,,Ungari eesistumisperioodil pööratakse erilist tähelepanu kalanduspoliitika reformile. 2005. aastal alanud kalanduspoliitika lihtsustamine, komisjoni avaldatud Roheline raamat, 2009. aastal alguse saanud konsultatsioonid ja komisjoni lähiajal avaldatavad ettepanekud on kõik meetmed, mille eesmärk on tagada säästev kalandus ja akvakultuur. Oodatakse, et eesistujariik Ungari alustab poliitilisi läbirääkimisi selle olulise tähtsusega ühise poliitikavaldkonna üle. Nüüd on Ungari ülesanne jätkata ühenduse nende ajutiste eeskirjade laiendamise küsimust, mis käsitlevad kalanduse valdkonnas horisontaalseid tehnilisi püügimeetmeid.”

Eelpool esitatut silmas pidades, kuidas kavatseb nõukogu kalanduspoliitika reformi raames käsitleda kalade vette tagasi laskmise küsimust?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Nõukogu on juba tunnistanud kalade vette tagasi laskmise lõpetamiseks tehtava töö otsustavat tähtsust. Oma järeldustes komisjoni 11.−12. juunil 2007 vastuvõetud teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Soovimatu kaaspüügi vähendamise ja saagi vette laskmise likvideerimise poliitika Euroopa kalanduses”⁽¹⁾ kinnitas nõukogu vajadust uurida viivitamatult soovimatu kaaspüügi järkjärgulise vähendamise […] mooduseid ja märkis, et selline lähenemisviis võimaldaks näiteks „vette tagasi laskmise keelustamist”, reguleerides pigem püüki kui lossimist, ning liikumist tulemustel põhineva korralduse suunas. Nõukogu kutsus ühtlasi komisjoni, liikmesriike ja sidusrühmi edendama püügivahendite valmistamise, püügiviiside ja kalapüügimeetoditega seotud teadustööd.

Nõukogu ootab huviga 2011. aasta juuliks oodatavaid komisjoni seadusandlikke ettepanekuid ühise kalanduspoliitika reformimise raamistikus. Nõukogu on teavitatud, et komisjon on eesseisvas ühise kalanduspoliitika reformimise paketis otsustanud teha ettepaneku saagi vette tagasi laskmise keelustamise kohta⁽²⁾. Nõukogu kasutab kindlasti võimalust küsimusi nende esitamise järel kohe sügavuti uurida.

Vahepeal vahetavad nõukogu ja liikmesriigid selle teema kohta aktiivselt ja korrapäraselt vaateid.

Nõukogu eesistujariigi Ungari tööprogrammis käesolevaks poolaastaks märgitakse seoses juhtalgatusega „Vaesuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”, et nõukogu paneb erilist rõhku laste vaesuse probleemile. Arvestades asjaolu, et 20 miljonit kuni 18 aasta vanusest 100 miljonist lapsest ja noorest elab vaesuse ohus ning vaesus on otseselt seotud majanduskriisi ja varakult koolist väljalangemisega, küsib nõukogult järgmist:

Kas nimetatud juhtalgatus on nõukogu arvates piisav vahend laste vaesuse vastu võitlemiseks?

Kuna enamikus liikmesriikides jäi vaesuse määr eelmisel aastal samaks või isegi tõusis, küsitakse nõukogu arvamust selle kohta, kas ELi liikmesriikides valitsev majanduskriis ohustab Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamist vaesuse ja varakult koolist väljalangemise vastu võitlemise valdkonnas?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Nõukogu deklaratsioonis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta kohta: „Koostöö vaesuse vastu võitlemise nimel aastal 2010 ja pärast seda”, mis võeti vastu 6. detsembril 2010, sedastatakse et laste vaesuse vastu võitlemine peaks olema ELi ja selle liikmesriikide prioriteet järgmisel aastakümnel ning rahandusalase konsolideerimise ja eelarvepoliitika juures tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust kaitsta kõiki haavatavaid inimesi ja ära hoida sotsiaalset tõrjutust.

Seda arvestades ja nagu austatud parlamendiliige on õigusega osundanud, on laste vaesuse vastu võitlemine ja laste heaolu edendamine eesistujariik Ungari üks sotsiaalvaldkonna prioriteete.

Eesistujariik esitab nõukogule järelduste eelnõu, võttes arvesse 2.−3. septembril 2010 toimunud konverentsi „Soovitus laste vaesuse ja laste heaolu kohta − edenemiskava” lõpus vastu võetud kolmikeesistumise deklaratsiooni, milles eesistujariigid Hispaania, Belgia ja Ungari esitasid mitu soovitust tulevikumeetmete kohta.

Laste vaesus on mitmemõõtmeline nähtus. Selle vastu võitlemiseks on seega vaja terviklikku lähenemisviisi, mis ühendaks endas vanemate tööhõive, sissetulekute toetamise ja juurdepääsu sotsiaalteenustele, sealhulgas lapsehooldusteenused, ning ka tervishoiuteenused ja hariduse. Terviklik lähenemisviis peaks hõlmama piisavate inim- ja finantsressursside kasutamist ja vastama asutamislepingutele, Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ja ÜRO lapse õiguste konventsioonile.

Niisiis on tähtis, et liikmesriigid rõhutaksid oma riigisiseses poliitikas laste vaesuse külge ja arvestaksid sellega oma riiklike reformikavade koostamisel, milles nad peaksid tagama piisavad eesmärgid ja ressursid ning kontrolli ja hindamise korra.

Laste vaesuse vastu võitlemine ja laste heaolu edendamine peaks olema ELi 2020. aasta strateegia, mille üks põhieesmärkidest on sotsiaalse kaasatuse edendamine eelkõige vaesuse vähendamise kaudu, raamistiku üks prioriteetidest. Siinkohal väärib mainimist, et 7. märtsil 2011 toetas nõukogu komisjoni teatist juhtalgatuse („Vaesuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”) kohta, milles tehakse ettepanek integreeritud ja uuendusliku käsitusviisi kohta, mille eesmärk on liikmesriikide ühiselt võetavad kohustused riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning ka ELi ja peamiste sidusrühmade (sotsiaalpartnerid ja valitsusvälised organisatsioonid) ühiselt võetavad kohustused nende pingutustes võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

Võttes arvesse asjaolu, et nõukogu üks prioriteetidest on sotsiaalse dialoogi rolli rõhutamine, kas nõukogu on seisukohal, et selles valdkonnas saavutatud edusammud on majanduse juhtimise paketi raames piisavad?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Pidades silmas majanduse juhtimise paketi mõnede ettepanekute ainest, eelkõige ettepanekut makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta⁽¹⁾, ettepanekut eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal⁽²⁾ ja ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta⁽³⁾, tegi komisjon ettepaneku konsulteerida vabatahtlikkuse alusel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.

Nõukogu konsulteeris komiteega 6. detsembril 2010 ja komisjon esitas oma arvamuse 4.−5. mail 2011 toimunud täiskogu istungil.

Oma arvamuses leidis komitee eeskätt seda, et küps terviklik poliitiline ja sotsiaalne dialoog võimaldab võidelda sotsiaalsete ning majanduslike katsumustega, eelkõige selliste pikaajaliste küsimustega nagu pensionireform ja tervishoiukulud. Komitee seisukoht on, et selliste eesmärkide nagu eelarve jätkusuutlikkus ja makromajanduslik tasakaal saavutamiseks peab sotsiaalse partnerluse ja koostöö, sealhulgas poliitiline konsensus, valmisolek olema kõrge⁽⁴⁾.

Tuletame meelde, et 24.−25. märtsi 2011 Euroopa Ülemkogul nõustusid euroala riigipead ja valitsusjuhid, et vaja oleks tugevamat majanduspoliitilist koordineerimist euroala liikmesriikide ja teiste kuluarengutele lahenduse leidmisest huvitatud poolte vahel, arvestades liikmesriikide sotsiaaldialoogi ja tööstussuhete traditsioone. Niisiis vastutavad liikmesriigid oma konkreetsete poliitiliste meetmete väljatöötamise eest, tehes seda oma sotsiaaldialoogi ja tööstussuhete riiklikke traditsioone arvestades.

Lisaks liikmesriikide sotsiaaldialoogi korralduse täielikule austamisele lepib nõukogu iga eesistujariik kokku sotsiaalpartneritega kohtumise makromajandusliku dialoogi raames. See toimub ECOFINi nõukogu egiidi all ja tagab korrapärased arutelud ELi tasandil sotsiaalpartnerite esindajate vahel Euroopa tasandi majanduspoliitiliste prioriteetide kohta.

Eurorühma riikide rahandusministrid on kokku leppinud, et luuakse euroala alaline finantsstabiilsusvahend mahus 700 miljardit eurot ning seatakse sisse ELi stabiilsusmehhanism, et juhtida euroala majandust. Vahendi ülesanne on tugevdada ühtekuuluvust ja majanduslikku konkurentsivõimet ning stabiliseerida finantssüsteemi vaid euroala riikides.

Kõik ELi liikmesriigid avasid ELiga ühinedes oma siseturu ja kohustuvad euroalaga liituma, kui on nõutud kriteeriumid objektiivselt (kunstlike vastavuse saavutamise meetmeteta) täitnud. Kõige enam mõjutas kriis majanduslikult vähim arenenud ELi liikmesriike, kuid sellised otsused takistavad neil rahalise abi kasutamist ja majanduse kiiremat elavdamist tulevikus.

