ette andmete kogumise, kontrollimeetmete, teadusalaste nõuannete ning ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemide ja rakendamise rahastamine. On vaja täpsustada mõne rahastatava meetme ulatust ja parandada mõne artikli sõnastust. Samuti peab komisjon kogemusi arvestades vajalikuks teha väiksemaid muudatusi selleks, et määrus vastaks rohkem tegelikele vajadustele. Määruse (EÜ) nr 861/2006 kohta esitatud muudatusettepanekud peaksid võimaldama tõsta mereõiguse valdkonna selgelt määratletud kaasrahastamise määrasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu rahalised meetmed, mis on seotud ELi ühise kalanduspoliitika ja mereõiguse rakendamisega, annavad meile majanduslikud vahendid, et rakendada ühist kalanduspoliitikat arendamist ja kooskõlastamist vajavatele mereõiguse valdkondadele suunatud rahaliste vahendite toel. Seetõttu hääletasin kolleeg Ferreira raporti poolt. Kõnealuse määruse muutmine aitab ühist poliitikat ellu viia ja kasutada raha andmete kogumiseks, rahvusvaheliste suhete arendamiseks ning kalandusega seotud teadus- ja tehnikavaldkondade toetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ma andsin poolthääle. Määrus (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, on oluline ELi vahend kalanduse rahastamiseks. Tegemist on ühega kahest peamisest vahendist (teine on Euroopa Kalandusfond (EKF)), mida kasutatakse ühise kalanduspoliitika praktiliseks elluviimiseks. Sellest vahendist rahastatakse järgmisi valdkondi: rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine, teadusalased nõuanded ning ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemid ja rakendamine. Iga tegevusvaldkonna suhtes kohaldatakse kõnealust määrust koos teiste määruste või otsustega. Need teised asjaomased õigusaktid on pärast määruse (EÜ) nr 861/2006 vastuvõtmist mõnevõrra muutunud, mistõttu tuleb määrust muuta, et kõik õigusliku raamistiku osad oleksid kooskõlas. Lisaks soovib komisjon täpsustada mõne rahastatava meetme ulatust ja parandada mõne artikli sõnastust. Samuti peab komisjon kogemusi arvestades vajalikuks teha väiksemaid muudatusi selleks, et määrus vastaks rohkem tegelikele vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. (IT) Määrus (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, on oluline ELi vahend kalanduse rahastamiseks.

See dokument on ka üks kahest peamisest vahendist, mida kasutatakse ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Sellega nähakse ette järgmiste valdkondade rahastamine: rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine, teadusalased nõuanded ning ühise kalanduspoliitika kontrollimine ja rakendamine.

Täna vastu võetud resolutsioonis tunnistatakse vajadust tagada, et kalavarude majandamine põhineks ajakohastel ja täpsetel teaduslikel andmetel kalavarude seisundi kohta. Dokumendis tunnistatakse, et üha tähtsamaks on muutumas vesiviljelus kui valdkond, mis loob realistlikke arenguväljavaateid endale ja ka teistele, vesiviljelusega seotud tegevustele, mistõttu on õige luua võimalus suuniste kohaldamiseks seoses keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumise, haldamise ja kasutamisega. See võimaldaks teostada keskkonna ja tervise kontrolli, mis aitaks muuta sektori jätkusuutlikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. (PT) Täna hääletatud dokumendi eesmärk on kohandada kalanduspoliitika rakendamise finantsmeetmeid õigusliku raamistiku arengule, olemasolevate vajaduste muutustele ja võetavate meetmete õiguslikule selgitusele, eriti meetmete puhul, mis sisalduvad otsuses 2000/439/EÜ ning mida ei ole veel määruse nr 861/2006 teksti üle võetud. Seoses andmete kogumisega peetakse Euroopa Parlamendi ettepanekus oluliseks laiendada rakendamisala haldamisele ja kasutamistingimustele. Samuti on oluline hõlbustada hankelepingute sõlmimist rahvusvaheliste asutustega ja näha ette kohustus omada ühiste projektide elluviimiseks üksikasjalikku teavet.

Soovitatav oleks suurendada kaasrahastamise võimalikku ülemmäära 60%-ni abikõlblikest kuludest, eriti kalandustegevuse seire ning andmete kogumise, haldamise ja kasutamise vallas. Vähem tähtis ei ole ka vesiviljelus ning selle sektori andmed peaksid hõlmama nii sotsiaal-majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid andmeid. Peale selle muutub uute tehnoloogiate kasutamine üha vajalikumaks; see eeldab olemasoleva tehnika pidevat kohandamist ja ajakohastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma tahaksin tunnustada kolleeg Ferreirat (Portugali Kommunistlik Partei) Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonist tema raporti puhul, mis täna Euroopa Parlamendis suure häälteenamusega vastu võeti.

Raportis kinnitatakse vajadust tagada, et kalavarude majandamine põhineks ajakohastel ja täpsetel teaduslikel andmetel kalavarude seisundi kohta. See on kalanduse säästva arengu vältimatu eeltingimus. Kahjuks ei võetud vastu kõiki kolleeg Ferreira muudatusettepanekuid, näiteks neid, mis võimaldavad suurendada kaasrahastamise määra (50%-lt 60%-le) kalavarude seisundit käsitlevate teaduslike andmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas.

Raport näitab panust, mida GUE/NGL võib Euroopa Parlamendis peetavatesse aruteludesse siiski anda, ja ma tean, et me võime kindlad olla, et João Ferreira jätkab seda võitlust kalanduse jätkusuutlikkuse nimel, eelistades sektori tööstuskontsernidele väikekalureid.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. (IT) Ma andsin poolthääle João Ferreira raportile, et parandada kalandussektoriga seotud finantsinstrumentide haldamist. Nende finantsinstrumentidega rahastatakse mitmesuguseid tegevusi, muu hulgas muidugi kalapüügi kontrolli. Seetõttu leian, et üldine kokkulepe, mis nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel teksti suhtes saavutati, on ühise kalanduspoliitika ja mereõiguse seisukohalt hea kompromiss.

 
  
  

Raport: Estelle Grelier (A7-0024/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. (PT) Ma hääletan selle raporti poolt. Leian, et see raport on vajalik, kuna selle eesmärk on pikendada üleminekukorra kehtivusaega veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et ühise kalanduspoliitika elluviimise käigus saaks määrata kindlaks uued tehnilised meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE) , kirjalikult.(PT) Kuna 2008. aastal ei olnud võimalik kokkulepe määruse eelnõus kalavarude kaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade lihtsamaks ja selgemaks muutmise kohta, võeti vastu määrus mitmete üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011.

Käesoleva raportiga, mis pälvis minu toetuse, tahetakse pikendada seda üleminekuperioodi kuni 2013. aasta jaanuarini, et ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames saaks määrata kindlaks uued tehnilised meetmed. Samuti kutsutakse raportis komisjoni üles võtma olemasoleva määruse uue pikendatud kehtivusaja jooksul initsiatiiv ning koos sidusrühmadega hindama kehtivate meetmete mõju neid rakendavatele laevadele ja asjaomastele ökosüsteemidele. Hindamise tulemusi tuleks uue määruse eelnõu koostamisel arvesse võtta. Samavõrd tähtis on see, et komisjoni tulevases ettepanekus tehniliste meetmete kohta määratletaks selgelt nõukogu ja Euroopa Parlamendi pädevus seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI) , kirjalikult.(BG) Ma hääletasin selle ettepaneku poolt, sest kalavarude kaitset käsitleva kokkuleppe puudumine võib tekitada soovimatuid tagajärgi. Ettepanek pikendada nõukogu 2009. aasta määruse kehtivust tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta veel 18 kuuks ehk kuni 31. detsembrini 2012 võimaldab komisjonil valmistada ette ühise kalanduspoliitika reformi osaks olevad uued tehnilised meetmed. Ma leian, et muudatusettepanekud on vastuvõetavad, sest ühine kalanduspoliitika peab ühelt poolt kaitsma kalavarusid, ent teiselt poolt olema kasulik tavakodanikele, antud juhul Iirimaa väikekaluritele. Just seetõttu olen seisukohal, et tuleb leida tasakaal püügipiirangute, tehniliste meetmete ja kalurite vajaduste vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D) , kirjalikult.(FR) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna tehnilised meetmed on väga olulised, piiritledes kalurite tegevust ja mõjutades kalavarude tulevikku. Me kõik oleme huvitatud kõnealuses sektoris majandusliku tasakaalu saavutamisest ning seega kaluritele taastuvate ja jätkusuutlike kalavarude abil inimväärse sissetuleku tagamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt, et toetada kalandust Iirimaal ja Euroopas pikemas perspektiivis. Meie juhtpõhimõte peab olema säästev püük. Ma leidsin palju väga tugevaid argumente, mis räägivad kolleeg Gallagheri muudatusettepanekute kasuks, kuid lõpuks hääletasin fraktsiooniga ühtselt, et säilitada fraktsioonis poliitiline sidusus.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. (PT) Ma hääletasin kalandust ja tehniliste üleminekumeetmete kehtestamist käsitleva raporti poolt. Kahjuks ei võetud vastu ettepanekut tunnistada kehtetuks komisjoni otsus, millega keelatakse merluusi ja merikuradi püük abaratega Portugali rannikuvetes, ehkki seda ei toeta ükski teaduslik uuring.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult.(PT) 2008. aastal esitas komisjon nõukogu määruse eelnõu, mis käsitles kalavarude kaitset tehniliste meetmete abil ja mille eesmärk oli asendada varasem määrus. Seda sarnast ettepanekut ei võetud vastu, mistõttu võeti õiguskindlusega seotud põhjustel ning mereressursside nõuetekohase kaitse ja majandamise säilitamiseks vastu määrus (EÜ) nr 1288/2009, millega kehtestati üleminekumeetmed ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011.

Võttes arvesse Lissaboni lepingust tulenevaid kohustusi, tühistas komisjon 2010. aastal ettepaneku tehniliste meetmete abil kalavarude kaitset käsitleva nõukogu määruse kohta. Nende tehniliste meetmete peamised põhimõtted tuleks nüüd esitada ühise kalanduspoliitika käimasolevat reformi käsitlevas uues algmääruses ja eeldatavasti esitatakse veel üks sellekohane ettepanek 2011. aastal. Kuna ühtki muud õigusakti praegu jõus ei ole, tehakse ettepanek pikendada eelnimetatud määruse kehtivusaega veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013. Arvestades esitatud argumente õiguskindluse ja kaitse kohta, leian, et seda pikendamist tuleb toetada. Loodan, et lisaaeg võimaldab hinnata kehtivate meetmete mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult.(PT) Kalandussektor on Euroopa Liidu jaoks väga tähtis mitte ainult toidu, vaid ka keskkonna seisukohalt, sest veeökosüsteemid on ohus. Olles kõnealuse sektori tähtsusest teadlik, on Euroopa Parlament seda küsimust tihti arutanud. 2009. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni A6-0206/2009 vajaduse kohta kaitsta kalavarusid Atlandi ookeanis ja Põhjameres. Kehtiva määrusega, mis võeti vastu 2008. aastal, kehtestati üleminekumeetmed, mis pidid kehtima kuni 2011. aasta juunini ehk esialgselt paika pandud tähtajani, mil ühise kalanduspoliitika osana pidi jõustuma uus raamistik. Komisjon ei esitanud aga määruse eelnõu. Seetõttu soovib komisjon pikendada praeguse määruse kehtivusaega 1. jaanuarini 2013. Selleks ajaks peaks ELil olema õigusakt, mille nõukogu ja Euroopa Parlament Lissaboni lepingus sätestatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võtavad. Kuna selle õigusakti puhul lähtutakse ajakohastatud teaduslikest uuringutest, ei sea see ohtu planeedi mereressursse. Eeltoodut arvestades olen nõus, et praegune määrus peaks jääma jõusse kuni 1. jaanuarini 2013.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult.(PT) Tehnilisi meetmeid sisaldava asjakohase määruse olemasolu on kalavarude säästva kasutamise ja korraliku kaitse seisukohalt vajalik. Kõnealune määrus tehniliste üleminekumeetmete kohta võeti vastu, kuna 2008. aastal ei jõutud kokkuleppele määruse eelnõus, mille eesmärk oli lihtsustada ja selgitada kalavarude kaitset käsitlevaid ühenduse eeskirju. Määrus pidi kehtima ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Nüüd on tehtud ettepanek pikendada määruse kehtivusaega veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et kehtestada ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon esitab ettepaneku 2011. aasta jooksul.

Meie arvates tuleks pikendamisel parandada kehtivast õigusaktist tulenevad vajakajäämised ja probleemid. Kahjuks on raportöör ja Euroopa Parlamendi enamus komisjoni seisukohta järgides selle välistanud. Mis tahes teaduslikele uuringutele tuginemata diskrimineeritakse väikesemahulise kalapüügiga tegeleva Portugali laevastiku osa, mis soovib abaratega püüda merikeelt ja merluusi: see on kehtivate eeskirjade kohaselt keelatud. Sellel on negatiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, mida võiks ja tuleks vältida.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult.(PT) Kõnealune määrus tehniliste üleminekumeetmete kohta võeti vastu, kuna 2008. aastal ei jõutud kokkuleppele määruse eelnõus, mille eesmärk oli lihtsustada ja selgitada kalavarude kaitset käsitlevaid ühenduse eeskirju. Määrus pidi kehtima ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Nüüd on tehtud ettepanek pikendada määruse kehtivusaega veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et kehtestada ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon esitab ettepaneku 2011. aasta jooksul.

Meie arvates tuleks pikendamisel parandada kehtivast õigusaktist tulenevad vajakajäämised ja probleemid. Kahjuks on raportöör ja Euroopa Parlamendi enamus komisjoni seisukohta järgides selle välistanud.

Mis tahes teaduslikele uuringutele tuginemata diskrimineeritakse väikesemahulise kalapüügiga tegeleva Portugali laevastiku osa, mis soovib abaratega püüda merikeelt ja merluusi: see on kehtivate eeskirjade kohaselt keelatud. Sellel on negatiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, mida võiks ja tuleks vältida.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. – „Püütud kala ei tohi enam vette tagasi lasta!” hüüab komisjon. „Kuulake tööstust” on komisjoni võltsmoto. Samas tahab komisjon täiesti ebaõigeid eeskirju veel 18 kuuks kehtestada. Šotimaa läänerannikul lastakse nende eeskirjade tõttu ei rohkem ega vähem kui 42% püütud kilttursast tagasi merre. Tänane hääletus tähendab, et see nõmedus jätkub veel 18 kuud. Tööpartei Londoni saadikud toetasid komisjoni: see on meie rannikualade elanikkonna järjekordne häbiväärne reetmine!

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest kuna 2008. aastal puudus kokkulepe määruse eelnõus kalavarude kaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade lihtsamaks ja selgemaks muutmise kohta, võeti vastu määrus mitmete tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta algse kava kohaselt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Käesoleva ettepaneku eesmärk on pikendada kõnealuse üleminekukorra kehtivusaega täiendavalt 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames määrata kindlaks uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon peab esitama ettepaneku 2011. aasta jooksul. Sellest tulenevalt peab komisjon praeguse määruse kehtivusaja pikendamist uueks ajavahemikuks ära kasutama selleks, et hinnata koos sidusrühmadega kehtivate meetmete mõju neid rakendavatele laevadele ja asjaomastele ökosüsteemidele. Komisjon peab nimetatud hindamise tulemusi arvesse võtma, kui ta koostab 1. jaanuarist 2013 hilisemat aega hõlmavat uut määruse ettepanekut, mis võetakse Lissaboni lepingu kohaldamisest tulenevalt vastu kaasotsustamismenetluse raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. (DE) Tehniliste meetmete abil kalavarude kaitset käsitleva määruse kehtivusaja pikendamine veel 18 kuuks annab võimaluse analüüsida ja hinnata asjaomastele laevadele ja ökosüsteemidele selle määrusega avaldatavat mõju. Ettepanek on seega väga teretulnud, sest see võimaldab kindlaks tehtud parendamisvõimalusi parimal viisil kasutada. Seejärel saab komisjon hindamise tulemusi arvesse võtta uue ettepaneku koostamisel määruse kohta, mis käsitleb kalavarude kaitset tehniliste meetmete abil.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuid selleks, et toetada Šoti kalatööstust, taotlen kilttursa väljajätmist määruse reguleerimisalast.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult.(PT) Kuna 2008. aastal puudus kokkulepe määruse eelnõus kalavarude kaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade lihtsamaks ja selgemaks muutmise kohta, võeti vastu määrus mitmete üleminekumeetmete kehtestamise kohta algse kava kohaselt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Käsitletava õigusakti ettepaneku eesmärk on pikendada seda üleminekusüsteemi veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et kehtestada ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon esitab ettepaneku 2011. aasta jooksul. Komisjon peaks seega kasutama olemasoleva määruse uut pikendatud kehtivusaega selleks, et koos sidusrühmadega hinnata kehtivate meetmete mõju neid rakendavatele laevadele ja asjaomastele ökosüsteemidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ma andsin poolthääle. Kuna 2008. aastal puudus kokkulepe määruse eelnõus kalavarude kaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade lihtsamaks ja selgemaks muutmise kohta, võeti vastu määrus mitmete üleminekumeetmete kehtestamise kohta algse kava kohaselt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Käesoleva ettepaneku eesmärk on pikendada kõnealuse üleminekukorra kehtivusaega täiendavalt 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames määrata kindlaks uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon peab esitama ettepaneku 2011. aasta jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. (IT) Kuna 2008. aastal puudus kokkulepe õigusakti eelnõus kalavarude kaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade lihtsamaks ja selgemaks muutmise kohta, kiitsime heaks määruse, millega kehtestati ajutised meetmed algse kava kohaselt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011.

Täna hääletatud õigusakti ettepaneku eesmärk on pikendada üleminekukorra kehtivusaega veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames määrata kindlaks uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon esitab ettepaneku 2011. aasta jooksul.

Euroopa Parlament on võtnud vastu ka resolutsiooni A6-0206/2009 ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kalavarude kaitse kohta tehniliste meetmete abil, mida kasutatakse Atlandi ookeanis ja Põhjameres. Resolutsioonis rõhutati, kui oluline on pädevuse nõuetekohane jagunemine nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahel.

Tänase hääletusega väljendab Euroopa Parlament seisukohta, et komisjoni tulevases ettepanekus tehniliste meetmete kohta tuleb sätestada, et eeskirjade põhiosa kuulub nõukogu ja Euroopa Parlamendi pädevusse kooskõlas kaasotsustamismenetlusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. (PT) Täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil esitatud ettepaneku eesmärk on pikendada 2008. aastal kalavarude kaitsega seoses kehtestatud üleminekuperioodi. Kuna kõnealuse õigusakti kehtivus lõpeb 30. juunil 2011, tuleks asjaomaseid meetmeid pikendada veel 18 kuuks, s.t kuni 2013. aasta jaanuarini. Seega peab komisjon kehtivusaja pikendamist uueks ajavahemikuks ära kasutama selleks, et hinnata, millist mõju avaldavad olemasolevad meetmed ja need meetmed, mida tuleks arvesse võtta 1. jaanuaril 2013 algavaks perioodiks ettepaneku koostamisel. See ettepanek on plaanis esitada 2011. aasta jooksul.

Kõnealuses õigusaktis käsitletavate tehniliste meetmete ülevaatamisel on oluline pikendada abarate kasutamist 200–600 meetri sügavusel rannikuvetes kuni 31. detsembrini 2012. See võimaldab laevadel jätkata Portugali kalanduse jaoks suure majandusliku tähtsusega kala, näiteks merikuradi säästvat püüki.

 
  
  

Raport: José Manuel Fernandes (A7-0087/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. (PT) Ma hääletan selle raporti poolt, võttes arvesse läbirääkimistel saavutatut, eriti Euroopa Parlamendi eelarve suurendamist 2011. aastaga võrreldes 2,3% võrra, Luxembourgis asuvale Konrad Adenaueri hoonele suunatud vahendite vähendamist ja lisandväärtuse hindamise üksuse väljajätmist, mis võimaldas säästa veel 13,7 miljonit eurot. Rahalised vahendid, mis on vajalikud seoses ELi laienemisega Horvaatia ühinemisel ja Lissaboni lepingu kohandamisega, kantakse eelarvesse kirjaliku muutmisettepaneku või paranduseelarve abil. Samas tahaksin rõhutada, et arvestades liikmesriikide majanduslikke ja rahalisi raskusi ning 2012. aasta eelarvesuuniseid, mille Euroopa Parlament on vastu võtnud, on parlament kinnitanud vajadust tagada oma eelarve puhul eelarvedistsipliin, jäädes 27 liikmesriigi inflatsioonimäärast madalamale tasemele, ning väljendanud veendumust, et tõeline kokkuhoid tagab parlamendi nõuetekohase ja tõhusa toimimise. Peale selle leian, et ELis valitsevas kokkuhoiuõhkkonnas peavad ka Euroopa Parlamendi liikmed oma kulutusi vähendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. (FR) 2012. aasta eelarve hääletamise menetlus on alanud. Euroopa Parlamendi ülesanne on esitada eelarveprojekt. Ma leian, et eelarveprojekt, mida me täna hääletasime, on tasakaalustatud, ja seetõttu ma toetasin seda. Esmakordselt tegi Euroopa Parlament ettepaneku eelarve kasvu (2,3%) kohta, mis jääb alla inflatsioonimäära (2,8%). Praegusel range eelarvepoliitika ajal tundub see mulle tõepoolest vajalik. Veel toetan ma täielikult vajadust otsida uusi rahastamisvõimalusi, et määratleda pikaajaline eelarvestrateegia. Jään ootama komisjoni sellekohaseid ettepanekuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Olen nõus, et ELi praegune finants-, majanduslik ja sotsiaalne olukord nõuab Euroopa Parlamendilt ja teistelt ELi institutsioonidelt kokkuhoiu saavutamiseks vastavat kvaliteeti ja tõhusust ning rangete haldusmenetluste rakendamist. Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarvestuse projekti üldsumma peaks 2011. aasta eelarvega võrreldes kasvama 2,3%, mis ei ületa praegust inflatsioonimäära (2,8%). Edaspidi peab parlament saavutama suurema kokkuhoiu ning muutma haldus- ja kontrollimenetlused rangemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Hääletasin kolleeg Fernandese raporti poolt. See raport võimaldab meil Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarvet objektiivselt analüüsida. Kahtlemata peab see olema pingeline kärpe-eelarve. Me peame arvesse võtma ka inflatsiooni, mis tähendab seda, et tegelikult 2012. aasta eelarves summad vähenevad. Kõik kuluartiklid peavad olema põhjendatud ja sanktsioneeritud. Muutuvkulusid tuleb kulude-tulude analüüsides uurida, et tulevikus saaks igasuguseid lisakulutusi vältida. Me peame 2012. aastal parandama noorte olukorda. Meie seatavad eesmärgid peavad olema ennekõike seotud noortega. Juhiksin tähelepanu sellele, et noored vajavad abi seoses kutseõppe võimaldamisega ja koolist väljalangemise määra vähendamisega. Noortele suunatud projektidele tuleb seega eraldada rohkem raha. Noored vajavad toetust, et tööturule siseneda.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D) , kirjalikult. – Ma toetan seda raportit, sest see annab vajaliku eelarveraamistiku ELi institutsioonide tähtsaks tööks ajal, mil Euroopa kodanikud peavad toime tulema majanduskriisiga. Samas ei toetanud ma meie fraktsiooni liini sellistes küsimustes nagu parlamendiliikmete hüvitiste külmutamine ja parlamendiliikmetel äriklassis reisimise võimaldamine. Minu arvates on see kohatu praegusel kriisiajal, kui tavatöötajad kannatavad kärbete all.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. (PT) Ma annan poolthääle kolleeg Fernandese raportile Euroopa Parlamendi eelarve kohta ja tunnustan raportööri tohutu töö eest, mille ta on ära teinud. Tahaksin rõhutada jõupingutusi, mida tehti piiramise ja kokkuhoiu nimel ning mis on kooskõlas raportööri seatud prioriteetidega. Kuna Euroopa Parlamendi volitusi on Lissaboni lepinguga suurendatud, oleks loogiline, kui ka parlamendi tegevuskulud oleksid suuremad. Sellele vaatamata kajastab Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve reaalsetes näitajates vähenemist, kuna kasv on väiksem kui ELi inflatsioon ja võrreldes algse ettepanekuga on eelarvet 49 miljoni euro võrra kärbitud. Vastuvõetud eelarve moodustab rubriigist 5 alla 20%, mida ei ole mitu aastat juhtunud. Raportöör pidi võitlema ka desinformatsiooni ja demagoogiaga. Mõned inimesed on pahauskselt üritanud vihjata, et eelarvega suurendatakse parlamendiliikmete palku. Euroopa Parlament selle eest ei vastuta: parlamendiliikme palga – mis moodustab 38,5% kohtuniku ametipalgast – määrab nõukogu ja muude hüvitiste suuruse määrab juhatus, mitte parlament, ning see ei saa ületada Eurostati avaldatud inflatsiooni. Pealegi kasvab hüvitiste ja maksete, sealhulgas parlamendiliikmete palkadega seotud eelarverida 2011. aastaga võrreldes ainult 0,55%.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE) , kirjalikult.(PT) Ma hääletasin selle raporti poolt ja tahaksin rõhutada, et Euroopa Parlamendi eelarve kasvumäär 2,3% on väiksem ELile prognoositud inflatsioonimäärast 2,8%, mis tähendab seda, et reaalsetes näitajates on 2012. aasta eelarve 0,5% võrra väiksem. Veel sooviksin taunida demagoogiat, mis ümbritseb kolme muudatusettepanekut, mille eesmärk oli muuta eeskirju selle kohta, kuidas parlamendiliikmed oma elukohariigi ja Euroopa Parlamendi vahel reisivad. Ma hääletasin nende muudatusettepanekute vastu. Mulle ei meeldi oma kohustustest kõrvale hiilida ja seega ma kasutasin oma häält, kuid need muudatusettepanekud olid niivõrd eksitavalt sõnastatud, et ilmselt laienenuks mulle mõni neis sisaldunud arvukatest eranditest. Samuti pean kahetsusväärseks hoiakut, mida väljendasid mõningad kolleegid, kes, teades juba ette, et teatavat ettepanekut vastu ei võeta, asetasid teiste õlgadele kohustuse käituda „poliitiliselt ebakorrektselt”, ja kolleegid, kes eelistasid kolme kõnealuse muudatusettepaneku hääletamisel mitte osaleda, küll aga osalesid kõigi eelnenud ja järgnenud muudatusettepanekute hääletamisel. Pealegi tuleks meeles pidada, et kehtiva põhimääruse järgi ei ole keegi kohustatud äriklassis reisima. Sellegipoolest näen ma igal nädalal kolleege kõigist fraktsioonidest äriklassis reisimas, sealhulgas lennul Portugali pärast kõnealust hääletust; on mõningaid harvu erandeid – aga mitte konkreetsete parlamendiliikmete, vaid mõne üksiku reisi puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D) , kirjalikult. – Ma toetasin seda raportit, milles esitatakse Euroopa Parlamendi seisukoht 2012. eelarveaastal poliitika elluviimisega ja haldamisega seotud vajalike kulutuste kohta. Raporti eesmärk on tagada, et praegusel kasvava tööpuuduse ajal suureneks kriitilise tähtsusega sotsiaalpoliitiliste kulutuste rahastamine vähemalt vastavalt inflatsioonile. Raportis tehakse ettepanek, et eelarve maksimaalne kasvumäär oleks 2,3%, mis jääb alla ELi inflatsioonimäära. See on rohkem kui poole võrra väiksem esialgsest taotlusest, et kasv oleks 5,2%. Ma toetasin ka mitut raporti kohta esitatud muudatusettepanekut, milles väljendati vastuseisu Euroopa Parlamendi liikmete palkade ja hüvitiste suurendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Ehrenhauser (NI) , kirjalikult. (DE) Euroopa Parlamendil on kohustus kulutada maksumaksjate raha asjakohaselt ja vastutustundlikult. Majanduskriisi ajal on maksumaksjate raha säästlik kasutamine eriti tähtis. Seetõttu on väga kahetsusväärne, et parlament ei ole valmis raha säästma, näiteks reisides alla neljatunniste lendude puhul turistiklassis.

Kuna Euroopa Parlament jättis taas kasutamata võimaluse näidata Euroopa kodanikele oma selget valmisolekut raha kokku hoida, käitudes maksumaksjate rahaga vastutustundlikult ja loobudes oma privileegidest, hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE) , kirjalikult. (SV) Me oleme kahtlemata nõus eelarvekomisjoni seisukohaga, et Euroopa Parlament peaks nüüd „näitama, et ta suhtub eelarvesse vastutustundlikult ja piirab oma kulusid”, ning oleme rahul raportis sisalduva üleskutsega hallata piiratud rahalisi vahendeid „rangelt ja tõhusalt”. Kuna aga muudatusettepanekud järgmiseks aastaks parlamendiliikmete palkade ja hüvitiste külmutamise kohta lükati tagasi – ning hääletuse tulemus tähendas ühtlasi seda, et taas kiideti heaks Euroopa Parlamendi administratsiooni jaoks Luxembourgis hoone ehitamine, mis mõningate arvutuste kohaselt läheb maksma 549 miljonit eurot – ei saanud me resolutsiooni selle praegusel kujul toetada. Seetõttu jäime lõpphääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. (PT) Ma andsin poolthääle raportile „Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestus, I jagu – Euroopa Parlament”. Mul on aga kahju, et praeguse kriisi ajal ei suutnud parlament näidata eeskuju, vaid lükkas tagasi ettepanekud vaadata praegune parlamendiliikmete palgasüsteem läbi ning mitte suurendada palku ja hüvitisi 2012. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D) , kirjalikult.(SV) Läbirääkimistel Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve üle võitlesime selle nimel, et oluliselt vähendada esialgselt kavandatud 5,7%. Lõpptulemus oli 2,3%, mis kujutab endast eelarve reaalset vähenemist võrreldes inflatsiooniga.

Kuigi see on väga suur samm õiges suunas, ei ole me siiski täiesti rahul. Meie arvates oleks olnud võimalik leida veelgi kokkuhoiuvõimalusi. Seetõttu üritasime läbirääkimistel teksti sisse viia ettepanekut, mis pälvis nüüd kogu parlamendis laialdase poolehoiu. Me nõuame selles ettepanekus Euroopa Parlamendi kulutuste pikaajalise perspektiiviga läbivaatamist. Parlamendil on liiga kaua olnud kalduvus teha uusi otsuseid, millel on pikaajalised finantstagajärjed, vaatamata tervikpilti. Euroopa Parlament lihtsalt ei saa teha igal aastal otsuseid, mis puudutavad kulude kasvu, püüdmata leida viisi nende kulude rahastamiseks eesmärkide ümberreastamise ja tõhususe suurendamise kaudu.

Lõpetuseks soovime rõhutada ka asjaolu, et me pooldame Euroopa Parlamendi liikmete reisikulude hüvitamise ja muude hüvitiste ülevaatamist. Samas ei saa neid kulusid muuta lihtsalt eelarveassigneeringute vähendamisega. Selleks on vaja muuta Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust. Me töötame selle nimel ja toetame seda tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. (PT) 2012. aasta eelarvet arutatakse ajal, mil paljudes liikmesriikides on tekkinud äärmine vajadus eelarvet piirata ja kulusid kokku hoida. Raportööri sõnutsi nõuab see olukord Euroopa Parlamendi toimimise eelarvega seoses „kokkuhoiu saavutamiseks vastavat kvaliteeti ja tõhusust ning rangete haldusmenetluste rakendamist”. Euroopa elanikud ei mõistaks seda, kui ajal, mil nad oma kodumaal peavad ohverdusi tegema, ei halda EL oma vahendeid säästlikult ja tõhusalt. Avalikkus tahab, et me haldaksime meile eraldatud vahendeid asjakohaselt ja säästaksime seal, kus vähegi võimalik. Kolleeg Fernandese raportiga tehakse selles suunas mõningaid edusamme. Eetilistel põhjustel, eriti nüüd, mil me palume Euroopa, eelkõige Portugali elanikelt ohvreid, olen otsustanud mitte hääletada ühegi muudatusettepaneku poolt, mis mõjutab minu palka või minu kui Euroopa Parlamendi liikme kohustusi.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Kuigi kapitalismi kriis mõjutab valusalt töötajaid ja elanikkonda üldiselt ning kokkuhoiumeetmed on suunatud neile, kel on niigi kõige vähem, ei ole ELi eelarved kajastanud vajadust muuta poliitikat, mis on ELis valitseva kriisi põhjuseks. Selles raportis ei viidata ELi üldeelarve suunistele. Siiski ei saa seda praegusest olukorrast lahutada.

Peale probleemide, mille me tõstatasime täiskogu istungil peetud arutelu käigus, teeb meile muret, et kavandatav raamistik suurendab töökohtade ebakindlust, halvendades olukorda töötajate jaoks, kes pärast aastakümneid kestnud teenistust jäävad alalise töölepinguta; lisaks suunatakse paljud töötajad ajutist tööjõudu vahendavate asutuste käsutusse. Seetõttu hääletame kavandatud muudatusettepanekute vastu, kuna toetades Euroopa Parlamendis kokkuhoidu, suurendavad need ebakindlust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) See Euroopa Parlamendi eelarvet käsitlev raport peegeldab vastuolusid, mis mõjutavad enamikku siin esindatud poliitilisi jõude. Vaatamata sellele, et raport ei ole seotud ELi eelarvesuunistega, ei saa seda käsitleda eraldi põhilisest poliitikast, mis neid määrab.

Kuigi Euroopa Parlamendi kulusid on korrigeeritud, vähendades välisteenustega seotud kulusid ja muid väiksemaid kulutusi, kusjuures suurendatud on toetuste ja reisikulude rubriiki, on 2012. aasta eelarve I jagu, mis puudutab Euroopa Parlamenti, 2011. aastaga võrreldes 2,3% suurem.

Meile teeb muret, et kavandatav raamistik suurendab töökohtade ebakindlust, halvendades olukorda töötajate jaoks, kes pärast aastakümneid kestnud teenistust jäävad alalise töölepinguta; lisaks suunatakse paljud töötajad ajutist tööjõudu vahendavate asutuste käsutusse. Seetõttu hääletame kavandatud muudatusettepanekute vastu, kuna toetades kokkuhoidu Euroopa Parlamendis, suurendavad need ebakindlust. Samuti on nende eesmärk edendada Euroopa erakondade ja Euroopa poliitiliste sihtasutuste rahastamist. Me leiame, et Euroopa Parlamendi liikmed peaksid oma rahalise olukorra muutmisel olema eeskujuks, ja hääletasime palkade olulise suurendamise vastu.

Kõigi nende põhjuste tõttu hääletasime selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (S&D) , kirjalikult. – Mis puudutab kolleeg Fernandese raportit, siis kuigi ma oleks põhimõtteliselt hääletanud muudatusettepanekute 13 ja 15 poolt, jäin ma tehnilisel põhjusel erapooletuks. See põhjus seisneb asjaolus, et Euroopa Parlamendi liikmete palka reguleerib Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus ning parlamendiliikmete palkade muutmiseks või ajakohastamiseks on vaja muuta põhimäärust. Seda ei saa teha ELi mis tahes aasta eelarve hääletamisega täiskogu istungil.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Grèze (Verts/ALE) , kirjalikult. (FR) Ma andsin poolthääle muudatusettepanekule 15 mitte suurendada parlamendiliikmete palku ja hüvitisi, arvestades kriisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest ELi praegune finants-, majanduslik ja sotsiaalne olukord nõuab institutsioonidelt kokkuhoiu saavutamiseks vastavat kvaliteeti ja tõhusust ning rangete haldusmenetluste rakendamist. Kuigi institutsioonidele tuleks anda piisavad vahendid, peavad institutsioonid neid vahendeid praeguses majandusolukorras rangelt ja tõhusalt haldama. Samuti leian, et Euroopa Parlament peab saavutama suurema kokkuhoiu ning muutma haldus- ja kontrollimenetlused rangemaks. Me peame haldussüsteemi jätkuvalt moderniseerima ja ratsionaliseerima, vähendades sõltuvust välisteenustest ja rakendades tõhusat lähenemist personalijuhtimisele, ning kõik institutsioonid peavad 2012. aasta eelarveprojekti jaoks kulude eelarvestuse koostamisel kasutama kõiki võimalusi kulude piiramiseks, mis kahtlemata aitaks säästa maksumaksjate raha.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE) , kirjalikult. (FI) ELi liikmesriigid on neil päevil sunnitud tegema raskeid otsuseid oma riigieelarve kohta. Kulutused vaadatakse kriitiliselt üle ja sama tuleb teha ka ELis.

Ma ei poolda Euroopa Liidu eelarve suurendamist; vastupidi, seda tuleks kärpida. Keerulises majandusolukorras ei ole õige, kui Euroopa Parlament plaanib suurendada oma kulutusi järgmisel aastal 2,3% võrra. Me peame parlamendi 1,7 miljardi euro suuruses külluslikus aastaeelarves leidma rohkem kokkuhoiuvõimalusi. Euroopa Ajaloo Maja projekti plaanid tuleks praegu kalevi alla panna. Strasbourgi ja Brüsseli vaheline ralli läheb Euroopa maksumaksjatele maksma umbes 200 miljonit eurot aastas. See summa on võrdne Euroopa Inimõiguste Kohtu aastaeelarvega. Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon, mis esindab Euroopa Parlamendis tsentristlikke ja liberaalseid erakondi, on seni ainuke parlamendifraktsioon, kes on nõudnud Strasbourgi sõitmisest loobumist. Kutsun teisi parlamendifraktsioone ja eelkõige ELi liikmesriike, kes tegelikult selle üle otsustavad, üles nõudma sama.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne E. Jensen (ALDE) , kirjalikult.(DA) Taani Liberaalne Partei hääletas Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestust käsitleva Fernandese raporti muudatusettepaneku 3 vastu. Taani Liberaalne Partei pooldab parlamendi reisikulude vähendamist, kuid parlamendiliikmetel peab jätkuvalt olema võimalik oma pileteid lühikese etteteatamisajaga muuta. Ettepanekus seda vajadust arvesse ei võeta.

 
  
MPphoto
 
 

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult.(FR) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi 2012. aasta esialgse eelarve poolt ja olen rahul, et selle kasvumäär jääb alla inflatsioonimäära, saates seega meie kaaskodanikele sõnumi vastutustundlikkuse kohta. Praegusel suurte eelarvekärbete ajal on tähtis, et Euroopa Parlament oleks rahaliste vahendite haldamisel eeskujuks ja hoiaks kokku kõikjal, kus võimalik. Eelkõige tahtsin ma väljendada oma hämmingut ja muret selle üle, kuidas seni on käsitletud Euroopa Ajaloo Maja projekti. Kuigi ma olen nõus eesmärgiga luua koht, kus avalikkus saab teavet Euroopa integratsiooni peamiste etappide kohta alates Teise maailmasõja lõpust, paneb mind sellegipoolest imestama vajalike investeeringute ja esialgsete jooksvate kulude määratlemise umbkaudsus ning mulle teeb muret teatavate otsustusmenetluste läbipaistmatus. Seetõttu jäin erapooletuks Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku suhtes, milles nõuti kõnealuse projekti tingimusteta tühistamist. Küll aga andsin ma poolthääle Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud muudatusettepanekule, milles nõutakse selle küsimuse käsitlemisel suuremat läbipaistvust ja vastutundlikkust ning asjakohast parlamentaarset kontrolli.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle resolutsiooni vastu, sest ma ei saa toetada Euroopa Parlamendi eelarve suurendamist 2,3% võrra ajal, mil nõukogu on teinud kärpeid 4,4% võrra ja komisjon on piiranud oma halduskulude kasvu 1%-le.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. (PT) Arvestades maailma laastanud kriisi ning liikmesriikide keerulist majandus- ja eelarvealast olukorda, näitab Euroopa Parlament, et suhtub eelarvesse vastutustundlikult ja piirab oma kulusid 2012. eelarveaastal, ohustamata seejuures kõrgeid eesmärke, mille ta on seadnud, sealhulgas õigusloome kvaliteeti. Euroopa Parlamendi järgmise aasta eelarve kasvab vähem kui inflatsioonitase. 2012. aasta eelarve suurusjärk peaks olema 1,725 miljardit eurot, mis tähendab 2,3%-list kasvu. See on madalam kui ELi 27 liikmesriigi inflatsioonimäär, mis on 2,8%. Selliseid kaalutlusi tuleks ELi eelarvete arutamisel alati arvesse võtta, nii et liikmesriikides oleks kõigil võimalik ELi poliitikas kaasa rääkida ja näha, et nende seisukohti viiakse ajakohaselt ellu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Kõigepealt tahaksin tunnustada raportööri tema töö eest. Tegemist on teemaga, mis on alati keeruline, praegusel ebakindlal ajal aga eriti. Liikmesriikide majandus- ja eelarvealane olukord on Euroopa Parlamendile teada ning parlament peaks 2012. eelarveaastal näitama, et suhtub eelarvesse vastutustundlikult ja piirab oma kulusid, säilitades samas oma töö kvaliteedi. Võrreldes 2011. aastaga on eelarvet reaalsetes näitajates 2,3% võrra kärbitud ja kavandatud summasid on kokku 48,9 miljoni euro võrra vähendatud. Eelkõige tuleneb see hoonetega seotud kulude kärpimisest. Tahaksin rõhutada raportööri muret noorte pärast, mis kajastab kogu tema fraktsiooni seisukohta. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku vähendada mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 ülemmäära 2012. aastal 100 miljoni euro võrra ja suurendada noorte toetamiseks sama summa võrra teisi rubriike. Kuna see on tasakaalustatud raport, mis võtab arvesse kriisi ajal vajalikke eelarvelisi piiranguid ning tagab edukaks ja kvaliteetseks tööks vajalikud tingimused, hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et praeguses kriisiolukorras peavad Euroopa Parlament ja teised ELi institutsioonid tegutsema vastutustundlikult ja oma kulusid piirama, kasutades ranget eelarve haldamise menetlust, et tagada vahendite optimeerimine ja raha kokku hoida. Tahaksin avalikult väljendada tunnustust suurepärase töö eest, mille raportöör Fernandes on ära teinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Mina hääletasin vastu. Põhjuseks on see, et ühelgi eelarvereal ei ole tegelikult raha kokku hoitud, kulutused on sageli lihtsalt edasi lükatud 2013. aastasse, reisikulude vähendamisest, mida meie nõudsime, ei tule tõenäoliselt midagi välja ning raportiga seotud läbirääkimised ei olnud läbipaistvad ja nende käigus püüti tõrjuda väiksemaid fraktsioone, mis on eelarve kavandatud suurendamise suhtes kriitilisemalt meelestatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult.(IT) Täna vastu võetud raporti eesmärk on edendada vahendite ranget haldamist, et ohjeldada avaliku sektori kulutusi. Arvestades liikmesriikide rahalisi raskusi, mis on kõigile teada, tuleb kulusid vähendada ja hoida nende kasv allpool praegust inflatsioonimäära. Seega tuleb kogusumma vähenemisega rahul olla. Täiendavad vahendid, mis on vajalikud seoses Lissaboni lepingu ja tulevase laienemisega, tuleks teha kindlaks eelarves kokkuleppimise menetluses hiljem.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Ma jäin selle raporti lõpphääletusel erapooletuks, sest ajal, mil kõikjal Euroopa Liidus rakendatakse kokkuhoiumeetmeid, tundub naeruväärne toetada selliseid projekte nagu Euroopa Ajaloo Maja. See võib ju iseenesest olla väärt projekt, kuid ilmselgelt oleks rahvast esindava Euroopa Parlamendi poolt hoolimatu nõustuda praegusel ajal sellise kulutusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE) , kirjalikult. (NL) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi 2012 aasta tulude ja kulude eelarvestuse vastu, sest resolutsioon sisaldab mitmeid asju, millega ma ei saa nõustuda. Ma olen parlamendi eelarve järjekordse suurendamise vastu. Euroopa Parlament püüab esitleda seda eelarvet vähendamisena, kuigi tegelikult vähendatakse kasutatavate vahendite kõverat. Praegusel kriisi ja kärbete ajal oleks kulude külmutamine minu arvates sobivam meede. Mõningate parlamendiliikmete esitatud muudatusettepanekud, milles nõuti teatavat kokkuhoidlikkust (alla neljatunniste lendude korral äriklassis reisimisest loobumine; sekretariaadi kulude hüvitamise külmutamine jne), hääletati kõik maha, mis on kahetsusväärne.

Veel hääletasin Euroopa Ajaloo Muuseumi projektist loobumise poolt – mitte, et see projekt oleks minu arvates ebahuvitav või ebaoluline, vaid kuna ma ei usu, et sellist projekti peaks korraldama Euroopa Parlament oma eelarveliste vahenditega. Pealegi on selle Brüsselisse kavandatud projekti kulud täielikult kontrolli alt väljumas. Seetõttu hääletasin muudatusettepaneku poolt, milles öeldakse selgelt, et neid kulusid tuleb rangemalt jälgida.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Arvestades karme kokkuhoiumeetmeid, mida praegu kõikides liikmesriikides võetakse, leian, et praegusel ajal ei ole sobiv rahastada Euroopa Ajaloo Maja. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE) , kirjalikult. (FR) Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestust käsitleva Fernandese raporti hääletamisel oli oluline võtta arvesse praeguseid majanduslikke ja eelarvetega seotud raskusi. Seetõttu oli raporti esialgne projekt, milles nähti ette pööraste jooksvate kuludega Euroopa Ajaloo Maja loomine, täielikult vastuolus minu kindla veendumusega, et maksumaksjate raha tuleb säästlikult kasutada. Seega tuleb tagada, et enne mis tahes töö alustamist määratletaks selgelt kõik selle projektiga seotud rahalised tagatised. Euroopa institutsioonid peavad järgima tõelist eelarvedistsipliini, eriti praeguses majanduskriisis.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. (PT) Arvestades liikmesriikide keerulist majandus- ja eelarvealast olukorda, peaks Euroopa Parlament näitama, et suhtub eelarvesse vastutustundlikult ja piirab oma kulusid 2012. eelarveaastal, ohustamata samas oma eesmärki tagada õigusloome kvaliteet. Võrreldes 2011. aastaga on eelarvet reaalsetes näitajates 2,3% võrra kärbitud ja kavandatud summasid on kokku 48,9 miljoni euro võrra vähendatud. Eelkõige tuleneb see hoonetega, 18 uue parlamendiliikmega ja Horvaatia ühinemisega seotud kulude kärpimisest. Viimase kahe kuluartikliga seotud vahendid määratakse kindlaks hiljem paranduseelarves. Praegu on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni peamine prioriteet investeerimine noortesse.

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku vähendada mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 ülemmäära 2012. aastal 100 miljoni euro võrra ja suurendada noorte toetamiseks sama summa võrra teisi rubriike. Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et Euroopa Ajaloo Maja eelarverea kõrvaldamine ei ohusta selle projekti elujõulisust, sest vastav summa kantakse läbipaistva menetluse alusel ja eelarvepädevate institutsioonide heakskiidul üle teise rubriiki.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. (DE) Kolleeg Fernandese raport Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve kohta näeb ette kokkuhoiu, ettevaatlikud kulutamisplaanid ja võimalikult suure läbipaistvuse eelarveliste vahendite kasutamisel, aga ka toetuse elluviidavale keskkonnapoliitikale ja Euroopa kodanike järjepidevale teavitamisele. Samas on aga raske mõista, miks enamus ei pooldanud „bürookulude” külmutamist 2012. aastal. Peale selle on kulutused Euroopa Ajaloo Majale liiga suured ja need tuleks praegust struktuurset kriisi arvestades kiiresti läbi vaadata.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE) , kirjalikult.(IT) Ma andsin poolthääle kolleeg Fernandese omaalgatuslikule raportile 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta. Olen täiesti nõus vastuvõetud tekstis kirjeldatud eesmärkidega, mis on järgmised: range lähenemine personalijuhtimisele enne uute ametikohtade loomist, suurem turvalisus Euroopa Parlamendis, digitaalne strateegia seoses sotsiaalsete võrgustikega, Wifi-teenuse loomine ja kinnisvarastrateegia väljatöötamine, et arukamalt hallata kõiki Euroopa Parlamendi hoonetega seotud kulusid.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0227/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult.(PT) Ma annan poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb muudatust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta. Nimetatud määruse kohaselt annab nende väidete esitamiseks loa komisjon. Hääletan resolutsiooni poolt, kuna see käsitleb lubatud tervisealaste väidete loetellu kuue kuu vanuste ja vanemate imikute puhul imikute piimasegu kasutamist puudutava tervisealase väite lisamist, sest kindlaks on tehtud, et piimasegule lisatakse hapet nimetusega dokosaheksaeenhape (DHA).

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE) , kirjalikult. (IT) Ma toetan resolutsiooni eelnõu, mis käsitleb lastele mõeldud toiduainete puhul tervisealaste väidete esitamist. Laste tervist tuleb paremini kaitsta toiduainete kohta esitatavate igasuguste toitumisalaste nõuannete eest, mis on mõnikord eksitavad, ent mis suunavad inimesi neid toiduaineid ostma, väites, et antud toidul on kasulik toitumisalane või füsioloogiline mõju. Me peame andma tarbijatele garantii, et turul olevad tooted on ohutud ning nende märgistus on aus ja asjakohane, et tagada tarbijatele teave, mis on vajalik faktidel põhinevate valikute tegemiseks, ja et luua toiduainetööstuses võrdsed konkurentsitingimused.

Praegu kasutatakse mõningates liikmesriikides toidu märgistamisel ja reklaamimisel kõikvõimalikke väiteid, mis viitavad ainetele, mille kasulik mõju ei ole tõestatud või mille puhul puudub piisav teadlaste konsensus. Seetõttu peame tagama, et ained, mille kasulikkust väidetakse, läbiksid teaduslikud katsed ja uuringud, mille viib läbi Euroopa Toiduohutusamet (EFSA).

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. (FR) See resolutsioon käsitles selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele. Ma hääletasin täiskogu istungil esitatud resolutsiooni vastu, sest minu arvates on oluline, et 6–12 kuu vanuste laste puhul esitaks väiteid ja kinnitaks neid teaduslikult Euroopa Toiduohutusamet (EFSA).

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE) , kirjalikult. (ES) Ma hääletasin selle algatuse vastu, sest määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud korra kohaselt ei olnud komisjonile edastatud eksperdiarvamusest võimalik järeldada tervisealast väidet, et dokosaheksaeenhappe (DHA) manustamine aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule.

Peale selle leiti meditsiiniajakirjas British Medical Journal 2010. aasta juunis avaldatud aruandes, et kümme aastat pärast DHAga rikastatud piimasegu söömist kaalusid lapsed keskmisest rohkem ning neil oli kõrgem vererõhk. DHAga rikastatud piimasegu imikutele avalduva mõju kohta ei ole selget teaduslikku konsensust, mis on vastuolus kõnealuse määruse artiklitega 5 ja 6.

Kuna see väide on vastuolus määruse eelnõu eesmärgi ja sisuga, ei olnud ma selle vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE) , kirjalikult. (CS) Ma olen nõus, et väide „dokosaheksaeenhappe (DHA) manustamine aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule” tuleks vastavalt komisjoni määruse eelnõule lisada ELi lubatud tervisealaste väidete loetellu. Üldtunnustatud teaduslikud tõendid näitavad, et nii rinnapiimas sisalduv DHA kui ka piimasegudesse ja muudesse imikutele mõeldud toitudesse lisatud sünteetiline DHA aitab kaasa imikute silmade arengule. Kui me ei ole nõus DHA lisamisega ELi lubatud tervisealaste väidete loetellu, siis võib see luua Euroopa Toiduohutusameti töö nullimise ohtliku pretsedendi, kuna igasugustele tervisealastele väidetele ükskõik milliste ainete kohta, mis on läbinud nimetatud asutuse nõudliku ja range hindamise, võidakse ideoloogiliselt motiveeritud põhjustel panna veto.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Ma toetasin seda resolutsiooni, kuna leian, et tervisealased väited võivad mõjutada tarbijate valikuid, mistõttu neid väiteid tuleb kasutada vastutustundlikult, tuginedes võimalikult kvaliteetsetele teaduslikele hindamistele. Kahtlemata on tõsi, et rinnapiimas olev dokosaheksaeenhape (DHA) aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule. See ei tähenda aga automaatselt, et sünteesitud DHA-l, mis sisaldub muus imikutele mõeldud piimas, on samasugune mõju. Rinnapiimas lisanduvad DHA-le koensüümid ja kaasmõjurid, mis ühiselt tekitavad selle soodsa mõju nägemise arengule. Praegu puudub teadusringkondades üksmeel DHAga rikastatud piimasegude imikutele avalduva kasuliku mõju kohta. Seetõttu leian, et meist oleks ennatlik lubada sellise väite esitamist, kuni puuduvad kindlad teaduslikud tõendid selle väite tõelevastavuse kohta. Sedalaadi tervisealane väide võib tarbijaid eksitada ja avaldada soovimatut mõju nende laste tervisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D) , kirjalikult. – Ma mõistan hukka tänase hääletuse, kus napilt hääletati maha vastuseis imikute piimasegude suurtootja eksitavale tervisealasele väitele. See on väikelastega perede jaoks kaotus. Olen pettunud, et paljud konservatiividest parlamendisaadikud toetasid selles küsimuses suurtootja huve. See hääletus avab ukse edaspidisele toiduainete agressiivsele turundusele, mida ei toeta usaldusväärsed teaduslikud tõendid. DHAd leidub rinnapiimas loomulikul kujul ja see aitab kaasa laste silmade arengule. Kuid piimasegule lisatav sünteesitud DHA on midagi muud. Kuna teaduslikud tõendid ei ole veel veenvad, ei saa me lubada vanemate eksitamist. Imikute tervis on liiga tähtis, et jätta see rahvusvahelise kontserni turundusosakonna hoolde. Euroopa Parlamendi tänane napi häälteenamusega tehtud otsus kõnealust väidet lubada on suur pettumus.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE) , kirjalikult. (FR) Meie ei tahtnud, et imikutele mõeldud toodetel esitataks väide, mille kohaselt aitab rinnapiimas leiduv rasvhape dokosaheksaeenhape (DHA) kaasa imikute nägemise normaalsele arengule. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamust, millele tuginedes Euroopa Komisjon tegi ettepaneku lubada selle väite esitamist imikutele mõeldud toodetel, ei toeta teaduslikud andmed. Seetõttu oli vaja rakendada ettevaatuspõhimõtet ja seda väidet mitte lubada. Kahjuks otsustas Euroopa Parlament komisjoni ettepanekuga vaid 8 häälega nõustuda. See tõstatab taas küsimuse EFSA hinnangute sõltumatuse ja õigsuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. (PT) Ma andsin poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele, kuna puuduvad tunnustatud teaduslikud tõendid, nagu aitaks piimasegudesse ja muudesse imikutele mõeldud toitudesse lisatud sünteesitud dokosaheksaeenhape (DHA), mis erineb rinnapiimas leiduvast DHAst, kaasa laste nägemise arengule. Seetõttu leian, et kuni pole tehtud veenvaid uuringuid, ei tohiks sellist toitumisalast väidet lubada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. (PT) Toiduainete märgistusel või reklaamis võimalike lubatud väidete esitamise küsimus on väga tähtis, sest need väited võivad tekitada valesid ootusi või viia käitumiseni, millel puudub teaduslik alus. Seetõttu tuleks igasugust väidet, mis kavatsetakse lisada lubatud tervisealaste väidete nimekirja, kaaluda uusimate teaduslike andmete alusel, et seda oleks võimalik nõuetekohaselt põhjendada. Komisjon väidab, et antud juhul on seda tehtud, pidades tõestatuks, et dokosaheksaeenhappe (DHA) manustamine aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. (PT) See Euroopa Parlamendi resolutsioon puudutab komisjoni esitatud määruse eelnõu, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad haigusriski vähendamisele või laste tervisele ja arengule. Inimeste, eriti laste toitumine peab pälvima kõigi Euroopa asutuste suurt tähelepanu, sest kaalul on inimeste terve areng ja elukvaliteet. Toiduainete reklaamimine väidete abil võib tarbijaid eksitada ja olla vastuolus teaduslike soovitustega. Võttes arvesse raportööri esitatud argumente selles tundlikus ja tähtsas küsimuses, hääletan kõnealuse määruse eelnõu vastu, kuna minu arvates ei kaitse see piisavalt rahva, eriti laste tervist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) See dokument väljendab vastuseisu komisjoni esitatud määruse eelnõule, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele, kuna see ei ole kooskõlas toidu kohta esitatavaid toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse eesmärkidega ja sisuga.

Asi puudutab peamiselt probleeme, mis tulenevad dokosaheksaeenhappe (DHA) kasutamisest muudes ainetes kui rinnapiim, kus see aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule.

Üldtunnustatud teaduslikud tõendid näitavad aga, et piimasegudesse ja muudesse imikutele mõeldud toitudesse lisatud sünteesitud DHA mõju ei ole kuigi selge. See tähendab, et puudub ühtne teaduslik konsensus, milline on DHAga rikastatud piimasegude ja muude imikutele mõeldud toitude mõju imikutele, sest sel juhul on DHA teistsuguses bioloogilises keskkonnas kui seda on rinnapiim. Seetõttu oleme komisjoni määruse eelnõu vastuvõtmise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE) , kirjalikult. (IT) Me jätsime täna kahjuks kasutamata olulise võimaluse korrata, et rinnaga toitmisest loobumist ei tohiks mingil moel õhutada, sealhulgas toiteväärtuse profiilide kaudu, mis peaksid andma usaldusväärset teavet. Tegelikult ei näita teaduslikud tõendid, et dokosaheksaeenhappe (DHA) lisamine rinnapiimaasendajatele parandab nägemise arengut. Ma toetan seda resolutsiooni, sest minu arvates on see täielikult kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise koodeksiga rinnapiimaasendajate turustamise kohta. Selle koodeksi eesmärk on muu hulgas tõesti tagada, et igasugune rinnapiimaasendajate reklaam ja muul moel propageerimine oleks keelatud. On üldteada, et rinnaga toitmisel on kasulik mõju nii lapse kui ka ema tervisele; ema puhul vähendab see rinnavähi riski. Pealegi rõhutatakse UNICEFi hiljutises uuringus, nagu ka Itaalia sünnieelse meditsiini seltsi poolt, et kui lapsed oleksid rinnapiimatoidul, võiks vastsündinute suremus väheneda 22% võrra. Mulle meeldiks, kui kogu seda kunstpiima propageerimisele suunatud energiat kasutataks emade toetamiseks, kes meeleldi oma lapsi imetaksid, kui nad saaksid vajalikku toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE) , kirjalikult. (FR) Lastele mõeldud toodete, näiteks piimasegude kohta peab olema võimalik esitada väiteid, kui Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on need teaduslikult kinnitanud, nagu seda on tehtud dokosaheksaeenhappe (DHA) puhul, mis aitab kaasa 6–12 kuu vanuste imikute nägemise normaalsele arengule. Igasuguse teabe, sealhulgas isegi teaduslikult kinnitust leidnud mõju käsitleva teabe andmise keelamine pidurdaks märkimisväärselt teadustööd ja uuendustegevust kõnealuses sektoris.

Samuti tuleks meeles pidada, et lapse kuuekuuseks saades ei soovi või saa kõik naised enam last rinnaga toita, ja neil peab olema võimalik kasutada imikutoite, mille kohta esitatavaid tervisealaseid väiteid on teaduslikult hinnatud. Keegi ei väida ju, et DHAga rikastatud piimasegu oleks rinnapiimast parem. Asi pole selles!

Euroopa Parlament valis täna mõistuse tee, lükates tagasi resolutsiooni, millega taheti seda väidet keelata ja EFSA tööd halvustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE) , kirjalikult. – Ma annan poolthääle sellele resolutsioonile, millega ei lubata kasutada tervisealast väidet, et loomuliku rasvhappe DHA lisamine imikutoidule aitab kaasa imikute nägemise normaalsele arengule. Selleks on mitu põhjust. Esiteks on sünteetiline DHA ja rinnapiimas sisalduv DHA erinevad. Pealegi näitavad autoriteetsed uuringud, et nägemise arenguga seotud kasulikkus ei ole tõestatud. Ka on mõningatest uuringutest ilmnenud DHAga rikastatud piimasegu kahjulik mõju mõne lapse tervisele. Lühidalt: on vaja rohkem teadusuuringuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Lucas Hartong (NI) , kirjalikult. (NL) Hollandi Vabaduspartei (PVV) delegatsioon hääletas selle resolutsiooni poolt, sest DHA kohta esitatavad tervisealased väited on ilmselgelt kaheldavad. Samas soovime, et tervisealaste väidete tunnustamise kord uuesti läbi vaadataks. PVV toetab sõltumatuid teaduslikke uuringuid ja just sellel põhjusel soovime läbipaistvat menetlust, mis ei annaks vaieldavaid tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma andsin poolthääle dokumendile, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele, sest ühisturul müüdavad kaubad peavad olema tarbimiseks ohutud, vastama normidele ja olema seaduslikud. Toidu kohta esitatavad tervisealased väited peavad olema põhjendatud ja teaduslikult tõestatud, eriti kui asi puudutab lapsi ja nende tervist. Tuleb tagada, et ainel, mille kohta väide on esitatud, on tõepoolest kasulik toitumisalane või füsioloogiline mõju. Väide peaks olema teaduslikult põhjendatud, võttes arvesse kõiki kättesaadavaid teaduslikke andmeid ning kontrollides tõendeid. Tervisealaste väidete kasutamist tuleks ühenduses lubada vaid pärast võimalikult kõrgetasemelist teaduslikku hindamist ning toitumis- ja tervisealased väited ei tohi olla eksitavad.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin poolthääle resolutsioonile, millega vaidlustatakse imikutoitu puudutav lubatud tervisealane väide. See lubatud väide puudutab rinnapiimas loomulikul moel leiduvat rasvhapet DHAd, mis rinnapiimas sisalduvana aitab teadaolevalt kaasa imikute nägemise arengule. Kuid piimasegule lisatav sünteesitud DHA on midagi muud. Piimasegutootja Mead Johnson on taotlenud Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) ning alaliselt toiduahela ja loomatervishoiu komiteelt luba kasutada tervisealast väidet „dokosaheksaeenhappe (DHA) manustamine aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule”. Väite kasutamiseks anti luba Mead Johnsoni esitatud tõendite alusel. Siiski ilmnes kõigi piimasegus sisalduvat DHAd käsitlevate tõendusmaterjalide sõltumatul läbivaatamisel 2008. aastal, et piimasegule DHA lisamisega seoses „ei täheldatud mingit kasu seoses nägemise, kognitiivse arengu või füüsilise kasvuga”. Ka ei ole EFSA-le esitatud ühtegi uuringut, mis tõendaks DHAga rikastatud jätkupiimasegu mõju nende imikute puhul, kes olid saanud sünnist alates ilma DHAta piimasegu. See on oluline, kuna seda väidet lubataks kasutada ainult jätkupiimasegude puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. (IT) Minu arvates on rahvatervis ja toiduohutus inimühiskonna arengu nurgakivid. Kui need nõuded on täidetud ja tagatud, vähenevad terviseriskid ja rahvastiku kasv toimub kontrollitud tingimustes, mis pakuvad turvalisust. Toidu kohta toitumis- ja tervisealaste väidete esitamist käsitleva ELi 20. detsembri 2006. aasta määruse aluseks olid need kriteeriumid. Need määruses sätestatud põhimõtted tagavad tiheda seose katsetatud ja kinnitatud teaduslike andmete ning teatavate toiduainete kasutamise lubamise vahel.

Komisjoni määruse eelnõu, mida me täna arutame, ei sisalda kõiki vajalikke garantiisid ega vajalike teaduslike nõuete puudumisel tavapärast ettevaatuspõhimõtet tagamaks, et toitumis- ja tervisealased väited ei ole eksitavad. See peaks kallutama meid heakskiitmisest keelduma.

Kui rinnapiimas sisalduv DHA täidab teaduslikult tõestatud funktsiooni, siis sünteetiline DHA ei ole veel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1924/2006 eesmärkide ja sisuga. Me ei saa tervishoiuküsimustega mängida, eriti kui need mõjutavad lapsi. Seetõttu jagan raportööri arvamust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Pirillo (S&D), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin imikute rinnapiimaasendajates DHA kasutamisele viitamist mittepooldava resolutsiooni vastu, sest minu meelest on õige nimetada põhjused, miks DHAd on lisatud. Ma tahan siinkohal mainida, et DHA on omega-3 rasvhape, mida leidub rinnapiimas ja millel on kasulik mõju laste nägemisele. Juhiksin tähelepanu sellele, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on väljendatud pooldavat arvamust selle aine kasutamise kohta põhjaliku teabe andmise suhtes. Mulle ei meeldinud need mitmed e-kirjad, mille saatjad on veendunud, et me tahame eelistada kunstpiima rinnapiimale. Me peame alati andma piisavat teavet toiduainetele lisatud ainete kohta, eriti kui tegemist on lastele mõeldud toiduainetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE) , kirjalikult. (FR) Täna lõunaajal edastas Euroopa Parlament sõnumi uskumatu nõrkuse kohta, lükates tagasi resolutsiooni, millega keeldutakse alla 12 kuu vanustele imikutele mõeldud toiduainetele tervisealase väite lisamise lubamisest. Resolutsiooni poolt anti 328 ja vastu 323 häält; absoluutse häälteenamuse jaoks olnuks vaja 369 häält.

Ometi oli asi lihtne: tuli olla vastu Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamusele. Kõnealusel juhul on EFSA andnud imikutele mõeldud toiduainete tootjatele loa väita, et rinnapiimas loomulikul moel leiduva rasvhappe dokosaheksaeenhappe (DHA) sünteesitud versioon „aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule”. Seda ei ole teaduslikult tõestatud, nagu kinnitab täna hommikul Euroopa Parlamendi liikmetele saadetud Maailma Terviseorganisatsiooni kiri.

On väga kahetsusväärne, et selliselt veeti alt märkimisväärsel arvul Euroopa sidusrühmi – Euroopa Suurperede Konföderatsiooni, Euroopa Tarbijate Liitu ja Euroopa Arstide Alalist Komiteed –, kes palusid vaid seda, et imikuid ei käsitataks tavatarbijatena. Mul on kahju, et Euroopa Parlament lihtsalt unustas lähtuda Euroopa toiduohutuspoliitikas tervest mõistusest ja eetikast.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE) , kirjalikult. (FR) Ma olin vastu määruse eelnõule, mille eesmärk on lubada tervisealast väidet „dokosaheksaeenhappe (DHA) manustamine aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule”.

Kuigi enamik Euroopa Parlamendi liikmeid hääletas tagasilükkamise poolt, jäi tagasilükkamise kinnitamiseks vajalikust kvalifitseeritud häälteenamusest 40 häält puudu. Ometi sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, et toitumis- ja tervisealased väited ei tohi olla eksitavad ning peavad põhinema teaduslikel andmetel. Peale selle, isegi kui üldtunnustatud teaduslikud tõendid näitavad, et rinnapiimas sisalduv DHA aitab kaasa imikute nägemise arengule, siis sünteesitud DHAga rikastatud piimasegu tarbimise ja imikute nägemise parema arengu vahelise võimaliku põhjusliku seose osas praegu teaduslik konsensus puudub.

Mulle näib, et teadusliku konsensuse puudumisel tuleb rohkem uurida DHA lisamise võimalikke – nii kasulikke kui ka kahjulikke – mõjusid, enne kui ELis saab väita, et DHA kasutamine jätkupiimasegudes ja imikutoitudes on kasulik. Euroopa Parlament jättis täna kasutamata võimaluse keelata selle väite edasine kasutamine kuni on esitatud veenvamaid teaduslikke andmeid. Mul on sellest kahju.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. (CS) Tervisealaste väidete kontroll kehtestati selleks, et tarbijaid ei eksitataks valeteabega. Samas tuleks nende väidete kaudu tõsta ka tarbijate teadlikkust. Seetõttu andsin ma poolthääle komisjoni ettepanekule lubada laste piimapulbri pakendil DHAd puudutava tervisealase väite esitamist, sest see annab kasulikku teavet emadele, kes tõsistel tervislikel põhjustel ei saa last rinnaga toita. Neile naistele tuleb anda väärtuslikku teavet piimapulbri kohta ajal, mil nad kaaluvad, millist toodet osta. Sel viisil ei vähenda me imetamise tähtsust lapse arengu seisukohast, sest sellest teavitab iga ema põhjalikult lastearst.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ma hääletasin poolt, sest üksmeelses resolutsioonis leitakse, et komisjoni määruse eelnõu, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele, ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1924/2006 eesmärgi ja sisuga, ning ollakse komisjoni määruse eelnõu vastuvõtmise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. (IT) Dokosaheksaeenhape ehk DHA on aine, mida leidub rinnapiimas, ja arvukad teaduslikud uuringud näitavad, et see aine aitab kaasa vastsündinute nägemise arengule. Usun, et konkreetne teave selle ainega rikastatud toodetel (näiteks kunstpiimal) võimaldab tarbijatel teha ostmisel teadlikumaid valikuid.

Ma ei pea põhjendatuks nende inimeste hirme, kes väidavad, et nimetatud aine reklaamimise tulemusena loobuvad emad rinnaga toitmisest sedalaadi toote kasuks. Rinnapiim sisaldab aineid ja aktiivseid koostisosi, mis on imikute jaoks vajalikud ja asendamatud, kuid paraku ei saa mitte kõik naised last rinnaga toita.

Ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni vastu, sest takistades juurdepääsu korralikule teabele, võtame veel ühe abivahendi ära emadelt, kes ei saa oma lapsi imetada ja peavad kasutama selliseid tooteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma toetasin seda resolutsiooni, kuna leian, et DHAd puudutavad tervisealased väited ei ole teaduslikult tõestatud, ja ma olen veendunud, et tarbijatele ei tohi anda valeteavet.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannu Takkula (ALDE) , kirjalikult. (FI) On ilmselge, et rinnapiim on vastsündinutele parim toit. Paraku ei saa aga mitte kõik emad oma lapsi imetada, näiteks tervislikel põhjustel. Seetõttu on vaja piimasegu. Sel juhul tuleb muidugi loota, et rinnapiimaasendaja on koostise poolest võimalikult rinnapiima sarnane.

Selles resolutsiooni ettepanekus seatakse kahtluse alla DHA-nimelise koostisosa tähtsus laste ja nende arengu seisukohalt. DHA eesmärk on asendada rinnapiimas sisalduvat rasvhapet, mis teadaolevalt aitab kaasa lapse silmade arengule ja mida vähemalt mõned rinnapiimaasendaja tootjad on oma toodetesse lisanud. Ettepaneku konkreetne eesmärk on keelata tarbijale DHA kohta – näiteks toote etiketil – teabe andmine.

Kuigi üldiselt soovitaksin ma mitmesuguste turundusmaterjalide kasutamisel ettevaatust, leian siiski, et pärast arvukaid teaduslikke katseid peab nüüd olema võimalik tarbijat tulemustest teavitada. Poliitikud peaksid usaldama ohutusasutuste otsuseid. Antud juhul on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) teaduslikele andmetele viidates kinnitanud, et toode on ohutu. Seetõttu hääletasin resolutsiooni ettepaneku vastu, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D) , kirjalikult. – Kuna Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kinnitusel „ei ole kindlaid tõendeid, mis võimaldaksid öelda, et DHA lisamine imikute piimasegule annaks olulist kliinilist kasu”, otsustasin hääletada selle vastu, et äriühingutel lubatakse esitada põhjendamatuid väiteid DHA tervisele kasulikkuse kohta. On oht, et nende potentsiaalselt eksitavate väidete tõttu hakatakse lastele andma rohkem piimasegu, mille tulemusena võivad lapsed ilma jääda elutähtsatest toitainetest nagu DHA, mida leidub loomulikul moel rinnapiimas.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL) , kirjalikult. (FR) Euroopa Parlament lükkas täna tagasi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepaneku, milles nõutakse suuremal hulgal uuringute läbiviimist, enne kui saab väita, et dokosaheksaeenhape (DHA) on imikutele kasulike omadustega aine.

Mul on kahju, et resolutsioon lükati tagasi, ilma et oleks tehtud kõik vajalikud teaduslikud kontrollimised, kuigi Cochrane Library poolt 2008. aastal avaldatud DHA ja imikute neuroloogilist arengut käsitleva tõendusmaterjali süstemaatilisel läbivaatamisel selgus, et ajalistel lastel, kes sõid DHAga või muude sarnaste pika ahelaga rasvhapetega rikastatud piimasegu, ei täheldatud sellest mingit kasu seoses nägemise, kognitiivse arengu või füüsilise kasvuga.

Vaatamata keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liikmete väljendatud kahtlustele andis Euroopa Parlamendi enamus Euroopa Toiduohutusametile de facto loa kinnitada, et „dokosaheksaeenhape aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule”. Ometi peaks näiteks vastuolulise ravimi Mediator juhtum sundima Euroopa institutsioone tegutsema mõningase ettevaatusega.

 
  
  

Raport: Kader Arif (A7-0070/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. (PT) Ma hääletan selle raporti poolt, sest üha enam üleilmastuvas maailmas peab kogu EL otsustama tootlike investeerimisvõimaluste kasuks. Ka olen ma nõus raportis esitatud seisukohaga, et komisjon ja nõukogu peaksid avama läbirääkimised, et alustada investeerimist kolmandatesse riikidesse, näiteks Kanadasse, Indiasse ja Hiinasse. Seetõttu on minu arvates väga oluline, et Euroopa Parlament tagaks Euroopa investorite vastutustundliku tegutsemise välismaal, kaitstes samas ELi reguleerimisõigust vastavalt meie avalikule huvile.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. (RO) Euroopa tulevane poliitika peab edendama investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, keskkonnasõbralikud, eriti kaevandustööstuses, ja edendavad investeeringute objektiks olevates ettevõtetes sobivaid töötingimusi. Ma leian, et igale investeerimislepingule peaks olema lisatud sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kogu, olenemata sellest, kas EL peab läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle peetavate laiemate läbirääkimiste raames või käsitlevad läbirääkimised individuaalset investeerimislepingut.

Euroopa poliitika peab kaitsma bioloogilist mitmekesisust ning toetama tehnosiiret ja infrastruktuuri parandamist. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates vajab Euroopa Liit sidusat investeerimispoliitikat, mis aitab kaasa majanduskasvule, säästvale arengule ja tööhõivele.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult.(LT) Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Selline oluline areng esitab kahekordse väljakutse – ühelt poolt tuleb hallata liikmesriikide sõlmitud juba rohkem kui 1200 kahepoolset investeerimislepingut ning teisalt tuleb määratleda Euroopa tulevane investeerimispoliitika, mis vastaks nii investorite kui ka sihtriikide ootustele ja peaks samas silmas ELi välistegevuse eesmärke. Kahepoolsete investeerimislepingute sõlmimisel peetakse silmas arenenud riikide investorite õiguslikku ja rahalist kaitset. Ma olen nõus, et ELi tulevase investeerimispoliitika väljatöötamisel peab investorite kaitse jääma investeerimislepingutes tähtsaimaks prioriteediks. ELi tulevane poliitika peab edendama ka investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, keskkonnasõbralikud (eriti kaevandustööstuses) ja edendavad investeeringute objektiks olevates ettevõtetes kvaliteetseid töötingimusi. EL peaks toetama hiljuti ajakohastatud OECD suuniseid, mille eesmärgiks on edendada rahvusvaheliste ettevõtete vastutustundlikku käitumist.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI) , kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt. Me kõik teame, et Lissaboni lepingu kohaselt kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Selle uue pädevuse alusel saavad nii komisjon kui ka liikmesriigid koos Euroopa Parlamendiga välja töötada poliitika kvaliteetsete investeeringute edendamiseks, millel oleks soodne mõju majanduskasvule ja tööhõivele. 2007. aastal 1500 miljardi euroni ulatunud välismaiste otseinvesteeringute maht on kriisi tõttu vähenenud, mis on loomulik. Toetan ka ettepanekut võtta kasutusele mõiste „ELi investor” ja leian, et investeerimislepingutes peab tähtsaim prioriteet olema kõigi ELi investorite kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI) , kirjalikult. (BG) Ma jagan raportööri seisukohta, et kõigile investeeringutele ei tohiks anda sama kõrget kaitset ning näiteks lühiajalised ja spekulatiivse iseloomuga investeeringud ei vääri sama taseme kaitset kui pikaajalised investeeringud. Järelikult peavad tulevaste Euroopa lepingute reguleerimisalasse kuuluma ainult välismaised otseinvesteeringud. Seetõttu ma toetasin seda raportit, mis on koostatud ühe Euroopa Parlamendi ainupädevuses oleva valdkonna kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE) , kirjalikult. (FR) Euroopa Parlament soovis täpsustada eeskirju, mille EL peab tulevaste investeerimislepingute üle läbirääkimisi pidades kehtestama. Peale investorite kaitse peab komisjon kõikidesse tulevastesse lepingutesse lisama eriklauslid, millega sätestatakse kolmanda riigi ja ELi reguleerimisõigus tehnoloogilistes valdkondades, mis on seotud riigi julgeoleku kaitse, keskkonna, rahvatervise, töötajate ja tarbijate õiguste ning tööstuspoliitikaga. See on tugev signaal, mis edastatakse nõukogule ja komisjonile enne investeerimisläbirääkimiste alustamist selliste riikidega nagu Kanada ja India ning lähitulevikus ka Hiinaga. Euroopa investorid peavad välismaal vastutustundlikult tegutsema, kaitstes samas Euroopa Liidu reguleerimisõigust investeeringute vallas vastavalt avalikule huvile.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates peab kavandatav investeerimispoliitika vastama nii investorite kui ka asjaomaste riikide ootustele, aidates muuta ELi ja tema ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Euroopa kooskõlastatud rahvusvahelisel investeerimispoliitikal võib olla suur mõju töökohtade loomisele mitte ainult ELis, vaid ka arenguriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 206 ja 207 kohaselt kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Peale juba sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute haldamise peab liit määratlema Euroopa tulevase investeerimispoliitika, mis vastaks nii investorite kui ka sihtriikide ootustele ja peaks samas silmas liidu välistegevuse eesmärke. Investorite kaitse peaks jääma investeerimislepingutes tähtsaimaks prioriteediks. Siiski palutakse komisjonil esitada kaitstavate investeeringute selge määratlus. Tulevased lepingud peaksid tuginema liikmesriikide kogemustel põhinevatele parimatele tavadele ning võtma arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vajadusi.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. (PT) See raport käsitleb Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika problemaatikat. ELi loomisest saadik on liikmesriigid sõlminud palju kahepoolseid investeerimislepinguid: alates 1959. aastast ligikaudu 3000. Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisel anti see valdkond ELi ainupädevusse ja moodustab nüüd osa Euroopa tulevase investeerimispoliitika ettevalmistamisest, mida tuleb põhjalikult arutada. See teema on väga tähtis, sest me oleme jõudnud pöördepunkti ning seisame silmitsi kahe ülesandega: anda ELile vajalikud vahendid, et võimaldada ettevõtetel välismaal täita oma investeerimisplaane, ja samal ajal tagada, et Euroopa säilitaks ülemaailmsel tasandil investeerimisel juhtpositsiooni. Me elame ajal, mil ettevõtlus on väga agressiivne, mistõttu meie kaubanduspartnerite valimisel kohaldatavad kriteeriumid peavad olema hästi läbi mõeldud. Seetõttu nõustun raportööri seisukohaga, mis puudutab Euroopa Parlamendi õigusi ja vajadust tagada, et läbirääkimistest teavitataks õigel ajal vältimaks tarbetuid viivitusi või tõsiseid ebakõlasid ELi suhetes asjaomaste riikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Välismaist otseinvesteeringut käsitatakse pikaajalise investeeringuna, mis moodustab vähemalt 10% sidusettevõtja omakapitalist/aktsiatest ja annab investorile halduskontrolli sidusettevõtja tegevuse üle. Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse ning ELi peamised ülesanded on hallata olemasolevaid kahepoolseid investeerimislepinguid ja määratleda Euroopa investeerimispoliitika, mis vastaks investorite ja sihtriikide ootustele. Ühist investeerimispoliitikat soovitatakse rakendada nende uute kohustuste alusel. See, et välismaised otseinvesteeringud toovad sihtriikidele palju kiidetud kasu, on vaieldav, et mitte öelda enamat. Seda eriti juhul, kui investeerimine toimub ELi vastutusel ja neid huve kaitstes, mida EL tavaliselt kaitseb.

Portugali näide on eriti kõnekas. Kuigi on tõsi, et Portugali majanduse üks tõsisemaid probleeme on investeeringute jätkuv vähenemine, mis peegeldub madalas majanduskasvus ja tööpuuduse suurenemises, on Portugali majandusse aastate jooksul tulnud palju välismaiseid otseinvesteeringuid. Sellegipoolest on tegelik olukord selline, et üha suurem osa Portugalis loodud rikkusest viiakse välismaale.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Euroopa Kohtu määratluse kohaselt tähendab välismaine otseinvesteering pikaajalist investeeringut, mis moodustab vähemalt 10% sidusettevõtja omakapitalist/aktsiatest ja annab investorile halduskontrolli sidusettevõtja tegevuse üle.

Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse ning ELi peamised ülesanded on hallata olemasolevaid kahepoolseid investeerimislepinguid ja määratleda Euroopa investeerimispoliitika, mis vastaks investorite ja sihtriikide ootustele. Neid uusi kohustusi silmas pidades soovitab raportöör rakendada ühist investeerimispoliitikat.

Meie seisukoht on siiski teistsugune. Enamikul juhtudel ei lahenda välismaised otseinvesteeringud arenguprobleemi neis riikides, kuhu investeeringud paigutatakse. Me kõik teame, mida rahvusvahelised ettevõtted teevad. Nad jäävad niikauaks, kuni saavad suuri kasumeid ja toetusi. Vähimagi probleemi korral aga vaatavad nad mujale ega hooli mingilgi määral töötusest ja arengutakistusest, mille nad tekitavad. Portugal teab seda kõike kahjuks liigagi hästi.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI) , kirjalikult. (FR) Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on komisjonile kuulunud ainupädevus välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevate lepingute sõlmimisel ja nende üle läbirääkimiste pidamisel. Kader Arifi raport on kantud headest kavatsustest, kuid heade kavatsustega on sillutatud ka põrgutee. Eelkõige teevad talle muret investeerimisfondide tekitatav võimalik kahju, spekulatiivse iseloomuga investeerimisvormid, mida ei tohi soodustada, tundlike sektorite väljajätmine, sotsiaalvaldkonda ja keskkonda puudutavad klauslid, vastastikkuse põhimõtte järgimine ning liikmesriikide reguleerimispädevus – kõiki neid küsimusi tahab ta näha Euroopa tulevase poliitika keskmes. Minu meelest on tal õigus, eriti viimases küsimuses. Kahtlemata ei tohi välisinvestorite majanduslikud huvid muutuda tähtsamaks liikmesriikide pädevusest kehtestada siduvaid sotsiaalseid, keskkonna- ja maksunorme. Ent just seda kavandati mitmepoolse investeerimislepinguga, mida Maailma Kaubandusorganisatsioonis õnneks vastu ei võetud.

Kuid komisjon toetas seda alatust! Seetõttu ei ole mul mingit usku, et see institutsioon võiks kaitsta, järgida või jõustada raportis esitatud põhimõtteid – ja see on veel pehmelt öeldud. Talle täna ainupädevuse andmine „kahepoolsete investeerimislepingute” üle 27 liikmesriigi nimel läbirääkimiste pidamiseks on kuritegelik.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest on vaja välja töötada terviklik ja sidus investeerimispoliitika, millega edendatakse kvaliteetseid investeeringuid ja antakse positiivne panus ülemaailmsesse majanduslikku arengusse ja säästvasse arengusse. Usun, et ühine investeerimispoliitika vastab nii investorite kui ka asjaomaste riikide ootustele ning aitab parandada ELi ja tema ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendada tööhõivet. Arenguriikides ja vähim arenenud riikides on investeerimisrisk üldiselt suurem. Investeerimislepingute kujul elluviidav tugev ja tulemuslik investorite kaitse on Euroopa investorite kaitsmise tähtsaim tegur ning võib parandada valitsemistava ja luua stabiilse keskkonna. Et investeerimislepingud tooksid kõnealustele riikidele veelgi suuremat kasu, peaksid need ühtlasi põhinema investorite kohustustel pidada kinni inimõigustest ja korruptsioonivastastest normidest osana ELi ja arenguriikide vahelisest laiemast partnerlusest, mille eesmärk on vaesuse vähendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et me peame tagama kõigi ELi investorite rahvusvahelise konkurentsivõime ja ühetaolise kohtlemise. Meil peab olema ka maksimaalne mõju rahvusvahelistel investeerimisläbirääkimistel, mis peavad hõlmama kõiki investeeringuliike. EL peab tagama, et ühtki ELi investorit ei kohelda halvemini kui seda tehtaks liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute alusel. Investeeringute liberaliseerimine ja kaitse on muutumas ühise rahvusvahelise investeerimispoliitika olulisteks vahenditeks. Samas rakendavad liikmesriigid edaspidigi investeeringuid edendavat poliitikat, mis on kooskõlas ühise rahvusvahelise investeerimispoliitikaga ja täiendab seda.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin poolthääle sellele raportile, milles nõutakse investorite kaitse standardite selgemat määratlemist, vahekohtusüsteemi suuremat läbipaistvust, õigust kaevata rahvusvaheliste vahekohtunike otsus edasi ning võimalust konsulteerida ametiühingute ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Seni on investeerimislepingud olnud niivõrd keskendunud investorite kaitsele, et ettevõtted võisid arenguriikides mõnikord tegutseda keskkonna- või sotsiaalseid kaalutlusi arvestamata. Selline käitumine ei ole enam aktsepteeritav. Seetõttu nõutakse raportis uusi eeskirju ja seda, et kõigi tulevaste lepingute oluline osa oleks ettevõtete sotsiaalne vastutus. Maailm on muutunud. EL saab üha enam välisinvesteeringuid ja me ei saa nõuda investorite kaitset üldise huvi arvelt. Raportis nõutakse tõelist tasakaalu avalike ja erahuvide vahel. Selle eesmärk on Euroopa investorite tõhus kaitse ebaseadusliku sundvõõrandamise ja varjatud õigusaktide eest, millega neid soovitakse teatavatelt turgudelt välja tõrjuda. Samuti tagab see, et riigiasutustel on alati võimalik reguleerida üldist huvi silmas pidades. Kutsun üles põhjalikult muutma vaidluste lahendamise mehhanismi, mis seni võimaldas eraettevõtetel minna kohtusse riikide vastu ning mõnikord rünnata nende sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna õigusakte.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. (FR) Samal ajal kui liikmesriikidel ja nende kodanikel palutakse püksirihma pingutada, kutsutakse selles tekstis üles tagama välismaiste erainvestorite huvide kaitset. Tekstis isegi ei nähta ette kohustust kaitsta avalikke teenuseid igasuguste erainvesteeringute eest. Selles ei võeta arvesse kogu inimkonnale kuuluvaid hüvesid, milleks on näiteks vesi. Ma hääletan selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. (PT) Välismaised otseinvesteeringud kuuluvad ELi ainupädevusse, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 206 ja 207. Hallata tuleb juba sõlmitud kahepoolseid investeerimislepinguid ning liit peaks välja töötama Euroopa tulevase investeerimispoliitika, mis vastaks nii investorite kui ka sihtriikide ootustele. Investorite kaitsmine on oluline, kuid komisjonil palutakse esitada kaitstavate investeeringute selge määratlus. Tulevased lepingud peaksid tuginema kogemustel põhinevatele parimatele tavadele ning võtma arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vajadusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Nagu ma aru sain, käsitleb see raport rahvusvahelisi investeerimislepinguid. Nende lepingute peamised eesmärgid on parandada välisinvestorite turulepääsu ning tagada investeeringutele ja investoritele kõrgetasemeline kaitse investeeringuobjektiks olevate riikide valitsuste omavoli eest. Enne Lissaboni lepingu jõustumist oli tööjaotus selline, et komisjon pidas läbirääkimisi välismaiste otseinvesteeringute turulepääsu üle, liikmesriigid sõlmisid aga kolmandate riikidega investeeringute kaitse lepingud. Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse ja need muutusid ELi väliskaubanduspoliitika lahutamatuks osaks. On hea, et selle raportiga saadetakse selge sõnum komisjonile ja nõukogule, kes on alustamas investeerimisläbirääkimisi selliste kolmandate riikidega nagu Kanada ja India ning peagi ka Hiinaga. Seetõttu on väga oluline, et Euroopa Parlament tagaks Euroopa investorite vastutustundliku tegutsemise välismaal, kaitstes samas ELi reguleerimisõigust vastavalt avalikule huvile.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. (LT) Ma hääletasin selle rahvusvahelist investeerimispoliitikat käsitleva resolutsiooni poolt. Kuna välismaised otseinvesteeringud kuuluvad nüüd ELi ainupädevusse, tuleb teha vajalikud jõupingutused, et töötada välja terviklik ja sidus investeerimispoliitika, mis austab inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid. Ühine investeerimispoliitika edendab kvaliteetseid investeeringuid, säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnahoidlikku arengut ning annab positiivse panuse ülemaailmsesse majanduslikku arengusse. Usun, et selline investeerimispoliitika aitab Euroopal jääda välismaiste otseinvesteeringute vallas juhtpositsioonile, mis võimaldab elavdada majanduskasvu, suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ja soodustab töökohtade loomist. Olen seisukohal, et komisjon peab kiiremas korras välja töötama ELi investeerimisstrateegia, sest nii ELi suunatud välisinvesteeringutel kui ka ELi investeeringutel välismaal on turgutav mõju majanduskasvule ja tööhõivele ELis ning teistes riikides, sealhulgas arenguriikides. Tuleb teha kõik mis võimalik, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse, mis on stabiilsuse ja hea valitsemistava tugisammas. Veel tuleb väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tagada õiguskindlus ning luua nende jaoks soodsad tingimused välisturgudele investeerimiseks. Investeerimislepingute sõlmimisel tuleks täiel määral järgida korruptsioonivastaseid norme ja kohustuda kaitsma inimõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 206 ja 207 kohaselt kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Selline tõsiste tagajärgedega areng esitab kahekordse väljakutse – ühelt poolt tuleb hallata enam kui 1200 kahepoolset investeerimislepingut ning teisalt tuleb määratleda Euroopa tulevane investeerimispoliitika, mis vastaks nii investorite kui ka sihtriikide ootustele ja peaks samas silmas ELi välistegevuse eesmärke. Sidus, mõistlik ja tulemuslik investeerimispoliitika eeldab välismaiste otseinvesteeringute mõiste selget määratlust ning poliitika kohaldamisala kindlat piiritlemist. Ma hääletasin selle raporti poolt ja tahaksin rõhutada Euroopa Parlamendi üleskutset, et komisjon esitaks kaitstavate investeeringute, sh nii välismaiste otseinvesteeringute kui ka portfelliinvesteeringute selge määratluse ning sätestaks, et komisjoni määratluse kohaselt spekulatiivse iseloomuga investeeringuid ei tuleks kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Vincent Peillon (S&D) , kirjalikult. (FR) Ma andsin poolthääle oma kolleegi ja sõbra Kader Arifi suurepärasele raportile ELi poliitika kohta, mis käsitleb välismaiseid otseinvesteeringuid. Selle dokumendiga esitab Euroopa Parlament kaks minu arvates olulist nõudmist seoses tulevaste Euroopale siduvate rahvusvaheliste investeeringute kaitse lepingute sõnastamisega. Esimene nõudmine on, et kõik need lepingud peavad sisaldama klausleid, mis kohustavad Euroopa investoreid tegutsema välismaal majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalastes küsimustes vastutustundlikult. Teise nõudmise kohaselt peavad kõik need lepingud võimaldama investeeringuobjektiks olevate riikide valitsustel kehtestada õigusakte üldist huvi silmas pidades. Varasemalt on mõned erainvesteeringute kaitse klauslid võimaldanud pidada kolmandas riigis sotsiaal- või keskkonnaalaste õigusaktide vastuvõtmist kaudseks sundvõõrandamiseks, mille tulemusena tuli maksta hüvitist. Me peame sellistele kuritarvitustele lõpu tegema. Nüüd, kui Euroopa Parlamendil on neis küsimustes esimest korda sõnaõigus, anti Arifi raportiga hoiatav signaal nõukogule ja komisjonile, kes valmistuvad alustama läbirääkimisi India, Kanada ja peagi ka Hiinaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Sellest toob kaasa ülesande, mis tuleb kindlasti täita, eriti selles osas, mis puudutab vajadust kehtestada Euroopa investeerimispoliitika, mis vastab nii investorite kui ka sihtriikide ootustele ning on samas kooskõlas ELi välistegevuse eesmärkidega.

