Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad Tiibeti eksiilvalitsuse valimiste keelustamist Nepalis⁽¹⁾.

  Jaroslav Paška, autor. – (SK) Austatud juhataja! Usun, et oleme kõik heakskiidu ja imetlusega jälginud Tiibeti rahva jõupingutusi võita õigus juhtida oma riiki. Eksiilivalitsuse või tiibetlaste vaimse juhi dalai-laama paljud jõupingutused leida mõistlik lahendus, pidades läbirääkimisi Hiina võimulolijatega, on alati ebaõnnestunult lõppenud. Hiinlased ei pea tiibetlasi ilmselgelt partneriteks jagatud riigis, vaid takistuseks, mistõttu ei saa nad okupeeritud territooriumi täielikult enda valdusesse võtta.

Nepali valitsuse olukord on seega keeruline. Ühelt poolt peab ta täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja tagama universaalsed õigused Tiibeti kogukonnale, kuid teisalt ei saa ta eirata oma suure naabri arvamust. Nepali valitsuse olukord Tiibeti eksiilivalitsuse valimiste suhtes näitab meile selgelt, kes on tegelik tähtsaim osaline selles piirkonnas. Nepali valitsuse jaoks on see Hiina.

Meie, eurooplased, võime teha sümboolseid žeste ja teatada oma reservatsioonidest nõrga Nepali valitsuse kohta. Kui me tahame aga tõepoolest muuta Tiibeti rahva olukorda, peab meie partneriks dialoogis olema Hiina valitsus, sest ta on piirkonna poliitiline juht, mõjutades regionaalpoliitika juhte. Me võime muidugi esitada deklaratsiooni Nepali valitsusele, aga see ei lahenda probleemi.

  Charles Tannock, autor. – Austatud juhataja! Alates Nepali monarhia ümberlükkamisest ja maoistide juhitud valitsuse valimisest Katmandus, on Nepal ja Hiina paratamatult palju lähedasemaks saanud. Seega ei ole üllatav, et Nepali ametivõimud takistasid Nepalis elavatel Tiibeti põgenikel peaministri või eksiilparlamendi poolt hääletamast.

Veel enam, eelmisel aastal sekkus sarnasesse valimiskavasse Nepali politsei, reageerides kahtlemata Pekingi survele. Asjaolu, et Hiina on püüdnud sekkuda mitteametlikes valimistes, mis toimuvad teises suveräänses naaberriigis, viitab selle juhtide põlgusele demokraatia vastu ja nende paranoiale Tiibeti kohta.

Hiina jaoks on selgelt ebaoluline, et Tiibeti vaimne juht dalai-laama on korduvalt rõhutanud, et ta soovib Tiibetile maksimaalset autonoomiat, mitte iseseisvust. Loodan, et kõrge esindaja, keda täna siin ei ole, tõstatab selle teema Hiina ja ka Nepaliga, kelle enda tärkavat demokraatiat hoiab osaliselt pinnal ELi maksumaksja raha finantsabi kaudu.

Samuti tahaksin kasutada võimalust anda au Tiibeti rahva vaprusele, vankumatusele ja rahumeelsele vastupanule – nende eeskuju on meile kõigile inspiratsiooniks. Nepal on tõepoolest geopoliitilises ja geograafilises mõttes hapras olukorras, aga ta peaks leidma inspiratsiooni oma demokraatlikult naabrilt Indialt lõunas, mitte repressiivselt diktatuurilt põhjas, nimelt Hiina Rahvavabariigilt. Loodan, et demokraatia saab ühel päeval normiks kogu Aasias.

  Juhataja. – Lugupeetud Charles Tannock! Kasutasite ära ainult poolteist minutit. Järgmisel korral annan teile pool minutit lisaks!