Kas nõukogu ei leia, et sellised otsused loovad kinnise riikide klubi, samal ajal kui liikmesriigid, kes euroalasse ei kuulu, jäävad majanduse ja rahanduse elavnemisest kõrvale? Kas nõukogu ei leia, et ELis on vaja kooskõlastada kõigi ELi liikmesriikide majandust ja stabiliseerida kõigi liikmesriikide finantssüsteeme ning võimaldada vajalikke finantsmeetmeid euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Majanduspoliitika eest vastutavad põhiosas liikmesriigid ise. EL jälgib ja koordineerib seda, eelkõige stabiilsus- ja majanduspakti ning majanduspoliitika üldsuuniste kontekstis.

Uus majanduse juhtimise pakett, milles nõukogu loodab parlamendiga kokkuleppele jõuda juuniks, kehtestab kõigi liikmesriikide eelarve- ja makromajandusliku tõhusama järelevalve ja koordineerimise raamistiku. Sel aastal käivitatud Euroopa poolaastaga viiakse ajakava vastavusse stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ja riiklike reformikavade esitamisega, et tagada järjepidevus kõigil tasanditel (eelarvedistsipliin, makromajanduslik stabiilsus ja kasv), kuid hoida üksikud menetlused formaalselt lahus. Protsessis koordineeritakse eelarvepoliitikat ennetava, mitte praegu kehtiva järelmehhanismi abil.

Kõik nimetatud punktid peaksid aitama kaitsta euroala ja ELi kui terviku stabiilsust. Kui need ei osutu eesmärgi saavutamiseks küllaldaseks, siis on võimalik kasutada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM), kui suuri tasakaalunihkeid üleelav euroala liikmesriik esitab palve anda asjaomasele liikmesriigile finantsabi ja ESM juhatus nii otsustab.

Kui euroalasse mittekuuluval liikmesriigil on konkreetsed raskused, mis teevad välisabi vajalikuks, siis on nõukogu loonud nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 332/2002 (millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem)⁽¹⁾ selleks puhuks raamistiku.

Kooskõlas määrusega võib nõukogu võtta vastu otsuse anda euroalasse mittekuuluvale riigile finantsabi, kui liikmesriik on suurtes maksebilansiraskustes või teda ähvardab tõsine oht sellistesse raskustesse sattuda, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 143 lõikes 1. Üleilmse majandus- ja finantskriisi puhkemisest alates on sellist abi antud kolmele liikmesriigile – Ungari, Läti ja Rumeenia.

Euroopa Komisjon käivitas 23. novembril 2010. aastal oma juhtalgatuse „Uute töökohtade jaoks uued oskused”, mille eesmärk on kaasajastada tööturgu ja edendada elukestvat õpet, et suurendada tööturul osalemist ning viia tööturul pakkumine ja nõudlus paremini vastavusse. Kõnealune algatus tuleks ellu viia nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Ungari, kes on praegu kuue kuu jooksul Euroopa Liidu eesistuja, lubas oma tegevuskavas pöörata põhitähelepanu uute töökohtade jaoks vajalikele uutele oskustele. Milliseid konkreetseid meetmeid on nõukogu kõnealuse algatuse elluviimiseks võtnud?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Ungari eesistumise ajal on jätkunud töö juhtalgatusega „Uute töökohtade jaoks uued oskused” nii tööhõive kui ka hariduse/koolituse valdkonnas.

17.−18. jaanuaril korraldatud tööministrite mitteametlikul kohtumisel oli üks arutluse all olnud teema algatus „Uute töökohtade jaoks uued oskused” seoses noorte inimeste tööhõive ja tööturule integreerimise, tööhõivesõbraliku majanduskasvu edendamise ning suuremal arvul ja parema kvaliteediga töökohtade loomisega.

Kolmepoolse sotsiaalfoorumi avaistungil 10.−11. märtsil 2011, kus said kokku liikmesriigid, sotsiaalpartnerid ja Euroopa Liidu institutsioonid, rõhutas eesistujariik partnerluste tähtsust juhtalgatuse elluviimiseks.

Eesistujariik on juhtalgatuse seost noorte tööhõivega rõhutanud muudelgi sündmustel. Eesistujariigi 4.−5. aprillil Budapestis korraldatud konverentsil toonitati oskuste ettenägemise ning haridus- ja koolitussüsteemi tööturu vajadustega kohandamise rolli. Tööhõivekomisjon aitas konverentsile sisuliselt kaasa liikmesriikide ja liidu tasandil vajaminevate meetmetega. Juunis arutab nõukogu (EPSCO) järeldusi noorte tööhõive teemal, sealhulgas vaagitakse, kuidas juhtalgatust „Uute töökohtade jaoks uued oskused” edaspidi ellu viia.

Ehkki Euroopa 2020. aasta strateegias avaldab haridusele ja koolitusele kõige rohkem mõju juhtalgatus „Noorte liikuvus”, on nimetatud valdkonnad tähtsal kohal ka algatuses „Uute töökohtade jaoks uued oskused”, eelkõige oskuste arendamise puhul, et viia need vastavusse tööturu muutuvate vajadustega ning edendada koostööd haridus- ja tööhõivevaldkondade vahel. Nimetatud rolli tunnistati täiel määral eesistujariik Ungari hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogus 14. veebruaril korraldatud poliitilises debatis hariduse ja koolituse rolli üle Euroopa 2020. aasta strateegias.

Debati käigus ning selle järel vastu võetud nõukogu järeldustes⁽¹⁾ rõhutati, kui suures osas saab kvaliteetne ja moodne haridus kaasa aidata ELi heaolu kindlustamisele pikas perspektiivis. Üldiselt nõustuti, et oskusi kui töökonkurentsivõime võimendajat on vaja ajakohastada ning selleks on vaja veelgi paremini tuvastada koolitusvajadused, suurendada tööturu tähtsust hariduses ja koolituses, hõlbustada inimeste juurdepääsu elukestva õppe võimalustele ja nõustamisele (eelkõige paljude noorte jaoks, kellel majanduskriisi tõttu on keeruline tööturule siseneda) ning tagada sujuvad üleminekud hariduse, koolituse ja tööhõive maailma vahel. Liikmesriigid tunnistasid ühtlasi vajadust muuta kutse- ja täiskasvanuõpe ligitõmbavamaks ja tundsid heameelt ülemineku üle õpitulemustel põhinevatele kvalifikatsioonisüsteemidele ning mitteformaalsel ja informaalsel teel omandatud oskuste ning pädevuste suurema tunnustamise üle.

Nende eesmärkide toetamiseks on eesistujariik Ungaril valmimas veel üks algatus, milleks on mais hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogus vastu võetav nõukogu soovitus varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta⁽²⁾, milles muu hulgas rõhutatakse kvaliteetsete kutseharidusvõimaluste ja nende atraktiivsuse suurendamise tähtsust ning hariduse ja tööhõive sektorite seoste tugevdamise tähtsust, et rõhutada haridustee lõpetamise olulisust töökonkurentsivõimeks.

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 (2011) raames alustatud õhurünnakute tõttu muutub humanitaarkriis Liibüas tõenäoliselt veelgi sügavamaks, mille tagajärjel suundub Liibüast Euroopasse uus sisserändajate vool. Arvestades, et kuna sisserändajate ja varupaigataotlejate vastuvõtmiseks ei jätku ei vahendeid ega võimalusi − mistõttu on Lõuna-Euroopas valitsevaid vastuvõtutingimusi nimetatud juba humanitaarkriisiks −, ei saa eeldada, et uutele sisserändajatele suudetakse pakkuda paremaid tingimusi.

Milliseid meetmeid on nõukogu sellega seoses võtnud eeldatava sisserändajate vooluga seotud kohustuste ühtlaseks jagamiseks ELi liikmesriikide vahel ja samal ajal varjupaigataotlejate ja sisserändajate õiguste austamise tagamiseks?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Euroopa Ülemkogu käsitles nii oma erakorralisel kohtumisel 11. märtsil 2011⁽¹⁾ kui ka korralisel kohtumisel 24.−25. märtsil 2011⁽²⁾ sündmusi Liibüas ja meie lõunapoolsetes naaberriikides, sealhulgas nende tagajärgi sisserändele.

Euroopa Ülemkogu rõhutas 11. märtsil 2011 vastuvõetud deklaratsioonis, et rändega kõige otsesemalt kokkupuutuvad liikmesriigid vajavad teiste konkreetset solidaarset abi ning et olukorra arenedes on EL ja liikmesriigid valmis vajalikku toetust andma. Samuti nõuti, et liikmesriigid suurendaksid Frontexis vajatavaid inim- ja tehnilisi ressursse. Tuletati meelde, et kooskõlas ELi üldise lähenemisviisiga tuleb edendada sisserände terviklikku käsitlemist. Euroopa Ülemkogu toonitas oma 24.−25. märtsil 2011 vastuvõetud järeldustes uuesti, et EL ja selle liikmesriigid on valmis näitama tegudega oma konkreetset solidaarsust rändega kõige otsesemalt kokkupuutuvate liikmesriikidega ja on valmis andma olukorra arenedes vajalikku toetust.

Nõukogu on käsitlenud ka olukorda Põhja-Aafrikas, eelkõige mis puudutab mõnede liikmesriikide kogetavat rändega seotud survet⁽³⁾. Nõukogu arutas oma 11. aprilli 2011. aasta kohtumisel olukorda sügavuti ja võttis vastu järeldused lõunapoolsetest naaberriikidest lähtuva sisserände juhtimise kohta⁽⁴⁾. Järeldustes kinnitas nõukogu taas vajadust näidata siirast ja konkreetset solidaarsust rändega kõige otsesemalt kokkupuutuvate liikmesriikidega ning kutsus ELi ja liikmesriike üles jätkama olukorra arenedes vajaliku toetuse andmist, näiteks abistada kõige rohkem mõjutatud liikmesriikide kohalikel ametiasutusel leida lahendus rändevoogude põhjustatud otsestele tagasilöökidele kohalikule majandusele ja infrastruktuurile. Nõukogu rõhutas ühtlasi, et meie lõunapoolsetes naaberriikides viibivatele isikutele, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, on tähtis leida püsivad kaitselahendused.