Arvukad ELi sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed investeerimislepingud peavad tagama investorite kaitse kõigis asjaomastes sektorites. ELi tulevane poliitika peaks soodustama investeeringuid, mis on jätkusuutlikud ja keskkonnahoidlikud ning edendavad välisinvesteeringute objektiks olevates ettevõtetes häid töötingimusi. Kõikidele investeerimislepingutele tuleb lisatagatise vormis lisada asjakohaste sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kogu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Jäin erapooletuks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 206 ja 207 kohaselt kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Selline oluline areng esitab kahekordse väljakutse – ühelt poolt tuleb hallata liikmesriikide sõlmitud juba rohkem kui 1200 kahepoolset investeerimislepingut ning teisalt tuleb määratleda Euroopa tulevane investeerimispoliitika, mis vastaks nii investorite kui ka sihtriikide ootustele ja peaks samas silmas ELi välistegevuse eesmärke. Seda ühisesse kaubanduspoliitikasse integreeritavat tulevast poliitikat määratletakse eelkõige senise investeerimispoliitika analüüsimise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD) , kirjalikult. (EL) Praegu on kriitiline aeg, mil EL peab tegelema majandus- ja sotsiaalkriisiga. Nüüd tuleb ELil suunata oma energia majanduskasvule ning investeeringute ja töökohtade loomisele. Kuna Lissaboni lepinguga laiendati ELi pädevust välismaistele otseinvesteeringutele, on meil võimalik panna alus Euroopa ühtsele poliitikale selles valdkonnas. Me peame andma Euroopa ettevõtjatele välismaal turvaliste ja kvaliteetse investeeringute tegemiseks vajalikud vahendid. Prioriteet peab olema meie ettevõtjate kaitse välismaal. Kuna Euroopa Liit on maailma avatuim turg, peame kehtestama raamtingimused kaitsmaks oma ettevõtteid, aga ka asjakohased tingimused, mis tagavad tasakaalu meie põhiliste kaubanduspartneritega, nii et Euroopa ettevõtjad saaksid tegutseda samasugustes konkurentsitingimustes. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et nimetatud lõppeesmärgi saavutamise seisukohalt on tegemist sammuga õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE) , kirjalikult.(PL) Lissaboni leping on toonud ühise kaubanduspoliitika valdkonda kaugele ulatuvaid muutusi. Esiteks on lepinguga ühist kaubanduspoliitikat laiendatud muu hulgas välismaiste otseinvesteeringutega seotud küsimustele. Teiseks on muutunud otsustusprotsess: nõukogu teeb nüüd otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega, Euroopa Parlament on aga saanud kaasotsustusõiguse. See tähendab, et nii kaubanduslepingute ratifitseerimise puhul kui ka investeerimisküsimustes (seoses välismaiste otseinvesteeringutega) on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek.

Liit peab oma ühise kaubanduspoliitika raames välja töötama Euroopa investeerimispoliitika, mis vastaks investorite ja sihtriikide ootustele. Veel peab investeerimispoliitika arvestama Euroopa Liidu välispoliitika prioriteete. Selles kontekstis tõusetub ka rahvusvahelisel tasandil reguleerimise küsimus, eelkõige seoses WTOs peetavate läbirääkimistega. Liidule Lissaboni lepinguga antud uued pädevused mõjutavad kaudselt ka Euroopa Parlamendi pädevust, võrdsustades parlamendi välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas otsuste tegemisel nõukoguga.

ELi uus terviklik ja sidus investeerimispoliitika peaks avaldama soodsat mõju maailmamajanduse edenemisele ja arengule. Ühe olulisima majandusblokina on ELil läbirääkimistel märkimisväärne kaal ning tänu otseinvesteeringute valdkonna ühisele poliitikale võib see aidata parandada ELi ja tema ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendada tööhõivet.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Olen seisukohal, et tuleb kaitsta ELi reguleerimisõigust vastavalt avalikule huvile ja tagada Euroopa investorite vastutustundlik tegutsemine väljaspool ELi. Seetõttu toetasin seda raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. (PT) Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. See esitab kahekordse väljakutse: ühelt poolt tuleb hallata liikmesriikide olemasolevaid kahepoolseid investeerimislepinguid ning teisalt tuleb määratleda Euroopa investeerimispoliitika, mis vastaks investorite ja sihtriikide ootustele ning ELi huvidele. Terviklik ja sidus poliitika, millega edendatakse kvaliteetseid investeeringuid ning mis aitab kaasa majanduslikule arengule ja jätkusuutlikule majanduskasvule kogu maailmas, on eluliselt tähtis. Seetõttu on vajalik kaitstavate investeeringute selge määratlus, mis ei hõlma spekulatiivse iseloomuga investeeringuid; viimaseid ei tuleks kaitsta. Oleks kasulik võtta kasutusele mõiste „ELi investor”. Samuti oleks soovitatav esitada mõiste „välisinvestor” täpne määratlus. Liikmesriikide kogemustel põhinevate parimate tavade kindlakstegemine ning elementaarsete normide (mittediskrimineerimine, õiglane ja võrdne kohtlemine ning kaitse otsese ja kaudse sundvõõrandamise eest) järgimine loovad aluse ühtsele Euroopa poliitikale kõnealuses valdkonnas. Need meetmed ning ELi ja liikmesriikide vahel vastutuse jagamise määratlemine aitavad kaasa tingimuste loomisele, mis võimaldavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) välismaale investeerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Niki Tzavela (EFD) , kirjalikult. (EL) Raportis peetakse esmatähtsaks kõigi ELi investorite kaitset. Samuti rõhutatakse, et ELi edendatavad uued investeeringud peavad olema jätkusuutlikud ja keskkonnahoidlikud ning soodustama häid töötingimusi. Veel esitatakse raportis loetelu riikidest, keda käsitatakse eelistatavate partneritena. Usun, et kõik see aitab luua Euroopa Liidu tugevat rahvusvahelist investeerimispoliitikat. Seetõttu hääletasin kolleeg Arifi raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE) , kirjalikult. (FR) Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Ma pidin toetama seda raportit, milles visandatakse uus rahvusvaheline investeerimispoliitika ja tugevdatakse ELi kui suurima välismaiste otseinvesteeringute saaja positsiooni. Raportiga edastatakse tugev sõnum: Euroopa peab tulevikus investeeringute vallas olema juhtpositsioonil. Uute majanduste teke on mõjutanud riikidevahelist tasakaalu ja nende investeerimissuutlikkust. Euroopa ettevõtted peavad end uutel turgudel positsioneerima ja EL peab aitama neil kasvada, pakkudes neile õiguskindlust ning tugevdades nende integreerumist maailmamajandusse. Välismaistel otseinvesteeringutel on Euroopa riikide tegevuses oluline osa, kuid kas nad toovad alati kaasa majanduskasvu? Minu meelest mitte. Välismaised otseinvesteeringud on tulemuslikud vaid siis, kui neid piiritleb asjakohane poliitika, mis kehtestab selged eeskirjad. Seega tagab raport ettevõtetele, eriti meie väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), majandusliku ja õigusliku keskkonna. Majanduskasvu ja tööhõive liikumapaneva jõuna on VKEd meie majandusmaastikul väga olulised. Me peame olema valvsad ja mitte jätma nad välisinvestorite agressiivse käitumise meelevalda.

 
  
  

Raport: Cătălin Sorin Ivan (A7-0050/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. (PT) Ma hääletan selle raporti poolt, võttes arvesse Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ettepanekuid ühinemiseelsete vahendite üle parema järelevalve tagamiseks, pidades silmas 2009. aasta kogemust; ELi tubakavastaseid meetmeid ülemaailmse partnerluse raames; muude kaupade liikumist ELi ja EList välja, mis on maksumaksjate jaoks kulukas ja jätab ELi eelarve rahalistest vahenditest ilma, ning selle probleemiga tegelemiseks võetavaid meetmeid. Samuti on oluline jälgida Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tööd kogu aasta vältel, mitte ainult aastaaruannet käsitlevas arutelus.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma nõustusin selle raportiga, milles kutsutakse üles võtma meetmeid ja eraldama vahendeid tagamaks, et ELi vahenditega ei toimuks korruptiivset tegevust, ning kindlustamaks ELi vahendite saajate üldist läbipaistvust. ELi maksumaksjate raha tuleb kasutada asjakohaselt ja tõhusalt. Liikmesriikidel peavad olema tulemuslikud kontrollimehhanismid ja piisav pettuste avastamise võimekus. Kogu eeskirjade eiramise tagajärjel makstud raha tuleb Euroopa Liidu eelarvesse tagastada.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI) , kirjalikult. (RO) Ma toetasin kogu südamest seda raportit ja kolleegide koostatud ettepanekuid. Peale komisjoni hinnangu ebaülevaatlikkuse kriitika olen ma nõus raportööri seisukohaga, et me saame liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta järeldusi teha üksnes Euroopa Kontrollikoja 2009. aasta aastaaruande ja OLAFi aruande põhjal.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE) , kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 325 kohustatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike kaitsma ELi finantshuve ning võitlema pettuste vastu valdkondades, kus Euroopa Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust.

Ma leian, et üldiselt ei anta ühenduse finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitlevas Euroopa Komisjoni 2009. aasta aruandes teavet selle kohta, milline on eeskirjade eiramise ja pettuste hinnanguline ulatus liikmesriikide kaupa, vaid keskendutakse pigem aruandlustasandile. Minu hinnangul ei saa tulemusi pidada pettuste ja eiramisjuhtumite ulatuse empiiriliseks tõendiks, sest raportist ei ole võimalik saada põhjalikku ülevaadet eiramisjuhtumite ja pettuste tegelikust ulatusest üksikutes liikmesriikides.

Seetõttu nõustun ma raportööriga, kes leiab, et kõige kohasem oleks ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta järeldusi teha eelarve täitmist käsitleva kontrollikoja 2009. aasta aastaaruande põhjal, sest raportööri arvates on see kõige usaldusväärsem teabeallikas; komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) aruanded annavad seevastu peamiselt teavet üksikjuhtumite kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE) , kirjalikult.(ES) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikliga 325 kohustatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike kaitsma ELi finantshuve ning võitlema pettuste vastu. Komisjon peaks jätkama oma jõupingutusi tagamaks, et liikmesriigid peaksid aruandekohustuste täitmisest kinni ning esitaksid eiramisjuhtumite ja pettuste kohta usaldusväärsed ja võrreldavad andmed ning teeksid vahet pettustel ja eeskirjade rikkumistel.

See võimaldab Euroopa institutsioonidel võtta meetmeid. Kuid see on võimalik ainult siis, kui teave on läbipaistev. Kui läbipaistvus on tagatud, siis on meil võimalik ELi vahendeid õigesti kasutada, saavutades nii usaldusvääruse ja võites Euroopa kodanike usalduse.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. (RO) Arvestades eiramisjuhtumitega võrreldes suurt pettuste arvu Austria, Hispaania, Itaalia, Rumeenia ja Slovakkia omavahendite sektoris, kus pettused moodustavad kõikides nendes liikmesriikides üle poole eiramisjuhtumite üldarvust, rääkimata tollijärelevalvesüsteemis tuvastatud puudustest, on minu arvates vaja tollijärelevalvesüsteeme tugevdada.

Samal ajal peab komisjon täitma oma kohustust tagada, et liikmesriigid peaksid aruandekohustuste täitmisest kinni ning esitaksid eiramisjuhtumite ja pettuste kohta usaldusväärsed ja võrreldavad andmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. (PT) Vastavalt raportööri väga tabavale määratlusele on pettus tahtlik õigusrikkumine ja kuritegu ning eeskirja eiramine on see, kui eeskirja ei täideta. See on keskne raamistik, mille alusel me peaksime rakendama pettuste suhtes nulltolerantsi ja seadma eesmärgiks – nagu ta ütles seoses 2008. aasta aruandega – jõuda olukorrani, kus ELis ei panda toime ühtki finantsrikkumist. Nagu ma märkisin Financial Timesi poolt läbi viidud uurimise järel esitatud küsimuses eelmise aasta lõpus, on tõstatatud tõsiseid kahtlusi ühtekuuluvusfondi eesmärgi ja tulemuslikkuse suhtes. Need kahtlused ei saa jääda üksnes ajalehtedesse.

Samas peetakse raportis kahetsusväärseks, et suurt osa ELi rahalistest vahenditest kasutatakse ikka veel valesti, ja kutsutakse komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid nende vahendite viivitamatuks sissenõudmiseks. ELi rahaliste vahendite väärkasutamine nõuab paremat haldamist ja raha kulutamise jälgimist. Samuti tuleb ette näha tulemuslikud sanktsioonid liikmesriikide suhtes, kes ei kasuta neile antud rahalisi vahendeid asjakohaselt. Ainult nii on võimalik liikuda olukorra suunas, kus ELis pettusi toime ei panda.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. (PT) Selles resolutsiooni ettepanekus viidatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni 2009. aasta aastaaruandele Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (KOM(2010)382) ning see on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikliga 325, mis kohustab komisjoni ja kõiki liikmesriike kaitsma ELi finantshuve ning mille lõige 2 sätestab, et komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aastaaruande. Kuigi viimastel aastatel on olukord paranenud, tuleb kindlasti jätkata jõupingutusi igasuguste pettuste ärahoidmiseks, kuigi pettuste vastu võitlevad ka liikmesriikide asutused. Ma olen nõus raportööri esitatud ettepanekutega, mida tuleks täiendada arutelu käigus antud soovitustega, eriti seoses vajadusega täpsustada mõisteid „pettus” ja „eeskirjade eiramine”, sest tegemist on teadliku käitumisega, mis kahjustab ELi huve; samuti tuleks eiramisjuhtumite haldamiseks luua parem süsteem. Loodan, et tänu nende soovituste arvessevõtmisele on 2010. aasta kohta koostatav aruanne 2009. aasta aruandest parem.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Raportis esitatakse kokkuvõte statistikast liikmesriikide teatatud eeskirjade eiramise kohta mitmesugustes valdkondades, nagu põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, ühinemiseelsed vahendid ning ELi traditsiooniliste omavahendite kogumine. 2009. aastal tuvastati eri liikmesriikides nimetatud valdkondades arvukalt eeskirjade eiramise juhtumeid. Paljud neist juhtumitest avastatakse liiga hilja ja/või neist teatatakse hilinemisega, mis ohustab avaliku sektori vahendite kaitset ja nõuetekohast kasutamist. Me toetame raportööri kriitikat ja tähelepanekuid seoses vajadusega rakendada tõhusat sissenõudmissüsteemi.

Otse öeldes on sissenõutud summade määr praegu liiga madal. Siiski tahaksime rõhutada, et mitmel põhjusel, eelkõige aga tulemuslikkust silmas pidades, tuleks pettuse ja korruptsiooniga võidelda tasandil, mis on võimalikult lähedal sellele, kus need nähtused aset leiavad. Seega on kõikides liikmesriikides vaja tõhustada võitlust pettuste ja korruptsiooniga, sest ELi tasandi ühised õigusaktid üksi ei ole imerohi nende nähtuste tõkestamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Raport käsitleb ELi finantshuve ja selles esitatakse kokkuvõte statistikast liikmesriikide teatatud eeskirjade eiramise juhtumite kohta mitmesugustes valdkondades, nagu põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, ühinemiseelsed vahendid ning ELi traditsiooniliste omavahendite kogumine.

2009. aastal tuvastati eri liikmesriikides nimetatud valdkondades arvukalt eeskirjade eiramise juhtumeid. Paljud neist juhtumitest avastatakse liiga hilja ja/või neist teatatakse hilinemisega, mis ohustab maksumaksjate raha kaitset ja nõuetekohast kasutamist.

Me toetame raportööri kriitikat seoses vajadusega rakendada tõhusat sissenõudmissüsteemi. Praegu jääb sissenõutud summade määr soovitavast tasemest kaugele.

Samas tahaksime rõhutada, et korruptsiooni ja pettuste tõkestamiseks ELi tasandi ühiste õigusaktide kehtestamisest olulisem on iga liikmesriigi võitlus pettuste ja korruptsiooniga tegelikkuses.

Igal juhul tahaksime panna südamele, et kontrollimist ei tohiks segi ajada liigse bürokraatiaga, mis kahjustab abivajajate, eriti väikeste ühiskondlike organisatsioonide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD) , kirjalikult. (IT) Ma kiidan raportööri tööd. Raportis, sealhulgas OLAFi aruandes, antakse ülevaade pettustest ja eeskirjade eiramisest ELis. Komisjoni töö ei ole aga ammendav, sest selles ei esitata andmeid pettuste kohta liikmesriikide lõikes, nagu raportöör rõhutas. Seetõttu hääletan ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. – ELis toime pandavad pettused õõnestavad süsteemi terviklikkust. On oluline, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid vajalikku tööd kõnealuses valdkonnas, ning ma toetasin seda raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest liikmesriigid peavad pettustega võideldes tegutsema esmajoones maksumaksjate raha kaitsjatena. Me peame tõhustama liikmesriikide kasutatavaid aruandemeetodeid ja pettuste avastamise suutlikkust. Komisjoni 2009. aasta aruandes Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta ei anta teavet selle kohta, milline on eeskirjade eiramise ja pettuste hinnanguline ulatus liikmesriikide kaupa, ning seetõttu ei ole võimalik saada ülevaadet eiramisjuhtumite ja pettuste tegelikust ulatusest üksikutes liikmesriikides ega teha kindlaks ja karistada riike, kus eeskirjade eiramist ja pettusi esineb kõige rohkem. Komisjoni aruandes ei käsitleta pettusi põhjalikult ning selles räägitakse eeskirjade eiramisest väga üldiselt. Kahjuks kasutatakse suurt osa ELi rahalistest vahenditest ikka veel valesti; seetõttu peab komisjon võtma asjakohaseid meetmeid nende vahendite viivitamatuks sissenõudmiseks. Vigu ei tohi lubada ning komisjon peab koostöös liikmesriikidega koostama aluslepingule vastava asjakohase aruande andmaks Euroopa Parlamendile mõistliku tagatise, et see eesmärk on saavutatud ja et võitlus pettuste vastu toimub nõuetekohaselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. (RO) Komisjoni aruandes antakse statistiline ülevaade liikmesriikide teatatud eeskirjade eiramise juhtumite kohta neis valdkondades, kus eelarvet täidavad liikmesriigid (põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelsed vahendid, s.t umbes 80% eelarvest), ning ELi traditsiooniliste omavahendite kogumise kohta. Ma leian, et ELi finantshuvide kaitsmine ja pettusevastane võitlus on väga olulised valdkonnad ning vastutus nende eest lasub nii Euroopa Liidul kui ka liikmesriikidel. Samuti antakse aruandes hinnang eeskirjade eiramise juhtumite kohta otseselt komisjoni hallatavate kulude valdkonnas ja ülevaade Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tegevusest.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin raporti poolt. Selles kritiseeritakse teravalt komisjoni, kes on esitanud liiga vähe teavet eeskirjade eiramise ja pettuste kohta. Põhjuseks peetakse liikmesriikide kehva aruandlust. Näiteks Prantsusmaa ja Hispaania pettuste määr olevat „kahtlaselt madal”. Me tahame, et edaspidi tehtaks selget vahet eeskirjade eiramise ja pettuste vahel, kuna pettus on kuritegu, eeskirjade eiramine aga tähendab eeskirjade täitmatajätmist. Samuti taotletakse raportis, et pettuste ja eeskirjade eiramise hinnanguline ulatus esitataks iga liikmesriigi kohta eraldi, et konkreetsete riikide suhtes saaks sanktsioone rakendada. Resolutsioonis öeldakse, et suurt osa ELi rahalistest vahenditest kasutatakse ikka veel valesti. Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles võtma meetmeid nende vahendite viivitamatuks sissenõudmiseks, eriti Itaalias. Tagastamisele kuuluvate summade sissenõudmise määr on katastroofiline eriti põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL) , kirjalikult. (CS) Ma jagan raportööri seisukohta, et oma aruandes ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta jättis komisjon esitamata ülivajaliku teabe, sealhulgas koguni selle kohta, milline on ELi vahendite haldamisega seoses eeskirjade eiramise ja pettuste hinnanguline ulatus liikmesriikide lõikes. See on väga tõsine puudus, arvestades mõnes liikmesriigis, sealhulgas Tšehhi Vabariigis, toimuvat, mida võib liialdamata nimetada hiiglasliku ulatusega korruptsiooniks. Kui me vaatame liidus toime pandavaid pettusi ja nn eeskirjade eiramisi, siis ilmneb, et üldiselt leiavad eri liikmesriikides korruptsioonijuhtumid ja pettused harilikult aset „ainult” ühes konkreetses segmendis, kuid see on siiski väga oluline segment. Minu arvates on vaja kiiremas korras kaaluda, kas Euroopa Pettustevastase Ameti praegune töö on piisavalt tulemuslik ning kas selles ei peaks tegema struktuurseid ja metoodikaga seotud muudatusi, sh kas ei tuleks võtta kasutusele agressiivsem lähenemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE) , kirjalikult. (FR) Ühenduse finantshuvide kaitse hõlmab võitlust pettuste ja eeskirjade eiramise vastu. Oluline on eristada eeskirjade eiramist ehk eeskirjade täitmatajätmist pettustest ehk teadlikest rikkumistest, viimaste näol on tegemist kuritegudega. Teisisõnu: komisjoni aruandes neid kahte nähtust täielikult ei eristata ja selles käsitletakse põhjalikult eeskirjade eiramisi, ent ei uurita üksikasjalikult pettusejuhtumeid. Esile tuuakse kolm valdkonda, mis moodustavad ligikaudu 80% ELi eelarvest: põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelsed vahendid. Nimetatud poliitika ja rahaliste vahendite rakendamine sõltub liikmesriikidest, kes vastutavad eeskirjade eiramise ja pettuste vastu võitlemiseks riigi tasandil võetavate meetmete eest.

Riigiasutuste valmisolek probleemiga tegeleda on liiga erinev ja eeskirjade eiramise tõttu tagastamisele kuuluvate, ent sissenõudmata summade määr on mõnes liikmesriigis lubamatult kõrge. Olukord peab paranema ka hankemenetluste vallas, eriti seoses läbipaistvuse tagamise ja pettuste vastu võitlemisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. (PT) Selles raportis tuuakse esile ELi rahaliste vahendite kasutamisega seotud eeskirjade eiramise ja pettuste ulatus liikmesriikide lõikes. Teatatud juhtumite arvu suurenemine on tingitud uue teatamissüsteemi kasutuselevõtmisest. Minu arvates tuleb teha kõik mis võimalik, et võtta liikmesriigid pettuste ja eeskirjade eiramise eest vastutusele ning neid karistada. Iga liikmesriigi kohta tuleb vajalik teave kättesaadavaks teha, et tõhustada järelevalve- ja kontrollisüsteeme ning tagada, et meil oleks olukorrast tõene ülevaade. Liikmesriigid peaksid võtma kasutusele eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS), et parandada Euroopa institutsioonidele aru andmise kohustuste täitmist. Põllumajandus, ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelsed vahendid on valdkonnad, kus eeskirjade eiramise ja pettuste ulatus on eriti suur. Seega on vaja võtta meetmeid, et suurendada järelevalvet, rikkumiste avastamist ja vigade parandamist. Me peame eesmärgiks seadma ELi rahaliste vahendite haldamise ja kasutamise läbipaistva ning tulemusliku süsteemi loomise.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Ma tean, et aastaaruandes uuritakse seda, kui hästi kaitsevad komisjon ja liikmesriigid ELi rahalisi vahendeid pettuste eest, nagu nõuab ELTLi artikkel 325. Aruandes käsitletakse valdkondi, kus liikmesriigid täidavad eelarvet (põllumajandus, ühtekuuluvus, ühinemiseelsed vahendeid), ning ELi omavahendite kogumist tollivaldkonnas ja maksude kaudu. Oluline on sõlmida ELi ja tubakatootjate vaheline kokkulepe tubakatoodete salakaubaveo vastu võitlemise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Poevargad püütakse kinni ja neid karistatakse. Kuid peaaegu riskivabalt on võimalik kantida ümber miljonite eurode ulatuses ELi rahalisi vahendeid. Asi pole ainult selles, et avastamise tõenäosus on väike. Isegi kui pettuse toimepanemist õnnestub lõpuks tõestada, ei ole liikmesriigid huvitatud kohtumenetluse alustamisest ja raha tagasinõudmisest. Helde toetustesüsteem on jätkuvalt avatud pettustele ja eeskirjade eiramistele. Pettusejuhtumeid on palju, eriti ida- ja lõunapoolsetes liikmesriikides. Ilmneb, et eriti aldid pettustele on ühinemiseelsed vahendid. Türgi puhul läheb ühinemiseelne abi Euroopa-välisele riigile; pealegi kaob see raha mõningatel juhtudel korrumpeerunud ametnike taskutesse.

Et maksumaksjad enam kahju ei saaks, peame korra majja lööma. See raport on vaid üks samm selles suunas. Lõppkokkuvõttes on ebatõenäoline, et selle abil õnnestub kindlasti vältida euroopa maksumaksjate raha kantimist mõnda teise ELi liikmesriiki või isegi väljapoole ELi. Ma hääletasin vastavalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD) , kirjalikult. (IT) Ühenduses toime pandavate pettuste vastu võitlemist käsitleva raporti suunitlus on õige. Raportis keskendutakse vajadusele nõuda suuremat selgust ja korratakse, et mitte mingil tingimusel ei tohi valvsust vähendada.

Kahjuks kuulub Itaalia nende riikide hulka, kus on kõige rohkem probleeme. Valdav enamus rikkumistest pannakse toime Lõuna-Itaalias ning need on seotud vastavate piirkondade arendamiseks mõeldud rahaliste vahendite varguse või väärkasutamisega. Nende vahendite eesmärk on ergutada kasvu ja arengut vaesemates piirkondades. Kui aga pettusejuhtumid ilmnevad just seal, kus vajadus investeeringute järele on kõige suurem, siis on üsna mõistetav, et pettustest tulenev kahju on kahekordne.

Seetõttu tuleb sellele valdkonnale pöörata aina rohkem tähelepanu pideva järelevalve ja õigeaegse teavitamise vormis, et me võimalikest kuritarvitustest kohe teada saaksime. Raportis rõhutatakse neid küsimusi, mistõttu ma otsustasin hääletada selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D) , kirjalikult.(PL) Euroopa Parlament võttis 5. aprillil vastu resolutsiooni Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse ja pettusevastase võitluse kohta. Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel on kohustus kaitsta ELi finantshuve, võideldes tüssamiste, pettuste ja korruptsiooniga. Vastu võetud dokument sisaldab seda probleemi puudutavaid statistilisi andmeid, millest paljud on muret tekitavad. Puuduvad asjakohased andmed, järelevalvesüsteemid ei toimi alati korralikult ja paljud valitsused ei näi olevat koostööaldid. Pettused ja korruptsioon kahjustavad ennekõike maksumaksja huve ning minu arvates tuleb teha kõik mis võimalik, et püüda need nähtused täielikult likvideerida. Ma toetan Euroopa Parlamendi seisukohti ja nõudmist, et liikmesriigid teostaksid tegelikku kontrolli ELi eelarvest pärinevate vahendite üle ning annaksid igakülgset ja usaldusväärset teavet selle valdkonna kohta. Samavõrd oluline on võtta kasutusele avatud ja läbipaistvad riigihankesüsteemid ning tõhustada järelevalvet lihtsustatud tolliprotseduuride üle kogu Euroopa Liidus. Need meetmed ei aita üksnes avastada ja tõkestada korruptsioonijuhtumeid olevikus, vaid vähendavad oluliselt nende esinemist tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult.(IT) Ma andsin poolthääle raportile ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta, sest see on kõiki liikmesriike huvitav teema, millega me kõik peame tegelema, et paremini kooskõlastada oma jõupingutusi võitluses riigi ja/või ELi rahaliste vahenditega spekuleerimisega ja nende väära haldamisega. Raportis esitatakse mitmesugust statistikat pettuste, eeskirjade eiramise ning vasturääkivuste kohta, mida on tuvastatud eri liikmesriikides ja ELi institutsioonides endis. Need andmed on hoiatavad nende jaoks, kes kaitsevad liidu finantshuve ning kes avalike huvide edendamiseks püüavad esitada üksikasjalikku ja usaldusväärset teavet, et anda põhjalik ülevaade riikides eeskirjade eiramise ning pettuste vallas valitsevast olukorrast.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Üldiselt ei anta komisjoni poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 325 lõikele 2 esitatud 2009. aasta aruandes Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta teavet selle kohta, milline on eeskirjade eiramise ja pettuste hinnanguline ulatus liikmesriikide kaupa, vaid keskendutakse pigem aruandlustasandile. Seetõttu ei ole võimalik saada selget ülevaadet eiramisjuhtumite ja pettuste tegelikust ulatusest üksikutes liikmesriikides ega teha kindlaks ja karistada riike, kus eiramist ja pettusi esineb kõige rohkem. Ma olen raportööriga nõus, et kõige kohasem oleks ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta järeldusi teha kontrollikoja 2009. aasta aastaaruande põhjal, sest raportööri arvates on see kõige usaldusväärsem teabeallikas; komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti aruanded annavad täiendavat teavet aruandlussuundadest ja üksikjuhtuuringutest. Neil põhjustel hääletasin ma kõnealuse raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Hääletasin poolt. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 325 kohustatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike kaitsma ELi finantshuve ning võitlema pettuste vastu valdkondades, kus Euroopa Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust. Vastavalt artikli 325 lõikele 5 esitab komisjon koostöös liikmesriikidega igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nimetatud artikli rakendamiseks võetud meetmete kohta. Nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni 2009. aasta aastaaruandes Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (KOM(2010)0382) esitatakse kokkuvõte statistikast liikmesriikide teatatud eeskirjade eiramise juhtumite kohta neis valdkondades, kus eelarvet täidavad liikmesriigid (põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelsed vahendid, s.t umbes 80% eelarvest), ja ELi traditsiooniliste omavahendite kogumise kohta. Samuti antakse hinnang eeskirjade eiramise juhtumite kohta otseselt komisjoni hallatavate kulude valdkonnas ja ülevaade Euroopa Pettustevastase Ameti tegevusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest liiga tihti puudub meil usaldusväärne teave eeskirjade eiramise ja pettuste kohta, mis on seotud ELi rahaliste vahendite kulutamisega liikmesriikides. Liiga sageli puudub tegelik kontroll tollimaksude kogumise ja vääralt kasutatud raha tagasinõudmise üle. Nüüd on oluline astuda konkreetseid samme, et selgelt eristada eeskirjade eiramist pettustest, sest pettus on kuritegu, kuid eeskirjade eiramise all mõistetakse eeskirjade täitmatajätmist ja see ei pruugi olla tahtlik. Meil peab olema ülevaade pettustest ja eeskirjade eiramisest liikmesriikide lõikes, et konkreetsete liikmesriikide suhtes sanktsioone kohaldada.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE) , kirjalikult.(PL) Euroopa Pettustevastane Amet uurib igal aastal sadu juhtumeid, mis on seotud ELile maksete tegemisest kõrvalehoidmisega ja ELi rahaliste vahendite väärkasutamisega. Pettuste ulatuse varjamine ei tee midagi head. Vastupidi – sellisel juhul ei ole me ohtudest teadlikud ega saa järelikult end nende vastu kaitsta.

Mulle teeb muret vääralt kasutatud raha tagasinõudmisega seotud halb olukord. Aastatel 2007−2009 abisaajatelt tagasi saadud summa moodustab vähem kui 10% kõigist sissenõutud summadest. See ei ole vastuvõetav. Me peame kasutusele võtma tõhusa sissenõudmissüsteemi ja jälgima tähelepanelikult selles valdkonnas tehtavaid edusamme. Pettuste kontrollimine ei tohi piirduda ainult Euroopa institutsioonidega, vaid see tuleb tagada ka liikmesriikides. Just liikmesriigid peaksid kavandama ja perioodiliselt hindama riigihankesüsteeme, et korruptsiooni oleks võimalik ära hoida.

Lisaks peaksid liikmesriigid tagama riigihangete valdkonnas läbipaistvuse ja vastutuse. Samuti tuleks nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriikides tagada, et menetlused oleksid lihtsad ja et nendega ei kaasneks liigset bürokraatiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt, sest pettuste vastu võitlemine ei ole kasulik üksnes ELi finantshuvide, vaid ka tarbijate kaitse seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. (PT) Selles raportis, mille kiitsid heaks kõik Euroopa poliitilised rühmitused, tuuakse esile ELi rahaliste vahendite kulutamisega seotud eeskirjade eiramise ja pettuste hinnanguline ulatus liikmesriikides. Komisjoni hinnangul on teatatud juhtumite arvu suurenemine tingitud uue teatamissüsteemi kasutuselevõtmisest. Ma hääletan selle raporti poolt ning leian, et komisjon peaks pingutama rohkem, et võtta liikmesriigid pettuste ja eeskirjade eiramise eest vastutusele ja neid karistada. Iga liikmesriigi kohta tuleb vajalik teave kättesaadavaks teha, et tõhustada järelevalve- ja kontrollisüsteeme ning tagada, et meil oleks olukorrast tõene ülevaade. Liikmesriigid peaksid aga võtma kasutusele eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS), et parandada Euroopa institutsioonidele aru andmise kohustuste täitmist.

Põllumajandus, ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelsed vahendid on valdkonnad, kus eeskirjade eiramise ja pettuste ulatus on eriti suur, mistõttu on vaja võtta meetmeid, et suurendada järelevalvet, rikkumiste avastamist ja vigade parandamist. On oluline, et kõik Euroopa asutused, eriti aga liikmesriikide asutused, teeksid koostööd tagamaks Euroopa rahaliste vahendite kulutamisel läbipaistvus ja nõuetekohasus.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL) , kirjalikult. (FR) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb Euroopa rahaliste vahendite kulutamist liikmesriikides. Raportis kritiseeritakse pettusekahtluste arvu ja summade suurenemist teatavates liikmesriikides (Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias) eeskirjade eiramise juhtumite üldarvuga võrreldes ning kutsutakse komisjoni, liidu asjaomaseid ameteid ja liikmesriike üles võtma meetmeid, tagamaks, et ELi vahenditega ei toimuks korruptiivset tegevust, ning kehtestama korruptsiooni ja pettuste avastamise korral heidutavaid karistusi. Näib, et see on vähim, mida teha tuleks.

Raporti kaudu juhib Euroopa Parlament tähelepanu ka Prantsusmaale ja Hispaaniale, väljendades muret kahtlaselt madala pettusekahtluste määra pärast neis riikides, ning kutsub komisjoni üles esitama teavet pettuste avastamise suutlikkuse kohta neis riikides. Võitlus korruptsiooni vastu on ülioluline. Seejuures ei tohiks aga varju jääda menetluste keerukus. Tõeline lihtsustamine peaks andma abi vajavatele kohalikele kogukondadele ja väikestele organisatsioonidele parema juurdepääsu rahalistele vahenditele. Kahtlemata hõlbustaks see vahendite haldamist ning tagaks parema parlamentaarse kontrolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. (DE) ELi rahaliste vahendite eraldamisel tehtavate vigade kõrge määra probleemile tuleb võimalikult kiiresti leida tõhus lahendus. Me peame kohe võtma rangeid meetmeid, et vältida avaliku sektori vahendite omandamist pettuse teel. EL ja liikmesriigid peavad tegema koostööd tagamaks, et ELi rahalistest vahenditest oleks Euroopa kodanikele võimalikult palju kasu, sest lõppkokkuvõttes on see mõlema poole huvides.

Raportis öeldakse, et ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusust vähendavad ebatäpsed andmed, puudulikud ristkontrollid ja puudulikud järelmeetmed. Need probleemid tuleb lahendada. Selged reeglid, täielik läbipaistvus osalemisel ja raha eraldamisel ning ranged kontrollieeskirjad on parim viis tagada, et pettused lõpevad juba eos.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE) , kirjalikult. (IT) Ma andsin poolthääle kolleeg Ivani esitatud tekstile ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta valdkondades, kus Euroopa Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust. Leian, eriti hiljutiste sündmuste valguses, et on oluline pöörata sellele probleemile tähelepanu ja tagada jätkuv valmisolek ning ühtne ja ühetaoline vastuseis pettustele kõikjal ELis.

 
  
  

Raport: Marietta Giannakou (A7-0062/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. – Meie Ühendkuningriigi Iseseisvusparteis oleme põhimõtteliselt Euroopa tasandi erakondade vastu. Liikmesriikide valijate arvamusi ja vaateid saab esindada tõeliselt üksnes riigi tasandi erakond. Ometi oleks vale, kui vaid Euroopa üliriigi erakondadel oleks õigus maksumaksjate rahale, kui küsimus on selles. Seepärast jätab Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei endale õiguse osaleda Euroopa tasandi erakonnas. Oleks täiesti väär, kui poliitkaader lämmataks Euroopa projekti vastu meelestatud miljonite brittide ja teiste rahvusriikide inimeste hääled.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletan raporti poolt, sest sellega tehakse suur samm selle poole, et luua erakondade rahastamise reguleerimiseks ühine õiguslik alus. Raportiga liigutakse õiges suunas, kuna selles ei peeta vajalikuks Euroopa põhikirja koostamist erakondade inimressursside kohta ning selles hoitakse lahus erakonna asutamise ja rahastamise tingimused. Rõõmustav on ka see, et raportisse on lisatud viited poliitilistele sihtasutustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Andsin poolthääle resolutsioonile, milles käsitletakse Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohaldamist. See on tähtis dokument, millega aidatakse kaasa Euroopa erakondade arengule, et elavdada avalikkuse huvi Euroopa Liidu asjade vastu. Et ELi kodanikud toetaksid ja usaldaksid neid erakondi, tuleb kindlustada ühtne ja läbipaistev Euroopa tasandi erakondade rahastamise raamistik. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega toetab Euroopa Parlament avalikult läbipaistvat rahastamist, mis on demokraatlike väärtuste ja hea valitsemistava põhieeldus. On ülimalt tähtis, et liidus demokraatiat edendavad Euroopa erakonnad saaksid ühise ja ühtse õigusliku seisundi. Euroopa Liidu õigusele tugineva põhikirja vastuvõtmine, mis aitaks kaasa Euroopa Liidu erakondade eelarvete ühtlustamisele, näib erakondade eesmärkide saavutamise seisukohalt tähtsam kui kunagi varem. Olen nõus raportööri arvamusega, et selle dokumendi abil tõhustatakse ELi erakondlikku süsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit on kooslus eri rahvustest, kultuuridest, arvamustest ja uskumustest, mis peavad leidma praegust sotsiaalset ja poliitilist kliimat arvesse võttes ühetaolist ja võrdset kajastust ja tuge nii liikmesriikide kui ka Euroopa seadusandlikes foorumites. Esindatuse põhimõte on Euroopa ülesehitamise alus. See põhimõte tuleb säilitada ja seda tuleb toetada, sest vaid nii saab ühtse Euroopa projektil olla mingigi mõte.

Minu arvates võib Euroopa tasandi erakondade rahastamise korra lihtsustamisest olla abi selleks, et tugevdada ja edendada tulevikus esindusdemokraatiat ning sellest tulenevalt kõigi liidu eelarvesse oma osa andvate Euroopa kodanike huve. Liikudes praeguse, Euroopa polise, kontseptsioonilt Euroopa poliitilise identiteedi loomisele, peame püüdlema selle poole, et lihtsustada Euroopa kodanike ja erakondade vahetut suhtlemist. Marietta Ginnakou toonitab oma raportis, et seda ei ole võimalik saavutada ilma Euroopa tasandi erakondade seisundi ja rahastamise läbivaatamiseta. Nagu raportis on hästi välja toodud, tuleb rõhku panna rahastamiskorraga seotud bürokraatia vähendamisele, ent sellele peab lisanduma siiski ka karmide karistuste kehtestamine olemasolevate määruste eiramise või rikkumise eest. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Toetasin Marietta Giannakou esitatud raportit, milles tehakse eelkõige ettepanek, et Euroopa erakonnad ja sihtasutused peaksid olema juriidilised isikud ning et selleks tuleks neile anda ELi õigusel põhinev ühine õiguslik ja eelarveline seisund. Raportis kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tegema selles küsimuses konkreetsed ettepanekud. Lisaks kinnitatakse raportis, et ELi tasandi erakonda võib rahastada vaid juhul, kui see on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle tähtsa raporti poolt. Lissaboni lepinguga antakse erakondadele kaalukas roll Euroopa ühise avaliku ruumi loomisel. Seetõttu on väga oluline, et erakondadel oleks ühtne õiguslik seisund ning et oleks tagatud nende võimalikult läbipaistev rahastamine ja sellest avalikkusele aru andmine. Praegu on paljud Euroopas tegutsevad erakonnad suhteliselt suletud ja nende juhtkond vahetub harva. See nõrgendab nende poliitiliste organisatsioonide võimet tagada kodanike kaasamine poliitiliste otsuste langetamisse. Erakondade tegevuse reguleerimise ümberkorraldamisega saaks Euroopa Liit haarata kinni võimalusest edendada Euroopa erakondade tegevuse elavdamist. Erakondade tegevust ja rahastamist käsitlevate uute eeskirjade kehtestamisel peaksime minu arvates lisama erakondade sisestruktuuride moodustamise puhul demokraatiakriteeriumi ja konkreetsed demokraatiaga seotud kaitseklauslid. Kui poliitilised organisatsioonid ei suuda neid rakendada, jäetakse nad ilma mõnest võimalusest, näiteks avaliku sektori rahalistest vahenditest.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Nõustun raportööriga, et Euroopa erakonnad on parlamentaarse demokraatia põhivahendid, ehkki praeguses etapis on nad vaid liikmesriikide erakondade katusorganisatsioonid. Toetan ka seda mõtet, et õigus rahastamisele peaks olema vaid nendel erakondadel, mida esindab vähemalt üks Euroopa Parlamendi liige. Minu meelest on õige taotleda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, et komisjon esitaks Euroopa erakondade põhikirja kavandi. Sarnaselt raportöörile olen nõus vajadusega teha muudatusi finantsmäärustesse, millega reguleeritakse Euroopa erakondade ja sihtasutuste rahastamist, ning pooldan ka seda, et need rahalised vahendid tuleb eraldada täies ulatuses aasta alguses.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Selline meelsus valitseb kõigi Euroopa kodanike seas ning sellel tasandil ei ole mingit vahet, kas tegemist on Euroopa pooldaja või Euroopa lõimumise vastasega. Euroopa küsimused vajavad hädasti ümberhindamist. Euroopa tasandi erakondadel on märkimisväärne tegevusulatus. Nad peavad pakkuma välja värskeid vaatenurki ja andma uue hoo demokraatliku Euroopa vahenditele. Seetõttu peame leevendama Euroopa tasandi erakondade alustingimusi, mis annab juurde uut energiat. Peame andma uutele väitlusruumidele selge õigusliku seisundi ja lõpuks Euroopa tasandi erakondadele tõelised väljavaated osalemiseks eelseisvatel valimistel.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Lükkasin selle raporti tagasi mitmel põhjusel. Paljud ettepanekud Euroopa erakondade otserahastamise ja seisundi kohta on vastuolus liikmesriikide erakondade põhimõtetega. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse liikmesriikides riigi erakondade kaudu. Pärast seda, kui nad on saanud tänu oma riigi erakondadele valituks, võivad nad moodustada Euroopa fraktsioone, ent nad peavad samas jätkama oma erakonna huvide eest seismist oma riigis. Kõnealuses raportis seda mõtet ei toetata.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa tasandi erakondade arendamine on tähtis selleks, et tekitada avalikkuse huvi Euroopa Liidu asjade vastu. Euroopa tasandi erakondade reguleerimine lähtub sügavamast murest, mis on seotud küsimustega, kuidas luua piiriülene avalik ruum, mis koosneb vabadest ja võrdsetest kodanikest, ning mida võiks edasisele lõimumisele tuua kaasa ühine alus eri rahvaste vahel sõlmitud ühiskondliku leppe näol. Euroopa erakondade reformipaketi kavandamine eraisikute ja organisatsioonidesse kuuluvate kodanike demokraatiat soosiva energia liikumapanemiseks ei ole lihtne ülesanne, muu hulgas ELi süsteemse keerukuse tõttu.

Euroopa tasandi erakondade tugevdamine on osaleva valitsemise edendamise vahend ELis ja lõppkokkuvõttes demokraatia edendamise vahend. Euroopa Liidu tulevik on Euroopa tasandi erakondade kätes, nii keeruline kui see ka ei tundu. Euroopa erakondade tegutsemiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva keskkonna loomine on esimene samm. Vajame Euroopa ruumi, milles erakonnad keskenduksid Euroopa Liidu probleemide puhul eeskätt kodanikele ja aitaksid neid nende igapäevaelus ajal, mil on märgata, et Euroopa kodanikud on liidust eemale jäänud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Euroopa tasandi erakondadele, millel on tähtis roll Euroopa Liidu demokraatia kujundamisel, tuleks luua ühine ja ühtne ELi õigusele tuginev põhikiri. Euroopa erakonnad peaksid olema juriidilised isikud, et oleks võimalik kaotada erinevused Euroopa tasandi erakondade ja asutuste maksustamiskorra vahel. Mis puudutab Euroopa erakondade loomist, siis on õige ja asjakohane, et Euroopa erakondade põhikirjas käsitletakse Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade valitud esindajaid võrdsetena, tingimusel et piirkondlikud esindajad on esindatud piirkondlikes parlamentides. Peale selle peaks igal Euroopa tasandi erakonnal olema vähemalt üks Euroopa Parlamendi liikmest esindaja. Lõppude lõpuks on ka see üks tingimus, mis peab olema täidetud, et Euroopa tasandi erakonnal oleks õigus Euroopa Parlamendi rahalistele vahenditele.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bufton, David Campbell Bannerman, Derek Roland Clark ja Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei on põhimõtteliselt Euroopa tasandi erakondade vastu. Nende peale raisatakse niigi kitsikus olevate maksumaksjate raha. Nende järele puudub igasugune vajadus. Liikmesriikide elanike arvamust esindab parimal võimalikul viisil vaid riigi tasandi erakond. Sellegipoolest tuleb selgelt mõista, et Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei jätab endale õiguse osaleda Euroopa erakonnas, et sellelgi parteil oleks võimalik osa saada maksumaksjate rahast ning et esindada paremini Euroopa Liidu ja selle tegevuse vastu meelestatud miljoneid britte ja teisi Euroopa rahvaid, kelle häält püüab poliitiline ladvik lämmatada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Toetan igati seda raportit kui järjekordset sammu, et ehitada üles tõelised Euroopa tasandi erakonnad, mis saaksid tegutseda üleeuroopaliselt. Ainus viis, kuidas vähendada demokraatiapuudujääki, mille tõttu Euroopa kodanikud ei tunne end Euroopa projekti osana, on ehitada üles tõeline Euroopa poliitika. Selle jaoks on ülitähtsad üleeuroopalised erakonnad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Jäin erapooletuks, ehkki raportis pakutakse välja lahendus probleemile, mis seisneb selles, et Euroopa erakonnad tegutsevad kui Belgias asuvad vabaühendused. Euroopa tasandi erakondadele tuleb anda nende ideoloogilist ja poliitilist iseloomu arvesse võttev selge juriidilise isiku staatus. Teatud tingimustel saaksid nad aidata kaasata kodanikke ja leida lahendusi, mis tooksid kasu rahvale, mitte majanduslikult tugevatele. Ent mul on siiski kahtlusi raporti teatud lõigete suhtes, mida võidakse kasutada Euroopa erakondade vaba ja sõltumatu korralduse ja tegevuse piiramiseks. Erakonnasisene töö, korraldus ja nende poliitiline tegevus peavad lähtuma erakonna enda poliitilistest valikutest, mitte välistest piirangutest. Eeskirjad, millega reguleeritakse erakondade poliitilist ja õiguslikku tunnustamist ning vajalikku rahastamist, peavad hõlbustama erakondade tegevust, et nad saaksid pakkuda vabalt välja alternatiivseid lahendusi, milles just seisnebki demokraatia olemus. Eeskirjadega tuleb tagada ka see, et erakonnad tegutseksid Euroopa rahva eestkõnelejatena, ilma et neid mõjutaksid piiravad poliitilised raamistikud või tugevad majandushuvid.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Vastavalt Lissaboni lepingule toimib Euroopa Liit esindusdemokraatiana. Erakondadel on Euroopa tasandil ülitähtis roll euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisel ja ELi elanike tahte väljendamisel. Ometi on Euroopa tasandi erakonnad vaid riigi tasandi erakondade katusorganisatsioonid ja neil puuduvad otsekontaktid liikmesriikide valijatega. Euroopa tasandi erakondade tugevdamine hõlmab ka nende poliitilise, õigusliku ja eelarvelise põhikirja vastuvõtmist, mille käigus tuleb anda neile vahetult ELi õigusel põhinev sõltumatu juriidilise isiku staatus. Euroopa erakondade ja nendega seotud poliitiliste sihtasutuste paremast reguleerimisest on kasu ka läbipaistvuse vaatenurgast. Läbipaistev rahastamine on demokraatlike väärtuste toetamise ja hea valitsemistava edendamise põhieeldus ning loodetavasti tõstab see ka rahva usaldust erakondade vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Philippe de Villiers (EFD), kirjalikult. (FR) Euroopa tasandi erakonnad on jaburus. Euroopa Liidu tasandi poliitilist ruumi, mida paljud kaitsevad, ei ole olemas. Mõttevahetus ja tõeliste poliitiliste arutelude pidamine on võimalik vaid sellise üksuse raames, kus kodanikud jagavad ühesuguseid väärtuseid, sama keelt ja sama kultuuri, nimelt ühe rahva puhul.

Raportis väidetakse, et Euroopa tasandi erakonnad peavad olema koht liidu kodanike tahte väljendamiseks. See eesmärk on ebarealistlik. Valimistel mitteosalevate inimeste arv, mis kõikidel järgmistel Euroopa valimistel iga kord suureneb, peaks meile meelde tuletama, et riigiülesel tasandil ei ole seost õiglase ja tõhusa demokraatiaga. Tohutud Euroopa toetused, mida nendele erakondadele antakse, on lausa häbiväärsed. Kodanike üha suurenev võõrdumine ja huvi puudumine on ilmselge, kuid Euroopa Parlament ja Euroopa institutsioonid üldisemalt on võtnud nõuks luua tühjalt kohalt Euroopa poliitilise ruumi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles toetatakse ohutuid ja läbipaistvaid standardeid Euroopa tasandi erakondade ELis toimimiseks ja rahaliste vahendite saamiseks. Euroopa erakondade tulevane põhikiri on tähtis samm, et suurendada üldsuse osalemist ja esindusdemokraatiat ning jõuda Euroopani, mis on oma rahvale lähemal.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Anna Hedh ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult.(SV) Seoses raportiga Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta otsustasime anda vastuhääle lõikele, milles tehakse ettepanek, et Euroopa erakondadel peaks olema õigus osaleda liikmesriikide referendumikampaaniates, juhul kui referendum on otseselt seotud Euroopa Liitu puudutavate küsimustega. Praegu on enamjaolt ELi vahenditest rahastatavatel Euroopa tasandi erakondadel lubatud teha kampaaniat vaid Euroopa Parlamendi valimistel. Meie arvates on praegused eeskirjad mõistlikud. Riigisisesed valimised ja referendumid peaksid toimuma ilma ELi eelarvest või muul moel väljastpoolt rahastatavate erakondade osaluseta.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Meie demokraatia põhineb esindatusel, mida teostavad erakonnad. Just sel põhjusel on erakonnad demokraatlikud vahendid, mis esindavad üldsuse õiguspäraseid huve nii kohalikes omavalitsustes kui ka veidi kaugemal tasandil läbi esindatuse Euroopa institutsioonides. Ei ole juhus, et Euroopa Parlamendi liikmed on jaotunud erakondadesse ja püüavad esindada sel viisil üldsuse huve kooskõlas oma poliitilisest suundumusest lähtuvate põhieesmärkidega. Raportöör ütleb, et Euroopa erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva keskkonna loomine on üdini demokraatiat edendav tegevus. Seetõttu on ettepanek luua nende tunnustamiseks ja rahastamiseks selge õigusraamistik minu meelest rõõmustav samm.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Erakonnad ja nendega seotud poliitilised sihtasutused on üliolulised parlamentaarse demokraatia vahendid. Nad aitavad kujundada rahva poliitilist tahet. Nad on väga tähtsad ka kandidaatide koolitamisel ja valimisel. Lissaboni lepingus on see erakondade ja nende sihtasutuste roll sätestatud eesmärgiga luua Euroopa polis – ELi tasandi poliitiline ruum ja Euroopa demokraatia, mille üheks tähtsaks koostisosaks on Euroopa kodanikualgatus. Euroopa erakonnad ja poliitilised sihtasutused on muutunud ELi poliitikaelu lahutamatuks osaks, eriti mitmesuguste poliitiliselt lähedaste rühmituste seisukohtade kujundamisel ja avaldamisel. Olen nõus rahastamiskriteeriumitega, eelkõige omatulu protsendi ja erakondade esindatusega.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis on mitmeid ideid, mis on viinud selleni, et me ei ole raportiga nõus. Üks selline on Euroopa tasandi erakondade osalemine liikmesriikide referendumikampaaniates, isegi kui referendumi teema on otseselt seotud Euroopa Liitu puudutavate küsimustega.

Me ei nõustu ka ettepanekuga, et Euroopa erakonnad peaksid käivitama protsessi, mille käigus vaadatakse läbi üksikisikute otsese liikmesuse tingimused. Nimetatud ideedest kujuneb põhimõtteline seisukoht, milles ei toetata Euroopa ulatusega erakondade loomist. See protsess on lahutamatult seotud praeguse lõimumisprotsessi neoliberaalse, föderalistliku ja militaristliku iseloomuga ning selle vastavate eesmärkidega. Veelgi enam – sellel protsessil on lõimumise puhul kaalukas roll.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime raporti vastu, lähtuvalt oma vastuseisust üleeuroopaliste erakondade loomisele ja seisukohast ELi kapitalistliku lõimumise kohta. Sama kehtib poliitilisi sihtasutusi käsitlevate ettepanekute kohta.

Ent täpsemalt selle raporti puhul on meie vastuhääl tingitud ka muudest põhjustest. Näiteks leiame, et Euroopa tasandi erakondade osalemine liikmesriikide referendumikampaaniates on väär, isegi kui referendumi teema on otseselt seotud Euroopa Liitu puudutavate küsimustega.

Me ei nõustu ka ettepanekuga, et Euroopa erakonnad peaksid käivitama protsessi, mille käigus vaadatakse läbi üksikisikute otsese liikmesuse tingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Kui Euroopa tasandi erakondadele antakse õiguslik seisund ja juriidilise isiku staatus vaid ELi õiguse põhjal, muudetakse nad riigiülesteks üksusteks, mis asuvad kõrgemal kui riigi seadused, millega reguleeritakse riigisiseseid erakondi, millest nad tegelikult koosnevad. Sellega loodaks kunstlikult ja kitsarinnaliselt kahekümne kaheksas poliitiline ruum, mis on vaid virtuaalne. Olen ka selle vastu, et muuta rangemaks nende erakondade loomist reguleerivad eeskirjad ja leevendada vastavalt nende suhtes kehtivaid finantstingimusi. Samuti ei poolda ma mingit seost erakonna Euroopa tasandi staatuse tunnustamise ja erakonna juurdepääsu vahel avaliku sektori vahenditele. Nad püüavad tõmmata kõigi oma kasutuses olevate vahenditega klubi ridasid koomale, et nendel vähestel, kellel on au olla liige, oleks lihtsam nautida kaasnevaid rahalisi ja poliitilisi hüvesid. Lõpetuseks on minu arvates ebaselge Euroopa tasandi erakondade õigus osaleda Euroopa küsimustes korraldatavates referendumikampaaniates.

Mõned kolleegid kiitsid selle heaks, pidades silmas võimalikku referendumit Türgi astumise üle Euroopa Liitu, mis jääb aga igal juhul korraldamata. Mina isiklikult pidasin lubamatuks sekkuda referendumisse, mis korraldatakse mõnes riigis seoses ühinemise või euro kasutuselevõtuga – referendum on iga rahva oma asi, tema enesemääramisõigus. Hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Raport sai minu veendunud poolthääle, sest sellega liigutakse õiges suunas, et edendada Euroopa demokraatiat, mis tugineb selge õigusliku seisundi ja juriidilise isiku staatusega erakondadele. Selle sammuga tugevdatakse kahtlemata erakondade õiguspärasust kodanike silmis, kellele tundub endiselt, et Euroopa Liit on jäänud nende jaoks liiga kaugeks. Raportis käsitletakse ka tegevuse läbipaistvuse edendamist, mis on minu meelest vastutustundlikus demokraatias väga tähtis. Ja lõpetuseks – läbipaistvamaks muutub ka erakondade rahastamine, mis saab vaid suurendada nende õiguspärasust. Mul on selle üle hea meel.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Väljendasin oma nõusolekut raportiga, sest Euroopa erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva keskkonna loomine on üdini demokraatiat edendav tegevus. Vajame ruumi, Euroopa ruumi, milles erakonnad liidavad Euroopa Liidu kodanikke ja aitavad neid nende igapäevaelus. Üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmine võimaldab selle eesmärgi saavutada ja omab kahetist mõju. Ühelt poolt antakse kiiresti ajakohast ja avalikku teavet Euroopa tasandi erakondade loomise ja nende olukorra kohta Euroopas. Kodanikud saavad teada, et Euroopa tasandi erakonna töös osalemisel tuleb järgida Euroopa Liidu õigust ning et erakondadel on õigused ja kohustused. Teiselt poolt sillutab Euroopa erakondade Euroopa põhikiri teed piiriülese erakondliku süsteemi loomisele. See on ülioluline esimene samm suurema osalemise, suurema demokraatia ja lõpuks ka suurema euroopalikkuse poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. (FI) Euroopa tasandi erakondade arendamine on tähtis. Euroopa Parlamendi igavene mure on olnud rahva vähene huvi ELi asjade vastu. Seda on näidanud vähene osavõtt Euroopa Parlamendi valimistest. Viimastel Euroopa Parlamendi valimistel osales vaid 40,3% hääleõiguslikest soomlastest.

Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamine on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Käesoleval aastal saavad erakonnad rahalist toetust kokku 17,4 miljonit eurot ja sihtasutused 11,4 miljonit eurot. Nüüd tuleb meil jälgida eriti hoolikalt, et selle Euroopa maksumaksjatelt tuleva raha kasutamine oleks võimalikult avalik ja mõistlik. Ka ei tuleks rahalist toetust tulevikus enam suureneda.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) „Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele.” Nende sõnadega on sätestatud Euroopa tasandi erakondade roll Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4. Ehkki see roll on antud neile Lissaboni lepinguga, ei saa nad seda alati optimaalselt täita. Minu arvates oleksid Euroopa tasandi erakonnad võimelised ja peaksid osalema tõhusamalt Euroopa poliitilises ja ühiskondlikus elus, et suurendada avalikkuse huvi liidu siseasjade vastu. Neid tähelepanekuid arvesse võttes on väga tähtis anda Euroopa tasandi erakondadele tunnustatud õiguslik seisund ning kehtestada neile ühine ja ühtne maksupoliitika, mille abil oleks võimalik ühtlustada tõeliselt nende struktuuri. Olen kahtlemata seda meelt, et Euroopa tasandi erakondade põhikirjaga sillutataks teed mitte üksnes rahva kaasamisele, vaid ka tõelise riigiülese erakondliku süsteemi loomisele, mis on suurema demokraatia tagamiseks Euroopas ülioluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa suuremad poliitilised rühmitused on koondunud Euroopa Parlamendi fraktsioonides esindatud Euroopa tasandi erakondadeks nüüdseks juba seitse aastat. Ent nende üleeuroopaliste erakondade nähtavust ja tegevust on piiranud tõsiselt rahvusliku kuuluvuse esiletükkimine. Liidu demokraatlike püüdluste jaoks väga olulist rahvuslikku tahku kahtluse alla seadmata peame nüüd püüdma tekitada Euroopas riigiülest arutelu, mis ainsa vahendina võimaldab Euroopal edasi liikuda. Marietta Giannakou raporti täpsem eesmärk on edendada Euroopa tasandi erakondade loomist. Seepärast toetasin ma raportit. Selles kutsutakse komisjoni üles rakendama õigusakte, millega luuakse selliste organite jaoks seisund, hõlbustatakse nende rahastamist ja võimaldatakse neil lõimuda paremini kodanike igapäevasesse poliitikaellu. Asjaomaste eeskirjadega luuakse eriline ruum, et kanda hoolt üleeuroopaliste huvide üleskerkimise eest, ning pakutakse samas välja usaldatavusnormatiivid, millega tagatakse avatud ja läbipaistev arutelu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, sest näen selles suurt sammu Euroopa tasandi erakondi reguleeriva põhikirja loomise poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Erakondade esindatusega Euroopa tasandil ootavad institutsioonid neilt avaliku arvamuse kujundamist Euroopa küsimustes. Andsin poolthääle raportile, millega kehtestatakse Euroopa erakondadele ühine õiguslik ja eelarveline seisund. Seda on võimaldanud Lissaboni leping, millega anti Euroopa Liidule juriidilise isiku staatus. See staatus on vajalik selleks, et ühtlustada Euroopa tasandi erakondade ja nende sihtasutuste struktuuri ja eelarveid.

Erakondade juures tegutsevad sihtasutused osalevad üldist huvi pakkuvatel poliitilistel teemadel peetavatel aruteludel. Et nende rahastamise ja toimimise kohta oleks võimalik saada usaldusväärset ja läbipaistvat teavet, on selgemaks muudetud rahastamiseeskirjad. Üks tähtsamaid nende seas on rahastamise puhul seatud tingimus, et erakond peab olema esindatud vähemalt ühe liikmega Euroopa Parlamendis.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest kui võib öelda, et meie riikides ei oleks ilma erakondadeta mingit demokraatiat, tuleks minu arvates öelda ka seda, et Euroopas ei saa olla ilma Euroopa tasandi erakondadeta tõelist Euroopa demokraatiat. Nii nagu ma väidan, et tuleks täielikult keelata riikide erakondade rahastamine ettevõtete ja nende mõjuringkondade poolt ning näha ette avaliku sektori vahendid, leian ma ka seda, et Euroopa tasandi erakondi tuleks rahastada ELi eelarvest ja neil tuleks keelata juriidiliste isikute annetuste vastuvõtmine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) On äärmiselt tähtis toetada ohutute ja läbipaistvate standardite kehtestamist Euroopa tasandi erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ELis. Euroopa erakondade tulevasel põhikirjal on selle reaalsuseks muutmisel suur osa, sest sellega suurendatakse üldsuse osalemist ja esindusdemokraatiat ning tuuakse Euroopa oma rahvale lähemale.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Olen veendunud, et Euroopa tasandi erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva keskkonna loomine on üdini demokraatiat edendav tegevus. Vajame toimivaid erakondi ja nende jaoks tööruumi – Euroopa ruumi, mis toob kodanikud liidu keskmesse ja aitab neid nende igapäevaelus. Üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmine võimaldab selle eesmärgi saavutada ja omab kahetist mõju. Ühelt poolt antakse Euroopa tasandi erakondade ja nende ühise Euroopa staatuse loomise kohta värsket, kiiret ja avalikku teavet. Kodanikud on teadlikud, et Euroopa tasandi erakonnas osalemine tähendab kaasalöömist rühmituses, mille tegevust reguleerib Euroopa Liidu õigus ning et erakondadel on õigused ja kohustused. Teiselt poolt sillutab Euroopa erakondade Euroopa põhikiri teed piiriülese erakondliku süsteemi loomisele. Hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Kolmapäevasel istungil võttis Euroopa Parlament vastu Marietta Giannakou raporti Euroopa tasandi erakondade seisundi ja nende rahastamise eeskirjade kohta. Leian, et Euroopa tasandi erakondade väljatöötamine on väga tähtis, sest tänu sellele saame suurendada avalikkuse huvi Euroopa Liidu asjade vastu, mis toob kaasa aktiivsema osalemise Euroopa Parlamendi valimistel. Peale selle kujutavad erakonnad platvormi, mille raames peetakse arvukate seminaride ja poliitiliste arutelude vormis dialoogi kodanikega. Euroopa tasandi erakondade rahastamise võimaluse sisseseadmisega võimaldasid Maastrichti leping ja Nice’i leping tegutseda neil erakondadel parlamendifraktsioonidest sõltumatult. Ent hoolimata sellest vaieldamatust sammust Euroopa erakondade seisundi parandamise poole, on nende peamised rahastamisallikad endiselt isikute liikmemaksud ja teatud määral annetused. Tahaksin avaldada lootust, et vastuvõetud dokumendiga suureneb märkimisväärselt Euroopa tasandi erakondade tähtsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, sest Euroopa tasandi erakonnad on oluline tegur, kui pidada silmas liidusisest lõimumist, mille eesmärk on luua Euroopa polis – ELi tasandi poliitiline ruum – ja Euroopa demokraatia. Euroopa tasandi erakonnad peavad tegema oma riigisisestesse ja piirkondlikesse erakondadesse kuuluvate liikmetega tihedat koostööd ning selleks peavad neile olema tagatud soodsad töötingimused ja rahalised vahendid. Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate Euroopa erakondade puhul tuleb tagada võimalikult suur läbipaistvus ja finantskontroll. Eelkõige tuleb lisada finantsmäärusesse sätted, mis on mõeldud vaid Euroopa erakondade ja sihtasutuste rahastamise reguleerimiseks. Peale selle oleks soovitatav teha erand, mille kohaselt muudetakse rahalised vahendid Euroopa tasandi erakondadele eelarveaasta alguses kättesaadavaks 100% ja mitte 80% ulatuses ning erakondade tõendatavate omavahendite määra vähendatakse 10%ni. Et tagada eraldatud rahaliste vahendite läbipaistev ja eesmärgipärane kasutamine, tuleb määruses sätestada karistused rahastamiskorra rikkumise eest. Võttes arvesse seda, et Euroopa erakondadel on Euroopa Liidu tasandil poliitiline roll, nõustun ettepanekuga anda neile õigus osaleda referendumikampaaniates, mis on otseselt seotud ELi puudutavate küsimustega, ning lubada neil kasutada oma eelarvet selliste kampaaniate rahastamiseks. Et vaid tugevad ja tõhusalt toimivad Euroopa erakonnad saavad aidata luua tugevamat sidet Euroopa Liidu institutsioonide ja kodanike vahel, peaks komisjon esitama kiiremas korras Euroopa tasandi erakondade põhikirja kavandi.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Euroopa Parlamendi valimised peaksid muutuma demokraatlikumaks. Euroopa Liidu kodanikele tuleks anda võimalus hääletada liikmesriigi nimekirjade kõrval ka üleeuroopaliste nimekirjade poolt. Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste tähtsus ELi poliitikaelus aina suureneb. Ometi on neil endiselt raske suurendada oma populaarsust ja leida rohkem toetust, sest nad on pelgalt riigisiseste erakondade katusorganisatsioonid ja ei suhtle liikmesriikide valijaskondadega otse. Peame parandama tingimusi, mille alusel Euroopa erakonnad tegutsevad, sest see tähendaks ka ELi esindusvalitsuse ja demokraatia tugevdamist. Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on see tähtis samm – tõenäoliselt esimene – Euroopa tasandi erakondade tugevdamise poole. Olen nõus raportööriga, et peame kehtestama kiiresti Euroopa tasandi erakondade tegevuse jaoks õigusraamistiku. Euroopa tasandi erakondade töö rahastamine peab olema läbipaistev. Selle tagamiseks peaks olema võimalik rahastamist kontrollida.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Demokraatlikus süsteemis, mis on Euroopa Liidu alus, langetatakse kõik otsused kodaniku huvidest lähtuvalt. Kodanikke esindavad erakonnad, mis peavad vastu võtma ühised eeskirjad läbipaistvuse ja ühtsuse kohta, et tagada oma valijate tahte täitmine. Seetõttu hääletasin selle poolt, et rakendada Euroopa tasandi erakondade seisundit ja rahastamist käsitlevaid määruseid. Sellise ulatusega ELi õigusaktiga antakse võimalus saada laialdast teavet Euroopa erakondade kohta, tagatakse erakonnasisese korruptsiooni ärahoidmine ja suurendatakse Euroopa Liidu poliitikas osalemise hõlbustamisega kodanike huvi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Raportis lähtutakse eeldusest, mille kohaselt on Euroopa tasandi erakondade arendamine ülimalt tähtis avalikkuse huvi suurendamiseks ELi asjade vastu. Euroopa erakondade põhikirja üle peetav arutelu lähtub sügavast murest selle pärast, kuidas luua paralleelse institutsioonina piiriülene avalik ruum, mis koosneb vabadest ja võrdsetest kodanikest, ning mida võiks edasisele lõimumisele tähendada ühine alus eri rahvaste vahel sõlmitud ühiskondliku leppe näol. Euroopa tasandi erakondade reformipaketi koostamine eraisikute ja organisatsioonidesse kuuluvate kodanike demokraatiat soosiva energia liikumapanemiseks on keeruline, ent üllas ülesanne, eriti ELi süsteemse keerukuse tõttu. Ent keerukuse saab muuta eeliseks, kui selgitatakse Euroopa tasandi erakondade põhjapanevat missiooni ja seda, kuidas selge ja tõsine dialoog nende poliitilise arengu teemal võib kaasa aidata pluralistlikuma demokraatia levikule. Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates parandatakse Euroopa tasandi erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva keskkonna loomisega Euroopa demokraatia kvaliteeti.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest kui võib öelda, et meie riikides ei oleks ilma erakondadeta mingit demokraatiat, tuleks minu arvates öelda ka seda, et Euroopas ei saa olla ilma Euroopa tasandi erakondadeta tõelist Euroopa demokraatiat. Nii nagu ma väidan, et tuleks täielikult keelata riigisiseste erakondade rahastamine ettevõtete ja nende mõjuringkondade poolt ning näha ette avaliku sektori vahendid, leian ma ka seda, et Euroopa tasandi erakondi tuleks rahastada ELi eelarvest ja neil tuleks keelata juriidiliste isikute „annetuste vastuvõtmine.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Esindusdemokraatia suurendamise ja Euroopa Liidu tasandi poliitilise ruumi loomisega tugevdatakse kahtlemata Euroopa tasandi erakondade ja nende sihtasutuste rolli. Kõikide Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud sihtasutuste jaoks otse ELi õigusel põhineva ühise ja ühtse õigusliku seisundi vastuvõtmine on väga tähtis esimene samm selle poole. Sellepärast on mul kõnealuse raporti vastuvõtmise üle hea meel. Selles toonitatakse, kui tähtsad on Euroopa tasandi erakonnad kui Euroopa liidu poliitikaelu lahutamatu osa ning tehakse konkreetsed ettepanekud, et luua Euroopa erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistev reguleerimiskeskkond.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja kodanike tahte väljendamisele. Ajal, mil püüame suurendada kodanike osalust Euroopa Liidu tegevuses ja tugevdada selle demokraatlikku iseloomu, peaksime võtma meetmeid Euroopa tasandi erakondade reguleerimiskeskkonna parandamiseks. Toetan kolleegi Giannakou raportit. Euroopa tasandi erakondadel peab olema lubatud osaleda Euroopa referendumikampaaniates – neid tuleb selleks lausa julgustada. Minu arvates on erakondade jaoks tähtis ka pakkuda kodanikele soovi korral võimalust saada liikmeks üksikisikuna ja otse. Peale selle tuleb muuta erakondade suhtes kohaldatavaid finantseeskirju. Peame soodustama omafinantseerimist ja suurendama selleks praegust annetuste ülemmäära nii aasta kui ka annetaja kohta. Leevendada tuleb ka muid eeskirju – pean siinkohal silmas eelkõige luba kanda vahendeid üle järgmisele eelarveaastale. Selliste kohanduste tegemisel peame siiski säilitama kõik praegused läbipaistvusnõuded ja võtma kasutusele sanktsioonid – eeskätt rahalised –, mida praegu finantsmäärusest ei leia.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Euroopa tasandi erakondade areng on ülimalt tähtis avalikkuse huvi suurendamiseks ELi asjade vastu. Jättes kõrvale tihti tõstatatud küsimuse „kes ja kuidas valitseb?”, juhitakse tähelepanu küsimusele „keda valitsetakse?”. Euroopa tasandi erakondade reguleerimise üle peetav arutelu lähtub sügavamast murest selle pärast, kuidas luua paralleelse institutsioonina piiriülene avalik ruum, mis koosneb vabadest ja võrdsetest kodanikest, ning mida võiks edasisele lõimumisele tähendada ühine alus eri rahvaste vahel sõlmitud ühiskondliku leppe näol. Euroopa erakondade reformipaketi koostamine eraisikute ja organisatsioonidesse kuuluvate kodanike demokraatiat soosiva energia liikumapanemiseks ei ole lihtne ülesanne, muu hulgas ELi süsteemse keerukuse tõttu. Kuid seda on võimalik muuta eeliseks, juhul kui õnnestub selgitada Euroopa erakondade põhjapanevat missiooni ning seda, kuidas teabele ja põhimõtetele tuginev dialoog nende poliitilise arengu teemal võib kaasa aidata pluralistliku kogukonna sünnile, mille liikmed saavad suunata oma demokraatlikud nõudmised keskasutustele ja nende kaudu. Euroopa tasandi erakondade tugevdamine on osaleva valitsemise ja lõppkokkuvõttes demokraatia edendamise vahend ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Ei ole lihtne ülesanne töötada üleeuroopaliste erakondade jaoks välja reformipakett, mis võimaldaks neil liikuma panna eraisikute ja organisatsioonidesse kuuluvate kodanike demokraatiat soosivat energiat. Ent üleeuroopaliste erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva raamistiku loomine on sügavalt demokraatlik tegevus. Peame toetama erakondade tegevuse jaoks Euroopa ruumi loomist, milles tuuakse kodanikud Euroopa Liidu keskmesse ja aidatakse neid nende igapäevaelus.

Üksikasjalike eeskirjade heakskiitmine võimaldab selle eesmärgi saavutada ja sellest on kaht moodi kasu. Ühelt poolt antakse Euroopa tasandi erakondade ja nende ühise Euroopa staatuse loomise kohta ajakohast, kiiret ja avalikku teavet. Sel viisil kodanikud teavad, et Euroopa tasandi erakonnas osalemine on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega ning et erakondadel on õigused, ent samuti kohustused. Teiselt poolt avab Euroopa tasandi erakondade Euroopa põhikiri tee piiriülese erakondliku süsteemi loomisele.

Selle resolutsiooni heakskiitmine on esimene ja vältimatu samm Euroopa kodanike suurema osalemise poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Ma endastmõistetavalt jagan seisukohta, et erakonnad ja nendega seotud sihtasutused on parlamentaarse demokraatia olulised vahendid. Need tõepoolest tagavad parlamendiliikmete aruandluse, aitavad kujundada kodanike poliitilist tahet, koostavad poliitilisi programme, valivad ja koolitavad kandidaate, peavad kodanikega dialoogi ja võimaldavad kodanikel oma arvamust väljendada. Tagatipuks on Lissaboni lepingus erakondade ja nende sihtasutuste roll selgelt sätestatud. Neil on suur osatähtsus ELi tasandi poliitilises ruumis ja Euroopa demokraatias, mille oluline osa on Euroopa kodanikualgatus.

Ometi hääletasin lõpphääletusel raporti vastu, et väljendada oma täielikku mittenõustumist muudatusettepaneku 10 tagasilükkamisega. Seoses rahastamis- ja annetuskavaga oleks selle muudatusettepanekuga jäetud juriidilised isikud ja ettevõtted ilma õigusest teha igal aasta kuni 25 000 euro suuruseid annetusi. See, et Euroopa Parlament lubab sellisel häbiväärsel tegevusel jätkuda, avab uksed Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste olulisele mõjutamisele ettevõtete ja mõjuringkondade poolt, kes neid rahaliselt toetavad. Mina seda ei soovi, sellest minu vastuhääl.

 
  
  

Raport: Sandra Kalniete (A7-0083/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletan raporti poolt, sest sellega edendatakse ühtse turu juhtimise ja sellesse partnerite kaasamise tingimusi. Ometi on oluline seada selle poliitika keskmesse inimesed ja suurendada ühtse turuga seotud küsimustes Euroopa Parlamendi poliitilist osakaalu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin kolleeg Kalniete raportit ning samuti Christian Silviu Buşoi ja António Fernando Correia de Campose raporteid. Need kolm raportit koostati pärast seda, kui Euroopa Komisjon oli avaldanud ühtse turu akti ettepaneku. Siseturu voliniku Michel Barnier’ eesmärk on ühtset turgu edasi arendada, kuid eelkõige tuua see kodanikele lähemale. Toetan seda eesmärki täielikult. Ühtse turu aktis tuleb näha võimalust tõestada kodanikele, et Euroopa lõimimine ja eriti ühtse turu arendamine toimub nende huvides, mitte nende vastu. Põhiliste pangandusteenuste kättesaadavuse tagamine või üldisemalt meie kaaskodanikele oluliste teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine on samm selle poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb tõhusa poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises ning seetõttu on kõrgeima poliitilise tasandi poolsetel ulatuslikel suunistel otsustav tähtsus ühtse turu edasiarendamiseks. Euroopa Komisjonil peab olema suurem kooskõlastav roll ning komisjoni presidendile tuleks anda volitus ühtse turu edasiarendamise kooskõlastamiseks ja järelevalveks tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ja liikmesriikide pädevate asutustega. Olin raportiga nõus, sest minu arvates tuleb parandada poliitilist kooskõlastamist kõikidel tasanditel, et täita korralikult ühtse turu põhiülesandeid, mis on suunatud liidu majanduskasvu, konkurentsivõime, sotsiaalse turumajanduse ja jätkusuutlikkuse edendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Toetasin raportööri ettepanekuid ja komisjoni ühtse turu akti käsitleva teatise käsitlusviisi ning samuti mõtet, et on vaja iga-aastast ühtse turu foorumit. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid saama ühtse turu loomises rohkem kaasa lüüa, samas kui dialoog tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga aitaks taastada usalduse ühtse turu vastu.

Ka mina leian, et määruste kasutamine direktiivide asemel aitaks luua selgema reguleeriva raamistiku ja vähendaks rakendamiskulusid. Olen ka seda meelt, et oleks kasulik korraldada Euroopa Ülemkogu igakevadisel kohtumisel ühtse turu olukorra hindamine. Samuti vajame komisjonilt käesoleva aasta lõpuks õigusakti ettepanekut vaidluste lahendamise kohta alternatiivsete mehhanismide abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates ei ole Euroopa Liidu ühtse turu edukaks elavdamiseks mitte üksnes tähtis sätestada ja strateegiliselt kavandada eesmärgipärased erimeetmed, vaid ka tõhusad viisid meetmete kasutamiseks. Üks kõige kordaminevam meede, mida on korduvalt rõhutanud rahva ja huvirühmade mitmed esindajad ning ka professor Monti ise, on tagada selle kogu ELi jaoks nii olulise projekti poliitiline juhtimine. See võimaldaks tõsta kogu Euroopa Liidus esile siseturu väljakujundamise tähtsust. Veel üks meede, mis on minu arvates sama tähtis, on tugevdada tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi. Ühtset turgu käsitlevate õigusaktide koostamise ettevalmistustöödes peaksid tööturu osapooled alati aktiivselt osalema, sest need õigusaktid võivad mõjutada tööturgu. Samuti on eriti tähtis kaasata ühtse turu loomisesse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning tugevdada nendega partnerlust, sest just sel tasandil tuleb rakendada enamik õigusaktidest.

Lõpetuseks olen täiesti nõus, et vaid meetmete vastuvõtmisest ei piisa, kui tahame tuua Euroopa oma kodanikele lähemale. On väga tähtis teavitada Euroopa kodanikke pidevalt saavutustest siseturul ja kasust, mida see toob, et nad teaksid, milliseid õigusi ja võimalusi Euroopa Liit ja üks selle nurgakivisid – ühine siseturg – neile pakub.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt. Juhtimine ja partnerlus on ühtse turu elavdamise kaks põhitegurit. Euroopa Parlamendi rolli eelkõige ühtset turgu käsitlevate õigusaktide koostamisel on võimalik veelgi tugevdada. Lissaboni lepinguga on juba tehtud selles suunas suur samm, kuid sellest ei piisa. Mõtlen eeskätt nendele dokumentidele, mille kohta Euroopa Parlament on väljendanud oma jõulist ja selget seisukohta, mis aga erineb nõukogu ja liikmesriikide valitsuste omast. Võtkem näiteks igavene küsimus toodete päritolu märkimise kohta („Valmistatud ...” märgis), eriti tekstiilisektori määrustes, mida olen isiklikult jälginud. Euroopa Parlamendil on küll voli blokeerida nõukoguga mittenõustumise korral mõne õigusakti vastuvõtmine, kuid sellest teinekord ei piisa. Vajame muutust kõigi asjaosaliste mõtteviisis ja suhtumises.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa majanduse juhtimise tugevdamine, Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise kooskõlastamine ja ühtse turu edasiarendamine on Euroopa majanduse elavdamise jaoks ülitähtsad. Ühtne turg peaks olema konkurentsivõimeline ning kajastuma hüvena töötajate, õppurite, pensionäride ja rahva üldiselt ning samuti ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, igapäevases tegevuses. Ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises. Olen arvamusel, et hea valitsemistava järgimine saab olla ühtsel turul võimalik vaid siis, kui on olemas kvaliteetne ja ajakohane teave turu toimimise kohta. Selleks tuleb kasutada ühtse turu poliitika järelevalveks ja hindamiseks sobivaid vahendeid, et luua seos selle poliitika eri etappide vahele alates meetmete kavandamisest kuni nende rakendamiseni. Tähtis on ka see, et liikmesriigid osaleksid ühtse turu eeskirjade hindamisel ja kontrollimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Komisjoni teatises ühtse turu akti kohta lähtutakse Mario Monti aruandest „Uus siseturustrateegia”. Selline on praegu käsitletava raporti kontekst. Eesmärgid on selged: tugevdada vaba konkurentsi ning kiirendada majandustegevuse ja ühiskonnaelu eri valdkondade liberaliseerimist ja erastamist. Raporti retoorikaga püütakse varjata selle tõelisi kavatsusi ning väide, et sellega püütakse tugevdada kõrge konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine, on paljuütlev. Raport on tulvil vastuolusid ja demagoogiat ning selles mainitakse muu hulgas ka seda, et ühtse turu keskmesse tuleb asetada ettevõtjad (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted) ning eurooplased.

Nad on tõepoolest nende negatiivsete tagajärgede keskmes, mis on viimastel kümnenditel ühtsel turul nii ilmekalt avaldunud. Ülemkogu 25. märtsi järeldused ja nimetatud kohtumisel vastu võetud laiendatud euroala pakett on hea näide töötajate, noorte ja pensionäride ning lõpukokkuvõttes ka üldsuse vastu avalikult peetavast sõjast.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raport on osa paketist, mis on seotud komisjoni teatisega ühtse turu akti kohta, mis omakorda jätkas Mario Monti aruande „Uus siseturustrateegia” temaatikat.

Raporti eesmärk on seega tugevdada vaba konkurentsi ning kiirendada liberaliseerimist ja erastamist, ehkki kogu dokumendi sõnastusega püütakse varjata selle tõelisi kavatsusi. Näiteks väidetakse raportis, et selle siht on tugevdada kõrge konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine, ning lisatakse, et seepärast on võetud nõuks asetada ühtse turu keskmesse ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ja eurooplased.

Ent piisab sellest, kui lugeda ülemkogu 25. märtsi järeldusi ja eelkõige laiendatud euroala paketti, et mõista selgelt, millised on tegelikud kavatsused: sõda tööturu, kollektiivläbirääkimiste, ametiühingute, pensionäride ja nende pensioniõiguse vastu. Põhieesmärk on kiirendada kapitali koondamist ja kuhjamist monopolistlike kontsernide kätte, millega tehakse lõpp igasugustele katsetele kaitsta väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, töötajaid ja avalikke teenuseid. Seetõttu hääletasime vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Raportis, mille on esitanud meile kolleeg Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, on mõned tähelepanekud, millega meie fraktsioon kahtlemata nõustub, näiteks vajadus kaasata rohkem piirkondi ja tagada suurem läbipaistvus. Minu poolthääle saamiseks sellest siiski ei piisa, sest ma ei ole nõus enamiku väidetega. Näiteks ei nõustu ma veendumusega, et komisjoni roll peaks olema veelgi tähtsam, ega ka liiga sagedaste viidetega rikkumismenetlusele, ega komisjoni presidendile antud volitusega kooskõlastada ühtse turu elavdamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Kõigist täna vastu võetud ühtse turu teemalistest raportitest, mille vastu ma hääletasin, tõuseb teiste seast mõnevõrra esile vaid Kalniete raport. Selles söandatakse rääkida millestki muust kui ühtse turu veelgi aktiivsemast lõimimisest ja konsolideerimisest, mida on tehtud juba 25 aastat, ilma et eurooplased sellest käegakatsutavat kasu oleksid saanud.