  Eva Lichtenberger, autor. – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Ilmselgelt ei piisa sellest, et Tiibeti kultuuri allasurumine Hiinas on alates 2008. aasta olümpiamängudest üha enam suurenenud. Sellest ajast alates on asjad tegelikult ainult hullemaks läinud. Ei ole astutud mitte ühtegi sammu edasi. Nüüd avaldatakse survet ka välismaal, et tiibetlastel oleks nii keeruline kui võimalik või peaaegu isegi võimatu kasutada oma õigust hääletada eksiiliparlamendi valimistel. Oleme juba mitu aastat näinud, kuidas Nepalile tohutut survet avaldatakse – puudutagu see siis kas põgenike vastuvõtmist või selliseid küsimusi nagu tiibetlaste hääletusõigus. Peaksime siiski rahul olema, et sellised asjad on tagatud. Euroopa Liit peaks sellest õppima.

Hiina juhtkond avaldab survet oma sõsarparteile, isegi Nepalile tervikuna, et nad võtaksid meetmeid tiibetlaste vastu – ja Nepal lepib sellega. Peame suunama oma jõupingutused selle vastu võitlemiseks ja see tähendab igasuguse abi peatamist.

  Kristiina Ojuland, autor. – Austatud juhataja! Tahaksin rääkida kolmest punktist, mis on seotud fraktsiooni ALDE esitatud resolutsiooni muudatusettepanekutega.

Esiteks on muudatusettepanekute selgituse aluseks Tiibeti okupeerimise põhjuslik iseloom Hiina Rahvavabariigi poolt Tiibeti valimiste nurjamisel Nepalis. Ehkki resolutsioonis käsitleti Tiibeti eksiilvalitsuse valimiste keelustamise küsimust Nepalis, ei saa seda välja rebida Tiibeti staatuse laiemast kontekstist.

Teiseks, kui puuduks viide Tiibeti okupeerimisele Hiina poolt, mis ongi põhjus, miks Peking avaldab survet Nepali valitsusele, oleks see sama hea, kui rääkida Esimesest maailmasõjast, mainimata Franz Ferdinandi mõrvamist.

Lõpuks, tähendusliku autonoomia nõudmine Tiibetile on ainuke asjalik ettepanek, mida Euroopa Parlament saab teha, et vältida Tiibeti valimiste keelustamise kordumist Nepalis. Kutsun enda kolleege üles seda toetama!

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, autor. – (PL) Austatud juhataja! Minu kodumaal on eksiilivalitsustega palju rikkalikke kogemusi. 1939. ja 1990. aasta vahel valitses poliitilisest eksiilist kokku 15 Poola peaministrit ja kuus presidenti. Poolakad ei loobunud püüdlustest demokraatia suunas ja lõpuks sai solidaarsuse punane värv ühineda valimissedelite valge värviga, et luua 1989. aastal uus demokraatlik riik.

Täna on ka Nepali Demokraatlikul Liitvabariigil võimalus uueks alguseks tänu põhiseadusele, mis jõustub 28. mail. Oleks kahju, kui Nepal rikuks selle tähistamise, jätkates Tiibeti vähemuse õiguste piiramist, ja saaks selle tulemusena rahvusvaheliselt kogukonnalt punase kaardi. Arvan, et Nepali tiibetlaste osalemise takistamine hiljutistel eksiilpeaministri valimistel on põhiliste kodanikuõiguste vastuvõetamatu rikkumine. Euroopa Liit peaks kasutama kõiki diplomaatilisi ja rahalisi vahendeid, et neutraliseerida Hiina survet Nepalile ning pikemas perspektiivis tagada, et tiibetlastel on õigus hääletada, koguneda ja arvamust avaldada.

Olen veendunud, et just nagu Poola puhul, kus oli võimatu takistada 21 eksiilis oleva valitsuse esindaja tööd, ei lõpeta ka dalai-laama järeltulijad oma tegevust. Nepal ja Hiina peaksid seda silmas pidama.

  Thomas Mann, autor. – (DE) Austatud juhataja! 20. märtsil osales 80 000 pagendatud tiibetlast üle kogu maailma uue peaministri ja parlamendiliikmete otsestel valimistel. Euroopa Parlamendi liikmed, sealhulgas Euroopa Parlamendi Tiibeti töörühma liikmed, osalesid valimiste jälgijatena. Minu kogemus Sveitšis oli samasugune kui kaasparlamendiliikmete kogemus teistes riikides: valimised toimusid õiglaselt, konfidentsiaalselt ja täielikult kooskõlas demokraatlike reeglitega. Ainuke erand oli Nepalis, kus julgeolekujõud takistasid Hiina valitsuse surve tõttu kümneid tuhandeid tiibetlasi valimistel osalemast. Seda tehes jätkasid nad eelmisel aastal võetud tahtlikke meetmeid, kui konfiskeeriti hääletuskastid ja suleti valimispunktid. Nepal ei ole siiski vasallriik.