Nõukogu hoiab sündmustel silma peal. Ühtlasi ei tohiks unustada, et Euroopa Ülemkogu käsitleb oma saabuval kohtumisel 2011. aasta juunis olukorda lõunapoolsetes naaberriikides.

Kuidas hindab nõukogu praegust olukorda ELi energiaalase välispoliitika väljakujundamisel, eelkõige mis puudutab suuremat sõltumatust Venemaa tarnetest ning allikate ja tarneteede mitmekesistamist?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Nõukogu rõhutas oma 28. veebruari 2011. aasta järeldustes tervikliku energiastrateegia tähtsust, pidades silmas komisjoni teatiseid „Energia 2020: Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia”⁽¹⁾ ja „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda”⁽²⁾. Nõukogu rõhutas eriti, et kogu 2020. aasta energiastrateegia peaks aitama kaasa ELi tugeva ja järjepideva seisukoha tagamisele energiaalases välispoliitikas.

Energiaalase välispoliitika läbipaistvuse, järjepidevuse, sidususe ja usaldusväärsuse parandamiseks pidas nõukogu vajalikuks:

paremat ja õigeaegset teabevahetust komisjoni ning liikmesriikide vahel;

ELi energiakindluse riskide ühist hindamist ning energiakindlusega seotud probleemide piisavat käsitlust muudes poliitikavaldkondades (nt Euroopa naabruspoliitika);

energiale pühendatud või energiaga tugevalt seotud mitmepoolsete foorumite täielikku ärakasutamist ning koordineerimise parandamist sellistel foorumitel, et paremini kasutada liikmesriikidevahelist ning liidu ja selle partnerite vahelist sünergiat;

liikmesriikide ja liidu tegevuse paremat koordineerimist, et paremini kaitsta ja edendada ELi ühiseid energiahuvisid ja -poliitikat;

Euroopa tarnemarsruutide ja -teede mitmekesistamist, jätkuvaid jõupingutusi suurte gaasikoguste transportimiseks mõeldud strateegilise tähtsusega koridoride, nt lõunakoridor, arendamise soodustamiseks;

vastastikku kasulike strateegiliste partnerluste arendamist ning ulatuslikku koostööd põhitarnija, transiit- ja tarbijariikide ning piirkondadega ja strateegiliste koridoride ümber jäävate aladega; lisaks gaasi/nafta/elektriga seotud küsimuste lahendamisele peaksid partnerlused:

edendama energiatõhusust ja taastuvaid energiaallikaid;

hõlbustama regulatiivset lähenemist, näiteks ELi energiaturuga seotud õigusaktide rakendamise teel naaberriikides, et edendada turupõhiseid eeskirju ja töötada välja võrdsete võimaluste tagamiseks vajalikud meetmed;

edendama kõrgeimaid tuumaohutusstandardeid;

toetama ELi eesmärke rahvusvahelistes protsessides, nt kliimaläbirääkimistes.

Euroopa Ülemkogu jõudis 4. veebruaril 2011 järeldusele, et tööga tuleb võimalikult ruttu edasi minna, et kujundada Venemaaga energiavaldkonna ühiste huvide jaoks usaldusväärne, läbipaistev ja eekirjadel põhinev partnerlus osana partnerlus- ja koostöölepingu järgsetest läbirääkimiste protsessidest ning arvestades käimasolevat tööd moderniseerimise partnerluse ja energiadialoogi valdkonnas.

Lisaks kutsus Euroopa Ülemkogu kõrget esindajat üles arvestama oma töös täiel määral energiakindluse mõõdet.

Ootame, et kõik see kajastub komisjoni teatises enne suve algust.

Kas nõukogu kavatseb esitada ajakava Euroopa pangandus- ja võlakriisi lahendamiseks?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Nõukogu 20. oktoobril 2009. aastal kinnitatud tervikliku edenemiskava – millega on töö suures osas lõppenud – järelmeetmena kinnitas nõukogu oma 7. detsembri 2010. aasta kohtumisel juhise üleeuroopalise kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise raamistiku kohta, mis hõlmab lühikese ning keskpika perioodi eesmärke aastani 2012. Juhises näeb nõukogu ette asjakohased ajakavad pidevaks poliitiliseks debatiks kriiside ennetamise ja lahendamise raamistiku üle, millest lähtutakse komisjoni praegu tehtavas ettevalmistavas töös seadusandlike ettepanekutega.

2010. aasta juuni Euroopa Ülemkogul sedastati, et Euroopa finantssüsteemi usaldusväärsuse ja stabiilsuse taastamiseks vajalikud reformid tuleb ruttu lõpetada, ning kinnitati komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatises „Finantsteenuste reguleerimine jätkusuutliku kasvu tagamiseks” sisalduvate meetmete pakilisust.

Nõukogu rõhutas 7. detsembril 2010, kui tähtis on saavutada edu komisjoni teatises „ELi raamistik kriisiohjamiseks finantssektoris” sätestatud töövaldkondades.

Niisiis ootab nõukogu arutelusid pangandussektori kriiside ohjamise ja lahendamise raamistikku käsitlevate seadusandlike ettepanekute üle, mille esitamist komisjonilt sellel suvel oodatakse. Nõukogu jätkab tööd komisjoni juba esitatud seadusandlike ettepanekutega ning võite oodata Euroopa Parlamendiga peetavate käimasolevate ja tulevaste läbirääkimiste kiiret lõppu

Uus majanduse juhtimise pakett, milles nõukogu loodab Euroopa Parlamendiga kokkuleppele jõuda 2011. aasta juuniks, peaks võimaldama kõigi liikmesriikide eelarve- ja makromajanduslikku tõhusama järelevalve ja koordineerimise raamistikku. Eeskätt on eesmärk keskenduda jõulisemalt võlakriteeriumidele, sealhulgas numbrilisele võrdlusalusele, mille kohaselt peavad liikmesriigid oma võlataset vähendama. Võlakriteeriumit mittetäitvate riikide suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mis võib euroala liikmesriikidele lõpuks kaasa tuua sanktsioonid.

Kehtiva õigusraamistiku kohaselt peavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusele alluma 24 liikmesriiki. Nõukogu kehtestatud tähtaegade kohaselt on enamikule riikidele seatud ülemäärase puudujäägi likvideerimiseks hiljemalt 2013. aasta, ehkki mõned liikmesriigid peavad seda tegema 2011. aastaks. Ainult Kreekale, Iirimaale ja Ühendkuningriigile on antud pikem tähtaeg. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine aitab aja jooksul suunata võlatasemed püsivalt langusteele.

Lisaks peaks laiendatud euroala pakt, mille kõik euroala liikmed ja kuus euroalasse mittekuuluvat liikmesriiki kõrgeimal tasandil 2011. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul kinnitasid, innustama liikmesriike võtma kaugeleulatuvaid kohustusi konkurentsi ja tööhõive ning riigi rahanduse jätkusuutlikkuse soodustamiseks ja finantsstabiilsuse tugevdamiseks. Need punktid peaksid aitama kaitsta euroala stabiilsust tervikuna ja aitavad seega kaasa võlakriisi lahendamisele.

Kõik liikmesriigid peavad 25. maiks 2011 kasutusele võtma kadunud laste otsimise abitelefoni numbriga 116 000. See on ühtne telefoninumber, millele helistades saavad kadunud lapsed ja nende vanemad abi paluda kogu Euroopa Liidus. Sama numbriga abitelefon kogu Euroopa Liidus võimaldab hätta sattunud lastel ja vanematel lihtsamalt ja kiiremini abi saada.

Kuna praeguse eesistujariigi üks prioriteetidest on kodanike õiguste kaitsmine ning ELi institutsioonide ja kodanike vahelise lõhe kaotamine, milliseid meetmeid on nõukogu kasutusele võtnud, et aidata liikmesriikidel see oluline teenus kasutusele võtta enne nimetatud tähtaega?

Kas nõukogu kavatseb anda abitelefoni loomisele poliitilise prioriteedi staatuse?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Liikmesriigid peavad kooskõlas läbivaadatud universaalteenuse direktiiviga⁽¹⁾ tegema kõik, et tagada abitelefoni 116 000 käivitamine 25. maiks 2011. Selle nõude rakendamise eest vastutavad liikmesriigid.

Lisaks lubatakse läbivaadatud universaalteenuse direktiivis komisjonil võtta numeratsiooniala 116 tõhusa rakendamise tagamiseks meetmeid, eriti kadunud laste abitelefoni numbri 116 000 puhul. Nimetatud meetmed võetakse vastu nii, et see ei piiraks ega mõjutaks hädaabiteenistuste korraldust, mis jääb liikmesriikide ainupädevusse.

Nõukogu on teadlik⁽²⁾, et komisjon jätkab liikmesriikide toetamist kadunud laste abitelefoni kiireks kasutuselevõtuks ja täielikuks toimima hakkamiseks. Komisjon on ka öelnud, et kui mõistliku aja jooksul edusamme ei tehta, siis kaalub ta seadusandliku ettepaneku tegemist, et tagada, et abitelefon 116 000 toimiks täielikult kõigis liikmesriikides. Kui komisjon peaks sellise algatuse käivitama, siis analüüsib nõukogu ettepanekut kui seadusandja.