Selles räägitakse näiteks kodanike ärakuulamisest ja tehakse ettepanek, et igal aastal tuleb kindlaks teha peamised kodanike rahulolematuse ja pettumuse põhjused, mida tuleb arvesse võtta. Vot see oleks midagi uut! „Ei avalike teenuste liberaliseerimisele!” ütlevad kodanikud, kes on tüdinenud aeglastest postiteenustest, elektrihinna tõusust, raudteeteenuste halvenemisest ja muust. Ja olekski lõpp! Inimestel on kõrini ebaõiglasest konkurentsist, nad on tüdinud ümberpaigutamisest ja impordist, mis hävitab meie töökohad.

Oma turge ja tootmissektorit kaitseksime Maailma Kaubandusorganisatsioonile selja keeramisega!. Loobugem laiendatud euroala paketist, mille puhul seatakse meie palgad ja ostujõud madalamale, kui meile vaid häda kaela toonud vääringu püsimajäämine. Olekski korras! Arvestades sellega, kui kaua on meeleavaldajad teie akende taga selle sõnumiga marssinud, tekib küsimus –olete te lobitöö tegijate ja aferistide kõrval kedagi veel üldse kuulda võtnud?

 
  
MPphoto
 
 

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. (DE) Raport on väga tähtis, sest selles käsitletakse küsimust, kuidas siseturg, mis on üks ELi eelisvaldkondi, saab tuua asjaosaliste tõhusama koostöö tagamisega rohkem kasu Euroopa kodanikele ja ettevõtetele.

Sidusrühmade – näiteks liikmesriikide parlamentide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja tööturu osapoolte – dialoogi ja partnerluse ning suurema kooskõlastamise kõrval tuleb lihtsustada olemasolevaid määruseid ja rakendada neid liikmesriikides tõhusamalt.

Selle raporti kontekstis valmistab mulle heameelt süsteemi EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteemi) osatähtsuse tunnustamine, eeskätt seoses töötajate vaba liikumise lihtsustamisega, sest see kontaktpunkt on väga oluline, eriti piirialadel. Samuti on väga tähtsad meetmed, mis puudutavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kellele tuleb anda siseturu kohta selget teavet.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Kalniete raportis rõhutatakse õigesti liikmesriigi valitsuse tasandist madalama tasandi asutuste tähtsust ühtse turu eeskirjade rakendamisel. Toetan seda hoiakut täielikult ja leian, et kui Šotimaa saab tagasi oma iseseisvuse, on asjakohane kaasata Šotimaa valitsusest madalamad valitsemistasandid täielikult ühtse turu eeskirjade rakendamisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest selles tehakse ettepanek võtta vastu direktiiv, millega oleksid liikmesriikide valitsused ja piirkondlikud omavalitsused tööandjate, ametiühingute ja muude ühenduste konsulteerimise teel senisest enam kaasatud uute direktiivide koostamisse. Raportis palutakse komisjonil tutvustada ühtse turu akti rakendamise ajakava ja avaldada korrapäraseid ülevaateid edusammudest, et muuta Euroopa kodanikud teadlikumaks akti rakendamisest ja viidata selle eelistele. Selles on tehtud ettepanek laiendada partnerlust kohalike ja piirkondlike omavalitsustega nii, et see haaraks ühtekuuluvuspoliitika valdkonnast edasi liikudes ühtse turu poliitika valdkondi. Ühtse turu eeskirjade rakendamist ja täitmist korraldavad liikmesriikide asutused väga sageli piirkondlikul või kohalikul tasandil. Teenuste direktiivi rakendamise kogemused on selgelt näidanud, et piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamine võib olla väga tähtis, tagamaks ühtset turgu reguleerivate õigusaktide nõuetekohast rakendamist ja täitmist. Dialoogi ja partnerluse osa tuleks ühtse turu juhtimisel tugevdada liikmesriikide parlamentide suurema kaasamise kaudu. Lissaboni lepingu jõustumisega on liikmesriikide parlamentidele avanenud võimalus tegeleda ühtse turu eeskirjadega kogu seadusandlikus tsüklis ja võtta osa ühistegevusest Euroopa Parlamendiga. See võib kiirendada järgnevate ülevõtmismeetmete vastuvõtmist liikmesriikide tasandil. Ülevõtmismenetlust võib hõlbustada ka liikmesriikide parlamentidega toimuv pidev teabevahetus ülevõtmise edenemise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Kõik meetmed, mis on suunatud liikmesriikide arengule ja lõimimisele, väärivad tähelepanu. Pole kahtlust, et praegune majanduskoostöö süsteem – Euroopa Liidu ühtne turg – hõlbustab kõigi kodanike elu, kaotades muu hulgas tõkked ja võimaldades inimeste vaba liikumist. Ometi peame viima ellu järjest uusi ettepanekuid, et vältida süsteemis paigalseisu tekkimist. Kaalugem, kas mitte poliitiline juhtimine ei oleks hea viis ühtse turu elavdamiseks?

Euroopa Ülemkogu eesistujale antakse volitus turu elavdamise kooskõlastamiseks ja järelevalveks koostöös Euroopa Komisjoni presidendiga, kusjuures sellesse kaasatakse endiselt ka liikmesriike. Partnerlus kui ühtse turu juhtimise vahend peaks põhinema dialoogil liikmesriikide parlamentidega ning samuti koostööl kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Koostöö aitaks rakendada direktiive nõuetekohaselt ja tooks oodatud tulemused.

 
  
MPphoto
 
 

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. (CS) Toetan lõppversiooni raportist juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul, eriti selle põhieesmärke. Minu arvates paraneb siseturul valitseva olukorra korrapärase hindamisega turu toimimine. Siseturu paremat toimimist on oodata ka õigusaktide eelnõude üle üldsusega ulatuslikuma, tihedama ja läbipaistvama konsulteerimise tulemusel. Kui me suudame veenda liikmesriike avaldama ühtse turuga seotud õigusaktide kohta võrdlustabeleid, on lootust vähendada ühtse turu direktiivide ülevõtmise puudujääk nii veel üle võtmata õigusaktide kui ka ebaõigelt rakendatud õigusaktide puhul 0,5%le.

Ent edu põhieeldus on see, et komisjon tegutseb ELi õiguse ülevõtmise vallas aktiivsemalt kui ta teeb seda praegu näiteks seoses direktiiviga teenuste kohta siseturul. See direktiiv on üks toimiva siseturu nurgakividest. Paljud riigid on kahjuks rakendanud seda hilinenult ja sageli ebaõigelt, püüdes kohaldada majandusliku natsionalismi põhimõtteid, ning komisjon pigistab selle suhtes silma kinni. Hääletasin raporti vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Raport, mida ma toetasin, sisaldab palju põhimõtteid, mida mina isiklikult pean Euroopa Liidu aluseks. Üldisemalt viitan dialoogile, mis tuleb luua võimalikult kiiresti kodanike ja eri tasandi institutsioonide vahel. Sellel dialoogil on eriline ja mitmesugune mõju kõigi eurooplaste elule, ent see muutub veelgi olulisemaks, kui pidada silmas sellise ühtse turu loomist, mille siht on elavdada kogu Euroopa majandust ning parandada teabevahetust seadusandlike kogude ja siseturu vahetute kasutajate vahel. Minu arvates tuleks pidada ühise majanduskasvu poole püüdlemisel esmatähtsaks jätkamist nimetatud suunas, kuid peaksime otsima ka uusi juhtimismeetodeid ja kontrollima eri menetlusi ning ühtlustama selle kõige juures oma kodanike juurdepääsu avalikule haldusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. (FR) Eelmise aasta oktoobris esitas siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier oma teatise „Ühtse turu akt”, mis koosneb viiekümnest ettepanekust majanduskasvu edendamiseks Euroopa Liidus. Euroopa Parlamendil paluti avaldada teatise eri osade kohta oma arvamust. Dokumendi III osas kutsutakse liikmesriike ja institutsioone üles rakendama meetmeid, mis on vajalikud kodanike ja ühtse turu teineteisele lähendamiseks. Selle saavutamiseks tuleb eelkõige seada sisse 2006. aasta teenuste direktiivi vastastikuse hindamise süsteem ning tõhusamalt konsulteerida ja suhelda kodanikuühiskonnaga nii dokumentide ettevalmistamisel ja rakendamisel kui ka probleemide lahendamisel. Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest selles tunnustatakse kohustusi, mille komisjoni on endale võtnud, ning rõhutatakse, kui tähtis on muuta Euroopa Liidu õigusaktid selgemaks ja kasutada karistuste määramise õigust, mille eesmärk on sundida liikmesriike oma kohustustest kinni pidama.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle raportile, milles öeldakse, et ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises. Viiskümmend ühtse turu edasiarendamise ettepanekut hõlmavad mitmeid teemasid, haaravad olulisel määral mitme Euroopa Komisjoni voliniku pädevusvaldkondi ja kuuluvad Euroopa Parlamendi mitme eri komisjoni vastutusalasse. Nõukogus on ühtse turu akt jagatud omakorda eri koosseisude vahel, mille roll ja tõhusus on väga erinev. Ka liikmesriikide institutsioonide ülesehitus ja organisatsiooniline kultuur on vägagi erinev.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Liikmesriigid peavad asuma kindlale ühisele seisukohale, et parandada Euroopa ühtse turu toimimist ja vältida tagasipöördumist majandusliku protektsionismi juurde, mis tooks kaasa siseturu killustumise ja mõjutaks konkurentsivõimet. Euroopa ühtse turu akti eesmärk on arendada liikmesriikide halduskoostööd. Selleks saab muu hulgas avardada piirkondlike omavalitsuste rolli, et kooskõlastada nende tegevust. Euroopa Liidu piirkondade majanduslike erinevuste tõttu on kahjuks selliste programmide piirkondlikul tasandil registreerimine võrdlemisi keeruline. Vähem arenenud piirkondade elavdamiseks peame keskenduma inimkapitalile. Piirkonna jõukuse puhul on kapitaliinvesteeringute taseme ja innovatsioonivõime kõrval määravaks eeskätt selle piirkonna elanike tööviljakus ja oskused. Ent piirkonnad on isegi samas liikmesriigis väga erinevad.

Leian, et Euroopa ühtse turu akti on võimalik kohandada Euroopa kodanike vajadustele eelkõige töötajate liikuvuse parandamise teel. Tööjõu vaba liikumisega saab aidata märkimisväärselt kaasa piirkondadevahelise ebavõrdsuse vähendamisele. Teine oluline aspekt on töötajate pidev harimine ja koolitamine. Spetsialistidel ja ümberõppe läbinud töötajatel on tänu suuremale liikuvusele märksa lihtsam täita kindlaid turu nõudmisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Majandus- ja finantskriisi ajal olime tunnistajaks euroliberalismi, ühtse turu lühinägeliku raamistiku läbikukkumisele. Selle asemel, et kurssi muuta, tormavad Euroopa Liidu juhid mõtlematult sama rada pidi edasi ja kindlustavad mehhanisme, mille eesmärk on krooniline liberaliseerimine. Juhtimisega, mille kavandamisel tuuakse ettekäändeks parem kooskõlastamine, tahetakse jätta kõrvale ja karistada liikmesriikide parlamente, kes on selle kivinenud seisukoha vastu. Raport toob Euroopa majandusele kahju ja selles väljendub põlgus rahva suveräänsuse vastu. Mina hääletan vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ühtne turg on alati olnud üks Euroopa majanduse arengu alustala. Ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb minu arvates poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises. Viiskümmend ühtse turu edasiarendamise ettepanekut hõlmavad mitmeid teemasid, haaravad olulisel määral mitme Euroopa Komisjoni voliniku pädevusvaldkondi ja kuuluvad Euroopa Parlamendi mitme eri komisjoni vastutusalasse. Ent on tähtis, et liikmesriigid määraksid ise oma eelisvaldkonnad ja töötaksid kooskõlas ühtse turu põhieesmärkidega välja omaenda tegevuskavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Siseturu tugevdamine on tähtis eriti majanduskriisi ajal, kui kriisi mõju on tunda. Peame pöörduma tagasi kindla tööturu juurde. Seda on võimalik saavutada eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toel, mis on liikmesriikide majanduse üks peamisi edasiviivaid jõude. Et raportöör on toetanud siseturupoliitika suuremat järelevalvet ja hindamist, ei hääletanud ma raporti poolt. Ei ole selge, kuidas seda on võimalik saavutada ja millised on selle tagajärjed eri riikidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Andsin vastuhääle raportile juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul, sest minu meelest on see liialt tasakaalust väljas. Mõnda olulist küsimust ei ole käsitletud piisavalt tähelepanelikult.

Meil ei tasu uskuda, et kõikvõimas ühtne turg on lahendus kõigile Euroopa probleemidele, nagu on tehtud raporti mõnes osas. Minu arvates tuleks arvesse võtta ka mõningaid liikmesriikidele iseloomulikke aspekte ja eripärasid. Kõik liikmesriigid ei ole ühesugused ning meede, mis võib olla ühes riigis kasulik, võib tekitada teises riigis tõsist kahju.

Peale selle tuleks tõsiselt kaaluda rikkumiste eest karistamise süsteemi, sest sellega kaasneb oht teravdada niigi keerulisi olukordi veelgi kahjulikumate meetmetega. Peame meeles pidama kõiki probleeme, mida on põhjustanud ja põhjustab endiselt kurikuulus teenuste direktiiv vähemalt Itaalias näiteks rändkaupmeestele ja mereäärsetele ettevõtetele. Ma ei soovi, et need probleemid üha sagedamini esile kerkiksid.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest juhtimis- ja partnerlusvormide kehtestamine ja toimimine on turu tõhusa toimimise tagamisel üks põhitegureid. Tähelepanu on juhitud tõsiasjale, et partnerlus tuleb viia ühtekuuluvuspoliitika tasandilt ühtse turu poliitika tasandile. Minu arvates tuleks liikmesriikide parlamente ja piirkondlike omavalitsusi kaasata rohkem direktiivi koostamisse. See on väga tähtis, et tagada Euroopa Liidu õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja kohaldamine liikmesriikides. Pealegi hõlbustaks see ülevõtmisprotsessi. Et võtta arvesse ühiskonna vajadusi ja huve, tuleks konsulteerida tööandjate, ametiühingute ja teiste ühendustega. On märgitud, et juhtimise raamistik luuakse riigi, kodanikuühiskonna ja erasektori koostoimel ning et seetõttu on eriti oluline, et ühtse turu juhtimine tugineks läbipaistvuse ja vastutuse põhimõttele. Et juhtimisstruktuurid saaksid tõhusalt toimida, peavad liikmesriigid andma komisjonile korrapäraselt selget ja täpset teavet asjaomaste direktiivide rakendamise kohta. Nõustun ettepanekuga vähendada 2012. aasta lõpuks ühtse turu direktiivide ülevõtmise puudujääki 0,5%ni nii lõpetamata kui ka ebaõige ülevõtmise puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest nõustun selle põhipunktidega juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul. Olen eelkõige nõus vajadusega tugevdada poliitilist juhtimist ja partnerlust. On tõsi, et ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises. Viiskümmend ühtse turu edasiarendamise ettepanekut hõlmavad mitmeid teemasid, haaravad olulisel määral mitme Euroopa Komisjoni voliniku pädevusvaldkondi ja kuuluvad Euroopa Parlamendi mitme eri komisjoni vastutusalasse. Lisaks on ühtse turu akt jagatud nõukogus selle institutsiooni eri osade vahel, mille roll ja tõhusus on väga erinev. Poliitilise dialoogi, pühendumuse ja kooskõlastamise tugevdamine on ülioluline, et tagada ühtse turu edasiarenemine. Ka juhtimise tagamise puhul olen nõus raportööriga, kes teeb ettepaneku, et Euroopa Ülemkogu eesistujale tuleks anda volitus seda protsessi tihedas koostöös komisjoni presidendiga kooskõlastada ja kontrollida ning et iga-aastane ühtse turu hindamine peaks toimuma Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Konkurentsivõimelise ja tõketeta Euroopa ühtse turu moodustamine tuleks lõpule viia, et see tooks konkreetset kasu töötajatele, õppuritele, pensionäridele ja kodanikele üldiselt ning samuti ettevõtjatele, eriti VKEdele. Hea valitsemistava ja õiguskindlus on üliolulised, et saavutada ühtse turu majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid, sealhulgas töötajate vaba liikumine, suur tööhõive, piisav sotsiaalne kaitse, võitlus sotsiaalse tõrjutuse vastu, hariduse ja koolituse kõrge tase ning pensionide ülekantavus. Euroopa täitevvõimu asutused peavad jätkama ühe ainsa kontaktasutuse süsteemi edendamist, mille kaudu pääseb ligi kõigile pakutavatele teenustele ning andma kodanikele ja ettevõtetele teavet ja abi seoses nende õigustega ühtsel turul ning samuti praktilist teavet liikmesriikide eeskirjade ja menetluste kohta.

Kutsun liikmesriike üles tõstma üldsuse teadlikkust niinimetatud ühe akna süsteemist ja selle kaudu pakutavatest teenustest. Euroopa Komisjon peab lisama kõikidesse ühtse turu õigusaktidesse viite põhiõiguste kohta.

Ühtse turu majanduslike põhivabaduste rakendamine ei tohi mõjutada õigust pidada kollektiivläbirääkimisi ja õigust streikida, nagu on määratletud riigisisestes õigusaktides.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Konkurentsivõimelise ja tõketeta ühtse turu täielik moodustamine, millega kaasnevad silmnähtavad hüved töötajatele, õppuritele, pensionäridele ja avalikkusele üldiselt nende igapäevases elus ning samuti ettevõtjatele, on ülitähtis, et arendada edasi Euroopa majandust ning ergutada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust Euroopa Liidus. Seepärast peavad kõik sidusrühmad – üldsus, ELi institutsioonid, liikmesriigid – püüdma tagada ühtse turu edasiarendamist ning kooskõlastada tihedalt ja tõhusalt oma tegevust, et eelkõige parandada asjakohaste eeskirjade ülevõtmist, rakendamist ja kohaldamist, töötada välja selgem õigusraamistik, tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurem kaasatus selles protsessis, edendada läbipaistvat ja korrapärast dialoogi tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga, tugevdada liikmesriikide halduskoostööd ja luua vahendid siseturu toimimise nõuetekohaseks jälgimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Pärast Monti aruannet ühtse turu edasiarendamise kohta on komisjon pannud avalikule arutelule volinik Barnier’ juhtimisel koostatud ühtse turu akti käsitleva teatise. Laekunud seisukohtade ja püstitatud eesmärkide põhjal esitab komisjon akti lõppversiooni, mis sisaldab tosinat põhimeedet ühtse turu lõpuleviimiseks. Just sel põhjusel on oluline, et Euroopa Parlament määratleks oma tähtsaimad eesmärgid ja saadaks komisjonile varakult selge sõnumi. Juhtimise ja partnerluse resolutsiooniga, mida ma toetasin, kutsutakse üles tugevdama poliitilist juhtimist, parandama ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamist ja võtma kasutusele vahendid hea valitsemistava jaoks (ülevõtmise puudujäägi vähendamine, halduskoormuse kergendamine, kohalike omavalitsustega partnerluse edendamine, liikmesriikide parlamentide osaluse ja kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tugevdamine jne). Ühe eelisvaldkonnana on toodud välja alternatiivne vaidluste lahendamise meetod. Sellega seoses olen pettunud, et me jätsime kõrvale kollektiivkaebused. Selle väljajätmisega laseb Euroopa Parlament käest võimaluse kinnitada seatud sihti kehtestada selline vahend kiiresti.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Raportöör väljendas arvamust, et ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises. Viiskümmend ühtse turu edasiarendamise ettepanekut hõlmavad mitmeid teemasid, haaravad olulisel määral mitme Euroopa Komisjoni voliniku pädevusvaldkondi ja kuuluvad Euroopa Parlamendi mitme eri komisjoni vastutusalasse. Nõukogus on ühtse turu akt jagatud omakorda eri koosseisude vahel, mille roll ja tõhusus on väga erinev. Ka liikmesriikide institutsioonide ülesehitus ja organisatsiooniline kultuur on vägagi erinevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest usun, et ühtse turu täiustamine liikmesriikide ja kõigi sidusrühmade innuka toetuse abil on Euroopa Liidu jaoks väga tähtis. Sidusrühmade teotahtelist osalust on võimalik saavutada vaid juhul, kui praegune ühtse turu poliitika muudetakse poliitikaks, mille märksõnad on tõhus juhtimine ja pühendumus turu täiustamisele. Olen raportööriga täiesti sama meelt, et sellest ei piisa, kui suurendatakse vaid nõukogu kui ühtse turu elluviimist juhtiva institutsiooni rolli.

Peame valima õiguslikke meetmeid sihipärasemalt, et nendega antaks nõukogu kui institutsiooni kõrval ka Euroopa Ülemkogu eesistujale volitus kooskõlastada tihedas koostöös komisjoni presidendiga ühtse turu edasiarendamist. Peame tagama kõrgetasemelise poliitilise juhtimise ning kutsuma liikmesriike üles määrama oma eelisvaldkonnad ja töötama vastavalt ühtse turu põhieesmärkidele välja oma tegevuskavad, et võtta tõeline vastutus turu elluviimise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetasin ühtse turu akti kahtteist meedet, eelkõige keskendumist digitaalarengu tegevuskavale ja uuendusmeelsetele hangetele. Loodan, et neile järgnevad nüüd komisjoni tõhusad õiguslikud meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Ühtse turu saavutamisest on saamas üks majandus- ja finantskriisi ületamise meetmetest, millega edendatakse omakorda konkurentsi ja Euroopa Liidu täielikku lõimimist. On lausa hädavajalik luua Euroopa ruum, kus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) potentsiaal saaks anda majanduslikku lisaväärtust, nagu on eeldatud komisjoni teatises ühtse turu akti kohta. Minu arvates on väga tähtis toetada Euroopa VKEsid ning samuti liberaliseerida täielikult inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine, et ühtsest turust oleks võimalikult suur kasu. Raportöör viitab viiele põhiküsimusele, millele Euroopa Liit peaks keskenduma ja mille tõstaksin esile minagi: Euroopa patendi ja ühtse vaidluste lahendamise süsteemi loomine, mis on oluline uuendustegevuse ja loovuse jaoks; VKEde uuendustegevuse rahastamiseks uute vahendite leidmine; e-kaubanduse arendamine, suurendades piraatluse- ja võltsimisvastaste meetmete abil ettevõtete ja üldsuse usaldust; kapitaliturgudele parema juurdepääsu tagamine; haldus- ja maksutõkete kaotamine ja ühtlustamine piiriüleses tegevuses, riigihankelepingute ning avaliku ja erasektori partnerluse läbivaatamine ning piiriüleste lepingute sõlmimise julgustamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Konkurentsivõimelisema ühtse turuga avaneb suurepärane võimalus ergutada kriisist mõjutatud Euroopa riikides majanduskasvu. Ühtse turu majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid – töötajate vaba liikumine, võitlus sotsiaalse tõrjutusega ja pensionide ülekantavus – on miski, mille eest tasub võidelda. Ent tõelise ühtse turu realiseerumiseks on vaja siiski head valitsemistava ja õigusselgust. Ühtse turu juhtimisstruktuurid peavad olema võimalikult lihtsad, sest vastasel juhul hakkab kannatama ühtse turu tõhusus ja läbipaistvus. Olen raportööriga nõus, et peame valima asjakohasemad õiguslikud meetmed.

Rohkem jõupingutusi tuleks teha ka liikmesriikidevahelise halduskoostöö parandamiseks. See aitaks lahendada teatavate direktiivide rakendamisel ilmnevaid pakilisi probleeme ning aitaks samuti luua vastastikust usaldust liikmesriikide institutsioonide vahel ja pikemas plaanis tõhusama ühtse turu. Minu meelest on ühtse turu edasiarendamiseks vaja edendada töökohtade loomist ja luua ettevõtetele soodne keskkond. Edukas ühtne turg peaks soodustama ettevõtlust ja kaotama tõkked, mis takistavad uute VKEde loomist. See peab eriti paika Leedus, kus 1000 elaniku kohta on ligikaudu 31 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet, mis on selgelt vähem kui 27-liikmelises Euroopa Liidus keskmiselt (40).

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Mul on väga hea meel, et võeti vastu kolm ühtse turu edasiarendamist käsitlevat resolutsiooni, millega tugevdatakse juhtimist ning suurendatakse ettevõtete, majanduskasvu ning samuti kodanike osatähtsust selles poliitikas. Enam kui kakskümmend aastat pärast ühtse Euroopa akti allkirjastamist on inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine kogu Euroopas tõendiks, et sihipärane poliitika, mis teenib kodanike ja majanduskasvu huve ning toob meile kõigile iga päev kasu, on olnud edukas. Ometi oleks pelgalt kokkuvõtete tegemisest jäänud väheks, sest eurooplased ootavad meilt tulevaste katsumustega rinda pistmiseks konkreetseid ettepanekuid. Oleme koostanud oma eelisvaldkondade kindlaksmääramisel hulga tasakaalustatud meetmeid, mis lähtuvad selgest poliitilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest mudelist. Mis puudutab täpsemalt resolutsiooni juhtimise ja partnerluse kohta, siis soovisin anda poolthääle raportile, millega antakse projektile poliitiline mõõde. Et tagada inimeste parem teavitamine, kontrollib edasiarendamist nüüdsest komisjoni president. Sel moel esindab ühtset turgu Euroopa organ, mis võimaldab Euroopa kodanikel koonduda ühe projekti ümber ja tugevdab Euroopa liikmesust.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Siseturu elavdamisel kasutatakse viimastel kümnenditel tehtud praktilisi järeldusi, mille põhjal rakendatakse olulisel määral parandusmeetmeid. Et vältida tulevikus viivitusi riiklike meetmete rakendamisel, kasutatakse Lissaboni lepinguga ette nähtud vahendeid ja kaasatakse liikmesriikide parlamendid tervesse Euroopa tasandi õigusloomeprotsessi. Eriti tähtis on teine ettepanek. Selle eesmärk on tagada meetmete nõuetekohane rakendamine piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kus need mõjutavad kodanikke kõige rohkem, ning kanda hoolt selle eest, et ELi direktiivi ettevalmistamise ja vastuvõtmise põhjus tehtaks Euroopa kodanikele selgeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin Sandra Kalniete raporti poolt. On tähtis keskenduda ühtse turu elavdamisele, keskenduda tegevusele, mille abil on võimalik edendada majanduskasvu ja luua töökohti ehk tuua konkreetset ja kergesti märgatavat kasu Euroopa kodanikele. Samuti on minu arvates õige keskenduda õigusaktide ühtlustamisele, et tagada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele parem juurdepääs Euroopa Liidu siseturule ning eeskätt luua uuendatud ELi meetmed reguleeritud kutsealade liberaliseerimiseks ja kutsekvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks.

 
  
  

Raport: António Fernando Correia De Campos (A7-0072/2011).

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletan raporti poolt, sest muude edumeelsete meetmete kõrval luuakse sellega seos ühtse turu akti ja Euroopa 2020. aasta strateegia vahel ning mainitakse vajadust kaitsta töötajate õigusi, keskendutakse töökohtade loomisele ja võimaldatakse pensioniõiguste ülekandmist. Vaatamata sellele kõigele on raporti sotsiaalne mõõde siiski loodetust väiksem.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Toetasin kolleeg António Fernando Correia de Campose raportit ning samuti Sandra Kalniete ja Christian Silviu Buşoi raporteid. Need kolm raportit koostati pärast seda, kui Euroopa Komisjoni oli avaldanud ühtse turu akti ettepaneku. Siseturu voliniku Michel Barnier’ eesmärk on ühtset turgu edasi arendada, kuid eelkõige tuua see kodanikele lähemale. Toetan seda eesmärki igati. Ühtse turu aktis tuleb näha võimalust tõestada kodanikele, et Euroopa lõimimine ja eriti ühtse turu arendamine toimub nende huvides, mitte nende vastu. Põhiliste pangandusteenuste kättesaadavuse tagamine või üldisemalt meie kaaskodanikele oluliste teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse eest hoolt kandmine on samm selle poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt. Siseturu killustatus vähendab Euroopa Liidu kodanike usaldust selle vastu, sest neil ei ole võimalik kasutada oma vabadusi. Komisjoni teatises esitletakse vahendeid, mis peaksid aitama saavutada lõimunud ja ilma tõrgeteta toimivat ühtset turgu ning mis võiksid hoogustada Euroopa majanduse elavdamist ja konkurentsivõimet. Tahaksin esile tuua ühe eriti olulise aspekti – ühtse energiaturu loomise. Ühtne energiaturg on väga oluline Euroopa Liidu konkurentsivõime jaoks nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool liitu. Sellise turu loomine aitaks vähendada sõltuvust välistest energiatarnetest ning muudaks energiahinna meie kodanike ja ettevõtete jaoks taskukohasemaks, õiglasemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Nii seadusandlike kui ka muude algatuste eesmärgiks peaks olema energeetika valdkonnas energiaga varustatuse tagamine mitmekesise energiavõrgustiku, uute taastuva energia infrastruktuuride ning uute energiaallikate kooskõlastatud uurimise ja arendamise kaudu. Niisugused algatused tuleks teha komisjoni, liikmesriikide ja energiatööstuse vastavate harude tihedas koostöös. Tuleks tugevdada ühtse turu tõelist süvendamist kodanike, ettevõtete ja Euroopa konkurentsivõime huvides ning koostada selleks kogu Euroopale lisandväärtust andvaid infrastruktuuri projekte, mida rahastatakse ja juhitakse energiasõltumatuse ja -julgeoleku tagamiseks ELi tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, sest meil tuleb edasi liikuda. Mõnes muus liikmesriigis õppida, töötada või sisseoste teha soovivate kodanike teel on tõepoolest liiga palju takistusi. Sama keeruline on olukord endiselt ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Samuti vajavad Euroopa kodanikud rohkem teavet, rääkimata lihtsamatest, arusaadavamatest ja selgemini sõnastatud õigusaktidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) „Euroopa pole pelgalt turg, Euroopa on ka kodanike ühendus” on väide, mida me sageli kuuleme. Ent milline on tegelikkus? Väga vähesed kodanikud usuvad sellesse. Seetõttu on täna vastu võetud raport, milles käsitletakse ühtset turgu Euroopa kodanikele, vastus eelmise aasta oktoobris komisjoni esitatud ühtse turu aktile. Ettevõtete, majanduskasvu ja ühtse turu juhtimist käsitlevate raportite kõrval tõuseb käesolev raport esile selle poolest, et selles pööratakse tähelepanu kodanike, tarbijate ja avalike teenuste kasutajate ootustele. Mainitud on pankade teenustasude suuremat läbipaistvust, ent samuti kutsekvalifikatsioonide tõelist tunnustamist ja pensioniõiguste ülekantavust. Läbirääkimised võimaldasid meil lisada viite Lissaboni lepinguga kehtestatud horisontaalsele sotsiaalklauslile, mis tuleb nüüd üle võtta liikmesriikide õigusaktidesse. Ja lõpuks – raportis räägitakse taas volinik Barnier’ propageeritud niinimetatud tööriistakastist üldhuviteenuste, eriti üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste jaoks, mis valmistavad praegu liikmeriikides kodanikele ja teenusepakkujatele kõige enam muret. Ehkki raport ei ole seadusandlik, on selle tugev külg kodanike kaasamine ühtse turu väljakujundamise nii vajalikku lõpuleviimisesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. (IT) Komisjon võttis 2010. aastal vastu ettepaneku selle kohta, kuidas oleks võimalik suurendada ühtse turu usaldusväärsust Euroopa kodanike silmis, et luua konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress. Minu meelest on ühtse turu saavutamise püüdlused keskendunud turule ja selle korraldusele ning neis on eiratud kodanike, töötajate ja tarbijate muresid ja õigusi.

Eriti tähtis on luua ühtne energiaturg, millega peaks energiahinna alandamise ja välistest energiatarnetest sõltuvuse vähendamise teel olema võimalik edendada Euroopa konkurentsivõimet. Energeetikavaldkonna seadusandlikud algatused tuleks rakendada komisjoni, liikmesriikide ja tööstusharu vastavate valdkondade tihedas koostöös.

Teine väga tähtis küsimus on pankade teenustasude, kulude ning hüpoteeklaenude tegelike tingimuste läbipaistvus, et kaitsta tarbijaid ja investoreid ning tagada laenude kättesaadavus üksikisikute ja väikeettevõtete jaoks.

Lõpetuseks sõltub ühtse turu tõeline laiendamine kodanike, ettevõtete ja Euroopa konkurentsivõime huvides minu meelest võimest arendada ELi rahastatavaid infrastruktuuriprojekte. Seetõttu ärgitan komisjon esitama selles valdkonnas õigusakti ettepanekud.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Jagan arvamust, et ühtse turu toimimine on peamine mõjur, mis lubab Euroopa Liidul täielikult realiseerida oma potentsiaali konkurentsivõime, targa, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu ning rohkemate ja paremate töökohtade vallas. Ühtse turu strateegia peaks tugevdama sotsiaalset heaolu ja töötajate õigusi ning tagama õiglased töötingimused kõigile kodanikele. Hääletasin seadusandliku algatuse poolt. Minu arvates peab Euroopa Komisjon võtma meetmeid, et suurendada kodanike liikuvust. Mulle valmistab heameelt mõte koostada roheline raamat kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ja liikuvuse tulemustabel ELi sisese liikuvuse hindamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates tuleb selleks, et taastada Euroopa kodanike usaldus ühtse turu vastu ja toetus Euroopa Liidule, võtta kodanike sotsiaalsete õiguste tugevdamiseks ja rakendamiseks täiendavaid meetmeid. Raportis mainitud valdkonnad, mis nõuavad edasist tegutsemist nii liikmesriigi kui ka Euroopa Liidu tasandil, hõlmavad uute töökohtade loomist, mille puhul tuleb arvesse võtta muutusi liikmesriikide demograafias ja tööturul, ning samuti töötajate õigusi ja õiglaste töötingimuste tagamist, mis on eriti tähtis. Samas edendatakse raportiga ka töötajate liikmesriikidevahelist liikumist.

Samuti rõhutatakse raportis vajadust tugevdada kodanike kui tarbijate ja avalike teenuste kasutajate õigusi ning tarvidust korraldada asjakohaseid teavituskampaaniaid, mille käigus antakse kodanikele teada nende õigustest ja vabadustest. Tähelepanu juhitakse ka kutsekvalifikatsioonide tunnustamise raamistiku reformimisele ja vajadusele tagada pensioniõiguste ülekantavus ning samas julgustatakse liikmesriike kooskõlastama tõhusamalt oma pensionipoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Komisjoni koostatud teatise ettepanek, milles käsitletakse Euroopa kodanike usalduse taastamist ühtse turu vastu, on pisut ebaselge, kui analüüsida seda Euroopa 2020. aasta strateegia taustal. Paljud selles esitatud ettepanekud kattuvad mitmete muude algatustega. Seda arvestades on selleks, et uuendatud ühtne turg toetaks ELis majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet ning austaks kodanike ja tarbijate õigusi, vaja suuremat järjekindlust, tulemuslikkust ja paremat haldamist. Nõukogu ja liikmesriigid peavad toetama üheskoos Euroopa Liidu ja liikmesriikide võetud kohustusi ühtse turu süvendamisel ja tugevdamisel. Ühtse turu saavutamise püüdlused on keskendunud turule ja selle korraldusele, kuid väga vähe tähelepanu on pööratud kodanike, töötajate ja tarbijate muredele ja õigustele, millega ongi seletatav eurooplaste tõrksus ja vähene entusiasm ühtse turu suhtes. Kodanikud peavad olema ühtse turu keskmes.

See öeldakse dokumendi sissejuhatuses selgelt välja. Samas on ettepanekud selle eesmärgi saavutamiseks liiga tagasihoidlikud. Crechi raportis, mille Euroopa Parlament 2010. aasta mais vastu võttis, soovitatakse siseturu taaskäivitamiseks ja tugevdamiseks terviklikku käsitlusviisi, mis hõlmaks olulisi valdkondi, nagu tööstus, energeetika ja infrastruktuur.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Ühtse turu väljakujundamine on väärtuslik vahend, millega elavdada Euroopa majandust, eriti töökohtade loomiseks. Seda teemat käsitlevad raportid, mille me oleme täna heaks kiitnud, on minu arvates tähtis samm lõimunud ja toimiva ühtse turu poole. Komisjon on esitanud viiskümmend ettepanekut, et võimaldada meil töötada ja kaubelda üheskoos paremini.

Andsin poolthääle raportile, mille siht on tagada toimiv majanduslik vabadus ning kaitsta samas õigust tööle, põhimõtte „võrdväärse töö eest võrdne tasu” täielikku rakendamist ja töötajate vaba liikumist (mis hõlmab ka kutsekvalifikatsioonide täielikku tunnustamist liikmesriikides). Seetõttu nõustun raportööri määratletud eesmärkidega, milleks on tugevdada Euroopa turu järelevalvet, luua tootepiraatluse ja võltsimise vastane tegevuskava ning töötada välja kommunikatsioonipoliitika, milles tõstetakse esile ELi tasandi ettevõtmisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – See raport on osa kolmest raportist koosnevast paketist, millega Euroopa Parlament on vastanud komisjoni laiaulatuslikule ühtse turu akti käsitlevale teatisele, mis koosneb viiekümnest seadusandlikust ja mitteseadusandlikust ettepanekust ning on jagatud kolme peatükki, millest ühes keskendutakse kodanikele, teises ettevõtetele ja kolmandas juhtimisele. Ühtse turu akti eesmärk on rakendada Monti aruannet, mille põhimure oli ühtse turu elavdamine.

Hääletasin raporti poolt, kuid jäin erapooletuks paari muudatusettepaneku hääletusel, sest need olid osa kompromissmuudatusettepanekute kokkulepitud paketist. Loodetavasti seatakse selle raportiga ühtse turu keskmesse kodanikud ja tugevdatakse turu sotsiaalset mõõdet.

 
  
MPphoto
 
 

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (S&D), kirjalikult. – (DA) Andsime poolthääle raportile, milles käsitletakse ühtset turgu Euroopa kodanikele. Raportis on palju tähtsaid ettepanekuid ühtse turu arendamise kohta. Meie jaoks on eriti oluline tagada üheaegselt tööturuõiguste austamine ja ühtse turu taaselustamine konkurentsivõime tõstmise kaudu. Ent raport sisaldab ka ettepanekut paluda komisjonil tuvastada ja kaotada Euroopa kodanikele kehtivad maksutõkked ning arendada sisserändajate ja hooajatööliste puhul edasi sisserändepoliitikat. Oleme arvamusel, et need küsimused kuuluvad mõlemad liikmesriikide pädevusse. Raporti kohta esitati ka hulk muudatusettepanekuid. Me toetame nende meelsust, ent ei usu, et sellist liiki muudatused on selle raporti puhul õigustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Olen raportiga nõus. Ühtse turu loomine on olnud alati üks Euroopa lõimumise põhieesmärke ja praegu tunneme me rohkem kui kunagi varem vajadust tugevdada seda konkreetsete meetmete abil, milles keskendutakse kolmele ülitähtsale aspektile.

Peame tugevdama Euroopa ühtset turgu selleks, et muuta see võimalikult tõhusaks ja konkurentsivõimeliseks, ning peame uuendama seda ELi poliitika raames, et võidelda finantskriisi mõjudega. Nõustun täielikult Euroopa Parlamendi ettepanekutega tarbijate ja ettevõtete usalduse suurendamise kohta. Selle projekti elluviimiseks on kõige tähtsam võtta kodanike liikuvuse hõlbustamiseks vastu kiireloomulised meetmed, millega muudetakse turg Euroopa töötajate jaoks avatumaks ja edendataks täielikku tööhõivet. Me ei saa enam ette kujutada ühtse turu arendamist ilma kodanike suurema kaasamiseta. Näiteks peame investorite, tarbijate ja finantsasutuste kaitseks parandama pangandusteenuste ja hüpoteeklaenude kättesaadavust ning lahendama selliseid töötajate liikumist puudutavaid pakilisi küsimusi nagu näiteks kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin António Fernando Correia de Campose raporti poolt, sest tema esitatud lõppversioon on minu arvates tasakaalukas. Pealegi meeldis mulle see, et raportöör kordas nii Grechi kui ka Monti aruandes esitatud ettepanekuid.

Euroopa kodanike usalduse taastamine ühtse turu nõuetekohase toimimise suhtes peaks olema Euroopa Komisjoni põhimure. Igal juhul ei anta ettepanekute kolme peatükki jagamisega ühtse turu aktist täielikku ülevaadet. See kriitika oli tõepoolest olemas ka Campose lõplikus raportis.

Raportit „Ühtne turg Euroopa kodanikele” käsitleva majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse variraportöörina oma fraktsiooni poolt esitasin muudatusettepaneku, milles nõuti liikmesriikidelt, kes kohaldavad oma tööturgudel uutest liikmesriikidest pärit töötajate suhtes endiselt piiranguid, kaotada need tõkked majandusliku tulu nimel, mis sellest sammust eriti majanduskriisi ajal ilmselgelt tõuseb. Mul on hea meel, et seda muudatusettepanekut toetas enamik kolleege.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. (FR) Euroopa Liit ja selle poliitika on liiga sageli oma kodanikest kaugel, kodanikud ei tunneta selle lähedust ning Euroopa projektil puudub eurooplaste silmis tähendus. Kui ühtne turg on pelgalt kanal ohjeldamatuks liberaliseerimiseks, mille käigus ägeda konkurentsi tekitamisega dereguleeritakse avalikud teenused, sotsiaalsüsteemid ja töötajate õigused , on põhjust muretsemiseks, ehkki sel on olnud ja võib ka tulevikus olla tarbijate ja meie kaaskodanike igapäevaelus mitmeid selgeid ja rõõmustavaid tagajärgi. António Fernando Correia de Campose raportiga on Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis võidelnud ühtse turu parema reguleerimise eest ja selle nimel, et see teeniks ka eurooplaste ja mitte vaid ettevõtete üldisi huve. Selliste huvide hulka kuuluvad tarbijate õigused, töötajate õiguste kaitsmine üha sageneva sotsiaalse dumpingu eest koos kollektiivlepingute selge tunnustamisega kõikides liidu liikmesriikides ning avalikele teenustele tunnustatud raamistiku loomine ja üldise juurdepääsu tagamine. Ühtse turu lõimimine peab toimuma nüüd käsikäes sotsiaalse Euroopa arendamisega, mida on ajal, mil majanduslangus jätkab eurooplaste mõjutamist, vaja rohkem kui kunagi varem.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle raportile, milles käsitletakse ühtset turgu Euroopa kodanikele. Euroopa institutsioonide ülesanne on hõlbustada arenenud ja konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse loomist, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja ergutada sotsiaalset progressi. Minu arvates on ühtne turg Euroopa majanduskasvu üks peamine mõjur.

Tüdimus ühtse turu suhtes on murettekitav ja seda tuleb üksikasjalikult uurida. Kõige tähtsam on see, et raportis kinnitatakse kodanike sotsiaalseid põhiõigusi ühishagide, tööõiguse, töökaitse ja tööstuse ümberkorraldamise vallas, nagu on sätestatud Euroopa Liidu esmastes õigusaktides.

Pooldan raportis soovitatud lühiajalisi strateegiaid, sealhulgas Euroopa turujärelevalve tugevdamist, ühtse integreeritud hüpoteegituru loomist ning maksutõkete ja kahekordse maksustamise kaotamist. Kindla e-kaubanduspoliitika loomine suurendaks kodanike ja tarbijate usaldust veebiostlemise vastu. Tahaksin avaldada heameelt ka ettepaneku üle luua ühtne tegevuskava kaupade ebaseadusliku võltsimise vähendamiseks. See aitaks kaasa majanduskasvu kiirele taastumisele kaubasektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles toetatakse mõtet ühtsest turust, mille puhul keskendutakse tarbijale ja mis on eurooplaste jaoks atraktiivsem. Tuleks rõhutada, et dokument sisaldab meetmeid, millega tagatakse ELi õigusaktides sotsiaalsete väärtuste ja õiguste austamine, nii et turukeskne käsitlusviis ei saa neid kunagi lämmatada.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See on üks täna arutatud ja hääletusele pandud kolmest raportist, milles käsitletakse siseturgu ja ühtse turu konsolideerimist. Kuigi raportöör püüab vaadata siin mööda tagajärgedest, mis kaasnevad raportis pooldatud liberaliseerimisega, ning toetab selle varjamiseks sotsiaalklausli lisamist kõikidesse ühtset turgu käsitlevatesse õigusaktidesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 9 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, on ta tegelikult teadlik, et seda ei järgi ei komisjon ega nõukogu. Seda ei järgi ka paljud liikmesriigid, näiteks Portugal. Üha enam ülistatakse vaba konkurentsi ning kinnitatakse usaldust turu, liberaliseerimise ja erastamise vastu, mille üks näiteid on teenuste direktiivi rakendamiseks avaldatav surve.

Seos ülemkogu 25. märtsi järelduste ja eeskätt hiljuti ümbernimetatud laiendatud euroala paketiga on selge. Paketi väljamõtlejaks oli Saksamaa, kes ristis selle konkurentsivõime paketiks. Selles kuulutatakse sõda töötajatele, nende sotsiaalsetele õigustele ja rahvale üldiselt ning kasutatakse ära riike, mille majandus on nõrgem ja kus ühiskonna seisund tõepoolest halveneb. See oli põhjus, miks hääletasime vastu, nagu tegime ka kahe ülejäänud raporti puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See järjekordne raport siseturu kohta on osa paketist, mis on seotud Mario Monti aruandest „Uus siseturustrateegia” lähtuva komisjoni teatisega ühtse turu akti kohta.

Kuigi raportöör püüab siin mitte välja näidata oma tegelikku poolehoidu liberaliseerimisele ning toetab selle varjamiseks sotsiaalklausli lisamist kõikidesse ühtset turgu käsitlevatesse õigusaktidesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 9 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, on ta tegelikult teadlik, et seda ei järgi ei komisjon ega nõukogu. Seda ei järgi ka paljud liikmesriigid, näiteks Portugal. Sel moel on eesmärgiks – mida raportis jällegi ei varjata –tugevdada vaba konkurentsi ning kiirendada liberaliseerimist ja erastamist. Selleks nõutakse raportis tungivalt teenuste direktiivi rakendamist.

Seega tundub, et raport on kooskõlas ülemkogu 25. märtsi järelduste ja eeskätt laiendatud euroala paketiga, millega nõutakse liberaliseerimise kiirendamist ja kuulutatakse sel moel sõda tööturule ja sotsiaalsetele õigustele. Põhieesmärk on kiirendada kapitali koondamist ja kuhjamist monopolistlike kontsernide kätte, millega tehakse lõpp igasugustele katsetele kaitsta väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, töötajaid ja avalikke teenuseid. Seetõttu hääletasime vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Portugali kolleeg on esitanud oma raportis soovitused, mida me toetame. Näiteks pööratakse selles tähelepanu vajadusele saavutada ühtne turg, mille puhul võetakse arvesse tarbijaõigusi puudutavaid küsimusi ja seatakse põhiülesandeks kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes tollikontrollide kohaldamine. Ent nende rõõmustavate tahkude kõrval on raportis märkimisväärselt lahknevaid arvamusi selle kohta, kuidas liikmesriigid peaksid direktiive järgima, ning liiga palju viiteid ettevõtluse sotsiaalsete vormide kohta. Seepärast jään erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. (DE) Raportis käsitletakse üheksatteist komisjoni ettepanekut, millega seatakse siseturu keskmesse Euroopa kodanikud ja tehakse samas tööd jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse nimel. See raport on mulle meelepärane eelkõige – kuid mitte ainult – seepärast, et sellest on kasu Euroopa kodanikele, eriti neile, kes elavad piirialadel.

Kavandatud meetmetega muudetakse piirialade kodanike ja ettevõtete igapäevaelu lihtsamaks. Raportis toetatakse ettepanekut tunnustada kutsekvalifikatsioone ja algatust „Noorte liikuvus”. Peale selle tuvastatakse ja kaotatakse maksutõkked ning võetakse otsustavad meetmed topeltmaksustamise vältimiseks. Raportis nõutakse ka kõikidele eurooplastele õiglaseid töötingimusi ja samuti pensioniõiguste täielikku ülekantavust.

Selliste meetmetega seatakse kodanikud siseturu keskmesse. Nende konkreetsetele vajadustele vastatakse konkreetsete meetmetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Andsin poolthääle raportile, milles rõhutatakse õigesti vajadust järgida „subsidiaarsuse ja liikmesriikide suveräänsuse põhimõtteid”. Kahju on vaid sellest, et kõik liikmesriigid ei ole valmis tunnistama, mida tähendab suveräänsus. 1953. aastal kinnitas Šotimaa kõrgeima tsiviilkohtu peakohtunik, et erinevalt teistest Ühendkuningriigi osadest on Šotimaa riigiõiguse kohaselt suveräänsus rahva käes. Seetõttu on väga kahetsusväärne, et kõik unionistide parteid blokeerisid Šoti valitsuse püüdlused edendada seda põhimõtet Šotimaa iseseisvuse teemal rahvahääletuse korraldamise teel.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest on vaja tugevdada Euroopa turujärelevalvet, tagada põhiliste pangandusteenuste parem kättesaadavus, luua ühtne integreeritud hüpoteegiturg ning kaotada maksutõkked ja kahekordne maksustamine. Samuti tuleb rakendada kiiresti ja tulemuslikult e-kaubanduse poliitikat, et suurendada kodanike ja tarbijate usaldust veebiostlemise vastu. Peale selle vajame tootepiraatluse ja võltsimise vastast tegevuskava, millest peaks saama oluline ennetuslik vahend, mis aitaks tagada, et ühtsel turul ringlevad kaubad oleksid tarbijale ohutud, nõuetekohased ja legaalsed. Komisjon ja liikmesriigid peaksid ühtse turu akti jaoks välja töötama tõhusa kommunikatsioonipoliitika, võttes aluseks poliitikaauditi, mille abil hinnata akti tajutavaid tulemusi kodanike jaoks. Nõuame ka seda, et tulevase poliitika väljatöötamiseks võetaks horisontaalse sotsiaalklausli alusel kasutusele võrdlusnäitajate süsteem, mille abil hinnata kõigi ühtse turu meetmete asjakohasust nende ühiskondliku mõju, tegelike tulemuste ja teostatavuse põhjal. Meie kodanikud peavad olema ühtse turu projekti keskmes.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Ei ole kahtlust, et ühtne turg, millest me täna räägime, on üks liidu majandusliku lõimumise suurimaid saavutusi, kuid tuleb meeles pidada, et meie kohus pole mitte julgustada paigalseisu, vaid väsimatut püüdlemist täiuse poole. Ühtne tervik sõltub selle koostisosadest, mis moodustavad justkui pusletükid jõulise, tugeva ja kindla tarindi. Ühtse turu koostisosadeks on inimesed, kelle õigused ja kohustused peaksid olema alati meie jaoks kõige tähtsamad. Meie eesmärk on loomulik ja pidev areng, millega edendatakse majanduskasvu. Selline kasv on võimalik vaid tänu edusammudele majandus- ja sotsiaalküsimustes ning tänu paremale juhtimisele. Tuleks mõtiskleda selle üle, kas poliitika ei peaks mitte olema tõeliselt kodanikukeskne. Areng ja inimkapitali väärtustamine on väga tähtis ning turu tegelik süvendamine peaks tooma kasu igale eurooplasele – töötajale, tarbijale ja ettevõtjale.

 
  
MPphoto
 
 

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. (CS) Raportis „Ühtne turg Euroopa kodanikele” on palju häid ettepanekuid, näiteks kodanike liikuvuse toetamine ja Euroopa kodanike topeltmaksustamise kaotamine, ent see sisaldab ka palju selliseid ettepanekuid, mis kannavad ülereguleerimise pitserit ning mis lõppkokkuvõttes pidurdaksid ühtse turu arengut ja põhjustaksid selle paigalseisu. Mina isiklikult ei toeta ettepanekuid luua reguleeritum ja kontrollitum ühtne jaemüügiturg, nagu ma ei poolda ka ettepanekut pikendada automaatselt rändlusteenuste reguleerimise meetme kehtivusaega ja selle kohaldamisala, kuivõrd see reguleeriv meede oli üksnes ajutine ja see oleks pidanud kaasa tooma rändlustasude ümberhindamise. Juhuks, kui turumehhanismid osutuvad ebatõhusaks – nagu rändlusmääruse puhul – peaks lõplike jaemüügihindade reguleerimine jääma viimaseks abinõuks. Poliitikute üleskutse pikendada automaatselt selle määruse kehtivusaega ja laiendada selle kohaldamisala on pigem poliitiline populistlik žest kui ratsionaalselt põhjendatud samm ELi telekommunikatsioonisektoris alates 2007. aastast toimunud muudatuste kajastamiseks. Ettepanek käivitada televõistlus „Euroopa aasta piiriülene ettevõte” on minu meelest mõttetu ELi vahendite raiskamine. Seepärast olen otsustanud jääda raporti hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt, sest olen kindlalt veendunud, et ühtne turg on tugeva ja ühtse Euroopa kõige olulisem ilming. Sotsiaalsete ettevõtete toetamine, Euroopa kodanike vaba liikumise tagamine ja kõigile ajakohaste pangandusteenuste pakkumine on vaid mõned kesksetest küsimustest, millele peame suunama oma mõtted, vahendid ja projektid. Eelpool öeldut arvesse võttes valmistab mulle iseäranis siirast heameelt komisjonile esitatud üleskutse avaldada roheline raamat, milles käsitletakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamist Euroopa Liidu eri liikmesriikides. See oleks tähtis samm, et muuta hariduse ja koolituse roll üha avatuma Euroopa kontekstis käegakatsutavamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Eelmise aasta oktoobris esitas siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier oma teatise „Ühtse turu akt”, mis koosneb viiekümnest ettepanekust majanduskasvu edendamiseks Euroopa Liidus. Euroopa Parlamendil paluti avaldada selle dokumendi eri osade kohta oma arvamust. Selle akti II osas pannakse alus eurooplaste ja ühtse turu ühitamisele. Jacques Delors on öelnud sõnad: „Ühtsesse turgu ei ole võimalik armuda.” See on kahtlemata tõsi, ent me saame sellegipoolest püüda selle oma kodanikele kasulikuks muuta. Seetõttu toetasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni, milles peetakse õigeks töötajate vabaduste ja sotsiaalmajanduse vajaduste vahelist tasakaalu. Selles peatükis on seega oluline koht ka niisugustel eurooplastele nii olulistel teemadel kui avalikud teenused, sideinfrastruktuur, solidaarsus ja tööhõive ning samuti tarbijakaitse. See tasakaal näitab komisjoni täielikku teadlikkust asjaolust, et turg ei saa tegutseda kodanike vastu, vaid peab tegutsema nii lühemas kui ka pikemas plaanis nende huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Ühtse turu saavutamise püüdlused on keskendunud turule ja selle korraldusele, kuid liiga vähe tähelepanu on pööratud kodanike, töötajate ja tarbijate muredele ja õigustele, millega ongi seletatav eurooplaste tõrksus ja vähene entusiasm ühtse turu suhtes.

Kodanikud tuleb seada ühtse turu keskmesse. See öeldakse dokumendi sissejuhatuses selgelt välja, ent samas on ettepanekud selle eesmärgi saavutamiseks liiga vähenõudlikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ehkki raportis tunnistatakse, et eurooplased suhtuvad ühtsesse turgu järjest tõrjuvamalt, kinnitatakse selle keskset tähtsust ühenduses. Raportis esitatud soovi tugevdada sotsiaalvaldkonna õigusakte ja võtta arvesse kodanike muresid, mis on kahtlemata hea mõte, ei ole võimalik kohaldada turul, kus valitseb vaba ja moonutamata konkurents, mida me praegu näeme ja mis on ühtse turu aluspõhimõtteid. See raport on vastuoluline ja eksitav. Mina hääletan vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ühtne turg on alati olnud üks Euroopa majanduse arengu alustalasid. Jõupingutustes ühtse turu ergutamiseks tuleks keskenduda üldsuse ja ettevõtete muredele ja õigustele ning tuua neile reaalset kasu. Ühtset turgu käsitlevates õigusaktides tuleb viidata ka sotsiaalsetele õigustele ning pakkuda meetmeid, et soodustada inimeste liikuvust ja tagada pensioniõiguste ülekantavus. Vaid sel viisil saavutame tervikliku ja toimiva ühtse turu.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. (LT) Euroopa riigid ühinesid enam kui poole sajandi eest, et luua ühtne turg. Me usume, et lõime selle veerandsada aastat tagasi. Ometi on praegu ikka veel palju probleeme, mis vajavad lahendamist, et ühtne turg saaks toimida tõhusalt ja et Euroopa Liit oleks konkurentsivõimeline. Minu arvates on kõikidest vastuvõetud dokumendis mainitud ja arutatud meetmetest eriti olulised kaks: elukestev õpe ja noorte töötuse vähendamine ning ühtse energiaturu loomine ja toimimine. Mis puudutab noori, siis just nemad on see elanikkonnarühm, mis hakkab elama Euroopas, mida me loome. Seepärast on tähtis luua noortele kõik võimalused igakülgseks osalemiseks oma tuleviku kujundamisel. Energiaturg on ELi poliitikas uus valdkond. Arukatel võrkudel on tulevikus majanduses kahtlemata väga suur roll. Seetõttu ei tohi me viivitada, vaid peame pühendama piisavalt tähelepanu ja vahendeid nende rajamisele ja täiustamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustun selle resolutsiooniga, sest suurt tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele põhiõigustele, samuti tarbijaõiguste ning töötajate, kaupade ja ettevõtete vaba liikumise tagamisele. Ühtse turuga tuleb luua tingimused jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja suuremaks tööhõiveks ning selle keskmes peavad olema kodanikud. Seetõttu on väga oluline vältida konkurentsimoonutusi. Ühtne turg jääb konkurentsivõimeliseks üksnes kõikide sotsiaalsete õiguste järgimise korral. Peame tagama sotsiaalse heaolu ja töötajate õigused, neid pidevalt suurendama ning kandma hoolt inimväärsete töötingimuste eest. Olen nõus ettepanekuga, millega muudetakse liikmesriigi territooriumil töötamine võimatuks, kui ei järgita selle sätteid palkade ja töötingimuste kohta. Põhimõtet, mille kohaselt võrdväärse töö eest tuleb maksta võrdset tasu, tuleb täielikult täita. Tuleb kaotada tõkked töötajate vabale liikumisele. Peame avama liikmesriikide tööjõuturud kõikidele Euroopa töötajatele, kuid turgude reguleerimine peab toimuma vastavalt asjaomaste liikmesriikide tööjõuturgu käsitlevatele eeskirjadele, sealhulgas ka vastavalt Skandinaavia kollektiivlepingute mudelile. On väga tähtis võimaldada liikmesriikidel otsustada ise, kas nad peaksid andma isikutele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, õiguse oma riigi territooriumil elada. Et tagada ühtse turu sotsiaalne suunitlus, on vaja tööstuse jätkusuutlikult ümberkujundamist ja pidevat konsulteerimist tööturu osapooltega. Väga oluline on tagada avalikule sektorile võimalus kaasata oma tegevusse tõhusamalt ettevõtteid, et kodanikud saaksid kvaliteetseid ja uuenduslikke avalikke teenuseid ning et oleks võimalik tagada nende teenuste kättesaadavus kõigi jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Andsin poolthääle raportile, milles käsitletakse ühtset turgu Euroopa kodanikele, sest minu arvates peaks Euroopa vastu võtma ühise õigusraamistiku, mis vastab kodanike vajadustele ning tasandab siseturul tasakaalutust ja lahknevusi. Euroopa vajab pärast majanduskriisi turgu, mille keskmes on töötajate ja tarbijate vajadused. Raportis „Ühtne turg Euroopa kodanikele” kutsutakse Euroopa institutsioonide, liikmesriikide ja ettevõtete tegevust rohkem kooskõlastama, et tugevdada Euroopa Parlamendi kavandatud poliitikat ja tagada selle vastavus kõigile ELi turu vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin poolt, sest ma nõustun Euroopa Parlamendi poolt komisjonile esitatud esmatähtsate prioriteetidega. Nendest ettepanekutest kõige tähtsam on üleskutse võtta meetmeid Euroopa kodanike liikuvuse suurendamiseks ning eelkõige avaldada selleks roheline raamat kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kohta koos hinnanguga praegusele raamistikule ning pakkuda vajaduse korral välja seadusandlik algatus raamistiku reformimiseks 2012. aastal, ning samuti hinnata 2011. aastal kogu ELi hõlmavate kutsekaartide ja Euroopa kutseoskuste passide lisandväärtust ja idee teostatavust. See on positiivne meede, mis lähtub praegusest olukorrast ja mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidus liikuvust. Toonitaksin ka komisjonile suunatud palvet esitada 2011. aasta juuniks seadusandlik ettepanek, et tagada teatavate põhiliste pangandusteenuste kättesaadavus, ning parandada 2011. aasta lõpuks pankade teenustasude läbipaistvust ja võrreldavust. Samuti tõstaksin esile üleskutse esitada seadusandlik ettepanek, et kaotada liikmesriikide vahel liikuvate töötajate jaoks senised takistused ja tagada pensioniõiguste täielik ülekantavus.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Raportis „Ühtne turg Euroopa kodanikele” käsitletakse eelkõige töökohti ja nende loomist, mis aitaks kujundada keskkonna, kus ettevõtted ja kodanikud saaksid kasutada täielikult oma õigusi. Tuleb käsitleda sihikindlamalt töötajate lähetamise direktiiviga seotud ettepanekut, mille eesmärk on direktiiv läbi vaadata, et tagada lisaks majanduslikule vabadusele ka arenenud tööõiguse ning töösuhete standardite ja tavade kaitse, samuti kollektiivse esindatuse ja kollektiivlepingute, kollektiivmeetmete, sealhulgas streigiõigusest kinnipidamine ning põhimõtte „võrdväärse töö eest võrdne tasu” täielik rakendamine.

On ülioluline rajada Euroopa ühise rahastamisraamistiku abil Euroopa transpordivõrgustik, mis suurendaks kiiremini konkurentsivõimet ja lõimumist ning hõlbustaks taskukohaste teenuste abil kodanike ja töötajate liikumist. Minu meelest on ülimalt tähtis töötajate koolitamine ja nende kvalifikatsiooni tõstmine, sest nii pannakse alus töökohtade loomisele, sotsiaalsele lõimumisele ja ühtse turu edule. Kutsun liikmesriike üles kõrvaldama takistused uutest liikmesriikidest pärit töötajate liikuvuselt, pidades silmas töötajate liikuvuse positiivset mõju finants- ja majanduskriisi taustal.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Konkurentsivõimelise ja ilma tõketeta ühtse turu täielik väljaarendamine on tähtis selleks, et elavdada ELi majandust ja ergutada selle majanduskasvu, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Jõupingutustes ühtse turu elavdamiseks ja tugevdamiseks tuleks keskenduda ka üldsuse, tarbijate, avalike teenuste kasutajate ja ettevõtete muredele ja õigustele ning tuua neile reaalset kasu, et taastada täielikult nende usaldus Euroopa projekti vastu ja anda neile nõuetekohast teavet siseturu pakutavate võimaluste kohta. Seoses sellega tuleks võtta meetmeid, mille abil oleks võimalik suurendada eurooplaste liikuvust ja tagada tarbijate kaitse, samuti tugevdada sotsiaalset heaolu ja kaitsta töötajate õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult.(FR) Andsin poolthääle António Fernando Correia de Campose raportile, mis on seotud volinik Barnier’ esitatud ühtse turu akti üheksateistkümne ettepanekuga kodanike ja ühtse turu kohta. Toetasin seda raportit, millega tuletatakse meile meelde, kui tähtis on asetada kodanikud taas ühtse turu keskmesse. Seni on selle meile nii tuttava üleeuroopalise suurturu väljakujundamise protsessis keskendutud liiga sageli ühtsele turule ja selle korraldusele. Me peaksime seda protsessi kordama ning arvestama sel korral kodanike, töötajate ja tarbijate murede ja õigustega. Ärgitan komisjoni toetama resolutsiooni põhiprioriteete. Tahaksin mainida siinkohal eriti kolme kiireloomulist eesmärki, mille täitmise abil oleks võimalik muuta ühtne turg meie kaaskodanike silmis atraktiivsemaks: parandada liikuvust (näiteks kutsekvalifikatsioonide tunnustamise või liikmesriikide vahel liikuvate töötajate pensioniõiguste ülekandmise teel), pikendada rändlusmääruse kehtivusaega ja laiendada selle kohaldamisala eelkõige andmerändlustasude jaehinnalae kehtestamisega, ning viimasena tagada põhiliste pangandusteenuste kättesaadavus ning parandada pankade teenustasude läbipaistvust ja võrreldavust kogu Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Komisjon võttis 11. novembril 2010 vastu teatise ettepaneku selle kohta, kuidas suurendada eurooplaste usaldust ühtse turu vastu. Seda dokumenti, mida nimetatakse ühtse turu aktiks, arutatakse 28. veebruarini 2011. Komisjoni välja pakutud üldine käsitlusviis järgnes aruandele, mille Mario Monti oli koostanud Euroopa Komisjoni presidendile ühtse turu uue strateegia kohta. Dokumendi eesmärk on vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 saavutada säästev areng, „mis põhineb kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel”, seades ühtse turu keskmesse ettevõtjad, eelkõige VKEd, ja Euroopa elanikud. Komisjoni teatis „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” hõlmab viitkümmet ettepanekut meie töö- ja ettevõtluskeskkonna ning omavahelise kaubavahetuse parandamiseks, ja eelkõige sisaldab selle II peatükk „Euroopa kodanike usalduse suurendamine” üheksatteist ettepanekut ühtse turu sotsiaalse mõõtme kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Ühtse turu täielik väljakujundamine on see otsustav samm, mis lubab Euroopa Liidul realiseerida täielikult oma potentsiaal aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu vallas.

See nõuab riigisiseste õigusaktide ühtlustamist, et soodustada inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist. Õitsev ja dünaamiline siseturg sõltub meie võimest töötada välja poliitika, mille abil on võimalik toetada majanduskasvu, tööhõivet ja uuendustegevust.

Tänase hääletusega näitab Euroopa Parlament taas, et ühtse turu uuendamise keskmes peavad olema kodanikud, sest just nemad on võimelised käivitama elujõulise majanduskasvu ja uuendustegevuse. Ühtse turu väljakujundamise poliitika peab olema tihedalt lõimitud teiste poliitikavaldkondadega, näiteks konkurentsi-, tööstus-, energia- ja transpordipoliitikaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) On tähtis, et oleme alustanud laiaulatuslikku arutelu Euroopa ühise, ühtse turu teemal, mis on tegutsenud kakskümmend aastat, ent ei ole realiseerinud oma potentsiaali. Vaatamata kõikidele õigusaktidele, soovitustele ja vastastikustele kinnitustele, ei saa me öelda, et oleme ühtse turu täielikult toimima saanud, ometi ei ole meil ilma ühtse turuta mingit ühinenud Euroopat. Ühtse turu loomisega on võimalik tugevdada liidu ideed. Miks ei ole meil ikka veel võimalik luua tõketeta turgu, kui meil on olemas liikmesriikide üldine kokkulepe, et järgida tuleks just seda poliitikat?

Ühtse turu ülesehitamist takistavad liiga sügavalt juurdunud riiklikud eripärad. Et saaksime ühtset turgu elavdada, peame kaotama protektsionistlikud tõkked. Olen nõus seisukohaga, et ühtse turu juhtimisstruktuur ja -protsess on liiga keeruline. See on tingitud peamiselt asjaolust, et liidu sees on liiga palju erinevusi. Ühtsel turul uue kvaliteedi loomiseks on vaja tugevdada ühisraha ja võtta see kasutusele kogu liidus.

Ühtne turg ei saa olla loodud vaid suurte ettevõtete tarvis, see peab olema olemas ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja eriti tarbijate jaoks. Meie siht on läbipaistvus ja ühtlustamine. Meie põhieesmärk on luua tõeliselt ühtne turg. Seetõttu peaksid Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament hindama ühtse turu olukorda igal aastal, sest see võimaldaks meil kontrollida, kui suures ulatuses on meil õnnestunud saavutada seatud sihte.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Raportiga püütakse tugevdada meetmeid, et asetada kodanikud ühtse turu projekti keskmesse, ja selleks keskendutakse üheksateistkümnele ettepanekule Euroopa kodanike vajaduste täitmise kohta. Minu arvates on väga tähtis taastada eurooplaste usaldus Euroopa projekti vastu. Selleks tuleb teha jõupingutusi ennekõike kodanike, tarbijate, avalike teenuste kasutajate ja ettevõtete murede ja õiguste arvessevõtmiseks. Peame looma ühtse turu jaoks tervikliku käsitlusviisi, millega on võimalik reageerida demokraatiapuudujäägile, mida tunnetab nii Euroopa rahvas kui ka era- ja avalik-õigusliku sektori asutused.

Liikuvuse soodustamine haldus- ja maksutõkete kaotamise ning kutsekvalifikatsioonide ühtlustamise teel, investeerimine eri valdkondade piiriülestesse projektidesse, tollikontrolli kooskõlastamine ja järelevalve liikmesriikide turgude üle ning rändlusmääruse laiendamine on näited meetmetest, mis on minu arvates põhilised, et luua tihedamad suhted rahva ja Euroopa projekti vahel. Siiski tasub veel kord toonitada, et ühtse turu sotsiaalset tahku tuleks täiendada poliitilise juhtimise ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide asutuste vahelise koostööga ning majandusliku mõõtmega, mis hõlbustab majanduskasvu ja muudab Euroopa konkurentsivõimelisemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Mul on väga hea meel, et võeti vastu kolm ühtse turu edasiarendamist käsitlevat resolutsiooni, millega tugevdatakse juhtimist ning suurendatakse ettevõtete, majanduskasvu ning samuti kodanike osatähtsust selles poliitikas. Enam kui kakskümmend aastat pärast ühtse Euroopa akti allkirjastamist on inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine kogu Euroopas tõendiks, et sihipärane poliitika, mis teenib kodanike ja majanduskasvu huve ning toob meile kõigile iga päev kasu, on olnud edukas. Ometi oleks pelgalt kokkuvõtete tegemisest jäänud väheks, sest eurooplased ootavad meilt tulevaste katsumustega rinda pistmiseks konkreetseid ettepanekuid. Oleme koostanud oma eelisvaldkondade kindlaksmääramisel hulga tasakaalustatud meetmeid, mis lähtuvad selgest poliitilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest mudelist. Selles resolutsioonis, mille teema on ühtne turg Euroopa kodanikele, keskendutakse ennekõike kodanikele. Julgustades liikuvust ning oskuste ja tavade vahetamist, hoolimata päritolukohast, vanusest ja ametist, edendatakse Euroopa tööjõuturgu. Pealegi on resolutsioonis käsitletud sotsiaalkaitsemeetmed eluliselt tähtsad, et reguleerida kõnealust turgu ja toetada solidaarsusel põhinevat sotsiaalse majanduse mudelit.

 
  
  

Raport: Cristian Silviu Buşoi (A7-0071/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletan raporti poolt, sest selles keskendutakse Euroopale lisandväärtust loovate projektide toetamise ja uue tööstuspoliitika vajalikkusele ning regionaalarengule piirkondlikesse klastritesse investeerimise kaudu. Hääletan poolt ka seetõttu, et sellega edendatakse ühtset energiaturgu, milles on vähendatud energiasõltuvust ning loodud lõpptarbija jaoks konkurentsivõimelisem infrastruktuur ja konkurentsivõimelisemad hinnad.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Andsin poolthääle resolutsioonile, milles käsitletakse ühtset turgu ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana. Ühtne turg on nurgakiviks nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Eriliselt tuleks tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes kujutavad endast suurimat potentsiaali edasiseks arenguks ja tööhõive suurendamiseks. Toetan raportööri arvamust, et veel on ühtse turu puhul tähtis ergutada e-kaubandust ja luua ühtne digitaalne turg. See on väga keerukas protsess, võttes arvesse ELi liikmesriikides valitsevaid erinevusi maksusüsteemides, lepinguõiguses ja ettevõtlustingimustes, ent selles valdkonnas tuleb siiski jätkata jõupingutusi. Tuleb kooskõlastada ka maksupoliitikat, sest juriidilise isiku tulumaksu ühise konsolideeritud maksubaasi kehtestamine muudaks ühtse turu Euroopa ettevõtjate jaoks paremaks ärikeskkonnaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks peab ühtne turg looma tingimused arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduskasvuks. Tuleb parandada Euroopa Liidu majanduse juhtimist ja luua ettevõtetele vajalikud majanduslikud tingimused, et nad saaksid kasutada ühtse turu pakutavaid eeliseid kasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks. Ühtse turu põhieelised on liikuvuse tõkete kaotamine ja institutsiooniliste eeskirjade ühtlustamine, mille eesmärk on edendada lõimumist, majanduskasvu ja Euroopa solidaarsust. Hääletasin raporti poolt, et tugevdada usaldust ühtse turu vastu kõikidel tasanditel ja kaotada praegused tõkked, mis takistavad ettevõtete juurdepääsu turule. Vabal ja õiglasel konkurentsil põhinev ühtne turg on ELi majandusreformi esmatähtis eesmärk ja Euroopa peamine konkurentsieelis maailma majanduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Tõrgeteta toimiv ning vabal ja õiglasel konkurentsil põhinev ühtne turg on Euroopa Liidu majanduse reformimise põhieemärk. Praegu on siseturg endiselt killustatud ning püsivad haldus- ja regulatiivtõkked mõjuvad halvasti kõigile ettevõtetele, eriti aga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis ei saa kasutada täielikult kõiki ühtse turu pakutavaid eeliseid. Lahendamata on autoriõiguse litsentsimise reguleerimine Euroopa Liidus, millel on otsene mõju võltsimisele ja piraatlusele. See vähendab e-kaubanduse usaldusväärsust ettevõtete silmis ning soodustab intellektuaalomandi kaitse eeskirjade killustumist, lämmatades innovatsiooni ühtsel turul. Eriti oluline on käsitleda korralikult riigihangete küsimust, sest need moodustavad 17% Euroopa Liidu SKPst. Seni on piiriülesed hanked moodustanud vaid väikese osa kogu riigihangete turust, sest VKEdel on sellele turule endiselt piiratud juurdepääs. Teenused on majanduskasvu ja tööhõive jaoks esmatähtis sektor, kuid teenuste ühine turg on endiselt välja arendamata, tulenevalt eelkõige lünkadest teenuste direktiivis ja raskustest, mida liikmesriikidel on seoses direktiivi rakendamisega ette tulnud. Olen nõus komisjoni ühtse turu akti käsitlevas teatises esitatud ettepanekutega, ent minu arvates peavad liikmesriigid rakendama ühtse turu tõhusama toimimise tagamiseks paremini juba vastu võetud ELi algatusi, näiteks väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act”, mis aitaks lahendada paljusid ELi ettevõtete praeguseid haldus- ja reguleerimisprobleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult.(PL) Et säilitada maailmamajanduses oma juhtpositsioon, peab Euroopa pidevalt toetama ja ergutama majandusarengut. Euroopa ühtne turg on ülioluline nii ettevõtetele kui ka tarbijatele. Peaksime hoolitsema eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eest, mis suunavad majanduskasvu ja pakuvad märkimisväärsel hulgal töökohti. Tuleks kasutada uuenduslikke meetmeid ja sobivaid rahastamisvahendeid, et parandada nende konkurentsivõimet, juurdepääsu teabele ja osalemist teadusprogrammides. Huvitav mõte on ettepanek luua projektivõlakirjad, et võimaldada ettevõtetel hankida raha. Ka ühtne digitaalturg peaks olema oluline majanduse osa. Peaksime püüdma elavdada eelkõige e-kaubandust, sest nii suureneb piiriülene kaubandus. Minu meelest on tähtis luua ka ELi patent ja ühtlustatud patendivaidluste lahendamise süsteem. Olen kindel, et hästi toimiv ühtne turg soodustab jätkusuutlikku majanduskasvu. Seepärast toetan seda resolutsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates tuleb Euroopa Liidu ühtse turu edukaks elavdamiseks, kogu ELi ülemaailmse konkurentsivõime suurendamiseks ja uute töökohtade loomiseks vastu võtta ja rakendada palju meetmeid, millega saaks edendada ettevõtluse jätkusuutlikku kasvu ja arengut. Minu meelest on väga tähtis ka see, et need meetmed oleksid kooskõlastatud regionaalarengu meetmetega ja täiendaksid üksteist, millega välditaks tööstusvaldkondade, ettevõtete ja teenuste koondumist teatud piirkondadesse ning äärepoolsemate piirkondade saatuse hooleks jätmist. Raportis peatutakse ka mitmetel teistel küsimustel, mis mõjutavad kodanike igapäevaelu, ettevõtete konkurentsivõimet ja samuti uute töökohtade loomist Euroopas – teadusuuringute tegemine ja uute tehnoloogiate edendamine ning samuti transpordi-, energia- ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri arendamine ja laiendamine.

Peale selle käsitletakse raportis üht Leedu jaoks olulist küsimust – selles juhitakse tähelepanu vajadusele uuendada Ida-Euroopa riikide energiainfrastruktuuri, et selle saaks ühendada edukalt Lääne-Euroopa energiavõrguga. Selles valdkonnas on ka toonitatud, et energia peab olema taskukohane kõikidele Euroopa tarbijatele. Samuti julgustatakse raportis komisjoni ja liikmesriikide koostööd, et luua ja edendada tõhusamaid ja säästvamaid transpordisüsteeme ning arendada rahvusvahelist e-kaubandust, täiustades sealhulgas internetipõhiseid maksesüsteeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult.(IT) Euroopa Liit on maailma eesrindlikuima majandusega piirkondi, mille edasiviiv jõud on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. EL peab pöörama nendele organisatsioonidele erilist tähelepanu, sest nad on majanduskriisi mõju kõige rohkem tunda saanud ning samavõrra ka seetõttu, et nad kujutavad endast suurimat potentsiaali arenguks ja tööhõive suurendamiseks.

Seetõttu on ütlematagi selge, et Euroopa peaks pöörama tähelepanu jätkusuutliku majanduskasvu soodustamisele. Hääletasin raporti poolt, sest selles pannakse paika õiged põhieesmärgid, et ehitada üles tugevam ühtne turg, mis vastaks paremini ELi ettevõtete vajadustele ja looks suuremat majanduskasvu.

Seega nõustun ma selles dokumendis visandatud suunistega, millest on minu meelest suur abi, et muuta ühtne turg uuenduslikuks ettevõtjatele soodsaks keskkonnaks, mis põhineb digitaalmajandusel ja kus teenuste vaba liikumine toimub tulemuslikumalt. Seepärast olen nõus vajadusega arendada valdkondi, milles Euroopa VKEd on maha jäänud – piiriülese kaubanduse edendamist võimaldavat e-kaubandust, maksupoliitika kooskõlastamist ja piiriüleste riigihankelepingute paremat ühtlustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (S&D), kirjalikult.(DA) Andsime poolthääle raportile, milles käsitletakse ühtset turgu ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana. Raportis on palju tähtsaid ettepanekuid ühtse turu arendamise kohta.

Ometi ei toeta me mõtet, et erinevad maksusätted võivad põhjustada piiriüleste tehingute jaoks märkimisväärseid takistusi või et liikmesriikide maksupoliitika kooskõlastamine, nagu seda on kavandanud Mario Monti oma raportis, tooks olulist lisandväärtust ettevõtetele ja kodanikele. Samas pooldame liikmesriikidevahelist kooskõlastamist, et hoida ära maksude vältimine ja ettevõtete jaoks maksuparadiiside tekkimine. Maksumäärad jäävad liikmesriikide otsustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt. Et luua toimiv ühtne turg, kus valitseb aus ja tulemuslik konkurents, on minu arvates selles raportis kirjeldatud meetmed ülitähtsad.

Nõustun igati vajadusega luua ühtne digitaalne turg, sest sobivate eeskirjade puudumine ei mõjuta Euroopa turu tõhusust sugugi vähe – eriti viimasel ajal, arvestades teiste meile majanduse vallas konkurentsi pakkuvate riikide tehnoloogiliste edusammudega. Peame võtma arvesse e-kaubanduse tohutut potentsiaali, eriti seoses piiriülese kaubanduse kasvuga ja – nagu ma varem mainisin – sellega kaasnevat turu konkurentsivõime suurenemist.

Peale selle olen nõus vajadusega tegutseda veel kahel rindel, milleks on teenuste sektor ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. On hädavajalik rakendada nõuetekohaselt teenuste direktiivi ja reformida õigusraamistikku standardimise vallas, et see hõlmaks ka teenuseid. Lisaks ootame Euroopa Komisjoni kavandatud õigusakte. Nagu ma olen öelnud ka teistel aruteludel, peame määrama kindlaks uued stiimulid ning toetama rohkem väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid – meie turu selgroogu ja nii paljude töökohtade loojaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Minu arvates on Euroopale kasulik parandada kõikide ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu teabele uuendustegevuse jaoks pakutava rahalise toetuse kohta, mida neil on võimalik taotleda, et osaleda rohkem teadusprogrammides ning eelkõige avaliku ja erasektori partnerluses, mille abil kavatsetakse ellu viia programme teadusuuringute ja uuendustegevuse vallas. Leian, et nende ettevõtete potentsiaali ei ole piisavalt ära kasutatud. Seetõttu peab Euroopa Liit toetama selles sektoris tegevuse laiendamist, muu hulgas piirülesel tasandil ja võttes arvesse kõiki ühtsel turu praegu pakutavaid võimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle raportile „Ühtne turg ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana”, sest minu arvates tugevdatakse sellega märgatavalt meie siseturgu, mis on kõikide kodanike huvides. Raportiga püütakse tegelikult suurendada tööstuse konkurentsivõimet, säästvat arengut ja töökohtade loomist.

Euroopa Liidu majandus on oma võimsa 500 miljoni tarbijaga ainulaadne. Euroopa siseturu ülahoidmise, tugevdamise ja edendamisega tagatakse kaupade ja teenuste suurem liikuvus liikmesriikidevaheliste kaubandustõketeta. Ajal, mil kõikjal tuleb kokku hoida, on ülioluline suurendada meie majanduse kasvu.

Olen nõus, et teenuste ja kutsekvalifikatsioonide direktiivide asjakohase rakendamise tagamiseks tuleks teha täiendavaid samme. Nende direktiivide nõuetekohase rakendamise korral saavad Euroopa kodanikud suunduda teise ELi liikmesriiki tööle ja teenuseid osutama ilma suure halduskoormuseta. Üks Euroopa Liidu keskseid eesmärke on luua ala, kus puuduvad tõkked.

Raportis ollakse ka selle poolt, et toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis vajavad praegu suurt tuge.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Et Euroopa majandusruum on maailma suurim, on kodanikele ja ettevõtetele kindlus- ja turvatunde andmiseks ülimalt tähtis saavutada ühtne turg. Terves maailmas ja iseäranis Euroopas kogetav kriis sunnib meid mõtisklema ELi tuleviku ja meetmete üle, mis me peame Euroopa majanduse elavdamiseks võtma. 2010. aasta oktoobris võttis komisjon pärast Mario Monti aruannet „Uus siseturustrateegia” vastu teatise „Ühtse turu akt”. Selle eesmärkide seas oli selliste meetmete rakendamine, millega tagatakse ettevõtetele tugevam, jätkusuutlikum ja õiglasem kasv. Seetõttu on mul hea meel raporti vastuvõtmise üle, sest selles seatakse sihiks vähendada muu hulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormust. Selleks tagatakse neile laenude kättesaadavus, investeeritakse uuendustegevusse ja ajakohastatakse näiteks digitaalsete lahenduste abil teenuseid ning viiakse ellu digitaalmajandust. Need on Euroopa 2020. aasta strateegia alussambad, millest on suur abi ühtse turu konkurentsivõime suurendamisel ja selle kasvu ergutamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See on järjekordne raport ühtse turu kindlustamise paketist. Selles ülistatakse häbitult turgu ja vaba konkurentsi, ehkki see poliitika on toonud kaasa ilmselge katastroofi, mille kohutavaid tagajärgi tunnetavad praegu töötajad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning inimesed üldiselt, eriti haprama majandusega riikides. Toogem näitena paar raporti tsitaati, milles käsitletakse energiavaldkonda: „juhib tähelepanu täielikult toimiva energia siseturu tähtsusele [...]; rõhutab, et energia siseturg peaks andma oma panuse energiahindade taskukohasuse säilitamisse nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks”.

Vastuolu ja valskus on siin silmanähtav. Piisab vaid sellest, kui heita pilk sündmustele Portugalis, mõistmaks, et liberaliseerimine on toonud kaasa erastamise, kõrged hinnad ettevõtete ja tarbijate jaoks ning enam kui ühe miljardi euro suuruse kasumi ettevõtte EDP ehk Energias de Portugal aktsionäridele ning sama suure summa ettevõttele SGPS ehk Galp Energia ja teistele sektori ettevõtetele. Ent sama võib öelda ka postiteenuste, telekommunikatsiooni- või finantssektori kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See raport kuulub taas paketti, milles käsitletakse komisjoni teatist „Ühtse turu akt“, mille ettepanekutes lähtutakse Mario Monti aruandest „Uus siseturustrateegia”.

See on järjekordne kiidulaul vabale konkurentsile, mille kauni kesta all peitub dünamiit tööliste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning eriti haprama majandusega riikide inimeste jaoks, kellele see „kingitus“ teele pandi.

Vaadelgem näiteks paari raporti teemat, eeskätt seoses energia valdkonnaga:

„juhib tähelepanu täielikult toimiva energia siseturu tähtsusele [...]; rõhutab, et energia siseturg peaks andma oma panuse energiahindade taskukohasuse säilitamisse nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks”. Peale selle piisab vaid sellest, kui heita pilk sündmustele Portugalis, mõistmaks, et liberaliseerimine on toonud kaasa erastamise, kõrged hinnad ettevõtete ja tarbijate jaoks ning enam kui ühe miljardi euro suuruse kasumi ettevõtte EDP ehk Energias de Portugal aktsionäridele ning sama suure summa ettevõttele SGPS ehk Galp Energia ja teistele sektori ettevõtetele.