Katmandu valitsus peab tõestama, et suudab end Hiina mõjust vabastada. Põhiõigused hõlmavad sõnavabadust, ühinemisvabadust ja ka valimisvabadust. Volinik, Euroopa välisteenistus peab jõuliselt nõudma, et neid inimõigusi austataks.

  Elena Băsescu, fraktsiooni PPE nimel. – (RO) Austatud juhataja! Keeld, mis Nepali ametivõimud kehtestasid Tiibeti eksiilvalitsuse valimiste korraldamise kohta, tõstatab küsimuse inimõiguste olukorra kohta selles riigis. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et Tiibeti kogukonna liikmed korraldasid selle protsessi eesmärgiga muuta oma institutsioonid demokraatlikuks. Sellisele algatusele tuleb kaasa aidata, ükskõik kus see toimub. Nepalil on nüüd aeg näidata, et tema demokraatia toimib nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, eelkõige selleks, et antud hääled saaks 15. aprilliks valimiskomisjoni keskusesse kinnitamiseks saata.

Pöördun Nepali valitsuse poole, et nad kasutaksid ära seda võimalust oma riigi põhiõiguste olukorda parandada. See aspekt on tõhusa naabruspoliitika tagamiseks hädavajalik.

  Kriton Arsenis, fraktsiooni S&D nimel. – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Peame võitlema demokraatlike õiguste eest kõikjal, mitte ainult oma naabruses, mitte ainult Põhja-Aafrikas. Meil peab olema Euroopa poliitika standard mittedemokraatlikult valitud valitsuste kohta, valitsuste vastu, kes ei austa demokraatlikke õigusi.

Guy Verhofstadt ütles, et me oleme teatud määral silmakirjatsejad. See on tõsi, sest sageli ei pea me mitte mingeid põhimõtteid kaubandusest tähtsamaks. Üks tüüpiline näide on Mercosuri kokkulepe, milles ohverdame kaubanduse avanemiseks rõõmuga 11% Amazonasest ja miljoneid Euroopa põllumajandustootjaid.

Kõiges selles on süüdi komisjon, volinik. Kaubandusvolinik on sageli ükskõikne teiste Euroopa poliitikate suhtes. Siiski, kui me niimoodi jätkame, oleme jätkuvalt silmakirjalikud. Nepal peab austama Tiibeti põgenike demokraatlikke õigusi ja Euroopa Liit peab kasutama mis tahes olemasolevaid vahendeid ning tõstatama selle küsimuse kõikides raamistikes, mitte ainult inimõiguste teemal. See ei ole ainult paruness Ashtoni probleem; see on ka Karel De Guchti ja kogu komisjoni probleem.

  Nathalie Griesbeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja, head kolleegid! Olles liiga palju aastaid Hiina ametivõimude poolt tagakiusatud, jätab täna Nepal tiibetlased ilma poliitilisest põhiõigusest: õigusest hääletada. Kui midagi on kindel, siis see, et Peking on leidnud uue liitlase Tiibeti rahva tagakiusamisel – see uus liitlane on Nepal. Tegelikkuses on selle kõige tagamaa palju kaugemal kui valimised, sest nüüd juba mitu aastat on Nepali valitsus Hiina ametivõimude surve all kehtestanud üha rohkem piiranguid selle pinnal eksiilis elavate tiibetlaste sõnavabadusele.

Eelmise aasta juunis andis Katmandu Hiina ametivõimudele üle Tiibeti põgenikke. Ennetav arreteerimine ning meeleavalduste, kogunemiste ja isegi liikumise keelud on Nepalis elavate tiibetlaste jaoks tavaliseks muutunud.