Eesistujariik nõudis hiljuti liikmesriikidelt kirja kujul abitelefoni 116 000 rakendamist ning võõrustab koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa heategevusliku organisatsiooniga Missing Children Europe, mille rahvuslikud esindused opereerivad liikmesriikides abitelefoni 116 000, 25.−26. mail toimuvat Euroopa konverentsi, et arutada selles valdkonnas saavutatud tulemusi. Konverentsil ei arutata üksnes abitelefoni 116 000 kasutuselevõttu, vaid ka kadunud laste teavitamissüsteemi ja lapsesõbraliku kohtumõistmisega seotud küsimusi.

Pärast Jaapanis Fukushimas toimunud tuumaavariid leppisid ELi liikmesriigid 25. märtsil 2011 ühiselt kokku, et ELis asuvates tuumaelektrijaamades tuleb läbi viia stressitestid, ja nõudsid sarnaseid meetmeid kogu maailmas.

Kas nõukogul on teavet selle kohta, kas selliseid meetmeid võetakse juba toimivate tuumajaamade suhtes (eriti selliste suhtes, mis on toiminud üle 20 aasta) nendes Euroopa riikides, mis ei kuulu ELi?

Kas nõukogul on seoses ELi naaberriikides asuvate uute tuumaelektrijaamadega olemas plaan, kuidas tagada, et need uued tuumajaamad vastaksid vajalikele keskkonnanormidele ega rikuks rahvusvaheliselt tunnustatud konventsioone, nagu keskkonnamõju hindamise Espoo konventsioon?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Austatud parlamendiliige rõhutab õigesti, et Euroopa Ülemkogu toonitas oma 24.−25. märtsil 2011 peetud kohtumisel⁽¹⁾ vajadust õppida Jaapanis hiljuti toimunud sündmustest. Euroopa Ülemkogu on sel puhul selgelt avaldanud, et EL hakkab nõudma naaberriikidelt ja kogu maailmalt Euroopas kehtestatuile sarnaseid nn stressiteste nii olemasolevate kui ka kavandatavate jaamade kohta. Ülemkogul märgiti, et täielikult tuleks ära kasutada rahvusvahelisi organisatsioone ning et kõige kõrgeimaid tuumaohutusstandardeid tuleks rahvusvaheliselt edendada.

Selle taustal väärivad märkimist kaks positiivset arengutendentsi rahvusvahelisel areenil. Esiteks 20.−24. juunil kogunenud kõrgetasemeline Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tuumaohutuskonverents, kus anti esialgne hinnang Fukushima õnnetuse, selle mõjude ja tagajärgede kohta; arutati õppetundi, mille see andis; käivitati tuumaohutuse tõhustamise protsess ja tõhustati vastust tuumaõnnetustele ja hädaolukordadele.

Teiseks nõustusid kõik tuumaohutuse konventsiooni 5. ülevaatekoosolekul möödunud aprillis osalenud osalisriigid, sealhulgas ELi naabrid, analüüsima õnnetust osalisriikide erakorralisel koosolekul, mis peetakse 2012. aastal. Tuumajaamade asukoha teemal oli 5. ülevaatekoosolekul juba arutatud kavandatud tuumajaamade läheduses asuvate osalisriikidega konsulteerimisega seotud küsimusi.

20.−23. juunil 2011 toimub Genfis piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsioon) osaliste istungi 5. järk. Istungi esialgne päevakord sisaldab paneeliarutelu tuumaenergiaga seotud projektide üle. Arutelu eesmärk on saada ülevaade sellest, kuidas Espoo konventsiooni kohaldatakse tuumaenergiaga seotud projektidele, millel võib tõenäoliselt olla märkimisväärne negatiivne piiriülene mõju. Paneeli aruanne esitatakse istungi kõrgetasemelisele koostöörühmale ja pooltel palutakse arutada võimalikke konventsioonikohaseid järelmeetmeid.

ELis valmistutakse mainitud kohtumisteks valitseva tava kohaselt nõukogu ettevalmistumisega tegelevates organites ja koordineerivate kohapealsete kohtumiste kaudu, et EL ning selle liikmesriigid saaksid Genfis tegutseda ühtselt ja tõhusalt.

Nõukogu tegi 1. aprillil 2011 otsuse käivitada Euroopa Liidu sõjaline operatsioon „EUFOR Libya” humanitaarabi hõlmavate operatsioonide toetamiseks. ELi operatsiooni ülemaks nimetati kontradmiral Claudio Gaudiosi ning operatsiooni peakorteri asukohaks määrati Rooma. Nõukogu kinnitas 1. aprillil 2011 tehtud otsust 12. aprillil 2011 toimunud kohtumisel ning tegi kontradmiral Gaudiosile ülesandeks töötada tihedas koostöös NATOga välja operatsiooniplaan koheseks sekkumiseks ning teavitas valmisolekust kaasata sellesse missiooni relvajõud piirkonnas asetsevatest kolmandatest riikidest. 2011. aasta teisel poolel (1. juuli – 31. detsember 2011) on lahinguvalmis ELi kaks lahingugruppi ehk EUFOR ja Balkani lahingugrupp HELBROC, kuhu kuuluvad Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia ja Küprose relvajõud ning mille juhtimiskeskus asub Kreekas.

Kas nõukogu on valmis maavägede sekkumiseks Liibüas? Milline roll on kreeklaste juhitud Balkani lahingugrupil (HELBROC) sõjalises operatsioonis „EUFOR Libya”? Millised selle piirkonna kolmandad riigid võtavad osa kõnealusest operatsioonist?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) EL on otsustanud ÜRO Humanitaarasjade koordineerimisbüroo taotluse korral käivitada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsiooni „EUFOR Libya”, et toetada humanitaarabi piirkonnas, järgides täiel määral humanitaartegevust reguleerivaid põhimõtteid, eelkõige erapooletuse ja neutraalsuse põhimõtteid ning rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniseid militaar- ja tsiviilkaitsevarustuse kohta (MCDA suunised)⁽¹⁾. Selleks on EL juba vastu võtnud operatsiooni käivitamise otsuse, nimetanud operatsiooni komandöri ja määranud operatsiooni peakorteriks Rooma. Nõukogu tegi operatsiooni komandörile ülesandeks asuda kiiresti edasisele kavandamisele, tehes seda tihedas koostöös ja täiendusena ÜRO-le, NATO-le ja teistele, et ELil oleks võimalik kiiresti reageerida humanitaar- ja julgeolekuolukorra muutumisele. EL on ettevalmistuste osana valmis kaaluma kolmandate riikide, sealhulgas piirkonnas asuvate riikide koostööpakkumisi, kui Rahu- ja Julgeolekunõukogu esitab vastava kutse.

Kui ÜRO Humanitaariasjade koordineerimisbüroo taotluse esitab, siis otsustatakse ELi operatsiooni parameetrid, sealhulgas geograafiline ulatus, taotlusest lähtuvalt. Ka vajalike varade olemus sõltub ÜRO Humanitaarasjade koordineerimisbüroo taotlusest. Selles etapis ei ole võimalik taotluse kohta otsuseid langetada ja niisiis ka taotletavate mahtude kohta.

Viimaste teadete kohaselt on rahvusvaheline turvafirma Group4 Securicor (G4S) sõlminud lepingu Iisraeli ametivõimudega, mille kohaselt firma tarnib Iisraelile turvaseadmeid ja osutab turvateenuseid Iisraelis ja Läänekaldal asuvatele vanglatele, kus hoitakse Palestiina poliitilisi kinnipeetavaid, ja Läänekaldal asuvale Iisraeli politseiametile. Firma pakub turvavarustust ja töötajaid ka asundustes tegutsevatele ettevõtetele. Samuti on firma tarninud varustust Iisraeli armee kontrollpunktidele Läänekalda müüril ja osutanud seal hooldusteenuseid, mis rahvusvahelise kohtu 9. juuli 2004. aasta nõuandvas arvamuses on tunnistatud ebaseaduslikuks. Kuna sellega on rikutud neljandat Genfi konventsiooni, on firma (ja Iisraeli ametivõimude) tegevus hukka mõistetud, sest see ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega, samuti on hukka mõistetud firma osalemine inimõiguste rikkumises ja Iisraeli okupatsioonis.

Kas nõukogu mõistab hukka G4S lepingu Iisraeli valitsusega ja koostöö Iisraeli ametivõimudega, kui arvestada, et firma tegutseb ka ELi liikmesriikides ja teeb koostööd ELi institutsioonidega?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Nõukogu kinnitas oma 8. detsembri 2009. aasta avalduses Lähis-Ida rahuprotsessi kohta oma seisukohta, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on okupeeritud maale ehitatud eraldusbarjäärid ebaseaduslikud, takistavad rahu saavutamist ja ähvardavad muuta kahe riigi vahelise lahenduse võimatuks.

Nõukogu asi ei ole siiski kommenteerida konkreetseid lepingulisi suhteid erafirmade ja kolmandate poolte vahel.

Nagu nõukogu avaldas oma 13. detsembri 2010. aasta järeldustes Lähis-Ida rahuprotsessi kohta, soovib ta, et Iisraeli riik ja sellega külgnev suveräänne sõltumatu demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik elaksid teineteise kõrval rahus ja julgeolekus.

Kas nõukogu tunneb muret selle pärast, et liikmesriikide rahandussektori päästepaketid soodustavad üha süvenevat ELi vastast suhtumist nii päästepakettide saajate seas, kelle meelest on kulud liiga suured, kui ka pakette rahastavate riikide seas?