Midagi sarnast võib öelda ka teiste sektorite, sealhulgas postiteenuste ja telekommunikatsiooni sektori kohta, rääkimata finantssektorist. Seetõttu hääletasime raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Higgins, Seán Kelly, Mairead McGuinness ja Gay Mitchell (PPE), kirjalikult. – Neli Iiri Fine Gaeli delegatsiooni parlamendiliiget andsid poolthääle raportile, milles käsitletakse ühtset turgu ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana, sest me toetame selle resolutsiooni üldist sõnumit, ent me ei poolda juriidilise isiku tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi, nagu oleme andnud mõista ka oma eelmistes selgitustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Buşoi raportis ärgitatakse rajama ettevõtetele soodsat ühtset turgu ning rõhutatakse õigesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tähtsust. Ühes Euroopa Liidu osas, Šotimaal, on kümned tuhanded väikeettevõtted saanud osaleda Šoti valitsuse loodud väikeettevõtete soodustuste kavas. Toon selle teistele Euroopa rahvastele näiteks parimast tavast.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates tuleb Euroopa Liidu ühtse turu edukaks elavdamiseks, kogu ELi ülemaailmse konkurentsivõime suurendamiseks ja uute töökohtade loomiseks vastu võtta ja rakendada palju meetmeid, millega saaks edendada ettevõtluse jätkusuutlikku kasvu ja arengut. Tänaseks on Euroopast saanud maailma kõige suurem majandusruum. Ühtne turg on nurgakiviks nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, kuid see võib pakkuda veelgi suuremat majanduskasvu ning rohkem töökohti ning selle võimalused ei ole sugugi veel ammendunud. Eriliselt tuleks tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes kujutavad endast suurimat potentsiaali edasiseks arenguks ja tööhõive suurendamiseks. Seetõttu on väga oluline ergutada jätkusuutlikku majanduskasvu. Ühtne turg ise ja selle raames tegutsevad ettevõtted on olulise tähtsusega ELi edasisele majanduskasvule. Ühtne turg tuleb muuta uuenduslikuks ettevõtjatele soodsaks keskkonnaks, mis põhineb digitaalmajandusel ning kus toimib tulemuslikult teenuste vaba liikumine. Hästi toimiv ühtne teenusturg on oluline majanduskasvu allikas ja seega suure tähtsusega meie majanduse taastumisele. Vaid jätkusuutlik majanduskasv tagab püsivate töökohtade tekkimise. Tuleb võtta edasisi meetmeid, et tagada teenuste direktiivi ja kutsekvalifikatsioonide direktiivi nõuetekohane rakendamine. Lisaks vajab analüüsimist idee luua Euroopa kutsekaardi süsteem valdkondades, kus see on võimalik, arvestades nende kaartide potentsiaali suurendada ELi kodanike liikumisvabadust ning lihtsustada värbamismenetlusi ELi ettevõtjate jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, sest näen pakilist vajadust parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tingimusi, et muuta Euroopa maailmas tõeliselt konkurentsivõimeliseks. On korduvalt tõestatud, et VKEde bürokraatiakoormuse vähendamine on toonud kaasa majanduskasvu ja suurendanud nende konkurentsivõimet. Ei ole tehtud piisavalt jõupingutusi, et võimaldada VKEdel tegutseda vähemate bürokraatlike takistustega ja tõhusamalt. VKEd on Euroopa majanduse liikumapanev jõud. Suured muudatused on toimumas ka digitaalses maailmas. Praegu ei ole Euroopa Liit e-turgudel tegelikult konkurentsivõimeline. See tähendab, et peame tegema kõik endast sõltuva e-kaubanduse edendamiseks ja tõeliste edusammude tegemiseks Euroopa ühtse digitaalturu väljakujundamisel. On võetud olulisi meetmeid, ent tuleb teha veel palju tööd ja meie edasiminek peab olema kiire. Raporti ideed kõnealuse küsimusega tegelemiseks valmistavad mulle heameelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. (CS) Raport teemal „ühtne turg ettevõtluse ja majanduskasvu edendajanaˮ on minu arvates väga tasakaalukas. Leian, et selles sisalduvate meetmete rakendamine ergutaks ühtse turu kasvu ja lõppkokkuvõttes ka liikmesriikide majandust. Olen eriti nõus raporti põhieesmärkidega: luua ELi patent ja ühtne vaidluste lahendamise süsteem, rõhutada vajadust teha uuenduslikesse sektoritesse pikkaajalisi investeeringuid, suurendada ettevõtete ja tarbijate usaldust e-kaubanduse vastu ning elavdada ühtsel turul selle arengut, kaotada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete teelt piiriüleses tegevuses bürokraatlikud tõkked ning ratsionaliseerida riigihankelepingute sõlmimise korda. Et ma toetan kõiki eespool nimetatud meetmeid ja olen veendunud nende kasulikkuses, hääletasin raporti vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärkide poole püüdlemine nõuab Euroopalt majanduskasvu ja uuendustegevuse jaoks soodsate tingimuste loomist. Selleks tuleb investeerida ja astuda Euroopa turul otsustavaid samme. Euroopa peab toetama majanduskasvu ja edendama siseturul tõhusaid strateegiaid, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ning uuendus- ja teadustegevust. Komisjon peab kandma hoolt sellise paketi rakendamise eest, millega tagatakse nende eesmärkide saavutamine siseturul konkurentsivõimet parandavate meetmete võtmise teel. Seepärast on Euroopa Liidu majanduse juhtimise tugevdamine oluline samm, mis võimaldab ühtsel turul tegutsevatel ettevõtetel saada turu pakutavatest hüvedest võimalikult suurt kasu. Projektide rahastamiseks Euroopa võlakirjade loomine ja terves Euroopas kehtiva patendi kasutuselevõtt on paar näidet põhjustest, miks ma resolutsiooni toetan. Ühtse turu saavutamine on tähtis eesmärk. Et liikmesriikides valitsevad erinevad tingimused, peab Euroopa Liidu ülesanne olema selliseid erinevusi vähendada , et ühtses turus saaksid osaleda kõik Euroopa ettevõtted.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. (FR) Eelmise aasta oktoobris esitas siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier oma teatise „Ühtse turu akt”, mis koosneb viiekümnest ettepanekust majanduskasvu elavdamiseks Euroopa Liidus. Euroopa Parlamendil paluti avaldada selle dokumendi eri osade kohta oma arvamust. Akti I osas käsitletakse komisjoni kavatsusi seoses ettevõtlust soodustava keskkonna loomisega. Seepärast tuleb toetada loometööd ja uuendustegevust, mille eesmärk on saavutada säästev areng, mille märksõnad on ühteaegu nii rahvusvaheline konkurentsivõime kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaitse. Selle Euroopa Parlamendi resolutsiooniga kiidetakse komisjoni ettepanekud heaks ja täiendatakse neid. Seepärast toetasin resolutsiooni. Sellega tuletatakse meile meelde ka vajadust toetada rohkem kui kunagi varemreaalmajandust, eelkõige aktiivse ELi tööstuspoliitika abil. Et luua väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tõeliselt ühtne turg, tehakse resolutsioonis ettepanek seada sisse Euroopa osaühingu staatus, mis soodustaks nende liidu majandusstruktuuri oluliste subjektide piiriülest loomist ja toimimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on ühtne turg ülemaailmses konkurentsis kahtlemata meie peamine eelis. Ilma selleta ei oleks meil nii suur roll majandusjõudude ülemaailmse tasakaalu säilitamisel, eriti ajal, mil maailmaareenil on pead tõstmas uued jõud. Edusammud siseturul ja piirkondade edasine areng täiendavad teineteist ja loovad üheskoos võimsa Euroopa, mida iseloomustab ühtekuuluvus ja konkurentsivõime. Seoses sellega tahaksin rõhutada regionaalpoliitika suurt osatähtsust ühtse turu lõimimisel. Leian, et parem juurdepääs ühtsele turule igas Euroopa Liidu piirkonnas on vältimatu tingimus dünaamilise ja võimsa ühtse turu saavutamiseks.

Uued liikmesriigid on erilises olukorras, sest nende juurdepääs ühtsele turule on endiselt tagasihoidlik. Infrastruktuuri ja selle parandamisse tehtavate investeeringute toetamine aitaks edendada mahajäänud piirkondade konkurentsivõimet ja tagada siseturu harmoonilise toimimise. See aitaks parandada märkimisväärselt kogu Euroopa Liidu üleilmset konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Ühtne turg ise ja selle raames tegutsevad ettevõtted on ELi edasise majanduskasvu jaoks olulise tähtsusega. Käesolevas raporti projektis piiritletakse esmatähtsad meetmed, mis tuleb võtta selleks, et luua tugevam ühtne turg, mis vastaks paremini ELi ettevõtete vajadustele ja mis genereeriks suuremat majanduskasvu kui varem.

Raportööri prioriteedid on jaotatud nelja rühma, eesmärgiga muuta ühtne turg uuenduslikuks ettevõtjatele soodsaks keskkonnaks, mis põhineb digitaalmajandusel ja kus toimib tulemuslikult teenuste vaba liikumine. Hästi toimiv ühtne teenusturg on oluline majanduskasvu allikas ja seega suure tähtsusega meie majanduse taastumisele. Vaid jätkusuutlik majanduskasv tagab püsivate töökohtade tekkimise.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Raportis tehakse ettevõtete toetamise ja majanduskasvu edendamise ettekäändel ettepanek liberaliseerida veelgi energia- ja postisektorit ning kohaldada jõulisemalt teenuste direktiivi. Neoliberaalsele ideoloogiale omaselt süüdistatakse raportis majanduskasvu takistamises halduseeskirju ja avalike teenuste kaitsmist. Euroopa juhid ei ole 2008. aasta kriisist õppust võtnud, ometi vajame Euroopas radikaalset kursimuutust. Hääletan raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Ühtne turg on olnud alati üks Euroopa majanduse arengu alustalasid. Teatises „Ühtse turu akt” on käsitletud ühtse turu elavdamise ja süvendamise põhivahenditena poliitilist juhtimist ja partnerluspõhimõtet. Peame looma institutsioonidevahelistes suhetes, liikmesriikide ning samuti liikmesriikide parlamentide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste koostöös ja osaluses uue dünaamika, et oleks võimalik parandada ühtset turgu käsitlevate õigusaktide kohaldatavust ja rakendamist. Me kõik – nii liikmesriigid kui ka Euroopa institutsioonid – peame andma oma osa Euroopa õigusaktide rakendamise kontrollimisse, hindamisse ja ajakohastamisesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kogu meie majanduse tähtsaim edasiviiv jõud on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Nende asutamiseks ja laienemiseks siseturul tuleks pakkuda märksa rohkem võimalusi. Selleks on vaja kapitali, millele peab olema VKEdel lihtsam juurdepääs. Veel üks tegur, mis aitaks meil tagada Euroopa riikide majanduse kestva ja jätkusuutliku arengu, on teenuste sektori toetamine. Selle jaoks vajame teenuste vaba liikumist. Kogu siseturg tuleb muuta atraktiivsemaks, et see saaks kujuneda uuendusmeelseks ja ettevõtetele soodsaks keskkonnaks.

Euroopa Liit vajab ka ühtset digitaalset siseturgu, et parandada konkurentsivõimet ja edendada majanduskasvu. Kõikidel ELi ettevõtetel peaks olema võimalik siseturul osaleda, isegi kui paljud valdkonnad, näiteks e-kaubandus, vajavad selgelt veel arendamist. Ma ei hääletanud raporti poolt, sest raportöör tegi ettepaneku võtta kasutusele uus käibemaksustrateegia, ent ei täpsustanud piisavalt üksikasjalikult, kuidas see peaks praktikas toimima.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest ühtne turg on ettevõtluse ja majanduskasvu jaoks väga oluline tegur. Märkimisväärset tähelepanu tuleks pöörata uuendustegevusele ja loovusele ning nende asjakohastele rahastamismehhanismidele. Uuendustegevus paneb aluse tugevale ja jätkusuutlikumale majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Et tagada rahastamismehhanismide tõhus toimimine, peame eelkõige looma soodsad tingimused pikaajaliste investeeringute tegemiseks uuenduslikesse ja uusi töökohti loovatesse sektoritesse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mille on tohutu majanduslik mõju Euroopa majandusele. Ühtne turg peab muutuma väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele paremaks keskkonnaks, mis võimaldab neil laiendada oma piiriülest tegevust, parandada nende juurdepääsu kapitaliturgudele ning kõrvaldada haldus- ja maksutõkked. Tuleb luua tingimused, et anda VKEdele liidu regionaalpoliitika alusel asjakohast toetust, võttes arvesse nende tähtsust sotsiaalsete sidemete parandajatena teatud linnaosades või vähe asustatud piirkondades. Euroopa pangandussektori struktuur peab olema pluralistlik, et rahuldada VKEde rahastamisvajadusi. Väga tähtis on sätestada selgem käibemaksuraamistik ja juriidilise isiku tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas. Minu arvates tuleb kiiresti vastu võtta Euroopa osaühingu põhikiri, et hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ning piiriülest tegutsemist. On märgitud, et riigihankemenetlused peavad olema ratsionaalsemad. Piiriüleste hangete tingimusi tuleb leevendada, et tagada vastastikkus teiste tööstusriikide ja suurte kiiresti areneva majandusega riikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Finants- ja majanduskriis on koondanud Euroopa Liidu otsima tasakaalu ja majanduskasvu tagamiseks uusi eeskirju ja süsteeme. Mario Monti aruanne on olnud tooniandjaks Euroopa ühtse siseturu akti koostamisele. Peamine eesmärk on tagada majanduskasv ja areng, ent samuti kindlus ning tagatised väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, investoritele, tarbijatele ja kõigile turuosalistele, kelle tegutsemist kaubanduses tuleb hõlbustada. Minu poolthääl ei näita mitte üksnes soovi seda dokumenti toetada, vaid ka tõelist pühendumist kodanikele, et parandada eeskirju ja tagada pidevalt kasvavas süsteemis võrdsed investeerimis- ja tarbimisvõimalused nii avalikule kui ka erasektorile.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Raportis esitab Euroopa Parlament selleks, et tugevdada ettevõtluse ja majanduskasvu nimel ühtset turgu, viis peamist ülesannet: luua ELi patent ja ühtne süsteem patendivaidluste lahendamiseks, rahastada uuendustegevust, edendada e-kaubandust, suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu ühtsele turule ja selles osalemist ning ühtlustada riigihankemenetlusi. Olen esitatud põhiülesannetega nõus ja seetõttu hääletasin raporti poolt. Tahaksin avaldada veel kord arvamust, et uuendustegevuse ja loovuse toetamiseks siseturul on ELi patendi ja patendivaidluste lahendamise ühtse süsteemi loomine hädavajalik. Uuendustegevusel ja loovusel on teatavasti majanduskasvus oma roll. Koos selle meetmega peaksid komisjon ja liikmesriigid võtma minu meelest arvesse uuendustegevuse olulisust jõulise ja jätkusuutliku kasvu ning samuti töökohtade loomise jaoks. Majanduskasvu tagamiseks tuleb kanda hoolt selle eest, et uuendustegevuse jaoks oleksid olemas nõuetekohased rahalised vahendid. Selleks tuleb eelkõige luua Euroopa võlakirjad ELi projektide rahastamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Ühtset turgu tuleks elavdada ja see tuleks lõpule viia, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärgid, et pakkuda ettevõtjatele, sealhulgas sotsiaalmajandusettevõtetele (ühistud, ühendused, vastastikused kindlustusandjad ja sihtasutused) suuremat majanduskasvu, rohkem ja paremaid töökohti ning kaitsta paremini Euroopa töötajate ja tarbijate õigusi. Ärgitan looma väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele soodsamat õigusraamistikku, hinnates hoolikalt iga uue reguleeriva või seadusandliku meetme mõju VKEdele bürokraatia vähendamise, konkurentsivõime suurendamise ja kvaliteetsete töökohtade edendamise eesmärgil. Samuti tuleb säilitada töötajate suhtes kehtivad töötervishoiu- ja tööohutussätted. Komisjoni ettepanekut peab täiendama käibemaksustrateegia, sest ebaõiglase maksukonkurentsi ja turumoonutuste vältimiseks tuleb liikmesriikide vahel makse paremini kooskõlastada. Leian, et ettepanekuga võtta vastu direktiiv ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi loomise kohta tõstetakse eriti VKEde konkurentsivõimet, vähendades keerulisi halduskohustusi ja eri riiklike maksusüsteemide järgimisest tingitud suuri kulusid ning tuues sel moel võimaliku positiivse mõju riigi rahandusele ja tööhõivele.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Konkurentsivõimelise ja tõketeta ühtse turu täielik väljaarendamine on tähtis selleks, et elavdada Euroopa majandust ning ergutada Euroopa Liidu majanduskasvu, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Sellepärast on soovitatav võtta vastu meetmed, mis võimaldavad ehitada üles tugevamat ühtset turgu, et rahuldada paremini ELi ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadusi ning luua niiviisi uuendustegevuse jaoks soodne keskkond, mis põhineb digitaalmajandusel ja kus valitseb tõeline teenuste vaba liikumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Hästi toimiv ühtne turg on oluline, et tagada Euroopas konkurentsivõime, töökohtade loomine ja jätkusuutlik majanduskasv. Seepärast andsin poolthääle kolleeg Buşoi suurepärasele raportile, milles esitatakse mitmed põhiülesanded ühtse turu toimimise parandamiseks, koos arvukate seadusandlike ettepanekutega nende täitmiseks. Peame kiirendama ühenduse patendi loomist, ratsionaliseerima hankemenetlusi ning ergutama rohkem digitaalmajandust, samuti suurendama ettevõtete ja kodanike usaldust e-kaubanduse vastu. Lõpetuseks lubage mul esile tõsta kahte majanduskasvu tähtsat hooba, mida tuleb viivitamata rakendada. Neist esimene on pikaajaline uuendustegevus, mis toetaks liikmesriikide majanduse ökoloogilisemaks muutmist. Seda saab teha ELi võlakirjade loomise teel eelkõige energia, transpordi ja telekommunikatsiooni valdkonnas. Teiseks tuleb suurendada VKEde osalust ühtsel turul. Selleks tuleb arendada nende rahastamisallikaid ja parandada nende juurdepääsu kapitaliturgudele, kõrvaldada nende piiriüleselt tegevuselt maksutõkked ning vaadata läbi riigihangete raamistik, et muuta menetlus paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mina hääletasin poolt. 2010. aasta oktoobris võttis komisjon ühtse turu elavdamiseks vastu teatise „Ühtse turu akt”. Selle teatise esimeses osas esitab komisjon hulga meetmeid, et tagada ettevõtetele intensiivsem, jätkusuutlikum ja õiglasem majanduskasv. Tänaseks on Euroopast saanud maailma kõige suurem majandusruum. Ühtne turg on nurgakiviks nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, kuid see võib pakkuda veelgi suuremat majanduskasvu ning rohkem töökohti ning selle võimalused ei ole sugugi veel ammendunud. Eriliselt tuleks tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes kujutavad endast suurimat potentsiaali edasiseks arenguks ja tööhõive suurendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Teatises „Ühtse turu akt” käsitletakse poliitilist juhtimist ja partnerlust kui ühtse turu elavdamise ja süvendamise põhivahendeid. Institutsioonidevaheliste suhete dünaamika, liikmesriikide ning eelkõige liikmesriikide parlamentide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste koostöö ja osalus on mehhanismid, mis aitavad parandada ühtset turgu käsitlevate õigusaktide kohaldatavust ja rakendamist. Hääletan raporti poolt, sest minu arvates on esitatud meetmed üliolulised. Teiste seast soovin esile tõsta ühtse turu olukorra hindamise ülemkogu igakevadisel kohtumisel, rohelise raamatu avaldamise kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste osalusel, vastavustabelite avaldamise ning viimasena direktiivide ülevõtmise puudujäägi ja selle puhul esinevate vigade vähendamise.

Nii liikmesriigid kui ka Euroopa institutsioonid peaksid osalema ELi õigusaktide rakendamise kontrollimises, hindamises ja ajakohastamises, sest vaid siis saab ELi ülesehitamine olla edukas. Tahaksin juhtida tähelepanu ka sellele, et piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel peaks olema kooskõlas lähimus- ja partnerluspõhimõttega tähtsam roll.

 
  
  

Raportid: Sandra Kalniete (A7-0083/2011) - António Fernando Correia De Campos (A7-0072/2011) - Cristian Silviu Buşoi (A7-0071/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Toetasin kolleeg Christian Silviu Buşoi raportit ning samuti Sandra Kalniete ja António Fernando Correia de Campose raporteid. Need kolm raportit koostati pärast seda, kui Euroopa Komisjoni oli avaldanud ühtse turu akti ettepaneku. Siseturu voliniku Michel Barnier’ eesmärk on ühtset turgu edasi arendada, kuid eelkõige tuua seda kodanikele lähemale. Toetan seda eesmärki täielikult. Ühtse turu aktis tuleb näha võimalust tõestada kodanikele, et Euroopa lõimumine ja eriti ühtse turu arendamine toimub nende huvides, mitte nende vastu. Juurdepääsu tagamine põhilistele pangandusteenustele või üldisemalt meie kaaskodanikele oluliste teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine on samm selle poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. (IT) Kolmes Euroopa Parlamendi raportis, mis on ajendatud komisjoni ühtse turu akti käsitlevast teatisest, tegeletakse Euroopa tööstuse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks oluliste küsimustega. Õigusaktide ja bürokraatia lihtsustamine, võltsimisvastane võitlus, uuendustegevuse tähtsus ja paremad laenuvõimalused on teemad, mille puhul meie ettevõtted ootavad Euroopa vajalikku sekkumist, et nad saaksid olla rahvusvahelistel turgudel taas konkurentsivõimelised.

Samas on Euroopa ühtse turu elavdamiseks ja väljakujundamiseks tegelikult vaja liidu ühtset maksupoliitikat. Maksupoliitika on see hapnik, mida Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted vajavad selleks, et taas jalule tõusta, ning see ei tohi jääda vaid ühekordseks algatuseks, vaid peaks saatma neid kogu ühtlustus- ja kasvuprotsessi vältel. Maksualase kooskõlastamise puudumine loob tasakaalutust mitmete ELI piirkondade, näiteks Kirde-Itaalia ja Sloveenia vahel, mis võistlevad omavahel nii maksumäärade kui ka majandusarengu taseme poolest.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Kolm siseturgu käsitlevat raportit ei tekita meis elevust, sest küsimuste kõrval, mida me võiksime toetada, on selles ka mõtteid, millega me ei ole nõus. Hoolimata nendest ideedest, millega ma Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni raportis ei nõustu (näiteks meetmed, mis minu arvates toovad kasu pigem suurtele äriühingutele kui väikeettevõtetele), jään ma käesoleval juhul siiski erapooletuks, sest raportis pööratakse suurt tähelepanu uuendustegevuse osatähtsusele majanduskasvu edendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Euroopa Komisjoni kavandatud ühtse turu akti eesmärk on hakata kasutama ühtses turus peituvaid võimalusi ning aidata Euroopa Liidu majandus ja konkurentsivõime pärast majanduskriisi tagasi rööpasse. Hääletasin komisjoni ühtse turu akti käsitlevate Euroopa Parlamendi soovituste poolt ning ärgitan Euroopa Komisjoni nendest soovitustest lähtuma, et tagada juhtimisstruktuuride tugevdamine, uuendustegevuse ja töökohtade loomise toetamine ning kodanike asetamine ühtse turu keskmesse. Peame tegema koostööd, et tugevdada ühtse turu juhtimist ning võtma kasutusele paremini kooskõlastatud poliitilisele juhtimisele tugineva käsitlusviisi, millega suureneks ühtse turu akti tõhusus ja taastuks kodanike usaldus selle vastu.

Mul on hea meel resolutsiooni üle, millega kutsutakse üles keskenduma rohkem kodanike liikuvusele. Minu meelest on oluline pöörata ühtse turu elavdamisel tähelepanu ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele, et luua keskkond, mis soodustaks uute ja uuenduslike ettevõtete tekkimist Euroopa Liidus ja eriti Walesis.

 
  
  

Raportid: António Fernando Correia De Campos (A7-0072/2011) - Cristian Silviu Buşoi (A7-0071/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetasin kahtteist ühtse turu akti meedet ja loodan, et komisjon kajastab neid tõhusates seadusandlikes algatustes.

 

10. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
 

(Istung katkestati kell 13.25 ja seda jätkati kell 15.00.)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: ALEJO VIDAL–QUADRAS
asepresident

 

11. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
Sõnavõttude video

12. Jaapani tuumaõnnetusest saadud õppetunnid seoses tuumaohutusega Euroopas
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu, milles käsitletakse nõukogu ja komisjoni avaldusi Jaapani tuumaõnnetusest saadud õppetundide kohta seoses tuumaohutusega Euroopas.

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja.(HU) Lugupeetud juhataja ja volinik, head kolleegid! Lubage mul väljendada heameelt eelmisel kuul alustatud arutelu jätkumise üle. Ühelt poolt annab see märku teema tähtsusest, ent teiselt poolt näitab see seda, et kõikide nende emotsioonide kõrval, mida Jaapanis valitsev endiselt väga tõsine olukord meis õigustatult esile kutsub, on meie institutsioonidel kavas rakendada selles küsimuses asjakohaseid ettevaatusabinõusid. Samas tahaksin veel kord kinnitada, et oleme valmis pakkuma Jaapani rahvale pidevat ja praktilist toetust nii humanitaarabi kui ka tuumaekspertide nõuannete kujul. Euroopa Ülemkogu ütles selle 25. märtsil selgelt välja.

Lisaks soovin juhtida tähelepanu sellele, et eesistujariik Ungari reageeris Jaapani katastroofile ja eriti tegutsemisele tuumaenergiaga seotud ohtude vallas viivitamata. Lubage mul kummutada kohe alguses väärarusaam, mis võib inimestel seoses tuumaohutusega tekkida – nimelt et Euroopa Liit mõistab alles nüüd, äärmuslikus kriisiolukorras, selle teema olulisust. See on suuremat sorti eksiarvamus ühelt poolt seetõttu, et Euroopas on tegelikult kehtinud juba üle kahekümne viie aasta seda teemat käsitlev õiguslikult siduv raamistik, mida me pidevalt kohandame, viimati näiteks 2009. aasta tuumaohutuse direktiiviga. Teiselt poolt on see arvamus ekslik seepärast, et tuumaohutuse tagamine on pidev protsess, mille käigus me täiustame järk-järgult nõudeid, teeme järeldusi just sellistest sündmustest nagu leidis aset nüüd Fukushimas, ja kontrollime korrapäraselt rajatiste ohutustingimusi. Euroopa Ülemkogu kinnitas märtsis, et Euroopa Liidu reageering peab lähtuma suunistest, milles on ühendatud kohapealse ohutuse tagamine ja õigusraamistiku täiustamine. Selle ELi mitmekihilise reageeringu üks tahk on Euroopa tuumaelektrijaamade ohutuse põhjalik hindamine ehk niinimetatud vastupidavustestide tegemine.

Tegevuse ulatuse ja praktiliste meetmete kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta hiljutisi sündmusi ja kasutada täielikult ära olemasolev oskusteave. Tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühm ja selle liikmed – liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused – peavad lõpetama nimetatud praktiliste meetmete kindlaksmääramise mai keskpaigaks, mis tõenäoliselt võimaldab alustada meetmete hindamisega suvel. Mitmed liikmesriigid ja tuumajaama käitajad on juba võtnud vastu otsused, millega nõutakse elektrijaamade ohutuse kontrollimist. Selle põhjal saab aasta lõpus teha ja avaldada esimesed järeldused. Selleks jagavad hindamisasutused vastupidavustestide tulemusi nii üldsuse kui ka komisjoniga.

Viimati nimetatud aruande alusel annab Euroopa Ülemkogu aasta lõpuks esialgsete tulemuste kohta hinnangu. Seoses teise, regulatiivse tahuga, on Euroopa Ülemkogu juba palunud komisjonil vaadata läbi olemasolev tuumarajatiste ohutust käsitlev õigus- ja reguleeriv raamistik ja teha ettepanekud selle nõuetekohaseks täiustamiseks. Samas peame jätkama juba tehtavat tööd õigusaktide vallas ning võtma vastu direktiivi ettepaneku kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta. Lõppude lõpuks tuleb ohutusnõuded määrata endastmõistetavalt kindlaks nii, et nad hõlmaksid tuumarajatiste kogu olelusringi. Kolmanda sammuna peame paluma ka Euroopa Liidu naabruses asuvatel kolmandatel riikidel ühineda selle hindamisega ja tõsta oma ohutusnõuete taset.

Me ei muretse ohutuse pärast mõistagi mitte üksnes tuumaenergia puhul. Me ei saa lubada endale ühegi energiaallika puhul, olgu selle osatähtsus energiavarustuse kindluse tagamises kuitahes suur, et tarnete tagamine seatakse kõrgemale inimeste tervise või keskkonnakaitsega seotud ohutusaspektidest. Nagu te teate, peame arvesse võtma ka praegu Euroopas valitsevat olukorda, nimelt seda, et liikmesriikides kasutatakse erinevaid kütuseliike. Seega on kõigil vabadus otsustada ise oma energiaallikate jaotus. Lähitulevikus jääb see nii, sest energiaallikate jaotuse kindlaksmääramine kuulub liikmesriikide pädevusse. Ent see ei takista meid tegemast edusamme seoses ühiste eesmärkidega ühise energiapoliitika väljakujundamiseks.

Sel aastal alustame näiteks 2050. aasta energiategevuskava läbivaatamist. Selle käigus hindame, mil määral peavad üksikud energiaallikad aitama kaasa kliimaga seotud sihtide saavutamisele, koos millega peame täitma ka oma energiapoliitika, energiavarustuse kindluse, säästlikkuse ja konkurentsiga seotud eesmärke. Ent vabaduse kõrval määrata kindlaks oma energiaallikate jaotus toob siseturu süvendamine ja üha tihedam vastastikune seotus kaasa liikmesriikide energiapoliitika ja energiaallikate valikut puudutavate otsuste üha suurema vastastikuse sõltuvuse. Sellest tulenevalt on mõistlik kujundada välja ühine arusaam meie energiapoliitika tagajärgedest investeeringutele, energiahindadele ja reguleerimisele.

Kuna tuumaenergia moodustab praegu 30% Euroopa energiatoodangust, tähendab see ka seda, et ükski tuumaenergia valinud neljateistkümnest liikmesriigist ei saa lubada endale oma tuumaelektrijaamade kohest sulgemist ilma, et ta oleks konsulteerinud teiste liikmesriikidega ja uurinud selle käigus nii võimalikke alternatiivseid energiaallikaid kui ka energiavõrguga seotud küsimusi. Selleks on eesistujariigil kavas korraldada mais toimuval energeetikaministrite mitteametlikul kohtumisel üksikasjalik teabevahetus, et lahendada selle teemaga seotud probleeme. Lõpetuseks ei ole minu arvates vähem tähtis teavitada ka avalikkust ühe või teise energiaallika valimise põhjustest ning selle nii tugevatest kui ka nõrkadest külgedest. Olen kindel, et saame sellele kaasa aidata ka tänase aruteluga. Tänan teid väga, austatud juhataja.

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud minister Győri, head kolleegid! 11. märtsi kohutav maavärin, sellele järgnenud hiidlaine, avarii tuumaelektrijaamas, mille käigus said kannatada mitmed reaktorid, ning asjaolu, et kahju kõrvaldamisel ja ohu vähendamisel ei paista tulevat lõppu, kuivõrd tuumaelektrijaam on vaatamata kõige uuema tehnoloogia kasutamisele endiselt kontrolli alt väljas – kõik see paneb meid muretsema ohutuse ja energiasektori pärast Euroopa Liidus ja mujal maailmas. Sellepärast kutsusime 11. märtsil 15. märtsiks kokku kõrgetasemelise töörühma, kuhu kuuluvad ministrid ning liikmesriikide valitsuste, tuumaelektrijaamade ehitamisega tegelevate ettevõtete ja energiasektori esindajad. 21. märtsil tegime energeetikaministrite nõukogus ettevalmistusi Euroopa Ülemkogu kohtumiseks, kus 25. märtsil esitati lõpuks komisjonile ja liikmesriikide tuumaohutusega tegelevatele asutustele üleskutse korraldada spetsiaalne vastupidavustest ja põhjalik ohutuskontroll, et tagada võimalikult kõrge ohutustase. Sellest alates oleme tegelenud selle testi kriteeriumite koostamisega.

Oleme koos peadirektoraatide ja tuumaohutuse eest vastutavate asutustega kokku pannud testikriteeriumite nimekirja, mida esitletakse teile ja avalikkusele enne selle lõplikku vastuvõtmist. Ühelt poolt käsitletakse selles ohte, mis tulenevad maavärinate või tulvavete korral eelkõige Atlandi ookeani rannikul asuvatest Euroopa Liidu elektrijaamadest. Teiselt poolt käsitletakse neis tagajärgi tuumaelektrijaamadele endile ehk teisisõnu, kuidas oleks võimalik kaitsta jahutussüsteeme, elektriga varustamist ja hädaolukorras kasutatavaid generaatoreid. Test sisaldab veel käitumist terrori- ja küberrünnakute ning elektrijaamadesse kukkunud lennuki korral.

Usume, et konsulteerimine testi kriteeriumite üle lõpeb ja vastav otsus langetatakse tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma kohtumisel mai keskel. Loodame, et aasta lõpuks on toimunud ulatuslik testimine, et tagada Euroopa Liidu 143 tuumaelektrijaamas võimalikult kõrgetasemeline ohutus. Oleme vestelnud Vene Föderatsiooni ja Ukraina valitsustega. Lähipäevil võtame ühendust Šveitsi ja Armeeniaga ning lisaks selliste riikidega nagu Türgi ja Valgevene, kes kavatsevad ehitada tuumaelektrijaamu. Meie eesmärk kõige selle puhul on tagada võimalikult rangete ohutusstandardite ja ohutuse kontrollimisega seotud testikriteeriumite kohaldamine riikides, mis on Euroopa Liidu vahetud naabrid.

Me teame, et energiaallikate jaotus ning seetõttu ka energiatehnoloogia, tuumaelektrijaamad ja muud tehnoloogiad kuuluvad liikmesriikide vastutusalasse. Viimastel päevadel on selgeks saanud, et liikmesriigid tahavad need volitused säilitada. Teisisõnu ei tundu praeguste lepingute ja õigusaktide põhjal realistlik teha tuumaenergia alaseid otsuseid Euroopa tasandil. Ent ohutustest, milles kõik peavad osalema, on minu meelest kõikide liikmesriikide ühisnimetaja, sest sellega kehtestatakse olenemata tuumaenergia olemasolust või selle puudumisest ranged standardid kõigile riikidele. Prantsusmaal umbes 76% elektrist tuumaenergia, samas kui Austrias on see näitaja 0%. Neliteist liikmesriiki kasutavad tuumaenergiat ja kolmteist ei tee seda. Saksamaa uurib praegu võimalust lühendada oma elektrijaamade kasutusiga. Poola vaeb oma esimese tuumaelektrijaama ehitamise üle ja Itaalia kaalub investeerimist täiendavatesse elektrijaamadesse.

Ohutuse kontrollimise kõrval peame väga tähtsaks seda, et tuumaohutuse direktiiv võetaks käesoleva aasta juuliks üle liikmesriikide õigusesse. Meil oli kavas hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu võetud ning liikmesriikide õigusesse ülekantavat tuumaohutuse direktiivi 2014. aastal. Tahame sellega nüüd algust teha. Kavatseme anda teile aasta lõpuks teada meie täiendavatest ideedest direktiivi tugevdamise kohta, sest praegu käsitletakse selles muude valdkondade kõrval eeskätt formaalset pädevust ja loodavaid asutusi.

Tahaksin mainida ka komisjoni esitatud ettepanekuid tuumajäätmete kohta, mida arutatakse praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Ka nendest on abi ühismeetme puhul, mille eesmärk on tagada võimalikult kõrge ohutuse tase. Me teame, et ohutuse kontrollimise tulemusel koostavad liikmesriigid oma järeldused. Ent loodan, et tegelikkusel on selles küsimuses oma mõju. Loodetavasti osalevad liikmesriigid ohutuse hindamises, standardites ja ekspertide pakutud vajalikes meetmetes ning kasutavad neid oma riikides ja tuumaelektrijaamades. Ütleme teile mai keskel, millal me saame tutvustada teile vastupidavustesti ja selle kriteeriumite mustandit.

 
  
MPphoto
 

  Corien Wortmann-Kool, fraktsiooni PPE nimel.(NL) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada oma fraktsiooni nimel volinik Oettingeri selle eest, et ta alustas tööd tuumaohutuse küsimusega kohe pärast Jaapani katastroofi. See töö on meie kodanike ohutust silmas pidades väga tähtis, sest Jaapanis toimunud tuumakatastroof näitas, et peame oma tuumaohutuse alased eeskirjad läbi vaatama.

See on oluline ülesanne nii teile kui ka nõukogule, sest oleme Euroopas tuumaohutuse puhul vastastikku sõltuvad. Vastupidavustesti peavad läbi tegema kõik ELi tuumarajatised ja, nagu te ütlesite, peavad selle kriteeriumid olema ühtsed. Vajame vastupidavustesti kohta objektiivset ja läbipaistvat aruannet ehk siis avalikku aruannet, mille lähtepunktiks peab olema võimalikult kõrgetasemeline ohutus.

Austatud nõukogu eesistuja, loodetavasti näete te koos liikmesriikidega selle ühtlustatud käsitlusviisi nimel tõsist vaeva, et me saaksime lootma jääda rangeimate ohutusstandardite kehtestamisele. Kui mõni tuumarajatis ei peaks testi läbima, peate teie ja nõukogu tagama, et asjaomane liikmesriik kohustub võtma viivitamata meetmeid. Sellised meetmed võivad sisaldada isegi asjaomase tuumaelektrijaama ajutist või lausa alalist sulgemist. Seoses sellega on tähtis hõlmata ka piirialadel paiknevad tuumaelektrijaamad, sest neil võib olla meie kodanikele teinekord isegi suurem mõju kui tuumaelektrijaamadel, mis asuvad täielikult Euroopas. Palun pöörake sellele suurt tähelepanu.

Peame korralikult uurima kavandatavaid meetmeid ja riske. Tuumaenergia on energiaallikas, millest me ei saa nii lihtsalt loobuda, sest see annab suure osa meie energiast ja aitab kaasa meie CO2-heite vähenemisele. Ometi peame mõtlema uuesti läbi oma tuleviku ja taastuvenergia teema ning arendama sihikindlalt edasi energiatõhusust.

 
  
MPphoto
 

  Marita Ulvskog, fraktsiooni S&D nimel.(SV) Lugupeetud juhataja! Tuumaenergia erineb teistest energiaallikatest. See võib tekitada riikidele, inimestele ja tulevastele põlvkondadele väga lühikese ajaga väga suurt kahju. Seetõttu on mul hea meel, et Euroopa Parlament pooldab nii tugevalt ja laialdaselt tuumaenergiat ja -ohutust puudutavate küsimuste arutamist. Loodetavasti viib see ka selgete, ulatuslike ja ühiste otsusteni.

Tuumaenergiat ei saa reguleerida ja kontrollida vaid liikmesriigi tasandil. Tuumaenergia ei tunne riigipiire, ta ei tunne ka Euroopa piiri. Arutelu ohutuse üle ja vastav töö peab hõlmama seepärast väga laia teemaderingi. Seda arvesse võttes on tähtis teha võimalikult ühtne otsus ja vaadata ükski kord mööda tõsiasjast, et meie arvamused lähevad tuumaenergia küsimuses pisut lahku. See on meie kõigi ühistes huvides nii lühemas kui ka pikemas plaanis, see puudutab meie ohutust.

Pikas perspektiivis viitab praegune olukord meie energiavarustuse jätkusuutmatusele. Meil ei ole piisavalt mitmekesist energiaallikate jaotust. Jutud investeeringutest taastuvenergiasse ja energia tõhususse peavad muutuma tegudeks. Me ei vaja midagi vähemat kui paradigmanihet oma energiapoliitikas, ent see ei ole teema, mida tuleks käsitleda selles resolutsioonis. See resolutsioon peaks olema uus algus meie energiasüsteemi suunamisele säästva energia poole ja loomulikult ettevalmistus strateegia jaoks, millega lõpetatakse muu hulgas järk-järgult tuumaenergia kasutamine – mõnel juhul lähitulevikus, teistel juhtudel veidi pikemas või keskpikas kuni pikas plaanis.

 
  
MPphoto
 

  Lena Ek, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Traagilised sündmused Jaapanis ei ole paljastanud mitte üksnes Jaapani reaktorite vead ja puudujäägid. Sündmused Fukushimas on toonud päevavalgele ka vajakajäämised tuumaelektrijaamade kaitsemeetmete rahvusvahelises süsteemis. Praegu muretsevad paljud eurooplased tuumaohutuse pärast siin Euroopas. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit hindaks põhjalikult ümber oma tuumaohutuse käsitluse.

Liberaalide ja demokraatide arvates on nõukogu esitatud vastupidavustestid liiga nõrgad. Me ei peaks testima üksnes tehnoloogiat ja geograafiat, vaid ka kogu ohutuskultuuri ja valmisolekut reageerida mitmetahulistele katastroofistsenaariumitele. Samuti on lausa ülitähtis see, et testid oleksid kohustuslikud ning põhineksid ühistel ja läbipaistvatel ühenduse kriteeriumitel.

Kõigile peaks olema ilmselge, et me ei saa lasta liikmesriikide valitsustel ja asutustel iseenda üle järelevalvet teostada. Vastupidavusteste peaksid korraldama hoopiski sõltumatud eksperdid ja see peaks toimuma täiesti läbipaistvalt. Kõik faktid tuleks komisjoni järelevalve all avalikustada.

(Aplaus)

Praegu on see olemasoleva tehnoloogia puhul ainus usaldusväärne lahendus. Ühtlasi peaks IAEA vaatama põhjalikult läbi Euroopa Liidu tuumaohutust käsitlevad õigusaktid. Meil peaksid olema Euroopa standardid ja ranged nõuded. Selle eest vastutab komisjon, kuid ka nõukogu peaks astuma sammu ja endale vastutuse võtma. Lõpetuseks on tähtis teha nüüd oma järeldused alternatiivse energia ja energiatõhususe vallas. On aeg seada endale siduvad eesmärgid.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Austatud Günter Oettinger, te juba teate, et ma ei usalda teie vastupidavustesti. Tahaksin teile lühidalt selgitada, miks see nii on. Minu arvates ei ole hea, et testi kriteeriumide määratlemise ja tulemuste hindamise eest vastutaksid liikmesriikide asutused ja järelevalveorganid. Seni on neil olnud ainuvastutus Euroopa Liidu tuumaelektrijaamade järelevalve ja kontrollimise eest.

Nende asutuste liikmed kuuluvad vanade semude vennaskonda, kes tunnistavad rõõmuga, et nende sõprade tuumaelektrijaamad olid ja on ohutud ning on seda ka tulevikus. Kas te tõesti arvate, et liikmeriikide reguleerivad asutused ühtäkki mõistavad, et nad on täitnud oma ülesandeid seni kehvasti ja olnud liiga sallivad? Härra Oettinger, mina seda ei usu. Te ei ole selgitanud mulle veel ka seda, kuidas te kavatsete tagada, et kogu see järelevalvesüsteem muutub korraga sõltumatuks.

Vastupidavustestide vabatahtlikkus tõestab veelgi, et me ei saa suhtuda neisse nii tõsiselt kui sooviksime. Ent teil on veel aega oma plaane muuta ja anda meile tagatis selle kohta, et sõltumatutele ekspertidele võimaldatakse juurdepääs tuumaelektrijaamadele. Te saate tagada, et kõike kontrollitakse ning et meile ei esitata vaid paberil aruandeid süsteemilt, mida ma olen kirjeldanud õigustatult kui vanade semude klubi, sest need inimesed on tundnud teineteist ja on olnud sõbrad aastakümneid ning on nõustunud alati kõige kõrgemate riskitasemetega.

Tahaksin teile selgitada, et meie Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonis ootame vastupidavustestide koostamist nii, et neist nähtuks, millised tuumaelektrijaamad ei ole tõepoolest enam vastuvõetavad ja tuleks esimesena jaotusvõrgust välja lülitada. Kui vastupidavustestid on mõeldud tõesti selleks, et tuua Euroopas kaasa kursimuutus, näeme neis alust tuumaenergia kaotamise kavale, millega alustataks praegu ja mis viidaks kõikide plaanide sujumise korral Euroopas lõpule umbes 2025. aastal.

Härra Oettinger, tahaksin paluda teilt üht. Viimastel päevadel olete andnud arvukalt intervjuusid ja selgitanud näiteks Saksamaal, et te teate, millised tuumaelektrijaamad seda vastupidavustesti kindlasti ei läbi. Palun avalikustage nende tuumaelektrijaamade nimed. Kui üks neist peaks olema näiteks Fessenheimi tuumaelektrijaam, mis Prantsusmaa järelevalveasutuse sõnul ei ole tulvavete või maavärina korral piisavalt kaitstud, tuleks ohtlike rajatiste nimed avalikustada. Sellega suureneks avalikkuse usaldus teie poliitika vastu.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Giles Chichester, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Lubage mul tänada nõukogu eesistujat ja volinikku nende avalduste eest. Need erinevad tänu oma tasakaalukale sisule vägagi mõnest teisest sõnavõtust. Esiteks ärgem unustagem, et viiekümneaastaste Jaapani reaktorite ja Euroopas valmimisel olevate uute mudelite vahel on suur vahe. Ärgem unustagem ka seda, et Jaapani ja Lääne-Euroopa seismilised riskid on väga erinevad. Enne kui hakkame astuma samme, et vaadata läbi oma praegune tegevus ja tulevikuplaanid, peame teadma eelkõige täiesti kindlalt, mis juhtus.

Nüüdisaegsed reaktorid on projekteeritud nii, et nad suudavad vastu panna ohtudele, mida ei suudetud kahekümne või viiekümne aasta eest ettegi kujutada. Mul on hea meel, et te minuga nõustute, proua Harms.

(Vahelehüüe Rebecca Harmsilt)

See oli mikrofoniväline ebaviisakus ja pealegi, proua Harms, raiskate te mu kõneaega.

On esitatud ettepanek moratooriumi kohta. Olen selle vastu, sest see oleks rutakas samm, milleks puuduvad teaduslikud tõendid. Enne kui hakkame astuma ükskõik milliseid samme, et muuta oma niigi muljetavaldavat Euroopa ohutuskultuuri, peame välja uurima, mis juhtus. Olen nõus, et tahame oma ohutuskultuuri tugevdada, ent ärgem tegutsegem kiirustades.

 
  
MPphoto
 

  Sabine Wils, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Austatud juhataja! Saksamaal toimusid hiljuti meeleavaldused, kus 250 000 inimest nõudsid viivitamatut loobumist tuumaenergiast ja sajaprotsendilist üleminekut taastuvenergiale. Võimalik on teha mõlemat.

Pärast Tšernobõli ja Fukushimat on selge, et tuumaenergia sisaldab alati jääkriski. Seepärast on kohustuslik, et tuumaohutusstandardid põhineksid kogu Euroopas parimatel võimalikel tehnoloogiatel. Vaatamata sellele, et 2009. aastal võeti vastu nõukogu direktiiv tuumarajatiste tuumaohutuse kohta, kehtivad liikmesriikides endiselt olemasolevad ohutusstandardid.

Seepärast peame vaatama selle direktiivi Euroopa Parlamendi osalusel kiiresti läbi vastavalt kaasotsustamismenetlusele, mis ei põhine EURATOMi asutamislepingul. Tahaksin näha võimalikult paljude parlamendifraktsioonide ühist üleskutset nõukogule ja komisjonile koostada ettepanek võtta vastu asjakohane direktiiv. Minu meelest vajame tuumaenergiast loobumise stsenaariumi, mis hõlmaks kogu Euroopat.

 
  
MPphoto
 

  Niki Tzavela, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud juhtaja! Olen seniöelduga nõus ja nõustun ka sellega, et peame mõtlema homme moratooriumile, nagu soovitas Giles Chichester.

Ometi soovin lisada järgmist. Oleme sisenemas uude ajastusse, uude maailma. Kõik 21. sajandil aset leidnud loodusõnnetused on olnud üüratud – hiiglaslikud põlengud, hiiglaslikud maavärinad ja hiiglaslikud üleujutused. Kuidas me saame kaitsta end nendest õnnetustest tuleneva tuumaohu eest ja seda ära hoida? On näha, et riskime nende katastroofide tõttu ka hiiglasliku ohvrite arvuga.

Me mõistame Euroopa Parlamendis hukka inimsusevastased kuriteod. Minu meelest on TEPCO kui operaatorfirma tegevus uut liiki inimsusevastane kuritegu – ei mingit läbipaistvust, ei mingeid ettevaatusabinõusid ja ei ühtki sammu probleemiga võitlevate töötajate heaks. Ärgitan teid kõiki mõtlema sellele uuele ühiskonnavastasele kuriteole, millega meil tuleb 21. sajandil rinda pista.

 
  
MPphoto
 

  Pilar del Castillo Vera (PPE).(ES) Austatud juhataja ja volinik, kallid kolleegid! Vajame energiat söömiseks, reisimiseks, õppimiseks, haiguste ravimiseks ja paljudeks muudeks asjadeks. See energia on tulnud alati erinevatest allikatest. Mõnel juhul on see pärit vanimatest allikatest – näiteks hüdroenergia, fossiilsetest kütustest saadav energia ja isegi tuumaenergia, teistel juhtudel pärineb see kõige tänapäevasematest allikatest – näiteks taastuvenergia. Peale selle töötatakse välja tehnoloogiaid, et suurendada ohutust või näiteks taastuvenergia puhul tõhusust.

On tehtud ka uuringuid, mille tulemusi ei ole veel kasutatud, näiteks süsinikdioksiidi säilitamise valdkonnas, või uuringuid, mis peaksid meid juhtima – ja kindlasti juhivadki –tuumasünteesienergia juurde. Head kolleegid, see kõik on vajalik, sest inimeste elu on olnud võimalik ja on arenenud tänu pidevatele edusammudele loodusvarade kasutamises ja seda võimaldanud teadustegevuses. Side, energia, meditsiin ja haridus – kõik need tuginevad meie loodusvarade järjest arukamal kasutamisel.

Hiljuti tekitas hiidlaine ja selle põhjustanud maavärin tõsist kahju Jaapani rahvale, tuues muu hulgas kaasa inimohvreid, teadmata kadunuid ja ainelist kahju ning kahjustades märkimisväärselt Fukushima tuumaelektrijaama. Seda kõike silmas pidades peame parandama ohutust.

Homme hääletab Euroopa Parlament ühisresolutsiooni üle, millega on nõusutnud suurem osa fraktsioonidest. Resolutsioonis väljendatakse seda, mis meid liidab, mitte seda, mis meid lahutab. Palun fraktsioonidel jääda truuks ettepaneku sisule ning mitte lasta oma fraktsiooni huvidel tõusta kõrgemale ühisest huvist või selle ettepaneku puhul saavutatud ühisest seisukohast. See on homme meie kohustus.

 
  
MPphoto
 

  Teresa Riera Madurell (S&D).(ES) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin avaldada sügavat kaastunnet tuumaõnnetuse ohvritele ja evakueeritud perekondadele.

Head kolleegid, järeldus, mille me peaksime sellest õnnetusest kindlasti tegema, on pakiline vajadus tugevdada oma turvameetmeid. Ent turvalisus hõlmab ka inimressursse. Peame tagama selle sektori töötajate võimalikult kõrgetasemelise koolitamise. Peame tagama optimaalsed töötingimused. Laitmatu raamistiku loomine koolitamise ja töötegemise jaoks on ülesanne, mille saavad täita Euroopa institutsioonid.

Tahaksin esile tuua ka kohustused, mille Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis on endale võtnud oma Euroopa energiakavas – nimelt oleme tõotanud toetada taastuvenergiat, infrastruktuure, energiatõhusust ja elektritransporti. Seoses sellega leian, et peaksime alustama taas arutelu söe teemal, sest see on ainus kohalik fossiilenergia allikas.

 
  
MPphoto
 

  Fiona Hall (ALDE). – Austatud juhataja! Tehnilisi standardeid käsitlevast vastupidavustestist ei piisa. Asi ei ole vaid maavärinates. Jaapanis oli probleemiks sündmuste kuhjumine – üleujutus, elektrijaamade välise elektrivarustuse ja side katkemine. Nägime, kuidas üks probleem viis teiseni ning et nüüd takistab radioaktiivsuse kõrge tase Fukushimas tõsiselt vajalike ohutustööde jätkumist.

Tuumaõnnetus ei ole lineaarne sündmus – tagajärjed tulevad järellainetusena nagu radioaktiivsuski, mille leke merre jätkub. Seetõttu on ülitähtis võtta kavandatavates vastupidavustestides arvesse katastroofide arvukaid, keerulisi ja geomeetrilisi tagajärgi.

Lugupeetud volinik, nagu te ütlesite, on liikmesriikidel õigus valida oma energiaallikate jaotus, ent teie vastutate tuumaohutuse eest. Kas te olete nõus, et liikmesriigid peaksid kehtestama uute tuumaelektrijaamade projekteerimisele ja kasutuselevõtmisele moratooriumi? Mida te soovitate selle tagamiseks, et valitsused ja investorid keskenduksid nüüd hoopiski energiatõhususele ja taastuvenergiale?

 
  
MPphoto
 

  Claude Turmes (Verts/ALE).(DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, lugupeetud kolleegid! Vapustavad sündmused Jaapanis on näidanud meile, et ainuke täiesti ohutu tuumaelektrijaam on see, mida pole kunagi ehitatud või mis on kinni pandud. Vaid sellised jaamad on täiesti ohutud. Pärast Jaapani sündmusi teame, et kõik muud väited ei ole tõesed. Seda teavad ka Euroopa kodanikud ja seepärast tahavad nad meilt saada selgelt vastust. Ainus vastus, mille me saame anda, on see, et meie tulevikukujutluse kohaselt tuleb luua Euroopa, mis põhineb täielikult taastuvenergial.

Saame hakata seda tulevikukujutlust järk-järgult ellu viima. Selleks tuleb kombineerida energiatõhusus kodudes, transpordis, tööstuses ja elektritoomises mitmesuguste taastuvate energiaallikatega ja maagaasi kui üleminekukütuse kasutamisega. Austatud volinik, te koostate praegu 2050. aasta energiategevuskava. Meie küsimus teile on järgmine: olete te valmis koos meiega sellise tulevikukujutluse nimel tööd tegema? Olete te veendunud, et 2050. aasta energiategevuskava tuleks võtta aluseks, et arutleda Euroopa energia teistsuguse tuleviku üle mitte üksnes ekspertidega, vaid ka Euroopa kodanikega?

 
  
MPphoto
 

  Konrad Szymański (ECR).(PL) Austatud juhataja! Nüüd, kus meil tuleb Jaapanis juhtunust õppust võtta ja oma kodutöö ära teha, peame olema selle juures väga ettevaatlikud. Peame väga hoolikalt keskenduma ja mõtlema. Tuumeaenergiast loobumisega või ebarealistlike nõuete kehtestamisega sellele meie energiasüsteemi osale ei kao ükski probleem. Meie piiri lähistele ehitatakse ikkagi uusi elektrijaamu, mis ei vasta meie ohutusstandarditele ja mille suhtes ei kohaldata meie reguleerivate asutuste järelevalvet. Kaliningradis ja Valgevenes on Lääne-Euroopa nõudluse rahuldamiseks selline areng juba toimumas. Tuumaenergia pagendamine liidust näitab, et me loome omale illusioone. Tulemus on aga taas see, et anname hoobi oma energiasüsteemi konkurentsivõimele ning sellega ka oma majandusele ja tööstusele. Meie ökoloogilised plaanid toovad juba kes teab mitmendat korda kasu meie konkurentidele, kes on pärit peamiselt Venemaalt. Kui me kavatseme praegu tõsta tuumaenergia standardeid, peab meil seetõttu olema tagatis, et sama jõulisi kriteeriume kohaldatakse ka elektri suhtes, mida toodavad liidu piiri taga asuvad reaktorid.

 
  
MPphoto
 

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). (CS) Austatud juhataja! Jaapanis toimunud katastroofist võib teha mitmesuguseid järeldusi. Esiteks peaks energiasektor olema riigi kontrolli all ning igal elektrijaamal peaks olema usaldusväärsed ja piisavalt kaugel asuvad reservseadmed. Operaatorfirma TEPCO on käitunud vastutustundetult. Teiseks peaksime toetama keskkonda igal võimalikul moel ja ütlema „ei” rohelistele paanikalevitajatele, kes on Euroopat kaua šantažeerinud. Kolmandaks vajame meeleolumuutust Euroopa Parlamendis ja komisjonis. Euroopa Parlamendis on valitsenud pikka aega tsiviliseerimata õhkkond. Samuti vajame komisjoni, kuhu kuuluvad sellised julged mehed ja naised, kes ei karda teha uusi otsuseid ega olla teerajajad. Me ei vaja vastutuse teiste kaela veeretajad, kes rullivad isegi Euroopa seisukohavõttude puhul ühe teatud putuka kombel enda ees oma väikeste isiklike huvide pallikest.

 
  
MPphoto
 

  Peter Liese (PPE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Toetan ühisresolutsiooni täielikult. Saadame liikmesriikide vastutavatel kohtadel olevatele isikutele ja Euroopa rahvale kaks konkreetset sõnumit. Vajame ühiseid eeskirju, mis kaitseksid meid tuumaõnnetuste eest kogu Euroopas. Tuumaohutusse kitsarinnalise suhtumise aeg on ammu ümber saanud. Saksamaa kaks vanemat elektrijaama, mis asuvad Strasbourgist 180 km kaugusel, on ajutiselt suletud ja jaotusvõrgust välja lülitatud. Siit umbes 100 km kaugusel Fessenheimis on reaktor, mis ei ole meie teada ohutum kui need kaks Jaapani sündmuste tagajärjel jaotusvõrgust välja lülitatud Saksamaa elektrijaama.

See näide viitab selgelt, et vajame väga kõrgetasemelisi ühiseid kriteeriume. Meil on paika pandud õiguslik alus. See, kui kaugele me olemasoleva õigusliku alusega läheme, jääb alati poliitiliseks küsimuseks. Peame minema tunduvalt kaugemale kui oleme seda teinud minevikus.

Teine sõnum on see, et vaatamata liikmesriikide otsustele (ja mõned liikmesriigid lülitavad elektrijaamad jaotusvõrgust välja kiiremini kui teised), ei tohiks me kasutadapuuduoleva energiahulga korvamiseks täiendavat gaasiimporti, näiteks Venemaalt. Lõigetes 21 ja 22 on näidatud ära suund, kuhu me tahame minna. Tahame rohkem taastuvenergiat ja rohkem energiatõhusust. Austatud volinik, enne sündmusi Fukushimas esitasite te energiatõhususe tegevuskava. See oli tähtis samm edasi. Nüüd on selle kava elluviimine veelgi kiireloomulisem küsimus.

Isiklikult olen ma sama meelt suurema osa parlamendiliikmetega, et vajame siduvaid eesmärke. Me ei taha enam kasutada fossiilkütuseid. Tahame töökohti kaubanduses ja tööstuses. Energiatõhusus on kulutõhus, seega peame saavutama selles valdkonnas kiiresti edu.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Trautmann (S&D).(FR) Lugupeetud juhataja, volinik, austatud kolleegid! Tuumaenergia on küll süsinikuvaba, ent see-eest üleminekuenergia, mis sõltub taastumatutest loodusvaradest. See energialiik võib olla ka ohtlik. Pärast Fukushimat on ilmselgelt esmatähtis uurida meie enda tuumaelektrijaamade ohutust. Kõnealused vastupidavustestid tuleb läbi viia võimalikult kooskõlastatult liidu tasandil ja võimaluse korral ka meie lähinaabruses ning nende korraldajateks peavad olema sõltumatud üksused, kes töötavad vastavalt rangeimatele standarditele ja suurima läbipaistvusega.

Järgmisena nõuab võitlus kliimamuutuse vastu sidusat ja sihikindlat poliitikat. Ehkki tuumaenergia tähendab, et paiskame vajaliku elektri tootmisel atmosfääri vähem süsinikdioksiidi, ei tohi me olla sellest sõltuvad. Sellistes tuumaenergiat tootvates riikides nagu Prantsusmaa on tuumaenergia osatähtsuse vähendamine eeltingimuseks ükskõik millisele kaugeleulatuvale otsusele. See tähendab, et peame kahekordistama oma jõupingutusi energia kokkuhoidmise vallas ja kasutama rohkem taastuvenergiat, mis võiksid keskmises ja pikas plaanis katta peaaegu kogu meie tarbimise. Räägime elektrijaamade ohutusest, ent peame rääkima ka varustuskindlusest kogu Euroopa Liidus, et ühelgi riigil ei tuleks sattuda majandusraskustesse.

Lõpetuseks olgu öeldud, et tõeline solidaarsus nõuab energiaühenduse loomist.

 
  
MPphoto
 

  Corinne Lepage (ALDE).(FR) Austatud juhataja! Mis puudutab ohutust, siis on mul loomulikult üksnes hea meel toetada kõiki kolleegide esitatud ettepanekuid, milles käsitletakse vastupidavustestide tegemise eest vastutavate üksuste nii vajalikku sõltumatust ja mõtet, et need eeskirjad tuleb kehtestada ühenduse tasandil.

Ent ärgem loogem endale illusioone – meil on vanu elektrijaamu, mille projekteerimisel ei võetud arvesse riskide koondumist, ning seega ei saa meil olla olemasolevate elektrijaamade puhul kunagi täielikku ohutust, olenemata sellest, kas me teeme neid vastupidavusteste või mitte. Peame seda endale täielikult teadvustama. Peale selle ei usu ma, et oleks palju ELi kodanikke, kes oleks nõus maksma kinni Euroopas toimuva tuumaõnnetuse tagajärgi. See on luksus, mida me ei saa endale lubada. Peame olema sellest täielikult teadlikud.

Seepärast peame korraldama tuumaenergia järkjärgulise kaotamise, ent võtma samas arvesse oma majanduslikke vajadusi, tööhõivega seotud vajadusi, oma tööstusvõimsust ja vajadust mitte suurendada kasvuhoonegaaside heidet. Usun, et me kõik teame seda.

Kuidas seda teha? Seda tuleks teha laiaulatusliku üleeuroopalise tuumaenergiast loobumise projekti abil. Claude ütles viisteist aastat. Minu meelest on see väga optimistlik, ilmselt kulub selleks veidi kauem aega. Tegemist on suure projektiga, mis võiks koondada eurooplased ning taastada usu endasse ja samuti institutsioonidesse. Lugupeetud juhataja, pärast Fukushimat on see liikmesriikide ametiasutustele ja järelevalveorganitele tõeline proovikivi. Me peame seda endale teadvustama.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE). (Catherine Trautmannile kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel esitatav sinise kaardi küsimus) (DE) Austatud juhataja, soovin, et Catherine Trautmann vastaks ühele minu küsimusele. Prantsusmaal on sõltumatute reguleerivate asutuste süsteem, mis toimib väga hästi. Kas te usute, et Prantsusmaa mudelit oleks võimalik kohaldada terves Euroopas, kui Euroopa reguleeriv asutus lähtuks Prantsusmaa süsteemist?

 
  
MPphoto
 

  Catherine Trautmann (S&D).(FR) Lugupeetud juhataja! Tänan kolleeg Rübigit selle küsimuse esitamise eest. Ka mina arvan, et Prantsusmaa reguleeriv asutus on sõltumatu – asutuse tähelepanekud räägivad enda eest. Võttes arvesse seda, mida ma ütlesin Euroopa energiaühenduse kohta, oleks loogiline, kui meil oleks Euroopa tasandil sõltumatu reguleeriv asutus, millele antaks järelevalve teostamiseks vajalikud vahendid, et tagada asutuse töö sõltumatus ja tõeline pädevus.

 
  
MPphoto
 

  Corinne Lepage (ALDE). (Catherine Trautmannile kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel esitatav sinise kaardi küsimus) (FR) Proua Trautmann, mis puudutab seda asutust, siis paberil on see tõepoolest sõltumatu. Arvestades selle koosseisu ja asjaolu, et selle liikmeskond ei ole mingilgi määral mitmekesine, võiksime esitada endile hulga küsimusi.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Trautmann (S&D).(FR) Austatud juhataja! Liikmesriigi tasandil on alati võimalik seada koosseis kahtluse alla ja ses suhtes ma nõustun Corinne Lepage’i tähelepanekuga. Usun, et näeme üsna pea aega, mil mitmekesisust on võimalik paremini tagada, ent igal juhul ei taha ma kahelda nende inimeste töös, kes on täitnud oma ülesandeid kohusetundlikult, nagu ennekõike härra Lacoste.

 
  
MPphoto
 

  Evžen Tošenovský (ECR). (CS) Austatud juhataja! Oleme jälginud hinge kinni hoides juba nädalaid, kuidas Jaapan peab uskumatut võitlust tohutu maavärina ja sellele järgnenud hiidlaine tagajärgedega. Ma imetlen viisi, kuidas jaapanlased on sellega toime tulnud – seda ei ole siin veel mainitud.

Inimesed õpivad igast katastroofist. Sellised sündmused on alati kaasa toonud tehnilisi täiendusi ja ohutusmeetmeid. Inimesed ei lõpeta pärast suuri lennuõnnetusi lendamist. Parandatakse usaldusväärsust ja ohutust. On tähtis koguda kokku kõik kogemused, mis on saadud Jaapani katastroofist seoses tuumaelektrijaamade käitamisega. Peame hindama seda äärmuslikku looduslikku vastupidavustesti korralikult ning ammutama tehnilisi ja ohutusmeetmeid silmas pidades võimalikult palju teadmisi. Tuumaelektrijaamad peavad olema valmis pidama vastu äärmuslikele loodusõnnetustele.

Peame tegema omad järeldused ka kriisikäitumise kohta, sest ka see kuulub elektrijaama käitamise ja ohutuse tagamise juurde. Poliitikutel tuleb hoiduda kiiretest ja lihtsatest otsustest. On kahtlemata mõistlik korrata tuumaelektrijaamade kontrollimist võimalikult tihti. Jaapani kogemus annab võimaluse hinnata ilma ebavajaliku poliitilise vastuseisuta vastutustundlikult olemasolevaid ohutusstandardeid.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Kõik teavad, et nii liikmesriikides kui ka siinsetes fraktsioonides on väga erinevaid arvamusi selle kohta, kas meil peaks või ei peaks olema tuumaenergia.

Tänane arutelu on näidanud, et arvamused lähevad lahku ka fraktsioonisiseselt. Ühelt poolt toimus Jaapanis katastroof, mis kujutab endast tohutut probleemi. Oleme alustanud sel teemal arutelu ning ma leian, et resolutsioon annab meile olulise võimaluse keskenduda täna ja homme ühele konkreetsele küsimusele – kas me saame muuta üheskoos rangemaks ohutusstandardid ja kas me suudame suurendada mis tahes suurema ELi tasandi koostöö puhul ELi volitusi.

Ehkki selles resolutsioonis on palju sellist, mis mulle ei meeldi, olen arvamusel, et kolleegid on teinud ära suurepärase töö, sest nad on koostanud teksti, milles keskendutakse tähelepanelikumalt ohutusele ja Euroopa koostööle. Seepärast tahaksin küsida, kas pole mitte viimane aeg kasutada tänase ja homse arutelu pakutavat võimalust ning jätta kõrvale tuumaenergiast loobumise või mitteloobumise küsimus või tuumaenergia innuka või mitteinnuka toetamise teema ning keskenduda hoopiski sellele resolutsioonile. Kui me oleksime kõik nõus loobuma esitatud muudatusettepanekute hääletusele panemisest homme – tahaksin, et piirduksime vaid nende esitamisega – ja keskenduksime sellele, et olla suure häälteenamusega või isegi ühehäälselt suurema ohutuse ja ELi suuremate volituste poolt, teeksime Euroopa Parlamendi maine tõstmiseks ja Jaapani sündmustest järelduste tegemiseks rohkem kui jätkates meile nii omase vaidlemisega. Vahest suudame selle paar nädalat edasi lükata. Soovin, et te mõtleksite selle üle, kas me peaksime seda äkki proovima.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Rebecca Harms (Verts/ALE).(DE) Lugupeetud juhataja! Härra Reul, te teate, et ma olen alati toetanud suuremat ohutust tuumatööstuses. Kaks aastat tagasi tuumaohutuse direktiivi vastuvõtmisel ei saatnud mind selles eriline edu. Suur enamus Euroopa Parlamendist oli kõrgeimate ohutusstandardite vastu. Seoses uue vastastikuse usaldamisega on meil veel üks suur probleem. Euroopa Parlamendil ei ole selles arutelus tegelikult mingit sõna sekka öelda. Kahtluse korral teevad tuumaohutuse ja vastupidavustestide kohta otsuse nõukogu ja Euratom. Parlament jääb sellest protsessist kõrvale. Me saame väljendada üldjuhul oma arvamust, ent kas sellest on mingit kasu või mitte, sõltub vaid kahest kõigevägevamast. Kui te ütlete nüüd, et võtame vana Euratomi asutamislepingu suhtes tulevikus meetmeid ning tagame konsulteerimise ja läbipaistvuse kõikides ohutusega seotud valdkondades, jõuame ehk parema teineteisemõistmiseni.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul (PPE).(DE) Austatud juhataja! Proua Harms, ma ei saanud teie küsimusest päris hästi aru, õieti ei olnudki see küsimus. Ent sellest pole hullu, sest olen püüdnud ja püüan edaspidigi mulle antud võimalust ära kasutada. Te teate, et meil on käesoleva teema puhul täiesti vastandlikud seisukohad.

Jättes volituste suurendamise küsimuse kõrvale – me edastaksime olulise sõnumi, kui jõuaksime suure häälteenamusega kokkuleppele ohutuse suurendamises. Resolutsioonis käsitletakse arvukaid valdkondi – tunduvalt rohkem kui nendes, mis me oleme juba vastu võtnud, ja tunduvalt rohkem kui ma olin valmis toetama. See on tõsi ja teil on kahtlemata õigus. Ent kui me suudame kokku leppida suuremas ohutuses ja suuremas ELi osaluses, anname liikmesriikidele edasi sõnumi. Kui me teeme seda homme pärast vaidlusi, mis on tingitud meie erinevatest seisukohtadest tuumaenergiast loobumise kohta, ei ole sellel tõenäoliselt erilist mõju. See on kõik mida ma palun, ei rohkem ega vähem.

 
  
MPphoto
 

  Giles Chichester (ECR) – Austatud juhataja! Olen sügavalt solvunud, et proua Harms minu sõnavõtu ajal vaid hõikus mikrofoniväliselt, aga härra Reulile lehvitas oma sinist kaarti. Palun võrdset kohtlemist.

 
  
MPphoto
 

  Michael Cramer (Verts/ALE) (Herbert Reulile kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel esitatav sinise kaardi küsimus) (DE) Lugupeetud juhataja! Härra Reul, tahaksin teilt küsida, kas teie isiklik seisukoht on üldse muutunud. Kampsun, mida ma täna kannan, on 30 aastat vana. Noil päevil avaldasime meelt tuumaenergia vastu. Niinimetatud eksperdid ütlesid meile, et õnnetuste tõenäosus oli kord kümne tuhande aasta kohta. Potsdami kliimamõjude uurimise instituudi direktor Hans Joachim Schnellhuber ütles hiljuti intervjuus ajalehele Die Zeit, et see on tõsi. Kui jagada kümme tuhat aastat maailma 400 tuumaelektrijaamaga, on tulemuseks 25 aastat. Seetõttu on oodata reaktoriõnnetust iga 25 aasta tagant. Kõigepealt Tšernobõl, siis Fukushima. Kus järgmisena?

Kas te olete oma seisukohta selles küsimuses muutnud? Olete te endiselt seda meelt, et tuumaelektrijaamad on ohutud, või jagate te minu arvamust, et Zwentendorf on maailma ainuke ohutu tuumaelektrijaam?

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul (PPE).(DE) Austatud juhataja! Minu arvamus on loomulikult muutunud, ent mitte põhimõtteliselt. On siis tõesti nii halb mitte muuta mõnes küsimuses oma vaateid? Ometi on minu arvamus muutunud üsna palju ja ma loodan, et te olete seda märganud. Olen selgitanud, et kavatsen hääletada resolutsiooni poolt, kui see säilitab oma praeguse kuju. See on suur muutus võrreldes minu varasemate vaadetega. Te võite pidada seda rahuldavaks või mitterahuldavaks. Mina jään öeldule kindlaks. Oleks hea, kui me saaksime võtta selle resolutsiooni vastu ühehäälselt.

 
  
MPphoto
 

  Jo Leinen (S&D).(DE) Austatud juhataja! Te kuulsite tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimehe sõnavõttu. Nüüd on aga minu kui keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esimehe kord ning erinevused ei saa olla enam suuremad. On ütlematagi selge, et vajame kõige kõrgemat ohutustaset kõikide tuumaelektrijaamade jaoks. Me kõik oleme selles asjas ühel meelel. Austatud volinik Oettinger, teie vastupidavustest on tähtis esimene samm, ent sellega ei minda pooltki nii kaugele kui peaks. Olen ka seda meelt, et peame mõtlema läbi oma käsitlusviisi ja leidma uue, mis on üksikasjalikum ja tunduvalt põhjapanevam. See on põhjus, miks me vajame ELis rangeimate ohutusstandardite kõrval ka stsenaariumi ohtlikust tehnoloogiast loobumise kohta, kuna selle tehnoloogia kasutamist ei ole võimalik tihedalt rahvastatud Euroopa maailmajaos õigustada.

Härra Reul, te peate koos teistega sellega lihtsalt kaasa minema. Teie Berliini kolleegid on teinud palju suuremaid edusamme kui teie siin Strasbourgis ja Brüsselis. Nemad on jõudnud tõenäoliselt pöördepunkti, samas kui teie olete ikka veel kinni oma vanades ideedes. Ma loodan, et me suudame sõnastada tuumaenergiast loobumise stsenaariumi ja strateegia. Lugupeetud volinik Oettinger, teie selle aasta juunis esitatav tegevuskava oleks suurepärane võimalus selle saavutamiseks. Pärast vastupidavusteste peate te esitama meile ka oma ettekujutuse, kuidas me saame lõpetada tuumatehnoloogia kasutamise.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Antonio Cancian (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud Enikő Győri, lugupeetud volinik ja kolleegid! Minu arvates peaksime avaldama kaastunnet kõigile Jaapanit tabanud katastroofi ohvritele. Olukord on tõeliselt murettekitav, ent ma leian, et poliitikute ülesanne ei ole teha paanilisi valikuid, vaid püüda jääda ratsionaalseks ja vaadata tegelikkusele silma nii hästi kui võimalik.

Seda arvesse võttes peaksime minu arvates lähtuma kahest olulisest asjaolust. Neist esimene on see, et meil on ühine taevas ja täna päevakorral olevate probleemidega ei ole midagi pistmist sellel, et maa on piiride abil tükkideks jagatud. Teiseks peame seadma alati sihiks säästva arengu, mis koosneb kolmest tahust: majanduslikust, keskkonna ja sotsiaalsest tahust. Kui me suudame neid võrdselt arvesse võtta, liigume minu meelest õiges suunas.

Olen arvamusel, et esitatud resolutsioon, mida ma igati toetan ja mis on leidnud laialdast poolehoidu teistegi seas, on väga õigeaegne. Saame võtta vastutuse seoses ohutusega ja anda sellega diagnoosi praegusele olukorrale ning samuti vaadata tulevikku. Kuidas me peaksime tulevikku vaatama? Selleks tuleb täita kriteeriume, mille järgimise kohustuse me endale võtsime, ning eelkõige liikuda tõhusust ja uuendamist käsitlevate otsuste poole, mille tegemisel tuleks alati arvesse võtta teaduskultuuri ja -uuendusi, sealhulgas neid, mis on seotud rahvusvahelise katsetermotuumareaktoriga.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Juhatajani jõudis teave, et Jo Leinenil on täna sünnipäev, niisiis palju õnne, härra Leinen.

 
  
MPphoto
 

  Edit Herczog (S&D).(HU) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Tuumaohutus on inimesekeskne. Elektrijaama projekteerimise, ehitamise, käitamise, järelevalve ja sulgemise ning asjakohaste seaduste koostamisega tegelevad alati inimesed. Seetõttu sõltub ohutus ennekõike inimeste teadmistest ja inimtegevuse võimalikult suurest ärakasutamisest. Teadmiste korrastamine ja praktiline rakendamine on väga tähtis nii elektrijaamade käitamisel kui ka tükk maad hiljem nende sulgemisel. Nõustun vastupidavustestide korraldamisega ja sellega, et saadud kogemused tuleks lisada tuumaohutuse direktiivi.

Olen nõus, et peaksime korraldama piiriüleseid kontrolle, kasvõi rahva rahustamiseks. Olen nõus, et peaksime tegema kõik osalemiseks rahvusvahelistes organisatsioonides, kus täienevad meie teadmised. Nõustun eelkõige sellega, et peaksime kasutama teadus-ja arendustegevuse saavutusi vabanemiseks viimase kuuekümne aasta tuumajäätmetest. Ent eelkõige olen nõus sellega, et ükskõik millise otsuse me energia vallas teeme, peame tagama 500 miljoni eurooplase elektriga varustamise. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 

  Gaston Franco (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja ja volinik, austatud kolleegid! Räägime täna tuumaenergia ohutuse parandamisest, mitte ei sea kahtluse alla tsiviilotstarbelise tuumaenergia kasutamist, mis moodustab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis olulise osa energiasõltuvusest ja kasvuhoonegaaside vastasest võitlusest.

ELi algatus teha kõikides meie elektrijaamades vastupidavustestid on esimene hädavajalik ja mõistlik samm, mis vastab Euroopa kodanike ootustele. Peame kasutama nende testide tegemisel ühist käsitlusviisi ja ühiseid kriteeriume, mille metoodika väljatöötamine tuleb usaldada tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmale. Arvestades piiriüleste riskidega, tuleks samu teste korraldada ka Euroopa Liidu naaberriikides.

Nende testide kõrval peaks Euroopa Liit tegema tööd selleks, et ühtlustada rahvusvahelisi standardeid võimalikult kõrgel tasemel – G20 ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri raames –, võttes aluseks Lääne-Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste ühenduse püstitatud eesmärgid seoses uute reaktoritega. Euroopa Liidu siseselt peaksime edendama ja tugevdama liikmesriikide tuumaohutusasutuste koostööd.

Euroopa Liit peab olema eeskujuks nii eeskirjade tugevdamisel kui ka solidaarsuse poole püüdlemisel. Et tulla toime sellist liiki katastroofiga, on minu arvates rohkem kui kunagi varem vaja ELi kodanikukaitse mehhanismi loomist.

 
  
MPphoto
 

  Kathleen Van Brempt (S&D).(NL) Lugupeetud juhataja! On tõsi, et tuumaenergia pooldajate ja vastaste puhul ei ole määravaks poliitilised eelistused. Ometi ei mõista ma seda, miks mõne inimese silmad pole selle teema suhtes ikka veel avanenud, isegi pärast Fukushimat. Juhtunud on mõeldamatu. Mitme teguri koosmõjul leidis aset katastroof, mis oleks väga hästi võinud toimuda ka meie maailmajaos. Sellist asja nagu nullrisk ei ole olemas. Meil tuleb astuda praegu kolm sammu.

Esiteks, nagu pakkus välja ka volinik, tuleks vastupidavustestid korraldada võimalikult avatult ja läbipaistvalt ning samas tuleks tagada, et testidega oleks hõlmatud võimalikult suur hulk elektrijaamu. Ent peame kandma hoolt ka selle eest, et tegutseksime vastavalt vastupidavustestide tulemustele. Kõik tuumajaamad, mis ei ole ohutud, tuleks kinni panna.

Teiseks peame korraldama järkjärgulise loobumise tuumaenergiast. Me ei saa lasta tuumaelektrijaamadel, mille ettenähtud kasutusiga on kolmkümmend aastat, tegutseda veel nelikümmend või isegi viiskümmend aastat pärast ehitamist.

Kolmandaks oleks absurdne, kui me langetaksime Euroopa Liidus valiku uute tuumajaamade kasuks. Ainus tulevikuvõimalus Euroopas on taastuvenergial. Meie Euroopa Parlamendis peaksime jõudma taastuvaid energiaallikaid pooldavale üksmeelele.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Sonik (PPE).(PL) Austatud juhataja! 26. aprillil möödub veerand sajandit Tšernobõli katastroofist, ajaloo rängimast tuumaõnnetusest. Kakskümmend viis aastat hiljem peame meeles kõiki selle tragöödia ohvreid, kannatanuid ja neid, kes tunnevad selle katastroofi mõju tänase päevani. See traagiline aastapäev on kahjuks langenud kokku sündmustega Jaapanis. Tšernobõli katastroofi meenutades tahaksin väljendada solidaarsust Jaapani rahvaga, kes võitlevad tagajärgedega, mille tõi endaga kaasa hiidlaine põhjustatud õnnetus Fukushima tuumaelektrijaamas.

Isegi praegu leidub saastet toiduainetes, mis on toodetud Ukraina piirkondades, mis puutusid kokku radioaktiivse tseesiumiga 137 – isotoobiga, mille poolestusaeg on kolmkümmend aastat. Greenpeace on korraldanud uuringu, mille kohaselt vähemalt kahes oblastis – Žitomõris ja Rivnes – tarbib kohalik elanikkond saastunud piima, seeni, puuvilju, mageveekalu ja köögivilju. Vastavalt ametlikele andmetele on kõrge kiirgustase aladel, mis asuvad elektrijaamast kuni 30 km kaugusel. Ent hinnanguliselt võib tegelik kahjustatud piirkond hõlmata mitmes Ukraina oblastis kokku 50 000 km2.

Euroopas on praegu 165 tegutsevat reaktorit, siia hulka ei ole arvestatud Venemaa omad. On tähtis teada, et need ei asu üksnes Euroopa Liidu territooriumil, vaid ka naaberriikides liidu piiri ääres. Venemaa ja Valgevene alustavad lähipäevil elektrijaamade ehitamist liidu piiri lähistele. Peame küsima, milline tagatis on meil seoses nende ohutusega? Me ei peaks ostma energiat väljaspool Euroopa Liitu asuvatest tuumaelektrijaamadest, kui need ei vasta Euroopa Liidu vastupidavustestis määratletud rangeimatele ohutusstandarditele.

(Juhataja segas kõnelejale vahele.)

Ma kordan: Venemaa ja Valgevene ehitavad praegu Euroopa Liidu piiri lähedale tuumaelektrijaamu. Seoses sellega ei peaks Euroopa Liidu liikmesriigid minu arvates ostma nendest elektrijaamadest tuumaenergiat, kui jaamad ei läbi Euroopa Liidus nõutavaid vastupidavusteste.

 
  
MPphoto
 

  Ioan Enciu (S&D).(RO) Lugupeetud juhataja! Esmalt soovin avaldada sügavat kaastunnet Jaapani rahvale. Minu meelest on tähtis pakkuda neile praegu igakülgset tuge.

Fukushima õnnetus on näidanud meile, et mõned olemasolevad tuumaelektrijaamad ei ole ohutud. Seetõttu peame pöörama suuremat tähelepanu tuumaohutusele. Minu arvates on ülioluline teha tuumaelektrijaamadele ohutusteste viivitamata.

Teiselt poolt peame siiski vältima ahvatlust teha emotsionaalseid ja põhjendamata otsuseid tuumaenergia säilitamise või sellest loobumise kohta. Energiaallikate jaotust käsitleva otsuse tegemine peab jääma liikmesriikide pädevusse, samas kui Euroopa Liidu roll peab olema tagada rangeimate ohutusstandardite kohaldamine. Ent iga ELi või liikmesriigi tasandil võetav meede, mis on seotud energiaallikate jaotuse ja tuumaenergia reguleerimisega, peab põhinema kõrgetasemelisel teaduslikul objektiivsusel.

 
  
MPphoto
 

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE).(LV) Austatud juhataja! Tuumaenergia abil toodetakse praegu ligikaudu kolmandik kogu Euroopas tarbitavast energiast. Kui me soovime selle võimsuse millegagi kiiresti asendada, on tegelikult vaid kaks võimalust: suurendada kas söe või maagaasi kasutamist. Mõlema juhul on omad takistused. Söe puhul on selleks CO2-heide. Maagaasi puhul mõistagi see, et suurem osa sellest imporditakse Venemaalt. Lähiajal saab seetõttu astuda vaid kaks sammu. Neist olulisemat – ohutusmeetmete suurendamist – on juba arutatud. Ent, head kolleegid, ohutusmeetmete suurendamisest Euroopas ei piisa, sest Euroopa naabrid – Venemaa ja Valgevene – liiguvad edasi, hoolimata meie tuumaohutuse üle peetavatest aruteludest. Nad ehitavad endale ise reaktorid, mistõttu peame tagama ELi rangete standardite kehtestamise mitte üksnes Euroopas, vaid ka kogu ülejäänud maailmas, eriti meie naaberriikides Venemaal ja Valgevenes. Teine asi, mida Euroopa peab tegema ja mida Euroopa suudab teha ka lühiajalises plaanis, on loomulikult tugevdada pidevalt oma meetmeid energia säästmise vallas ja panna veelgi suuremat rõhku taastuvatele energiaallikatele ehk kasutada rohkem selliseid allikaid nagu tuul, päike, vesi ja biomass. Just energia säästmine ning tuule, päikese, vee ja biomassi suurem kasutamine on mõistagi ka pikemas plaanis see, mis vähendab meie sõltuvust nii tuumaenergiast kui ka imporditavast energiast.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Uudised Fukushimast on üha murettekitavamad. Ohutuspiirid on kõvasti ületatud ja me ei tea, mis juhtub lähitulevikus. On jäänud vajaka selgest ja läbipaistvast teabest.

Olemasolevatele tuumajaamadele tuleks teha vastupidavustestid ja kui testide tulemused peaks tekitama muret, peab meil olema julgust nõuda jaamade kohest sulgemist. Peame kehtestama rangemad rahvusvahelised ohutusstandardid ja mitte mõtlema uute tuumaelektrijaamade ehitamise peale. Peame sillutama tee järkjärgulisele loobumisele sellest energialiigist, mis tekitab korvamatut kahju keskkonnale ja inimeste tervisele.

On oluline mõelda hoolikalt tulevase energiapoliitika väljatöötamisele. Peame arendama kiiresti välja poliitika, mille eesmärgiks on energia säästmine ja tõhusus ning suuremad investeeringud uute tehnoloogiate ja taastuvate energiaallikatega seotud teadustegevusse. Lõpetuseks peaksime alustama arutelu kodanike ja kohalike omavalitsustega.

 
  
MPphoto
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE).(SL) Lugupeetud juhataja! Olen nõus parlamendiliikmetega, kes ütlesid, et peaksime tagama tuumaohutuse ELi tasandil. Ometi, austatud kolleegid, peame sellega seoses tunnistama, et „ohutuskultuur” on väga avar mõiste, mille puhul võetakse arvesse mõlemat... see tähendab nii ohutut tuumatehnoloogiat kui ka piisavate rahaliste vahendite, inimressursside, piisavate ohutusstandardite ning tugevate ja sõltumatute järelevalveasutuste tagamist. Minu arvates peaks ka kõik see olema osa nendest ELi ohutusstandarditest. Asi ei ole usalduse puudumises olemasolevate institutsioonide vastu, vaid selles, et tagada ka tulevikus institutsioonilisel tasandil võimalikult suur ohutus.

Lugupeetud volinik, olete öelnud, et liikmesriigid ei ole sellest huvitatud, ent millised liikmesriigid? Kui me küsisime oma kodanike käest (ja selliseid avaliku arvamuse uuringuid on juba korraldatud), selgus, et nemad näeksid hea meelega osade volituste üleandmist Euroopa Liidule.

Pean selgelt välja ütlema, et mina olen selle vastu, et sulgeda tuumaelektrijaamu poliitilistel põhjustel. Jaapanis on mitu tuumaelektrijaama ja vaid ühte neist tabas see ränk tuumaõnnetus. Enne meetmete võtmist peavad meil olema argumendid ja ekspertide järeldused. Kui me tahame põhjalikult välja selgitada kõik tuumaõnnetuse põhjused ja tekitatud kahju, vajame Fukushimas toimunu kohta ekspertide koostatud analüüsi.

Lõpetuseks lubage mul vaid öelda, et oleme jõudnud juba üsna lähedale radioaktiivseid jäätmeid käsitleva direktiivi vastuvõtmisele, millega saaksime näidata, et meil on tõsi taga.

(Sõnavõtja nõustus vastama kolmele sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Kuuldes kolleegi sõnu, et meil ei ole piisavalt põhjust uskuda tuumaenergia ohtlikkusse, küsiksin, kas tuhanded inimohvrid ei ole asi, mis annab pikaks ajaks mõtlemisainet. Jaapanis on tuhandeid hukkunuid, tahaksin teada, kas sellest tõesti ei piisa.

 
  
MPphoto
 

  Judith A. Merkies (S&D). – Austatud juhataja! Soovin küsida oma kolleegilt, kui mitu tuumaelektrijaama peab veel kokku kukkuma, enne kui ta ütleb, et piisab. Ta ütleb, et Jaapanis sai tabamuse vaid üks tuumajaam. Tegelikult said pihta siiski kuus tuumajaama, mitte üks. Kui mitmest tema jaoks piisaks, et ta muudaks oma arvamust?

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (S&D).(DE) Lugupeetud juhataja! Proua Jordan Cizelj, teie kodumaal on Krško elektrijaam, millesse suhtutakse üsna kriitiliselt muu hulgas seetõttu, et see asub maavärinatest ohustatud piirkonnas.

Olete te valmis vähemalt kandma hoolt selle eest, et see on üks esimestest tuumaelektrijaamadest, mida uuritakse rangete ja loodetavasti objektiivsete vastupidavustestide abil, millega me saaksime tagada, et see elektrijaam ei kujuta hoolimata asumisest maavärinatest ohustatud piirkonnas endast kodanikele mingit otsest ohtu ning et seni, kuni seda elektrijaama edasi kasutatakse, on võimalik seda täiustada.

 
  
MPphoto
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE).(SL) Lugupeetud juhataja! On tõsi, et Jaapanis on tuhandeid ohvreid. Tunnen neile isiklikult sügavalt kaasa ja leian, et Euroopa Liit peaks pakkuma igakülgset abi. Ometi olen selle vastu, et kasutada neid ohvreid ära mingis ideoloogilises tuumaenergia kasutamise vastases võitluses. Seetõttu ütlesin, et peame analüüsima selle tuumaõnnetuse põhjuseid ja tegema kindlaks, kas nende esinemine Euroopas on üldse võimalik ja kuidas neid vältida. Ühtlasi palun mitte segi ajada loodusõnnetuse ehk maavärina ja hiidlaine ohvreid tuumaõnnetuse võimalike ohvritega. See on minu vastus esimesele küsimusele.

