Fookuses
 

Euroopa Parlamendi tõlgid

Institutsioonid - 12-04-2006 - 09:01
Jaga
Sotsiaalvõrgustikud
Lemmikud
 

Euroopa Parlamenti on selles räägitavate keelte arvu tõttu sageli võrreldud Paabeli torniga. Kuid kui Paabeli tornis omavaheline suhtlemine ei õnnestunud, siis Euroopa Parlamendis seda probleemi ilmselgelt ei ole. Erinevuseks on tõlgid, kes muudavad võimalikuks selle, et parlamendiliikmed räägivad oma keelt, kuid neist saadakse sellest hoolimata aru.

Parlamendiliikmeid valitakse esindama oma valimispiirkonda ja mitte nende keeleoskuse järgi. Euroopa Parlamendi täiesti õiglaseks muutmiseks on kõikidel parlamendiliikmetel õigus kohtumistel kasu­tada nende poolt valitud ametlikku keelt. See õigus on Euroopa Parlamendi kodukorras selgelt sõnastatud.
 
EP on maailma suurim tõlkide palkaja, andes tööd 350 põhikohaga tõlgile, kellele tippajal lisandub veel umbes 400 vaba­kutselist tõlki.
 
Kõikidel parlamendi kohtumistel on tõlkide kohalolu juba tuttav. Nad töötavad heli­kindlates kabiinides, mis paiknevad piki kohtumisruumide ääri, tõlkides kõneleja sõnumi usaldusväärselt kuni 20 ELi ametlikku keelde. Kuulajaskonnale nähtavana, kuid mitte iialgi tähelepanu keskpunktis, annavad nemad hääle kõikidele esinejatele.
 
 
Viide: 20060403FCS06935

Mõned faktid ja numbrid

Lehekülje algusesseJärgnev
 
EP tõlk - © EP Photo Service

EP tõlk tööl

Kõik sai 1950ndatel alguse neljast keelest (prantsuse, saksa, itaalia ja hollandi), kui Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalamaad moodustasid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse. Neli keelt tähendab ainult 12 keele­kombinat­siooni, mistõttu tõlkimine edenes probleemi­deta. Järkjärgulised laienemised kuni 1995. aastani tõid juurde üha enam keeli ja põhjustasid ka probleeme, eriti näiteks soome keelega, mille muust rahvusest oskajaid oli väga vähe. Lahenduseks oli nn vastassuunas tõlge, emakeelest võõrkeelde tõlkimise süsteem. Tavaliselt tõlgivad tõlgid võõrkeelest emakeelde, kuid Soome tõlkijad olid esimesed, kes 1995. aastal hakkasid kasutama vastassuunas tõlget.
 
2004. aasta laienemine praktiliselt kahe­kordistas parlamendis räägitavate keelte arvu. Peale kreekakeelse Küprose tõid kõik uued liikmesriigid kaasa oma keeled (tšehhi, eesti, läti, leedu, ungari, malta, poola, slovaki ja sloveeni). Sobiva keele­oskusega tõlkide leidmine ei ole olnud kerge, eriti keelte osas, mille rääkijaskond on väike, sh malta keel, mida kõneleb vaid 400 000 inimest.
 
Euroopa Parlament töötab nüüd 20 keeles, mis tähendab 380 võimalikku keele­kombinatsiooni. Võõrkeelde tõlkimise süs­teemi kasutamine on laienenud sarnaselt “vahetõlkimisega”, kus üht keelt tõlgitakse teise kolmanda “vahepealse” keele kaudu, kuid tõlgid õpivad juurde üha uusi keeli, mistõttu aina rohkem tõlgitakse ka otse. Tõlkijad töötavad meeskonnana, 3 tõlki kabiinis. Täiskoguistungi täiskomplekt tõlke tähendab 60 tõlki.
 
Kuid asi ei piirdu sellega. Kuna Rumeenia ja Bulgaaria peaksid ELiga ühinema 2007. aastal, on tõlkijad juba alus­tanud tööd, et nende kaasmaalastest vaatlejatel oleks võimalus parlamendi aru­telusid kuulata nende emakeeltes. Tulevi­kus võib parlament hakata vajama ka tõlget iiri keele jaoks. ELiga liitumise avalduse on esitanud ka Horvaatia ja Makedoonia. Hispaania valitsus on teinud ettepaneku täiskoguistungitel hakata kasutama ka katalaani, galiitsi ja baski keelt. Ja nii edasi.
 
Lehekülje algusesseJärgnev

Olla või mitte olla...tõlk

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Tõlgid kuulavad ja räägivad üheaegselt - © EP Photo Service

Tõlgid kuulavad ja räägivad üheaegselt

Tõlgid räägivad oma emakeelt täiuslikult ja valdavad väga hästi vähemalt kahte teist võõrkeelt. “Tõlgiks olles pead sa armas­tama keeli,” ütles Gertrud Dietze, Saksa tõlk, “peab armastama pingutust, mis läheb keele omandamisse ja kõrge keeleoskuse taseme säilitamisse”. Enamik tõlke töötab neljas või viies keeles, mõned seitsmes või kaheksas, ning nad oskavad neid kõiki väga hästi. Hädavajalik on, et nad saaksid täielikult aru sellest, mida räägitakse, sest neil ei ole aega avada sõnaraamatut ega küsida kolleegide käest; tõlk toetub ainult iseendale.
 
Keeleoskus on siiski ainult vahend, sest tõlkimine seisneb kõne sõnumi edastamises. Paljud inimesed räägivad võõrkeeli hästi, kuid vaid vähestest saavad head tõlgid. See on oskus, mida on vaja õpetada.
 
Parlamendi aruteludel käsitletavate teema­de hulk on praktiliselt piiramatu, mistõttu tõlgil peavad olema ulatuslikud üldtead­mised ja eriteadmised kõikidest ELi tege­vuse valdkondadest. Parlamendiliikme polii­tiliste arvamustega kursis olemine võib aidata tõlgil aru saada ka kõneleja kavatsustest, mis jäävad pelgalt sõnadest välja.
 
Tõlgid on suhtlusvahendid, nende endi tun­ded öeldu kohta ei ole olulised. “Ma aitan inimestel üksteisest aru saada, ükskõik mida nad ütlevad, isegi kui nad räägivad vastupidist sellele, mis minu arvates on õige,” ütles prl Dietze. “Me oleme erapoole­tud ja see on kergem näitlejaandega inimestele, kes suudavad aru saada kõneleja mõttelaadist...siis olete te samal lainepikkusel”.
 
Tõlgi töö
 
Tõlkimine ei ole sõna-sõnalt ümber­pane­mine, vaid sõnumi edastamine, mis võetak­se ühest keelest ja seejärel viiakse usaldusväärselt üle teise. Reaalajas töötades peavad tõlgid töötama pinge all, samaaegselt edastades originaalkõne sõnumi teise keelde. Nad kuulavad ja räägi­vad üheaegselt, see tähendab et nad kuulavad valikuliselt, keskendudes pigem sõnumile kui üksikutele sõnadele.
 
Kabiinides on mõtlemisaega vähe, mistõttu kulutavad tõlgid palju aega enese ette­valmistamisele, lugedes töökeeltes asja­kohaseid dokumente ning püüdes olla kursis muutuste ja uute mõistetega. Töö teine väga oluline osa on regulaarne aja­kirjanduse lugemine ja seda erinevates keeltes, et teada rahvusvahelist poliitilist olukorda ja viimase aja arenguid. “Sa pead aru saama kontseptsioonidest, siis tulevad asjad sinuni iseenesest, muidu pead sa kiirustama ja sõnadesse klammerduma,” ütles prl Dietze.
 
Enamik parlamendi kohtumisi toimuvad Strasbourgis ja Brüsselis, kuid aegajalt viivad need kohtumised ka teistesse riiki­desse, mis tähendab, et tõlgid peavad palju reisima. See on väsitav, kuid huvitav ja hea võimalus õppida. Elukestev õpe on osa tõlgi tööst: “Praktiliselt ei ole päeva, kus ma lähen koju ja saan öelda, et “täna ma midagi uut ei õppinud",” ütles prl Dietze.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

Rohkem kui sõnad

Lehekülje algusesseEelnev
 
Tõlkekabiini juhtpult - © EP Photo Service

Tõlkekabiini juhtpult

Tõlgi töö ei ole nii lihte, kui võib eemalt paista. Parlamendiliikmed praktiliselt ei mõtle sellele, et nende arutelusid tõlgitakse samaaegselt teistesse keeltesse ja nad kasutavad sageli värvikat keelt, nalju ja sõnamänge, mille tõlkimine võib olla äärmi­selt raske, kui mitte võimatu. Arvud, kiir­kõne ja märkmetest mahalugemine ei tee tõlgi elu ka just kergemaks.
 
Sõnademäng on tõlgile üks suuremaid katsumusi. “Mõnel juhul on neid võimalik tõlkida, kui sa leiad midagi, mis on sobilik sinu keeles, kuid see on riskantne, sest seda võib algselt mõel­dud tähendusest erinevalt tõlgendada ja sinu tõlget kuulavad parlamendiliikmed võivad reageerida pigem sinu sõnadele kui sellele, mida kõneleja algselt rääkis,” ütles Bernard Gevaert, hollandi keele tõlk.
 
Probleemide allikaks võib olla ka väga piiratud kõneaeg, mis igale esinejale täiskoguistungite ajal on ette nähtud. Parlamendisaadikud soovivad öelda väga palju ja räägivad väga kiiresti, lugedes mõnikord maha paberilt, mille nad varem ette on valmistanud. Kiire rääkimine ei pruugi olla probleem, kui parlamendiliige kõneleb vabalt, kuid õudusunenägu algab siis, kui kõneleja loeb kirjutatud teksti.
 
“Kohtumisruumi nägemine on oluline”
 
Osa sõnumist, mille tõlgid peavad edasi andma, on mitteverbaalne, seega peavad nad jälgima ka mitteverbaalseid vihjeid nagu näiteks hääletoon ja kehakeel, mis muudab tõlgile kõneleja ja kuulajaskonna nägemise erinevate reaktsioonide märkami­seks hädavajalikuks.
 
Ma vaatan pidevalt kohtumisruumi,” ütles prl Dietze. “Oluline on näha, kes tuleb ja kes läheb, või seda, kui esimees sosistab midagi oma assistendile; et asjad võivad võtta ootamatu pöörde ning kui sa seda ette näed , oled sa selleks ka valmis.”
 
Lehekülje algusesseEelnev