Hiljuti Soomes toimunud valimiste tulemused on näide ELis pettumisest. Kas nõukogu on seda probleemi arutanud ning milliseid algatusi ta võiks esitada üha suureneva lõhe kaotamiseks nn tuumiku ja perifeeria vahel?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Finantstoetuses ja majanduse kohandamise kavades kokkuleppimise protsessi käigus arutatakse täiel määral avaliku arvamusega seotud probleeme nii abi saavates liikmesriikides kui ka finantstoetust andvates riikides.

Siinkohal tuleks meeles pidada finantstoetuse korraldamise teatavaid aspekte:

1. finantstoetust antakse üksnes juhul, kui finantsraskustes olev liikmesriik on seda sõnaselgelt palunud;

2. finantstoetust antakse ainult euroala liikmesriikidele euroala kui terviku stabiilsuse huvides;

3. finantstoetuse andmine euroala liikmesriikidele otsustatakse ühehäälselt;

4. finantstoetust antakse majanduse kohandamise kava raames ning IMFi rahalise ja tehnilise kaasamisega.

Selle taustal on ELis käimas oluline majanduse juhtimise reform, kus läbirääkimisel on kuus õigusakti, mis tugevdavad ELi majandusliku koordineerimise raamistikku. Lisaks on kokku lepitud laiendatud euroala paktis (Euro Plus Pact), mille kohaselt võtavad kõik euroala liikmesriigid ja soovi korral ka teised liikmesriigid konkreetsed majanduspoliitilised kohustused, mis kuuluvad kõige kõrgemal poliitilisel tasandil eksperthindamisele.

Euroala ning ELi majanduse kui terviku sidusus ja ühtekuuluvus peaksid reformide ja vajaduse korral mis tahes liikmesriigis väljatöötatud finantsabi raamistiku tulemusel paranema.

Kas nõukogul oleks võimalik esitada põhjalik ülevaade aruteludest, mis toimusid rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel 7.–9. aprillil 2011 Budapestis?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel keskenduti muu hulgas hiljutistele majanduse ja finantsstabiilsusega seotud sündmustele, G20 ministrite kohtumise ettevalmistamisele Washingtonis, sündmustele toormeturgudel, uuele Euroopa järelevalvestruktuurile, stressitestidele.

Ministrid ja keskpankade presidendid arutasid toormeturgusid ja seotud finantsderivatiivide turgusid. Oldi ühel meelel, et nii füüsiliste kui ka tuletiste turu läbipaistvuse ning usaldusväärsuse suurendamine on otsustava tähtsusega, et tagada nende nõuetekohane toimimine. Ministrid ja presidendid vahetasid arvamusi kutsutud külalisesinejate professor Alexandre Lamfalussy, hr Jacques de Larosière’i, pr Sharon Bowlesiga ning uute ametiasutuste juhtidega selle kohta, kuidas Euroopa järelevalveasutused ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu saaksid aidata lahendada meie ees praegu finantssektoris olevaid probleeme ning nende nägemust uute institutsioonide kohta. Nad arutasid ka selleaastase stressitestide algatusega seotud küsimusi pangandus- ja kindlustussektorites, kus rõhuasetus on läbipaistvuse ja usaldusväärsuse vajadusel ning valitsuste vajadusel hästi väljatöötatud poliitiliste vastuste järele stressiolukorras.

Eurogrupi ja ECOFINi ministrite avalduses tunnistati, et Portugali ametivõimud on esitanud taotluse saada finantsabi. Ministrid kutsusid komisjoni, EKPd, IMFi ja Portugali koostama kava ja võtma finantsstabiilsuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid. Ühise ELi-IMFi programmi kontekstis peaks Portugali finantsabi paketti rahastama Euroopa selle finantsstabiilsusmehhanismi EFSM ja finantsstabiilsusvahendi EFSF raames. Portugal alustab kohe ettevalmistusi, et jõuda pooltevahelisele kokkuleppele, mis tagaks, et mai keskel oleks võimalik vastu võtta kohandamiskava ning seda uue valitsuse moodustamise järel kiiresti rakendama hakata. Kava toetub kolmele sambale:

kaugeleulatuv finantskohandamine eelarve jätkusuutlikkuse taastamiseks;

kasvu ja konkurentsivõimet soodustavad reformid, sealhulgas kaugeleulatuv erastamiskava;

meetmed finantssektori likviidsuse ja maksevõimelisuse säilitamiseks.

Kui Portugali ametivõimudega saavutatakse kokkulepe, mida toetavad põhilised erakonnad, siis kiidavad ECOFIN ja Eurogrupp kava kooskõlas riikliku menetlusega heaks, lähtudes komisjoni ja EKP hinnangust.

14.−15. aprillil 2011 Washingtonis toimunud arutelud olid sisulised ja kõik osalised näitasid üles siirast huvi rahvusvahelise majanduse tegevuskavaga edasi minna.

Arvatavasti kõige olulisem saavutus oli kokkulepe soovituslike juhiste kohta, mille alusel analüüsitakse edaspidi näitajaid, et teha kindlaks püsivalt suured tasakaalunihked, mis nõuavad, et G20 liikmed poliitikat kohandaksid.

Seda ei tohiks pidada vähetähtsaks tulemuseks: selle ilmselt tehnilise kokkulepe taga on kõigi suurriikide – nii tööstusriikide kui ka kiiresti tärkava turumajandusega riikide – võetud kohustus viia edasi globaalset kasvu mõjutavate poliitikavaldkondade vastastikuse hindamise / eksperthinnangu protsessi.

Soovituslike juhiste kokkuleppe alusel peaks G20 saama aasta lõpuks saavutada konkreetseid tulemusi, nimelt terviklik tegevuskava, mis sisaldab riigispetsiifilisi soovitusi.

Komisjon, EKP ja nõukogu eesistujariik on tegevusele sisuliselt kaasa aidanud, muu hulgas ka seetõttu, et uus rahvusvaheline majanduse juhtimise süsteem sarnaneb paljuski ELi süsteemile.

Viimastel kuudel on Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas suurenenud vägivallatsemine kristlaste ja teiste usuvähemuste kallal. Kas nõukogul oleks võimalik selgitada, mida konkreetselt on tehtud Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas elavate kristlaste ja teiste usuvähemuste kaitseks?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Usu- või veendumusvabaduse edendamine ja kaitse ilma vahettegemata on ELi inimõiguspoliitikas tähtsuselt kõrgel kohal. Nõukogu taaskinnitas seda tugevat pühendumust oma 2009. aasta novembri kohtumisel. Lisaks võttis nõukogu 2011. aasta veebruaris vastu järeldused, milles mõistetakse hukka viimase aja vägivald ning terrorismiaktid kristlaste ja nende pühakodade, moslemi palverändurite ja teiste usukogukondade vastu eri riikides, sealhulgas Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Nõukogu kinnitas vajadust, et rahvusvaheline kogukond annaks ühise vastuse neile, kes tahavad kasutada religiooni ühiskonna lahutamise vahendina, et lisada õli äärmuslikkuse ja vägivalla tulle; EL teeb partnerriikide ja mitmerahvuseliste foorumite, eelkõige ÜROga koostööd, et koguda kulutuuriülest toetust võitluses usulise sallimatuse vastu.

Nõukogu kutsus pärast 2009. aasta nõukogu järeldusi kõrget esindajat üles andma aru meetmete kohta, mida on võetud usu- või veendumusvabaduse tagamiseks. Euroopa välisteenistus peab teostama hoolikamat järelevalvet usu- või veendumusvabaduste kitsendamise üle kogu maailmas – seda käsitletakse järgmises ELi inimõiguste aastaaruandes. Usu- või veendumusvabaduse küsimust tõstatatakse aina enam inimõigusdialoogides, milles nõutakse riikidelt diskrimineerimise ja sallimatuse lõpetamist. Seda teemat käsitlevate kohalike inimõiguskaitsjatega on loodud kontaktid ja need jätkuvad. Projektidele on võimalik saada toetust demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi EIDHR riigipõhiste toetusskeemide kaudu.

Lisaks riigispetsiifilistele meetmetele mängib EL jätkuvalt aktiivset rolli mitmepoolsetel foorumitel usu- või veendumusvabaduse propageerimisel. EL oli taganttõukavaks jõuks 2010. aasta detsembris konsensuse alusel vastu võetud ÜRO peaassamblee otsusele igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ning diskrimineerimise kaotamise kohta. 2011. aasta märtsis kogus EL ÜRO inimõiguste nõukogus tugeva piirkondadeülese toetuse usu- või veendumusvabaduse algatusele.

Põllumajanduse arvele langeb 13,5% maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest. ELis langeb põllumajandussektori arvele 9% heitkogustest. Euroopa ja Iiri põllumajandustootjad on roheliste meetmete rakendamisel saavutanud märkimisväärset edu – nad on vähendanud heidet ning kasutanud võimaluse korral karjamaid ja ristikupõlde süsinikdioksiidi neeldajana.

Kuna Euroopa põllumajandussektor juba tegutseb tõhusalt ning keskkonnasäästlikkuse ja looduskaitsega seotud poliitika ja meetmed on juba kasutusele võetud, on selles sektoris väga raske veel rohkemat saavutada.

Kuna põllumajandussektori võimalused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks on minimaalsed, mida saab komisjon teha, et aidata põllumajandustootjatel kasvuhoonegaaside heitkoguseid veelgi vähendada ja tagada, et sektor ei saaks ELi auahnete eesmärkide saavutamise püüdluste tõttu karistada?

(EN) Põllumajanduse osakaal ELi kasvuhoonegaaside heitkogustes on kokku umbes 9% ja kuigi alates 1990. aastast on heitkogused vähenenud, on võimalik ja vaja teha veelgi rohkem pingutusi, et viia ellu ELi kaugeleulatuv kliima- ja energiategevuskava.