Mis puudutab teist küsimust, et kui palju tuumaõnnetusi ... Tohin ma jätkata? Kui palju õnnetusi on vaja, et ma oma meelt muudaksin? Mainisin üht tuumajaama, kus on mitu reaktorit, niisiis üks jaam mitme reaktoriga. Me teame, et Jaapanis on palju tuumajaamu. Ma leian, et igasse jaama ... või igasse õnnetusse tuleks suhtuda väga tõsiselt. Me ei peaks mõtlema õnnetuste arvu peale, sest arvesse tuleb võtta igat õnnetust ning mitte üksnes õnnetust, vaid ka kõiki muid vahejuhtumeid, mis ei anna päris õnnetuse mõõtu välja. Peame igast sellisest vahejuhtumist midagi õppima. Kõnealune näide näitab meile muidugi seda, et me ei peaks tegema ühest ainsast õnnetusest järelduse tuumatehnoloogia vastuvõetamatuse kohta.

Mul on vastamata veel üks küsimus. Küsimusi oli kokku kolm. Krško tuumaelektrijaam. Tohin ma jätkata? Selle jaama ohutust on kontrollitud ja samal ajal tegi Austria, kes oli selles küsimuses väga aktiivne, täiendavaid seismilisi ohutusteste. Selle tulemusel tehti täiendavaid muudatusi – sellest on saanud nüüd õigupoolest juurdunud tava. Usun kindlalt, et kõik Sloveenia inimesed on nõus kõnealuste vastupidavustestide viivitamatu korraldamisega Krškos. Kuna me oleme väike tuumariik, oleme harjunud, et meie riigi tuumaelektrijaamades tehakse rohkem rahvusvahelisi teste kui suuremate riikide jaamades.

 
  
MPphoto
 

  Richard Seeber (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Olen pärit Austriast ja mure Krško pärast puudutab meid kõiki. Loodetavasti järgnevad Romana Jordan Cizelji kinnitustele teod. Tahaksin väljendada muret seoses olukorraga Jaapanis ja avaldada kaastunnet tohutuid kannatusi talunud Jaapani rahvale, kes lepivad sündmustega stoilise rahuga.

Ent peaksime tegema sellest katastroofist mõned kasulikud järeldused. Ainus positiivne tahk on see, et peame hindama ümber oma seisukoha ja hakkama võtma sellest katastroofist Euroopas õppust. Üks lähiaja ülesanne on parandada märkimisväärselt ELi reaktorite ohutusstandardeid. Teine ülesanne on luua ELi kodanikukaitse mehhanism. Euroopa peab lubama oma ohutus- ja päästemeeskondadel teha liikmesriikide piire ületavat koostööd.

Pikas plaanis tuleb koostada ühine tuumaenergiast loobumise stsenaarium, sest sündmused on selgelt näidanud, et tuumatehnoloogia on oma praegusel kujul liiga ohtlik ja see olukord tõenäoliselt tulevikus ei muutu. Tagajärjed on liiga kauakestvad.

Näete minu tähelepanekutest, et vaadete eraldusjoon jookseb risti läbi kõikide fraktsioonide, sealhulgas läbi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni. Ent üldiselt peaksime minu arvates arvestama sellega, et neid kuulsaid ohutusstandardeid, mida kõik meile lubavad, ei ole lihtsalt võimalik tagada. Seetõttu peavad vastupidavustestid hõlmama hulgaliselt erinevaid riske. Kui me uurime vaid üksikuid riske, ei saa me endale kunagi realistlikku stsenaariumi. Antud kontekstis tähendab realistlik seda, et näiteks hiidlainet, mille tõenäosus on Euroopas küll pea olematu, on väga keeruline prognoosida, samas on meil siin aga maavärinatest ohustatud piirkondi.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE).(RO) Lugupeetud juhataja! Tahaksin kõigepealt väljendada oma imetlust Jaapani rahva suhtumise üle sellesse erakordsesse olukorda, mida nad läbi elavad, ja avaldada neile selle eest austust. See olukord on põhjustanud tuliseid arutelusid tuumaenergia tuleviku üle – kas jätkata selle kasutamist või loobuda sellest. Minu meelest peame leidma tasakaaluka käsitlusviisi ja võtma arvesse kõiki tahke: majanduslikke kriteeriume, avalikku ohutust ja kliimamuutust.

Olen arvamusel, et tulevase energiapoliitika aluseks peab olema tasakaalu leidmine taastuvenergia, tavapäraste energiaallikatega seotud uute tehnoloogiate ja ohututes tingimustes toodetava tuumaenergia vahel. Tuleb teha investeeringuid taastuvenergia tõhusat tootmist käsitlevatesse teadusuuringutesse. Peame tegema investeeringuid, et muuta turvaliseks tavapäraste toorainete uued allikad ja Euroopa uued tarnekanalid ehk niinimetatud lõunakoridor. Samas on vaja uuendustegevust ja teadusuuringuid uute tehnoloogiate vallas, et kaotada tavapärase energiatootmisega kaasnev saaste.

Tuumaohutuse direktiiv tuleb nõudmiste karmistamiseks läbi vaadata. Komisjoni kavandatavad vastupidavustestid on vajalikud. Kriteeriumite sätestamisel tuleb arvesse võtta kõiki tahke – vanust, tehnoloogiaid ja looduslikke riskitegureid. Testid tuleb teha komisjoni osalusel. Testide tulemusi tuleb kasutada direktiivi läbivaatamisel. Testide tagajärjed peavad olema väga selged. Need elektrijaamad, mis testi läbivad, võivad tegutsemist jätkata, need, mis testi ei läbi, peavad oma tegevuse lõpetama. Soovin juhtida tähelepanu vajadusele luua ELi poliitika tuumajäätmete käitlemise ja ladustamise ning samuti elektrijaamade sulgemise kohta.

Viimase, ent mitte ebaolulise punktina tahaksin öelda, et üldsus peab säilitama usu tuumaenergiasse ja saama vastavat teavet.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Tahaksin teha lühikese märkuse kolmandate riikide tuumajaamade kohta, mis asuvad Euroopa Liidu piirile väga lähedal. Täna on juba mainitud kahte konkreetset juhtumit, kahte samaaegselt käivitatud tuumaprojekti. Üks neist on Vene Föderatsioonis Kaliningradi oblastis, mida ümbritsevad Leedu, Poola ja Balti meri, ning teine on Valgevenes, kus kavandatakse tuumaelektrijaama ehitamist vaid 20 km kaugusele Leedu piirist.

15. märtsil, ajal, mil kogu maailm jälgis traagilisi sündmusi Fukushimas, allkirjastasid Valgevene valitsus ja Venemaa riiklik energiaettevõte Rosatom lepingu, mille alusel Rosatom kohustub lõpetama Valgevene tuumajaama ehitustööd 2018. aastaks. Peale selle eraldab Venemaa Valgevenele selle projekti rahastamiseks kuus miljardit dollarit. Valgevene ametivõimud ei ole hoolinud vajadusest teavitada kavandatavast projektist nõuetekohaselt oma naabreid ja praegusel kujul rikutakse selle projektiga selgelt Espoo keskkonnamõju hindamise konventsooni.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D).(RO) Austatud juhataja! Mul on hea meel komisjoni otsuse üle viia Euroopa Liidu tuumareaktorite jaoks sisse vastupidavustestid. Ärgitame võtma sel kontrollimisel aluseks ühised üksikasjalikud hindamiskriteeriumid, et tugevdada veelgi Euroopa Liidus tuumaohutust.

Liidus on praegu 143 tuumareaktorit, tuumaenergia moodustab energiaallikatest 30%. Liikmesriigid vastutavad oma energiaallikate jaotuse eest ise, ent tuumaohutuse eest vastutame me kõik. Seetõttu on oluline, et meil oleks reolutsioon tuumaohutuse kohta Euroopa Liidus. Tahaksin rõhutada, et tuumaohutusse tehtavad investeeringud peavad olema tagatud iga tuumareaktori puhul kuni selle kavandatud tegutsemisaja lõpuni.

Vastupidavustestid toovad tulevaste tuumareaktorite jaoks kaasa rangemad standardid ja sellest tulenevalt tõuseb tuumaenergia hind. Seepärast peab liit tegema eelkõige ehitiste ja transpordi puhul märkimisväärseid investeeringuid energiatõhususe meetmetesse ning taastuvenergia toomisesse ja kasutamisesse.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! On hea, et Euroopa Liit tahab teha oma liikmesriikides ja naaberriikides vastupidavusteste. Ainus viga on selles, et need testid ei ole kohustuslikud. EL palub nüüd häbelikult nende testide korraldamist. Teine puudus seisneb selles, et EL ei ole koostanud ühiseid standardeid. Need peaksid kindlasti olemas olema. Kolmandaks peaks nende testide tegijaks olema sõltumatu asutus. Ma lihtsalt ei usu, et liikmesriikide asutused ütlevad, et nende riigis on esinenud talitushäireid või et nad ise on jätnud oma rajatised nõuetekohaselt kontrollimata. Kui need oleksid tõelised testid, peaks nende jaoks olema standardid, neid tuleks teha avalikult ja nende korraldajad peaksid olema sõltumatud.

 
  
MPphoto
 

  Michèle Rivasi (Verts/ALE).(FR) Lugupeetud juhataja! Tahaksin kolleegidele siiski meelde tuletada, et Fukushima õnnetus ei ole veel läbi ja sulatuum on endiselt plahvatusohtlik.

Mul on küsimus volinik Oettingerile. See puudutab kõnealuste vastupidavustestide rakendamist. Nagu kolleeg äsja küsis, kuidas on tagatud see, et kõik tuumaelektrijaamu kasutavad liikmesriigid võtavad arvesse kõiki neid kriteeriumeid, mida te tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile olete maininud? Kuidas te sunnite liikmesriiki lubama sõltumatutel ekspertidel kontrollida elektrijaamu, kui liikmesriik sellest keeldub? Küsin seda sellepärast, et kui liikmesriigid teostavad ise enda üle järelevalvet, siis ei mõista ma, kuidas toimuks vastupidavustestide kohaldamine. Liikmesriikide elektrijaamade kontrollimiseks on ilmtingimata vaja sõltumatut asutust.

Pealegi, kuidas tagame selle, et naaberriigid – nimetasite Armeeniat Metsamori tuumajaamaga ning teisi riike nagu Valgevene – lepivad sellise järelevalvega? Lugupeetud volinik, Euroopa Parlament peab teid toetama, ent kuidas me seda teeme?

Ja lõpetuseks – meie tõeline ülesanne on loobuda järk-järgult tuumaenergia kasutamisest. Selle saavutamiseks tuleb esitada parlamendile vastavad stsenaariumid. Vaid nii saame tagada, et rohkem ei toimu ühtki õnnetust.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Lugupeetud juhataja! Erakordse loodusõnnetuse põhjustatud ulatuslikud kahjustused Fukushima tuumaelektrijaamas on näidanud, et sellistes rajatistes on väga tähtis tagada ohutus. Seetõttu on Euroopa Komisjoni otsus korraldada kõikides meie territooriumil asuvates tuumajaamades viivitamata ohutusaudit õige ja asjakohane.

Euroopa kodanikel on õigus ohutusele. Sõltumatu professionaalse tuumarajatiste auditiga on võimalik muuta meid valvsaks kõikvõimalike puudujääkide ja ohtude suhtes, mida saaks hoolika tegutsemise korral vältida. Ma ei kahtlegi, et meie tuumarajatiste ohutusauditi järelduste põhjal tehakse tõsiseid otsuseid, millega kohustatakse elektrijaamade käitajaid kõrvaldama oma rajatise puhul viivitamata mis tahes puudujäägid ega lubata neil hoida kõrvale ohutuskriteeriumitest, mille täitmine peab olema tuumajaama käitamise eeltingimuseks.

Lugupeetud volinik, olen veendunud, et Euroopa üldsus ootab meilt praegu avalikku ja ausat dialoogi ELi energiapoliitika tuleviku teemal, mis hõlmaks ka kõigi Euroopa elektrijaamade jaoks uute ohutuspiiride määratlemist.

 
  
MPphoto
 

  Angelika Werthmann (NI).(DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Jaapani tuumaõnnetus on näidanud meile üht. Loodus on tugevam ja võimsam kui inimene. Seepärast on ülim aeg lülitada lõpuks jaotusvõrgust välja vanad tuumaelektrijaamad ja maavärinatest ohustatud tuumajaamad ning lõpetada pikemas plaanis tuumaenergia kasutamine. Austatud volinik, meil on vaja vastupidavusteste! Me ei taha teist Tšernobõli. Vajame piiranguid Jaapanist pärit toiduainetele. Mul on komisjonile üks küsimus. Kas te tõesti tahate eurooplasi kiiritada?

Peaksite võtma selle rakendusmääruse viivitamata tagasi – kõige parem, kui teeksite seda kohe täna. Peame uurima ja kasutama alternatiivseid energiaallikaid. Need on ju meil olemas. Need on ohutud, keskkonnasäästlikud ja inimestele vähem kahjulikud. Ja veel – nende abil on võimalik luua uusi töökohti.

Meil oli Austrias Zwentendorfi tuumaelektrijaam, mida ei ühendatud kunagi jaotusvõrku. Nüüd toodetakse selles jaamas päikeseenergiat.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! See arutelu peaks olema tuumaohutusest. Ent oleme läinud kaugemale ja räägime nüüd energiaallikate jaotusest. Teen ettepaneku arutleda selle üle siis, kui komisjon esitab oma energiategevuskava.

Mis puudutab ohutust, siis küsiksin volinikult, kas on ikka sobiv kasutada sõna „vastupidavustest”, sest näiteks panganduse puhul osutus selle sõna valik kahtlemata ebaõnnestunuks. Panen ette kasutada väljendeid „ohutushindamine” või „riskihindamine”. Millised on selle riskihindamise järelmeetmed? Kas te tagate testide korraldamise kõikides tuumajaamades, sealhulgas jäätmete käitlemise ja ümbertöötlemise tehastes? Olen eriti mures Iirimaa piiri lähedal asuva Sellafieldi pärast.

Peame tegelema tuumajaamade ohutusega kohe praegu. Nagu ütlesid mõned kolleegid, oleme kahjuks kõik – ka need, kelle territooriumil tuumajaamu ei ole – tuumenergiast väga sõltuvad, seega on ohutus ülioluline. Liikugem energiaallikate jaotuse käsitlemisel järgmisesse etappi. Vaadakem tõele näkku: ka taastuvenergia ei ole lihtne lahendus.

 
  
MPphoto
 

  Kriton Arsenis (S&D).(EL) Austatud juhataja! Meil kulus Tšernobõli unustamiseks kakskümmend viis aastat ja kardetavasti jääb Jaapani katastroofist väheks, et seda meile meelde tuletada.

Oleme mõistnud järjekindlalt hukka Jaapanit, justkui tahaksime öelda, et ohtlik pole mitte tuumaenergia, vaid Jaapan. Oleme hakanud tegema oma tuumaelektrijaamadele ohutusteste ja väidame taas, et on olemas selline asi nagu ohutu tuumatehnoloogia. Peame sulgema viivitamata tuumaelektrijaamad, mis on vanemad kui kolmkümmend aastat, ja lõpetama eos mõtted uute elektrijaamade ehitamisest. Vajame kohe niinimetatud tuumamaksu, mis võimaldab meil kajastada kõiki tuumaenergiaga seotud keskkonnakulusid. Peame uurima, kuidas parandada fotogalvaanilise energia tõhusust, ja tegema tõeliseid investeeringuid kõikide taastuvate energiaallikate tõhususe suurendamisse.

Lugupeetud volinik, seadusandlike algatuste ning meie tegevuse või tegevusetuse tagajärgede eest vastutate teie.

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Kõigepealt tahaksin peatuda meie pikaajalisel energiapoliitikal. Soovin kutsuda teid osalema kohe algusest peale energiategevuskava koostamisel. Sellepärast teen ettepaneku kohtuda fraktsioonidega alates maikuust, et arutada ELi energiasektori eri stsenaariumeid saabuvateks aastakümneteks.

Üks stsenaarium ehk teisisõnu üks võimalus koos kõigi sellega kaasnevate tagajärgedega hõlmab kindlasti eesmärki anda elektri tootmisel taastuvatele energiaallikatele võimalikult suur osakaal, isegi sajaprotsendiline osakaal. See mõjutab energiavõrke, salvestamisrajatisi, teadusuuringuid, tõhusust ja mitmeid teisi tegureid.

Ent samas paluksin kõigil arvesse võtta õiguslikku alust. Lissaboni leping on vaid 18 kuud vana ja teie puutusite selle koostamisega lähemalt kokku kui mina. Selle lepinguga antakse Euroopa Liidule energiavaldkonnas ulatuslikud seadusandlikud volitused ja nähakse täiesti teadlikult ette vaid üks kaugeleulatuv erand – energiatehnoloogia ja energiaallikate jaotuse küsimus jäi liikmesriikide parlamentide pädevusse.

Me võime vaielda selle üle, kas see samm oli õige, ent selge on see, et järeldused, mis tuleb teha energiategevuskava jaoks Jaapani sündmustest, peavad põhinema Lissaboni lepingul ja praegust olukorda arvesse võttes on artikli 194 läbivaatamise tõenäosus lähitulevikus minu arvates väga väike. Mulle meeldiks, kui see läbi vaadataks. Leian, et ELi tasandil on energiaallikate jaotuse vallas piisavalt teadmisi. Ent lähiaastail kuulub energiatehnoloogia ja elektri tootmine siiski liikmesriikide vastutusalasse.

Ometi on kehtestatud üks piirang, milles me koos liikmesriikidega kokku leppisime. Eesmärk toota 20% energiast taastuvatest energiaallikatest jätab liikmesriikidele ülejäänud 80%. Et me peame saavutama selle 20%lise eesmärgi liikmesriikide toetusel ja osalusel üheksa aasta jooksul ning peame koostama olukorra hindamiseks pidevalt eduaruandeid, jääb liikmesriikide pädevusse 80% või vähemgi. Miks nii? Sest see üldine näitaja 20% tähendab tõenäoliselt seda, et transpordisektoris on 10% kasutatavast energiast taastuvenergia.

Praegu meie tähelepanu keskmes olevas elektritootmise valdkonnas oleme võtnud eesmärgiks toota üheksa aasta pärast 35% energiast taastuvatest allikatest – veest, biomassist, maasoojusest, päikesest ja tuulest. See tähendab, et kolme-nelja aasta pärast seljatab taastuvenergia elektrisektoris söe- ja tuumaenergia. Minu arvates ei ole ükski kiitus sellisele arenguprotsessile liiast. 35% energiast taastuvatest allikatest üheksa aastaga!

Energiategevuskavas ei keskenduta üksnes 2050. aastale, vaid ka 2025. ja 2030. aastale ehk teisisõnu järgmisele kümnendile, mille jooksul peame investeerima tehnoloogiasse, jaotusvõrkudesse ja energiasalvestitesse. Olen veendunud, et jõuame 2030. aastal kokkuleppele suurendada taastuvenergia osatähtsust enam kui 40%le ning jõuame seejärel selles küsimuses liikmesriikidega otsusele.

Kui taastuvenergia moodustab juba vähemalt 40%, vastutavad liikmesriigid vaid kuni 60% eest. See tähendab, et teeme ELi tasandi volituste küsimuses edusamme liikmesriikide teadmisel ja nõusolekul. Mõne inimese jaoks ei pruugi see areng olla piisavalt kiire, ent Lissaboni lepingut muutmata – see ei ole praegu realistlik – jääb taastuvenergia puhul eesmärgiks alguses 20%, siis 35% ja hiljem vähemalt 40%. See tähendab, et volitused ja kontroll liigub selgelt ELi tasandile.

Vaadeldes taastuvenergia stsenaariumi, peaksime alati arvesse võtma ka seda, mis toimub liikmesriikides. Näiteks Poolas, suures ja arenevas riigis, mida ma väga austan. Poolas toodetakse praegu 90% elektrist söest. Üheksakümmend protsenti! Tahaksin küsida sellest suurest ja arenevast ELi liikmesriigist pärit parlamendiliikmetelt, olenemata fraktsioonilisest kuuluvusest, kas te usute, et teie riigi poliitikud – hoolimata sellest, kes on parajasti valitsuses – suudavad viia lähiaastail ja lähikümnenditel selle protsendi nullini? Minu meelest ei ole see tõenäoline. Ma ei usu, et nad seda suudavad.

Poola kavandab muide praegu uut tuumaelektrijaama. See näitab poolakate soovi, et tuumaenergia moodustaks osa nende energiaallikate jaotusest, millega väheneks sõltuvus maagaasist ja Vene Föderatsioonist.

Proua Harms, Poola valitsus valiti demokraatlikult ja on oma rahva seas suure au sees. Meie, sakslased, ei peaks pidama end kogu aeg targemaks. Nii nagu ma usun teisse, usun ma ka, et meie Poola sõbrad suhtuvad turvalisuse küsimustesse täie tõsidusega.

(Aplaus ja vahelehüüded)

Fraktsiooni eesistujale soovin öelda, et meil on Saksamaal pidevalt soov kõik Euroopa asjad ise ära otsustada. Minu soovitus on suhtuda Poola ja Prantsusmaa demokraatlikesse protsessidesse lugupidamise ja heakskiiduga. Kõnelen eurooplasena. Ma tunnen oma kodumaad Saksamaad ning austan Poolas, Prantsusmaal ja kõigis teistes liikmesriikides toimuvaid demokraatlikke protsesse.

Ometi on igal riigil, mille energiavarustus põhineb 90% ulatuses söel, märksa keerulisem viia see näitaja nullini. Seetõttu sisaldab minu kava võimalust kasutada sütt, tekitamata CO2-heidet. Igaüks, kes on tuttav olukorraga Poolas, Rumeenias või Hispaanias, mõistab, et 2050. aasta energiategevuskavasse tuleb lisada võimalusena süsi, sest vastasel juhul eiraksime demokraatlikult valitud parlamentide ja valitsustega riikides valitsevat olukorda. Seepärast leian, et süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist käsitlevad teadusuuringud ning näidisprojektid on väga tähtsad veel ühe eesmärgi jaoks, mis hõlmab lähikümnenditel süsinikdioksiidivaba energiasektori saavutamist.

Oleme Connie Hedegaardi tegevuskavas sätestanud, et 2050. aastaks tuleb energiasektoris vähendada CO2-heidet praegusega võrreldes 10%.

(Vahelehüüded)

Mis puudutab tuumaenergiat, siis me kõik teame, et on riike – näiteks Saksamaa –, mis on kehtestanud praegu tuumaelektrijaamadele moratooriumi või mis tahavad neid jaamu sulgeda. Mõned meie naabrid, näiteks Šveits, on lükanud edasi uute tuumaelektrijaamade kavandamise. Ometi on riike, näiteks Soome, kes ehitavad praegu uusi tuumaelektrijaamu. Leidub ka riike, kellel juba on tuumaenergia ja kes kavandavad uusi jaamu, ning riike, kus tuumaenergiat ei ole ja kes tahavad ehitada oma esimese jaama. Seetõttu on minu arvates vaatamata kõikidele nendele erinevustele ja eri kultuuridele väga oluline, et kõik liikmesriigid kehtestaksid ja kiidaksid heaks rangeimatele ohutusstandarditele vastavad vastupidavustestid ja ohutuskontrollid. See on väike, ent otsustav ühisnimetaja, mis tagab võimalikult suure ohutuse nii riikides, kus tuumaenergiat leidub, kui ka riikides, kus seda ei ole.

Mõned kõnelejad on maininud tõsiasja, et asutused peaksid olema sõltumatud. Meil on avalik kontroll ja järelevalve mitmes eluvaldkonnas, sealhulgas tervishoiu, ohutuse, maanteetranspordi, energia ja tööstuse puhul ning mujalgi. Soovin väljendada oma kindlat usaldust avaliku järelevalvesüsteemi vastu. Proua Harms, tegite julgeid avaldusi, viidates vanade semude klubile, ja leidsite, et liikmesriikide tuumaohutust reguleerivad asutused ei täida oma seadusega ette nähtud ülesandeid. Minu meelest on see tõsine süüdistus, mis viitab usalduse puudumisele kolleeg Trittini vastu, kes vastutas Saksamaal keskkonnaministrina selle reguleeriva asutuse eest seitse aastat. Usaldan neid asutusi täielikult. Meie ülesanne on nendega koostööd teha.

Enne otsuse langetamist esitan teile mais täiesti läbipaistvalt vastupidavustestide ja testikriteeriumite projekti. Mind huvitavad teie soovitused selle kohta, mil viisil saaks seda projekti parandada, täiendada või karmistada, et panna alus protsessile, mis viib lõppkokkuvõttes nende testide laialdase heakskiitmiseni liikmesriikides ja kõrgetasemelise kontrollini. Vastupidavustestid, mida riigipead ja valitsusjuhid on palunud meil edasi arendada, on esimene ühine ELi menetlus, mille eesmärk on tagada kõigis 143 tuumaelektrijaamas rangeimad ohutusstandardid. See on uuendus ja areng, mis peaks võitma Euroopa Parlamendi poolehoiu ega peaks pälvima kohe alguses kriitikat ja umbusku.

Minu viimane mõte puudutab mulle üle antud 2009. aasta tuumaohutuse direktiivi, mis tuleb selle aasta juuliks liikmesriikide õigusesse üle võtta. Võin öelda teile päris ausalt, et minu arvates ei ole see piisavalt sisukas, sest selles keskendutakse peamiselt formaalsete õigusaktide rakendamisele, volituste määratlemisele ja järelevalveasutuste nõuete täpsustamisele. Minu meelest ei ole selles piisavalt tuuma. Seetõttu soovin ohutuse kontrollimise ajal aasta teises pooles arutada teiega kooskõlas Euroopa Ülemkogu nõuetega küsimust, kuidas see ohutust käsitlev direktiiv kiiresti läbi vaadata ja kehtestada tuumaenergia ohutuse kohta ELi tasandil täpsed nõuded.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja.(HU) Lugupeetud juhataja ja volinik, austatud kolleegid! See arutelu on olnud väga õpetlik. Suur tänu teile, olen seda huviga jälginud.

Eesistujariigil Ungaril olid selle poolaasta alguses energiapoliitika valdkonnas kaugeleulatuvad eesmärgid. Üks eesmärk, mida meil ei olnud, oli lahendada energiaallikate jaotuse küsimus. Minu meelest on ka tänane arutelu näidanud, et see siht ei ole realistlik. Selle kohta, kas Euroopa Liidus tuleks kehtestada seoses energiaallikate jaotusega mingid suunised, on esitatud mitmeid poolt- ja vastuargumente. Olen arvamusel, et me ei suuda seda küsimust lähitulevikus lahendada, ent ma ei ole kindel, kas see on probleem. Liikmesriigid peavad olema võimelised tegema oma energiaallikate jaotuse kohta ise vastutustundlikke otsuseid.

Küll aga oli meil eesmärk teha märkimisväärseid edusamme ühise energiaturu loomisel. Euroopa Ülemkogu võttis selle käesoleva aasta 4. veebruaril omale eesmärgiks ja seadis samas ka sihiks kaotada 2015. aastaks Euroopa Liidus energiasaared. Tänu sellele saime võtta veebruaris energeetikanõukogus vastu järeldused, mis on minu arvates suur samm edasi.

Meie teada avaldab komisjon 2050. aasta energiategevuskava novembris. Ent energeetikaministrid peavad sel teemal ja sellega seotud eesmärkide üle eelarutelu juba 2. ja 3. mail Budapestis toimuval energeetikanõukogu mitteametlikul kohtumisel. Eesistujariik koostab sellest aruande ja poliitilise kokkuvõtte, mis võetakse juunis toimuva energeetikanõukogu ametliku kohtumise päevakorda.

Olen kindel, et nõukogus tulevad arutusele ka siin saalis tõstatatud küsimused, ja usun, et kui eesistujariik Ungari teeb sellest arutelust kokkuvõtte, saab komisjon võtta selle aluseks novembris avaldatava energiategevuskava viimistlemisel. Seda, et liikmesriigid pühenduvad maksimaalselt nii tuumaenergia ohutusele kui ka ühise Euroopa raamistiku loomisele, näitavad kõige paremini Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi järeldused. Nendes järeldustes rõhutatakse, et peame võtma õppust Jaapani katastroofist, vaatama läbi ELi tuumaelektrijaamade ohutustingimused ja tegema vastupidavusteste. Tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmal ja komisjonil on palutud teha seda nii ruttu kui võimalik ning esitada ettepanek nende testide kohaldamisala ja tingimuste kohta, et sõltumatutel asutustel oleks seejärel võimalik koostada üldine hinnang ja komisjon saaks selle avaldada. Lõpetuseks tegeleb ka Euroopa Ülemkogu selle küsimusega uuesti 2011. aasta viimasel ülemkogu kohtumisel.

Samuti toonitasid riigipead ja valitsusjuhid seda, et tuumaohutuse puhul ei tohi piirduda Euroopa Liidu territooriumiga, vaid et peame paluma ka oma naabritel neid korraldada. Nad väitsid ka seda, et vajame tuumaohutuse vallas võimalikult rangeid standardeid ning et Euroopa Ülemkogu on määranud komisjonile kaalukad ülesanded, mille täitmisesse – volinik on seda juba maininud – suhtub komisjon kindlasti täie tõsidusega.

Seega, ehkki tänane arutelu võis olla üsna äge, oleme usutavasti mõnes punktis kõik ühel meelel: vajame ühist Euroopa raamistikku, peame tegema igal tasandil kõik võimalikult suure ohutuse tagamiseks ning peame tegema seda kõike läbipaistvalt ja võimalikult avalikult. Nõukogu on valmis tegema nendest põhimõtetest lähtuvat koostööd nii Euroopa Ülemkoguga kui ka Euroopa Parlamendiga.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Olen saanud vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2 kuus resolutsiooni ettepanekut.(1)

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Suurbritannia läänekaldal asuvad tuumajaamad – mõned neist tegutsevad ja mõned neist on suletud – kujutavad endast Iirimaale märkimisväärset tuumaohtu. Kõige kuulsam neist on Sellafield. Need jaamad valmistavad arusaadavalt muret Iirimaa elanikele, kel on õigus saada nende kohta täpset ja ajakohast teavet. Ehkki Iirimaa ja Suurbritannia on sõlminud kahepoolse kokkuleppe jagada tuumaavarii korral teavet, tuleb Iirimaa ja teised naaberriigid kaasata ohutuse tagamise protsessi varem. Euroopa Liit peab vaatama tuumaohutuse vallas põhjalikult läbi oma käsitlusviisi ja tuumajaamade ohutuse hindamisel kasutatavad kriteeriumid. Kiiremas korras tuleb alustada laiaulatuslike, sõltumatute ja läbipaistvate vastupidavustestidega. Tuumarajatiste vastupidavustestid on samm edasi. Et testidest võimalikult palju tulu tõuseks, tuleb jagada nende üksikasjalikke tulemusi naaberriikide ja Euroopa Komisjoniga, et võimaldada kehtestada Euroopa inimeste kaitsmiseks asjakohased meetmed ja rakendada ohutuskavasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Tuumatööstuse ohutuseeskirjad tuleb Fukushima tuumakatastroofi taustal läbi vaadata. Maailmas on üle 400 tuumareaktori. Mulle valmistab heameelt niinimetatud vastupidavustestide võimalikult kiire sisseseadmine. Ent sellest meetmest ei piisa – vajame tuumaohutuskultuuri. Mainiksin siinkohal 1986. aastal Tšernobõlis toimunud õnnetust, millega võeti kasutusele mõiste „tuumaohutus”.

Seoses Rumeeniaga tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et Cernavodă tuumaelektrijaama tegevust ei ohusta maavärinad. Tehtud ennetuskontrollidest nähtub, et mõlemad reaktorid töötavad ohutult. Need reaktorid toodavad ligikaudu 20% riigis tarbitavast energiast. Tuumajaam suudab vastu panna maavärinatele, mille tugevus on Richteri skaala järgi 8 magnituuti, samas kui Rumeenia võimalikud maavärinad on keskmiselt 7–7,5-magnituudilised.

 
  
MPphoto
 
 

  Spyros Danellis (S&D), kirjalikult.(EL) Fukushima tragöödia on toonud meid tuumaenergia kasutamise vallas väga valulikult uude ajastusse. Samal ajal on nii 21. sajandi energiaeesmärgid kui ka ohud, mis on tingitud arvukate tuumaelektrijaamade vanusest ja üha kasvavast ebausaldusväärsusest, toonud kaasa muutused, mille tõttu tuleb läbi vaadata Euratomi asutamisleping, mida ei ole põhimõtteliselt muudetud enam kui viiskümmend aastat. Kui tahame tagada Euroopa tasandil täieliku järelevalve sektori üle, mida iseloomustab läbipaistvuse puudumine, peame kaasama Euratomi ja rakendama tuumaohutust puudutavates küsimustes tavapärast seadusandlikku menetlust. Läbivaatamise käigus võiks lisada rangemad ohutusnõuded, piirangud (näiteks maavärinatest ohustatud piirkonnad) ja karmid nõuded uute tuumajaamade ehitamisel ning olemasolevatele jaamadele tehtavad korrapärased ja usaldusväärsed vastupidavustestid. On ütlematagi selge, et seni, kuni suudame vabaneda lõplikult tuumaelektrijaamade painest, tuleks kohaldada uut ranget raamistikku ka Euroopa Liidu naaberriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Olen ohutuspõhimõtte tõttu tuuma lõhustumisel saadava energia vastu. Samas toetan käimasolevaid teadusuuringuid, milles käsitletakse termotuumasünteesiga kui pikemas plaanis ohutuma alternatiiviga seotud võimalusi. Ohutut lahendust ei ole. Õnnetustest pole pääsu. Hiljuti Jaapanis toimunud tuumaõnnetus, mis ei pidanud väidetavalt kunagi aset leidma, näitab veel kord, et praegune tuumaenergia tootmine võib tuua kaasa katastroofe. Selle kõrvalsaadus, radioaktiivsed jäätmed, juba on inimestele eluohtlik ja jääb selleks igavesti. Selle asemel, et investeerida miljardeid eurosid uutesse tuumaelektrijaamadesse, peame panema selle raha taastuvenergia väljaarendamisse.

 
  
MPphoto
 
 

  András Gyürk (PPE), kirjalikult.(HU) Pärast Jaapani kogemust mõtlevad mitmed riigid tõenäoliselt ümber oma tuumaenergiaalased strateegiad. Saksamaa on juba astunud konkreetseid samme ja on sulgenud kolmeks kuuks oma tuumaelektrijaamad, mis on ehitatud enne 1980. aastat. Kui paljud liikmesriigid üle terve Euroopa kujundavad Jaapani sündmuste tagajärjel oma tuumaenergiastrateegida ümber, võib see mõjutada märkimisväärselt ELi energiaturgu, sest tuumaelektrijaamade toodetud energia tuleks asendada muudest allikatest pärit energiaga. Olen veendunud, et praeguses olukorras võib olla rutakatel meetmetel sama kahjulik mõju kui võimalikul õnnetusel. Selle asemel oleks igati otstarbekas kaaluda ettenägelikult eri stsenaariumite tagajärgi. Vaid niiviisi saame vältida eespool nimetatud Saksamaa meetmetega kaasnenud elektrihinna tõusu ja säästa ka neid liikmesriike, kes on tavaolukorras elektri eksportijad, energiavarustuse kindlusega seotud probleemidest. Euroopa peab mõtlema kainelt läbi tagajärjed, mis tuumaenergiastrateegia ümberkujundamine energiaturule toob. Samuti on selgusetu, millised tehnoloogiad võiksid sobida tuumaelektrijaamade tootmisvõimsuse asendamiseks. Veel üks tähtis küsimus on see, kuidas mõjutab võimalik strateegia muutmine gaasiturgu, gaasivarustuse kindlust ja Euroopa Liidu eesmärke seoses süsinikdioksiidi heitkoguse vähendamisega. Lõpetuseks soovin avaldada tunnustust Euroopa Komisjonile seoses kiire reageerimisega ja teatega, et Euroopa tuumaelektrijaamadele hakatakse tegema vastupidavusteste. Ent kõige olulisem küsimus on siiski see, milliseid täiendavaid meetmeid kavandab Euroopa tuumaenergia tootmise ohutuse tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ivailo Kalfin (S&D) , kirjalikult.(BG) Fukushima tragöödia sunnib meid järeldusi tegema ja võtma viivitamata vastu meetmed, mida Euroopa kodanikud meilt ootavad. Ent nendel meetmetel peaks olema õige eesmärk.

Põhiline lahendamist vajav probleem on see, kuidas tagada Euroopa kodanike ohutus. Lähikuudel tegeleb Euroopa Parlament mitmete õigusaktidega, millega määratakse kindlaks ELi energiasektori ja eelkõige tuumaenergia tulevik.

Praegu on meie jaoks esmatähtis ohutus. Me ei peaks võrdlema Euroopa elektrijaamu neljakümneaastase Fukushima tuumaelektrijaamaga, mille eraomanik keeldus täitmast ohutuse suurendamisega seotud nõudeid.

Euroopa Liit peab võtma võimalikult kiiresti vastu ohutuse miinimumstandardid, mille järgimine tuleb teha kõigile elektrijaamadele kohustuslikuks. Need standardid tuleks koostada ja vastu võtta enne, kui elektrijaamades hakatakse tegema vastupidavusteste. Bulgaaria sotsialistlik partei nõudis oma valitsemisajal korduvalt selliste standardite kehtestamist, kuid seni pole seda tehtud. Nii kõnealuste standardite kui ka vastupidavustestide kriteeriumite koostajaks peavad olema tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma spetsialistid.

Toetan uute tehnoloogiate ja eriti taastuvate energiaallikate arendamist. Ometi on ilmselge, et nendega ei ole võimalik asendada tuumaenergiat ei lühiajalises ega keskpikas plaanis.

 
  
MPphoto
 
 

  Pavel Poc (S&D), kirjalikult.(CS) Saime Fukushima 1. tuumajaamas toimunud õnnetusest ka selle õppetunni, et on ohtlik usaldada energiatootmine täielikult erasektori kätesse. Erakapital suurendab kasumit, isegi ohutusmeetmete hooletussejätmise hinnaga. Mitut üleilmset majanduskriisi, Mehhiko lahe naftareostust või Fukushimat meil vaja läheb, enne kui me seda lõpuks tunnistame? Maailm on praegu finantskriisis erainvestorite vastutustundetuse tõttu. Erakätes olevate naftakompaniide vastutustundetuse tõttu on meres miljoneid tonne naftat. Ühe eraettevõtte vastutustundetuse tõttu kulub Jaapanil aastakümneid, et puhastada oma maa, meri ja toiduahel radioaktiivsest saastest. Tuumaenergia peaks olema alati riigi ja rahvusvahelise kontrolli all. Kavandatavate vastupidavustestide jaoks peavad kehtima ühtsed standardid, teste peavad tegema läbipaistvalt ja sõltumatult töötavad kontrolliasutused ning testid peavad olema piiriülesed. Ehkki ELil on olemas õigusraamistik, mis tingib tehnoloogia pideva täiustamise, tuleb investeerida ulatuslikult teadustegevusse ja koolitusse, et tagada kõige uuemate teaduslike ja tehniliste leidude alusel võimalikult suur ohutus ning tervise- ja keskkonnakaitse. Ulatuslikke investeeringuid on vaja ka tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise vallas – praegu on nende ladustamise tingimused rohkem või vähem ajutised. Sellest katastroofist saadud õppetundide kindel eesmärk peab olema tagada ohutus, mitte sulgeda ainsat meile kättesaadavat tõeliselt säästlikku ja kliima suhtes neutraalset energiaallikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Jaapani tuumaõnnetus on pannud meid uuesti muretsema tuumaenergia ohutuse pärast kogu maailmas. Rumeenias asuvat Cernavodă tuumaelektrijaama on hinnanud eri asutused, sealhulgas Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur. 2004. aastal tehtud uuringu kohaselt oli selle elektrijaama ohutuse puhul ainuke suur riskitegur seismiline oht. Seda riski tuleb juhtida tõhusalt ja – nagu Jaapani vapustavad sündmused meile meelde tuletavad – kiiresti. Seepärast valmistab mulle heameelt hiljutine ettepanek seada sisse tuumarajatiste vastupidavustestid ning samuti tuumaohutust käsitleva direktiivi jõustumine. Olenemata sellest, mida me otsustame tulevase energiaallikate jaotuse kohta ja kuidas me täidame oma vähese CO2-heitega seotud eesmärke, jääb tuumarajatiste, sealhulgas pikaajaliste ladustamiskohtade ohutus ülimalt tähtsaks nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE), kirjalikult. – (RO) Tuumaenergia on ressurss, milleta maailmamajandus ei tule pikemas plaanis toime. Me ei tohi jõuda otsusele heita tuumaenergia kõrvale vaid seetõttu, et tuleb ette tuumaelektrijaamade tegevust mõjutavaid õnnetusi. Lahendus on eraldada rohkem vahendeid selles valdkonnas tehtavatele teadusuuringutele ja parandada tuumatehnoloogiat, et saaksime vähendada õnnetustega kaasnevaid riske.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult.(FR) Peame tuumaenergiast loobuma – see on selge. Ometi on võimatu teha seda üleöö. Ainuüksi Belgias saadakse 55% elektrist tuumaenergiast. Kuidas me end soojendame ja toidame ning endale valgust toodame, kui otsustame kõik oma elektrijaamad homme sulgeda? Seetõttu peame tegutsema kahel tasandil.

Esiteks peame muutma rangemaks olemasolevate elektrijaamade ohutusstandardid ja kasutama selleks eelkõige vastupidavusteste, mida tehakse praegu liikmesriikides. Nende testide ELi tasandil ühtlustamise kõrval tuleb tegutseda inimeste jaoks võimalikult läbipaistvalt. Peame taastama usalduse oma tuumaenergia vastu.

Teiseks peame süvendama oma teadus- ja uuendustegevust, et leida võimalikult kiiresti lahendusi, mis võimaldavad meil säästa energiat ning edendada säästvaid ja tõhusaid taastuvaid energiaallikaid. Kõige odavam, keskkonnasäästlikum ja ohutum energia on see, mida pole tarbitud. Nende püüdluste tõttu on nüüdsest vaja siduvat määrust ning suuri investeeringuid ELi tasandil ja liikmesriikides.

 
  

(1)Vt protokoll.


13. Olukord Süürias, Bahreinis ja Jeemenis
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu, milles käsitletakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni avaldust olukorra kohta Süürias, Bahreinis ja Jeemenis.

Paruness Ashtoni nimel võtab sõna nõukogu eesistuja Zsolt Németh.

 
  
MPphoto
 

  Zsolt Németh, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi nimel. – Lugupeetud juhataja! Olen täna siin selleks, et esitada kõrge esindaja Catherine Ashtoni nimel mõned tähelepanekud olukorra kohta Süürias, Bahreinis ja Jeemenis.

Sündmused Süürias võtsid hiljuti ränga pöörde. Kohutav olukord Jeemenis võib muutuda veelgi hullemaks ja väga pinev meeleolu, mis valitseb praegu Bahreinis, paneb tõsiselt muret tundma, ehkki verevalamist on olnud seal vähem. Euroopa Liit on jälginud kogu piirkonnas kiiresti arenenud sündmusi väga tähelepanelikult, mida kinnitavad arvukad kõrgetasemelised kohtumised, ametlikud avaldused ja nõukogu järeldused.

Veelgi enam – paruness Ashton on suhelnud pidevalt olulisemate partneritega ja samuti asjaomaste riikide võtmetegelastega. Ta teeb seda iga päev otse telefoni teel või kõnealustes riikides viibivate esindajate vahendusel, et EL saaks avaldada mõju seal, kus see on võimalik ja kus sellest on abi. Iga riigi olukord on ainukordne ning nõuab strateegilist, hoolikalt läbi mõeldud ja hästi ettevalmistatud reageerimist. Ent kui sündmused arenevad nii kiiresti, on veelgi olulisem tugineda mõistliku poliitika loomisel kindlatele aluspõhimõtetele.

Lubage mul nimetada neist kolme. Esiteks vägivalla taunimine – massimeeleavaldused tuleb lahendada alati rahumeelselt ning sealjuures tuleb järgida täielikult inimõigusi ja põhivabadusi. Teiseks dialoogi edendamine – erimeelsuste ja kaebuste lahendamisega peavad tegelema edasiviivalt õiged inimesed, kes on valmis eelarvamusi ja eeltingimusi kõrvale jättes üksteisega vestlema. Kolmandaks peavad põhjalikud poliitilised ja majanduslikud reformid saama alguse asjaomasest riigist endast. Euroopa Liit on väljendanud väga selgelt oma valmisolekut anda soovi korral kiiresti abi.

Lubage mul nüüd suunduda konkreetsemalt kolme kõnealuse riigi juurde.

Bahreinis on hoolimata sellest, et olukord tänavatel on mõnevõrra normaliseerunud, õhkkond endiselt pinev. Jätkuvad vahistamised, mille käigus peetakse kinni inimesi, kes ei ole ilmselgelt teinud muud, kui kasutanud oma sõnavabadust. Nagu mujalgi kõnealuses piirkonnas, on Euroopa Liit ja selle kõrge esindaja isiklikult mõistnud otseselt hukka vägivalla kasutamise Bahreinis ning kutsunud ametivõime ja kõiki riigis viibivaid jõude üles austama täielikult inimõigusi ja põhivabadusi ning samuti rahvusvahelisi humanitaarstandardeid.

Samuti oleme ärgitanud korduvalt Bahreini ametivõime ja opositsiooni alustama tõelist riigisisest dialoogi. Kõrge esindaja on vestelnud just sel teemal välisministriga. Ilma konkreetsete sammudeta selle nimel, et saada kõik õiged inimesed teineteisega erandeid ja eeltingimusi seadmata rääkima, muutub oht, et radikaalsed jõud jäävad püsima, üha suuremaks. Sellel oleks selge ja murettekitav mõju piirkonna stabiilsusele. Parim vahend, mille abil säilitada ja edendada stabiilsust, on ikkagi dialoog. Selle sõnumiga läheb kõrge esindaja kohtuma sel kuul üsna pea Pärsia lahe koostöönõukogu ministritega.

Süürias on rahva meeleavaldused levinud alates märtsi keskpaigast mitmesse linna. Nende jõhker mahasurumine on lubamatu. Kõrge esindaja ja Euroopa Liit on pöördunud mitmel korral Süüria ametivõimude poole üleskutsega peatada vägivald, austada inimeste õigust rahumeelselt meelt avaldada ja võtta arvesse nende õigustatud püüdlusi. Süüria rahvas väärib kauaoodatud poliitilisi reforme, eriti seoses sõna-, kogunemis-, poliitilise osalemise ja juhtimisvabadusega.

President Assadi 30. märtsi pöördumine oma rahva poole ei sisaldanud ei selget reformiprogrammi ega ajakava selle rakendamiseks. EL jätkab tungivat nõudmist, et Süüria korraldaks viivitamata reforme. Need reformid peavad olema tõelised, nii poliitilised kui ka sotsiaal-majanduslikud, tõsised, mitte pelgalt pinnapealsed, ning nende elluviimisega ei tohi enam viivitada. Me jälgime väga tähelepanelikult, kuidas uus, veel moodustamata valitsus hakkab neid reforme ellu viima. Loodetavasti toob õiguskomisjoni loomine kaasa uute õigusaktide koostamise, mis võimaldavad tühistada erakorralise seisukorra ning tagada inimõigused ja põhivabadused.

Samas jätkab Euroopa Liit Süüria juhtide survestamist nii avalikult kui ka eraviisilistel kohtumistel, et hoidutaks meeleavaldajate suhtes jõu kasutamisest. Sama tähtis on anda mõista, et vägivalda ja inimohvreid põhjustanud inimesed tuleb võtta vastutusele ning et kõik poliitvangid ja inimõiguste kaitsjad tuleb vabastada.

Olukord Jeemenis on endiselt äärmiselt murettekitav. Kõrge esindaja sõnumid pärast 18. märtsil üles näidatud taunimisväärset vägivalda olid väga selged ning välisasjade nõukogu 21. märtsi järeldustes korrati, et EL mõistab hukka meeleavaldajate vastu jõu kasutamise. EL väitis üheselt ka seda, et need, kes on süüdi inimeste hukkumises ja vigastamises, tuleks võtta oma tegevuse pärast vastutusele ja tuua kohtu ette.

Pärast seda ei ole Jeemeni juhtide sõnumid enam olnud nii selged. Seepärast palus kõrge esindaja president Salehi 30. märtsil telefonile ja ärgitas teda tegema kõik võimaliku, et hoiduda edasisest verevalamisest. Ta avaldas arvamust, et parim viis selle tagamiseks on alustada kohe usaldusväärse ja kiire poliitilise üleminekuga. Selle põhiseadusliku ülemineku aluseks peaksid olema sisulised ja järjepidevad kohustused, mida tuleb nõuetekohaselt täita.

Aeg on otsa saamas ja kannatajaks on Jeemeni rahvas. Seepärast on Euroopa Liit püüdnud leevendada tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega väga aktiivselt Jeemeni kriisi ja teeb seda edaspidigi.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Et härra Brok istub härra Salafranca kõrval, soovin kasutada võimalust ja õnnitleda teda tema meeskonna edu puhul. Ta kannab Schalke 04, hiilgava võidu saavutanud meeskonna salli. Ent selle võiduni jõuti ühe maailma parima jalgpalluri, hispaanlase Raúli abiga. Nüüd oleme soovinud õnne härra Brokile ning anname pooleteiseks minutiks sõna José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyrale, kes kõneleb Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel.

 
  
MPphoto
 

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, fraktsiooni PPE nimel.(ES) Lugupeetud juhataja, olen sellega, mida te äsja ütlesite, täiesti nõus.

Lugupeetud Zsolt Németh, volinik, head kolleegid! Tahaksin öelda, et oleme jälginud pidevalt kõrgelt esindajalt Catherine Ashtonilt tulevat teavet nendes riikides toimuva kohta. Minu arvates peaksime avaldama talle tunnustust jõupingutuste eest, mida ta teeb Euroopa Liidu nimel, et toetada demokraatlikke püüdlusi Bahreinis, Jeemenis ja Süürias. Homme võtab Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mida toetavad selles küsimuses kõik fraktsioonid.

Austatud juhataja! Soovin siiski esitada paar küsimust, mille ma palun härra Némethil edastada Catherine Ashtonile.

Esiteks valitseb mõnes liidu institutsioonis ja mõistagi Euroopa Parlamendis tunne, et me astume ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljatöötamisel sammu tagasi ja naaseme taas poliitilise koostöö aega. Selleks me Lissaboni lepingut endastmõistetavalt ei kehtestanud.

Teiseks on tekkinud vastuolu, mis on seotud ühelt poolt üha suurema vajadusega Euroopa kohaloleku järele nendes riikides ja teiselt poolt teadmatusega, milline on nende üleminekuprotsesside lõpptulemus. On selge, et peame olema kohal, ja selge on ka see, et Catherine Ashtoni teatises rakendatud põhimõte, mille kohaselt toetus oleneb tehtud edusammudest, on väga leidlik.

Ent küsimus, mille ma soovin esitada – lugupeetud juhataja, nüüd ma lõpetan –, on järgmine: kas ELi liikmesriigid on valmis suurendama vahendeid, et rahuldada nendes riikides tekkivaid üha kasvavaid vajadusi?

 
  
MPphoto
 

  Véronique De Keyser, fraktsiooni S&D nimel.(FR) Lugupeetud juhataja! Teame väga hästi, milliseid tugevaid diplomaatilisi jõupingutusi Catherine Ashton on teinud ja teeb edaspidigi, ning teame ka seda, milliste raskustega ta kõnealustes riikides valitseva olukorra puhul kokku puutub. On tõsi, et Süüria, Jeemen ja Bahrein on riigid, kellega meil ei ole muid leppeid kui kaubanduskokkulepped, mis ei sisalda näiteks inimõigusi puudutavaid klausleid. Seetõttu on meil väga vähe trumpe.

Sellest hoolimata tahaksin öelda kolme asja. Esimene on seotud rahva püüdlustega, inimestega, kes on praegu tänavatel snaiperite tule all. Meil ei tule neid üksnes toetada, vaid peame ka tagama iga hinnaga vägivalla lõppemise. Nägin täna üht Süüria teisitimõtlejat. Lõppude lõpuks nõuavad need teisitimõtlejad vaid vägivallale lõpu tegemist, et nad saaksid oma arvamust avaldada. Seoses sellega tahaksin öelda, et ehkki meil ei ole Süüriaga kokkulepet, peaksime kasutama vägivalla lõpetamiseks nüüd vajaduse korral kõiki meie kasutuses olevaid sanktsioone.

Teiseks tahtsin öelda seda, et üldjoontes on tegemist riikidega – ja see peab paika nii Pärsia lahe riikide kui ka Liibüa puhul –, mida me oleme relvastanud, kahtlemata liigagi palju. Minu arvates on miinimum, mida me praegu tegema peame, parem kontroll relvade üle, et need riigid ja valitsused ei muutuks püssirohutünnideks, mis pöörduvad omaenda rahva vastu.

Lõpetuseks topeltstandardite küsimus. Soovin öelda, et oleme olnud seoses Bahreiniga väga ettevaatlikud, kuid teiste riikide puhul väga vankumatud. Tean, et olukord Bahreinis on iseäranis tundlik, et Saudi Araabia on saatnud sinna oma väed ning et Saudi Araabia ja Pärsia lahe koostöönõukogu aitavad meid Liibüa vastu, ent me ei tahaks vahetada naftabarreleid ja toetust, mida pakutakse meile võitluses Liibüa valitsuse vastu, vaikimisega praegu Bahreini valitsuse repressioonide all kannatavate šiiitide küsimuses.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja, olen vihane. Kuulasime oma fraktsiooni eilsel koosolekul kolme Bahreinis, Jeemenis ja Süürias viibinud tunnistajat organisatsioonidest Human Rights Watch ja Amnesty International. Nende lood olid kohutavad.

Minus tõusis viha. Paruness Ashtoni kiri ei kujuta mingit strateegiat. Selles räägitakse taas millestki muust. Peaksime lõpetama sisutühjade sõnumite saatmise – oleme teinud seda Tuneesia, Egiptuse ja Liibüa puhul juba liiga kaua. On aeg asuda tegudele.

Esiteks peaks Euroopa Liit nõudma Genfis asuva ÜRO inimõiguste nõukogu eriistungjärku. ÜRO peaks saatma kõnealusesse kolme riiki missiooni, et panna režiimid vastutama inimõiguste rikkumise eest.

Teiseks peaks Euroopa Liit nõudma, et keelataks relvaeksport kõikidest ELi liikmesriikidest nendesse kolme riiki. On lubamatu, et Euroopa Liidu liikmesriigid müüvad ikka veel nendele režiimidele relvi.

Kolmandaks peaks Euroopa Liit selgelt välja ütlema, et kui nende riikide poliitilised režiimid takistavad demokratiseerumist, on neil aeg kaduda. Samal ajal peaksime kehtestama selliseid sanktsioone nagu varade külmutamine ja reisikeelu rakendamine.

Kordan – on aeg asuda tegudele.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(FR) Austatud juhataja! On väga hea uudis, et rahvad on läinud liikvele ning nõuavad oma vabadusi ja õigusi, poliitilise režiimi muutmist ja rohkem demokraatiat. See on Euroopa Liidu välispoliitika ja Euroopa projekti tuum ning saab tekitada meis vaid entusiasmi ja poolehoidu.

Ent halb uudis on see, et need rahvad on praegu kannatamas väga karmide repressioonide all. Nad seavad nimetatud väärtuste ja püüdluste eest seistes ohtu oma elu. See on täiesti vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb hädavajalikku rahva kaitsmist, mis on toonud kaasa Liibüas sõjalise tegevuse, teostama nüüd teisiti, et kaitsta kolme riigi meeleavaldajaid.

Olen arvamusel, et avaldused on ülimalt olulised –need on õigustatud avaldused, mis kajastavad nende rahvaste meelsust – ent vajame ka tegusid. Selle tegutsemise raames vajame kinnitust, et kõik juhid, kes vastutavad oma rahva suhtes ülemäärase jõu kasutamise eest, saavad teenitud karistuse. Selleks tuleb ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesriikide diplomaadid kiiresti kokku kutsuda ja tööle rakendada, et saata missioone ning saada aruandeid ja resolutsioone, millest vastutavad poliitikud leiavad kinnitust, et vägivallateod ei jää karistamata.

Lõpetuseks usun, et meil on kindlasti olemas meetodid, kuidas saada jagu infosulust, milles ajakirjandus on sunnitud oma tööd tegema. Seetõttu on nii asjaomaste riikide ajakirjanikel kui ka välisajakirjanikel olukorra kajastamisel märkimisväärseid raskusi. Me teame, mida teha – meil on vahendid takistustest möödumiseks. Peame neid vahendeid ilmtingimata kasutama. Ja kui meil on tegutsemiseks vahendid, peame oskama neid kasutada.

Praegu ei ole selgelt õige aeg ajada taga Süüria presidenti, et saada tema allkiri tagasivõtulepingule, mille kavandamine on nagunii võimalik vaid teatud tingimustel, mis hõlmavad väga tõsist, tõhusat ja asjakohast programmi, reformide elluviimist Süürias ning kõigi süümevangide ja rahumeelsete meeleavaldajate vabastamist mitte üksnes nimetatud, vaid ka ülejäänud kahes riigis.

 
  
MPphoto
 

  Sajjad Karim, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Tahaksin öelda ministrile järgmist. Kuulasin siin teie avaldust ja kuulsin küll, mida teil öelda oli, ent need olid vaid sõnad – puhuti väga ilusad, kuid kahjuks tühjad sõnad. See kõik oli reaktsiooniline, meile esitatus ei olnud midagi kannustavat. Teid kuulates kirjutasin paberilehele pealkirja „kava”, mille alla kavatsesin teha märkmeid selle teabe kohta, mida te meile seoses Euroopa Liidu kavandatud sammudega annate. Minu ees olev leht on endiselt täiesti tühi. Teil ei olnud täna midagi öelda.

Teie visandatud tegevuskavas ei olnud midagi tulevikkuvaatavat. Inimesed terves Lähis-Idas ootavad, et Euroopa astuks välja ja aitaks neil saavutada nende õigusi, ja teil on pakkuda neile vaid tühje sõnu.

Viimases esitatud tegevuskavas ei olnud üldse mingit tuuma. Lisaks on arutletud ajakirjanduses palju selle üle, et Lähis-Ida juhid saavad endiselt võtta oma rahvalt raha ja tuua selle Euroopasse ning meie ei tee midagi selleks, et seda tulevikus ära hoida.

Te ise ütlesite, et aeg on otsa saamas. Kui see nii on – ja ma usun, et on –, siis miks ei olnud teil pakkuda meile täna midagi muud peale tühja paberilehe? Palun näidake Euroopa Parlamendi vastu üles suuremat lugupidamist.

 
  
MPphoto
 

  Marisa Matias, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(PT) Austatud juhataja! Oleme Jeemeni, Süüria ja Bahreini rahvale nende vabaduse ja demokraatiapüüdlustes ning meeleavalduste ja protestide verise mahasurumise puhul toeks. Seetõttu peame väljendama end selgelt. Esiteks palun meil lõpetada kohe relvamüük nendele riikidele. Euroopa müüb endiselt relvi, mida kasutatakse tsiviilisikute tapmiseks. Teiseks peaksime olema rahva, mitte autoritaarsete režiimide või diktatuuri poolt.

Seda arvesse võttes ei tohiks me oma solidaarsuse juures unustada, et me kohaldame ikka veel topeltstandardeid – ühed eeskirjad kehtivad inimeste demokraatlike püüdluste ning teised ettevõtete eest hoolitsemise ja nende tegevuse jaoks. Liibüas on pommitamine ületanud selgelt ÜRO volitused, samas kui Bahreinis ei teinud me muud kui avaldasime protesti, kui Saudi Araabia väed sisenesid kleptokraatia päästmiseks riiki. Samas kui noored võitlevad sõjaväe ja politsei vastu ihust ja hingest, piirdume meie diplomaatiliste nootide kirjutamisega.

Lugupeetud juhataja! Lõpetuseks soovin öelda, et sama vale kui mõelda, et poliitilistele probleemidele on sõjalised lahendused, on meil arvata, et araabia maade rahvad ei ole ikka veel märganud meie kahepalgelisust.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel.(NL) Austatud juhataja! Radikaalsed režiimimuutused ehk radikaalsete islamijõudude võimuhaaramine oleks Süürias, Bahreinis ja Jeemenis samaväärne täieliku katastroofiga, nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Tõeliseks võitjaks oleks selles ettenägematus olukorras – vähemalt Araabia poolsaarel – kahtlemata Iraani valitsejatandem Khamenei-Ahmadinejad. See vähendab veelgi juba niigi väikest tõenäosust, et olukord Pärsia lahe piirkonnas hakkab lahenema. Kriisiolukord Damaskuses, Al-Manamahis ja Şan‘ā’s on andnud muuseas Euroopa Liidule suurepärase võimaluse kehtestada täielikus kooskõlas Ameerika Ühendriikidega selged tingimused – poliitiliste ja sotsiaal-majanduslike reformide korraldamine –, mille täitmine on vajalik, kui meilt oodatakse edaspidigi nende suurtes raskustes olevate režiimide toetamist.

Lugupeetud juhataja! Paari aasta eest külastasime Euroopa Parlamendi delegatsiooniga Süüriat. Alates 2003. aastast on see riik – selle piirkonna ainus ilmalik riik – pakkunud varjupaika sadadele tuhandetele Iraagi kristlastele. Seda tuleks võtta hoiatava märgina. Pingutagu läänemaailm kõigest väest selle nimel, et Iraagi äärmiselt verine sektantlik kodusõda ei kanduks edasi Süüriasse.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Austatud juhataja! Tuneesias alguse saanud jasmiinirevolutsioon ei kulge Jeemenis, Süürias ja Bahreinis kahjuks nii rahumeelselt. Valitsuse ja opositsiooni dialoog on kahtlemata parim viis, kuidas leida tulemuslik lahendus sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele – seda soovib rahvas – ning liikuda suurema demokraatliku osalemise poole. Kas sellistest kokkulepetest ka kinni peetakse, on juba teine küsimus. Protestilaine põhjustajaks olid lõppude lõpuks murtud lubadused korraldada poliitilisi reforme. Inimestele on antud liiga kaua tühje lubadusi, nüüd on vaja tegusid. Kahepalgeline strateegia, millega surutakse vägivalla abil maha opositsiooni meeleavaldusi ja samas lubatakse paari väikest reformi, tegemata mingeid tõelisi poliitilisi muudatusi, võib kaasa tuua – nagu me teame – olukorra halvenemise kõigis kolmes riigis.

Jätkuvad rahutused Süürias annavad põhjust karta, et valitsuse ostetud relvad võidakse edasi müüa sellistele terroristlikele organisatsioonidele nagu Hezbollah. Minu arvates peaks Euroopa Liidul olema nendes konfliktides erapooletu vahendaja roll.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Iacolino (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Matši võitja selgub alles teise mängu lõppedes, seega oodakem ära Inter Milani ja Schalke 04 korduskohtumine, et näha, kes läheb edasi järgmisesse vooru. Samas olen nõus, et Raúl on suurepärane jalgpallur.

See, mis leiab aset Süürias, Jeemenis ja Bahreinis, ei erine mujal maailmas toimuvast. Ehkki selliste murrangute taga on tavaliselt majanduslikud põhjused, on kõikidel juhtudel tunda ka sügavat igatsust vabaduse järele. Facebook ja internet on lõpetanud paljude, liiga paljude maailma eri paigus kaua kiratsenud võltsdemokraatiate isolatsiooni.

On uued juhid, uus ettekujutus poliitikast, milles kajastuvad paljude noorte unistused. Soovitakse kodanikuõigusi, eriti kuna maailma noored on ühiskonnateadlikumad ja parema haridusega. Paari päeva eest vabastati teisitimõtleja Suhayr al-Atassi. See on märguanne, ehkki tagasihoidlik, mis osutab mõttevabaduse ja poliitilise vabaduse arenemisele. Sama elevust on tunda Jeemenis, kus avaldatakse meelt president Salehi vastu, ja üsna sarnaselt ka Bahreinis. Peame tegutsema jõuliselt, et see vägivald peatada. Peame demokraatia poole püüdlemisel toeks olema. Me ei saa lubada endal taas sündmustest maha jääda.

Vahemere piirkonnas toimuvat on kahtlemata raske mõista. Seetõttu peab Euroopa sõna võtma ja tegutsema solidaarselt, millest oleks praegu tõenäoliselt abi nendele Vahemere piirkondadele, mis kannatavad suurenenud sisserändesurve all.

 
  
MPphoto
 

  Richard Howitt (S&D). – Austatud juhataja! Olgu tegemist 15. märtsil Jeemenis Şan‘ā’s aset leidnud kooskõlastatud snaiprirünnakuga protestijate laagri pihta, 17. märtsil Süürias Dar‘ā’s 100 000 inimese osavõtul toimunud meeleavalduse mahasurumisega või Bahreini Salmaniya haigla kuuenda korrusega, kuhu peasukka kandvad relvastatud mehed toimetavad haavatud protestijaid, kes sealt kunagi ei naase ja kes on sunnitud minema sinna sellepärast, et selles haiglas asub riigi ainuke verepank, peame näitama, et kuigi meedia võib keskenduda korraga vaid ühele riigile, seisab Euroopa Parlament inimõiguste eest kõikjal, kus need on ohus.

Peame esitama välisasjade nõukogule üleskutse nõuda kõigi vägivallas süüdi olevate isikute selget vastutuselevõtmist, sõltumatuid uuringuid ja lõppu karistamatusele. See on praegu peamine hoiatus, mille abil vältida edasist meeleavaldajate vastast vägivalda.

Kuuldes, et Bahreini julgeolekujõud on tulistanud inimeste pihta väidetavalt mittesurmavaid haavleid lähemalt kui meetri kauguselt ja tapnud meeleavaldajaid sõna otseses mõttes nende päid pooleks raiudes, peame teiseks peatama selles piirkonnas kõikide relvade tarned, üleandmised ja nendega seotud load.

Lõpetuseks peavad põhimõtted, mis on esitatud volinik Fühle teatises lõunapoolsete naaberriikide kohta, andma pildi sellest, kuidas me suhtume Süüriaga assotsiatsioonilepingu sõlmimisse. Peame alustama nõudmisest tagada viivitamata takistusteta juurdepääs rahvusvaheliste inimõiguste vaatlejate jaoks. Araabia maailm on jasmiinirevolutsiooni käigus muutunud. Meie peame näitama, et koos sellega oleme muutunud meiegi.

 
  
MPphoto
 

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Vahemere äärde on saabunud kevad, ent Pärsia lahe piirkonnas ja Süürias valitseb endiselt talv. Pildid vägivallast, mida me näeme, on kohutavad. Tapetud on sadu inimesi ning Amnesty International ja ÜRO on esitanud murettekitavaid aruandeid.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni üleskutsed on selged. Tahame võimalikult kiiresti Genfis asuva ÜRO inimõiguste nõukogu eriistungjärku. Euroopa Ülemkogu ja ÜRO inimõiguste nõukogus esindatud Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid sellele üleskutsele reageerima. ÜRO nõukogu tegutseb alati väga kiiresti, kui on vaja Lähis-Ida konflikti puhul poolt valida. Nüüd on aeg lahendada tõeline probleem, milleks on inimõiguste jäme rikkumine. Vajame reformi, vajame liikumist demokraatia poole ja vajame relvaembargot. Kõike seda on siin juba mainitud.

Vaatasin Süüria presidendi Assadi kõnet otseülekandes. Tegemist on keskaja stiilis diktatuuriga, mis kasutab lääne mainekujunduse agentuure, et tutvustada oma pseudouuendajatest esindajaid läikpaberile trükitud ajakirjades. Need agentuurid ja ajakirjad peaksid endilt küsima, kas nende tegu ikka on õige.

Nüüd Jeemeni juurde. Just selles riigis valitseb minu meelset suurim oht – võimalus, et tekib lõhe põhja ja lõuna vahel, kujuneb aktiivne Al Qaeda rakuke ning et riik osutub läbikukkunuks. Meil juba on üks selline läbikukkunud riik – Somaalia. Meie Atalanta missioon tegutseb praegu Adeni lahes. Euroopal on selle piirkonna puhul mängus otsene huvi. Vajame enamat kui see, mida nõukogu esindaja on täna siin öelnud.

 
  
MPphoto
 

  Frieda Brepoels (Verts/ALE).(NL) Lugupeetud juhataja! Tuleb tunnistada, et olin ausalt öeldes üllatunud, kui minister nimetas kolme põhimõtet – vägivalla taunimist, dialoogi edendamist, et mätsida kinni mõned erimeelsused ja lahendada mõned etteheited, ning loomulikult vajalikke poliitilisi reforme.

Ettepanek alustada dialoogi ei muuda praegu tegelikult midagi, ka pole see usutav. Minu arvates peaks Euroopa Liit võtma nende demokraatlike reformide esilekutsumiseks tõesti tunduvalt tugevamaid meetmeid. Kuulsime, et kõrgel esindajal on palju ametlikke kontakte, kuid mida võtab ta ette selleks, et säilitada kontakt kodanikuühiskonnaga, mida teeb ta selleks, et kuulata neid?

Eelkõnelejad on seda juba öelnud – Euroopa Liit peab lõpetama kohe relvade tarnimise kõnealusesse piirkonda. Kui ma näen, et näiteks ainuüksi eelmisel aastal tarnisid lausa kaheksa Euroopa riiki Jeemenisse relvi rohkem kui 100 miljoni euro eest, tekib mul kahtlus, kas Euroopa ühine seisukoht relvaekspordi küsimuses tegelikult üldse midagi tähendab. Kas me ei peaks võtma selles valdkonnas kiireloomulisi meetmeid?

 
  
MPphoto
 

  Fiorello Provera (EFD).(IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Räägin Bahreinist. Sellel väikesel riigil on Pärsia lahe tasakaalu ja energiajaotuse seisukohast strateegiline asukoht. On hästi teada, et selles riigis asub suur Saudi Araabia toornafta töötlemise tehas.

Tahaksin juhtida teie tähelepanu selle olukorra ühele tahule, mis tundub mulle eriti murettekitav. Usaldusväärsed allikad on täheldanud Iraani mõju Bahreini šiiitide kogukonnale. Seda lisaks õigustatud püüdlustele kõnealuse riigi valitsuse põhjalikuma reformimise poole. On raske kindlaks määrata, kui kaalukas roll on olnud välismõjul hiljutiste sündmuste puhul Bahreinis, ent on olemas piirkonna destabiliseerumise oht, mis võib üle kanduda ka Saudi Araabia idaosasse, kus elab veel üks suur rühm šiiite. Iraan rahastab Hamasi, toetab Liibanonis Hezbollah’t ja mõjutab sisepoliitikat Iraagis, kus valitsuse moodustavad peamiselt šiiidid. Kui ebastabiilne olukord kandub Pärsia lahe piirkonda, on mõju ilmselge ja kaasneda võivad ka ülemaailmsed tagajärjed.

Peame olema Lähis-Ida sündmuste hindamisel väga ettevaatlikud. Rahva õigustatud püüdlused suurema demokraatia poole tuleb eristada välismõjudest, mille puhul on selles piirkonnas mängus strateegilised eesmärgid.

 
  
MPphoto
 

  Ria Oomen-Ruijten (PPE).(NL) Lugupeetud juhataja! Räägime täna kolmest väga erinevast riigist, kus valitsevad väga erilised kohalikud tingimused. Jeemenis on jõudnud ülestõus vaatamata politsei ja sõjaväe jõhkrale vägivallale massidesse. Bahreinis on Saudi Araabia ja Iraani sekkumise tõttu tõsine oht, et destabiliseeruda võib kogu piirkond. Ja viimasena Süürias ei ole opositsioonil praktiliselt mingit manööverdamisruumi ning režiim tundub olevat valmis minema protestide mahasurumisel ükskõik kui kaugele.

Neid erilisi olusid aluseks võttes peaks Euroopa Liit minu arvates looma nende riikidega kahepoolsed suhted. On paar põhimõtet, millest tuleks kinni pidada. Endastmõistetavalt on igal kodanikul õigus meelt avaldada ja väljendada vabalt oma arvamust. Ent mida tuleks teha rahumeelsete meeleavalduste puhul, kus kodanikud on langenud politsei ja sõjaväe repressioonide ohvriks? On meil kavas uurida seda rahvusvahelisel tasandil? Mida teeb EL selle uurimise edendamiseks?

Teiseks, valitsustel on kohustus alustada opositsiooni ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega dialoogi, sest vägivald ja rõhumine ei ole kunagi lahendus. Mida täpselt teeb EL selle dialoogi edendamiseks? Ja kui Süüria, Bahreini ja samuti Jeemeni režiimid ei suuda ikkagi või ei taha kuulata oma rahvast, millised on selle tagajärjed meie suhetele nende riikidega?

Austatud juhataja! Nagu on korduvalt öeldud, peame pakkuma konkreetset abi, ent sellel konkreetsel abil peab olema ka tõeline sisu. Kuidas seda saavutada? Oleksin tahtnud kuulda täna plaani selle kohta, mida ette võtta.

Tahaksin vaid esitada ühe märkuse volinikule. Minu meelest tuleb tõenäoliselt lähipäevil koostatavates kavades teiste meetmete seas nõuda vähemalt Süüria, aga ka Türgi puhul surve avaldamist.

Minu viimane märkus. Leian, et meie delegatsioon suheteks Mashreqi riikidega saaks teha siin ära suure töö ja peame tegema kõik, et neil selle töö tegemist võimaldada.

 
  
MPphoto
 

  Ana Gomes (S&D).(PT) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liit peab olema oma avaldustes ja tegevuses, mis on seotud rahva ülestõusudega Jeemenis, Süürias, Bahreinis ja teistes araabia riikides, järjekindel. Kaalul on enam kui usaldusväärsus. Tuleb arvestada ka protestide sihtmärgiks olevatele diktatuuridele saadetava sõnumi tõhususega ning samuti meeste ja naistega, kes panevad ohtu oma elu, et nõuda tänavatel inimõigusi, õiglust ja demokraatiat.

Euroopa Liit on olnud eriti Bahreini puhul jahmatamapanevalt ebamäärane. See kajastab vastuolusid topeltstandardeid sisaldavas välispoliitikas, milles muretsetakse nafta ja relvade pärast, mida liikmesriigid tarnivad ühist sõjavarustuse eksporti käsitlevat seisukohta eirates mitte üksnes Bahreini, vaid ka Saudi Araabiasse.

Euroopa Parlament nõuab relvamüügi kohest peatamist ning kõrge esindaja nõuab valjult ja selgelt, et Bahreini ametivõimud võtaksid vastutuse rahumeelsete protestide mahasurumisel tapetud või kaduma läinud inimeste eest ja lõpetaksid viivitamata meedia suhtes kehtestatud infosulu.

 
  
MPphoto
 

  Edward McMillan-Scott (ALDE). – Austatud juhataja! Eile õhtul aitasin korraldada kõnealuse piirkonna ekspertide ärakuulamist. Nad ütlesid meile, et seni on julgeolekujõudude käe läbi langenud Bahreinis vähemalt 23, Süürias vähemalt 132 ja Jeemenis vähemalt 63 inimest. Võib küsida: mida saab ette võtta Euroopa Liit? Meie homme vastu võetavas resolutsioonis on mõned sellekohased soovitused.

Viimastel kuudel on Euroopa Parlament võtnud vastu resolutsioonid Tuneesia, Egiptuse ja Liibüa kohta ning minu ametnikud võrdlesid vahelduseks neid resolutsioone ja komisjoni meetmeid sisaldavat kava. Pean ütlema, et tulemus ei olnud eriti julgustav. Kui komisjon ja nõukogu meid kuulda ei võta, kulutame me siin lihtsalt oma sõnu.

Avaldan selle analüüsi oma veebilehel. Minu arvates sai Euroopa Liit endale Lissaboni lepinguga lisakohustused. ELi välispoliitika teised osalejad peavad võtma meid tõsiselt. Eriti suurte muutuste ajal araabia maades peame kõik koostööd tegema.

 
  
MPphoto
 

  Pino Arlacchi (S&D). – Austatud juhataja! Süürias, Bahreinis ja Jeemenis valitseb türannia, millele on vastu astunud nende oma kodanikud, kes väärivad meie tingimusteta toetust. Seni on Euroopa Liit reageerinud selles piirkonnas levivale demokratiseerumislainele ebakindlalt, jõuetult ja ebausaldusväärselt. Kui me tahame olukorda parandada, peaksime kõigepealt kaotama mineviku topeltstandardid.

Toetasime neid autokraatiaid mitmel moel ning meie, eurooplased, koos Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega müüsime neile peaaegu igasugust sõjavarustust. Nüüd hädaldame oma relvakaubanduse tagajärgede pärast seoses süütute ohvritega, kes langevad Pärsia lahe autokraatidele müüdud relvade läbi.

Kui tahame olla usaldusväärsed, peaksime tühistama kõik kõnealuste riikide ja Pärsia lahe koostöönõukoguga sõlmitud relvastuslepingud ning nõudma relvaembargo kehtestamist kogu Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonnas. Raha, mis vabaneb nende sõjalise eelarve vähendamisel, saab investeerida demokraatliku ülemineku fondi.

 
  
MPphoto
 

  María Muñiz De Urquiza (S&D).(ES) Austatud juhataja! Araabia maades tehtud ajalooline ja pöördumatu samm demokraatia poole ei toonud kaasa ei seda ikka veel habrast üleminekut, mis toimub Egiptuses ja Tuneesias, ega rahvusvahelise üldsuse ajaloolist toetust vastutuse põhimõtte täitmisele, et kaitsta Liibüa rahvast.

Muutused Süürias, Jeemenis ja Bahreinis jätkuvad ning Euroopa Liit peab olema kohal. EL peab võtma toimunust õppust ja asuma rahvusvahelise vastuse väljakujundamisel eestvedajaks. Lugupeetud volinik Fühle, selleks vajame kaugeleulatuvaid meetmeid, näiteks hästi määratletud Euroopa naabruspoliitikat, ning selgeid ja viivitamatuid meetmeid, mis näitaksid nende riikide elanikele ja ka Euroopa kodanikele, et Euroopa Liidu pühendumine vabadusele, väärikusele, demokraatiale ja inimõigustele ei ole vankuma löönud.

Süüria, Jeemeni ja Bahreini ametivõimud peaksid meeles pidama, et riigi vägivallaga rahva vastu kaasnevad vahetud tagajärjed. Nad peavad mõistma ka seda, et nende autokraatlike valitsuste pealiskaudsest muutmisest jääb väheks. Selle asemel peavad nad alustama viivitamata dialoogi opositsiooniliikumiste ja kodanikuühiskonnaga, vabastama kohe poliitvangid, ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad ning tühistama sedamaid erakorralise seisukorra.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Me ei tohiks pigistada nendes kolmes riigis toimuvate jõhkrate inimõiguste rikkumiste suhtes silma kinni.

Olukord Süürias on väga tõsine ja seal on kaalul kõige rohkem. Süürias on võetud sihtmärgiks õpetajad, opositsiooniaktivistid, ajakirjanikud ja blogijad. Palju on tapetuid, palju vahistatuid. Välisajakirjanikud on riigist välja löödud, tekkinud on infosulg, puudub igasugune vaba ajakirjandus. Peaksime kaaluma Süüria vastaseid sanktsioone.

Tuleks kaaluda poliitilisi meetmeid ka Jeemenis ja Bahreinis. Mis puudutab Jeemenit, siis meil on kehtiv leping relvaekspordi kohta. Peaksime selle lepingu peatama.

Nendes kolmes riigis valitseva olukorra üle arutledes nõudkem esiteks vastutusele võtmist, teiseks Genfis asuva ÜRO inimõiguste nõukogu eriistungjärku ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Rosario Crocetta (S&D).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Elasin kolm aastat – aastatel 1987–1990 – Bahreinis. Tollal peeti seda üheks Pärsia lahe piirkonna kõige demokraatlikumaks riigiks ja nii on arvatud isegi viimastel aastatel. Mis võib siis toimuda veel teistes riikides, võttes arvesse, et Saudi Araabia korraldab aastas paarsada hukkamist, võttes arvesse kohutavaid tapatalguid Iraanis ning võttes arvesse, et kogu Pärsia lahe piirkonnas on tapmised igapäevane nähtus ja ajakirjanduse õigusi eiratakse täielikult.

Täna kiitsime heaks resolutsiooni Süüria, Jeemeni ja Bahreini kohta, ent millal valmistame me ette resolutsiooni Saudi Araabia, Alžeeria, Hiina ja teiste riikide jaoks, mis rikuvad maailmas inimõigusi? Häda on selles, et siin läänemaailmas näen ma üht kummalist asja – ühelt poolt ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Marielle De Sarnez (ALDE).(FR) Austatud juhataja! Milline roll peab ELil olema riikides, kus rahvas on režiimi vastu üles astunud, ent juhid jäävad kurdiks korduvatele nõudmistele suurema demokraatia, tõeliste struktuurireformide ja õiglase arengu järele? See on küsimus, mis on meile esitatud.

Minu meelest on olemas esialgne vastus, millega ei tohi venitada. Liit peab pingutama oma lihaseid ja kasutama kõiki olemasolevaid sanktsioone, et peatada repressioonid ning saavutada poliitvangide ja ajakirjanike viivitamatu vabastamine. Liit peab toetama sõltumatu komisjoni moodustamist toime pandud tegude uurimiseks ja nõudma inimõiguste nõukogu eriistungjärgu korraldamist.

Keskpikas plaanis peame vaatama minu arvates uuesti põhjalikult läbi oma suhted nende riikidega. Euroopa Liit peab nüüdsest näitama, et ta on kindlalt avaliku arvamuse ehk rahva, mitte võimulolijate poolel.

Selleks peab liit algatama dialoogi ja seda ülal hoidma kõikide kodanikuühiskonna jõududega, kõigi nendega, kes tahavad toetada demokraatiat ning samuti opositsiooniliikumiste juhtidega. Tegemist on niisiis põhjaliku muudatusega ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Heidi Hautala (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Oleme kuulnud, et Euroopa Parlament on võtnud nüüd väga tõsiselt nõuks tegeleda raskete inimõiguste rikkumistega kolmes riigis – Bahreinis, Jeemenis ja Süürias. Vajame Euroopa välisteenistuselt ja komisjonilt vastust küsimusele, kuidas me saame näidata, et me ei lähtu oma töös enam topeltstandarditest.

Meile on räägitud väga paljudest konkreetsetest meetmetest. Vajame teavet selle kohta, kuidas edenevad ÜRO inimõiguste nõukogu menetlused. Kas Euroopa Liit on üksmeelel vajaduses nõuda Süüria, Bahreini ja Jeemeni teemal eriistungjärkude korraldamist?

Oleme kuulnud, et on aeg lõpetada nendesse riikidesse relvade eksportimine.

Me ei saa oodata, seega öelge palun, mida kavatsevad Euroopa välisteenistus ja komisjon neis asjus kohe praegu ette võtta?

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Süüria julgeolekujõud on reageerinud surma külvamisega meeleavaldustele, kus esitatakse õigustatud kaebusi. President Assadi sõjakus ja sõnavõtud meie liitlase Iisraeli vastu, tema toetus sellistele terroristidele nagu Hezbollah ja sõprus Iraaniga – kõik see teeb temast minu arvates ohtliku autokraadi.

Bahreinis seevastu valitseb võrdlemisi tänapäevane ja edumeelne konstitutsiooniline monarhia. Ent šiiidi äärmuslased, keda innustab ja toetab Iraan, jätkavad kahjuks sektantlike pingete õhutamist ning levitavad propagandat valitsuse ja kuninga vastu. Kuningas on teinud kannatlikult jõupingutusi, et protestijate mured ära kuulata ja alustada dialoogi, kuid peame loomulikult taunima kõiki relvastamata protestijate hukkumisi.

Lõpetuseks tundub, et Jeemenis on president Saleh peletanud ülemäärase jõu kasutamise tõttu eemale oma peamised toetajad, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, ehkki ta on tegutsenud aastaid kindlalt selle nimel, et juurida välja Al Qaeda terroristid. Kui võtame talt praegu ära Euroopa Liidu toetuse, teadmata, mis juhtub pärast, kasutame väga riskantset strateegiat.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Võime esitada endale küsimuse, mida teha, et leevendada nendes riikides poliitilist ummikseisu ja inimeste kannatusi, kuid eeldada tuleb, et esiteks on meil võimalik midagi ette võtta, teiseks on see meie roll ja kolmandaks ei ole praegune olukord tingitud mingilgi moel meie sekkumisest.

Armetu Ühendkuningriigi valitsus jagab Briti sõjaväelastele koondamisteateid, sageli keset aktiivset tegevteenistust. Oleks absurdne loota, et allesjäänud sõjaväelased pingutaksid järgmistes julgetes ettevõtmistes osalemise nimel.

Riigid sõlmivad oma vägedega pühaliku, ent tavaliselt kirjutamata kokkuleppe lahingusse saatmise ja eluga riskimise kohta, ent üksnes siis, kui kaalul on riigi või selle kodanike elutähtsad huvid. Meil ei ole nendes riikides mingeid elutähtsaid huve. Ühtlasi on alust arvata, et Ameerika Ühendriikide ja selle liitlastega seotud välisjõud on huvitatud Süüria destabiliseerimisest. Mul ei ole mingit sõnumit Ba’athi režiimile ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Usun, et paljud kõnealustes riikides elavad noored igatsevad demokraatia, moderniseerimise ja vabaduse järele. Peame seda asjaolu arvesse võtma. Me peame püüdma leida nendes riikides sõpru ega tohi langetada üldistavaid otsuseid. Tuleb teha hoopiski kindlaks need isikud, kes ei järgi tänapäeva ühiskonnas kehtivaid eeskirju. Seetõttu peaksime püüdma korraldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, õpetajate, ülikooliprofessorite ning ajakirjanike jaoks vahetusprogramme. Meie ülesanne on leida endale nendes riikides sõpru. Loodetavasti võtame peagi seda laadi meetmeid.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja, lugupeetud minister! Nagu paljudes siinviibijates, tekitavad kogu piirkonnas esinenud vägivald ja inimõiguste rikkumised ka minus õudu. Ometi ei saa ma lasta käest võimalust jätta ütlemata – eelkõige teile, austatud minister –, et avaldus, mille te esitasite täna liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel, näitab väga ilmekalt ja tõenäoliselt paremini, kui keegi meist oleks suutnud seda kunagi teha, välisteenistuse ja sellele miljonite eurode kulutamise mõttetust.

Teie tänane sõnum, milles tehakse ettepanek taunida vägivalda, edendada dialoogi ja toetada asjaomaste riikide reforme on täiesti õige. Ent kui aus olla, siis antud olukorras on see kõik üks üldine jura. Vajame rohkem, tunduvalt rohkem kui suvaline telefonikõne ning avaldus, milles kutsutakse üles tegema üht, teist või kolmandat. Leian, et Lähis-Ida inimesed ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Zsolt Németh, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi nimel.(HU) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Suur tänu sõnavõttude eest. (Sõnavõtt jätkub inglise keeles.)

Austatud juhataja, lubage mul vastata kõigepealt eraldi paarile küsimusele, mis puudutavad Bahreini.

Tõstatati küsimus Iraani sekkumise kohta Bahreini siseasjadesse. Seni ei ole mingeid kindlaid tõendeid sellest, et Iraan on seganud äärmuslust esile kutsudes vahele Bahreini sündmustele. See oht on küll selgelt olemas, seetõttu on veel üks hea põhjus alustada Bahreinis selle võimaluse vältimiseks võimalikult ruttu riigisisest dialoogi.

Mis puudutab Saudi Araabia tungimist Bahreini, siis tahaksin toonitada, et kuus Pärsia lahe koostöönõukogu riiki on sõlminud omavahel ühise julgeolekualase kokkuleppe. Selle kokkuleppe raames nõutakse Saudi Araabiast ja teistest Pärsia lahe riikidest pärit jõudude kohalolekut Bahreinis ning selle nõudmise esitas rohkem kui üks koostöönõukogu liikmesriik. See ei ole pelgalt juriidiline kaalutlus. Selles piirkonnas aset leidvate sündmuste hindamisel peame suhtuma väga tõsiselt piirkondlikku mõõtmesse.

Seoses Jeemeniga tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Liit peatas osaliselt Jeemenile abi andmise – näiteks lõpetati tsiviilisikute korraldatava terrorismivastase võitluse toetamine. Leidsime, et meil oli vaja ses suhtes diferentseeritumat lähenemist.

Lubage mul vastata nüüd mõnele esitatud küsimusele ungari keeles.