Meie parlament peab seega lõpetama silmakirjalikkuse ja lisaks nördimusele peame jõuliselt hukka mõistma need Nepali repressiooniaktid ning üldisemalt väga paljud – liiga paljud – inimõiguste ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti rikkumised. Lisaks kutsume Nepali üles lõpetama poliitiliste põgenike tagakiusamise ja väärkohtlemise ning lihtsalt austama nende õigusi. Kui vaatame Nepali ajalugu vastuvõtva riigina, mida ta on kuni viimase ajani tiibetlaste jaoks alati olnud, on lõppkokkuvõttes väga kurb näha, mida see valitsus poliitilistele põgenikele põhjustab.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Minu arvates on täiesti ennekuulmatu, et Katmandus elavad tiibetlased ei saanud Hiina surve tõttu luba valimistel hääletada. Hiina surve Nepalile, mis takistab põgenikke kasutamast minimaalseid õigusi rahvusvahelise õiguse kohaselt, on miski, mida meie Euroopa Liiduna hukka mõistma peaksime. Samuti peaksime väljendama muret asjaolu pärast, et hiinlased takistavad teisel riigil inimestele humanitaarabi anda.

On oluline, et kõrge esindaja jälgiks ELi delegatsiooni kaudu Katmandus tähelepanelikult olukorda. See on midagi, mida oleme juba kaua aega taotlenud. Pidades silmas hetkeolukorda, ei saa me kauem oodata. Hiina surve on miski, mille vastu peame igati võitlema, ning kui me ei tee seda nüüd, kui püüame käivitada dialoogi Hiinaga, siis kardan, et me ei tee seda kunagi.

  Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Minu arvates on piisavalt halb, et tiibetlastel ei ole õigust enesemääratlemiseks oma sünnimaal, aga avaldatakse ka survet, et keelata neile nende demokraatlikke põhiõigusi väljaspool oma kodumaad, sest paljud neist valisid piinarikkalt elu eksiilis või sunniti neid selleks. Üks argumentidest, mida kasutasid alati need, kes olid kriitilised tiibetlaste vastupanu suhtes, oli see, et sellel vastupanul, mis keskendus dalai-laama kujule, oli palju mittedemokraatlikke aspekte. Nüüd mil Tiibeti vastupanu on demokratiseerimise protsessis, on väga kahetsusväärne, et Nepal riigina, kus elab nii palju tiibetlasi, on takistanud demokraatlikke valimisi tavapärasel viisil. Tahaksin siiski paluda, et mõistaksite üht asja: sageli on meie valitsused esimesed, kes annavad järele Hiina valitsuse survele luua reaalsus, mis sobib kokku Hiina juhtide unistuste ja soovidega. Peame aru saama, et Nepalis tahtis valitsus tõenäoliselt samamoodi toimida. Seega, kui tahame avaldada Nepali valitsusele survet teisiti toimida, peame alustama sellest, et avaldame survet ka oma valitsustele näitamaks, et neil on selgroogu aruteludes Hiina ametivõimudega.

  Monica Luisa Macovei (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Nepali ametivõimud takistasid Hiina valitsuse surve all umbes 20 000 Nepalis elaval tiibetlasel hääletada Tiibeti eksiilvalitsuse peaministri valimistel. Õigus hääletada ja ka õigus vabadele valimistele ja rahumeelsele meeleavaldusele on iga indiviidi ja kogukonna põhiõigused. Mida rohkem tõkkeid, mis takistavad inimestel neid õigusi kasutada, seda suurem on nende sihikindlus neid kasutada. Usun kindlalt, et Nepalis elavate tiibetlaste soov valida oma eksiilvalitsuse juht on samuti suurem. Tõepoolest, Nepali ja Hiina ametivõimude püüdlused neid hirmuga valitseda on andnud täpselt vastupidise tulemuse.

Kutsun Euroopa Liidu kõrget esindajat üles dialoogis Nepali või Hiina ametivõimudega neid Euroopa Liidu nõudeid ja meetmeid selgelt väljendama.