ELi kliimamuutuse poliitikas ei ole seatud eesmärke üksikutele sektoritele, näiteks põllumajandusele. Komisjon on siiski vähese CO2-heitega 2050. aasta edenemiskavas⁽¹⁾ näidanud ära põllumajanduse kulusäästliku panuse ulatuse pikas perspektiivis. Jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse (ESD) 406/2009/EÜ⁽²⁾ eesmärk on vähendada ELi saastekvootidega kauplemise süsteemis hõlmamata sektorite kasvuhoonegaaside heitkoguseid 10%. Liikmesriigid panustavad kohustuste jagamise mehhanismi kaudu vastavalt nende suhtelisele rikkusele (SKP / inimese kohta); eesmärgid ulatuvad alates –20% kuni +20% aastaks 2020 võrreldes 2005. aastaga. Niisiis vastutavad ESD-sektorite heitkoguste piiramise ning põllumajanduse ja teiste sektorite jõupingutuste kindlaksmääramise eest liikmesriigid.

Kehtivad kohustused ei hõlma CO2-heiteid ja nende kõrvaldamist seoses maakasutuse muutumise ja metsandusega (LULUCF). 2008. aasta kliima- ja energiapaketi kohaselt paluti komisjonil 2011. aasta keskpaigaks hinnata LULUCFi lisamist ELi vähendamise kohustustesse ning vajaduse korral esitada vastav seadusandlik ettepanek. Viimase aasta ulatuslikud konsultatsioonid üldsuse, ettevõtjate, valitsusväliste organisatsioonide, liikmesriikide ja ekspertidega näitavad, et enamik toetab LULUCFi lisamist – vähemalt juhul, kui üldist eesmärki suurendatakse üle 20%. Komisjon kavatseb 2011. aasta suvel avaldada teatise. LULUCFi lisamine võib suurendada võetud kliimakohustuste keskkondlikku tõhusust, tagades et kõik heited on hõlmatud. See võib ühtlasi teha nähtavamaks maahaldajate jõupingutused suurendada neeldumist jätkusuutlike maahaldustavade kaudu vastusena ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) stiimulite skeemidele pärast 2013. aastat.

Kehtivad ÜPPi vahendid on suunatud kliimamuutusele – peamiselt tänu arvukatele lisatuludele põllumajandus-keskkonnapoliitika ja kliimategevuse vahel. Rohelisema esimese samba (koos mittelepinguliste iga-aastaste keskkonnameetmetega, mis ulatuvad kaugemale nõuetele vastavusest) ja fokusseerituma kliimaga seotud teise samba kaudu reformitud ÜPPi, mida toetavad professionaalsed põllumajandusettevõtjate nõustajad, on võimalik vormida selliselt, et see aitab põllumajandusettevõtjatel suurendada tõhusust ja seeläbi tugevdada ELi põllumajanduse konkurentsivõimet, samal ajal aidates kaasa kliimategevusele (kliimamuutuse mõjude vähendamine) ning kliimamuutuse suhtes immuunsemaks muutumisele (kohandumine). Komisjoni eesmärk ei ole kindlasti põllumajanduskogukonna karistamine, vaid aidata ja innustada neid tootma ohutuid ja heitetõhusaid tooteid, edendades „loodusressursside jätkusuutlikku majandamist”, nagu on sätestatud teatises „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks”⁽³⁾. ELi tootjad on CO2-heite seisukohast ühed kõige tõhusamad tootjad maailmas ning nad võivad haarata maailmas juhtkoha, demonstreerides heitetõhusate põllumajandustoodete tootmist, mis võib vähendada põllumajandusheiteid kogu maailmas.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 25. novembril 2009. aastal vastu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II). Direktiiv peaks liikmesriikides ametlikult jõustuma 31. detsembril 2012.

Kas direktiivi preambulis (põhjendustes 4, 5, 6, 19, 20, 84 ja 85) ettenähtud erandid ning I jaotise 2. jao artiklis 4 sätestatud reguleerimisalast väljajätmised kehtivad Bulgaarias vabatahtlikku tervisekindlustust pakkuvate kindlustusseltside suhtes?

Kas sellised kindlustusseltsid võib lisada direktiivi I jaotise 2. jao artiklis 8 esitatud loetellu, milles on nimetatud asutused, kelle suhtes direktiivi ei kohaldata?

Kas direktiiv on vabatahtlikku tervisekindlustust pakkuvate kindlustusseltside suhtes automaatselt kohaldatav või kuuluvad need seltsid erandite alla?

Kas kõnealused kindlustusseltsid võivad ka pärast direktiivi ülevõtmist kuuluda Bulgaaria tervisekindlustusseaduse kohaldamisalasse ja lähtuda tervishoiualastest riiklikest õigusaktidest, mitte kindlustusseadustikust?

(EN) Bulgaaria vabatahtlikku ja kommertstervisekindlustust pakkuvad kindlustusseltsid ei ole hõlmatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 8 eranditega, milles viidatakse väga piiratud arvule ja väga konkreetsete tunnustega asutustele⁽¹⁾. Komisjon ei leia, et artiklit tuleks muuta.

Põhimõtteliselt tähendab see seda, et Bulgaaria vabatahtliku tervisekindlustuse sektorile kohaldatakse ELi kindlustusega seotud õigusakte. Osa seltse või osa nende tegevusest võib siiski olla hõlmatud muude eranditega, millele on viidatud direktiivi 2009/138/EÜ I jaotise 1. peatüki 2. jaos.

Direktiivid on liikmesriikidele, kellele need on suunatud, saavutatava tulemuse osas siduvad, kuid rakendamise vormid ja meetodid valivad liikmesriikide ametiasutused ise.

Komisjon on väga edukalt kooskõlastanud ELi abi maavärinast ja tsunamist laastatud Jaapanile. Kuivõrd on komisjon aga valmistunud selleks, kui Jaapanis peaks aset leidma ulatuslik tuumakatastroof?

(EN) Austatud parlamendiliige tõstatas küsimuse Fukushima daïchi tuumaelektrijaamas toimunud tuumakatastroofist pärast laastavat maavärinat ja tsunamit, mis tabas Jaapanit 11. märtsil 2011. Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus jälgivad olukorda väga hoolikalt. Me oleme tihedas kontaktis Jaapani ametivõimudega ja meid hoitakse kursis olukorra stabiliseerimiseks, radioaktiivse materjali leviku piiramiseks ja seotud keskkonnatingimuste seireks tehtavate pingutustega.

Arutelu jätkub järgmisel ELi-Jaapani tippkohtumisel, mis toimub 28. mail 2011 Brüsselis, ning eesseisvatel rahvusvahelistel kohtumistel (Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, G8/G20 jne).

Mis puutub sellesse, kuidas EL saab vastata hüpoteetilisele tuumakatastroofile kolmandas riigis, kus katastroof on ulatuslikum kui asjaomase riigi suutlikkus katastroofiga tegeleda, siis ELi käsutuses on eri vahendeid, mida võib sellisel puhul kasutada, nt:

1) ELi kodanikukaitse mehhanism. Rakendatava abi täpne olemus sõltub tuumakatastroofi/-intsidendi tüübist, mõjutatud riigi abipalvest ning liikmesriikide võimalustest. Selline abi võib hõlmata muu hulgas esialgsete hinnangute, proovivõtmiste ja ennustuste faasi; otsimis- ja päästetegevust; ulatusliku saaste kõrvaldamise võimalust ning selle alla võivad kuuluda tehnilised seadmed, nt jäätmete turvaliseks ja ohutuks hoidmiseks, samuti tuumaeksperdid vastavate tsiviilkaitseekspertide ühenduste kaudu.

2) tuumaohutuskoostöö rahastamisvahend (NSCI, nõukogu 19. veebruari 2007. aasta määrus (Euratom) nr 300/2007). Rahastamisvahendiga antakse kolmandatele riikidele finantsabi ning toetust tuumaohutuse ja radiatsioonikaitse taseme tõstmiseks, tagades radioaktiivsete jäätmete ohutu transpordi, töötlemise ja ladustamise. Programmi viib ellu EuropeAid koostöös Euroopa välisteenistuse, Euroopa Komisjoni energia ja transpordi eest vastutavate direktoraatidega ning komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse tehnilisel toel.

3) stabiliseerimisvahend (parlamendi ja nõukogu 12. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1717/2006⁽¹⁾). Seda vahendit saab kasutada ka lühi- ja pikaajaliste algatuste rahastamiseks, näiteks loodus- või inimese põhjustatud katastroofidele viivitamatuks reageerimiseks: riigisiseselt ümberasustatud isikute seire ja nende asustamine, tuumaohutus ja -julgeolek, puhastusmeetmed, olulise infrastruktuuri kaitse, energiajaotus, hädaolukordadele reageerimine ning esimeste reageerijate toetamine.

Oma vastuses mu 8. märtsil 2011. aastal esitatud küsimusele H-000072/2011 teatas komisjon, et ei kavatse kuni 31. detsembrini 2020 aspartaami osas ümberhindamisi teha.

Kas komisjon võiks täpsustada, milline kogus toiduaineid või ravimeid tuleks tarbida lubatud päevase tarbitava koguse 40 mg/kg saavutamiseks?

Kas Euroopa Toiduohutusameti 28. veebruari 2011. aasta avaldust ei tuleks kahtluse alla seada, arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti toidu lisaainete komisjoni ekspert Dominique Parent-Massin oli lepingulistes suhetes suure magusainete kasutaja Coca-Colaga ja maailma suurima aspartaamitootja Ajinomotoga?