(HU) José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra esitas küsimuse selle kohta, milline on ülemineku tulemus. Ses suhtes tahaksin rõhutada, et me ei tea, milliseks kujuneb Araabia kevad. Seda ei tea keegi. Paari kuu eest ei teadnud me isegi seda, et selline doominoefekt üldse vallanduda võib. Usun, et Araabia kevade lõpptulemus ei ole praegu veel kusagil paika pandud. Seepärast arvan ka seda, et see sõltub väga palju meist. Tahaksingi anda härra Salafrancale järgmise vastuse: Araabia kevade lõppetulemus sõltub väga suurel määral ka meist endist.

Minu meelest on siin esitatud ettepanekud olnud väga kasulikud. Usutavasti olid nende kõigiga väga rahul ka nii kohalviibivad komisjoni kui ka nõukogu ja välisteenistuse esindajad. Vaatame praegu läbi oma naabruspoliitikat. Kõiki siin esitatud ettepanekuid võetakse selle poliitika läbivaatamisel arvesse. Seetõttu on minu arvates väga õnnelik asjaolu, et paari nädala pärast Budapestis toimuma pidanud idapartnerluse tippkohtumine jääb ära, sest nii on meil nüüd aega, et lisada tehtud ettepanekud naabruspoliitika kohta koostatavasse ülevaatesse.

Naabruspoliitika ühtlustamine on minu meelest väga tähtis. Nii, nagu naabruspoliitika hõlmab lõunamõõdet, peab see hõlmama ka idamõõdet. Vaid siis, kui suudame luua siin Euroopa Liidus ühtse, järjekindla ja hästi läbi mõeldud naabruspoliitika, saame olla usaldusväärsed lõunanaabrite silmis, kes jälgivad tähelepanelikult igat meie sõna. Ettepanekutes, mis tehti siin seoses naabruspoliitikaga – neid esitasid näiteks viimased sõnavõtjad Diane Dodds ja Paul Rübig –, rõhutati suhteid tsiviilisikutega. Tsiviilisikute, kodanike ja eelkõige noorte omavaheliste suhete esmatähtsaks seadmine on üks naabruspoliitika põhimõtteid.

Selle läbivaatamise oluliseks osaks peab olema ka täiesti uute fondide ja vajaduse korral uue suurusjärgu fondide loomine. Samas ei tohiks me unustada, et iga aspekt nõuab eraldi käsitlusviisi. Leidub riike, kus sanktsioonide või relvaembargode kehtestamine või mõnel juhul sõjaline tegevus on juba olnud vältimatu. Nagu te teate, ei ole Liibüa meie ainuke lõunanaaber, kus leiab aset sõjaline sekkumine. See on toimunud paaril viimasel päeval ka Côte d’Ivoire’is. See on eraldi teema, millest me täna õhtul veel räägime.

Sellegipoolest leian, et riike, kus sõjaline sekkumine on osutunud vältimatuks kodusõja tõttu, ei tuleks segi ajada täna arutlusel olevate riikidega, ehkki ka need repressiivsed riigid, need autoritaarsed repressiivsed riigid kasutavad vägivalda mängeldes. Minu meelest on kõrge esindaja edastanud nendele riikidele seoses nende suhtumisega vägivalda väga jõulise sõnumi. Ka Liibüas ja Côte d’Ivoire’is toimuv sõjaline tegevus ise peab olema jõuliseks sõnumiks kõigile nendele kolmele riigile. Paaril viimasel nädalal on Euroopa ja rahvusvahelisel üldsusel õnnestunud kujundada väga selge suhtumine.

Rahvusvaheline üldsus on kohaldanud viimasel ajal uusi põhimõtteid „õigus kaitsta” ja „kohustus kaitsta”, mis peaks olema hoiatavaks märgiks Jeemenile, Bahreinile ja kõigile kõnealuse piirkonna autoritaarsetele režiimidele. Praegu aset leidev sõjaline sekkumine ei ole analoogne Iraagis toimuvaga, vaid pigem Rwandas või Kosovos sündinuga, kus rahvusvaheline üldsus pidi vahele segama selleks, et kaitsta kodanikke. Minu meelest edastab rahvusvaheline üldsus selle sõnumi praegu väga tugevalt riikidele, kes kasutavad oma kodanike vastu vägivalda.

Lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed, lubage mul vastata veel vaid lühidalt mõnele konkreetsele ettepanekule. Edastan kõrgele esindajale teie igati ühehäälse ja üldise ettepaneku korraldada ÜRO inimõiguste nõukogu eriistungjärk. Sellel ettepanekul on olnud tänasel arutelul kahtlemata väga oluline osa ja seda tuleks kaaluda. Samuti edastan kõrgele esindajale siin väljendatud samamoodi selge ja üksmeelse arvamuse relvaekspordi kohta. Leian, et peame olema võimelised looma nende kolme riigi puhul sobiva tasakaalu koostöö ja sanktsioonide vahel.

See, kui meil ei tule tegeleda mitte sanktsioonide kohaldamise ja sõjalise sekkumisega, vaid koostööga ja vajaduse korral ühe riikiderühma jaoks mõningaste sanktsioonide kehtestamisega, on kahtlemata eriline ülesanne. Pean oluliseks ka Ria Oomen-Ruijteni väidet, et Euroopa Liit peab olema ühtlasi võimeline tuginema kõnealuse piirkonnaga seotud poliitika väljakujundamisel väga tugevalt Türgile. Suur tänu selle arutelu eest ning suur tänu märkuste, sõnavõttude ja küsimuste eest.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Olen saanud vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2 kuus resolutsiooni ettepanekut.(1)

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult.(FR) Resolutsioonis, milles käsitletakse olukorda Süürias, Bahreinis ja Jeemenis, mõistetakse õigesti hukka jõhkrad ja mõrvarlikud repressioonid, mille ohvriteks on Süüria ning samuti Jeemeni ja Bahreini meeleavaldajad. Nende kolme riigi juhid annavad korraldusi tulistada omaenda rahva pihta, kes nõuab õigustatult poliitilist vabadust, inimväärikust ja sotsiaalset õiglust. Selle reolutsiooniga väljendab Euroopa Parlament jõuliselt solidaarsust Süüria, Bahreini ja Jeemeni kodanikega, kes näitavad oma püüdluste väljendamisel üles suurt vaprust, pistes rinda relvastamata tsiviilisikute vastu tuld avavate valitsuse relvajõududega.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult.(DE) Islamiusu kõrval on Süürial, Bahreinil ja Jeemenil veel üks ühine tunnus – autoritaarne režiim, olgu valitsejaks kuningas, president või Assadi klann. Lääne mõistes on tegemist kahtlemata ebademokraatlike süsteemidega. Üha suurenevad revolutsioonilised nähud, mis sarnanevad Egiptuses või Tuneesias toimunuga, hävitatakse juba eos ning demokraatia ja inimõigused jäetakse tähelepanuta. Näiteks Jeemenis on 37% alaealistest tüdrukutest sundabielude ohvrid. Selle näitajaga on Jeemen maailmas teisel kohal, kellest eespool on vaid Somaalia. Nende kolme riigi valitsused peavad näitama, et nad on oma rahva poolt, mitte vastu. Euroopa Liit on toetanud selliseid riike ja püüdnud olla neile meelt mööda aastakümneid, sest see oli majanduslikust ja geopoliitilisest vaatenurgast kasulik. EL peaks võitlema tugevamini demokraatia ja inimõiguste eest ning astuma vastu radikaalse islamismi süvenemisele nendes riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Kristiina Ojuland (ALDE), kirjalikult. – Kuigi peaksime tegelema viivitamata olukorraga Süürias, Bahreinis ja Jeemenis, tahaksin juhtida teie tähelepanu murettekitavale olukorrale Liibüas, kus hoitakse pantvangis seitset Eestist pärit Euroopa Liidu kodanikku. Soovin tänada paruness Ashtonit kahe nädala eest saadud kiire vastuse ja kinnituse eest, et seda küsimust käsitletakse ELis võimalikult kõrgel tasandil. Meieni on jõudnud nüüd teave, et pantvangistajad, kes nimetavad end taassünni ja reformi liikumise liikmeteks, on edastanud segase märgukirja, milles öeldakse, et edasised nõudmised esitatakse hiljem. Seitse Eesti kodanikku on väidetavalt elus. Tahaksin pöörduda paruness Ashtoni poole palvega osaleda liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendina selle pantvangikriisi lahendamises. Kaalul on eurooplaste elud ja see nõuab hädasti Euroopa välisteenistuse kiiret tähelepanu. See on paruness Ashtoni võimalus näidata, mis puust ta tegelikult tehtud on.

 
  

(1)Vt protokoll.


14. ÜRO neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu nõukogu ja komisjoni avalduste üle ÜRO neljanda vähim arenenud riikide teemalise konverentsi kohta.

 
  
MPphoto
 

  Zsolt Németh, nõukogu eesistuja. – Lugupeetud juhataja! Euroopa Liit on seadnud oma kindlaks eesmärgiks 9.–13. mail 2011 Istanbulis toimuva ÜRO neljanda vähim arenenud riikide teemalise konverentsi edukuse. ELi arvates pakub konverents suurepärast võimalust muuta vähim arenenud riikide toetamine tõhusamaks.

Nõukogu võttis äsja vastu järeldused, mida ELi läbirääkijad peavad ettevalmistusprotsessi ja konverentsi ajal suunistena järgima. Vähim arenenud riikide esikohale seadmine on vajalik selleks, et aidata kaasa meie ühistele püüdlustele täita aastatuhande arengueesmärgid. Seepärast oleme võtnud kindlalt ülesandeks toetada kõikide vähim arenenud riikide kaasavat ja kestlikku arengut. Need riigid esindavad rahvusvahelise üldsuse kõige vaesemat ja nõrgemat osa ning neid iseloomustab suur vastuvõtlikkus välistele majanduslikele šokkidele, loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele ning nakkushaigustele.

Pooldame jõuliselt seda, et aastatuhande arengueesmärkidega kooskõla säilitades ja vähim arenenud riikidele kindlaid eesmärke seades keskendutakse lõppkokkuvõttes valdkondadele ja meetmetele, mis võivad vähim arenenud riikide konkreetsete vajadustega seoses lisaväärtust anda, ning võetakse arvesse 2001. aasta Brüsseli tegevuskavast saadud õppetunde. Kiiresti muutuvas maailmas on ülioluline võtta pikaajalised kohustused vähim arenenud riikidega uute ja kohaseid meetmeid sisaldavate partnerluslepingute sõlmimise kaudu.

Euroopa Liit on eeskätt seisukohal, et Istanbuli konverentsil tuleks käsitleda kolme peamist eesmärki: esiteks võitlemine vähim arenenud riikide haavatavuse ja haprusega ning kriisidele vastupanuvõime edasine tõhustamine neis riikides; teiseks vähim arenenud riikide kestliku arengu jaoks soodsa keskkonna loomine; kolmandaks vähim arenenud riikide kaasava ja kestliku majanduskasvu soodustamine. Need eesmärgid on jätkuvalt Euroopa Liidu suunanäitajateks kõnelustes vähim arenenud riikidega kogu ettevalmistusprotsessi ja konverentsi ajal.

Euroopa Liit on alati olnud eestvedajaks jõupingutustes, mida rahvusvaheline üldsus teeb vähim arenenud riikide toetamiseks ning EL on nende riikide suurim rahastaja. Ta on oma kohustuste täitmise poolest olnud kõige edukam arengupartner, eeskätt turulepääsu, päritolureeglite ja võlgade leevendamise küsimustes. Ta on saavutanud märkimisväärset edu nii ametliku arenguabi kui ka arengupoliitika sidususe valdkonnas.

Mõni vähim arenenud riik on viimase aastakümne jooksul saavutanud majanduskasvu ja arengu suhtes edu, kuid tunnistame siiski, et üldiselt on progress olnud ebaühtlane. Ees on veel palju tööd, eeskätt Sahara-taguses Aafrikas ja riikides, mis on nii konfliktiolukorras kui ka muidu haprad. Seepärast on EL hiljuti kinnitanud üldise ametliku arenguabi raames veel kord, et on võtnud kindlalt ülesandeks täita ühiselt eesmärk anda vähim arenenud riikidele abi suurusjärgus 0,15–0,20% kogurahvatulust.

Vähim arenenud riigid vastutavad oma arengu eest esmajoones ise ning abiandjate toetus peaks põhinema abi saavate riikide ettevõtlikkusel ja täielikul vastutustundel. Euroopa Liit rõhutab ka vähim arenenud riikide üldise progressi ning hea valitsemistava, demokraatia, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse üldiste edusammude vastastikust sõltuvust.

Samal ajal oleme täiesti veendunud, et kõikidel riikidel on kohustus aidata arenguriikidel vaesusest väljuda ja teha aastatuhande arengueesmärkidega seoses edusamme. Vähim arenenud riikide edusammud on vastastikku seotud arengupartnerite poliitikameetmete kvaliteedi ja sidususega. Seepärast tuleks eelkõige püüda parandada toetusmehhanismide tõhusust ja tulemuslikkust täita olemasolevaid kohustusi. EL on mitmel juhul kutsunud teisi rahastajaid üles neist kohustustest kinni pidama. Ka tärkava majandusega riigid peaksid vähim arenenud riikide abistamiseks oma osa andma.

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Komisjon on seadnud kindlaks eesmärgiks saavutada Istanbulis toimuval ÜRO neljandal vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil edu. Sellega antaks uus poliitiline hoog kaasavale majanduskasvule, kestlikule arengule ja vaesuse vähendamisele vähim arenenud riikides. Meie veendumust ja pühendumust on väljendatud eelmisel nädalal, 31. märtsil vastu võetud nõukogu järeldustes, milles anti suunised ELi osalemiseks eelseisval vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil. Samuti on mul väga hea meel märkida, et Euroopa Parlament on konverentsi delegatsioonis jõuliselt esindatud.

Paljud vähim arenenud riigid on arengus edenenud, kuid see areng on olnud ebaühtlane ning palju tööd on veel ees. Liiga vähe vähim arenenud riike jõuavad kõnealusest kategooriast välja ning enamik on aastatuhande arengueesmärkide täitmisel maha jäänud. Me kõik – nii rahastajad kui ka vähim arenenud riigid – peame mõne vähim arenenud riigi edust ning Brüsseli tegevuskavast olulised järeldused tegema.

Ülemaailmsed partnerlussuhted ja vastastikune vastutus on konverentsi õnnestumiseks üliolulised. Areng on ühine ülesanne. Arenguriigid peavad asjakohaste poliitikameetmete kujundamise ja rakendamise ning hea valitsemistava sisseseadmise abil oma arengu eest esmajoones ise vastutama.

Euroopa Liit on oma kohustuste täitmise poolest olnud vähim arenenud riikide kõige edukam arengupartner, eeskätt turulepääsu, päritolureeglite ja võlgade leevendamise küsimustes. Euroopa Liit on vähim arenenud riikide suurim rahastaja ning on teinud ametliku arenguabi valdkonnas märkimisväärseid edusamme – viimase kümnendi jooksul on kõnealustele riikidele antavat abi kolmekordistatud.

Euroopa Liit palub Istanbulis teistel rahastajatel ja arengupartneritel end liidu kohustuste ja püüdlustega kooskõlla viia. Arenenud riikidel on kohustus aidata arenguriikidel vaesusest välja tulla. Ülemaailmsete partnerlussuhete raames peaksid ka tärkava majandusega riigid oma osa andma.

Kestlik areng ning pikaajaline õiglane ja kaasav majanduskasv on üliolulised kõikide kõnealuste riikide jaoks. Erasektoril on siinkohal täita väga tähtis roll, millel võib jõukuse ja töökohtade loojana olla inimeste elule tohutu mõju.

Oluline on kaubanduspotentsiaal kui majanduskasvu ja tööhõive käivitaja. Sellegipoolest tahab Euroopa Liit rõhutada, et vähim arenenud riikide edu ning inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, demokraatia, hea valitsemistava, rahu ja turvalisus on omavahel seotud.

Vähim arenenud riikide edusammud sõltuvad arengupartnerite poliitikameetmete võrdsusest ja sidususest. Seepärast tuleks teha visasid jõupingutusi nii toetusmehhanismide tõhususe ja tulemuslikkuse kui ka arengupoliitika sidususe parandamiseks.

Eesistuja on juba nimetanud kolme prioriteeti, seepärast lubage mul vaid märkida, et konverentsil tuleks käsitleda ka vähim arenenud riikide kategooriast väljumise küsimust. Euroopa Liit nõuab süsteemsemat mehhanismi ajatundlike soodustuste tegemiseks ja kategooriast väljuvate riikide toetamiseks. Komisjon on veendunud, et praegune uus hoogustumine toob järgmisel aastakümnel kaasa tähelepanuväärselt rohkem riike, kes vähim arenenud riikide kategooriast väljuvad.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDIS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Eleni Theocharous, fraktsiooni PPE nimel. (EL) Lugupeetud juhataja, minister, volinik! Lugupeetud Zsolt Németh! Nagu te väga õigesti ütlesite, peavad nõukogu järelduste ning Euroopa Liidu võetud kohustustega kaasnema tõhusad meetmed kõikide meie püüdluste toetamiseks. Istanbulis toimuval ÜRO vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil on Euroopa Parlamendi delegatsioonil mõistagi tagataskus hea resolutsioon, milles väljendatakse rahuldavaid seisukohti. Delegatsiooni seisukord on siiski probleemne, sest vaatlejatena ei saa nad otseselt sekkuda ning minu arvates võiksid komisjon ja president Barroso olukorra muutmiseks olulise sammu astuda. Euroopa Liidu majanduskasvu ja julgeolekut ning kontrolli rändevoogude üle ei ole võimalik saavutada, kui ligikaudu miljard inimest elab viletsuses ja vaesuses.

Näib, et püüdlusi aidata vähim arenenud riike nende arengus tuleb uuesti analüüsida, sest kuigi süüdi on ka vähim arenenud riigid ise, näib vaesuse nõiaringist pääsemiseks kasutatud mehhanism olevat ebatõhus.

Juhiksin tähelepanu sellele, et vähe arenenud riikide jõukus on koondunud välismaalaste kätte ning neid riike iseloomustab kõige rohkem demokraatia puudujääk, korruptsioon ja ebakindlus. Kõik see toob kaasa põhistruktuuride puudumise hariduse, tervise, transpordi, side, esmatootmise, põllumajanduse, panganduse ja avaliku halduse valdkondades. Minu arvates tuleks Istanbulis võtta vastu mehhanismid vaesuse probleemi käsituse parandamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Thijs Berman, fraktsiooni S&D nimel. (NL) Lugupeetud juhataja! 7% suurune majanduskasv, oluliselt suurenenud algkooliõpilaste hulk, enam riike, mille kodanikud nõuavad demokraatiat: Aafrika vähim arenenud riikides on viimase kümne aasta jooksul suuri edusamme tehtud. Need riigid on teinud parema juhtimise nimel tööd ning koondanud omaenda rahalised ressursid. Rikkad riigid on aidanud konkreetselt kaasa võlgade leevendamise ja vaktsiinide kättesaadavaks tegemisega. Sellegipoolest ei ole me veel oma eesmärke saavutanud, sest kiire majanduskasvuga kõige vaesemates riikides ei ole kaasnenud vaesuse proportsionaalset vähendamist.

Kõige vaesemate riikide loetelu on aastakümneid peaaegu muutumatuna püsinud. Vähem kui ühe dollariga päevas elavate inimeste arv on vähenenud, kuid vähem kui kahe dollariga päevas elavate inimeste arv on jäänud samaks. Ressursside õiglase jagamise asemel on rikkad riigid säilitanud korrumpeerunud režiimid. Seepärast on absurdne ja küüniline öelda, et arendustöö ei kanna vilja. Me ei ole sellele piisavalt võimalust andnud.

Istanbulis toimuv ÜRO konverents peab sellest mõned järeldused tegema. Palju rohkem tähelepanu tuleb pöörata jõukuse õiglasele jagamisele kõige vaesemates riikides endis. See võimaldab stabiilsust ja õiglast jaotamist. See kõrvaldab pinged ja toob rahu. Sotsiaalne õiglus aitaks ka rohkem majandusarengule kaasa kui ebavõrdsust külvavad diktatuurid, mida juhivad väikesed klikid. Demokraatlikud riigid jõuavad õiglase jaotuseni palju kiiremini kui diktatuurid. Hea valitsemistava toob meid aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele lähemale.

Peame ka rahvatervise eest paremini hoolt kandma. Vaese riigi perekonna jaoks tähendab haigus rahalist katastroofi. Haigus on luksus, mida keegi enesele lubada ei saa. Seepärast peame töötama selle nimel, et tervishoidu rahastataks tervisekindlustuse kaudu, nii et mitte üksnes vaktsiinid, vaid ka head haiglad ja kliinikud oleksid kättesaadavad.

 
  
MPphoto
 

  Charles Goerens, fraktsiooni ALDE nimel. (FR) Lugupeetud juhataja! Aastatel 1980–2011 on ülemaailmne SKP suurenenud 19 000 miljardi USA dollari võrra. Selline kasv peaks tähendama, et meil on äärmusliku vaesuse kõrvaldamiseks piisavalt vahendeid. Nii palju siis aritmeetikast.

Poliitikaga seoses ei ole kõige vaesemate saatuse parandamine nii lihtne. Seepärast peame tegema mõningad selged valikud. Esiteks peame oma koostööprogrammides võtma sihiks kõige vaesemad riigid.

Teiseks – ning see kaasneb esimese punktiga – peame tärkava turumajandusega riikidest järk-järgult tagasi tõmbuma. USA peamise võlausaldaja Hiina käsutuses on piisavalt vahendeid, et võidelda oma territooriumil valitseva vaesusega.

Kolmandaks vajame vähim arenenud riikidega tugevaid partnerlussuhteid. Nemad peavad tegema suurema osa tööst. Meie saame üksnes aidata neid oskusteabega, oma eriteadmiste ja poliitilise tahtega. Me ei saa teha midagi enamat ega vähemat kui see.

Viimaseks: kuna meie oleme suurim rahastaja, on meie ülesanne Euroopa Liiduna võtta sel konverentsil enesele juhtroll.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Tahan tänada Eleni Theocharousi selle eest, et ta tõstatas küsimuse Euroopa Parlamendi staatuse kohta rahvusvahelistel konverentsidel – oleme üks kolmest ELi sõsarinstitutsioonist ning me peame kõnealust küsimust käsitlema väga kiiresti. Vastasel korral satume hätta. Oleme maailma vähim arenenud riikide suurim rahastaja; viimaste aastate jooksul oleme toetust kolmekordistanud, kuid vaesus on suurenenud, mitte vähenenud.

Kümmekond aastat tagasi esitlesid Pascal Lamy ja arengukomisjon algatust „Kõik peale relvade”. Järg-järgult on Euroopa Parlament muutnud selle algatuseks „Ei midagi muud peale põllumajanduse”. Nüüd ei ole maailma vähim arenenud riikidel tööstusvõimsust, neil on põllumajanduslik võimsus. Kui olete tõepoolest vaesuse likvideerimisest ning nende inimeste aitamisest huvitatud, peame suurendama nende kaubandusvõimsust. Mitte abi ei vähenda vaesust, vaid kaubandus. Vaesuse vähendamiseks ja kaubanduse suurendamiseks peame aga tõhustama nende suutlikkust eksportida seda, mida neil eksportimiseks on, s.t põllumajandussaadusi, kalandussaadusi jms. Seda me aga ei tee.

Oleme kehtestanud ranged normid, mis on väga olulised Euroopa Liidu tarbijate tervise jaoks, kuid me ei aita suurendada vähim arenenud riikide võimsust. 51 riigist ainult 3 on vähim arenenud riigi staatusest väljunud. Peame selles osas tehtavaid jõupingutusi suurendama, sest vastasel korral me üksnes petame iseennast ja kõnealuseid riike.

 
  
MPphoto
 

  Gabriele Zimmer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (DE) Lugupeetud juhataja! Tahaksin nõukogu ja komisjoni esindajatelt küsida, miks nad arvavad, et peavad käsitletava teema kohta mullikesi ajama. Minu arvates ei ole sellest kellelegi kasu, kui me ei ütle konkreetselt välja, et Istanbuli konverentsi eel peavad liikmesriigid ja Euroopa Liit lõpuks täiel määral oma kohustusi täitma ning et me ei saa taluda seda, et liikmesriigid üha rohkem oma kohustustest kõrvale hiilivad.

On vastuvõetamatu, et miljard inimest elab ikka veel näljas –enamik neist vähim arenenud riikides, teisisõnu maailma kõige vaesemates riikides. Samuti on vastuvõetamatu, et suurem osa meie arenguabist ei lähe põllumajanduse toetamiseks ja arendamiseks. Nimetatud eesmärgil kasutatud osa on viimastel aastatel kiiresti vähenenud, samas kui miljard inimest elab näljas. Lootus, et vähim arenenud riigid muutuvad kriisidele vastupidavamaks, hakkab mulle vaikselt tunduma küünilise hoiakuna.

Kutsun teid üles võtma konkreetsed meetmed, millega käsitleda probleeme ja võtta konkreetseid kohustusi, et pakkuda vähim arenenud riikidele reaalset abi.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). (NL) Lugupeetud juhataja! Eelseisev ÜRO vähim arenenud riikide teemaline tippkohtumine on hea võimalus arutleda, kas arenguabi on mõistlik või tõesti mõttetu. Üldtuntud väide abi koguse kohta – mida rohkem abi anda, seda suurem on majandusareng – on täielikult läbi kukkunud.

Tahaksin kasutada oma kõneaega, et tsiteerida Keenia majandusteadlase James Shikwati öeldud sõnu ajakirja Der Spiegel online-väljaandele 2005. aasta 7. aprillil. Tsiteerin: „Arenguabi eesmärk on hoida suured bürokraatlikud süsteemid jõus, see soodustab korruptsiooni ja enesega rahulolu ning õpetab aafriklasi kerjama selle asemel, et olla iseseisvad”.

Lisaks nõrgestab arenguabi kohalikke turge ning toob kaasa meile väga vajaliku ettevõtlusvaimu kadumise. Nii absurdne kui see ka ei tundu, on arenguabi üks Aafrika probleemide põhjuseid. Kui läänemaailm need väljamaksed lõpetaks, ei paneks tavalised aafriklased seda isegi tähele. Löök oleks ränk ainult valitsusametnike jaoks. Niisiis on suurema rahajagamise asemel vaja vähem korruptsiooni, rohkem ettevõtlikkust ja rohkem eneseusaldust.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Thijs Berman (S&D). (NL) Lugupeetud Philip Claeys! Kas olete minuga nõus, et rikaste Lääne-Euroopa riikide ja USA välishuvid on toonud kaasa olukorra, kus diktaatoreid hoitakse võimul ning selle tagajärjel ei anna arenguabi sageli tulemusi, sest abi on leidnud koha vales taskus, ning ka sellepärast, et nii-öelda stabiilsuse huvides ei ole me kunagi teinud midagi selle vastu võitlemiseks. Kuid nagu on näidanud sündmused Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, ei ole see niinimetatud stabiilsus oma vaeva ära tasunud? Demokraatia kaitsmine tähendab jätkuva arenguabi andmisega samaaegset arenguriikide demokraatide toetamist ja diktaatorite kukutamist.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). (NL) Lugupeetud Thijs Berman! Jah, ma nõustun osaliselt teie sõnadega. Jah, me oleme tõepoolest süüdi selles, et mõnel diktaatoril on olnud võimalik võimule jääda. Pean silmas näiteks Euroopa Liidu poliitikat Kuuba suhtes, mille puhul oleme näinud, kuidas Fidel Castrot peetakse partneriks, kellega saame asju ajada. Sedasorti asjad peaksid kuuluma minevikku ja me peaksime suhtlema ainult demokraatlikult valitud inimestega, kel on ka võimalus panna omaenda riigis demokraatiale alus.

 
  
MPphoto
 

  Filip Kaczmarek (PPE). (PL) Lugupeetud juhataja! Mõiste „vähim arenenud riigid” kujunes välja 40 aastat tagasi, et aidata arenenud riikidel ja muudel rahastajatel määrata kindlaks need maailma kogukonnad, kes vajavad kõige enam abi. ÜRO kasutatav määratlus „vähim arenenud riik” ei põhine üksnes sissetulekutasemel inimese kohta, vaid selles võetakse arvesse ka inimkapitali hulka ja majandusarengu probleeme. Neid riike iseloomustab selge geograafiline jagunemine, sest suurem osa neist asub Aafrikas. Seepärast pöörab Euroopa Liit sellele maailmajaole erilist tähelepanu.

Põhiprobleem on see, et vähim arenenud riikidena määratletud riikide hulk suureneb, samas kui nimetatud kategooriast väljumiseks piisavalt arengus edasi jõudnud riike on ainult kolm. Seepärast tuleks ÜRO konverentsil pöörata tõsist tähelepanu küsimusele, kuidas kehtestada tõhus, mõõdetav ja kergesti jälgitav strateegia vähim arenenud riikide väljumiseks sellest staatusest. Mul on hea meel, et Euroopa Komisjonil ja nõukogul on ettepanekud, mis võivad selles protsessis abiks olla. Üks neist on kaasava majanduskasvu soodustamine. Tean, et mõned kolleegid Euroopa Parlamendis on selle mõiste pärast mures, sest nad ei ole kindlad, kas majanduskasv kujuneb tõepoolest kaasavaks. Teisalt ei suurenda me ilma majanduskasvuta arenguriikide majanduslikku potentsiaali.

 
  
MPphoto
 

  Kriton Arsenis (S&D). (EL) Lugupeetud juhataja, volinik! Vajame käegakatsutavat eesmärki, mille võib Istanbulis toimuval konverentsil heaks kiita, ning see eesmärk peaks vähendama praegust vähim arenenud riikide hulka poole võrra. See kõlab enesestmõistetavalt, kuid viimase 30 aasta jooksul on ainult kolmel neist riikidest õnnestunud vähim arenenud riikide kategooriast väljuda.

Eesmärgi saavutamiseks peame oma kohustustest kinni pidama ja andma 0,15–0,20% oma SKPst neile riikidele arenguabiks. Samavõrra oluline on tagada arengupoliitika sidusus. Me ei saa neile riikidele ühest küljest raha anda ning teisest küljest neilt ELiga sõlmitud ebaõiglaste kaubanduslepingute kaudu põhimõtteliselt varastada. Peame maksma oma rahavõla ning see tähendab ka investeerimist neisse riikidesse nii nende kohandamiseks ja kliimamuutuse vastu võitlemiseks kui ka selleks, et maksta ära oma võlad, mis on kogunenud meie ebaõiglase ühise põllumajanduspoliitika tõttu. Selleks peame edendama nende riikide sõltumatust toiduga kindlustatusel ning toetama selleks traditsioonilist põllumajanduspoliitikat, kohalikke ressursse, kohalikke kultuure ja kohalikke turge ning takistama spekulatiivseid rünnakuid, maade sundvõõrandamist ja teraviljamonopole, mis ohustavad meid kõiki, eeskätt kõnealuseid hapraid riike.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva (ECR). – Lugupeetud juhataja! Mõtlen, kas auväärt kolleeg minuga nõustub – sest ta kasutas väga tugevat sõna „varastama”–, et me arenguriikidelt varastame. Näiteks võiks tuua olukorra, kui anname väikesele saarele Atlandi ookeani rannikul kalavarude, 7000 tonni tuunikala eest, 2 miljonit eurot ja müüme selle siis Euroopa tänavatel 235 miljoni euro eest. Nii muudame 2 miljonit eurot 235 miljoniks. Just seda me oma kalanduspoliitikaga teeme.

 
  
MPphoto
 

  Kriton Arsenis (S&D). (EL) Lugupeetud juhataja! Nirj Deval on õigus. Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelised kalanduslepingud on suurel määral küsimus, mis tuleb põhjalikult üle vaadata. Lepingud on vajalikud, kuid Euroopa Liit peab kõnealuste riikidega kalanduslepinguid sõlmides toimima nii jätkusuutlikul viisil kui võimalik. Selleks, et neid riike võimalikult palju tugevdada, et neil oleks võimalik vähim arenenud riikide kategooriast väljuda, peame kontrollima ka seda, kas rahast, mida me kalapüügi eest vastutasuks maksame, piisab ning kas seda kasutatakse arenguabina.

 
  
MPphoto
 

  Marek Henryk Migalski (ECR). (PL) Lugupeetud juhataja! Zsolt Némethil ei ole mingit põhjust olla vähim arenenud riikide kategooriast väljuvate riikide suhtes optimistlik ning samas on Nirj Deval, Filip Kaczmarekil ja Kriton Arsenisel õigus, kui nad ütlevad, et viimase kümne aasta jooksul on ainult kolm riiki – Botswana, Cabo Verde ja Maldiivid – kõnealusest kategooriast väljunud. See aga tähendab, et vaesuse algpõhjus seisneb poliitikas, sest on väga jõukaid riike, milles ei leidu mingeid loodusvarasid – näiteks Šveits ja Jaapan – ning teisalt on riike, mis on loodusvarade poolest rikkad, kuid sellegipoolest vaesed. See tähendab, et vaesuse põhjus on poliitika, mitte vastupidi. Seepärast peaks Euroopa Liidu roll lisaks vähim arenenud riikide abistamisele ja nendega kauplemisele sisaldama ka poliitilise abi osutamist, mis tooks neis riikides kaasa stabiliseerumise ja demokraatia. Just see peaks olema meie ülesanne.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE). (RO) Lugupeetud juhataja! ÜRO neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents pakub head võimalust vaadata uuesti üle rahvusvaheline kaubandusabi poliitika. Kõnealuste riikide rühm peab rahanduskriisi tõttu tekkinud ülemaailmsete majanduslike muutuste taustal tulema toime finantsraskustega. Pidev põhitoiduainete hinnatõus on terav probleem, mida ei saa eirata.

Kaubandusabi peamine eesmärk on edendada 48 riigi sisemaist ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellega seoses peaksin rõhutama, kui oluline on likvideerida vaesus ja kasutada tulemuslikult ära aastatuhande arengueesmärkide saavutamise raames pakutav finantsabi. Minu arvates on kasulik kaasata protsessi arenguriigid, sest neil on kogemus kaubandussüsteemide reformimise valdkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Mariya Nedelcheva (PPE). (FR) Lugupeetud juhataja! Vähim arenenud riikide saavutatud edu kajastab meie endi ja rahvusvahelise üldsuse arengupoliitikat. Nende riikide hulga suurenemine, keda on liigitatud vähim arenenud riikide hulka, viitab selgelt, et on aeg vaadata uuesti üle meie poliitikameetmed, vahendid ja ressursid. Kõige vaesemad riigid võivad kergesti muutuda sõdade, kriiside ja laialdase vaesuse tallermaaks Niisiis peame kindlasti töötama jätkuvalt selle nimel, et panna alus rahule, stabiilsusele, demokraatiale ja inimõigustele.

Arvesse tuleks võtta veel kolme aspekti. Esiteks peame vaatama uuesti läbi sisemised tegurid nagu korruptsioon, demokraatlike kaitsemeetmete puudumise ja omandiõigustega seotud lüngad, mis põhjustavad nende riikide mahajäämust.

Teiseks peame parandama oma majanduslikke meetmeid ning pakkuma suuremat toetust põllumajandusettevõtjatele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning riigiressursside heale kasutamisele uute vahendite loomise eesmärgil.

Ning viimasena peame muutma oma abivahendid sihipärasemaks ning tagama nende kooskõla aastatuhande arengueesmärkidega. Kui me kohandame ülemaailmse arengupoliitika nii, et see kajastab iga riigi tegelikke vajadusi ning hõlmab erasektori ja kodanikuühiskonna suuremat osalust, suudame paremini järgmise aastakümne probleemidega toime tulla.

 
  
MPphoto
 

  Ricardo Cortés Lastra (S&D). (ES) Lugupeetud juhataja! Kümme aastat tagasi leppisid doonorriigid Brüsselis kokku tegevuskavas vähim arenenud riikide suhtes. Seadsime eesmärgid, millega likvideerida neis riikides äärmuslik vaesus.

Meie kõigi jaoks on selge, et vähim arenenud riike on ülemaailmne kriis kõige rängemalt tabanud, olgu siis majanduse, keskkonna või toiduhindade hinnatõusu aspektist.

Nüüd, kümme aastat hiljem ei ole me aga seatud eesmärkideni jõudnud ja ainult kaks riiki 48st vähim arenenud riigist, mis sellesse plokki kuuluvad, on suutnud vähim arenenud riigi kategooriast väljuda.

Seisame teelahkmel. Istanbulis toimuval ÜRO neljandal vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil analüüsitakse seni tehtud tööd ja pannakse alus uuele tegevuskavale.

Me peaksime uuendama oma kohustusi vähim arenenud riikide ees ning näitama, et oleme kümne aasta jooksul teinud eelmisest perioodist oma järeldused ning et meil on võimalik pakkuda tõhusat ja kvaliteetset toetust, mis laseb meil aastatuhande arengueesmärkide saavutamise näol täita oma eesmärgid mitte 2021. aastal, vaid 2015. aastal

 
  
MPphoto
 

  Catherine Stihler (S&D). – Lugupeetud juhataja! Kolm põhilist valdkonda – vähim arenenud riikide haavatavus, kestlik areng ja majanduskasvu soodustamine – on kõik tervitatavad. Tahaksin aga küsida, kas toiduga kindlustatus on osa arutelust.

Keegi mainis Sahara-tagust Aafrikat – praegu on 80% Sahara-taguse Aafrika põllumajandustootjatest naised. Kui saame aidata paremate põllumajanduslike meetodite arendamisega, panustades inimestesse, kes on maailma kõige ebastabiilsemas olukorras, aidates neil endid ära toita, saame me maailma kõige vaesemate tervise ja heaolu jaoks väga palju ära teha.

Soovin Euroopa Parlamendist konverentsile minevale delegatsioonile kõike head, kuid ootan hiljem väga ka tagasisidet kõikidelt kohalkäinutelt.

 
  
MPphoto
 

  Norica Nicolai (ALDE). (RO) Lugupeetud juhataja! Usun kindlalt, et Euroopa Parlament võtab vastutuse ELi tulemuste eest projekti raames, millega edendatakse ülemaailmset solidaarsust vaesuse vastases võitluses. Samas olen väga veendunud, et oleme parlament, mis võtab vastutuse Euroopa Liidu maksumaksja raha kasutamise eest. Prooviksin tunnustada ideed, mille kohaselt kõnealune konverents peab pakkuma, sealhulgas meile, võimalust hinnata meie edendatud solidaarsusmudelit. Sest kui vaatleme vähim arenenuteks nimetatud riike, näeme, et vaesed riigid jäävad vaeseks, rikkad riigid aga säilitavad teatud elatustaseme.

Peame hindama ümber mudeli, mida kasutame annetuste ja toetuste puhul, sest on oht, et see abi muutub abi saavatele riikidele kahjulikuks.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira (GUE/NGL). (PT) Lugupeetud juhataja! Praeguse arutelu jooksul oleme käsitlenud maailma kõige vaesemaid ja nõrgemaid riike. Nende hulka kuulub ligi 50 riiki, kus kodanikud kannatavad tagajärgede pärast, mille on põhjustanud üksteise järel ÜRO konverentsidel vastuvõetud soovituste elluviimise järjestikused nurjumised. Mitte saatuse paratamatus ega looduslike piirangute või kitsenduste möödapääsmatus ei muuda neid riike vaeseks; vastupidi, mitmed neist on loodusvarade poolest vägagi rikkad.

Pigem on põhjus maailma majandusliku ja ühiskondliku korralduse põhialuseks oleva süsteemi ebaõigluses ja ebainimlikkuses ning seda toetavad ebasümmeetrilised suhted, mis loovad ja jäljendavad ebavõrdsust. See on tingitud vabakaubandusest, finantsilisest dereguleeritusest, kapitali ebaseaduslikust, kuid lubatud väljavoolust maksuparadiisidesse, sõdadest ja konfliktidest, mida toidavad vaidlused loodusvarade üle. Nende inimeste iseseisvumise ja nende riikide areng peitub selle süsteemi aluste lõhkumises ning tõelises ja solidaarsusel põhinevas koostöö ja arenguabi poliitikas.

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Minu arvates näitab käimasolev huvitav arutelu seda, et meil kõikidel on samad eesmärgid. See kajastub ka fraktsioonide esitatud resolutsiooni ühisettepanekus. Eelkõige tahaksin juhtida tähelepanu meie kõigi ühistele eesmärkidele, mis on järgmised: esiteks peaks konverents olema tulemustele suunatud ning Euroopa Liit peaks täitma võetud kohustusi.

Selle eesmärk on toetada riike viisil, mis võimaldab neil vähim arenenud riikide kategooriast väljuda. Oleme võtnud kohustusi seoses turule juurdepääsu ja võlgade leevendamisega, samuti seoses ametlikust arenguabist teatava toetusprotsendi määramisega vähim arenenud riikidele. Arengupoliitika sidusus peaks loomulikult aitama kaasa kõikides poliitikavaldkondades, mille eesmärk on toetada vähim arenenud riike vaesuse vastases võitluses, ning nagu Catherine Stihler õigusega rõhutas, tuleks esikohale seada toiduga kindlustatus, põllumajandus ja infrastruktuur. Nagu Nirj Deva ütles, täidab kaubandus väga tähtsat rolli.


Oleme kõik tunnistanud, et vähim arenenud riikidel on oma arengu ees esmane vastutus ning seepärast on nende riikide sisemaiste ressursside kasvatamiseks vaja tõhusamat maksusüsteemi ning head valitsemistava maksuküsimustes.

Isegi kui vähim arenenud riigid ei vastuta peaaegu mingil määral kliimamuutuse eest, tabab see löök neid kõige rängemalt ning meil on kohustus aidata neil sellega kohaneda.

Kokkuvõttes on Euroopa Parlament toetanud alati vähim arenenud riike ning olen kindel, et nii on see ka edaspidi.

 
  
MPphoto
 

  Zsolt Németh, nõukogu eesistuja. – Lugupeetud juhataja! Arvestades ametliku arenguabi kogusummat, tahaksin rõhutada, et alates 2002. aastast, kui nõukogu Monterey konverentsil kohustused võttis, on ta korduvalt märkinud vajadust koondada ka kõik muud arengu rahastamise vahendid – peamiselt sisemaised ressursid, mida täiendavad jätkusuutlikud uuenduslikud rahastamismehhanismid – ning arenenud riikide, erasektori ja tärkava turumajandusega riikide toetus.

Kõige viimastes, 2011. aasta aprillikuu järeldustes juhtis nõukogu tähelepanu sellele, et EL kaalub tõsiselt ettepanekuid luua tähelepanuväärse tulupotentsiaaliga uuenduslik rahastamismehhanism, eesmärgiga tagada arendustöö jaoks prognoositav rahastamine, eeskätt seoses kõige vaesemate ja haavatavamate riikidega. Olen nõus volinik Fülega, kelle arvates on Euroopa Liidus oluline pidada kinni oma kohustustest ning samuti tema märkusega, et oluline on suurendada vähim arenenud riikide ja Euroopa Liidu vahelisi kaubandusvõimalusi.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel esitatud kuus resolutsiooni ettepanekut(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 7. aprillil 2011 kell 12.00.

 
  

(1)Vt protokoll.


15. Islandi 2010. aasta eduaruanne
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Islandi 2010. aasta eduaruande kohta.

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. (HU) Lugupeetud juhataja, volinik, kolleegid! Hindan kõrgelt Euroopa Parlamendi aktiivset rolli laienemisprotsessis ning edasiviivat osalemist üldises laienemist käsitlevas arutelus ning loomulikult eeskätt Islandi ühinemisprotsessis. Euroopa Liidu laienemine kui üks ELi ajaloo edukamaid poliitikaid kuulub eesistujariigi kõige olulisemate prioriteetide hulka.

2010. aasta 17. juunil otsustas Euroopa Ülemkogu ühehäälselt anda Islandile kandidaatriigi staatuse. Ühiskonverentsi esimene koosolek ministrite tasandil toimus 27. juulil 2010 ning 2010. aasta novembris käivitus sõelumisprotsess, mis jätkub plaanipäraselt. Järgmine ühinemiskonverents ministrite tasandil on kavas 27. juunil. See võimaldab meil hinnata saavutatud tulemusi ja loodetavasti avada võimalikult palju peatükke.

On mitu eriliselt olulist valdkonda, mida tahaksin eriti esile tõsta. Need küsimused on märgitud ära ka Euroopa Parlamendi resolutsiooni projektis. Edusamme käsitlevas 2010. aasta aruandes märkis komisjon, et Island täidab liikmestaatuseks vajalikke kriteeriume ning isegi kui majandus- ja rahanduskriis riigile ränga löögi andis, on see piisavalt valmis võtma meetmeid, mille abil täita ELi liikmesuseks vajalikke nõudeid. 14. detsembril 2010 tuletas nõukogu oma järeldustes meelde, et Island on pika ajalooga hästi toimiv demokraatlik riik, millel on tugevad institutsioonid ja tihedad sidemed Euroopa Liiduga. Märgiti ka, et Islandi üldine valmisolek liidu acquis’ vastuvõtmiseks ja kohaldamiseks on piisav, eeskätt tänu asjaolule, et riik on Euroopa Majanduspiirkonna liige ja Schengeni lepingu osaline. Islandit võib pidada toimivaks turumajanduslikuks riigiks ning keskpikas perspektiivis võib taastuda riigi suutlikkus pidada vastu ühtse turu konkurentsisurvele ja turujõududele.

Nõukogu tuletas meelde, et läbirääkimiste eesmärk on see, et Island võtaks liidu acquis’ vastu ja kohaldaks seda täiel määral. Läbirääkimiste suuna määrab see, kas Island täidab kõiki Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohustusi ning võtab muude asjade seas täiel määral arvesse Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldusi. Läbirääkimiste suuna määrab ka see, milliseid tulemusi saavutab riik muude komisjoni arvamuses nimetatud puudujääkide kõrvaldamises. Samal ajal tuletas nõukogu ühest küljest meelde, et ühinemisläbirääkimiste ajal kujutab Euroopa Majanduspiirkonna leping jätkuvalt Islandi ja ELi suhete peamist lepingulist alust ning teisest küljest, et viimase kahe aasta jooksul on Island kõnealuse lepingu raames ja Schengeni alaga seoses olnud ka väga aktiivne ja koostööaldis partner. Riik on saavutanud häid tulemusi liidu areneva acquis’ kohaldamises. Seepärast julgustas komisjon Islandit samamoodi jätkama.

Euroopa Parlamendi resolutsiooni projekt annab põhjaliku ülevaate saavutatud tulemustest ja täitmist vajavatest ülesannetest. Viimaseid silmas pidades tahaksin juhtida tähelepanu meie ühisele ülesandele, s.t vajadusele suhelda asjakohaselt ja põhjalikult nii Islandi kui ka Euroopa Liidu kodanikega. Eelnimetatu taustal tahaksin veel kord rõhutada, et ees on veel palju tööd ka Ungari eesistumisperioodi ajal. Eesistujana loodame loomulikult, et kõik liikmesriigid, komisjon ja muidugi Euroopa Parlament Islandit tema püüdlustes toetavad. Oluline on säilitada tööhoog ja liikuda veel sel poolaastal läbirääkimistega võimalikult palju edasi.

Olen veendunud, et Islandi ühinemine võib kujuneda edulooks. See võib lisada hoogu kogu laienemispoliitikale ja viimase edukust suurendada. Eesistujariigi Ungari juhtlause ja eesmärk on tugev Euroopa. Kõik Islandi ühinemise suhtes tehtud edusammud aitavad selle saavutamisele kaasa.

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Praegune arutelu Islandi ja ühinemisprotsessi järgmiste sammude üle on väga ajakohane.

Tahaksin tänada Euroopa Parlamenti Islandi liikmekssaamise toetamise eest ning tunnustada raportööri Cristian Dan Predat kõrgetasemelise raporti eest. Arutlusel olev resolutsioon aitab protsessile tõhusalt kaasa – see saadab Islandile õigel ajal õiged sõnumid.

Islandi acquis’le vastavuse hindamine – sõelumine – toimub kavakohaselt. Alates 2010. aasta novembrist on arutatud 24 peatükki ning toimunud on 23 kahepoolset sõelumisega seotud kohtumist, mis hõlmasid kalanduse, põllumajanduse, keskkonna, regionaalpoliitika ja finantsteenuste teemat.

Sõelumine on oluline tehniline protsess ja kohtumistel on juba selgunud tundlikud küsimused ja probleemid põhilistes peatükkides nagu põllumajandus, keskkond ja kalandus. Kõnealune läbirääkimisprotsessi etapp viiakse lõpule 2011. aasta juuniks.

Võin kinnitada, et oodatavasti algavad tegelikud läbirääkimised Ungari eesistumisperioodi lõpupoole, kui 2011. aasta 27. juuniks kavandatud ühinemiskonverentsil mõned peatükid avatakse. Tegemist on auahne, kuid täidetava ajakavaga ja kõik osalised on võtnud kindlalt nõuks edasi liikuda.

Komisjon on valmis võtma ühinemisläbirääkimiste praeguse käsituse juures arvesse Islandi iseärasusi ja ootusi ning kaitsma seejuures täielikult Euroopa Liidu põhimõtteid ja eeskirju. Seepärast on meie eesmärk töötada mõlemale poolele vastuvõetavate lahenduste leidmiseks avatud ja edasiviivas vaimus, mis väljendaks kõrgetasemelist koostööd Euroopa Liidu ja Islandi riigiasutuste vahel. Nagu kõikide seniste ühinemisprotsesside korral, ei kujune see arvatavasti lihtsaks ülesandeks, kuid me loodame, et oleme Islandiga alustanud edukat teekonda.

Icesave’iga seoses – nagu on viidatud teie resolutsioonis – oleks komisjonil kõikide asjaosaliste huvides hea meel, kui selles küsimuses jõutaks kiire lahenduseni.

Majanduse aspektist on Islandi panganduse ja eelarve konsolideerimine Rahvusvahelise Valuutafondi programmi raames olnud muljetavaldav. Kohandamisprogramm toimib kavakohaselt ja valitsus on võtnud ülesandeks konsolideerimisega jätkata. Tõhusam võla restruktureerimine aitab jõulisemalt majandust elavdada. Valitsus töötab ka strateegia kallal, millega kapitalikontroll järk-järgult kaotada. See aitab ettevõtluskliimat parandada.

Lubage mul põgusalt rääkida ka ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) raames võetavatest toetusmeetmetest. Järgmise kolme aasta jooksul tehakse kättesaadavaks 28 miljoni euro suurune rahastamispakett, millega toetada haldussuutlikkust ja valmistada Island ette struktuurifondide haldamiseks.

Edusamme tehakse riiklike IPA-programmide lõpliku viimistlemisega 2011. aastaks ning tehnilise abi ja teabevahetuse programmi raames on algatatud palju konkreetseid ettevõtmisi.

Jagan täielikult teie arvamust, et vaja on faktidel põhinevat avalikku arutelu ELiga ühinemise teemal. See võib tõepoolest aidata otsustavalt kaasa paremale arusaamisele Euroopa Liidu poliitikast ja tegevusest ning aidata purustada müüte. Lisaks valmistab mulle suurt heameelt see, et Islandi ametiasutused on alustanud jõulist teavitustööd.

On julgustav märkida, et viimase aasta jooksul on Islandi avalik arvamus ELi suhtes märkimisväärselt positiivsem – nii ühinemisprotsessi jätkamise osas kui ka hoiakutes ELi liikmesuse ja maine suhtes.

Teadliku avaliku arutelu hõlbustamiseks tõhustab komisjon omaenda teabevahetustegevust. Euroopa Liidu delegatsioon Reykjavíkis on täielikult toimiv ja osaleb teavitustegevuses aktiivselt; kavas on avada ELi infokeskus.

Nüüd, kui sõelumisperiood on peaaegu lõpule jõudnud, ootan väga, et saaksime Islandiga mitmed peatükid avada.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Dan Preda, fraktsiooni PPE nimel. (RO) Sooviksin alustuseks väljendada heameelt komisjoni ja nõukogu viibimise üle istungisaalis, samuti viljaka koostöö üle, mida oleme siiani teinud nende kahe institutsiooniga, kaasa arvatud kõnealuse resolutsiooni koostamise ajal.

Nagu üheksa kuud tagasi, kui tegime teatavaks Islandi Euroopa Liiduga ühinemise avalduse, otsustasime selles raportis peatuda neljal põhipunktil.

1. Poliitilised kriteeriumid. Island on oma tugeva demokraatiatraditsiooniga selles suhtes silmapaistev. Lisaks peaksime minu arvates tundma heameelt viimaste kuude jooksul kohtusüsteemi sõltumatuse suurendamiseks tehtud edusammude pärast, millega piirati justiitsministri domineerivat rolli kohtunike ametisse nimetamisel ja suurendati viimaste sõltumatust. Samal ajal tuleb kõnealuseid meetmeid rangelt rakendada.

2. Majanduslikud kriteeriumid. Euroopa Majanduspiirkonna liikmena täidab Island juba praegu suure osa liikmesriikide kohustustest. Tunnen heameelt nn Icesave’i seaduse suhtes saavutatud kokkuleppe üle. Loodan, et – nagu küsitlused viitavad – Islandi elanikud otsustavad seda kolme päeva pärast toimuval referendumil toetada ning see kahepoolne vaidlus ei hakka mõjutama ELiga ühinemise üle peetavaid läbirääkimisi.

3. Piirkondlik koostöö on samuti oluline tegur. Islandi ühinemine Euroopa Liiduga pakub ELile ainulaadse võimaluse tugevdada oma mõju Arktika piirkonnas üldiselt ning eriti Arktika Nõukogus.

Viimane, kuid mitte vähem tähtis asjaolu – avaliku arvamuse meelsus on väga oluline selleks, et tagada ühinemisprotsessi edukas kulminatsioon. Seepärast peab minu arvates pooldama Reykjavíki riigiasutuste soovi alustada avalikku arutelu ja pidada nõu kõikide selle ettevõtmise sidusrühmadega. See on seda olulisem, et arvamusküsitluste kohaselt on islandlased ühinemisläbirääkimiste suhtes jätkuvalt toetaval seisukohal.

 
  
MPphoto
 

  David-Maria Sassoli, fraktsiooni S&D nimel. (IT) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Homne hääletus on üks sammudest, mis viivad Islandi peatse Euroopa Liiduga ühinemiseni.

Nagu Cristian Dan Preda ütles, on Island teinud märkimisväärseid edusamme. Toon mõne näite: kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamine, uurimiskomisjon Islandi pangandussüsteemi kokkuvarisemiseni viinud protsesside uurimiseks ja analüüsimiseks, Euroopa Liidu ja Islandi parlamentaarse ühiskomisjoni loomine, euroalaga ühinemisega seotud asjaolud, kasvanud kogemused taastuvenergia valdkonnas.

Väga valus Icesave’i küsimus on jätkuvalt lahtine ja laupäeval toimub referendum, mis toob islandlased hääletama. Kuigi referendumi tulemus väärib arutelu, on sel minu arvates suur demokraatlik väärtus, sest sellega pannakse islandlastele vastutus ja kaasatakse nad läbirääkimiste praegusse tundlikku etappi veelgi suuremal määral. Kuigi esimene referendum ei toonud positiivset tulemust, on Islandi valitsus teinud tublit tööd, et luua laiaulatuslik koalitsioon, mis suudaks selgitada kodanikele, miks on Island kohustatud hüvitama Ühendkuningriigile ja Madalmaadele nende kahjud.

Euroopa Liit peaks praegu näitama üles kannatlikkust ja lugupidamist ning hoiduma avaldamast liigset survet, mis võiks tuua Islandi ühiskonnas kaasa teatava enesekaitse ja sulgumise.

Kalanduse ja põllumajandusega seoses peavad Euroopa Liit ja Island minu arvates leidma parimad lahendused, mis vastaksid aluslepingus seatud kriteeriumitele ning säilitaksid Islandi majanduse, ökosüsteemid ja riigi iseärasused.

Islandi ühinemine Euroopa Liiduga tähendab, et EL liigub põhjapooluse suunas ning sellel on poliitilises ja majanduslikus plaanis ning keskkonna ja teadusvaldkonnale kasulik mõju. On selge, et ka kuuskümmend aastat hiljem kujutab ELi kuulumine endast ligitõmbavat võimalust.

 
  
MPphoto
 

  Pat the Cope Gallagher , fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel volinikult kuulda, et Islandi ühinemisega seotud peatükkide sõelumine, mis algas möödunud aasta novembris, viiakse eeldatavasti peagi lõpule.

Loomulikult on Islandil kui Euroopa Majanduspiirkonna liikmel olnud suur eelis ning nad on suure osa acquis’st juba vastu võtnud. Samuti on mul hea meel märkida, et Islandil läbi viidud arvamusküsitluste kohaselt soovib 65% elanikest läbirääkimiste jätkumist. Kasutan oma parlamentaarse ühiskomisjoni esimehe positsiooni, et veenda Islandi elanikke mitte võtma kindlaid seisukohti seni, kuni nad ei tea täpselt, mis sel aastal edasi toimub.

ELi–Islandi parlamentaarse ühiskomisjoni teine koosolek toimub 26. ja 27. aprillil Reykjavíkis. Ühiskomisjon loodi eelmisel aastal ja usun tõesti et tegemist on olulise foorumiga, kus pidada ELi ja Islandi parlamendi vahelisi dialooge ja teha koostööd.

Pean ütlema et, rannikuriikide suutmatus jõuda märtsi alguses Oslos kokkuleppele valmistas mulle pettumuse. Kokkuleppele jõudmine on ülioluline. Neli rannikuriiki ei saa püüda miljonit tonni makrelli, kui teaduslike nõuannete kohaselt tohib sellest püüda ainult pool.

 
  
MPphoto
 

  Indrek Tarand , fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Lugupeetud juhataja! Ühineda sooviv väike riik põhjustab Euroopa Liidule alati palju peavalu ning Islandi valukohad, nagu me teame, on kalavarud, keskkond ja kõik muu, mida volinik nimetas. Meil on aga selle vastu rohtu ning Euroopa Parlament võiks võtta heasoovlikuma hoiaku, sest väikseid riike on vaja õrnemalt kohelda.

Olen alati imetlenud Charles Tannocki põhimõttekindlat poliitilist hoiakut acquis’ ja Islandi tehtu või tegematajätmiste suhtes. Praegu ei kiida aga mu fraktsioon ega mina ise heaks muudatusettepanekute radikaalset tooni ning seepärast palume tungivalt, et homseks leitaks raportööriga kompromiss. Kujutlen juba, kuidas Euroopa Parlamendis on kuus lisaistet ja täiendav tõlkekabiin.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon toetab täielikult Islandi Euroopa Liiduga ühinemist, kuigi otsuse peavad referendumil tegema ainuüksi islandlased.

Island on väike, stabiilne ja jõukas demokraatlik riik, NATO ja Euroopa Nõukogu asutajaliige. Riigi majandus sõltub suurel määral kalandusest, kuid pärast katastroofilisi sündmusi finantsteenustega võib Island Euroopa Liiduga ühinemise korral tõenäoliselt nõuda oma kalatööstuse kaitsmiseks märkimisväärseid vastutulekuid. Loodetavasti pakub see Ühendkuningriigile ja teistele liikmesriikidele suurepärase võimaluse suruda läbi vastuolulise ühise kalanduspoliitika laiaulatuslikumat ja täiendavat ümberkorraldamist.

Vaalapüügi osas ei hakka ma vabandusi otsima. Mulle ei meeldi ka härja- ega kukevõitlus, kuid need on, – uskuge või mitte – mõnel pool ELis lubatud kui osa rahvuslikust kultuurist, nii et kui Island ühineb ELiga, tuleb tal minu isikliku arvamuse kohaselt lubada soovi korral oma vaalapüügitööstust kaitsta.

Island peab võtma kohuseks maksta tagasi raha, mis ta pärast Icesave’i kokkuvarisemist Ühendkuningriigile ja Madalmaadele võlgu jäi. Kui Islandi eelseisev referendum kõnealuse küsimuse üle lõpeb negatiivse tulemusega, võib Ühendkuningriigi valitsusel olla raske oma toetust anda.

 
  
MPphoto
 

  David Campbell Bannerman, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud juhataja! Ühendkuningriigis nimetatakse esimest aprilli naljapäevaks ja inimestele valmistab üksteise lollitamine suurt rõõmu. Nii et kui mõned inimesed ütlevad, et Island võib järgmisel aastal ELiga ühineda, mõtlen ma „Aprill!” Tegelikult on küsitlus näidanud, et 64% islandlastest soovib säilitada sõltumatust, ainult 24% soovib ELi liikmesuse taotlemist jätkata ning 60% Islandi ettevõtetest on selle vastu.

Öeldakse ka, et Island soovib euro pakutavat kindlust. Aprill! Isegi Portugali pangad keelduvad praegu Portugali võlakirju ostmast.

Island ei loobu oma rikkalikest kalapüügipiirkondadest – mis toodavad 40% riigi ekspordist –, et ühineda hävitava ühise kalanduspoliitikaga; samuti ei hülga riik enam kui 1000 aastast ja demokraatlikkuse eest UNESCO auhinna võitnud Islandi parlamenti.

Isegi panganduse jaoks ahastama paneval ajal on Islandil, nagu ka Ühendkuningriigil, parem liidust välja jääda. See ei ole nali!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Aprillinalja teema tekitas minus veidi segadust, lugupeetud David Campbell Bannerman. Kontrollisin just üle, et täna on 6. aprill, kuid ilmselt võite te ükskõik, mis päeva naljapäevaks kuulutada.

 
  
MPphoto
 

  Nick Griffin (NI). – Lugupeetud juhataja! Nagu tavaks, puudub siinsel arutelul igasugune seos tegelikkuse ja demokraatiaga.

Paljud räägivad nii, nagu oleks Islandi tõmbamine euro musta auku juba otsustatud. See ei ole aga sõnum, mille meile edastavad islandlased. Praegused arvamusküsitlused näitavad, et iseseisvust säilitada soovijate hulk ületab euro-reeturite ja eurofiilide hulga ligikaudu kahekordselt. 75% islandlastest on arukad ega usalda Euroopa Liitu. Toetus ainsale ELi liikmesust pooldavale Islandi parteile on küsitluste andmetel langenud 30%-lt 18%-le.

Sama toimub kogu Euroopas. Kui poliitiline eliit liigub liidule ja föderaalsele impeeriumile lähemale kui kunagi varem, soovivad inimesed vabadust ja sõltumatust. Niisugune vastuolu on revolutsiooni taimelava. Õnnitlege end ühinemisprotsessi puhul, nii palju kui tahate, kuid eelseisev finantskriis teie euro hullusärki surutud riikides on meie kõigi jaoks kulukas, teie Utoopia jaoks aga saatuslik. Island ja praegu teie raspberry Reich-i lõksu jäänud riigid saavad lõpuks vabaks.

 
  
MPphoto
 

  Alf Svensson (PPE). (SV) Lugupeetud juhataja! Island on elanike arvu poolest väike riik – neid on ligikaudu 300 000 –, kuid tegemist on suure rahvaga. Tahan siinöeldut esile tuua. Islandil on demokraatlikud traditsioonid, muljetavaldav kultuur ning see riik suutis pakkuda sotsiaalkindlustust ammu enne teisi riike. Loomulikult võiksime jäädagi rääkima 2008. aasta majanduse ülekuumenemisest liialeminekust, kuid samamoodi on lisaks väiksele Islandile mindud liiale paljudes teiseski riikides. On selge, et kui väikest, 300 000 elanikuga riiki mõjutab ohjeldamata turumajandus, puudub valitsuses igasugune inertsimõju. See on miski, mida me ei tohiks unustada, kui kõneleme riigist, saareriigist Arktika piirkonnas.

Mõistan ka väga hästi, et islandlasi huvitab kalapüük. See on tööstusharu, mis on põlvkondade kaupa teinud saarel elamise võimalikuks. Väikesest riigist rääkides peame vaatama ette, et me ei võtaks omale teatavat suure venna rolli. EL peab loomulikult Islandit kontrollima ning ma tahaksin öelda, et Island tuleb sellega paremini toime kui oleksid tulnud paljud praegused liikmesriigid sama range kontrolli korral, nagu me praegu Islandi suhtes rakendame. Ma ei taha öelda, et see on vale. Arvan ka, et kui Island ELiga ühineb, on Norra jaoks lihtsam liidule lähemale tulla ja lõpuks liikmesriigiks saada. Islandit tuleks tervitada. Ta puhub ELisse uut elu ning see ei ole kindlasti ohvriand.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Stihler (S&D). – Lugupeetud juhataja! Sooviksin raportöörile tänu avaldada. Meile esitatud resolutsiooni ettepanek on tasakaalustatud ning hõlmab kõiki eduaruande põhiaspekte. Eduaruandes käsitletud 33 peatükiga liigub Island kiiresti ELiga ühinemiseks vajalike kriteeriumide täitmise poole. Oluline on resolutsiooni ettepanekus esitatud viide eriuurimiskomisjoni aruandele Islandi pangandussüsteemi kokkuvarisemise kohta. Kiiduväärt on tõsiasi, et kriisi süüdlaste üle mõistetakse kohut. Vahest võiksid EL ja tema liikmesriigid Islandi arukast suhtumisest eeskuju võtta. Tahaksin täna õhtul tõstatada aga kaks küsimust – Icesave ja makrell. Nädala lõpus toimuv referendum teeb loodetavasti sellele saagale lõpu.

Mulle valmistas aga pettumuse asjaolu, et pärast jõulisi teistkordseid läbirääkimisi ja Islandi parlamendi Althingi heakskiitu osutus vajalikuks teine referendum. Makrelliga seoses oli lühinägelik suurendada kvoote ühepoolselt ilma arutelu ja naaberlaevastikele põhjustatavaid tagajärgi kaalumata. Ühinemisläbirääkimiste edu nimel on ülioluline lahendada kalavarudega seotud küsimused.

Lõpetuseks tahan soovida edu Reykjavíkis 26. ja 27. aprillil toimuvaks teiseks parlamentaarse ühiskomisjoni kohtumiseks, mida juhib Pat the Cope Gallagher.

 
  
MPphoto
 

  Struan Stevenson (ECR). – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel kuulda, et enamik islandlasi ütleb viimaste arvamusküsitluste põhjal, et neil ei ole mingit soovi ELiga ühineda, sest ausalt öeldes, miks me neid liitu ootame? Mida nad täpselt meie Euroopa Liidu klubile juurde annavad? Nende majandus on kokku varisenud, pangad maksejõuetuks muutunud, nende vulkaan sulges meie õhuruumi üheksaks päevaks – kui see kordub, peame arvatavasti meie arve maksma – ja nüüd riisuvad nad meie makrellivarusid.

2005. aastal tõmbas Island välja 367 tonni Kirde-Atlandi makrelli. Sel aastal kavatsevad nad püüda 150 000 tonni. Kui suurepäraseks majandamiseks – kalavarude säästvaks majandamiseks – te seda nimetate? Nad uhkustavad alati oma jätkusuutliku kalandusega ja naeravad meie rakendatava ühise kalanduspoliitika üle. See on peaaegu kuritegelik. Tegemist on peaaegu ebaseadusliku kalapüügiga ja me ei peaks mingil juhul kutsuma neid ELiga ühinema.

 
  
MPphoto
 

  Alain Cadec (PPE). (FR) Lugupeetud juhataja, volinik, kolleegid! Lubage mul alustada tavapärase fraasiga – Euroopa Parlamendil on ainult üks asukoht, Strasbourg.

Nagu te teate, tunneb kalanduskomisjon makrelliküsimuse pärast muret. Eriti valmistab mulle muret Euroopa Liidu, Islandi ja Fääri saarte vahel toimunud läbirääkimiste hiljutine nurjumine. Enam kui kümme aastat on makrellikvoote eraldatud fikseeritud jaotamispõhimõtte alusel, mis tugineb iga rannikuriigi varasemale püügile.

Alates 2010. aastast on Island nõudnud uusi, märksa suuremaid kvoote ning viidanud kliimamuutusest tingitud hüpoteetilisele makrellivarude geograafilisele ümberjaotumisele. Nagu Struan Stevenson äsja ütles, suurendas Island seepärast äkitselt 2010. aastal oma püügikvooti 2000 tonnilt 130 000 tonnile. Lugupeetud kolleegid! See on enam kui 6500% suurune tõus!

Niisugune otsus on vastuvõetamatu, sest see on tehtud ühepoolselt ja ELi kalurite kahjuks. Veelgi enam – see edastab Islandi ühinemisläbirääkimisküsimuste raames väga negatiivse signaali. Me ei saa ühepoolse otsusega leppida. Tahaksime, et Islandi ja Euroopa Liidu vaheline konflikt laheneks kiiresti. Island peab kohanema meie ühise kalanduspoliitikaga, mitte meie ühine kalanduspoliitika ei pea Islandi pärast muutuma. Minu arvates mängib Island meile niisuguseid vastuvõetamatuid tingimusi esitades ohtlikku mängu. Island peab tegema realistlikumaid ettepanekuid. Lõppude lõpuks ei taha keegi ülepüüki ega makrellivarude lõppemist, mis kahjustaks kõiki osalisi. Soovitan Islandil tungivalt olla läbirääkimistes vastutustundlikum ja paindlikum ning näidata aruteludes üles suuremat läbipaistvust.

 
  
MPphoto
 

  Jan Kozłowski (PPE). (PL) Lugupeetud juhataja! Tahaksin Islandit siiralt kandidaatriigi staatuse puhul õnnitleda. Komisjoni avalduse kohaselt on Islandi ettevalmistused Euroopa Liidu nõuete täitmiseks üldiselt head ja kavakohased. Ei tohiks aga unustada, et üks tingimus, mida kõik Euroopa Liiduga ühinevad riigid peavad täitma, on nii valitsuse kui ka ühiskonna selgesõnaline pühendumus. Seepärast on tõhus strateegia ühiskonna teavitamiseks minu arvates kõige olulisem vahend, millega saavutada ühiskonna heakskiit Islandi ühinemisele ELiga. Poola kogemuse põhjal ei saa siinkohal olla oluline osa mitte üksnes laiaulatuslikel valitsuse meetmetel, vaid ka riiklikul meedial, kohalikel vabaühendustel ning piirkondliku ja kohaliku tasandi rahvusvahelisel koostööl.

 
  
MPphoto
 

  Petru Constantin Luhan (PPE). (RO) Lugupeetud juhataja! Möödunud aastal Euroopa Parlamendi delegatsiooni ametliku visiidi ajal, millest ma osa võtsin, märkasin, et Island on teinud tohutuid investeeringuid haridusse ning teadus- ja arendustegevusse. Tunnustan Islandi riigiasutusi Lissaboni strateegia toetamise ning selles osalemise pärast, mille raames võeti vastu Islandi 2020. aasta strateegia, kus rõhutatakse kõnealuste valdkondade tähtsust ja kirjeldatakse eelseisvate aastate eesmärke.

Minu meelest toob Euroopa Liiduga ühinemine kasu kõikidele osalistele. Island saavutab majandusliku ja rahandusliku stabiilsuse, Euroopa Liit aga muutub jõulisemaks Arktika piirkonnas ning sellistes valdkondades nagu taastuvenergia ja kliimamuutus.

Olen veendunud, et dialoogi tõhustamine kodanikuühiskonnaga ning Euroopa Liidu ja Islandi vahel on ülioluline. Mina soovitan Islandi elanikel lihtsalt oodata enne seisukohtade võtmist ära läbirääkimiste lõpptulemus.

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D). (FI) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Tegelikult võime end tunnustada. Islandlaste valmisolek meiega ühineda näitab, et EL kujutab endast jätkuvalt ahvatlevat võimalust. Oleme Euroopa integratsioonil põhineva stabiilsuse, jõukuse ja turvalisuseni jõudnud nii edukalt, et niivõrd kõrge elatustasemega riik nagu Island on valmis meiega ühinema. Loomulikult võib kõiges selles teatav roll olla ka Islandi majanduskriisil.

Islandi ühinemine ELiga ei saa olla aga iseenesestmõistetav. Kas me oleme piisavalt kaalunud, mis võiks olla Islandi lisaväärtus Euroopa Liidu jaoks? Tegelikkuses osaleb Island juba praegu oma õigustikuga Brüsseli ja oma kaitsejõududega NATO tegevuses. Elanike arvu poolest oleks ta ELi kõige väiksem riik.

Teisalt on vahest irooniline, et võrreldes varasemate liidu laienemistega täidaks Island tegelikult jõuka ja hinnatud taotlejariigina ELi liikmesuseks vajalikud kriteeriumid. Loodan, et arutelu Islandi ELi liikmesuse üle kujuneb aktiivseks ja täielikult avatuks.

 
  
MPphoto
 

  Katarína Neveďalová (S&D). (SK) Lugupeetud juhataja! Islandi edusamme kajastavat aruannet hinnates on vaja võtta arvesse paljusid asjaolusid. Island on täielikult toimiv demokraatlik riik, mis täidab kõik eeldatavad inimõigustega seotud standardid. Island kuulub Euroopa vabakaubanduspiirkonda ning seepärast on ta paljudes käsitletud valdkondades acquis’iga kooskõlas. Võrreldes teiste kandidaatriikidega annab see Islandile konkurentsieelise.

Vaatamata tõsiasjale, et Island on toimiva turumajandusega riik, on üks selle suurimaid probleeme finantssektori kriis. Lõhenenud pangandussektor ja riigivõlg, mis moodustab 90% SKPst, on murettekitav. Olukord võib olla paranemas, kuid see toimub väga aeglaselt. Inflatsiooni vähenemine on minu arvates hea, kuid samal ajal suureneb töötus.

Tunnustan Islandi otsust suurendada kohtunike asendamise menetluses kohtusüsteemi sõltumatust. Mina isiklikult pean Islandi progressi hariduse ja kultuuri vallas tohutult edukaks. Võrreldes ELiga on standardid väga kõrged, tänu millele osaleb riik programmis „Euroopa noored” ja Erasmus Munduse elukestva õppe programmides. Ma nõustun ka komisjoni järeldustega, mille kohaselt on Island tugevate institutsioonidega stabiilne demokraatlik riik.

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Tänane arutelu on osutunud viljakaks ning me oleme määranud kindlaks sammud, mille Island peab ühinemisläbirääkimiste positiivse tulemuse kindlustamiseks astuma.

Nagu täna käsitletud resolutsiooni projektis ja möödunud novembrikuu komisjoni eduaruandes märgitud, on Island liikmesuse kohustuste täitmisel edasi jõudnud ning palju ära teinud, kuid paljudes selgelt määratletud küsimustes peab ta rohkem saavutama.

Mõned teist on nimetanud makrelliprobleemi. Kuna see küsimus seostub peamiselt asjaomaste rannikuriikidepoolse makrellivarude majandamisega Kirde-Atlandil, lubage mul öelda järgmist: edusammude puudumine viimastel nõupidamistel valmistab meile pettumust. Suured osaliste vahelised lahkarvamused – ühest küljest eeskätt Euroopa Liidu ja Norra ning teisest küljest Fääri saarte ja Islandi vahel – seoses poolte vastavate kvootidega on endiselt lahendamata. Kõnealuse ressursi jätkusuutlikkus on meie kalandustööstuse jaoks oluline ning komisjon uurib jätkuvalt kõiki võimalikke viise, kuidas koostöös rannikuriikidega leida makrellivarude suhtes tasakaalustatud lahendus.

Island astub nüüd otsustavasse etappi, kus ELi liikmesuse saavutamise tempo sõltub tema enda otsusekindlusest. Olen kindel, et meie ühise toetuse – ja mis kõige tähtsam – omaenda kodanike kaasatuse ja toetuse abil on Island suuteline astuma ELi suunas tõelisi edusamme.

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. (HU) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Tänan teid arutelu eest. Olete tõstnud esile arvukalt probleeme, mida nõukogu ühinemisläbirääkimiste ajal kindlasti asjakohaselt käsitleb ning meil on võimalik nende lahendamisele suurimat tähelepanu pöörata. Annan teile teada, et kavatsen osaleda aprilli lõpus Islandi-ELi assotsiatsiooninõukogu kohtumisel ning loodan, et saame neis küsimustes Islandi riigivõimudelt uut teavet. Ei ole kahtlustki, et kõige keerulisemad on põllumajanduse ning eeskätt kalanduse või Icesave’i küsimused. Loodan aga, et komisjon käsitleb neid küsimusi väga läbipaistval viisil.

Ühinemisläbirääkimiste käigus teavitatakse neist küsimustest pidevalt ka liikmesriike. Lõpetuseks tahaksin öelda ka järgmist: mul on väga hea meel, et arutelu ajal ei seadnud ükski sõnavõtja kahtluse alla tõsiasja, et Islandil on täiuslikult toimiv demokraatlik institutsiooniline süsteem ja poliitiline kultuur – me kõik tunnistame seda. Olen kindel, et Islandi elanikud teevad väga vastutustundliku otsuse, kas ühineda Euroopa Liiduga või mitte. Peame neid usaldama; see on nende ülesanne. Meie ülesanne on võimaldada neile ühinemine ning kui nad peaksid selle kasuks otsustama, võtame nad vääriliselt vastu. Lugupeetud juhataja! Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu lõpetuseks olen kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel saanud ühe resolutsiooni ettepaneku(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Island ei ole alates Euroopa integreerimise algusest ELi täisliikmeks saamist tõsiselt kaalunud ning ühinemist taotles riik 2009. aastal pärast finantskrahhi. Sellele vaatamata on riik suutnud saavutada Euroopa Liidu standardid ning täita paljudes valdkondades tingimused, mis on vajalikud edukaks lõimumiseks ELi praeguse 27 liikmesriigiga. Kuulumine Euroopa Majanduspiirkonda ja Schengeni alasse on märkimisväärselt edusammudele kaasa aidanud. Kuigi Islandil on õnnestunud rakendada tähelepanuväärset osa Euroopa Liidu õigustikust, võib tegeliku ühinemisprotsessi muuta keeruliseks näiteks majanduspoliitika või kalanduspoliitika. Kalapüük moodustab poole Islandi ekspordist ning annab 10% riigi SKPst. Praegu veel lahendamata vaidlus Islandi ning Madalmaade ja Ühendkuningriigi vahel võib kujuneda teiseks võimalikuks Islandi liikmekssaamise takistajaks. Asjaosalised otsivad jätkuvalt sobilikku viisi, millega hüvitada kahjud Hollandi ja Ühendkuningriigi kodanikele, kes Islandi pankade kokkuvarisemise tõttu oma säästud kaotasid. Tõsiasja, et märkimisväärne osa Islandi kodanikest ei ole väga ELi liikmesuse poolt, võib samuti pidada mõningal määral negatiivseks teguriks, vaatamata olulisele toetusele, mida elanikud ühinemisläbirääkimistele avaldavad. Seepärast oleks Islandi valitsusel asjakohane astuda samme, mille abil anda kodanikele teavet selle kohta, mida tähendab riigi jaoks liikmestaatus Euroopa Liidu institutsioonides ning missugust kasu toob see inimeste igapäevaelule.

 
  
MPphoto
 
 

  Jolanta Emilia Hibner (PPE), kirjalikult. (PL) Nagu me teame, alustas Island ühinemisläbirääkimisi 2010. aasta juulis. Algusest peale on riik tänu Euroopa Majanduspiirkonda kuulumisele olnud eelisolukorras. Islandi edusammud ELiga ühinemise teel on olnud silmnähtavad. Ühinemisväljavaadet peetakse tervitatavaks, kuid endiselt on päevakorral mõned vaidlusi tekitavad küsimused, näiteks ELis keelustatud vaalapüük, Islandi soov kaitsta oma kalavarusid ja põllumajandusturgu ning Icesave’i küsimus. Vaja on teha edasisi edusamme peamiselt kalanduse, põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas. Oluline on jõuda kokkuleppele kalapüügikvootides. Peaksime rõhutama vajadust kohandada Islandi kalandust käsitlevad õigusaktid ELi siseturu põhimõtetega. Ärgem unustagem, et Island on riik, mille majandus põhineb suurel määral kalandusel. Seepärast tahaks Island pärast ELiga ühinemist säilitada oma majandusvööndis teatava kontrolli kalavarude majandamise üle. Peaksime pöörama tähelepanu ka tõsistele erimeelsustele vaalapüügi küsimuses. Vaalapüügi keelustamine kuulub ELi õigustikku, mille peavad vastu võtma kõik uued liikmesriigid. Märkimist väärivad ka hiljutised avaliku arvamuse küsitluste tulemused, mille kohaselt on ühiskonna toetus ühinemisläbirääkimiste jätkamisele tõusnud ning usaldus Euroopa Parlamendi vastu kasvanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. (PL) Islandi ühinemisväljavaatesse suhtutakse hästi. Endiselt on aga päevakorral vaidlusalused küsimused nagu Euroopa Liidus keelustatud vaalapüük ja Islandi soov kaitsta oma kalaturgu. Minu arvates ei saa me vaalapüügi kohta mingeid mööndusi teha. Ajaloolistest teguritest hoolimata ei saa me lubada olukorda, kus ELi liikmesust taotlev riik kavatseb neid haruldasi ja kaitsealuseid loomi püüda.

Standardeid, mis võeti vastu ja mis jõustusid Euroopa Ühenduses pärast palju aastaid kestnud tööd, ei saa painutada julma tegelikkuse võimaldamiseks traditsioonide nimel. Teine vaidlusalune küsimus on makrellipüügi kogused. Nagu te teate, kehtestas valitsus Reykjavíkis vaatamata üleskutsetele järgida vastutustundliku kalapüügi põhimõtteid, ühepoolselt liikidele lubatud kogupüügimahu, mis oli teaduslikel alustel soovitatud piirkogusest märksa suurem. Island ei ole näidanud üles vajalikku avatust ja paindlikkust, millega selles küsimuses kompromissile jõuda. Lisaks on Island andnud teada, et kehtestab 2011. aastaks 146 000 tonnise püügipiirangu. Niisugune suhtumine täidab mind hirmuga, kui mõelda Islandiga tehtavale tulevasele kalandusalasele koostööle. Mõistame kõik, et see konflikt ohustab Islandiga peetavaid ühinemisläbirääkimisi. Mina isiklikult arvan aga, et kummalgi juhul ei tohiks me teha mingeid järeleandmisi ning peaksime panema maksma normid, mille liit kalandussektoris on kehtestanud.

 
  

(1)Vt protokoll.


16. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruanne
Sõnavõttude video
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruande kohta.

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. (HU) Lugupeetud juhataja, volinik, kolleegid! Homme võtate vastu resolutsiooni endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruande kohta. Nagu teate, kinnitas nõukogu oma 14. detsembri 2010. aasta järeldustes veel kord oma üksmeelset pühendumust Lääne-Balkani riikide Euroopa Liidu väljavaadetele. Väljavaadete lõppeesmärk on nende riikide kuulumine Euroopa Liitu.

Tunnustan teid resolutsiooni projektis esitatud tasakaalustatud järelduste eest. Dokumendis on kajastatud objektiivselt praegune olukord ja esitatud väärtuslikud soovitused. Kahjuks ei ole endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil tulemustele ja edusammudele vaatamata senini lubatud läbirääkimisi alustada. Usun, et sellega ei kaota mitte üksnes kandidaatriik, vaid ka Euroopa Liit. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi resolutsiooni projekti põhisõnum on kooskõlas eesistujariigi ühe peamise põhimõttega. EL peab alati tunnustama individuaalseid saavutusi.

Üksikasjadesse laskudes on meil hea meel näha, et riik on teinud märkimisväärseid edusamme sellistes põhilistes reformitavates valdkondades nagu politsei toimimine ja kohtusüsteem. Ohridi raamlepingu rakendamine kujutab selles riigis jätkuvalt demokraatia ja õigusriigi põhimõtte olulist väljundit. Ka sellega seoses võime täheldada teatavat edu näiteks keeleseaduse rakendamise juures. Sellegipoolest on oluline, et riik edendaks võimalikult kiiresti selliseid valdkondi, nagu poliitiliste jõudude vaheline dialoog, õigussüsteemi ja avaliku halduse reform, korruptsioonivastane võitlus, sõnavabadus ja ettevõtluskeskkonna parandamine. Kõnealuseid valdkondi käsitleb üksikasjalikult ka vastuvõetav resolutsioon ning need peavad säilitama esmatähtsa koha ka Skopje valitsuse plaanides.

Nõukogu tunnistas, et komisjon on korranud oma soovitust alustada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga läbirääkimisi. Oma 2010. aasta detsembri järeldustes märkis nõukogu, et on valmis Ungari eesistumisperioodi ajal kõnealuse küsimuse juurde tagasi pöörduma, kuid kahjuks ei ole eesistujariigil uute edasiminekute puudumise tõttu olnud võimalik veel sellesse etappi astuda.

Siinkohal pean rõhutama, et heanaaberlikud suhted on jätkuvalt üliolulised. Tõsi on see, et üldist progressi ning eeskätt Euroopa lõimimise nimel võetavaid meetmeid võib saata edu üksnes siis, kui ühiskonna kõikidel tasanditel on olemas poliitiline tahe. Sellegipoolest on demokraatliku ühiskonna poliitilistel jõududel eriline ja erakordne vastutus, näiteks lahendada lahkarvamusi demokraatlike vahendite, täpsemalt dialoogi ja kompromissi abil. Seepärast kutsume endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi poliitilisi jõude jätkama dialoogi mitte üksnes reformiprotsessi tempo kiirendamiseks, vaid ka riigi demokraatlike institutsioonide küpsuse tagamiseks.

Erilist tähelepanu nõuavad võimalikud ennetähtaegsed valimised. Praeguse koalitsiooni stabiilsus on keerulistele probleemidele vaatamata märkimisväärne. Kui järgmised valimised tooksid poliitilises paletis kaasa lõhenemise, oleks põhjust muretsemiseks. Ohu vähendamiseks oleks oluline kuulutada ennetähtaegsed valimised välja parlamendis vastuvõetud laialulatusliku kokkuleppe alusel. Ühest küljest tahaksin endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, selle poliitilist juhtkonda ja institutsioone julgustada tõhustama jõupingutusi ja püüdlusi, et täita kodanike ootusi ning teisalt tahaksin õhutada komisjoni ja Euroopa Parlamenti pöörama kandidaatriigile ja kõnealusele piirkonnale jätkuvalt piisavalt tähelepanu. Ükski teine meile kättesaadav vahend, mis tagaks Balkani stabiilsuse ja heaolu, ei ole nii tõhus, nagu väljavaade kuuluda Euroopa Liitu ja ühinemisprotsessi edendamine. Usun, et Ungari eesistumisperioodi ajal edastatakse Balkani piirkonnale selge sõnum, et laienemisprotsessi ei ole unarusse jäetud. See võiks olla märgilise tähendusega Horvaatia ühinemisprotsessis ja tähistada nimelt selle riigiga peetavate läbirääkimiste lõpuleviimist. Olen veendunud, et see mõjuks magnetina kõikidele Balkani riikidele, kaasa arvatud endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile.

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Olen tänulik võimaluse eest arutada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühinemisläbirääkimiste hetkeseisu. Tänan ka Kristian Vigeninit, kes Zoran Thaleri põhjalikele ettevalmistustele tuginedes raportit edasi arendas. Dokument on põhjalik, täpne ning selles on määratletud eelseisvad ülesanded.

Viimase 20 aasta jooksul on kõnealune riik teinud kahel põhjusel tähelepanuväärseid edusamme. Esiteks oli vaja teha suuri jõupingutusi keerukate probleemide ja isegi konfliktide ületamiseks. Teiseks on Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade olnud suur progressi ergutaja. Praegu oleks vaja riigi arendamiseks kasutada täpselt sama valemit – suuri jõupingutusi koos stiimuliga, mida kujutab endast Euroopa Liit.

Olen tänulik toetuse eest, mida Euroopa Parlament on avaldanud komisjoni soovitusele läbirääkimistega algust teha. Me usume, et riik on valmis osalema ELiga lõimumise kõrgemal tasemel. Õigupoolest on ühinemisläbirääkimised meie võimsaim vahend, millega reforme toetada.

Sellegipoolest pean jagama teiega muret hiljutiste sündmuste pärast. Meie soovituses on kinnitatud, et riik on poliitilised kriteeriumid piisaval määral täitnud, kuid rõhutati, et enamikus valdkondades on vaja rohkem pingutada. Käesoleva aasta senised sündmused ei ole loodetud progressi näidanud.

Komisjon on pidevalt nõudnud poliitilist dialoogi, kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformi, korruptsioonivastast võitlust, sõnavabadust ja Ohridi raamlepingu täitmist.

Mul oli 24. märtsil Brüsselis suurepärane kohtumine peaminister Gruevskiga. Leppisime kokku jõupingutuste tõhustamises, et muuta ELiga seotud tegevuskava uuesti riigi esmaseks prioriteetiks. Komisjon toetab ja jälgib protsessi, pidades sealhulgas korrapärast ühinemisdialoogi asjaomase riigi valitsusega.

Mis puutub valimistesse, siis loodame, et juhid teevad kõik selleks, et tagada valimiste täielik läbipaistvus ning kooskõla parimate rahvusvaheliste normidega. Ajastus on täielikult nende endi otsustada.