  Sari Essayah (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Hiina on suurendanud survet Tiibeti eksiilvalitsusele. Üle 10 000 Nepalis elaval tiibetlasel ei lubatud hääletada eksiilvalitsuse peaministri ja parlamendiliikmete valimisel. Hiina surve all toetavad Nepali peamised parteid nn ühe Hiina poliitikat ja nad peavad Tiibetit Hiina lahutamatuks osaks. Seetõttu hoitakse Tiibeti põgenikke Nepalis pidevalt range kontrolli all.

Kuigi resolutsioonis käsitletakse valimiste keelustamist, on selle taustal Tiibeti okupeerimine Hiina poolt. Hiina mõjuvõim ja surve suurenevad pidevalt selle majandusliku mõjuvõimu kasvades.

See näitab – nagu eelmine resolutsioon Ai Weiwei kohta –, kui sünge on Hiina Kommunistliku Partei poliitika. Nagu volinik ütles, peab Euroopa oma poliitikas Hiina suhtes olema ühehäälne.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Ma ei kavatsenud sel teemal sõna võtta, aga kuna dalai-laama külastab minu kodumaad järgmisel neljapäeval ja räägib minu valimispiirkonnas Limericki Ülikoolis, kus – ma olen kindel – tal on palju öelda selle ja muude küsimuste kohta. Ilmselgelt on Nepali siseministeeriumi käitumine hääletuskastide konfiskeerimisel täiesti laiduväärne. Katmandus – koht, mis on tuntud laulude ja lugude poolest ning see muudab asja veel kurvemaks – juhtus aga see, et kuni 10 000 häält ei lubatud lugeda.

Saame loota ainult sellele, et kui väljendame Euroopa Liidus oma häält üksmeelselt, suudame avaldada survet, mitte üksnes Nepalile vaid nende juhtidele hiinlastele püüda olla natuke mõistvamad, eriti Tiibeti ja dalai-laamaga.

Lõpuks tahan öelda, et ta on Iirimaal sama teretulnud kui Inglismaa kuninganna ja president Obama, kes on samuti tulemas.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Õigus osaleda demokraatlikel valimistel on universaalne põhiõigus. Praegu käimasolevad valimised on olulised Tiibeti identiteedi ja kultuuri säilimise seisukohast. Tiibetlased valivad uut vaimset juhti, sest praegune dalai-laama astub tagasi.

2009. aastal leppisime kokku, et EL toetab oma välissuhetes demokraatiat ja osalusel põhinevat valitsemist. Peame olema järjekindlad ja jääma kindlaks oma poliitikale.

Ilmselgelt on Nepal surve all Hiina poolel. Nepalile tuleb meelde tuletada tema rahvusvahelisi inimõiguste kohustusi tagada tiibetlaste demokraatlikud õigused ja ta ei tohiks takistada vabade valimiste toimumist.

  Maroš Šefčovič , komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Nagu teate, elab Nepalis umbes 20 000 tiibetlast, enamik neist vanast ajast. Neil on olnud majandusliku tegevuse vabadus, õigus elada Nepalis ja kuni viimase ajani ka mõnevõrra poliitilist ruumi arutada omavahel Tiibeti tuleviku üle.

Hiljutised valimised 20. mail oli oluline sündmus kogukonna jaoks väljaspool Tiibetit ja esindas olulist sammu edasi pikas reformiprotsessis, mille kavandas dalai-laama.

Selle taustal märgime murega, et Nepali ametivõimud muutuvad rangemaks tiibetlaste poliitilise tegevuse suhtes Nepalis. 20. märtsil takistasid ametivõimud tulemuslikult 10 000 inimesel nende seast hääletada. See ei ole esimene kord, kui midagi sellist on juhtunud. Varasema, eelmise aasta 3. oktoobril Nepalis toimunud hääletusvooru ajal piirasid Nepali ametivõimud valimised ning konfiskeerisid hääletuskaste ja sulgesid Tiibeti kogukonna valimispunkte.

Euroopa Liit on oma delegatsiooni kaudu Katmandus ja ELi liikmesriikide saatkondade kaudu jälginud arengut tihedas kontaktis Tiibeti kogukonna ja valitsusega. EL on seisukohal, et Tiibeti põgenikel tuleb lubada kasutada oma ühinemisvabadust kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega. Seda tuleks teha viisil, mis võimaldab nende õiguste sujuvat rakendamist.

Juurdepääs Nepali territooriumile tuleks säilitada ning kinni tuleks pidada aumeeste kokkuleppest Nepali valitsuse ja ÜRO põgenike ülemvoliniku vahel. Uued Tiibetist saabujad, kelle Nepali ametivõimud vahistavad teel Katmandusse, tuleks kohe ja tõketeta üle anda UNHCRi hoole alla. Enne 1990. aastat saabunud tiibetlastele, keda Nepali valitsus põgenikena tunnistab, tuleks tagada piisav registreerimine Nepalis.

Tahaksin kinnitada täiskogule, et EL kavatseb jätkuvalt seda küsimust ametivõimudega tõstatada ja jätkata selle jälgimist ning anda aru edasisest arengust.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub mõne aja pärast.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – (FI) Tiibeti dalai-laama on otsustanud poliitilisest elust erru minna ja jätkata oma rahva vaimse juhina. Ta on loomulikult üks tuntumaid juhtide seas ja inimesed kogu maailmas on saanud jõudu ning lohutust tema ideedest headuse, mõistmise ja patsifismi kohta.

Tema vaimne roll jääb kehtima, aga poliitilised kohustused kanduvad nüüd üle Tiibeti eksiilvalitsuse peaministrile. Sellega kaasnevad siiski oma probleemid. Hiina valitsuse suureneva surve tõttu ei ole umbes 20 000 Nepalis elaval tiibetlasel lubatud hääletada. Nepali valitsus on öelnud, et tiibetlaste meeleavaldused on vastuolus nn ühe Hiina poliitikaga ning on kinnitanud, et ta ei luba oma pinnal Pekingi-vastaseid aktsioone. Seega on ta kehtestanud hääletamise keelu tiibetlaste rühmadele.

See ei ole mingi üllatus, sest Nepali ametivõimud on olnud korduvalt süüdi Tiibeti pagulaste sõnavabaduse ja inimõiguste rikkumises. Seda sõltumata asjaolust, et Nepal on allkirjastanud ÜRO rahvusvahelised inimõigusi käsitlevad lepingud kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta.

Oma Katmandu esinduse kaudu peaks Euroopa välisteenistus hoolikalt jälgima Nepali poliitilist olukorda, eriti Tiibeti pagulaste kohtlemist, ning tagama, et nende õigusi austatakse. Demokraatlike põhimõtete järgimine on oluline, kui tahame säilitada ja tugevdada Tiibeti identiteeti nii Tiibetis kui ka väljaspool Tiibetit.

  Tadeusz Zwiefka (PPE), kirjalikult. – (PL) Kogu maailm on teadlik sellest, kui keeruline on Tiibeti rahva olukord, kes on aastakümneid nõudnud mitte enam niivõrd iseseisvust, vaid vähemalt põhiõiguse autonoomia austamist Hiina valitsuselt. Nii rikka ja ainulaadse kultuuriga rahvas elab võimsa naabri pideva hirmu all. Nüüd mil dalai-laama on loobunud poliitilisest juhtimisest uue põlvkonna demokraatlike juhtide kasuks, on tiibetlastel olnud võimalus tugevdada demokraatlikke traditsioone sõltumata asjaolust, et Tiibeti valitsus on endiselt sunnitud töötama eksiilis. Tuhandetelt Nepalis elavatelt tiibetlastelt on see õigus siiski ära võetud. Hiina surve näib olevat väga tõhus ja need, mis seni on olnud rahumeelsed meeleavaldused sõnavabaduse ja põhiõiguste kaitseks, võivad muutuda olukorraks, mida on keeruline kontrolli all hoida ning sellel on kindlasti rahvusvahelised tagajärjed. Võime ju ette kujutada, kui tõhusalt Hiina valitsus tahab tegeleda nendega, kes Tiibetis n-ö rahu häirivad. Hiljutised sündmused peaksid maailmale meelde tuletama, et Tiibeti rahva õigusi rikutakse pidevalt ning Tiibeti küsimus ei ole lõpetatud peatükk, sest tiibetlased nõuavad kindlasti jätkuvalt austust nende iseseisvuse vastu ja nad teevad seda üha häälekamalt.