Milline on komisjoni reaktsioon sellele uuele teabele huvide konflikti kohta?

(EN) Pärast parlamendi keskkonnakomisjonis hiljuti toimunud arutelu austatud parlamendiliikme varasema aspartaami käsitleva suuliselt vastatava küsimuse H-000072/2011⁽¹⁾ üle, kaalub komisjon võimalust tuua aspartaami täielik ümberhindamine varasemale kuupäevale võrreldes kavandatud ümberhindamisega, mis peab komisjoni määruse (EL) nr 257/2010⁽²⁾ (millega kehtestatakse toidus lubatud lisaainete uue hindamise kava) kohaselt toimuma hiljemalt 2020. aasta detsembris.

Aspartaam on toidu lisaaine, mida kasutatakse mitmesugustes toiduainete rühmades erinevates maksimaalselt lubatud määrades. Üldiselt sõltub toidu lisaainete võimalik tarbimine toidu kaudu mitmest kriteeriumist, nt eri toiduainete rühmade suhteline osakaal päevasest tarbimisest ning toidu lisaainete kontsentratsioonid kõigis neis toiduainete rühmades. Lisaks on oluline osutada sihtrühmaks olevale elanike rühmale (lapsed või täiskasvanud), kuna konkreetse (toidu lisaainet sisaldava) toidu kogus, mis on vajalik lubatud päevase tarbitava koguse (ADI) saavutamiseks, sõltub sihtrühma kaalust, arvestades et ADI määratletakse kehakaalu kilogrammi (kg) kohta. Ka aspartaami võimalik tarbimine haiguse ravi ajal sõltub dooside päevakogusest ja patsiendi vanusest. Lisaks võib ravi olla näidustatud vaid piiratud arvuks päevadeks. Niisiis ei ole sellele küsimusele üldist vastust võimalik anda.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kinnitas oma 2006. aasta arvamuses, et aspartaami võimalik tarbitav kogus⁽³⁾ toidu kaudu peaks olema alla ADI 40 mg kehakaalu kg kohta päevas ja seda isegi suures koguses aspartaami tarbijate puhul.

EFSA võimalikku huvide konflikti käsitlevate eeskirjade kohaselt peab austatud parlamendiliikme suuliselt vastatavas küsimuses tsiteeritud ekspert, nagu iga teine ekspertki, kirjutama alla huvide deklaratsioonile, mida hindab EFSA. Kooskõlas EFSA huvide konflikti käsitlevate eeskirjadega ei osalenud nimetatud ekspert aspartaamiteemalistel aruteludel EFSA toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjonis ANS. Lisaks koostas EFSA 28. septembril 2011. aasta avalduse EFSA ja mitte EFSA teaduskomisjon ANS. Seetõttu ei näe komisjon sel juhtumil mingit huvide konflikti.

Aasta tagasi esitasin komisjonile küsimuse selle kohta, kui kasulik on üleminek suveajalt talveajale (küsimus H-0103/2010). Sooviksin nüüd küsida, kas komisjoni seisukoht on jäänud endiseks.

Kas komisjon on teadlik energiavaldkonna viimastest teadusuuringutest, mis näitavad, et aja vahetamisel ei ole energiatasakaalule mingit mõju?

Kas komisjon teab, et viimaste meditsiiniuuringute andmetel mõjub aja vahetamine inimeste tervisele halvasti?

Mida arvab komisjon tõsiasjast, et veelgi enam riike on otsustanud suveaja ja talveaja kasutamisest loobuda?

Kas ülalnimetatud tegurid on komisjoni jaoks piisavaks põhjuseks, et muuta oma seisukohta ja muuta seega ELi kodanike elu tervislikumaks ning ökonoomsemaks?

(EN) Nagu komisjon selgitas seda teemat käsitlenud 2010. aasta märtsi istungjärgul⁽¹⁾ suuliselt vastatava küsimuse H-000103/2010 vastusena, järeldati komisjoni 2007. aastal vastu võetud aruandes kehtiva suveajarežiimi mõju kohta, et sellel ei ole negatiivseid mõjusid ja sellega kaasneb teatav energia kokkuhoid. Kehtiv kord ei anna põhjust muretsemiseks neile ELi liikmesriikidele, kes võtsid suveaja kasutusele riigisisesel tasandil ja ei ole seda otsust kunagi kahtluse alla seadnud.

Komisjonil ei ole teavet, nagu oleks olukord aruande avaldamisest saadik muutunud, ja eriti veel seetõttu, et komisjon on vastanud eespool esitatud suuliselt vastatavale küsimusele 2010. aastal.

Eeskätt ei ole komisjon teadlik representatiivsetest tõenditest ELi kehtiva suveaja korra negatiivsete mõjude kohta.

Komisjon täheldab, et hiljuti otsustas Venemaa loobuda kella keeramisest.

Hiljuti avaldatud teaduslikus uurimuses „A Sustainable Global Society” juhitakse tähelepanu asjaolule, et fosforiidivarud (millest toodetakse põhilised nisu-, riisi- ja maisiväetised) võivad lõppeda 30 aasta jooksul. Austraalia, maailma suuruselt seitsmes nisutootja, seisab juba praegu silmitsi süveneva fosforipuuduse probleemiga oma põllumajandusmaadel. Samas aruandes märgitakse, et vaja on investeeringuid uute fosforiidivarude uurimiseks ning selliste tehnoloogiate väljatöötamiseks, mis võimaldavad eraldada fosforit veest.

Seoses sellega esitan järgmised küsimused:

Kas on olemas andmeid fosforiidivarude kohta maailmas?

Milline on olnud fosforväetiste hinna areng viimastel aastatel?

Kas komisjon kavatseb toetada teadusuuringuid selles valdkonnas, et leida uusi fosforiidivarusid või aseaineid?

(EN) Viimastel aastatel on avaldatud mitu teaduslikku uurimust maailma fosforiidivarude kohta. On tõsi, et mõnedes uurimustes on varude ajapiiriks seatud 30 aastat, kuid värskematest andmetest paistab nähtuvat suuremad fosforiidivarud – piisavad, et rahuldada praegusi vajadusi üsna pika perioodi jooksul⁽¹⁾.

Värskemate andmete kohaselt koonduvad need uued varud märkimisväärses ulatuses ühte geograafilisse piirkonda, mis tekitab küsimuse varustuskindluse kohta. Lisaks on tõendeid, mille kohaselt võivad allesjäänud varud sisaldada aina suuremas koguses kaadmiumi ja muid raskemetalle, mis tekitab ohu, et saasteainete kõrvaldamisega kaasnevad suuremad kulud või et madalama kvaliteediga väetiste kasutamise tõttu võib pinnas saastuda⁽²⁾.

Komisjonile kättesaadavast teabest hindade kohta nähtub, et 2008. aastal tõusis fosforiidi hind järsult, mille järel hinnad stabiliseerusid, et siis 2010−2011 jälle järk-järgult tõusma hakata.

Komisjon on teema kohta viimasel viiel aastal tellinud kaks uurimust⁽³⁾ ning toetanud teadusuuringute projekte, milles käsitletakse probleemi mõnda tahku. Tulevikus on võimalik põllumajandustootmise ja toiduga kindlustatuse üldise käsituse raames teha asjakohaseid teadusuuringuid ning võtta uuenduslikke meetmeid. Puuduvad andmed selle kohta, et fosforit oleks kunagi võimalik millegagi asendada väetistes ja söödalisandites. Ka fosforiidi asendamiseks ei ole alternatiive.

Komisjoni fosfori jätkusuutliku kasutamise ekspertrühma koosolekul 17. veebruaril 2011 esitatud teave viitab nii sellele, et on suurenenud geoloogilised uuringud uute fosforiidivarude leidmise kohta, kui ka sellele, et seda ressurssi on võimalik märkimisväärselt tõhusamalt kasutada. Tõhusam kasutamine suurendaks nimetatud ressursi kättesaadavust, vähendades samal ajal ülekasutamisega seotud probleeme. Jätkusuutlikumale kasutamisele suunatud võimalike meetmete seas on tõhusamad geoloogiliste uuringute ja kaevandamise tavad; kõrvalsaaduste suurem töötlemine; biotehnoloogia kasutamine sööda ja väetiste tõhususe parandamiseks; põllumajanduslike meetodite muutmine, et vähendada väetiste kasutamist või fosforikadusid (sealhulgas parem toitainete kasutamise kavandamine põllumajandustootjate tasandil); raiskumineva toidu koguse vähendamine tarbijakäitumise muutmise kaudu ja fosfori sõnnikust, reoveest, reoveesetetest ja -tuhast uuesti ringlusse võtmine.

Komisjon kavatseb tekkinud ressursiprobleemi edasi uurida peagi esitatava ressursitõhususe edenemiskava raames, mis on kavandatud 2011. aasta teiseks pooleks.

Komisjon on kehtestanud 25. märtsi 2011. aasta määrusega (EL) nr 297/2011 eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid. Ühe uue kasutusele võetud meetmega on ette nähtud Jaapanist imporditavate toodete range ja korrapärane kontrollimine. Lisaks sellele on komisjoni ning toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee (alalise komitee 8. aprilli 2011. aasta otsus) otsuse alusel vähendatud radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärasid.

Kas määrus (EL) nr 297/2011 nõuab kõikide Jaapanist pärit toiduainete kõrvaldamist ELi turult? Kas liikmesriigid on juba esitanud toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu teateid toodete kohta, mille radioaktiivse saastatuse tase on liiga kõrge?

(EN) Komisjoni 25. märtsi 2011. aasta rakendusmääruses (EL) nr 297/2011, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid⁽¹⁾, mida on muudetud 11. aprilli 2011. aasta määrusega (EL) nr 351/2011⁽²⁾, ei nõuta kõigi Jaapani toiduainete kõrvaldamist ELi turult.

Turult tuleb kõrvaldada ainult sööt ja toiduained, mis ei vasta määruse (EL) nr 297/2011 II lisas sätestatud sööda ja toidu eri radionukliidide piirmääradele. 2. mail 2011. aastal ei olnud veel toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) laekunud teateid Jaapanist pärit või sealt lähetatud toidus või söödas kõrge radioaktiivse saastuse taseme avastamise kohta.

Kooskõlas määruse (EL) nr 297/2011 artikliga 8 annavad liikmesriigid komisjonile iga nädal teada kõikidest analüüsitulemustest. 2. mail 2011 sai komisjon Jaapanist pärit söödast ja toidust võetud 98 proovi analüüsitulemused ja enamikus proovides ei olnud tuvastataval tasemel radionukliide jood-131, tseesium-134 ja tseesium-137. Neis üksikutes proovides, milles tuvastati radioaktiivsuse tase, oli see tuvastamise tasemel ja kaugelt alla piirmäära.

Lisaks analüüsiti mõnedes proovides muid radionukliide kui jood-131, tseesium-134 ja tseesium-137 ning nende radionukliidide tasemeid ei tuvastatud.

2008. aastal kuulutas Kreeka valitsus välja toetuspaketi Kreeka finantssüsteemi turgutamiseks, mis sisaldab 5 miljardi euro suurust eelisaktsiate emissiooni, 15 miljardi euro suurust garantiipaketti ja kaheksa miljardi suurust riigi võlakirjade emissiooni. 2010. aastal anti tagatisi 15 miljardi ja 25 miljardi euro eest. Nüüd taotleb Kreeka veel 30 miljardi euro suurust tagatispaketti, kui komisjon selle otsuse heaks kiidab.

Seoses sellega esitan järgmised küsimused:

Euroala liikmesriigid ja Rahvusvaheline Valuutafond asutasid Kreeka pangandussüsteemi stabiliseerimiseks finantsstabiilsuse fondi (FSF). Millise hinnangu annab komisjon fondi senisele tegevusele?

Millise hinnangu annab komisjon oma panusele Kreeka riigi tagatud krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse tugevdamisse?

Kas komisjonil on andmeid selle kohta, millises ulatuses on Kreeka valitsuse garantiid suunatud reaalmajandusse?

Kas on vastu võetud garantiide alamäärad, mis tuleb suunata krediidikasvule Kreeka majanduses?

(EN) Kreeka finantsstabiilsuse fond (HFSF) toimib ja on juba kätte saanud abi esimese osa. Juhatus on tegutsenud alates 2010. aasta oktoobrist. Et hinnata HFSF vajadusi edasiseks rekapitaliseeerimiseks, teostab Kreeka Pank regulaarselt Kreeka kommertspankade maksejõulisuse prognoose. HFSF Kreeka pangandussektori seljatagusena on valmis toetama, kui kunagi peaks selleks vajadus tekkima.

FSF olemasolu maksevõimepuudujääkidega pankade toetamiseks on mõjunud positiivselt Kreeka finantsstabiilsusele. Näiteks on probleemsele olukorrale vaatamata mitu panka suutnud hankida kapitali erainvestoritelt (NBG, Piraeus). Mitu panka on finantsvõimenduse vähendamise teel suurendanud oma kapitali adekvaatsust (Eurobank, Alpha).

Uus 30 miljardi suurune osamakse valitsuse tagatisega pangavõlakirjades kiideti heaks, et suurendada veelgi käibevahendite varu süsteemis, mis loodi hoiuste väljavoolu ja eurosüsteemile antud tagatise vähenemise tõttu, mille põhjuseks on turu volatiilsus, riigivõla reitingu alandamine ja EKP tagatise-eeskirjade muutmine. Osamakse saamise eeltingimuseks on, et pangad võtavad vastu keskpika rahastamiskava, esitavad pangaspetsiifilised eesmärgid ja meetmed, et vähendada sõltuvust eurosüsteemi likviidsusest. Samal ajal peavad need kavad olema kooskõlas programmi makromajandusliku ja eelarveraamistikuga ning ELi riigiabieeskirjades nõutavate restruktureerimiskavadega.

Komisjonile esitatud teabe kohaselt ei ole selliseid eesmärke seatud. Krediidikasv on Kreekas siiski olnud kooskõlas programmi makromajandusliku raamistikuga.

Kas komisjon saaks anda ajakohastatud ülevaate toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitleva kõrgetasemelise foorumi ja eelkõige ettevõtjatevahelisi (B2B) lepingulisi suhteid käsitleva ekspertide platvormi tegevusest?

Kas komisjon võiks täpsustada, mil määral on B2B platvormi kaasatud sidusrühmad, millised on järgmised sammud ja eeldatavad tulemused? Kas komisjoni arvates liiguvad kõrgetasemelisse foorumisse kuuluvad ekspertide platvormid õiges suunas ja tagavad rahuldavad tulemused kõikide toiduainete tarneahelas osalejate jaoks?

(FR) Komisjoni loodud toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitleva kõrgetasemelise foorumi⁽¹⁾ esimesel koosolekul 16. novembril 2010 otsustati alustada tehnilist tööd neljas valdkonnas, nimelt toiduainete tarneahelas osalevate ettevõtjate lepingulised suhted, ELi toiduainehindade jälgimise vahend, põllumajandus- ja toiduainetetööstuse konkurentsivõime ning agrologistika. Komisjon on juba loonud ekspertide platvormid esimese kolme valdkonna jaoks ja kavatseb luua neljanda platvormi agrologistika jaoks 2011. aastal. Peetud ja tulevaste koosolekute ajakava on kättesaadav komisjoni veebilehelt⁽²⁾.

Toiduainete tarneahelas osalevate ettevõtjate lepinguliste suhete ekspertide platvormi raames on komisjon täheldanud osalevate sidusrühmade pühendumust arutelus, mis käsitleb ühise lähenemisviisi väljatöötamist aususe tagamiseks ettevõtjate lepingulistes suhetes. Ekspertide platvorm esitab ausate suhete määratluse 2011. aasta septembris, ilmestades seda tavadega, mida on kogu ahelas tegelikult täheldatud ning tuues võimaluse korral esile parimad tavad. Sidusrühmad on üheskoos töötanud välja edenemiskava selle eesmärgi saavutamiseks. Sõltuvalt edusammudest, mida tehakse kuni juunini, võib komisjon kiita selle lähenemisviisi heaks või teha ettepaneku uue töömeetodi kohta, et tagada rahuldavad tulemused.

Lisaks kavatseb komisjon kooskõlas teatisega „Ühtse turu akt”⁽³⁾ ning aruandega kaubandus- ja turustusturu järelevalvearuande⁽⁴⁾ kohta 2011. aasta sügisel võtta vastu teatise, milles määratleb ebaausate äritavade probleemi, esitab teavet liikmesriikide neid tavasid käsitlevate eeskirjade ja nende rakendamise kohta ning toob välja võimaliku tegevuskava. 2011. aasta sügisel esitab komisjon ekspertide platvormile ning foorumile aruande töö kohta, mida liikmesriikide konkurentsiametid on põllumajandus- ja toiduainete sektoris teinud.

Toiduainete tarneahelas osalevate ettevõtjate lepinguliste suhete ekspertide platvorm uurib nimetatud faktiliste analüüside alusel teises etapis võimalikke meetmeid ja rakendusvahendeid, et esitada soovitused kõrgetasemelisele foorumile.

Toiduainehindade järelevalvevahendi ekspertide platvormi sidusrühmad on juba komisjonile esitanud kasulikke soovitusi vahendi parandamiseks. Pealegi on platvorm oluline foorum, millelt kujundada sünergiaid arendatava ELi tasandi vahendi ja mitmes liikmesriigis juba tegutsevate hinnajärelevalvekeskuste vahel.

Põllumajandus- ja toiduainetetööstuse konkurentsivõime ekspertide platvormi ülesanne on teostada järelevalvet kõrgetasemelise foorumi seda küsimust 2008. ja 2009. aastal käsitlenud arvukate soovituste rakendamise üle. Komisjon on sidusrühmade arvamuste põhjal teinud ettepaneku keskenduda platvormi töös neljale teemale, mille osas dialoog foorumi sidusrühmade vahel võib lisada olulist väärtust. Teemad on: jätkusuutliku konkurentsivõime sotsiaalne sammas, märgistamine, innovatsioon ja siseturg. Selle valiku puhul võeti arvesse tööd, mida on tehtud teistel eri sidusrühmi kaasavatel foorumitel, näiteks toidu säästva tarbimise ja tootmise Euroopa ümarlaud, ning selle eesmärk on vältida tööde dubleerimist. Iga valitud teema kohta korraldatakse töökoda. 3. mail 2011 korraldati töökoda toiduainete tarneahelaga seotud oluliste ühiskonnaküsimuste kohta ning seal sündis tõhus arutelu ettevõtete sotsiaalse vastutuse rolli ja ÜRO ettevõtjate ja inimõiguste raamistiku üle.

Ekspertide platvormid on aruandekohustuslikud kõrgetasemelise foorumi ees. Foorum kohtub teist korda 2011. aasta novembris, et kavandada järgmise aasta tehnilist tööd. Komisjon usub seniste edusammude põhjal, et kõrgetasemeline foorum suudab saavutada rahuldavaid tulemusi enne, kui selle volitused 2012. aasta detsembris lõpevad.