Rõhutan jätkuvalt, et sõnavabadus on kõige alus, ning ajakirjanikel peab olema võimalus väljendada vabalt oma vaateid. Komisjon loodab, et protsess on nõuetekohane ja et seadusi ei kohaldata valikuliselt.

Ka korruptsioonivastast võitlust tuleb jõuliselt jätkata. Pooldan täielikult nimetatud teema esiletõstmist Euroopa Parlamendi resolutsioonis ning tunnustan teie soovitusi tugevdatud järelevalve kohta nimetatud valdkonnas.

Minu jaoks on sellesuvine Ohridi raamlepingu kümnes aastapäev võimalus hinnata kokkuleppe täitmist, tuua kõik riigi kogukonnad kokku ja kinnitada uuesti eesmärki tegelda olemasolevate probleemidega.

Viisavabaduse kehtestamise järgse olukorra jälgimise osas peame uuendama meetmeid, mis on võetud viisakorra kuritarvitamise ärahoidmiseks. Riigid, mis saavad kasu viisavabast sisenemisest Euroopa Liitu, peavad võtma kõik vajalikud meetmed põhjendamatute varjupaigataotluste piiramiseks.

2011 on kogu piirkonna jaoks oluline aasta. President Barroso ja mina külastame koos piirkonda, alustame homme ja lõpetame laupäeval Ohridis. Me näitame oma pühendumust piirkonna riikide suhtes ja rõhutame samal ajal, et nad ei tohiks kohkuda millegi ees, et hoogustada laienemist. On oluline, et Skopje täidaks aktiivset rolli. Seepärast on nimeküsimuse lahendamine tähtis. Mõlemad pooled on väljendanud korduvalt oma soovi lahendus leida. Lootsin, et see kajastub suuremal määral läbirääkimiste hiljutises voorus New Yorgis.

Olen küsimuse järjekindlalt üles tõstnud ning julgustanud mõlemaid pooli asjaga täiel määral edasi tegelema. Ning ma tean, et kaks peaministrit on otsekontaktide kaudu teinud vastastikku vastuvõetava kokkuleppeni jõudmiseks juba tähelepanuväärseid jõupingutusi. Loodan, et nad suudavad sel aastal pingutused tulemuseni viia. Lahendus oleks suur läbimurre ning aitaks teha 2011. aasta laienemise seisukohast paljutõotavaks.

Tänan teid ka ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmiga seotud kommentaaride ja soovituste eest. Ühinemiseelse abi rahastamisvahend näitab konkreetselt, et me ei tegele ainult riikide hindamise ja kritiseerimisega, vaid toetame nende jõupingutusi tegelikult väga praktilisel viisil. Seepärast olen teiega täielikult nõus, et kõnealust vahendit tuleb kasutada võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult.

Võtan teadmiseks teie soovitused suurema toetuse kohta töötuse, transpordi ja keskkonna valdkonnas lisaks meie praegustele jõupingutustele.

Enamiku ühinemiseelse abi rahastamisvahendi komponentide puhul vastutavad projektide valiku eest riigi ametiasutused. Riigi vastutustunde seisukohalt on see väga tähtis. Lisaks rakendame me perioodil 2011–2013 koos riigi ametiasutustega valdkonnapõhiseid meetmeid. See tähendab, et me keskendume valdkondadele, kus on kõige rohkem abi vaja ning teeme plaanid mitu aastat ette. Selle taustal on teie soovitused väga väärtuslik panus meie käimasolevasse programmitöö dialoogi.

Usun, et komisjon ja Euroopa Parlament on riigi saavutuste ning järelejäänud probleemide suhtes vägagi ühel meelel. Loodan väga, et nimeprobleem lahendatakse lähitulevikus ning enne Rahvusvahelise Kohtu otsust, mida oodatakse sügisel. Teame väga hästi, et Euroopa Liidul on õigete stiimulite pakkumises oma osa täita. Oleme kõnealuse riigiga kriitilises punktis. Ta saab kas meie mõlemapoolse kasu nimel liikuda Euroopa Liidu poole või jääda kõrvale, samas kui ülejäänud piirkond edasi liigub. Nüüd on meie kõigi jaoks aeg oma kohustusi ja ülesandeid täita.

 
  
MPphoto
 

  Kristian Vigenin, fraktsiooni S&D nimel. (BG) Lugupeetud juhataja, komisjoni ja nõukogu esindajad, kolleegid! Võtsin oma ülesandeks esitada Euroopa Parlamendi resolutsiooni endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruande kohta. Tahan rõhutada, et eelmine raportöör Zoran Thaler on teinud suurepärast tööd. Meie ees on objektiivne raport, mis saab homsel hääletusel loodetavasti laialdase toetuse osaliseks.

2011. aastal võib kogu Lääne-Balkani piirkonna laienemisprotsess uut hoogu saada. Horvaatia jõuab peagi ühinemisläbirääkimistega lõpule. Serbia saab kavakohaselt Euroopa Komisjonilt läbirääkimiste alustamiseks heakskiidu. Makedoonia peab tegema kõik võimaliku, et mitte protsessis rohkem maha jääda.

Põhiprobleem on lahendada nimevaidlus Kreekaga. Ennetähtaegsed valimised pakuvad uuele moodustatavale valitsusele võimaluse kasutada valijate usaldust, et teha selles küsimuses lõplik otsus. Peab olema selge, et protsessi edasilükkamine toob Makedoonia elanikele kaasa palju suuremad kulud. Loodame, et riigijuhid näitavad üles julgust ja kaugelenägelikkust. Euroopa Komisjonist võib taotleda ka vahendamismenetlust, et endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile lõpuks Euroopa Liiduga ühinemiseks tee avada.

Loodame, et nõukogu võtab Euroopa Parlamendi seisukohti arvesse ning ühinemisläbirääkimised algavad võimalikult kiiresti. Riik ei tohi aga lihtsalt oodata, vaid vahepeal kõik vajalikud reformid ellu viima. See võimaldab läbirääkimised tulevikus palju kiiremini lõpetada.

Stabiilse poliitilise süsteemi rajamise protsess peab jätkuma. Oluline on selle juures parandada valimisi käsitlevaid õigusakte. Rohkem ja tõhusamaid meetmeid ja õigusakte on vaja korruptsiooni vastu, samuti on vaja kohtusüsteemi ja avaliku halduse reforme. Ootame, et tehtaks tõsiseid jõupingutusi ajakirjanduse vabaduse ja sõltumatuse tagamiseks.

Põhjust muretsemiseks annavad etniliste rühmade vahelised suhted. Ohridi raamlepingu kümnes aastapäev pakub võimalust analüüsida saavutatud tulemusi ja määratleda edasised eesmärgid kõigi etniliste rühmade osalusel.

Loodan, et Euroopa lõimumine ja riigis läbiviidavad vajalikud reformid edastavad kõikidele suurematele poliitilistele jõududele õiged sõnumid ning viimased annavad oma laiaulatusliku nõusoleku ka pärast valimisi.

Lõpetuseks soovin öelda, et Euroopa Parlament nimetab peagi alalise raportööri, kelle suhtes näidatakse loodetavasti üles asjakohast lugupidamist ja usaldust.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE). (DE) Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Kristian Vigenin! Rääkisite siin raportööri, mitte tavalise sõnavõtjana. Kas teadsite, et kõnealune riik on viinud läbi suuri reforme ja saavutanud tohutut edu? Ebastabiilsus tuleneb Euroopa Liidu tegevusest. ELi ja nõukogu tegevust takistas Kreeka väljapressimistaktika, millele eesistujariik Ungari selgelt on viidanud. Kas te teadsite seda või usute te tõepoolest, mida räägite?

 
  
MPphoto
 

  Kristian Vigenin (S&D). (BG) Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Bernd Posselt! Ma ei tea, millest te mu sõnavõtus aru ei saanud ja mis on vastuolus tegeliku aruandega ning seisukohaga, milles väliskomisjon ühel nõul oli. Ma ei arva, et me peame ilmtingimata andma endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi riigivõimudele võimaluse kasutada samasuguseid väiteid nagu teie, et püüda lükata süü läbiviimata reformide ja saavutamata eesmärkide eest Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile.

Minu arvates julgustab raport viima läbi reforme, kuid nõuab ka edasisi meetmeid. See on loomulik, kui me näeme, et riigis, millest võib saada Euroopa Liidu liige, on tõelisi probleeme.

 
  
MPphoto
 

  Eduard Kukan, fraktsiooni PPE nimel. – Lugupeetud juhataja! Meie ees on üsna tasakaalukas ja objektiivne raport ja ma tänan kõiki kolleege, kes selle valmimisele kaasa aitasid. Raport on kõnealuse riigi ja tema Euroopa-püüdluste tuleviku seisukohast väga oluline.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on olnud kandidaatriik alates 2005. aastast ja nüüd on komisjon teist korda soovitanud avada läbirääkimised. Toetame seda soovitust ning raportis palutakse nõukogul taas kord läbirääkimistega viivitamatult algust teha. Minu arvates on üleskutse õigeaegne. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik vajab Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadet kui stiimulit, mille abil edaspidiseid kasulikke muudatusi läbi viia.

Olles selle tõdemuseni jõudnud, ei tohiks me riigile mööndusi teha, kuid me peame motiveerima sealseid poliitikuid edasi liikuma ja ühinemisväljavaate nimel tööd tegema. Riik sattus hiljuti poliitilisse kriisi, kus osa opositsioonist boikoteeris parlamenti. Poliitilisi arutlusi ei tuleks niimoodi läbi viia. Poliitilisi vastuolusid tuleb lahendada dialoogi abil, mida vahendavad sel eesmärgil loodud demokraatlikud institutsioonid. Seepärast loodan, et 2011. aasta juuniks väljakuulutatud ennetähtaegsed valimised aitavad olukorra lahendamisele kaasa. Need peaksid olema läbipaistvad, vabad ja ausad ning korraldatud kooskõlas kõikide kehtivate rahvusvaheliste normidega ning kõikide poliitiliste jõudude osalusel.

Piirkondliku koostöö ja naabrussuhete küsimus on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja selle naaberriikide jaoks eriti suure tähtsusega. Loodetavasti lahendatakse peagi küsimus, mis on pikka aega takistanud riigil läbirääkimisi alustada. Kokkuvõtteks lubage mul öelda, et poliitikutena peame me kõnealust piirkonda nägema laiemalt ja kaugeleulatuvamalt. Meie kohus ja vastutus on soodustada selles piirkonnas kasulikke muutusi.

 
  
MPphoto
 

  Norica Nicolai, fraktsiooni ALDE nimel. (RO) Lugupeetud juhataja! Laienemisperspektiivi järgides toetab Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon läbirääkimiste viivitamatut alustamist. Lugupeetud juhataja! Ma ei tahaks, et Makedoonia oleks koos Türgiga üks neid riike, mis – parafraseerides Talleyrandi – pigem tantsib, kui liigub jõudsalt oma Euroopa-püüdluste poole.

Kuigi kõnealuses raportis – ning ma pean tänama eelmist raportööri Zoran Thalerit tasakaalu ja objektiivsuse eest, mida ta seda koostades üles näitas – tehakse järeldus, et Makedoonia olukord on mitmes mõttes paranenud, usun ma, et läbirääkimiste alustamine on lahendus, mis aitab reforme kiirendada, luua demokraatliku raamistiku ja anda riigile tõelise võimaluse saada Euroopa Liidu liikmesriigiks.

On irooniline, et selle riigi elanikud, erinevalt islandlastest, soovivad väga euroopalikud väärtused omaks võtta. Islandil on väga vähe inimesi, kes soovivad meie ühiseid väärtusi jagada. Makedoonias seevastu on poliitilise juhtkonna saavutused ebapiisavad. Minu arvates ei tohiks seda hinnangut üleliia tähtsustada.

 
  
MPphoto
 

  Marije Cornelissen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Lugupeetud juhataja! Väliskomisjon on esitanud Makedoonia edusammude kohta hea ja tasakaaluka raporti ning meie kui rohelised toetame seda meeleldi. Ühest küljest ollakse raportis kriitilised Makedoonia riigiasutuste suhtes ning seda rohkem kui eelmisel aastal. Makedoonia peab töötama poliitilise stabiilsuse nimel, lõpetama igasuguse enamusse mitte kuuluvate etniliste rühmade provotseerimise ning ta peab tagama ajakirjandus- ja sõnavabaduse. Teisalt nõutakse raportis selgesõnaliselt läbirääkimiste alustamist. Riik vastab kriteeriumitele ja väärib seda.

Soovin, et Kreeka võtaks kuulda komisjoni ja Euroopa Parlamendi nõuandeid ja lõpetaks ühinemisprotsessi blokeerimise. Ta võib alati soovi korral lõppotsust pidurdada. Loodan väga, et Makedoonia jätkab hoolimata Kreeka tegevusest tööd selle nimel, et muutuda küpseks ja demokraatlikuks Euroopa riigiks. Ühinemisdialoog, millest volinik Füle äsja kõneles, kõlab sellega seoses paljutõotavalt. Reformiprotsess on igal juhul hea.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Sel aastal tähistame 30 aasta möödumist teie koduriigi Kreeka astumisest Euroopa Liitu. Veendunud Kreeka sõbrana usun, et Kreeka on meie liitu tohutu panuse andnud. Ta on ka palju saanud, nii et mina ja paljud mu kaasmaalased ei saa aru, miks peaks Kreeka jätkuvalt keelama samu hüvesid oma naabrile Makedooniale ainult viimase nime pärast.

Teistel liikmesriikidel on aeg hakata Kreekat selles küsimuses rangemalt kohtlema. Pärast seda, kui Kreeka on saanud ELilt oma europõhise majanduse kokkuvarisemise ärahoidmiseks suure võla refinantseerimise paketi, on nimetatud riik vaevalt positsioonil, mis lubaks tal takistada tervet naaberriigiga seotud laienemisprotsessi. Makedoonia kui kandidaatriik on läbirääkimiste alustamist pikka aega kannatlikult oodanud. Oleks katastroof, kui jätkuvate edasilükkamiste tagajärjel muutuks Makedoonia sissepoole suunatuks ja loobuks oma püüdlustest saada ELi ja NATO liikmeks.

Arvestades Makedoonia sisemist poliitilist haprust ja lähenevaid valimisi, on tegemist tõelise ohuga. Peame näitama jõuliselt, et toetame Makedoonia reformijõude ja edusamme. Kui me seda ei suuda, mõjuks see negatiivselt kogu Lääne-Balkanile – piirkonnale, kus väljavaade saada ELi liikmeks kujutab endast liimi, mis seob need isemeelsed riigid kokku.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Chountis , fraktsiooni GUE/NGL nimel. (EL) Lugupeetud juhataja! Oleme selle poolt, et Euroopa Liidu laienemine hõlmaks kõiki Balkani riike, kes seda soovivad. Senise laienemise suhtes tehtud edusammude põhjal tahaksin aga rõhutada, et koostöö nende riikidega ja ühinemisprotsess – eeskätt majanduskriisi ajal – peaks aitama kaasa uute liikmesriikide ning liidu ja nende kodanike kestlikule arengule ning majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule, mitte panema maksma majanduspoliitika, mis surub need riigid majanduslangusesse, suurendab töötust ja kärbib sotsiaalseid õigusi. Lugupeetud volinik! Usun ka, et ühinemisprotsess peaks toimuma rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste menetluseeskirjade kohaselt; praegusel juhul tuleb järgida ja toetada menetlust, mille eesmärk on leida nimeküsimusele ÜRO egiidi all ühiselt vastuvõetav lahendus.

See on oluline küsimus ja tuleks lahendada enne ühinemisläbirääkimiste algust. Poliitilised jõud endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis peaksid võtma vajalikud meetmed ning vältima samme ja retoorikat, mis probleemi suurendavad. Nende poliitilist tahet – kas nad soovivad ühinemismenetlust või ei – hinnatakse selles küsimuses, mitte sõjaliste missioonide taustal, nagu Afganistan. Seda peetakse raportis jälle kõnealuse riigi edusammuks.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Salavrakos, fraktsiooni EFD nimel. (EL) Lugupeetud juhataja! Zoran Thaler, kes oli endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi küsimuse raportöör, ei ole enam meie kolleeg pärast tõsiseid kaebusi, mille kohta me kõik Sunday Timesist lugesime. Minu arvates kasutatakse tema suhtes süütuse presumptsiooni. Zoran Thaleri vastu esitatud süüdistuste taustal ei ole endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki käsitleval raportil aga usaldusväärsuse presumptsiooni. Oma 22. märtsi kirjas Euroopa Parlamendi presidendile nõudsin, et raportit ei pandaks hääletusele seni, kuni uurimistulemused pärast lepitusmenetluse algust on avaldatud.

Seepärast kutsun kõiki parlamendiliikmeid Euroopa Parlamendi ühtsuse ja usaldusväärsuse säilitamiseks erapooletuks jääma. Mina isiklikult toimin nii. Sellegipoolest pean igal juhul märkima, et ma ei nõustu Enikő Győri seisukohaga, kuid pean Štefan Füle ja raportööri asetäitja arvamusi realistlikeks.

Nad rõhutasid, et kõnealuses riigis esineb palju korruptsiooni, ilma et silmapiiril oleks mingit päästeplaani, ning et suhted eri etniliste rühmade vahel ja nimetüli Kreekaga on endiselt päevakorral. Seepärast tuleb raporti seda punkti tõsiselt arvesse võtta.

 
  
MPphoto
 

  Dimitar Stoyanov (NI). (BG) Lugupeetud juhataja! Nõustun teatud määral volinik Füle mõtetega, nimelt et Makedoonia Euroopa Liidu suunalises arengus on tegelikult toimunud silmnähtavad edusammud. Sellegipoolest on ka arvukalt lahendamata probleeme.

Näiteks Bulgaaria vabaühenduse Radko registreerimise juhtum on juba aastaid Makedoonia Vabariigi riigikohtus pooleli. Ühenduse registreerimise ja täpsemalt tagasilükkamise tõttu võitis Radko siin, Euroopa Parlamendile väga lähedal asuvas Euroopa Inimõiguste Kohtu hoones kohtuasja, mille eest Makedoonia süüdi mõisteti.

Inimesed, kes peavad end bulgaarlasteks, kellele ma asja lihtsustamiseks viitan kui bulgaarlaste etnilisele rühmale, kuigi tegemist ei ole täpse määratlusega, on endiselt ainuke etniline rühm Makedoonias, kellel puudub oma erakond. Selle põhjus on juba 20 aastat kestnud repressioonid kõigi suhtes, kes teatavad, et peavad end bulgaarlasteks. Olukord on jõudnud punkti, kus need inimesed ei taha enam erakonda moodustada, nagu kõik muud etnilised rühmad Makedoonias teevad.

Tunnen, et need küsimused on väga olulised ja vajavad lahendust, sest need moodustavad osa poliitilistest kriteeriumitest, mida Makedoonia minu arvates – ning siinkohal ma volinikuga ei nõustu – täitnud ei ole. Kuni need probleemid lahendatakse, ei ole Makedoonia Euroopa Liiduga ühinemise üle peetavates läbirääkimistes võimalik käivitada ühtegi uut etappi.

 
  
MPphoto
 

  Marietta Giannakou (PPE). (EL) Lugupeetud juhataja! Olen kuulanud komisjoni arvamust; komisjoni aruanne on seekord palju kriitilisem kui viimati ning me kõik teame, mis kõnealuses riigis toimub. Sellegipoolest olen kuulanud, kuidas kolleegid esitavad enneolematuid teooriaid. Teooriaid, mille kohaselt Kreeka peaks oma majanduskriisi tõttu nõustuma kõigega, mida teised käsivad. Tahaksin oma kolleegidele rõhutada, et niikaua, kuni Kreeka on majanduskriisis, ei ole ükski valitsus nõus alustama nõukogus läbirääkimisi ja Kreeka heausksust tõestas see, et ta kõnealuse riigi kandidatuuriga nõus oli.

Järelikult nimeküsimus, mida kasutatakse propaganda varjamiseks, ja jõupingutused seada praegune poliitiline olukord esikohale, tuleb kas lahendada või läbirääkimisi ei alustata ning ükski Kreeka valitsus ei ole sellega nõus. Lisaks tahan oma siinsetele kolleegidele öelda, et on palju riike, mis on takistanud – pikka aega – teisi riike liiduga ühinemast. Seepärast ei saa Kreekat hukka mõista selle eest, et ta kasutab nõukogus õigust, mis tal aluslepingute kohaselt on.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (S&D). (DE) Lugupeetud juhataja, Enikő Győri, Štefan Füle! Mina olin üks esimene või vahest esimene Makedoonia küsimust käsitlev raportöör Euroopa Parlamendis ning vaatan kahetsusega, kuidas olukord on ja ei ole arenenud. Pärast seda sai minust Horvaatia küsimust käsitlev raportöör ja siinkohal võib näha selget erinevust. Horvaatial oli probleeme naaberriikidega, teiste hulgas Sloveeniaga, kuid Horvaatia tegi probleemide lahendamise nimel tööd. Kui Makedoonia ei pinguta oma keerulise olukorra lahendamiseks piisavalt – kuigi ma ei taha ainult üht poolt süüdistada – siis see on vähemalt Makedoonia probleem. Vaadakem tõele näkku. Igale väljakule Aleksander Suure kuju püstitamise või lennujaama Aleksander Suure järgi nimetamisega ei saa anda riigile rohkem identiteeditunnetust. Probleemide lahendamise vastu tuleb huvi tunda.

Miks on oluline huvi tunda? Volinik Füle viitas Ohridi raamlepingule, mis kujutas endast suurt progressi. Kuid mida vähem jõupingutusi teevad riik ja valitsus riigisiseste reformide elluviimiseks ja koos Kreekaga lahenduse leidmiseks, seda kindlamalt ütlevad riigis elavad albaanlased, et „Mida me siin riigis teeme, kui meil ei ole tegelikult mingit võimalust Euroopa Liiduga ühineda?” Seepärast on niivõrd hädavajalik, et Makedoonia teeks Kreekaga probleemi lahendamise nimel koostööd.

 
  
MPphoto
 

  Andrey Kovatchev (PPE). (BG) Lugupeetud juhataja, Enikő Győri, volinik! Ka mina tahaksin Kristian Vigeninit hästi esitatud raporti eest tänada. Euroopa Liidu poliitiline tahe on integreerida kõik Lääne-Balkani riigid kiiresti ja edukalt Euroopa Liitu ja võtta nad Euroopa perekonna täisliikmeks.

Ajaloo vältel kuhjunud probleemid, eeskätt Balkani maades, on võimalik ületada ainult Euroopa integreerimise abil. See võimaldaks Euroopa selle osa piirid muuta eraldajast ühendajaks, nagu näiteks toimus Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.

Resolutsioonis on võetud arvesse ja tunnustatud kõnealuse riigi tehtud edusamme, eeskätt majandussektoris. Dokumendis tuuakse aga esile, et riik peab läbi käima ka ülejäänud täisliikme staatuseni viiva teekonna.

Resolutsioonis on nimetatud ka probleemsed valdkonnad. Need on poliitilised ja etniliste rühmade vahelised suhted, heanaaberlikud suhted, ajakirjandusvabaduse olukord ja kõikide kodanike õigused, sõltumata väidetavast etnilisest kuuluvusest. Eriti need, kes kuulutavad end avalikult etnilisteks bulgaarlasteks, langevad vahel diskrimineerimise ohvriks.

Resolutsioonis on öeldud ka, kui tähtis on säilitada kultuuriline ja ajalooline pärand, mis on oluline euroopalik väärtus. On hea, et resolutsioonis on toodud selgelt välja ka Makedoonias asuvate Bulgaaria kultuuripärandisse kuuluvate monumentide olukord. Usaldust luuakse ajaloofaktide austamisega, mitte provokatiivse ja tarbetu manipulatsiooni ja tõe moonutamisega.

Soovin siiralt, et Makedoonia kodanikud saaksid kiiresti üle minevikuprobleemidest ning me võiksime tervitada neid Euroopa Liidu täieõiguslike kodanikena. Probleemidest saadakse üle aga siis, kui olemas on poliitiline tahe katkestada sidemed endise Jugoslaavia kommunistliku salateenistuse heaks töötanud inimestega, kes imbusid Makedoonia poliitika-, majandus-, ajakirjandus- ja ühiskonnaellu ja olid seotud provokatsiooniaktidega, nagu juhtus loomulikult ka teistes Ida-Euroopa riikides.

 
  
MPphoto
 

  Maria Eleni Koppa (S&D). (EL) Lugupeetud juhataja! Mõni päev tagasi kuulutas peaminister Gruevski valitsus välja ennetähtaegsed valimised. Keset meelepaha ajakirjandusvabaduse sõltumatuse, kohtusüsteemi sõltumatuse rikkumise ja „Skopje 2014” linnaarenduskava pärast ajal, kui poliitiline dialoog on pidurdunud, püüab peaminister Gruevski veelgi rohkem taanduda.

Kui niisugusele keerulisele sisekliimale lisada lahendamata nimeküsimus, pannakse selle riigi Euroopa Liidu väljavaated tõsiselt proovile. Kreeka valitsus on peaministrite tasandi kahepoolsete kontaktide suurendamisega korduvalt tõestanud, et soovib selle peatüki lõppude lõpuks sulgeda. Kahjuks ei ole sellest seni veel midagi välja tulnud ning süü ei lasu siinkohal Kreekal.

Selle taustal mängib peaminister Gruevski valimiseelseid mänge ning püüab rahvusvahelist avalikkust veenda, et just Kreeka püüab nimeküsimuses üllatusi tekitada ning see takistab pidevalt erimeelsuste igasugust lahendamist. Vastutus kõnealuse riigi Euroopa Liiduga seotud tuleviku eest on tema enda kätes ja riiki kutsutakse üles seda vastutust võtma.

 
  
MPphoto
 

  Anna Ibrisagic (PPE). (SV) Lugupeetud juhataja! Kuna mul on ainult üks minut, käsitlen ainult ühte punkti. Seni oleme laienemisest õppinud seda, et tõelised reformid käivitatakse alles siis, kui läbirääkimistega algust tehakse. Ei ole nii, et kui me hommepäev Makedooniaga läbirääkimisi alustame, viime kohe samal päeval selle protsessi ka lõpule. See on alles algus.

Kui Kreeka seda soovima peaks, on lugematu arv võimalusi riiki blokeerida, , kuid on täiesti vastutustundetu takistada praeguses olukorras riiki, mis on ka geograafiliselt erilises asukohas. Makedoonia on väga tundlikus olukorras. Lasta sel riigil veelgi kauem oodata tähendaks saata välja valed signaalid. See suurendaks vaid natsionalismi ja tugevdaks väga negatiivseid jõude, mille vastu tahame laienemise abil võidelda.

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). (SK) Lugupeetud juhataja! Teekonnal Strasbourgist Brüsselisse tuleb kaks korda Luxembourgist läbi minna. Kõigepealt suveräänsest Luksemburgi riigist ning seejärel samanimelisest Belgia piirkonnast. Kui belglased oleksid ELi loomise aegu kreeklaste loogikat järginud, ei oleks seda praegu olemas.

Makedoonia on valmis alustama läbirääkimisi ELiga ühinemiseks. Kui riik aga demokraatlikku rada mööda edasi soovib minna, vajab ta meie abi ja solidaarsust, nagu Kreekagi hiljuti vajas. Austan täielikult iga liikmesriigi vetoõigust uute liikmete vastuvõtmise suhtes. Tahaksin aga kutsuda kreeklastest parlamendiliikmeid üles näitama head tahet ja toetama mitte üksnes kõnealust raportit, vaid ka muudatusettepanekut, millega taastatakse dokumendis viide makedoonia keelele kui ühele ametlikule keelele.

 
  
MPphoto
 

  László Tőkés (PPE). (HU) Lugupeetud juhataja! Makedoonia tehtud edusamme Euroopaga lõimumise nimel kiideti juba eelmise aasta veebruaris esitatud raportis. Euroopa Parlamendi asjakohases otsuses nõuti veel kord tungivalt nimevaidluse lahendamist ja ühinemisläbirääkimiste viivitamatut käivitamist. Minu arvates on vastuvõetamatu ja lausa skandaalne, et ka eelmisel aastal ei tehtud selles vallas mingeid olulisi edusamme. See õõnestab ELi enda usaldusväärsust. ELi ja eesistujariigi Ungari jaoks kuulub Balkani riikide, kaasa arvatud Horvaatia ja Makedoonia, ühinemine prioriteetide hulka. Palun Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil riigi nimest hoolimata toetada Makedoonia ühinemisläbirääkimiste võimalikult kiiret alustamist.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). (HU) Lugupeetud juhataja! Olen ühel nõul nendega, kes tõstavad esile vastastikuse vastutustunde. Euroopa Liit, Euroopa Ülemkogu on süüdi ühinemisläbirääkimistega jätkuvas venitamises ning eneste ilmajätmises ühest kõige olulisemat vahendist, nimelt piirkonna stabiliseerimisest, ning Makedoonia valitsus on samamoodi süüdi, sest arvab, et kui ühinemisläbirääkimistega ei alustata, ei tule Enikő Győri ja volinik Füle sõnavõtus viidatud reformide elluviimisega jätkata. Nime osas pean ütlema, et keskeurooplase ja ungarlasena pean Kreeka ja Makedoonia vahelist vaidlust äärmiselt absurdseks. Pean mõlema poole jäikust vastuvõetamatuks. Mõtlen, kuidas oleks Euroopa Liit reageerinud näiteks siis, kui Ungari oleks seisnud vastu Rumeenia ühinemisele 2007. aastal. Sellise käitumise tõenäosus oli peaaegu olematu ning seepärast palun mõlemal poolel olla mõistlikult vaoshoitud.

 
  
MPphoto
 

  Katarína Neveďalová (S&D). (SK) Lugupeetud juhataja! Ei saa eitada, et Makedoonia on viimase aasta jooksul jõudsalt edasi liikunud. Kõige olulisemates valdkondades on aga siiski arenguruumi. Minu arvates on kõige olulisem tagada kohtusüsteemi sõltumatus, sõnavabadus ajakirjanduses, tugevam kodanikuühiskond ja parem poliitiline dialoog.

Ombudsmani büroo on viimase aasta jooksul pidanud palju rohkem tööd tegema, kuid vähenenud on tema büroo antud soovituste heakskiit avaliku sektori asutustes. Seepärast nõustun komisjoni seisukohaga, et ombudsmani ametikohta tuleb tugevdada.

Tunnustan aga vähemuste ja kultuuriliste õiguste kaitse parandamisega seotud edusamme. Makedoonia on vähenenud oluliselt isikut tõendavate dokumentideta romade hulk. Kahjuks on romade elamistingimused endiselt viletsad ning neid diskrimineeritakse endiselt. Teatavasti on tegemist probleemiga, mis ei iseloomusta üksnes Makedooniat. Sealsete romade olukord kinnitab veelgi jõulisemalt, et tegemist on üleeuroopalise probleemiga.

Vaatamata probleemidele on Makedoonia selles piirkonnas jätkuvalt stabiilne riik, mille suhted naaberriikidega on head ning minu arvates liigub ta jõudsalt Euroopa Liiduga ühinemise poole.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Lugupeetud juhataja! Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on pikka aega olnud ELiga ühinemisest huvitatud. Olemasoleva teabe põhjal on riik nüüd valmis ühinemisläbirääkimistega alustama, sest ta on täitnud vajalikud poliitilised kriteeriumid ning reforminud edukalt avaliku halduse, kohtusüsteemi ja politseijõudude valdkondi. Poliitiline süsteem on stabiilne, parteid suhtlevad omavahel ja ka vähemuste olukord on parem. Esineda võib veel teatud kahtlusi kohtusüsteemi sõltumatuse, korruptsiooni vastase võitluse ja ajakirjanduse sõnavabaduse osas,, mis pärsib ettevõtluskeskkonda ja väliskapitali sissevoolu.

Edusamme on tehtud aga ka õigustiku ja poliitikameetmete ühtlustamises, eeskätt kaupade vaba liikumise valdkonnas, äriühinguid ja finantsteenuseid käsitlevas õigustikus ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas. Seepärast olen kindel, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanikud ootavad nüüd õigusega, et vaba Euroopa ulataks neile sõbrakäe. Meil peab olema usaldust avada neile Euroopa Liidu uksed.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Koumoutsakos (PPE). (EL) Lugupeetud juhataja! Me kõik toetame Euroopa Parlamendis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühinemisväljavaateid. Meie – ja eriti kreeklastest parlamendiliikmed – tahame lahendada ka kõnealuse riigiga seotud pikaajalise nimeprobleemi.

Lugupeetud volinik! Need on kaks eesmärki, mis on tihedalt seotud, kuid mis ei käi käsikäes. Kas arvate, et need kaks omavahel seotud eesmärki saavutatakse siis, kui toetame homme ühinemisläbirääkimiste viivitamatut alustamist kõnealuse riigi ja Euroopa Liidu vahel? Võin kinnitada, et need annavad täpselt vastupidise tulemuse – õhutame Gruenski valitsust olema veelgi järeleandmatum ning pikendame sellega ummikseisu nimeläbirääkimistes ning selle tagajärjel pidurdame riigi ühinemisväljavaateid veelgi enam.

Kui võtame raporti homme vastu, oleks tegemist vale märguande, vale poliitika ja vale käiguga. Just seepärast hääletan ma homme raporti vastu.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE). (DE) Lugupeetud juhataja! Nagu Hannes Swoboda, tahaksin ka mina võrrelda Horvaatiat ja Makedooniat. Mõlemad riigid on vähemustega seoses eeskujulikud olnud. Mõlemas riigis, erinevalt enamikust ELi liikmesriikidest on vähemused valitsuses esindatud. On aga üks erinevus – Horvaatias on opositsiooni suhtumine valdavalt edasiviiv. Makedoonias on sotsialistlik opositsioon kasutanud jõhkrat blokeerimistaktikat. Tunnen kahetsust asjaolu üle, et mõned Euroopa Parlamendi liikmed on muutunud täna sotsialistliku opositsiooni valimisaegseks tööriistaks.

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Nagu täna arutletavas resolutsiooni projektis ja komisjoni 2010. aasta novembri aruandes tunnistatud, on riik poliitilised kriteeriumid piisaval määral täitnud. Ta peab aga säilitama reformiprotsessi hoogsuse kõikides valdkondades. Tegemist on üliolulise küsimusega. Nagu arutelu on näidanud, oleme kõik selles olulises punktis ühel nõul.

Nagu ma juba ütlesin, oleme kõnealuse riigiga seoses jõudnud pöördelisse punkti. Riik peab jätkama teekonda Euroopa Liidu suunas, sest ülejäänud piirkond liigub edasi. Riigi juhtkond peab omaenda kodanike huvides tulevikule keskenduma. Neis püüdlustes toetame makedoonlasi igati.

Lubage mul lisada märkus, mis on vaadeldava riigi ja kogu piirkonnaga olulisel määral seotud. Ei juhtu mitte esimest korda, et parlamendis esindatud partei lahkub ja boikoteerib kogu parlamendi tööd. Lubage mul avaldada oma isiklik seisukoht – see on vastuvõetamatu. Minu meelest peavad kõik ELi liikmeks pürgivad riigid ja kandidaatriigid kasutama demokraatlikke institutsioone enda tugevdamiseks, mitte nõrgestamiseks. Nad peavad mõistma, et demokraatiat tuleb rakendada demokraatlike institutsioonide sees, mitte neist väljaspool.

Loodetavasti saadate koos minuga kõnealuse piirkonna riikidele jõulise sõnumi, et parteid – olgu parem- või vasakpoolsed –, peaksid kasutama protsessi kaasavat iseloomu ära selleks, et töötada koos Euroopa Liidu väljavaate nimel, mitte viima oma vaidlusi tänavale.

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. (HU) Lugupeetud juhataja, volinik, kolleegid! Lubage mul vastata ühele punktile, nimelt riigi nimeküsimusele, ning lubage mul kõigepealt märkida, et mõistan hästi rahulolematust ja isegi viha, mida parlamendiliikmed selle probleemi suhtes tunnevad. Ei ole midagi halvemat olukorrast, kus me takerdume ühe probleemi taha ning isegi kui riik häid tulemusi saavutab, ei suuda me seda tunnistada. Pean ütlema, et pean heanaaberlike suhete säilitamist ülioluliseks ning laieneda saab ainult sellega kooskõlas. Selle hulka peaks kuuluma pooltele vastastikku vastuvõetava lahenduse leidmine ÜRO egiidi all toimuvate läbirääkimiste kaudu.

Nõukogu tunneb heameelt käimasoleva kõrgetasemelise dialoogi üle ja loodab, et see annab tulemusi. Praegu koondub kogu tähelepanu Rahvusvahelises Kohtus käsitletavale kohtuasjale, mille raames kuulati 21.–30. märtsini ära suuliselt esitatud argumendid. Lõppotsus langetatakse eeldatavasti 2011. aasta septembriks. Tõsiasi, et nimeküsimus jääb lahenduseta, ning seni ebaedukate läbirääkimistega venitamine ei tohi õigustada riigi reformiprotsessi aeglustumist. Eesistujariik Ungari viis enne oma eesistumisperioodi algust osaliste vahel läbi kahepoolsed läbirääkimised ning julgustas neid lahendust leidma. Just asjaosalised peavad lahenduseni jõudma. Kuigi kõik võivad kaasa aidata, sõltub lahendus lõppkokkuvõttes neist endist.

Seepärast soodustame jätkuvalt dialoogi ja lahenduse otsimist. Oleks väga kahju, kui me ei suudaks Ungari eesistumise ajal selles asjas edasi liikuda. Nagu olen märkinud, ei ole põhjuseks ainult endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, vaid kogu piirkond, Euroopa Liidu tagahoov, millel on aeg lakata olemast tagahoov ning saada Euroopa Liidu lahutamatuks osaks. Peaksime sellealaseid kordaminekuid lõpuks oluliseks pidama. Lugupeetud juhataja! Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel esitatud üks resolutsiooni ettepanek(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Tänane arutelu valmistab mulle nii heameelt kui pakub kurvastust. Olen kurb, sest kuus aastat on möödunud sellest, kui nõukogu andis Makedoonia Vabariigile kandidaatriigi staatuse, kuid vaatamata riigi edusammudele ei ole määratud mingit kuupäeva läbirääkimiste alustamiseks.

Kristian Vigenini raportit analüüsides tunnen ära paljud nõudmised, mis esitati ühinemiseelsel perioodil minu koduriigile Rumeeniale. Panin aga tähele, et vaatamata Makedoonia Vabariigi kiirele ja konkreetsele tegutsemisele nõuete täitmiseks, ei ole meie läbirääkimiste avamise osas kuidagi edasi liikunud. Arvan, et Makedoonia Vabariigi teekond Euroopa Liiduga ühinemise suunas võtab liiga palju aega ning me ei taha, et riigi kodanikud kaotaksid ühel päeval oma optimismi ja lootuse.

Nõustun raportööriga, kes kutsub komisjoni, nõukogu ja kõrget esindajat üles alustama niisuguse üldiselt kohaldatava vahekohtumehhanismi väljatöötamist, mille eesmärk on lahendada kahepoolsed probleemid, kaasa arvatud nimevaidlus Kreekaga. See on oluline proovilepanek mitte üksnes Lissaboni lepingu järgsele ühisele välispoliitikale, vaid ka liidu suutlikkusele lahendada oma territooriumil toimuvad vaidlused.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. (CS) Viimane endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki käsitlev hinnanguraport pole ei halvem ega parem kui eelmised. Teame aga kõik, et nende raportite sisu ei ole ühinemisläbirääkimiste alustamise peamine takistus. Takistus on nimeteemaline vaidlus Kreekaga. Ilma selleta oleksid läbirääkimised tõenäoliselt juba alanud. Seepärast peaks EL täitma vaidluse lahendamises jõulisemat, vahest isegi otsustavat rolli. Pärast peaaegu 20 aastat kestnud viljatuid katseid leida väljapääs on nüüd täiesti asjakohane arutleda järgmiste sammude üle, sealhulgas läbirääkimismehhanismi võimaliku muutmise üle. Komisjon peaks sellega seoses esitama asjakohased alternatiivsed ettepanekud. Oma pikaajalise passiivsuse tõttu oleme kõik süvendanud kogu riigi saatuse ebakindlust, kuid sellegipoolest on tegemist maaga, mis ka pärast nii paljusid aastaid ELile aru annab. Peaksime tegema lõpu ka ühinemisläbirääkimiste alustamise küsimusega venitamisele Euroopa Parlamendis, komisjonis ja nõukogus. Keegi ei võta tõsiselt nii-öelda kurtide dialoogi ühest küljest Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel ning teisest küljest nõukoguga. See õõnestaks kogu ELi usaldusväärsust. Vaadakem tõele näkku – ELiga ühinemist toetatakse endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis endiselt kõrgelt. Pikas perspektiivis on see siiski märgatavalt vähenenud. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi elanike – nii makedoonlaste kui ka albaanlaste – kannatlikkusel on piirid, isegi kui mõlemal on selleks oma põhjused.

 
  

(1)Vt protokoll.


17. Olukord Côte d’Ivoire’is
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi avaldus olukorra kohta Côte d’Ivoire’is.

 
  
MPphoto
 

  Zsolt Németh, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi nimel. – Lugupeetud juhataja! Möödunud esmaspäeval jätkati ÜRO operatsiooni Côte d’Ivoire’il ja Prantsusmaa relvajõudude Licorne’i vägede operatsiooni käigus eelmise presidendi Laurent Gbagbo kätte koondunud raskerelvastuse neutraliseerimist. Neid relvi kasutati viimaste nädalate jooksul sageli Abidjani tsiviilelanike terroriseerimiseks, mille tagajärjel said paljud surma ja haavata. Relvade neutraliseerimine oli seega vajalik tsiviilelanike kaitsmiseks ning see viidi läbi kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1975 antud mandaadiga.

Kohe pärast seda alustasid demokraatlikult valitud presidendile Alassane Ouattarale lojaalsed vabariiklikud jõud maapealset rünnakut Laurent Gbagbo viimasele tugipunktile Abidjanis, et sundida Gbagbot võimu üle andma. Käimasolevate operatsioonide tõttu loodame, et kogu Côte d’Ivoire saadakse nüüd riigi seadusliku valitsuse kontrolli alla. Võin tunda vaid kahetsust, et võimuvahetuseni oli võimalik jõuda ainult inimelude ja kannatuse hinnaga ning valimistulemuste otsusest üksi ei piisanud. Siiski on tegemist demokraatia võiduga Aafrikas ning see saadab olulise sõnumi paljudele selle maailmajao riikidele, kus toimuvad poliitilised valimised.

Alates hetkest, kui Laurent Gbagbo 28. novembril 2010 presidendivalimistel lüüa sai, on ta keeldunud andmast võimu üle hoolimata tõsiasjast, et rahvusvaheliste vaatlejate kirjelduse põhjal olid valimised vabad ja ausad ning kogu rahvusvaheline üldsus tunnustas ÜRO sertifikaadiga tema oponenti Alassane Ouattarat kui seaduslikult valitud presidenti.

Sellest sündmusest möödunud nelja kuu jooksul on ECOWAS, Aafrika Liit ja ÜRO püüdnud mitu korda võimu rahumeelseks üleandmiseks läbirääkimisi algatada. Tahaksin neid organisatsioone kiita rahu ja demokraatia nimel tehtud töö eest. Kahjuks lükkas Laurent Gbagbo tagasi kõik ettepanekud võim rahumeelselt üle anda ning otsustas kindlalt ebaseaduslikult võimu külge klammerduda. Seepärast peab EL teda isiklikult vastutavaks verevalamise eest, mida Côte d’Ivoire’i elanikud valimisjärgse nelja kriisikuu jooksul on pidanud üle elama. Laurent Gbagbo tuleks tema tegude eest vastutusele võtta.

EL on oma kõrge esindaja Catherine Ashtoni kaudu juba õnnitlenud president Ouattarat võidu puhul, kuid me teame, kui palju katsumusi tal ees seisab. Ta võitis sõja, kuid nüüd peab ta võitma rahu. Taastada tuleb õiguskord, et sajad tuhanded inimesed, kes on oma kodudest põgenenud või isegi riigist lahkunud, saaksid nüüd turvaliselt tagasi tulla. Et teha lõpp viimased kümme aastat kestnud majanduslangusele, panna alus majanduskasvule ja luua töökohti, tuleb majandust elavdada. Avalik haldus tuleb jälle toimima panna, et muuta avalikud teenused kättesaadavaks.

EL on Côte d’Ivoire’i pikkadel kriisiaastatel toetanud. EL on pakkunud humanitaarabi, kuid ka konfliktijärgset abi ülesehitus- ja lepitustöös. Alates 2003. aastast on välja makstud ligikaudu 500 miljonit eurot. Viimaste pingeliste kuude jooksul on EL võtnud arvukalt piiravaid meetmeid Laurent Gbagbot toetavate isikute ja üksuste vastu ning meie Aafrika partnerid tunnustavad seda kui kogu kriisi vältel oluliseks osutunud abi. EL peaks praegusel üliolulisel ajal jätkuvalt Côte d’Ivoire’i kõrvale jääma. Praegu valmistatakse ette abipaketti, mis käivitatakse kõige esimesel võimalusel. On aeg hakata tööle selle nimel, et luua Côte d’Ivoire’il rahu.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Dan Preda, fraktsiooni PPE nimel. (FR) Lugupeetud juhataja! Viimase 24 tunni jooksul Côte d’Ivoire’il toimunud sündmused on olnud segased. Kuulsime, et Laurent Gbagbo sunniti alistuma ning see väide lükati hiljem ümber. Nüüd on lõputust jagelemisest väsinud president Ouattara vabariiklikud jõud alustanud Abidjanis rünnakut.

Keset kogu seda segadust ei tohi me unustada, kuidas me praegusesse olukorda sattusime. Tuletan teile meelde, et viimase nelja kuu jooksul on hukkunud mitusada inimest ja miljon põgenikku ümber asustatud. Me peame nägema puude taga metsa. Oleme praeguses olukorras sellepärast, et Laurent Gbagbo on kangekaelselt keeldunud valimistulemustega arvestamast ega ole kaotusega leppinud. Kuna tema režiim on pärast toetajate ülejooksmist kokku varisemas, on Laurent Gbagbol lõpuks tulnud aeg loovutada võim õiguspärasele presidendile Alassane Ouattarale.

Lisaks ei tohi me unustada kõnealuses riigis toimepandud inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumisi, mis võivad kujutada endast inimsusevastaseid kuritegusid. Tuleks teha kõik selleks, et võtta nende rikkumiste süüdlased vastutusele, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil.

Lõpetuseks tahan kiita meetmeid, mida ÜRO operatsioon Côte d’Ivoire’is (UNOCI) on võtnud koos Prantsusmaa jõudude abiga, et rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu mandaati, mille eesmärk on teha lõpp raskerelvastuse kasutamisele ja kaitsta tsiviilelanikke.

 
  
MPphoto
 

  Thijs Berman, fraktsiooni S&D nimel. (NL) Lugupeetud juhataja! Pärast seda, kui üle 1500 inimese on surma saanud, peaaegu miljonist kõnealuse piirkonna elanikust on saanud põgenikud, terved tänavatäied maju on rüüstatud ja majandus pidurdunud, terendab Côte d’Ivoire’i silmapiiril võimuvõitluse lõpp. Riik on elanud läbi katastroofi ja see on hind, mida Laurent Gbagbo on pidanud maksma kaotuse tunnistamisest keeldumise eest. Tema järeleandmatu lugupidamatus valijate soovide vastu on ära teeninud jõulise hukkamõistu.

Hukkamõistu väärivad ka paljud muud asjad – kogu viimaste kuude vägivald, arvukad inimõiguste rikkumised, ähvardused, ÜRO töötajate vastane vägivald, viha õhutavad kõned ja röövimised. Tulevahetusi toimub endiselt, kuid Laurent Gbagbo lahkumise üle peetakse läbirääkimisi ja see on hea. Côte d’Ivoire’il valitseb sellegipoolest eriolukord. Paljudel elanikel hakkab toit ja vesi otsa saama, sest nad ei ole julgenud kodust lahkuda.

Oluline toetada president Alassane Ouattarat igakülgselt püüdlustes panna taas maksma õigusriigi põhimõte, mille alusel saavad inimesed elada rahus ja hirmu tundmata ning mille alusel taastatakse ajakirjandusvabadus. Õigusriigi põhimõtte taasrakendamine on praegu esimene ülesanne. Sellega seoses on presidendil kohustus takistada oma vägedel kasutada elanike vastu jõudu ning kiiduväärt on see, et Ouattara on lasknud uurida Duékoués toimunud šokeeriva massimõrva asjaolusid. Ükskõik, millised vahendid Côte d’Ivoire’i elanikud õigusriigi taastamiseks valivad – kohtud või tõe- ja lepituskomisjonid – , üks on selge: sõjakuriteod ei aegu. Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul peab laskma oma tööd teha.

Sanktsioonid on mõju avaldanud – Gbagbo on finantsiliselt kurnatud. Kohe, kui Ouattara on oma õigusjärgsesse ametisse asunud, peame aga asuma sanktsioone leevendama, sest praegu on kõik pidurdunud. Ohus on isegi programmid, mille abil varustatakse Côte d’Ivoire’i HIVi/AIDSi põdevaid elanikke ravimitega. Lugupeetud juhataja! Côte d’Ivoire’ile abi andjad ei tohiks riiki praegu hätta jätta.

 
  
MPphoto
 

  Marielle De Sarnez, fraktsiooni ALDE nimel. (FR) Lugupeetud juhataja! Ajal, kui me siin kõneleme, on kriis Côte d’Ivoire’is loodetavasti peatselt lõppemas. Tahaksime kõik järgmiste tundide jooksul kuulda, et Laurent Gbagbo on alistunud.

Rahvusvaheline üldsus on olnud väga kannatlik, Aafrika Liit on läbi viinud mitu vahendusvooru ning ÜRO otsustas, et ei sekku mitme kuu jooksul kahe poole tegevusse. Nüüd ÜRO operatsioon Côte d’Ivoire’il (UNOCI) koos Prantsusmaa Licorne’i vägede abiga ja kooskõlas julgeolekunõukogu resolutsiooniga lõpuks sekkus, et kaitsta tsiviilelanikke võimulolijate kasutatava raskerelvastuse eest.

Kriis Côte d’Ivoire’il peaks nüüd olema eeskujuks kõigile, kes hoolimata valimistel lüüasaamisest keelduvad võimust loobumast. Need isikud peavad mõistma, et nüüdsest alates on rahvusvaheline üldsus otsustanud seaduse maksma panna. Sellegipoolest ei saa me konfliktirohketes maades, kus riiklus alles areneb, rahulduda võitja väljakuulutamisega. Me peame püüdlema rahvusliku leppimise poole. Just selle sõnumi peame me nüüd edastama Alassane Ouattarale, kes vastutab riigi ühtse valitsuse rajamise eest.

Kuna mõlemad pooled on süüdistanud üksteist massimõrvas ja inimsusevastastes kuritegudes, tuleks algatada uurimine, et jagada vastutus ja mõista õigust. Õigus võib hõlmata kättemaksu, kuid see võib tuua ka rahu. Tahaksin soodustada viimast varianti, kui see võimaldab Côte d’Ivoire’il leida taas rahu ja stabiilsuse ning kogeda uuesti majanduskasvu ja arengut.

 
  
MPphoto
 

  Judith Sargentini, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (NL) Lugupeetud juhataja! Olen segaduses. Kuulsin Ungari eesistujat ütlemas, et Alassane Ouattara on võitnud sõja, nüüd peab ta võitma rahu. Olen aga jälginud televisiooni kogu päeva, hoidnud end uudistega kursis ja mulle näib, et Alassane Ouattaral on sõjavõitmise protsess alles pooleli. Nii näib see minevat, kuid võit on siiski veel mõnevõrra kaugel.

Kui tal lõpuks õnnestub riigi presidendi ametisse asuda, on tal seljataga neli kuud viletsust, mille on jätnud maha kokkuvarisemise äärel oleva riigi, tükkideks purunenud majanduse, hukkunud inimesed ning üksteisega tülli aetud elanikerühmad. Milline algus uuele valitsemisperioodile! Kui me kasutame sellised väljendeid nagu „demokraatia võit Aafrikas”, et kirjeldada valimisi, mis lõppesid sõjaga, siis mulle näib, et me vist ajame midagi segamini. Märksa tõsisem on aga asjaolu, et riik on valimistele niimoodi reageerinud.

Mida me peaksime tegema Euroopas nüüd, kui Alassane Ouattaral avaneb võimalus ametisse asuda? Minu meelest oleme kakaoboikotiga näidanud, et oleme võimelised kiirelt tegutsema ja suudame kasutada kaubandust demokraatia edendamiseks. Côte d’Ivoire on üks AKV riike – ta saab meilt arenguabi ja seepärast peab poliitiline dialoog kuuluma asja juurde. Peame alustama dialoogi mehega, kes suudab näidata, et on võimeline ühendama uuesti kõik riigi osad. Ta peab näitama meile ja ülejäänud maailmale, kuid eeskätt omaenda kodanikele, et ta suudab vägivallast kaugemale minna ja soovib olukorda muuta.

 
  
MPphoto
 

  Marie-Christine Vergiat, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (FR) Lugupeetud juhataja! On raske kommenteerida Côte d’Ivoire’i olukorda, kui see on pidevalt muutuv ja uskumatult ebakindel.

Lubage mul kõigepealt tänada variraportööre, kes veetsid tänase hommiku homme esitatava resolutsiooni ettepaneku kallal tööd tehes. Me oleme kõik koos töötanud, et tagada ettepaneku tasakaalustatus ja tulevikku suunatus. Teame praegu, et metsikusi saatsid korda ilmselt mõlemad pooled ning süüdlased tuleb võtta vastutusele, ükskõik, kes nad ei oleks.

Côte d’Ivoire’il aset leidnu tõttu on kannatanud kõige rohkem riigi elanikud. Kohapeal esindatud ÜRO – ÜRO operatsioon Côte d’Ivoire’is (UNOCI) – ei ole suutnud tsiviilelanikke kaitsta. Veel halvem on see, et Prantsusmaa sõjaliste jõudude abil on ÜRO võtnud ühe poole vastu meetmeid. Teatavasti tegi ta seda ÜRO resolutsiooni alusel, mis pärineb aga aastast 1975 ning on seega 36 aastat vana. Aafrika Liidu president, Obiang Nguema, mõistis selle eile otseselt hukka. Õnneks näib, et UNOCI ei ole seotud lõpliku rünnakuga, mida Alassane Ouattara väed praegu ilmselt alustavad.

Selle taustal ei tahtnud me end resolutsiooniga siduda ning me ei hääleta selle poolt. Teame kõik, missugust rolli Prantsusmaa Aafrikas täidab. Françafrique on põhjustanud palju kahju ja teeb seda jätkuvalt. Lisaks ei tee Prantsuse ametivõimud poliitikast saladust ning väidavad, et nad tahavad kaitsta ja toetada Prantsusmaa huvisid.

 
  
MPphoto
 

  Bruno Gollnisch (NI). (FR) Lugupeetud juhataja! Meie tänapäeva ühiskonna ning eeskätt Euroopa ühiskonna ning veelgi konkreetsemalt Euroopa Parlamendi kohutav omadus on üldine karjamentaliteet – meie kalduvus käituda nagu lambad.

Välja arvatud kaks viimast sõnavõtjat, on kõik lihtsalt korrutanud ajalehest loetut, raadiost kuulatut või televiisorist nähtut. Kõik räägivad meile et Alassane Ouattara võitis valimised. See on võimalik, kuid kindlasti ei olnud see ilmselge.

Kõik räägivad meile, et eile toimunud jõhker sõjaline sekkumine oli vahend raskerelvastuse neutraliseerimiseks. Asju esitatakse kõige roosilisemates toonides. Raskerelvastuse neutraliseerimise teine nimi on pommitamine. Mina ise olen pommitamise tagajärgi näinud – olen reservohvitser ja ma võin teile öelda, et pommitamisega kaasneb inimeste tapmine, inimeste põletamine, inimeste õhkulaskmine. Teisisõnu on see sõjaline tegevus, mis viiakse läbi ühe poole hüvanguks ja teise poole vastu. See võib olla õigustatud, kuid siin, parlamendiliikmete, poliitiliste esindajate seas peaks meil olema piisavalt julgust, et tõtt rääkida.

Meile on ka öeldud, et neid relvi kasutati tsiviilelanike terroriseerimiseks. Kuid lõppude lõpuks on kodusõjas mõned tsiviilelanikud relvastatud, eriti kui üht poolt toetavad Kalašnikovid ja pool riigiarmeed. Nii et minu arvates peame silmakirjalikkusele lõpu tegema. Me võtsime jõhkraid meetme ühe poole heaks ja teise poole vastu. Kas see oli õigustatud? Võib-olla.

Lubage mul lõpetuseks öelda, et ma ei mõista, kuidas võib Alassane Ouattara oma vägede toimepandud metsikuste taustal süütu olla, kui Laurent Gbagbot süüdistatakse alati tema vägede toimepandud metsikuste eest.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Cristian Dan Preda (PPE). (FR) Lugupeetud juhataja! Tahaksin lihtsalt Bruno Gollnischilt küsida, mida valimistulemused tema arvates tähendavad ja kas need tähendavad, et Alassane Ouattara võit peab lõpuks tooma kaasa tema võimuleasumise. See on üksnes demokraatliku legitiimsuse küsimus.

Käisin Côte d’Ivoire’is valimisvaatlusmissiooni juhina ning võin kinnitada, et valimised olid seaduslikud ning olemas oli üks ja selge ja võitja.

 
  
MPphoto
 

  Bruno Gollnisch (NI). (FR) Lugupeetud juhataja, Cristian Dan Preda! Ütlesin, et Alassane Ouattara võis küll valimised võita, kuid minu arvates ei olnud see nii ilmselge, kui te ütlete. Igal juhul ei olnud samal seisukohal Côte d’Ivoire’i konstitutsioonikohus, kuigi kohus rajaneb poliitilistele alustele nagu ka Prantsusmaa konstitutsioonikohus. Kui räägiksime Prantsusmaa valimistest, oleksin ma väga rõõmus. Esindan miljoni valijaga rühma, mille juht jõudis presidendivalimiste viimasesse vooru, kuid millel ei ole ühtegi parlamendiliiget, mitte ühtegi senaatorit meie riigi parlamendis. Niisugune häbiväärt lugu jätab teid aga täiesti ükskõikseks.

(Hüüded istungisaalist: „Ei puutu teemasse”)

 
  
MPphoto
 

  Filip Kaczmarek (PPE). (PL) Lugupeetud juhataja! Côte d’Ivoire’i eelmine president Laurent Gbagbo olevat eile väljendanud valmisolekut alla anda ja palunud ÜRO kaitset. Läbirääkimised Gbagbo võimust loobumise üle on pooleli. Need viiakse läbi nüüd, pärast seda, kui demokraatlikult valitud presidendile Ouattarale lojaalsed jõud võtsid üle presidendi residentsi Abidjanis. Peaministri Soro arvates on Gbagbo valitsemisaja lõpp tundide küsimus. Mina ei ole selles kindel, kuid loodetavasti nii juhtub. Teame aga kindlasti, et relvakonfliktides tapetakse ka tsiviilelanikke, kaasa arvatud naisi ja lapsi. Kahe poliitiku toetajate vahelistes kokkupõrgetes on hukkunud ligikaudu 1500 inimest ja miljon inimest on pidanud kodudest lahkuma. Mõni päev tagasi ütles üks Gbagbo nõunik, et isegi võimalik veresaun Abidjanis ei pane Gbagbot presidendivalimistel lüüasaamist tunnistama ega võimu üle andma. Seepärast on lihtne ennustada, mis Côte d’Ivoire’is edasi saab – võitluse kiire lõpetamine, eelmise presidendi riigist lahkumine, mis muudab olukorra märgatavalt stabiilsemaks, õigusemõistmine kõigi üle, kes on pannud toime sõjakuritegusid või mõrvu ning riigi stabiliseerimine. Euroopa Liit peaks kõiki neid meetmeid toetama.

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D). (FI) Lugupeetud juhataja! Me mõistagi ruttasime appi Liibüale, kuid Côte d’Ivoire’i suhtes ei ole me alates novembrist mingit aktiivsust üles näidanud. Nõukogu kehtestatud sanktsioonid on samm õiges suunas, kuid millal need kaotatakse? Miks kasutatakse neid selleks, et takistada Abidjani sadamakäitajatel eksportida kakaoube ja sulgeda naftatöötlemistehased? Kui me ei ole ka abiks, siis ei peaks me vähemalt rohkem kahju tekitama. Süütuteks kannatajateks jäävad Côte d’Ivoire’i majandus ja pikas perspektiivis ka Euroopa tarbijad.

Laurent Gbagbo peab taanduma ja toetada tuleks põgenike kiiret koju tagasipöördumist. Ümberkaudsed riigid ei suuda praeguse põgenike hulgaga toime tulla. EL peab olema abiks valimiste korraldamise ja demokraatlike institutsioonide rajamise juures. Takistada ei tohiks aga tavapärast majandustegevust. Côte d’Ivoire on majanduslikult kõige õitsvam riik Lääne-Aafrikas. Kõige rohkem aitab riiki uuesti stabiliseerida majanduse elavnemine ja ekspordikaupade juurdepääs ELi turgudele. Jään komisjoni vastust ootama.

 
  
MPphoto
 

  Charles Goerens (ALDE). (FR) Lugupeetud juhataja! Erinevalt Bruno Gollnischist arvan mina, et me ei saa lasta üldise ükskõiksuse taustal surra tsiviilelanikel, kes on kaitsetud ebaseadusliku riigipea kasutatava jõu ja vägivalla ees.

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1975 lubatakse rahvusvahelisel üldsusel takistada režiimi, mis kasutab relvi omaenda rahva vastu. Praegusel juhul on see edasiminek, tänu millele ei ole me enam sunnitud vaatama abitult pealt, kuidas tsiviilelanikud langevad oma juhtide toimepandud metsikuste ohvriks.

Kuigi me peaksime tundma heameelt tõsiasja üle, et saame nüüd rahvusvahelise õiguse alusel murda läbi ükskõiksusemüürist, peame tagama ka, et võetud on kõik nõuetekohased ettevaatusabinõud ning sõjaliste jõudude kasutamine on viimane võimalus. Côte d’Ivoire’is ei ole president Gbagbo võtnud selle hukatusliku tagajärje vältimiseks kahjuks mingeid meetmeid.

Lõppkokkuvõttes julgen loota, et Côte d’Ivoire’i käsitlev resolutsioon 1975 ja Liibüat käsitlev resolutsioon 1973 takistavad teisi kasutamast riigi suveräänsust omaenda kodanike tapmise ettekäändena. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja ÜRO Julgeolekunõukogu hiljuti võetud hoiak tähendab, et karistamatult toimepandud jõhkrad teod ei ole enam reegel, vaid peaksid loodetavasti muutuma erandiks.

 
  
MPphoto
 

  Sabine Lösing (GUE/NGL). (DE) Lugupeetud juhataja! Kas niisuguses sügavalt lõhestunud riigis nagu Côte d’Ivoire on võimalik saavutada püsiv rahu vägivaldsete vahendite abil ning kas presidendivalimiste võitjat on võimalik seadustada? See on väga kaheldav, eriti kui konflikti tegelikke põhjuseid ei ole lahendatud. Riigi destabiliseerumine on suuresti Maailmapanga struktuurilise kohandamise programmide tekitatud majandusprobleemide tagajärg. Gbagbo valitsuse nõrgestamise eesmärgil kiiresti kehtestatud sanktsioonid on olukorda süvendanud ja toonud Côte d’Ivoire’is kaasa humanitaarkriisi. Küsimuse all on mõlema presidendikandidaadi õiguspärasus. Mõlema poole väed on süüdi tsiviilelanikele korraldatud tapatalgutes.

Läänemaailm on jälle kord ühele poolele asunud ning ÜRO peab nüüd koos Prantsusmaa vägedega sõda, et püüda tagada konfliktis ühe poole võit. Kas taas kord otsustavad Euroopa suurjõud – seekord ÜRO abiga – Aafrika rahva saatuse, nagu nad tegid koloniaalaegadel? Mis juhtus rahvusvahelise õiguse põhimõtetega? Kas sellisele alusele rajati ÜRO? Konfliktidele rahumeelsete lahenduste otsimise asemel näib ÜRO toetavat kodusõdu või olevat erapoolik. Kelle huvisid see teenib?

 
  
MPphoto
 

  Michèle Striffler (PPE). (FR) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Tahaksin rõhutada, et lisaks Côte d’Ivoire’i poliitilisele kriisile peame tulema toime tõelise humanitaarkriisiga, mis ähvardab edasi kesta.

Valimisjärgse vägivalla tagajärg on enam kui üks miljon riigisiseselt ümberasunud isikut ja põgenikku. Lisaks võib põgenikevool lüüa piirkonnas taas lõkkele varjatud pinged. Lugupeetud kolleegid! Praegu väljatöötatav poliitiline kokkulepe ei lahenda humanitaarkriisi. Kui tahame vältida kõige hullemat stsenaariumi, peame suutma kiiresti reageerida. Ükskõik, mis ka ei juhtu, kestab kaos Abidjanis veel mitu kuud.

Tahaksin komisjoni tunnustada otsuse eest viiekordistada humanitaarabi eelarve esialgset summat. See tõstab Euroopa Liidu toetuse enam kui 30 miljonile eurole. Euroopa Liit peab koondama kõik vajalikud ressursid, et aidata kõige haavatavamaid elanikerühmi ja jälgida nende vajadusi.

Peame tagama ka, et Liibüa olukorrale pühendatud suurem meediakajastus ei varjuta Côte d’Ivoire’i humanitaarkriisi tõsidust. Lisaks takistavad praegused julgeolekutingimused humanitaartöötajaid tegutsemast ja inimesteni jõudmast ning see on kohutav.

Tahaksin lõpetuseks öelda, et igasugune karistamatus peab kaduma – peame tegema kõik selleks, et õigus pääseks võidule.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE). (DE) Lugupeetud juhataja! Esmalt tahaksin väljendada oma hämmeldust selle üle, et Catherine Ashtonit ei ole jälle kohal. Mul on aga hea meel, et teda esindab mu sõber Zsolt Németh. Mina tahaksin, et Euroopa Liidu välispoliitikat koordineeriks püsivalt tema, Štefan Füle või mõni teine inimene, mitte keegi, kes peaaegu mitte kunagi Euroopa Parlamendis kohal ei viibi.

Teema enda kohta tahan öelda väga selgesõnaliselt, et Côte d’Ivoire’is on loomulikult palju lahendamist vajavaid probleeme. Siiski on president Ouattara ilmselgelt valimiste võitja ja tema on demokraatlikult õiguspärane isik. Niisugusel seisukohal on Aafrika Liit ja paljud teised organisatsioonid. Seepärast peaksime olema tänulikud, et ÜRO ja eeskätt ÜRO peasekretär ning president Sarkozy on hoidnud ära samasugused tapatalgud, nagu on toimunud muudes Aafrika riikides, näiteks Rwandas ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Seepärast ei peaks me kõnealusel teemal tähti närima.

Loomulikult ei lahenda see probleeme. Kui aga härra Putin hakkab ÜROd kritiseerima ja ütleb, et ÜRO peasekretär on oma volitusi ületanud, destabiliseerib see ÜROd just siis, kui organisatsiooni hädasti vaja on. Samuti ei peaks Aafrika Liit väljendama oma arvamusi nii häälekalt, sest ta ei ole praeguses kriisiolukorras suutnud mitte kuidagi abiks olla. Aafrika Liit oleks pidanud aitama Côte d’Ivoire’is demokraatiat luua. Meie, eurooplased, oleme teinud minevikus palju vigu ja me teeme neid jätkuvalt. Praegusel juhul on vigades süüdi aga keegi teine.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Meie teenistused on mind teavitanud ja minu arvates on oluline edasi anda, et aasta alguses saatis asepresidendi ja kõrge esindaja büroo nimekirja täiskogu istungitest, kuhu asepresidendil ja kõrgel esindajal on võimalik tulla. Sestsaadik on teada, et ta ei saa seekord tulla, nii et kui meil on niisuguseid küsimusi hõlmav arutelu, on ilmne, et keegi teine peab teda esindama ning see peaks olema selge.

Nüüd läheme edasi registreerimata sõnavõttudega. Sõnavõtjaid on kolm.

 
  
MPphoto
 

  Mariya Nedelcheva (PPE). (FR) Lugupeetud juhataja! Vägivald suureneb Côte d’Ivoire’is iga päevaga. Kahe isiku vaheline poliitiline konflikt on kahjuks lõppenud humanitaarkriisiga.

On selge, et toetama peab peamist demokraatliku põhimõtet, mille kohaselt tuleb valimistulemusi austada. Laurent Gbagbo lahkumine on seepärast paratamatu. Küsimus on järgmine: mis saab edasi? On oht, et kahe poole vahelised pinged süvenevad. Mida kavatseme teha siis, kui puhkeb kodusõda? Peaksime püüdlema kolme asja poole.

Esiteks peame säilitama vajaliku rahu ja stabiilsuse, et Côte d’Ivoire’i elanikud võiksid jätkata oma igapäevaelu – süüa, enese eest hoolt kanda, töötada ja käia koolis. Luua tuleb sõltumatu komisjon, mis uuriks konflikti algusest saadik toimepandud vägivallategusid.

Teiseks peavad ÜRO operatsioon Côte d’Ivoire’is ja Aafrika Liit oma meetmeid jätkama. Peaksime mõtlema aga ka dialoogimehhanismi loomisele. See hõlmaks kõiki pooli nii riigisisesel tasandil kui ka laiema rahvusvahelise üldsuse seas.

Viimasena tuletan teile meelde, et Euroopa Liit saatis kohapeale valimisvaatlusmissiooni. Liit peab nüüd nõudma, et tema soovitusi võetaks arvesse ning lõimitaks kriisijärgsesse protsessi.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Bearder (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Moodsa tehnoloogia abil jälgin Côte d’Ivoire’is toimuvaid sündmusi siinsamas istudes. Need vahendid täidavad Côte d’Ivoire’is oma osa samamoodi nagu need tegid seda Põhja-Aafrikaski – inimesed saadavad tekstisõnumeid, milles paluvad toetust ja meditsiinilist abi.

Viimase kuue kuu jooksul on Côte d’Ivoire’i sõprade kannatus kõvasti proovile pandud – oleme vaadanud riigi sattumist praegusesse olukorda nagu autoavariid aegluubis, ning alati on kannatajateks kõige haavatavamad. Sel nädalal oleme rääkinud siin Põhja-Aafrikast Euroopasse tulevatest põgenikest, kuid oleme kuulnud ka teateid ligikaudu miljonist inimesest, kes põgenevad naabermaadesse, mis on peaaegu sama vaesed või veelgi vaesemad kui Côte d’Ivoire. Selle riigi sõbrad peavad olema valmis esimesel võimalusel aitama taastada riigis normaalsed ja eluterved tingimused ning pakkuma sealsetele inimestele häid tulevikuväljavaateid.

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). (PT) Lugupeetud juhataja! Kodusõja seisukord Côte d’Ivoire’is on jätkuvalt murettekitav. Riik on majanduslikult halvatud ning seal esineb palju vägivalda, mis mõjutab kohalikke inimesi ning on tekitanud humanitaarkriisi. On aeg sellele lõpp teha. Teame, et sealsel tõsisel olukorral on pikaajalised põhjused, eeskätt vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus, mille on tekitanud varasem koloniaalajastu või struktuurilise kohandamise programmid, mida Rahvusvaheline Valuutafond aastaid peale on sundinud. Valimistele järgnenud viimased neli viletsust täis kuud on näidanud, kui kahetsusväärne on see, et rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Euroopa Liit, ei ole kriisile rahumeelse ja poliitilise lahenduse leidmiseks kasutanud piisaval määral ära diplomaatilisi kanaleid.

Ka Prantsusmaa roll on kahetsusväärne, sest riik eelistas sõjaliselt sekkuda, mitte jätkata diplomaatiliste kanalite kaudu. Seepärast nõuame, et kõik pooled teeksid lõpu sõjale ja vägivallale ning me kutsume ELi vastavalt tegutsema.

 
  
MPphoto
 

  Zsolt Németh, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi nimel. (HU) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Tsiteerin kuulsat Ungari luuletajat: „Kes vaikib mõrtsukate seas, on kaassüüdlane”. Kui me näeme, kuidas tuhanded inimesed surevad ja miljonid põgenevad, ei saa me trööstida end rahutuvi retoorikaga, vaid peame tegutsema. Enne kui keegi jõuab tõmmata paralleele Liibüas ja Cote d’Ivoire’is võetavate meetmete ning Iraagis tehtu vahele, tahan kõigile meelde tuletada, et praegune tegevus ei meenuta Iraaki ega isegi mitte Afganistani, vaid Rwandat ja Kosovot. Ei ole juhus, et me oleme viimase paari nädala jooksul nii palju kõnelenud – nagu me selle sõnastasime – õigusest ja kohustusest kaitsta tsiviilelanikke, kodanikke.

Seepärast tahaksin meelde tuletada, et jah, Laurent Gbagbo on võitluse kaotanud, ta on üksi oma punkris ja ootab oma saatust. Tahaksin ka rõhutada, et võetud meetmete õiguslikud alused on praeguses olukorras vaieldamatud. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsiooni 1975 ning selles resolutsioonis antakse meetmeteks täiesti selgesõnaline mandaat. Kolmandaks tahaksin rõhutada ka, et toimepandud kuritegusid ei tohi jätta enam ebaselgeks ja uurimata. Mul on väga hea meel, et seaduslikult valitud president Ouattara ning peaminister on lubanud toetada – ja selgelt toetanudki – ÜROd, kes viib korraldatud massimõrvade kohta läbi rahvusvahelise uurimise. Nende massimõrvade uurimine on seega juba praegu igasuguse lahenduse osa ning selle selge eeltingimus.

Euroopa Liidu kaasabiga seoses on humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat näinud juba praegu ette 30 miljonit eurot humanitaarabi valdkonnale ning nagu ma oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, valmistab Euroopa Liit lähitulevikus ette paketi, millega EL toetab õiguspäraselt valitud presidendi ja valitsuse majanduslikke ja institutsioonide loomisega seotud eesmärke.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Olen kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel saanud seitse resolutsiooni ettepanekut(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

(Istung katkestati kell 20.35 ja seda jätkati kell 21.00.)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: SILVANA KOCH-MEHRIN
asepresident

 
  

(1)Vt protokoll.


18. Parlamentaarse puutumatuse kaitsmise taotlus (vt protokoll)
Sõnavõttude video

19. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis
Sõnavõttude video

20. Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamine - Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamine
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu komisjoni avalduste üle järgmistel teemadel:

– Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamine (2010/2958(RSP))

– Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamine (2011/2642(RSP))

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel võimaluse pärast vahetada Euroopa Parlamendiga arvamusi Euroopa naabruspoliitika üle.

Praegu Vahemere lõunakaldal aset leidvate sündmuste taustal on selle poliitikavaldkonna ümberkujundamine ülimalt tähtis. Komisjon on viimase üheksa kuu jooksul poliitikameetmed uuesti läbi vaadanud. Tahan kasutada võimalust tänada parlamendiliikmeid panuse eest konsulteerimisprotsessis, mille raames küsiti partnerriikide, ELi liikmesriikide, teadlaste ja kodanikuühendustearvamusi.

Olen lugenud nii Mário Davidi raportit lõunamõõtme kohta kui ka Marek Siwieci raportit idamõõtme kohta ning pean neid mõlemaid oluliseks ja kasulikuks. Mul on hea meel, et meie mõtted käivad sama rada pidi.

Peagi saate näha, et meie eelmiste naabruspoliitika teemaliste arutelude tulemusi on juba kajastatud 8. märtsi teatises, milles on käsitletud partnerlust demokraatia ja ühise heaolu nimel. Nüüd valmistame ette laiaulatuslikumat läbivaatamise tulemusi käsitlevat teatist, mis plaanitakse välja anda mais. Läbivaatamise põhitulemus on uus rõhuasetus naabruspoliitika diferentseerimisele vastavalt iga partnerriigi vajadustele ja soovidele. Samal ajal kui poliitika võimaldab endiselt kõikidel partneritel osaleda, on iga naaber isemoodi ja püüdleb eri eesmärkide poole. Mõned partnerriigid tahavad liikuda võimalikult lähedale Euroopa Liidule – õigupoolest ühinemiseni –, kuid teised eelistavad võimalikult tõhusalt naabruspoliitika pakutavaid hüvesid ära kasutada. Nii saadakse rohkema eest rohkem konkreetse ja diferentseeriva meetodi abil, mis käib käsikäes liidu ja partnerite suhete jõulisema poliitilise juhtimisega.

Nagu Mário David ja Marek Siwiec oma raportites soovitavad, jäävad kõikide partnerriikide puhul meie naabruspoliitika keskmesse meie ühised väärtused – demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste austamine. Need peaksid väljenduma jõulisemates ühistes kohustustes, mis võetakse seoses demokratiseerimise vältimatute elementidega. Eeskätt pean silmas vabu ja ausaid valimisi, sõna- ja kogunemisvabadust, kohtusüsteemi sõltumatust, korruptsioonivastast võitlust ja julgeolekusektori reformi.

Nagu mõlemas raportis on rõhutatud, tunnustatakse läbivaadatud naabruspoliitikas ka kodanikuühiskonna tähtsust ja tegutsetakse sellele vastavalt. Vabaühendustel on eriteadmised ja kogemused, millega viia nii-öelda alt üles ja ühistele väärtustele tuginedes läbi demokraatlikke ja turule suunatud reforme. Edukas kodanikuühiskond suudab kodanikud kaasata ja aitab valitsused vastutavana hoida, nii et Euroopa Liit täiendab enda ja valitsuste vahelisi suhteid märksa tihedamalt kaasatud kodanikuühiskonnaga. See on oluline ka piirkondlikul ja allpiirkondlikul tasandil, kus näiteks idapartnerluse kodanikuühiskonna foorum on teinud suuri edusamme.

Järgmises teatises esitatakse rohkem üksikasju meie naabruspiirkonna kahe allpiirkonna suhtes rakendatava käsitusviisi kohta. Selles selgitatakse täpsemalt, kuidas idapartnerlus meie arvates pärast Poola eesistumisperioodil toimuvat tippkohtumist edasi peaks arenema. Lõunas võib Vahemere Liit tõepoolest midagi ära teha, kuid tõtt-öelda ei ole ta seni midagi teinud ning seda liitu tuleb elavdada. Tal on potentsiaali, kui ta töötab välja konkreetsed majandusprojektid, milles on keskendutud tööhõivele, innovatsioonile ja majanduskasvule. Vahemere Liidu sekretariaadil on kõige paremad võimalused toimida katalüsaatorina ja koondada riigid, rahvusvahelised ja finantsinstitutsioonid ning eraettevõtted ja panna nad niisuguste majandusprojektide nimel tööle.

Tahaksin peatuda lühidalt veel kolmel aspektil, mis läbivaatamisel esile kerkisid ning mis on läbivaadatud naabruspoliitika põhivahendid. Esiteks kaubandus ja majanduslik integratsioon, mis aitavad edendada partnerriikide stabiilsust ja jõukust. Kõige olulisem vahend selle saavutamiseks on sügav ja kõikehõlmav vabakaubandusala. Edukal sügaval ja kõikehõlmaval vabakaubandusalal on ümberkujundav jõud. Kaubandus soodustab partnerriikide läbiviidavaid reguleerivaid reforme.

Järgmine on vajadus tõhusama liikuvuse järele partnerriikide ja Euroopa Liidu vahel, sest ei ole paremat viisi euroopalike väärtuste edendamiseks kui kogemuste jagamine inimeste vahel. Naabruspoliitika eesmärk on arendada liikuvust, unustamata seejuures julgeolekut.

Viimaseks soov, mida paljud partnerriigid konsulteerimisprotsessi ajal väljendasid – tihedamad poliitilised sidemed Euroopa Liiduga. Tihedam ja sisukam poliitiline dialoog meie suhete kõikides valdkondades aitab meil lahendada keerulisi küsimusi vastastikuse usalduse vaimus.

Tänan teid väga tähelepanu eest. Ootan huviga eelseisvat arutelu ja arvestan teie seisukohtadega.

 
  
MPphoto
 

  Mário David, fraktsiooni PPE nimel. (PT) Lugupeetud juhataja, volinik, kolleegid! Murrangulised ajad, milles me elame, nõuavad kindlat ja otsustavat tegutsemist. Nagu paljud teist, oleme jälginud Vahemere piirkonnas toimuvaid sündmusi tundega, milles on segunenud lootus, mure ja ootus. Mulle valmistab aga heameelt ennetav hoiak, mida Euroopa Parlament valmistub võtma Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise suhtes, mis loodetavasti toob kaasa ELi suurema esindatuse kõnealuses piirkonnas mitte üksnes tarbija, vaid ka pühendunud partnerina. Algusest peale on vaja rõhutada, kui väga on suhetes naaberriikidega vaja toetada meie põhiväärtusi. Me ei saa enam jääda kammitsetuks oma demokraatia, inimõiguste ja eeskätt sotsiaalse õigluse kaitsmisel. Me ei saa enam keskenduda lühiajalisele stabiilsusele ja jätta tahaplaanile oma kodanike huvid, nende järjepideva kaitsmise ning nende isikliku ja kollektiivse vabaduse, eriti naiste õigused.

Edaspidi peab EL oma naabruspoliitika juures eelistama nn alt üles lähenemisviisi. See on ülioluline. Ainult kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna suurem kaasamine tagab naabruspoliitika elluviimise juures maksimaalse tulemuslikkuse. Ma ei saa aga jätta väljendamata oma pettumust. Mul on kahju, et Euroopa Parlament ja komisjon ei ole soovinud kasutada ära võimalust teha lõppude lõpuks vahet Euroopa naabruspoliitika idamõõtme – siia kuuluvad riigid, mis võiksid tulevikus liidus meie partneriteks saada – ja Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme vahel.

Kutsun komisjoni väljendama oma 20. aprillil toimuval läbivaatamisprotsessil edasipüüdlikkust, mida praegune olukord nõuab – nimelt iga riigi iseärasustega kohandatud naabruspoliitikat, selgeid sihtpunkte ja hoolikat hinnangut, mis võiks tulevikus tuua kaasa lõunapoolseid uusi demokraatlikke riike hõlmava Vahemere majandusala.

Lugupeetud volinik! Lõpetuseks usume, et hea õhkkond ja koostöö, mis on iseloomustanud kõnealuse teema kallal tehtud tööd, aitab kaasata Euroopa Parlamenti püsivalt kõnealuse poliitikavaldkonna kavandamisse ja hindamisse.

 
  
MPphoto
 

  Marek Siwiec, fraktsiooni S&D nimel. (PL) Lugupeetud juhataja, volinik! Täna oleme Euroopa Liidu idapoliitika läbivaatamistööga jõudnud finaali või pigem poolfinaali. Võiksime öelda, et kunagi oli naabruspoliitika mõeldud teatavaks lohutusauhinnaks riikidele, kes ei saanud Euroopa Liiduga ühineda. Milline on olukord praegu? Missugused on naabruspoliitikaga hõlmatud riigid?

Võib öelda, et naabruspoliitika kujutab endast edulugude nimekirja – isesuguste edulugude nimekirja –, sest sõnadega ei ole võimalik öelda, mida on nende aastate jooksul saavutanud Moldova võrreldes Ukrainaga või näiteks Valgevene traagilise olukorraga. Võib aga öelda, et kõnealustes riikides on tekkinud rohkem euroopalikke väärtusi, seadused on elujõulisemad ja paremad, inimeste pärast tuntakse rohkem muret ning majandus toimib tõhusamalt – ning siinkohal oleme oma osa täitnud ka meie. Niisugust mõju on avaldanud meie idapoliitika, mida nimetatakse praegu idapartnerluseks.

Kui räägime praegu sellest, et tahame kõnealuse poliitikavaldkonna läbi vaadata, on oluline öelda, et me tahame neid riike näha eri viisidel ja eri kiirusega võtmas omaks meie väärtusi – seda, mida Euroopa Liit pakub. Kui tegemist on à la carte poliitikaga, siis las need riigid näitavad üles algatusvõimet ning las meie vastame sellele. Tahame kujundada naabruspoliitika suuremal määral millekski, mis – ning see on raportis kirjas – pakuks midagi kodanikele, eliidile, ajakirjanikele ja noortele. Tahame, et nad näeksid, mismoodi elame meie ja et meie elukorraldusest maksab eeskuju võtta. Pikas perspektiivis tahame muuta Euroopa Liitu reisimise hõlpsamaks – tahame lihtsamat viisasüsteemi.

Tuleb ka öelda, nagu raportis on otse öeldud, et jah, see poliitika vajab raha. Euroopa Liidu eraldatud raha tuleks aga paremini kulutada; see peaks jõudma nendeni, kelle jaoks see oli ette nähtud ning vahel peaks see minema ringiga mööda riikidest ja valitsusest, kes raha raiskavad. Lõpetuseks lubage öelda midagi konflikti kohta. Kuna istungisaalis vaieldakse tõsiasja pärast, et me ei suuda või ei taha öelda selgelt, missugune on sõnastus ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Ivo Vajgl, fraktsiooni ALDE nimel. (SL) Lugupeetud juhataja! Lugupeetud volinik! Alates Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiaja algusest, kui mitte varem, olete alati naeratava näoga pidanud meiega väga jõulisi ja elavaid arutelusid Euroopa naabruspoliitika ida- ja lõunamõõtme reformimise hädavajalikkuse üle. Vajadus reformi järele, mis peaks päädima nende piirkondade huvide senisest enama arvestamisega, on õiguspoolest muutunud aktuaalseks ja teravaks; pärast kõnealuses piirkonnas aset leidnud pingelisi muutusi ja protsesse on see muutunud paratamatuseks.

Resolutsioonist, mille koostas mu kolleeg ja suurepärane raportöör Mário David ning mida täiendasid sündmuste toimumise ajal paljud variraportöörid ja parlamendiliikmed, on praeguseks saanud terviklik dokument. Dokumendis on esile toodud meie kohustus arendada selle piirkonna riikidega suhteid, mille aluseks on tänapäevased väärtused, demokraatlikud vabadused ja inimõigused.

Seepärast ei ole juhus, et oleme – eeskätt Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis – rohkem kui kunagi varem rõhutanud naiste võrdset kohtlemist, mitmekesisuse tunnustamist ja kõikide vähemuste kaitset. Kõik see peaks olema lahutamatu osa poliitikast, mida Euroopa Liit edendab – sealhulgas ka oma diplomaatiliste teenistuste kaudu – edaspidi oma naabruskonnas. Me peame tõhusamalt toetama neid, kes võitlevad eri riikides samasuguste asjade eest – vabaduse eest, õiguse eest osaleda otsuste tegemises ja loodusvarade õiglase kasutamise eest.

Resolutsioonis juhitakse tähelepanu sellele, kui väga on vaja paremini toimivaid finantsvahendeid, millega saaksime toetada majandusarengut, infrastruktuuri uuendamist ja investeeringuid valdkondades, kus need annavad tulemusi ... kus tulemused ei pruugi olla nii silmnähtavad, kuid mis on tunda pikas perspektiivis, näiteks hariduses, teaduse ja akadeemiliste institutsioonide integreerimises ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmises.

Ei ole juhus, et resolutsioonis viidatakse sellele, kui väga on vaja elavdada Vahemere Liitu, mille abil piirkonda arendada, pidada dialooge ja lahendada sealseid lahtisi probleeme. Lugupeetud kolleegid! Meil on aeg avada lahendamata probleemide ja külmutatud konfliktide laegas, et demokratiseerimise laine võiks lükata kõrvale kõik allesjäänud poliitilised takistused selle piirkonna rahu, leppimise ja uue arengu teelt.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Lugupeetud juhataja! Mõtlen, kas Ivo Vajgl on mõelnud selle peale, kui kulukas on ELi maksumaksja jaoks liidu territooriumi väline tegevus, mida raportis kirjeldatakse ning mida ta ise toetab?

 
  
MPphoto
 

  Ivo Vajgl (ALDE). (SL) Lugupeetud William (The Earl of) Dartmouth! Kui räägite ettevõtmisest tervikuna, nagu raportis seda kirjeldatakse, kujunevad meie investeeringud minu arvates igal juhul väga tulutoovaks võrreldes kahjuga, mis võib sündida siis, kui me kõnealuse piirkonna sündmustes aktiivsemalt ei osale. Eriti kehtib see Vahemere Liidu kohta, mille raames on meil ilmselgelt vaja rohkem läbimõeldud vahendeid, et töötada välja vähegi tulemuslik Euroopa Liidu poliitika.

 
  
MPphoto
 

  Werner Schulz, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Lugupeetud juhataja! Idapartnerlus on veel väga noor programm. Seepärast on oluline hinnata – nagu me teeme raportis –, kas Ida-Euroopa naabrid on demokraatliku reformi saavutamisele mingil määral lähemale jõudnud. Loomulikult on kõnealuses valdkonnas edusamme tehtud, kuid me oleme näinud ka tagasilööke. Valgevene ja Ukraina jaoks on ELi pakutavast kindlasti ligitõmbavam ja suunavam Venemaa autokraatlik süsteem, mida iseloomustavad paindlik suhtumine välispoliitikasse ja karm suhtumine sisepoliitikasse, rõhumine ja represseerimine. Kogemused ja vead, mis iseloomustavad Vahemere Liitu, kus eesmärk oli saavutada julgeolek despootlike režiimide toetamise abil, näitavad, et me peame tuginema muudele jõududele kui korrumpeerunud valitsused.

Meie eesmärki luua aktiivne kodanikuühiskond, mis põhineks vabadusel ja ELi põhiväärtustel, on võimalik täita üksnes nii-öelda alt üles kodanikuühiskonna iseorganiseerumise edendamise ja toetamise abil. Idapartnerluse raames loodud kodanikuühiskonna foorum on hea algus. See on praegu ka ainuke organ, milles osalevad Valgevene opositsioonijõud. Kahjuks jäävad nende kohad Euronestis tühjaks, sest riigis ei ole vabalt ja õiguspäraselt valitud parlamenti.

Nagu oleme raporti 20. lõikes kirjeldanud, vajab kodanikuühiskond meie tuge. Kui me oma ideed tõhusate meetmetega ei toeta, jääb see pelgaks tahteavalduseks. Seepärast kutsun teid tungivalt üles toetama homme muudatusettepanekut 5, millega nähakse organile ette pidev finantsabi ja sekretariaat. Palun toetage homme muudatusettepanekut 5, et meil oleks võimalik kodanikuühiskonda edasi arendada. See on tõepoolest suurepärane meetod. Olen ise Berliinis kogenud, kuidas inimesed võivad rohujuuretasandilt ülespoole töötades niisuguste eesmärkideni jõuda.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Lõunapoolsed naaberriigid Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas vajavad ilmselgelt ELi pikaajalist poliitilist ning vajaduse korral ka finantsilist tuge. Niisugustes riikides nagu Egiptus, Tuneesia ja Liibüa peaksime kõik oma jõupingutused suunama tärkavale demokraatiale, kuni sellest kujuneb stabiilse, ilmaliku ja aruka valitsemise püsiv pärand.

Süürias peaksime toetama suuremal määral demokraatlikku opositsiooni, sest president al-Assadi ei ole ilmselgelt lääneriikide sõber, nagu on näidanud tema pingutused töötada koos Põhja-Koreaga välja tuumarelv; seda on näidanud Iraani poliitiline toetamine ja terrorismi toetamine.

Paratamatult nõuavad jätkuvad rahutused Euroopa naabruspoliitika prioriteetide nihutamist lõuna poole. See ei tohiks sündida aga meie idamõõtme partnerite kulul. Ka mõned sealsetest riikidest on alustanud pikaajalist demokraatliku ülemineku, avatuse ja reformiprotsessi. Oleks ebaloogiline, kui me premeeriksime neid kordaminekute eest ressursside ja toetuse keelamisega läänemeelse kursi hoidmiseks ainult sellepärast, et lõunamõõtme vajadus ELi tähelepanu järele on praegu teravam.

Liibüa osas toetan tungivalt lennukeelutsooni ja pakilist vajadust režiimimuutuse järele. Toetan rahvusliku üleminekunõukogu tunnustamist ja ELi külmutatud Gaddafi varade vabastamist ja raha loovutamist Benghazi demokraatiameelsetele jõududele varude ostmiseks ning jah, isegi relvade ostmiseks. Usun, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1970 keelustab konkreetselt ainult relvade müümise Jamahiriyale ning järelikult mitte Benghazi mässulistele, kuigi kahjuks võtavad ELi õigusaktid resolutsiooni 1970 üle ebakorrektselt kõikehõlmava relvaembargona.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, Štefan Füle, Marek Siwiec! Tänan, et olete end sellele teemale pühendanud. Euroopa Parlament arvab peaaegu ühehäälselt, et naabruspoliitika ei ole oodatud tulemusi toonud. Olen sellega nõus. Ma ei ole aga nõus põhjuste analüüsiga. Tulemused ei vasta meie ootustele, sest me ei ole keskendunud huvidele, mis on meil naabritega ühised. Selle asemele oleme keskendunud omaenda huvidele ja arusaamadele selle kohta, kuidas naaberriigid peaksid arenema.

On selge, et peame vaatenurka muutma. Vajame poliitikat, mille kohaselt oleks keskseks põhimõtteks mõlema poole koostöö ning mis austaks partnerriikide kodanike suveräänset õigust kujundada oma tulevikku ilma välise sekkumiseta. Poliitika sisu keskmes peaksid olema meie ühised Euroopa ülesanded ja see peaks kujundama partnerluspoliitikast püsiva vahendi, mille abil pidada tõelisi ühiseid arutelusid ja leida ühistele probleemidele lahendusi.

Me ei saavuta naabruspoliitikaga mingit edu, kui me ei muuda oma seisukohti ega tööta välja uusi poliitilisi meetmeid.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel. (NL) Lugupeetud juhataja! Käimasolevaks aruteluks valmistudes lugesin üle avaliku kirja, mille saatis president Aleksandr Lukašenkale Svetlana Aleksejevitš, kes on kahtlemata kõige olulisem intellektuaalne hääl Valgevenes. Ta kirjutab järgmist: „Ka meie rahvas kardab revolutsiooni. Siiski ei taha mitte keegi enam niimoodi edasi elada. Enne valimisi oli poliitiline dialoog meie ühiskonnas just alanud, kuid te lämmatasite selle jultunult juba eos. Hirm on jälle meie riigi halvanud.” Tsitaadi lõpp.

Aleksejevitš kutsus Lukašenkat üles jätkama inimestega dialoogi. Vahest oli see naiivne idee? 31. jaanuaril 2011 ajalehele Neue Zürcher Zeitung antud intervjuus viitas kirjanik Lukašenkale kui kogu Valgevene rahva pantvangistajale ja väikese mehe sündroomiga diktaatorile, kelle üle ainult Kreml mingit tegelikku mõjuvõimu võiks omada.

Märkimisväärt on aga asjaolu, et puuduvad igasugused märgid sellest, et Lukašenka tahaks kõik oma lootused Moskvale rajada. Selle taustal võiksid Euroopa institutsioonid näidata praegusest keerulisest olukorrast hoolimata üles strateegilist avatust. Soovin volinik Fülele palju tarkust, sihikindlust ja Euroopa Parlamendi täielikku toetust, et luua vastutustundlikud sidemed Valgevenega ning kasutada neid täiel määral ära.

 
  
MPphoto
 

  Marietta Giannakou (PPE). (EL) Lugupeetud juhataja! Tänan volinikku tema märkuste eest. On tõsi, et Euroopa naabruspoliitika ja idamõõde olid otsustavad sammud meie püüdlustes süvendada suhteid oma idanaabritega.

Praegu on aga hädasti vaja neile jõupingutustele uuesti hoog sisse lükata. Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtmesse kuuluvates Põhja-Aafrika riikides valla puhkenud kriis on tõmmanud endale rahvusvahelise tähelepanu, kuid idamõõde on pidanud ja peab endiselt samasuguste katsumustega hakkama saama. Valgevene sündmused on Euroopa Liidu jaoks väga selge sõnum ja äratuskell, kui rääkida kohustustest, mis liit niisugustel juhtudel peab võtma. Me vajame pikaajalist strateegilist kava, millega tagada piirkonnas majanduskasv ja stabiilsus. Seepärast peab Euroopa naabruspoliitika ja idamõõtme läbivaatamine kajastama seda, et meie partnerid võtavad enesele suuremad poliitilised kohustused.

Algusest peale peab olema selge, et demokraatlike menetluste, õigusriigi põhimõtte, põhiliste inimõiguste ja vähemuste kaitse edendamine ja austamine on meie partnerite tehtud edusammude hindamise juures olulisel kohal. Seepärast vajame juba eelnevalt selgeid prioriteete ja mõõdetavaid eesmärke. Loomulikult ei peaks niisugune hindamine olema horisontaalne; peame partnerlussuhetes vahet tegema, sest iga riiki tuleb tehtud edusammude põhjal selgesti määratletud kriteeriumide alusel eraldi hinnata.

Demokraatia ja inimõigused ei salli mingit ebaselgust. Euroopa Liit loodi nende põhimõtete alusel ning seepärast on liidul moraalne kohustus neid edaspidi au sees hoida. Selle taustal peab Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine andma uue tõuke püüdlustele, mille eesmärk on edendada idapartneritega tehtava koostöö tõhusat poliitilist raamistikku.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (S&D). (DE) Lugupeetud juhataja! Tahaksin lühidalt vastata kolleegi vastuväitele kulude kohta, kuigi ta on jälle saalist lahkunud. Kaks raportööri, kes on koostanud väga head raportid ning keda soovin siiralt tänada, ütlevad suhteliselt selgesõnaliselt, missugused oleksid kulud naabruspoliitika puudumise korral. Kui mõtleme põgenikekriisile lõunas, oleks hind inimkulude aspektist märksa kõrgem, kuid kõrgemad oleksid ka majanduslikud ja sotsiaalsed kulud, kui mõtleme kõikidele naaberriikidele lõunas ja idas.

Lubage mul öelda mõni sõna idapartnerluse kohta. Las lõunapartnerlusest räägivad teised parlamendiliikmed. Olukord Valgevenes on tõepoolest halb, kuid me peame tegema endast oleneva, et saada ühendust mitteametlike organitega, kodanikega, noortega ja üliõpilastega, et soodustada seestpoolt tõeliselt edasiviivat ja demokraatlikku arengut.

Vastuseks Werner Schulzile, kes enne ütles, et Valgevene ja Ukraina olid kunagi samasuguses olukorras, tahaksin öelda, et erinevused nende vahel on väga suured. Ukraina puhul peaksime käsitlema probleeme, kuid samuti edasiminekut ja kasulikke muutusi.

Kommenteerin põgusalt Lõuna-Kaukaasia teemat, sest peaksime kindlasti pöörama tähelepanu ka sellele piirkonnale. Sündmused Aserbaidžaanis, kus blogijaid ja meeleavaldajaid vangistatakse, on murettekitavad. On häbiväärne, et Aserbaidžaani-suguses riigis toimuvad sellised sündmused ning et president laseb sel sündida. Me oleme mures võimalike uute konfliktide pärast Aserbaidžaani ja Armeenia vahel.

Tahaksin paluda Štefan Fülel seda piirkonda hoolikalt jälgida ja aidata piirkonnal praegusest segadusest ja konfliktiolukorrast välja tulla.

 
  
MPphoto
 

  Kristiina Ojuland (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Tahaksin juhtida teie tähelepanu külmutatud konfliktile Mägi-Karabahhi piirkonnas, mis on Aserbaidžaani Vabariigi lahutamatu osa. Kui arutatakse naabruspoliitikat või muid Lõuna-Kaukaasiaga seotud poliitikasuundi, tuleks alati pidada silmas Aserbaidžaani ja ka Gruusia territoriaalset terviklikkust.

Euroopa Parlament peab austama tõsiasja, et Mägi-Karabahhi piirkonda tunnustatakse rahvusvahelisel tasandil kui Aserbaidžaani osa, kuigi seda okupeerivad Armeenia sõjalised jõud, mida – nagu me teame – toetab poliitiliselt ka Kremli võim. Nii Euroopa Parlamendi, nõukogu kui ka komisjoni dokumendid ja avaldused peaksid alati seda tunnustamist kajastama. Takistada tuleks kõiki ELi katseid seda fakti varjata. See aitab liikuda Mägi-Karabahhi ja kõnealuse piirkonna külmutatud konflikti rahumeelse ja õiguspärase lahendamise poole.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Flautre (Verts/ALE). (FR) Lugupeetud juhataja, volinik! Rahvaliikumised Vahemere lõunakaldal on toonud Euroopa naabruspoliitika nõrgad kohad selgelt esile.

Minu arvates ei seisne probleem niivõrd naabruspoliitika eesmärkides, mis on sätestatud Lissaboni lepingu artiklites 8 ja 21 inimõiguste ja demokraatia edendamise ja austamise kohta – mis on ka sotsiaalsed eesmärgid –, vaid nende eesmärkide puudulikus elluviimises. Seepärast peame tuleviku tarbeks oma järeldused tegema. Praeguse poliitika läbivaatamise protsessi käigus seda tehaksegi. Werner Schulzi tõstatatud esimene probleem on meie suutlikkus pakkuda tõelist ja tõhusat toetust kodanikuühiskonnale kõikides naaberriikides, hoolimata riikide kaubanduslikust või strateegilisest tähtsusest või nende poliitilisest olukorrast.

Kui naaberriikides on käimas üleminekuprotsess, on see ülimalt kasulik ja vajalik. See on ka vaieldamatult lihtsam, kui siis, kui riigid vaevlevad autoritaarse režiimi surve all nagu Süürias, kuid see on katsumus, probleem, millega peame õppima tõhusalt toime tulema. Minu arvates peame ka õppima arutama neid küsimusi oma partneritega ning mitte üksnes inimõigustele pühendatud foorumitel, näiteks allkomisjonides, vaid ka kõrgeimal poliitilisel tasandil. Samal ajal peame aga tagama, et allkomisjonide tegevus ei kaotaks sidet olukorraga – nagu on varem juhtunud – ning oleks seotud ka muude organitega, näiteks justiits- ja siseküsimuste nõukoguga.

Toetan teatist, milles käsitletakse partnerlust Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel ning pean seda ülioluliseks. Mulle näib, et me peaksime lisama ka eraldi eesmärgid sotsiaalse õigluse ja ebavõrduse vastu võitlemise kohta. Loomulikult peame ümber mõtestama ka oma arusaama Vahemere kahe kalda vahelisest liikuvusest. Minu arvates on liikuvuspartnerlus hea, kuid me peame ka õppima, kuidas edendada selle liikumisvõimaluse eeliseid inimeste jaoks, kes reisivad Vahemere lõuna- ja põhjakalda vahel ning nii vastuvõtu- kui päritoluriikide jaoks. Me peame need muutlikud liikumised kohandama Vahemerd ületavate ja Euroopasse elama asuvate inimeste põhiõigustega.

 
  
MPphoto
 

  Paweł Robert Kowal (ECR). (PL) Lugupeetud juhataja! Praegune arutelu leiab aset ajal, kui võtame vastu naabruspoliitika uue käsitusviisi. Tahaksime otsustavalt lõpetada ajad, mil stabiilsuse ideed kasutati kauplemisvahendina, kui stabiilsuse ideed kasutati järeleandmiste saavutamiseks inimõiguste ja demokraatia põhimõtete valdkonnas. Seepärast tahaksin kasutada võimalust juhtida tähelepanu naabruspoliitika terviklikule käsitusviisile. Me ei tohi mõelda tagasi ainult viimase paari kuu peale, vaid peame meenutama ka varasemaid sündmusi, mis on toimunud näiteks Valgevenes. Täna rõhutame vajadust hoida kinni aumeeste kokkuleppest, mis on seotud ühe kolmandiku naabruspoliitika raames kättesaadava raha eraldamisega idamõõtmele. Mõelda ei tuleks jõukuse jagamise, vaid turvatunde jagamise peale. Küsimus on põhimõttelises julgeolekus ja ELi liikmesriikide edasises koostöös riikidega, millest tulevikus võivad saada liidu liikmesriigid.

 
  
MPphoto
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL). (FR) Lugupeetud juhataja! Revolutsioonid araabia maades on tekitanud asjaomastes riikides ja kaugemalgi suuri lootusi. Need on näidanud, et demokraatia ja inimõigused võivad olla universaalsed väärtused.

Nende riikide elanikud aga on Euroopa Liidu suhtes väga skeptiliseks jäänud. Mõistan seda täiesti, kui ma vaatan möödunud ajalugu ja diktaatoritele pakutud toetusi. Mõistan seda ka siis, kui kuulen, et me ei ole suutelised arutlema demokraatliku abi üle, sidumata seda kohe majandusliku käsitusega, mis eirab kõnealuste riikide tehtud valikuid ning mis veel halvem – kui ma näen, et mõned valitsused, sealhulgas mu enda koduriigi valitsus, nõuavad endiselt, et Euroopa Liidu abi peaks sõltuma tagasivõtulepingutest. See on kummaline arusaam liikuvusest.

Lugupeetud volinik! Mõtlen, kas me ei võiks Tuneesiaga seoses saata jõulist märguannet ja nõuda moratooriumi riigivõlale, kuni loodud on demokraatlikult valitud valitsus – see peaks juhtuma juulikuus. Panen ka ette, et peaksime aitama neil võlga auditeerida ja tühistada ebaseaduslik võlg, mis Tuneesia rahva kulul tõi tulu Ben Ali-Trabelsi perekonnale. Lugupeetud volinik! Tahaksin oma küsimusele üksikasjalikku vastust.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD). (EL) Lugupeetud juhataja! Minu arvates käsitleb volinik Füle Euroopa naabruspoliitika – mis hõlmab 16 riiki Aafrika tundlikest kohtadest Venemaa tundlike kohtadeni – järelevalve küsimust õigesti.

Euroopa naabruspoliitika on nüüd läbinud ristsed nii hiljutiste sündmuste näol araabia maades, mis on toonud esile inimeste rahulolematuse autokraatlike režiimidega, kui ka ELi toetatud majanduslike ja sotsiaalsete reformide nurjumisega neis riikides. Autokraatlikud režiimid Liibüas, Tuneesias, Egiptuses ja muudes riikides on eksisteerinud aastaid ja me teeme nendega koostööd. Nüüd äkitselt tegutseme nende vastu. Seepärast peame Euroopa naabruspoliitika strateegia läbi vaatama demokraatia ja inimõiguste edendamise ja kavandatud rahastamise kontrollimise aspektist. Peamine tegur, mida tuleb õigesti hinnata, on seotud nendes riikides elavate noortega, kes on haritumad ja samal ajal töötud; kahjuks on 7,4 miljonit eurooplast täpselt samas seisukorras.

 
  
MPphoto
 

  Kristian Vigenin (S&D). – Lugupeetud juhataja! Lõunapoolsetes naaberriikides aset leidvad sündmused on senise ELi naabruspoliitika suhtes palju kriitikat esile kutsunud. Loomulikult peaksime olema kriitilised, kuid peaksime olema ka õiglased.

Naabruspoliitika on aidanud palju kaasa suhete arendamisele kõnealuste riikidega ning mitte ainult nende riikidega, vaid ka nende riikide ühiskondadega, mis on üks naabruspoliitika läbivaatamise juurde lisatud põhiküsimus. Nimetatud sündmused peegeldavad mingil määral Euroopa Liidu seotust nende riikidega. Selles osas peame poliitikameetmed niisiis läbi vaatama ning neid kohandama, kuid me ei peaks senitehtut lihtsalt kritiseerima. Praegusel kujul aitavad Euroopa Parlamendi raportid Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisele olulisel määral kaasa ning loodetavasti võtab komisjon neid arvesse.

Tahaksin hoiatada püüdluste eest ida- ja lõunamõõdet vastandada, mitte üksnes tähelepanu ümbersuunamisega seoses, vaid võib-olla ka seoses raha ja ressursside ümberjagamisega. Peame siinkohal väga tähelepanelikud olema ja võtma arvesse asjaolu, et ühest küljest on Egiptuse ja Tuneesia demokraatlikele protsessidele kaasaaitamine ning lõuna demokratiseerumise toetamine loomulikult suur ülesanne, kuid samuti keeruline ülesanne säilitada rahu näiteks Lõuna-Kaukaasias ja aidata kaasa sealsete külmutatud konfliktide rahumeelsele lahendamisele ja demokraatia tugevdamisele.

 
  
MPphoto
 

  Riikka Manner (ALDE). (FI) Lugupeetud juhataja! On väga oluline, et lisaks naabruspoliitika lõunamõõtmele kõneleksime ka naabruspoliitika idamõõtmest. Sellega on seotud palju sisemisi halduslikke probleeme ja vähemalt Venemaa programmide juhtimine tuleks viia üle regionaalpoliitika peadirektoraati. Programme juhtivad ametiasutused saaksid siis kohandada neid suuremal määral konkreetsete piirkondlike joonte ja tingimuste järgi. Nii oleks võimalik tagada ka nende järjepidevus.

Peame meeles pidama, et see muudatus ei nõuaks iseenesest mingeid erilisi ettepanekuid programmide õiguslike aluste või ELi eelarve muutmise kohta. Selle asemel oleks tegemist komisjoni siseotsusega. Praegu on need programmid väga probleemsed ja me peaksime tegema neis mõned struktuurilised muudatused. See oleks selge sõnum ning loodetavasti teeb komisjon otsuse toetamiseks kõik endast oleneva.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). (PL) Lugupeetud juhataja! Euroopa naabruspoliitika ja selle alla kuuluv idapartnerlus on Euroopa Liidu jaoks suure tähtsusega valdkond ja proovikivi. Tegemist on olulise poliitilise raamistikuga, mille abil tugevdada suhteid partnerriikidega – riikidega, mille majanduslikku ja poliitilist lõimimist peaksime edasi arendama. Ukraina puhul peaks see protsess lõppema väljavaatega kuuluda täielikult Euroopa Liitu, loomulikult pärast Kopenhaageni kriteeriumide täitmist. Selleks on oluline, et Kiievi võimud näitaksid üles suuremat poliitilist pühendumust.

Ärgem unustagem eurooplasi Valgevenes – riigis, mille ühiskond on sarnane meie omaga, kuid mida Lukašenka režiim luku taga hoiab. Peame tegema kõik endast oleneva, näitamaks valgevenelastele, et Euroopa mäletab neid ja toetab nende demokraatlikke püüdlusi. Võime oma jõupingutusi reaalselt väljendada ning kärpida kulusid, mis on seotud Schengeni viisade saamisega, hõlbustada inimestevahelisi kontakte Valgevene ja muu Euroopa vahel ning toetada kogukondlikke ja kodanikualgatusi Valgevenes. Reisimise hõlbustamise ning ELi ja Valgevene vaheliste kontaktide soodustamise abil võime õõnestada Lukašenka režiimi märksa tõhusamalt kui kümnete avalduste või resolutsioonidega. Lõpetuseks tahan märkida, et paljudes naabruspoliitikaga hõlmatud riikides on ikka veel tõsiseid probleeme sõnavabaduse järgimisega – eeskätt ajakirjanduses – ning ühinemis- ja kogunemisvabadusest kinnipidamisega. Vaba Euroopa parlamendina peame me ….

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL). (CS) Lugupeetud juhataja! Loodetavasti ei ole siin ühtegi idapartnerluse riigi esindajat, sest meie vähese osavõtu põhjal võiksid nad arvata, et me ei ole idapartnerlusest huvitatud. Ka mina tahaksin rõhutada, kui oluline on idapartnerlus ja kui vajalik on seda arutada.

See on oluline, sest ELi territooriumist idapoole jääv ala pakub ettevõtlusvõimalusi, mis on järgnevatel aastakümnetel liidu konkurentsivõime säilitamise seisukohalt asendamatud. See piirkond kujutab endast ka tohutut kultuuriallikat, millel on osa euroopalike traditsioonide loomises ning ilma milleta ei ole võimalik euroopalikku identiteeti mõista. Idapartnerluse üle on vaja arutleda ka seepärast, et ei ole täiesti selge, kas me kõik omistame sellele projektile samasugust tähtsust. Kõik idapartnerlusega seotud mitmepoolsed ideed – demokraatia, stabiilsus, majanduslik lõimumine, energiajulgeolek ja inimestevahelised kontaktid – on kahtlemata vajalikud nii ELi kui ka kuue naaberriigi jaoks. Segadust on põhjustanud avaldused mitmelt poliitikult, kes kõnelevad Musta mere sünergiast või demokraatlikust puhvertsoonist. Siinkohal lakkab idapartnerlus olemast vahend …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu kui globaalse jõu usaldusväärsus sõltub ka tema suutlikkusest ja tahtest soodustada naaberriikide stabiliseerimise nimel arendustööd ja reforme. ELi koostöö idapartneritega annab neile riikidele võimaluse teha poliitilisi edusamme vabaduse ja demokraatia väärtuste poole. Üksikute riikide erineva poliitilise arengu taustal peab EL aga kasutama eri meetodeid, pakkuma rohkem abi ja ELi ressursse neile idapartneritele, kes on oma kohustuste täitmises valmis minema veelgi kaugemale ja tegema seda kiiremini.

Me võiksime teha rohkem, et julgustada eeskätt Ukrainat ja Moldovat läbirääkimistes edasi liikuma ja püüdma jõuda kokkuleppele laiaulatusliku ja kõikehõlmava vabakaubandusala osas. Minu arvates peaksime jätkama ka läbirääkimisi Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusiaga. Valgevene peab leidma poliitilisele olukorrale vastava kommunikatsioonivormi. Riigi elanikest ei tohi aga saada pantvangid poliitiliste esindajate käes, kes on otsustanud rakendada omaenda demokraatiamudelit.

 
  
MPphoto
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE). (NL) Lugupeetud juhataja! Täna paneme paika olulised alused Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi arendamiseks. Tahaksin siinkohal esile tuua ainult ühe punkti, mis on suunatud konkreetselt volinikule ning mis on seotud välisprogrammidega, piiriüleste programmidega.

Meil on 15 programmi, mille eelarve on 1,1 miljardit eurot. Jätkuvalt kuuleme aga vasakult ja paremalt, et need ei toimi korralikult. Areng on olnud aeglane. Paindlikkus on väga piiratud ja täna kuuldu põhjal mõistan, et eesistujariik Poola kavatseb asja käsile võtta. Poolakad tahavad tõepoolest edasi minna ja näha, kas vaja on viia läbi mingeid muudatusi, mis aitaks tuua need programmid tagasi ühtekuuluvuse, 3. eesmärgi, Interregi meetodi juurde, mis on meile juba aastaid tuttav olnud.

Minu küsimus volinikule on järgmine: kuidas kavatsete selle küsimusega tegeleda? Vastavalt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi määrusele pidite hindamise juba möödunud aastal läbi viima. Ma ei ole näinud sellega seotud dokumente. Kuidas kavatsete lisada need nüüd oma maikuu väljaannetesse ja ehk olete valmis koostöös Euroopa Parlamendiga viima läbi kuulamise, kuhu võiksime kutsuda teemaga kõige rohkem seotud inimesi ja kuulata nende kogemusi? Minu arvates on mõningaid asju vaja tõesti muuta.

 
  
MPphoto
 

  Pier Antonio Panzeri (S&D). (IT) Lugupeetud juhataja, kolleegid! ELi naabruspoliitika läbivaatamisega alustame teekonda, mis ei lõppe niipea. Vahemere piirkonna sündmused annavad märku põhjalike muutuste protsessist ning neil sündmustel ei ole püsivad tagajärjed mitte üksnes selle piirkonna riikide, vaid ka Euroopa jaoks.

Peame teadma, et üleminek täielikule demokraatiale ei ole kerge ja et nende üleminekutega kaasneb palju ohte ja ebakindlust. Seepärast tuleb meil teha palju asju ning see võtab aega. Euroopa vastus peab sisaldama viivitamatutel ja pikaajalistel meetmetel põhinevat strateegiat.

Me peame hõlbustama juurdepääsu Euroopa turgudele ja võimaldama suuremat liikuvust. Me peaksime korraldama konverentsi, et uurida võimalusi tühistada või vaadata uuesti üle nende riikide võlad, kes on valinud demokraatia tee. Me peame muutma kättesaadavaks piisavalt finantsvahendeid ja toetama demokraatlikku protsessi parlamentaarsete institutsioonide ja poliitiliste erakondade tugevdamise kaudu ning tagama seejuures kodanike täieliku osalemise. See kõik peaks toimuma elavdatud Euroopa-Vahemere dialoogi raames.

Kaalul on Euroopa strateegiline poliitiline tulevik. Minu arvates peab Euroopa mõistma, et me peame töötama nii ida- kui ka lõunasuunal, kuid praegu on prioriteetsel kohal lõunamõõde. Need poliitikameetmed vajavad põhjalikku muutust; peame lõpuks uue peatüki avama.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Ziobro (ECR). (PL) Lugupeetud juhataja! Idamõõde on Euroopa naabruspoliitika raames üks kõige olulisemaid Euroopa Liidu arenguvaldkondi. See hõlmab niisuguseid riike nagu Ukraina, Valgevene, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaan ja Armeenia. Euroopa Liidul on neis riikides väga olulised majanduslikud ja finantsilised huvid, mida ei tohiks unustada, kuid kõige rohkem tuleks tähelepanu pöörata energiaga seotud küsimustele. Läbi mõne eelnimetatud riigi võib ehitada energiakanaleid, mis oleks alternatiiviks Venemaa, näiteks Sarmatia ja Nabucco, gaasijuhtmetele. Eelnimetatud riikide ja ELi vahelise koostöö tugevdamiseks tuleks ELi kaubatsoon liberaliseerida. See võimaldaks suuremat ettevõtlust ja tooks need riigid Euroopa Liidule lähemale ning lõppude lõpuks on EL praegu nende riikide suurim majanduspartner. Lõpuks peaksime mõtlema muidugi vabakaubandusalale, mis meid loomulikult erilisel viisil kokku tooks. Me ei tohi unustada viisakohustuste lõdvendamist, inimestevahelist suhtlust edendavate programmide tõhustamist ega idapartnerluse riikidest pärit noorte ja ELi noorte vahetuse finantsilist toetamist.

 
  
MPphoto
 

  Krzysztof Lisek (PPE). (PL) Lugupeetud juhataja, volinik! Me kõik tahaksime, et Euroopa Liidu poliitika oleks tõhus, kuid selleks peab see olema täiesti ühtne nii naabruspoliitika ida- kui ka lõunamõõtme suhtes. Idamõõtmega seoses tahaksin eriti juhtida tähelepanu nn külmutatud konfliktidele, olukorrale Moldovas ja eeskätt olukorrale Transnistrias ja Mägi-Karabahhis. Tahaksin öelda mõne sõna ka – eeskätt kuna ma olen Euroopa Parlamendi alaline raportöör Gruusia küsimuses – olukorra kohta Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.

Nende küsimuste suhtes on vaja praegu võtta ühtsed Euroopa Liidu poliitikameetmed. Ühtne liidu poliitika peab tähendama nii ühist kui ka ühtset poliitikat – poliitikat, mida järgivad ühtmoodi nii Euroopa Liidu institutsioonid, sealhulgas eriti kõrge esindaja ja muud Euroopa Komisjoni liikmed kui ka liikmesriigid. Me peame rääkima praegu ühel häälel Venemaa juhtidega ning ütlema neile, et nad ei täida 2008. aastal võetud kohustusi ning näiteks seda, et Euroopa Liidu vaatlusmissioon tuleks võimalikult kiiresti lubada Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse.

 
  
MPphoto
 

  Ana Gomes (S&D). (PT) Lugupeetud juhataja! Rahvaülestõusud Põhja-Aafrikas paljastavad arvatavast reaalpoliitikast juhindunud Euroopa Liidu poliitika ja diplomaatia vead. See poliitika toetas diktaatoreid ja alaväärtustas püüdlusi kõikide inimeste vabaduse, õigluse ja võimaluste järele.

Selle tulemusena on Europa Liit määratlenud uuesti oma naabruspoliitika lõunamõõtme prioriteedid. Olen nõus uute suundadega, mille võib kokku võtta kolme M-ina: „money”, „market access” ja „mobility”. Nõustun aga tingimusel, et naabritele pakutav toetus peab sõltuma sellest, mil määral näitavad nad üles poliitilist tahet ning missuguseid konkreetseid edusamme nad demokratiseerimisprotsessis teevad. Ilma erakondadeta ei ole mingit demokraatiat. Seepärast peaks prioriteetsel kohal olema demokraatlike poliitiliste jõudude koolitamise rahaline ja korralduslik toetamine, sest see annab võimalusi noortele ja naistele, kes vapralt Araabia kevadele alguse panid.

Ühiskondades, milles valitsevad endiselt riigi religioosne suund ning patriarhaalsed põhimõtted, on iga tõelise demokraatliku muutuse aluseks naiste osalemine ja inimõiguste austamine. See peab olema põhisuund, mida EL Vahemere lõunakalda riikide poliitilise toetamise juures järgib.

EL peaks soodustama ka kõikide uute jõudude dialoogi kaasamist, kaasa arvatud näiteks Muslimi vennaskonnaga seostatud usulise tegevuskavaga erakondade kaasamist. Neid ei tohiks isoleerida, vaid kutsuma neid pigem demokraatlikku mängu.

 
  
MPphoto
 

  Marek Henryk Migalski (ECR). (PL) Lugupeetud juhataja! Et arutlusel olev poliitika oodatud rõõmustavaid tulemusi tooks, on vaja raha. Seepärast peaksime hoidma kinni aumeeste kokkuleppest , mille alusel jagatakse olemasolev raha vastavalt 1/3-ks ja 2/3-ks. See on poliitika tõhusaks järgimiseks vajalik. Teiseks on meil vaja olukorra selget analüüsi. Seega ei tohi võrrelda Valgevenet, mida kontrollib selge, läbipaistev ning võib isegi öelda kliiniline näidisrežiim, ning Ukrainat, mis maadleb demokratiseerimisprobleemidega. Kolmandaks pakub selline poliitika ELiga ühinemise väljavaadet riikidele, mis nimetatud eesmärgi poole püüdlevad. Selge ühinemisperspektiiv aitab luua nii-öelda isetäituva ennustuse ning kui ühiskonnad ning neid riike juhtivad isikud arvavad, et ELi täisliikme staatus on saavutatav eesmärk, siis jõutakse selleni kindlasti palju tõenäolisemalt.

 
  
MPphoto
 

  Francisco José Millán Mon (PPE). (ES) Lugupeetud juhataja, volinik! Nõukogu puudumine tänaselt arutelult on kahetsusväärne. Toon lõunapoolsete naaberriikidega seoses välja kolm punkti. Esiteks peab Euroopa Liit toetama ja hõlbustama demokraatlike muutuste protsessi. Varem kasutasid naaberriikide ametivõimud muret stabiilsuse pärast kui vabandust, millega põhjendada oma tegevusetust.

Teiseks soovin meie lõunanaabritele majanduslikku heaolu. See nõuab palju reforme, investeeringuid, finantsilist ja majanduslikku abi, samuti kaubandust mitte ainult põhja-lõuna vahel, vaid ka lõuna-lõuna vahel, mis praegu puudub.

Mulle valmistab muret komisjoni ja kõrge esindaja Catherine Ashtoni võetud suund: 18. märtsil 2011 ajalehes New York Times avaldatud artiklis soovitab Catherine Ashton neil riikidel spetsialiseeruda Euroopa turgudele suunatud põllumajandusetoodete ekspordile. Ma ei ole sellega nõus. Volinik Füle teab seda hästi, kuigi ta näib pead raputavat. Need riigid vajavad mitmekesist majandust ja põllumajandust. Ma kordan: mitmekesist. Nad peavad hoolitsema ka oma sisemaise toiduvajaduse eest, mitte piirduma mõne eksporditootega, mis lisaks tekitavad probleeme Euroopa põllumajandusettevõtjatele. Niisiis peame sellele küsimusele lähenema terve mõistuse ja ettevaatlikkusega.

Kolmandaks peame süstima uut elu Vahemere Liitu ja selle projektidesse, mis võivad aidata Vahemere riike majanduse kaasajastamisel. Kahjuks on Vahemere Liit endiselt ummikseisus, organisatsioonil puudub peasekretär ning liitu ei tohi enam kauem takistada progressi puudumine Iisraeli ja Palestiina küsimuses.

Lugupeetud kolleegid! Meie ees on suur probleem.

 
  
MPphoto
 

  Evgeni Kirilov (S&D). – Lugupeetud juhataja! ELi idanaabruskond võib olla parim ELi välispoliitika proovilepanija. Liit peab pidama kinni oma õiguslikust raamistikust ning eeskätt ELi julgeolekustrateegiast, milles rõhutatakse, et liidu piiride taha on vaja hästijuhitud riike. Positiivsete muutuste läbiviimiseks peaks EL rakendama seda ka omaenda laiahaardelises strateegias.

Kõige rohkem takistavad Euroopa idasuunalise naabruspoliitika formaliseerimist lahendamata konfliktid Transnistrias ja Lõuna-Kaukaasias, mis on piirkonna ebastabiilsuse ning poliitiliste ja majanduslike probleemide peapõhjus. Piisab sellest, kui mainida tänast plahvatust Transnistrias, mis kahjustas tõsiselt gaasijuhet.

EL peab kindlasti toetama püüdlusi konflikt lahendada, sealhulgas otsese vahendamise, usalduse suurendamise ning miljonitele sisepagulastele ja põgenikele osutatava humanitaarabi kaudu. Seepärast peaks EL tagama, et piirkonna finantsilise ja tehnilise toetamisega kaasneb tugevdatud poliitiline esindatus ja selgesti määratletud tingimuslikkus.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Protasiewicz, (PPE). (PL) Lugupeetud juhataja, volinik! Tahaksin kõigepealt tänada mõlema raporti autoreid ning eriti naabruspoliitika idamõõdet käsitleva raporti autorit Marek Siwieci. Ma ei kiida teid pelgalt viisakusest. Minu tunnustuse taga on siiras veendumus, et lõpuks on meil raportid, mille alusel peaks Euroopa naabruspoliitika põhinema palju suuremal määral väärtustel, mis on meie jaoks kõige olulisemad – inimõiguste austamisel, ajakirjandusvabadusel ja demokraatlikel valitsustel.

Kordan seda, mida ütlesin siin istungisaalis esmaspäeval: Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida sündmustest saadud õppetund tõestab, et seal elavad inimesed ja eeskätt noored ei nõua üksnes rohkem leiba; nad nõuavad ka suuremat vabadust ja rohkem austust nende kui kodanike ja inimeste õiguste vastu. Sama kehtib ka meie idanaabrite suhtes ning eeskätt Euroopa Liidu vahetu naaberriigi Valgevene suhtes. Tahaksin rääkida teile skandaalsetest sündmustest, mis leidsid täna pärastlõunal aset Grodnos Valgevenes, kus KGB arreteeris ajakirjaniku Andrzej Poczobuti, keda süüdistatakse selles, et ajakirjanikutöö raames rahvusvahelisele pressile kirjutatud artiklites on ta solvanud presidenti. Arreteerimise eesmärk on takistada tal homsel Valgevenega suhtlemise delegatsiooni kohtumisel meie, Euroopa Parlamendi liikmetega kõnelemast. Tegemist on šokeeriva teguviisiga. Euroopa naabruspoliitika peaks aitama meil hoida ära selliseid sündmusi, mis toimusid täna pärastlõunal Andrzej Poczobutiga.

 
  
MPphoto
 

  Christofer Fjellner (PPE). (SV) Lugupeetud juhataja! Olen tänulik, et komisjon on otsustanud Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamist tutvustada. Kahtlemata on seda vaja. Peame tunnistama, et Euroopa on kohelnud diktatuure sallivusega, mitte nõudnud karmilt demokraatiat. See on läinud meile maksma usalduse Euroopa Liidu vastu. Niisiis vajame uut poliitikat, mis pärast aastakümneid kestnud korralagedust aitaks need riigid taas üles ehitada. Euroopa Liit võib siin palju ära teha, eeskätt kõnealuse piirkonna kõige olulisema kaubanduspartnerina. Parim viis seda teha oleks ilmselt investeerida just ülesehitustöösse ja kaubandusse, et saada tagasi kaotatud usaldus. Seepärast on mul hea meel, et komisjon nimetab teatises kaubandusmõõdet – et me peaksime suurendama Põhja-Aafrika naabrite turulepääsu, mis aitaks neil kasutada kaubandust kui heaolu loovat vahendit.

Kõige rohkem takistavad arengut praegu Euroopa tollitõkked, eeskätt põllumajandusvaldkonnas. Võtkem näiteks põllumajandustoodete miinimumhinnad – mida rohkem puu-ja juurvilju toodetakse, seda kõrgemad on neilt makstavad tollimaksud. See takistab arengut ja heaolu. Seepärast pakun, et esimese sammuna võiks komisjon anda demokraatia kursi võtnud Põhja-Aafrika riikidele vaba turulepääsu Euroopas. Seda tegime ka Lääne-Balkani riikide heaks pärast Jugoslaavia sõda ja miks mitte sellest kogemusest õppust võtta? Euroopa jõukuse aluseks on vabakaubandus Euroopas ning miks mitte aidata Põhja-Aafrika naabritel rajada oma jõukus vabakaubandusele meiega?

 
  
MPphoto
 

  Georgios Koumoutsakos (PPE). (EL) Lugupeetud juhataja! Kahtlemata on Euroopa naabruspoliitika edukas poliitikasuund. Peame selle muutma aga dünaamilisemaks ja tõhusamaks. Praegust ebasoodsat majanduskliimat ei tohiks kasutada kui ettekäänet või vabandust, millega põhjendada suutmatust seda poliitikat veelgi tugevamaks muuta. See peaks kehtima peamiselt lõunamõõtme kohta.

Pärast hiljutisi pingelisi sündmusi, hiljutisi pingelisi juhtumeid Põhja-Aafrikas on seda hädasti vaja. Need ühiskonnad vajavad meie tuge; nad vajavad meie olulist, kuid taktitundelist toetust ja ma rõhutan sõna „taktitundeline” arusaadavatel ajaloolistel ja poliitilistel põhjustel. Me peame toetama nende riikide kodanikuühiskonda, demokraatlikku tegevust ja vajadust suurema vabaduse järele.

Lisaks ei tohi me unustada, et Vahemeri on tiksuv immigratsioonipomm ning see on teine põhjus, miks peaksime naabruspoliitika abil toetama nende riikide stabiilsust, demokraatiat ja majanduskasvu.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Saryusz-Wolski (PPE). – Lugupeetud juhataja! Tahaksin tunnustada volinikku partnerlust käsitleva teatise puhul, milles on võetud vastu kiire ja kaugelevaatav käsitusviis.

Oleme tunnistajaks naabruspoliitika ümberkujundamisele ja komisjon on tervikliku lähenemisviisi järelevalvaja. Minu meelest on lõunapoolsete ja idapoolsete naaberriikide vastandamine viga. Me kujundame poliitikat ümber ning kuigi me saame lõunapoolsete sündmuste kohta häid uudiseid, läheb selle ümberkujundamise ja ümbermõtestamise tähtsus lõunast kaugemale. See hõlmab ka idapoolseid riike. Me peaksime liikuma valitsusega seotud või sellele suunatud poliitikalt ühiskonnale suunatud poliitika poole ning lühinägelikult majanduslike huvidega seotud poliitikalt inimõigustele ja demokraatiale suunatud poliitika poole. Me peaksime olema oma poliitikas suuremeelsemad ühiskondade vastu ning palju nõudlikumad ja rangemad valitsuste suhtes. Samuti ei tohiks praegust olukorda stabiilsusega segi ajada. Me peaksime rakendama teatavat üleminekut arvestavat toimimisviisi.

Naabruspoliitika uue mudeli loomine toob endaga kaasa vajaduse viia samasugused muutused läbi ka idapoliitikas. Peaksime pöörama võrdsel määral tähelepanu nii lõunale kui idale. Finantseerimine peaks olema sümmeetriline, sest mõlema vastandamises peitub valedilemma ning finantseerimine peaks olema arukas. Tegemist on struktuurse alarahastamisega. Igal aastal maksame naabruspoliitikaga hõlmatud riikidele 20% summast, mis me maksame ülejäänud maailmale. Tean, kui keeruline on praegu rahastamisest rääkida. Kuid poliitika tuleb ümber kujundada ja see nõuab ka lisarahastust.

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – Lugupeetud juhataja! Praegu on oluline mõelda hoolikalt järele ja saavutada tasakaal Euroopa naabruspoliitika mõlema elemendi vahel. Naabruspoliitika peaks muutuma paindlikumaks, ennetavamaks ja optimeeritumaks. Kui tahame luua Euroopasse ala, mida iseloomustab stabiilsus, ühised väärtused ja progress, ei tohiks me kõigepealt piirduda eelnevalt määratletud kvootidega. Finantsabi peaks olema tasakaalustatud vastavalt sellele, kui suur on poliitiline osalus ning tahe liikuda lähemale ELi väärtustele, vabadustele ja normidele. See peaks olema suunatud tulemustele ning sõltuma selgetest kriteeriumidest, mis on seotud demokratiseerimise ja reformide edukusega.

Teiseks peaksime kaaluma ideed luua Euroopa naabruspoliitika raames kiirreageerimisvahend, millega vastata viivitamatult ja paindlikult partnerriikides aset leidvatele poliitilistele muutustele, nagu juhtus hiljuti lõunapoolsetes naaberriikides.

Kolmandaks on oluline ka ELi abi ligitõmbavus. ELi rahaeraldamise menetluse lihtsustamine ja liikmesriikide eriteadmiste aktiivne jagamine programmitöö varastes etappides oleks lisastiimul.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). (RO) Lugupeetud juhataja! Olen pärit Rumeenia linnast Galaţist, mis asub Euroopa Liidu ning Moldova Vabariigi ja Ukraina piiril. Seepärast viitan konkreetselt Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamisele. Pean rõhutama, kui oluline on see nii Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia rakendamise kui ka Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt.

Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles käivitama kõikehõlmav Euroopa Liidu Musta mere strateegia ning pakkuma piisavalt finants- ja inimressurssi selle tõhusaks rakendamiseks. Mulle valmistab heameelt Ukraina ja Moldova Vabariigi ühinemine energiaühenduse lepinguga. See aitab olulisel määral kaasa liidu energiajulgeolekuga seotud eesmärkidele ning kõnealuste riikide julgeolekule.

ELi prioriteetsete energiaprojektidega seoses peaksin rõhutama lõunapoolse gaasiveokoridori tähtsust. Arvan, et Nabucco gaasijuhe koos Aadria mere gaasijuhtme, üleeuroopalise naftajuhtme, Türgi-Kreeka-Itaalia gaasiühenduse või …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Tatjana Ždanoka (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Ma toetan Euroopa naabruspoliitikat kui sisukat poliitilist raamistikku, millega tugevdada demokraatiat nii ida- kui ka lõunamõõtmes, kuid sõna palusin ma selleks, et esitada meile kõigile järgmine küsimus: kas Euroopa Liidu moraalne õigus näidata kolmandatele riikidele teed tõelise demokraatia poole on ikka põhjendatud?

Mõlemas resolutsiooni ettepanekus on meenutatud Euroopa naabruspoliitika selliseid väärtusi nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas ajakirjandusvabaduse austamine, kohtusüsteemi sõltumatus ja korruptsioonivastane võitlus. Kas Euroopa Liit on ise ikka kõikides nendes valdkondades esirinnas, kui võtta arvesse näiteks ajakirjanduse olukorda Itaalias ja Ungaris, kodakondsusetuse küsimust Lätis ja Eestis ning korruptsioonikahtlusi Euroopa Parlamendis?

Loodan väga, et me säilitame …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! Naabruskond on siinkohal põhisõna. Isegi eraelus on heade naabrite olemasolu igaühe jaoks suur eelis. Hea naaber on inimene, kes on sõbralik, kes ei sekku liigselt teise asjadesse, kuid kes on valmis häda korral sõbrakäe sirutama.

See on miski, mida Euroopa Liit peaks poliitikana praktiseerima. Kui naaberriigid on sama sõbralikud, stabiilsed ja demokraatlikud, on see võrdlemisi lihtne. Kui nad seda ei ole, on probleem suurem.

Soovitus tegeleda kodanikuühiskonnaga, eeskätt kõnealustes riikides, on väga hea. Mu kolleeg Lambert van Nistelrooij märkis, et me kulutame 1,1 miljardit eurot piiriülesele tegevusele ja et me vajame sidusamaid meetmeid. Olen sellega nõus.

Samuti on hea soovitus organiseerida korrapäraseid kuulamisi, eeskätt ebademokraatlike režiimide kodanikuühiskonna esindajatega, et nad saaksid kuulata, mis meil öelda on, ja meie saaksime otse neid kuulata.

 
  
MPphoto
 

  Malika Benarab-Attou (Verts/ALE). (FR) Lugupeetud juhataja, volinik! Kirjeldades Vahemere lõunapiirkonna riikide suhtes rakendatava Euroopa naabruspoliitika perspektiive, olete te viidanud võimalikele katalüsaatoritele. Unustasite aga nimetada üht rühma, kuhu ma ise kuulun. Minusugused – sisserännanud ja sisserändajate lapsed –, kes on pärit kunagistelt Euroopa koloniaalaladelt, on Euroopas ikka veel põlu all. Sellegipoolest oleme ning meist võiks saada inimressurss – jõulised vahendajad põhja ja lõuna vahel praegustel murrangulistel aegadel.

Lugupeetud volinik Füle! Mida te sellest võimalusest arvate? Kas kaalute seda?

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). (LT) Lugupeetud juhataja! Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine on üks meie kõige olulisemaid ülesandeid. Sündmused Egiptuses, Tuneesias, Liibüas, Jeemenis, Bahreinis ja mujal murravad halastamatult paljude eurooplaste stereotüüpe – et enamik Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika elanikke ei hooli inimõigusest ning et nad on harjunud diktatuurtingimustes elama. Revolutsioon araabia maailmas on näidanud, et tegemist on eksiarvamusega.

Mõni nädal tagasi külastasin Egiptust päeval, mil riigis toimus põhiseaduse muutmise referendum. Kõik, kellega kohtusime, kõnelesid vabadusest, õigusest ja demokraatiast. Enamik rõhutas, et neil on vaja Euroopa Liidult teistlaadi toetust. Toetust on vaja kodanikuühiskonna tugevdamiseks, parteide loomiseks ja inimõiguste kaitsmiseks, et tulevased parlamendi- ja presidendivalimised oleksid demokraatlikud, vabad ja ausad. Sealsed demokraatlikud protsessid on väga haprad ja haavatavad ning me peame neid õigeaegselt toetama.

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Mulle valmistab heameelt üks väga oluline asjaolu; nimelt see, et me – komisjon ja Euroopa Parlament – käsitleme Euroopa naabruspoliitika läbivaatamist paralleelselt. Tegemist ei ole olukorraga – nagu paljude muude poliitikavaldkondade puhul –, kus me tuleme siia valmistootega ja siis arutleme selle üle. Alustasime protsessi mõni aeg tagasi ning tänu koostööle oleme saanud võtta juba arvesse paljusid Euroopa Parlamendi ideid ning selgitada arvukalt oma mõtteid. Pikk nimekiri sõnavõtjatest, kes on teinud palju väärtuslikke ettepanekuid ja esitanud häid küsimusi, tõestab, et niisugune toimimisviis oli õige.

Lissaboni lepingus, mis samuti Euroopa Parlamendis kokku lepiti ja hääletusele pandi, seadsime kõrged eesmärgid. Leppisime kokku selles, et Euroopa Liit peaks olema globaalne toimija. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Catherine Ashton ja mina arvame mõlemad, et vaevalt suudame me neile ootustele vastata, ilma et täidaksime esmajoones oma naaberriikides tõeliselt edasiviivat rolli ning et vaevalt suudaksime niisugust rolli täita, ilma et tegeleksime naaberriikide probleemide, sealhulgas ka pikaajaliste konfliktidega.

Just nende mõtetega alustasime eelmise aasta juunis läbivaatamisprotsessi. Tollal oli meie eesmärk esiteks kaaluda Lissaboni lepinguga loodud uusi vahendeid. Suured muutused on seotud välistegevusega, milles asendatakse kuuekuuline eesistumisperiood ja eesistujariigi välissuhete prioriteedid ühtse ja järjekindla poliitikaga, mille tagab kahekordset rolli täitev isik ning milles on ühendatud ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika vahend ja millel on esimest korda pädevus välisteenistuses. Ka saatkondi on uuendatud, et need ei esindaks üksnes komisjoni, vaid ka Euroopa Liitu. Need on suure tähtsusega asjad.

Tean, et kohati esineb palju probleeme, küsimusi ja kriitikat, kuid olen kindel, et need muudatused toovad välistegevuses kaasa sidusama ELi poliitika. Tahtsime, et see kajastuks meie naabruspoliitikas. Tahtsime teha ka üht olulist asja, mis meie arvates oli puudu. Naaberriikide seisukohalt puudus neil riikidel naabruspoliitikas vastutustunne. Mõned meie partnerid ütlesid, et naabruspoliitika oli neile peale surutud ja nendega ei olnud keegi tegelikult kunagi nõu pidanud. Nende arvates ei olnud nende seisukohti arvesse võetud ning üht skeemi kasutati kõigi puhul, võtmata arvesse iseärasusi. Kuid siis algas Araabia revolutsioon. See on võimaldanud meil peeglisse vaadata – mis minu arvates oli väga vajalik – ja küsida olulisi küsimusi, näiteks kui valmis oleme me aitama kaasa tärkava demokraatiaga riikide püüdlustele, kui kaugele oleme valmis minema selliste sündmustega tegelemisel, nagu toimuvad Liibüas, ning kui kaugele peaksime minema kompromissidega ning seostama stabiilsust autokraatiaga, kui tunnistame, et meie väärtused ei ole alati olnud sealsamas, kus meie huvid.

Meie 8. märtsi teatis oli katse vastata mõnele neist küsimustest – lihtsamatele küsimustele, kui täiesti aus olla –, sest õigupoolest oleme vastanud ainult tärkava demokraatiaga riikidega seotud küsimustele. Jätsime keerulisemad küsimused strateegiliseks Euroopa naabruspoliitika läbivaatamiseks. Paljud neist ootavad endiselt vastust.

Selles 8. märtsi teatises määratlesime kolm põhisammast, mis kajastuvad ka strateegilises läbivaatamises. Esimene toetab demokraatlikku ümberkujundamist ja institutsioonide loomist meie naaberriikides. Teine keskendub suhetele ühiskondadega ja kodanikuühiskondade toetamisele. Kolmas toetab kaasavat ja kestlikku majanduskasvu naabrite seas.

Paljud lõunapoolsed riigid on muutumas ning muutused ei piirdu nende riikide, vaid kogu piirkonnaga. Need muudavad ka meid ja viisi, kuidas me olukorrale reageerime – viisi, kuidas reageerime ennetavalt ja mida me nende uute nähtuste suhtes oma naabruskonnas ette võtame. Sel on tagajärjed idapoolsetele riikidele ja ühine mõttetöö idapartneritega kujutab endast kogemuste läbitöötamist. Mõttevahetus ida üle ei toimu lõuna kulul ning lõunapoolsetes riikides aset leidvad sündmused ning meie praegune huvi lõuna vastu ja sellele keskendumine ei toimu meie idapoolsete huvide kulul. Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise protsess suurendab vajadust võtta meie naaberriikide suhtes tasakaalustatud vaatenurk, olgu tegemist siis ida või lõunaga.

Praegu püütakse uue hooga asendada vahel naaberriikide suhtes rakendatavat eelistatud reaalpoliitikat auahne ja palju ennetavama poliitikaga, mis põhineb meie väärtustel. Tahetakse olla ka selgesõnalised selles osas, mida me naabruspoliitika vahenditega või nende kaudu püüame saavutada. Mõni aasta tagasi osutasime rahule, stabiilsusele ja heaolu tsoonile. See on oluline idee, mis kehtib ka praegu, kuid partnerid tahavad enamat. Mõned idapoolsed riigid on Euroopa väljavaate osas väga selgesõnalised. Lõunapoolsed naaberriigid tahavad institutsioonilisemalt määratletud majandusintegratsiooni raamistikku. Kas me peaksime hoiduma oma mõtete avaldamisest neis küsimustes? Minu arvates mitte. Minu meelest peaksime tegema selgeks, et idapartnerlus ei ole viis, millega hoida idapoolsed riike ELiga ühinemast, vaid nende võimalus muuta riike sisemiselt rohkem Euroopa Liidu sarnaseks. Minu arvates peame esitama kõige arenenumatele lõunapoolsetele naaberriikidele pakkumise – teatava raamistiku, mis võimaldaks neil osaleda mitte otsuste tegemises, vaid otsuste väljatöötamises.

Ei tarvitse oodata väga tehnilisi piiranguid kahepoolseteks suheteks naaberriikidega. Oodata on ainult väheseid, kuid väga selgepiirilisi ja väga olulisi suuniseid. Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise tulemusena on oodata paindlikku ja individuaalselt kohandatud struktuuri ja koosmõju, mis ühelt poolt poliitilise juhtimise ning teiselt poolt meie programmide ning tehnilise ja rahalise abi vahel hästi toimib.

See protsess ei ole lihtne. Ükski muutus ei ole lihtne, kuid eelkäijaga võrreldes kujuneb sellest jätkuv protsess, kus ülevaatamise võimalus – või kui soovite, siis võimalus saada tagasisidet või tegeliku olukorra kontroll – on oluline Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisega kaasnev element.

Paljud teist on rääkinud rahast. Mida suuremad on meie eesmärgid, seda rohkem nõuavad need ressursse. See loogika on väga ilmne. Kuid kas küsimus on ainult rahas? Kindlasti mitte. Küsimus on ka meie loomingulisuses, meie sidususes, partnerite huvide tõsiselt võtmises ja edasipüüdlikkuses, kui kõne all on meie kaubandusturu avamine ja liikuvusküsimuste lahendamine.

Jasmiinirevolutsiooni taga on suuresti väärikus ja võrdsus. Muutkem need kaks küsimust – väärikus ja võrdsus – põhimõteteks, millele meie poliitika tugineb. Euroopa Parlamendil on siinkohal väga oluline roll täita.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel esitatud kaks resolutsiooni ettepanekut(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 7. aprillil.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Kõikidel ELi ühinemiskriteeriumid täitnud Euroopa riikidel peaks olema võimalus ELi liikmeks saada. Euroopa naabruspoliitika idamõõtme raames tuleks seda aluspõhimõtet selgelt väärtustada ning tagada, et meie Ida-Euroopa naabrid saaksid reaalselt näha kindlat võimalust tulevikus liikmesriigiks saada.

Demokraatlike ja poliitiliste reformide ja kodanikuühiskonna loomise kõige tugevam stiimul on praegu ja edaspidi väljavaade ELiga ühineda. Kui tulevastel kandidaatriikidel tuleb kogu oma kodutöö ära teha, peab EL kahtlemata tõestama, et meie pühendumus laienemisele on jätkuvalt jõus ja usaldusväärne. Selle usaldusväärsuse suurendamiseks ja igasuguste topeltstandardite kahtluste hajutamiseks peaks EL näitama väga selgelt, et suhted idanaabritega peavad rajanema esmajoones demokraatlikel väärtustel, inimõiguste austamisel ja õigusriigi põhimõttel. Iga riiki tuleks hinnata saavutatud tulemuste alusel, põhiväärtusi tuleb võrdväärselt austada kõikides riikides, hoolimata konkreetse riigi konkreetsetest majanduslikest ja poliitilistest huvidest. Samad põhimõtted peaksid kehtima ka suhetes Venemaaga, kus õigusriigi ja inimõiguste olukord on halvem kui enamikus Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Pean tunnistama, et väliskomisjoni esitatud resolutsiooni lugedes olin üsna hämmeldunud. Mulle jääb arusaamatuks, kuidas saab pidada võrdseks meeleavaldusi Valgevenes, kus niinimetatud meeleavaldajad saavad palju toetust välismaalt, ning tõusvatest toiduhindadest ja töötusest põhjustatud ülestõusutormi Egiptuses ja Tuneesias. Minu arvates on niisuguse absurdse järelduseni jõudmine niinimetatud poliitikute tüüpiline naeruväärsus. Marek Siwiec ei ole ilmselgelt märganud meeleavaldusi, millega kaasnesid kümned hukkunud araabia maailma monarhiates, või sõda Liibüas. Just nii see peabki olema. Lõikes 12 ei ole märgitud negatiivseid sündmusi Moldovas. Mõned Euroopa Rahvaparteisse kuuluvad parlamendiliikmed on nii armunud Julia Tõmošenkosse, et ilma temata näib Ukraina valitsus olevat ebademokraatlik, hoolimata asjaolust, et valitsusel on viimase aasta jooksul õnnestunud riigi majanduslikku ja poliitilist olukorda oluliselt parandada. Minu arvates on lõikes 13 esitatud üleskutse toetada mitmepoolselt demokraatlike parteide arengut Valgevenes otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kahetsusväärsel kombel ei tehta samasuguseid jõupingutusi demokraatia arendamiseks ELi liikmesriikides, näiteks Ungaris. Teiseks suureks ebakohasuseks pean resolutsiooni lõiget 52, samuti mitmesuguste õõnestavate tegevuste, näiteks Belsati või Radio Racyja ja Valgevene Euroopa Raadio toetamist. See meenutab mulle väga ajalooraamatutes kirjeldatud külma sõja perioodi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE) , kirjalikult. (PL) Tänasel arutelul Euroopa Parlamendis oleme taas käsitlenud Euroopa Liidu naabruspoliitika idamõõdet. Me ei tohi unustada, et selle eesmärk peaks olema suhete süvendamine ELi ja idapoolsete naaberriikide, eeskätt Ukraina vahel igasuguste kodaniku-, sotsiaalsete ja majanduslike algatuste abil. Noored Ukraina kodanikud ootavad ELi liikmesriikide toetust ning eeskätt tahavad nad piiride avamist, et neil oleks võimalus vabalt riikide vahel liikuda, õppida ja oma kirgi ja huvisid arendada. Väga oluline on tagada, et lihtsamat viisamenetlust ja ELi-Ukraina vabakaubandusala käsitlevaid kokkuleppeid rakendataks paremini. Ka peaksime laiendama stipendiumisüsteemi Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud idapoolsetest riikidest pärit üliõpilastele ning julgustama neid osalema aktiivsemalt ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. (RO) Mulle valmistab heameelt ühine arutelu Euroopa naabruspoliitikat käsitleva kahe raporti üle, sest meil on vaja võtta vastu ühtne seisukoht nii lõuna- kui ka idanaabrite suhtes. Kõigepealt soovin rõhutada, et mõlema geograafilise piirkonna konkurentsiolukorda panemine ei anna soovitud tulemusi. Küsimus ei ole võistlemises ressursside pärast, vaid ressursside tulemuslikus suunamises neile partneritele, kes teevad edusamme naabruspoliitika aluseks olevate ühiste kriteeriumide täitmises. Eeskätt pean silmas inimõiguste austamist, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet. Seepärast peame minu arvates olema piisavalt julged, et tunnistada naabruspoliitikaga saavutatud kasulikke tulemusi näiteks Gruusias ja Moldovas, kuid ka negatiivseid sündmusi, mis juhtusid kahjuks Valgevenes või Ukrainas. Põhikriteerium peab olema eristamine, mis kehtib ka lõunapoolsete naaberpiirkondade suhtes. Kui kõne all on aga Euroopa Liidu ühiste väärtuste austamine, peavad meie nõudmised partneritele olema väga ühtsed ja kõrged.

 
  
MPphoto
 
 

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. (IT) Kui me Euroopa naabruspoliitikat läbi vaatame, on oluline hinnata nende poliitikameetmete mõju sisserändele. Ükski naabruspoliitika ei saa selles valdkonnas olla täiel määral tulemuslik, ilma et ta tegeleks migratsiooni esilekutsuva ebastabiilsuse põhjustega.

See hõlmab piirkondlikku koostööd nii päritoluriikide kui ka transiidiriikidega ning võimaluse korral kahepoolsete kokkulepete abil. Rändevoogude ärahoidmiseks peame tegema koostööd transiidi- ja päritoluriikidega. Juurdepääsu võimaldamisega meie väärtustele ja kogemustele peame aitama sisserändajate päritoluriikidel demokratiseeruda ja hea valitsemistava omaks võtta.

Euroopa naabruspoliitika osas vajame majanduskava, millega parandada tööhõive olukorda ja kaubanduskokkuleppeid, mis suudavad luua tõelist, turukeskset majandusarengut. Volinik Füle ja kõrge esindaja Catherine Ashton toetavad loosungiga „rohkem rohkema eest” abi tingimuslikkuse ideed, millega püütakse premeerida riike, kes on demokraatlikes reformides ja inimõiguste austamises kõige aktiivsemad. Niisugust ideed tuleks julgustada, sest see on kooskõlas meie väärtustega, tõhustab arengut ja on Euroopa Liidu maksumaksjate suhtes õiglane.

 
  
MPphoto
 
 

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. (IT) Pärast hiljutisi sündmusi Kagu-Euroopas peame Euroopa naabruspoliitika lõunapoolsete partnerriikide vaatevinklist läbi vaatama ningpakkuma vahendeid ja abi, mida on vaja tõeliseks demokraatlikuks üleminekuks ja sügavate poliitiliste, sotsiaalsete ja institutsiooniliste reformide aluste loomiseks. On oluline, et poliitika läbivaatamine seaks esikohale kriteeriumid, mis on seotud sõltumatu kohtusüsteemi, põhivabaduste, sealhulgas ajakirjandusvabaduse austamise ja korruptsioonivastase võitlusega, kuid vaja on ka kaaluda ja uurida hoolikalt ELi Vahemere strateegiat, et tugevdada poliitilist dialoogi ja toetada kõiki demokraatlikke ja sotsiaalseid jõude.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D), kirjalikult. (HU) Kriis araabia maailmas on näidanud, et senine naabruspoliitika suund on valeks osutunud. Vahendite rahastamine tuleb muuta läbipaistvamaks ning toetuse maksmise juures tuleb lähtuda saavutatud tulemustest. See kehtib ka poliitika idamõõtme suhtes. Euroopa edaspidine naabruspoliitika peab tuginema piiriülestele suhetele inimeste vahel; see kehtib eeskätt idamõõtme kohta, sest idapartnerlusega hõlmatud riikidel on ka väljavaade jõuda kandidaatriigi staatuseni. Vastastikuse viisavabaduse küsimust Ukraina ja ELi vahel tuleb käsitleda pragmaatiliselt ning seda ei tohiks kasutada poliitilise surve avaldamiseks. Ukraina valitsusel on inimõiguste ja demokraatia edendamise valdkonnas palju tööd ees. Viimased inimesed, keda me selle eest peaksime karistama, on aga Ukraina kodanikud. Kui Euroopa Ülemkogu toetab Valgevenele sanktsioone kehtestades samal ajal Valgevene kodanikke, ei tohiks ta Ukraina suhtes teistsugused standardeid kasutada. Võimalikult kiire viisavabadus – loodetavasti veel sel aastal – võib panna aluse majanduslikule usaldusele, mida on vaja vabakaubandusala loomiseks. Loodan, et eesistujariik Poola seab selle küsimuse prioriteediks. Kahjuks ei saanud idapartnerlust käsitlev tippkohtumine toimuda Ungari eesistumisperioodi ajal. Ungari oleks kohelnud ELi idapartnereid märksa objektiivsemalt kui poolakad, kes oma ajaloolise kogemuse tõttu on viimastel aastatel mitmete suhete puhul järginud erapoolikut poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult. – Euroopa naabruspoliitika peaks jääma Euroopa, mitte Prantsuse, Rumeenia või Poola poliitikaks. Lõuna- ja idanaabrite eristamine, millele järgneb raha üleviimine idast lõunasse, võib tuua kasu sponsorriigi tegevusele, kuid teeks lõpu Euroopa naabruspoliitikale. Surve, mida Prantsusmaa avaldab lõunapoolsete riikide rahastamiseks ning idariikide programmide rahast ilmajätmine võib luua kahetsusväärse pretsedendi. Euroopa peaks tegelema oma naabruskonnaga, mitte prioriteetsete naabritega. Raha üleviimine idast lõunasse saadaks meie idapartneritele hävitava sõnumi. Lõunapoolsete riikide demokraatia toetamine idanaabrite demokraatia nõrgestamise hinnaga on arusaamatu. Impulsiivne viisavabastuspoliitika võib idapartnerite Euroopa püüdlusi ja demokraatlikke väärtusi veelgi kahjustada. Selles valdkonnas ei ole kohta poliitikale, mis seab Venemaa esikohale. Venemaa kodanikel on õigus vabalt reisida, kuid mitte enne kui meie idapartneritel. Viisavaba režiimi kehtestamine Venemaa suhtes muudaks Vene passi kuldseks dokumendiks, mida ihaldatakse Gruusias, Moldovas ja Ukrainas. See destabiliseeriks neid riike sisemiselt. Nõuan, et EL neid probleeme tõsiselt kaaluks.

 
  

(1)Vt protokoll.


21. Seksuaalse vägivalla kasutamine sõjarelvana Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus seksuaalse vägivalla kasutamise kohta sõjarelvana Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas (2011/2661(RSP)).

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Peame kõige jõulisemate sõnadega mõistma hukka igasuguse naiste vastu suunatud vägivalla, alates hirmutamisest kuni seksuaalrünnakuni. Need on põlastusväärsed kuriteod, mis pannakse sageli toime kõige haavatavamate ja kaitsetumate inimeste suhtes.

Kahjuks on tõsi see, et paljudes maailma riikides, mitte üksnes Põhja-Aafrikas ega Lähis-Idas, puudub ikka veel asjakohane õiguslik raamistik, millega kaitsta naisi ja tütarlapsi vägivalla eest. Sellistest kuritegudest teadaandmist ei ole millegagi soodustada. Kurjategijate hirmutamiseks ja nende vastutusele võtmiseks on vaja palju rohkem teha. Naised taluvad jätkuvalt diskrimineerivaid seadusi ja sügavalt juurdunud kultuurilist ebavõrdsust. Egiptuses näiteks koosneb uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud rahvuslik komisjon ainult meestest ja isegi uues valitsuses on ainult üks naissoost minister.

See ei ole jätkusuutlik ning seda näitas Tuneesia ja Egiptuse naiste vaprus kõnealustes riikides toimunud hiljutiste sündmuste ajal. Kui pool elanikkonnast on poliitilisest ja institutsioonilisest reformist kõrvale jäetud, siis vaevalt reform edukaks osutub.

Selle taustal mõistame jõuliselt hukka rasked inimõiguste rikkumised, sealhulgas naisaktivistide vägistamise, nende vastu suunatud seksuaalrünnakud ja nende tõsise alandamise, mille kohta arvukamalt teateid saame. Euroopa Liit on võtnud ülesandeks tugevdada naiste rolli poliitilises, tsiviil-, majandus- ja kultuurielus ning võidelda korruptsiooni ja karistamatuse vastu. Seepärast näeb üks ELi kaheksast inimõigusalastest suunistest ette, et tuleb edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja võidelda naiste diskrimineerimisega. Ning 1995. aasta Barcelona deklaratsioonis, millega pandi alus Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlussuhetele, tugevdatakse konkreetselt neid kohustusi Euromedi piirkonnas.

Sooline võrdõiguslikkus on üks viieaastase tööplaani prioriteete, milles riigipead leppisid kokku 2005. aasta Barcelona tippkohtumisel, mis peeti Euroopa-Vahemere partnerluse 10. aastapäeva tähistamiseks.

Võetud kohustuste taustal käivitas 2006. aasta novembris Istanbulis toimunud Euroopa-Vahemere piirkonna ministrite konverents, kus arutati naiste rolli ühiskonnas, uuendusliku ja teedrajava protsessi. Ministrid (sealhulgas Alžeeriast, Jordaaniast, Liibanonist, Marokost, Palestiina okupeeritud aladelt, Süüriast ja Tuneesiast) leppisid kokku terviklikus käsitusviisis, mis põhineb järgmistel omavahel seotud prioriteetidel: esiteks naiste poliitilised ja kodanikuõigused; teiseks naiste sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ning jätkusuutlik areng; viimaseks naiste õigused kultuurivaldkonnas ning kommunikatsiooni ja massimeedia roll.

Alates 2006. aasta konverentsist on püütud pidevalt rakendada ühist tegevusraamistikku. Eeskätt püütakse saavutada riikide prioriteedid, kasutusel on seiremehhanism ja Euroopa Komisjon avaldab aruandeid. Vahemere Liidu partnerid kinnitasid selles küsimuses võetud kohustusi teisel ministrite konverentsil, mis toimus 2009. aasta novembris Marrakeshis. Kodanikuühiskond oli aruteludesse täiel määral kaasatud. Teadlikkuse tõstmine ja protsessi nähtavus oli üks suuri probleeme, mille osas peaaegu kõik protsessi osalises ühel nõul olid.

Lisaks sellele piirkondlikule raamistikule on Euroopa Liidu kahepoolne dialoog, mis toimub muu hulgas soolise võrdõiguslikkusega tegelevate allkomisjonide kaudu, oluline meetod nende pakiliste probleemide käsitlemiseks.

Lugupeetud juhataja! Lubage mul lõpetuseks öelda, et Euroopa Liit ei tolereeri naistevastast vägivalda mitte ühelgi kujul ja me kasutame selle ärahoidmiseks iga võimalust.

 
  
MPphoto
 

  Edit Bauer, fraktsiooni PPE nimel. – Lugupeetud juhataja, volinik! Hindan väga tugevat pühendumust, millega komisjon mõistab hukka naistevastase vägivalla kui sõjarelva, mida kasutatakse süsteemselt relvakonfliktis mitmel põhjusel, sealhulgas alandamiseks, hirmutamiseks, poliitiliseks terrorismiks, teabe saamiseks, sõdurite premeerimiseks ja isegi etniliseks puhastamiseks. Naistevastane vägivald relvakonfliktides põhineb suuresti traditsioonilistel seisukohtadel, mille kohaselt naised on omandus. Kuna paljudes kultuurides täidavad naised kultuuri edasiandja ja rahvuse sümboli rolli, kasutatakse naistevastast vägivalda ka ühiskondlike väärtuste ja nende au rüvetamiseks.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kohaselt on seksuaalvägivald sõjakuriteona osa tsiviilelanike vastasest – inimsusevastasest – rünnakust. Paljud relvakonfliktis esineva seksuaalvägivalla vormid, sealhulgas seksiorjus, sundabielu ja sundrasedus on sõjakuriteod ning neid tuleks käsitleda Genfi konventsiooni tõsise rikkumisena. Liiga sageli jäävad sõjas toimepandud seksuaalvägivallategude sooritajad karistamata; liiga sageli peetakse naistevastast vägivalda sõja vältimatuks osaks; liiga sageli antakse kurjategijatele rahukokkulepete raames amnestia.

On aeg mõista kõikjal maailmas see ebainimlik tegevus hukka ning meie tänane sõnum peaks olema järgmine – nende sõjakuritegude toimepanijad ei tohi pääseda karistuseta.

 
  
MPphoto
 

  Ana Gomes, fraktsiooni S&D nimel. (PT) Lugupeetud juhataja! Erinevalt raportitest, mis jõuavad meieni praegu Liibüast, kus näeme ainult mehi eesliinil võitlemas, näitasid umbes kuutagused kaadrid Benghazi peaväljakult, Tahriri väljakult ja meeleavaldustest Tuneesias, Süürias, Jordaanias ja Marokos, kuidas igas vanuses naised nõuavad vabadust, õigust ja demokraatiat. Naistel, eeskätt noortel naistel, oli siis ja on ka praegu Põhja-Aafrika ja araabia maailma ülestõusudes põhiroll. Naiste saatus neis riikides, mida iseloomustavad tugevad patriarhaalsed ja usulised traditsioonid, mitte üksnes ei näita teed, vaid ka otsustavad tee, mida need riigid järgmistel kuudel ja aastatel demokraatia ja inimõiguste austamise püüdlustes järgivad. Seepärast peab EL seadma esikohale nende naiste toetamise, kes käivitasid vapralt Araabia kevade meeleavalduse ning selleks peab ta muu hulgas rahastama kodanikuühiskonda ning pakkuma poliitilist, tehnilist ja rahalist tuge naistele, kes soovivad aktiivselt osaleda, julgustada nende osalemist liikmetena kõikides demokraatlikes institutsioonides ning poliitilise ja majandusliku jõuga organites, parteide kandidaatidena jms.

EL peab kindlasti koondama kõik oma kõrgeima tasandi jõupingutused, et võidelda katsetega kasutada hirmutamist, kättemaksu ja seksuaalvägivalda naiste suhtes, kes julgevad oma häält tõsta. Sellised näited nagu süütusekontroll, mida sunniti läbi tegema naisi, kes avaldasid 8. märtsil Tahriri väljakul meelt, või Iman al-Obeidi vangistamine Liibüas on täiesti vastuvõetamatud kuriteod, nagu ütles volinik Füle. Ootame, et kõrge esindaja ja volinik nõuaksid nimetatud juhtumite viivitamatut ja sõltumatut uurimist, mis muudaks need hoiatavateks eeskujudeks, mida ei korrataks.

 
  
MPphoto
 

  Antonyia Parvanova, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon oli praeguse arutelu algataja, sest praeguste poliitiliste muutuste ja rahutuste taustal soovisime väljendada täna oma muret naiste olukorra üle Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Viimase paari nädala jooksul oleme näinud Liibüas ja Egiptuses raskeid inimõiguste rikkumisi, eriti seoses naistega. Ma ei lasku kõikide nende juhtumite üksikasjadesse, kuid lubage mul nimetada vaid kaks sümboolset ja murettekitavat sündmust, mis tuleks viivitamatult hukka mõista.

Liibüalanna Iman al-Obeidi on öelnud rahvusvahelisele ajakirjandusele, et Gaddafi-meelsed sõdurid vägistasid teda grupiviisiliselt, teda peeti kinni ja kuulati enne vabastamist 72 tundi üle. Nagu kolleegid ütlesid, on mõned naissoost meeleavaldajad Egiptuses väitnud, et nad pidid tegema läbi nii-öelda süütusekontrolli – ning samuti langesid nad sõdurite vägistamise ohvriks – ning mõned neist peavad nüüd astuma kohtu ette süütusekontrollist läbikukkumise pärast. Need juhtumid on andnud veelkord tõendust sellest, et vägistamist kasutatakse ikka veel konfliktides relvana, millega tsiviilelanikke terroriseerida ja alandada.

Oleks vastuvõetamatu mitte tõsta häält nende kohutavate metsikuste vastu, mis naiste suhtes toime pannakse. Kutsume komisjoni ja nõukogu üles võitlema seksuaalkuritegude, hirmutamise ja naiste mis tahes muul kujul kuritarvitamise vastu, mida esineb praeguste sündmuste raames Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, ning mõistma need teod hukka. Peame kasutama ka kõiki kättesaadavaid poliitikavahendeid, et pärast neis ühiskondades toimuvat üleminekut oleksid naiste õigused seal tagatud ja toetatud.

Eile võtsime vastu naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uut poliitilist raamistikku käsitleva raporti ning topeltstandardite kasutamine meie liiduvälises poliitilises tegevuses oleks lubamatu. Seetõttu peab naiste õiguste edendamine olema täielikult integreeritud Euroopa naabruspoliitikasse, selle programmidesse ja projektidesse ning samal ajal tuleb panna paika konkreetsed naiste õigustele ja nende mõjuvõimu suurendamisele suunatud poliitikameetmed.

 
  
MPphoto
 

  Barbara Lochbihler, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Lugupeetud juhataja! Niinimetatud süütusekontroll, mida Egiptuse sõjavägi Tahriri väljaku naissoost meeleavaldajatele peale surus ning korduv vägistamine, mida sõdurid Liibüa naiste kallal toime panid, on kohutavad kuriteod, mis ajendasid tänast resolutsiooni ettepanekut välja töötama. Me ei saa välistada võimalust, et Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kõik konfliktiosalised sooritavad veel seksuaalkuritegusid.

Möödunud novembris palusime Euroopa Parlamendis ELi liikmesriikidel ja ELil endal võtta lõpuks tõsiselt naiste olukorda sõjas ja relvakonfliktides. Tollal andis liidu välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashton teada tehtud edusammudest. Nüüd on olemas parem rahvusvaheline raamistik naistevastase vägivalla ärahoidmiseks konfliktipiirkondades ja mitmes riigis on võetud vastu ka riiklikud tegevuskavad. Parimate tavade vahetamine on väga oluline.

EL on andnud juba 300 miljonit eurot meetmeteks, mille hulgas on ka meditsiiniabi, ning lisaks on lubatud 200 miljonit eurot ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamiseks. Plaanis on viia 2011. aastal konfliktialadel ellu kohaliku tasandi strateegiad. Töötajate koolitamisel on siinkohal väga suur roll. Seepärast on hädavajalik, et kõik need kogemused ja meetmed ühendataks ELi ja Vahemere lõunapoolsete riikidega sõlmitud partnerlust ja demokraatiat käsitleva paktiga ja neid võetaks pakti rakendamisel arvesse. Selles töös toetab Euroopa Parlament teid kindlasti.

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (PT) Lugupeetud juhataja! Teame, et naised on osalenud aktiivselt ülestõusudes, millega nõutakse Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas rohkem demokraatiat, õigusi ja vabadusi. Teame ka, et nende suhtes võidakse kasutada laialt levinud ja süsteemset vägistamist ja seksiorjust, mis on Genfi konventsiooni alusel inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod.

Selle taustal on saadud teated murettekitavad, pärinegu need siis Kongo Demokraatlikust Vabariigist, Egiptusest, Liibüast või muudest riikidest. Seepärast nõuame tõhusat diplomaatilist tegevust, millega astutakse jõuliselt vastu naistele suunatud seksuaalrünnakute, hirmutamise ja ahistamise kasutamisele Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas või muudes kohtades.

Tahaksime ka rõhutada, kui tähtis on tunnustada naiste rolli revolutsioonides ning toonitada vajadust tagada nende õigused, mis hõlmavad naiste osalemist nende ühiskondade uutes demokraatlikes, õiguslikes, majanduslikes ja poliitilistes struktuurides. See aitaks teha lõpu diskrimineerimisele, mille all naised sajandeid on kannatanud.

 
  
MPphoto
 

  Emine Bozkurt (S&D). (NL) Lugupeetud juhataja! Revolutsioonid Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on toonud endaga kaasa ka võimalusi. Riigi uus ülesehitamine ja demokraatia juurutamine Tuneesias ja Egiptuses võib nüüd tõesti alata. Kairo, Tunise ja Benghazi väljakutel ja tänavatel on naised olnud ja on ka edaspidi oluline osa revolutsioonidest. Võimalusi on nii palju, kuid samamoodi esineb ka ohte.

Laiemat avalikkust on raputanud televisioonis esitatud noore liibüalanna väited selle kohta, et Gaddafi sõdurid teda vägistasid. Need ei ole aga esimesed sedalaadi uudised ning alates sellest on teateid olnud teisigi. Seksuaalvägivalda kasutatakse vahendina, millega naisi ahistada ja vaikima sundida näiteks Kairos, kus sõjaväelased on naisi vägistanud ja sundinud süütusekontrolli läbi tegema. Liibüa sõjas kasutatakse naistevastast vägivalda relvana. Seadusetuse ajal esilekerkivas võimuvaakumis puudub igasugune kontroll. Naistel puudub seaduslik kaitse. Lugupeetud juhataja! Seepärast peame saatma selge märguande, et niisugustel asjadel ei tohiks lasta sündida. Peame saatma uutele juhtidele selge sõnumi, et sedalaadi kuritegusid tuleb uurida ja nende eest tuleb karistada. Mitte keegi, kelle südametunnistusel on sellised kuriteod, ei tohiks niisama pääseda.

Tahaksin rõhutada ka seda, et neid naisi tuleb kaitsta ning et naiste rollist ühiskonna ülesehitustöös ei tohi mööda vaadata. Naiste õigused peavad olema sätestatud seaduses ning selleks tuleb ka naisi nimetada ametikohtadele põhiseaduskomisjonides, parlamentides ja valitsustes, et niisugused küsimused nagu naiste haridus, nende õigused ja kahjulike traditsioonide vastu võitlemine oleksid tegevuskavas kõrgel kohal. Naiste mõjuvõimu suurendamises on olulisel kohal majanduslik iseseisvus ning ettevõtlust tuleks soodustada näiteks väikelaenude abil.

 
  
MPphoto
 

  Kristiina Ojuland (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Naistevastased – ning mõnel juhul ka meestevastased – seksuaalrünnakud Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on tõsine probleem ning piirkonna ametivõimud nii uute demokraatlike jõudude kui ka vanemate režiimide näol peavad sellega viivitamatult tegelema.

Tahaksin paluda liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil Cathrine Ashtonil arutada piirkonnas esineva seksuaalvägivallaga seotud hävitavat olukorda sihtriikide esindajatega Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme raames, et võtta kurjategijad vastutusele ja tagada nii naiste kui ka meeste õiguste austamine.

Minu meelest on seksuaalvägivald kõige kohutavam sõdimisviis. Seda tuleks iga hinna eest ära hoida ning selle eest tuleks karistada karmimal võimalikul viisil.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). (GA) Lugupeetud juhataja! Kaks kuud tagasi rääkisime naistevastasest vägivallast Euroopas. Siis märgiti, et kuni 25% Euroopa naistest on kogenud vägivalda. Nüüd räägime naistevastasest seksuaalvägivallast Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida konfliktides. See on kahetsusväärne asi, mida ei saa enam kauem sallida. Seepärast on oluline, et me probleemi arutaksime ja selle ärahoidmiseks midagi ette võtaksime.

Kahjuks ei ole kogu Aafrika maailmajaos hoiakud naiste suhtes väga arhailised mitte üksnes sõja, vaid ka rahu ajal. Sõjatingimustes need loomulikult süvenevad. Nõustun aga volinik Fülega selles, et me peame neile küsimustele rõhku panema ja eeskätt püüdma kuritegude toimepanijad vastutusele võtta. Nii võime loodetavasti ühel hetkel suuta hoiakuid muuta ja kohutavad tavad kõrvaldada.

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). (SK) Lugupeetud juhataja! Seksuaalvägivald ei kujuta endast naiste või meeste inimõiguste rikkumist. Sellisel kujul õiguseid ei ole olemas. Seksuaalvägivald on rünnak inimväärikuse vastu, mis on iga inimolendi, nii naiste kui ka meeste põhiõigus. See ei kehti üksnes Euroopas, vaid ka Egiptuses, Liibüas, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja muudes Aafrika ja Lähis-Ida riikides, millele kõnealuses resolutsioonis on osutatud. Sõjalised konfliktid ei saa olla leevendav asjaolu. Kongo Demokraatlikus Vabariigis algas see naiste vägistamisega ning nüüd vägistatakse ka mehi. Resolutsioonid on aga pelgalt sõnad. Me peame ka tegutsema. Komisjon peab hakkama tähelepanelikult jälgima inimõiguste rikkumisi kogu maailmas ja samal ajal peab ta töötama välja vahendid, millega Euroopa Liit saab vajaduse korral kohustuste täitmist peale sundida. Vastasel korral võib partnerlussuhteid, millesse me nii palju investeerime, nimetada samahästi kui lunarahaks.

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Tahaksin auväärt parlamendiliikmetele öelda, et küsimused ja konkreetsed juhtumid, millele nad täna meie tähelepanu on juhtinud, on tõepoolest väga tõsised ning kujutavad endast häbiplekki arengus, mis on viimaste nädalate jooksul Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas aset leidnud. Olen tänase arutelu jooksul on esitatud küsimused ja ettepanekud teadmiseks võtnud.

Nagu ma ütlesin, on Euroopa Liit võtnud kasutusele mitmeid vahendeid ning liit teeb kõik endast oleneva, et toetada naiste suuremat osalemist kodanikuühiskonnas ja poliitilises elus, kus puuduksid ähvardused, hirmutamine ja vägivald.

Samuti tahaksin liikmete tähelepanu juhtida mõnele hiljutisele kasulikule edusammule, näiteks inimõiguste büroo loomisele Pärsia lahe koostöönõukogu sekretariaadis. Me peaksime selliseid samme tunnustama. Me toetus rahvusvahelistele organisatsioonidele, eeskätt ÜRO üksusele United Nations Women, ja kodanikuühiskonnale aitab muutusele seestpoolt tuge pakkuda. See näitab ka, miks meie dialoogi ja osalemise poliitika on nii oluline ja peab jätkuma, eeskätt meie uute partneritega.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel esitatud viis resolutsiooni ettepanekut(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 7. aprillil.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. (PL) Seksuaalvägivald on erakordselt eemaletõukav sõjapidamise vahend ja võigas vahend, millega teise konfliktiosalise vastu võidelda või teda alandada. Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on need tavad eriti julmad ning need paljastavad tohutu küünilisuse ja kõlbelise laostumise, sest piirkonnas valitsev religioon on seksuaalküsimuste suhtes väga piirav. Need, kes panevad toime seksuaalvägivalda, rikuvad väga paljusid seadusi ja käitumiskoodekseid. Sageli toovad sõda ja konflikt sellistes inimestes välja kujuteldamatu kurjuse. Me võitleme sellega ja me ei lakka kunagi seda barbaarsust hukka mõistmast.

 
  

(1)Vt protokoll.


22. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)
Sõnavõttude video

23. Istungi lõpp
Sõnavõttude video
 

(Istung lõppes kell 22.50.)

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika