Olulised teemad
 

Ülevaade Euroopa Parlamendi tööst 2007

Institutsioonid - 18-12-2007 - 18:14
Jaga
Sotsiaalvõrgustikud
Lemmikud
 
2007. aasta tõi endaga kaasa järjekordsed muutused Euroopa Parlamendi koosseisus, sest alates 1. jaanuarist 2007 on liidul 27 liikmesriiki. Seoses Bulgaaria ja Rumeenia saadikute saabumisega on parlamendiliikmeid kuni 2009. aasta valimisteni 785, et siis väheneda 751ni. Ka ametlike keelte arv suurenes - bulgaaria, iiri ja rumeenia keele lisandumisega on neid kokku 23.
 
2007. aasta oli oluline ka liidu kui terviku jaoks - 13. detsembril allkirjastati Lissaboni leping, millega suurenevad ka Euroopa Parlamendi pädevused. Lisaks allkirjastati Euroopa põhiõiguste harta ning 21. detsembril laieneb Schengeni ala.
 
2004. aastal valitud parlamendi kuues koosseis on nüüdseks ametis olnud juba üle poole oma ametiajast ning nagu eelmistel aastatel, on saadikud seegi aasta olnud tegusad. Käesolevast dokumendist leiate valimiku aasta jooksul koostatud pressiteadetest, mis kajastavad Euroopa Parlamendi igapäevast tööd oma seadusandlike, järelevalve ning eelarve-pädevuste täitmisel nii Strasbourgi kui Brüsseli täiskogu istungitel. Tähelepanu all on olulised hetked alates uue Euroopa Parlamendi presidendi valimisest kuni rändlustasude määruse, viinadirektiivi ja Eestit puudutava resolutsiooni vastu võtmiseni.
 
Viide: 20071217TMN15631

EELARVE

Lehekülje algusesseJärgnev
 
Euroopa Liidu 2008. aasta eelarve on 120,35 miljardit eurot
13-12-2007
 
Parlament kiitis teisel lugemisel heaks Euroopa Liidu 2008. aasta eelarve. Eelarves nähakse maksete assigneeringuteks ette 120,35 miljardit eurot, mis on 5,7% enam kui 2007. aasta eelarves. Kulukohustuste assigneeringuteks nähakse ette 129,15 miljardit eurot. Tegemist on esimese eelarvega, kus suurimaks kuluartikliks ei ole enam põllumajanduskulud, vaid jätkusuutlik areng ja tööhõive. Eelarve allkirjastati pidulikult 18. detsembril parlamendi erakorralisel istungil Brüsselis.
 
Lehekülje algusesseJärgnev

INIMÕIGUSED

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Salih Mahmoud Osman sai Sahharovi auhinna
11-12-2007
 
Sudaani inimõiguste advokaadile Salih Mahmoud Osman'le anti 11. detsembril üle Euroopa Parlamendi Sahharovi mõttevabaduse auhind. Täiskogu ees kõneledes rääkis laureaat Salih Mahmoud Osman Dārfūris aset leidvatest julmustest ning rõhutas, et rahvusvaheline üldsus peaks sekkuma Sudaani valitsuse vastuseisust hoolimata. Sahharovi auhind on mõeldud isikutele või rühmadele, kes on ennastsalgavalt kaitsnud inimõigusi või demokraatiat. Auhinna andis üle parlamendi president Hans-Gert Pöttering.
 
 
EP president: surmanuhtlus on jäme inimõiguste rikkumine
10-10-2007
 
President Hans-Gert Pöttering tegi avalduse rahvusvahelise surmanuhtlusevastase päeva kohta. Nimelt kuulutas Euroopa Nõukogu 10. oktoobri surmanuhtlusevastaseks päevaks ning Euroopa Parlament toetas seda mõtet oma 27. septembril vastu võetud resolutsioonis. President märkis, et tal on eriti hea meel selle üle, et Liibüas vabastatud Bulgaaria medõed ja Palestiina arst külastavad parlamenti just sel sümboolsel päeval. Samuti kutsus ta kõiki surmanuhtlust veel kasutavaid riike üles seda kaotama.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

INFOÜHISKOND

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Uued rändlustasud parlamendi survel juba 2007. aasta suvel
23-05-2007
 
Parlament kiitis heaks raporti, kus pandi paika maksimaalsed rändlustasud üldkasutatavates mobiilivõrkudes. Tänu parlamendi ja nõukogu kompromissile jõustus määrus juba juuni lõpus. Määruse kohaselt on esimesel aastal maksimaalne jaehind väljuvatele kõnedele 49 eurosenti ja sisenevatele kõnedele 24 eurosenti minutis (km-ta) ning kõnede hinda vähendatakse kahe järgmise aasta jooksul veelgi.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

INSTITUTSIOONID

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Parlamendi uueks presidendiks sai Hans-Gert Pöttering
16-01-2007
 
Hans-Gert PÖTTERING valiti 16. jaanuaril Euroopa Parlamendi presidendiks järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks ehk 2009. aasta juulini. Ta valiti presidendiks esimeses voorus 450 häälega (65,3% kehtivatest häältest). Eelnevalt oli Hans-Gert Pöttering parlamendi Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esimees ning ta on pärit Saksamaalt. Hans-Gert Pöttering vahetas presidendina välja Josep BORRELLi.
 
 
EP: Eesti vastu suunatud rünnakud on ELi solidaarsuse proovikiviks
24-05-2007
 
Euroopa Parlament väljendab 24. mail vastu võetud resolutsioonis toetust Eesti valitsusele ning solidaarsust temaga. Saadikud peavad lubamatuks Vene ametivõimude katseid sekkuda Eesti siseasjadesse ja kutsuvad Venemaad üles järgima eranditeta Viini konventsiooni. Ka mõistetakse hukka Vene ametivõimude valimatu ja avalikult vaenulik keelekasutus ja katsed kasutada majandussurvet Eestile välispoliitika vahendina. Lisaks rõhutatakse Venemaa ja Ida-Euroopa vahelise ning Eesti-sisese dialoogi tähtsust.
 
 
Põhiõiguste harta kuulutati välja
13-12-2007
 
Täiskogul allkirjastati ja kuulutati pidulikult välja Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis puudutab tervet rida põhilisi poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ning kodanike õiguseid, mis on kõikidel Euroopa Liidu kodanikel ning alalistel elanikel. Lissaboni lepinguga muudetakse põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks. Harta väljakuulutamise pidulikul tseremoonial osalesid Euroopa Parlamendi president, Euroopa Komisjoni president ning eesistujariigi Portugali peaminister.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSED

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Parlament: nõukogu peab avaldama liikmesriikidele survet täieliku teabe saamiseks LKA lendude kohta
14-02-2007
 
Parlament nõuab, et Euroopa Liidu Nõukogu uuriks Euroopa riikide seotust LKA ebaseaduslike tegevustega. Aastatel 2001-2005 toimus Euroopa õhuruumis üle 1000 LKA lennu ning on võimalik, et mõnedel juhtudel võisid ajutised salajased kinnipidamisasutused Euroopa riikides paikneda USA sõjaväebaasides. Raportis kritiseeritakse mõnede liikmesriikide passiivsust LKA tegevuste osas ning nõukogu madalat valmisolekut koostööks. Raporti poolt hääletas 382, vastu 256 ja erapooletuks jäi 74 saadikut.
 
 
Kiirreageerimisrühmad ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks
26-04-2007
 
Parlament kiitis heaks määruse eelnõu, mis näeb ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks ette piirivalve kiirreageerimisrühmade loomise. Kiirreageerimisrühmad peavad olema valmis tegutsema viie päeva jooksul ning nad osutavad tehnilist ning operatiivabi liikmesriigile, kes on sattunud on raskustesse seoses tema välispiirile massiliselt saabuvate kolmandate riikide kodanikega, kes üritavad ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumile siseneda. Kulud kaetakse seejuures ühiselt. Raporti poolt hääletas 526, vastu 63 ja erapooletuks jäi 28 saadikut.
 
 
Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus (2007-2013)
06-09-2007
 
Parlament kiitis heaks uimastiennetuse ja teavitustegevuse programmi aastateks 2007-2013. Programmi eesmärgiks on ennetada ja vähendada uimastite kasutamist, uimastisõltuvust ja uimastitega seotud kahju. Samuti tahetakse parandada uimastialast teavitustööd ning edendada ELi uimastistrateegia rakendamist. Programmi maht aastatel 2007-2013 on 21,35 miljonit eurot.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

KESKKOND

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Parlament lõi ajutise komisjoni kliimamuutustega tegelemiseks
25-04-2007
 
Täiskogu kiitis heaks esimeeste konverentsi ettepaneku luua kliimamuutustega tegelemiseks ajutine komisjon. Saadikud leiavad, et ajutist komisjoni on vaja selleks, et parlament võiks etendada kliimamuutuste teema teadvustamisel võtmerolli ning teha kliimamuutustega võitlemisest rahvusvahelisel tasandil esmatähtsa küsimuse. Ajutine komisjon saab anda soovitusi meetmete ja algatuse kohta. Ajutisse komisjoni kuulub 60 saadikut ning tema volitused kestavad 12 kuud alates 10. maist 2007.
 
 
Üleujutusohu hindamise ja maandamise raamistik kiideti heaks
25-04-2007
 
Parlament kiitis heaks komisjoni ettepaneku üleujutusohu hindamise ja maandamise raamistiku osas. Raamistiku eesmärgiks on ennetada ühenduses toimuvaid üleujutusi ja vähendada nende tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Liikmesriikidel on direktiivi üle võtmiseks aega kaks aastat.
 
 
Elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete müük keelustatakse
10-07-2007
 
Täiskogu võttis vastu raporti mitte-elektrooniliste elavhõbedat sisaldavate elanikkonnale müügiks ettenähtud mõõteseadmete, sh termomeetrite ja baromeetrite turustamise keelamise kohta alates 2009. aastast, sest elavhõbe on tervisele ohtlik. Keeld puudutab siiski vaid uusi turule toodavaid seadmeid, juba kasutuses olevaid mõõteseadmeid võib ka edaspidi parandada ning osta ja müüa. Baromeetrite tootjatele antakse kaks aastat aega direktiivi nõudmistega kohanemiseks. Lisaks tehakse erand tervishoiusektorile.
 
 
Sõiduautode süsinikdioksiidiheitmeid tuleb vähendada
24-10-2007
 
Parlament leiab vastu võetud omaalgatuslikus raportis, et tuleb kehtestada siduvad eesmärgid, et ainuüksi sõidukite tehnilise täiustamise tulemusel langeks ELi turule toodavate sõiduautode keskmine heide 1. jaanuariks 2015 tasemeni 125 g CO2/km. Raportis tehakse arvukalt soovitusi, kuidas heitkogused vähendada - alates ELi toetusest innovatsiooni edendamiseks ning lõpetades uue turumehhanismi loomisega. Raporti poolt hääletas 466, vastu 188 ja erapooletuks jäi 9 saadikut.
 
 
Parlament soovib taimekaitsevahendite kasutamist vähendada
23-10-2007
 
Täiskogu kiitis esimesel lugemisel heaks kolm taimekaitsevahendite turuleviimist ja kasutamist puudutavat raportit. Eelnõude eesmärk on parandada tervise ja keskkonna kaitset, toetada põllumajandust, vähendada loomkatseid ning suurendada konkurentsi taimekaitsevahendite tootjate hulgas. Menetlus ei ole siiski veel lõppenud ja järgmisena peab nõukogu esitama oma ühisseisukoha.
 
 
Ühenduse merekeskkonnapoliitika sai heakskiidu
11-12-2007
 
Parlament jõudis nõukoguga ühenduse merekeskkonnapoliitika osas kokkuleppele ning menetlus on seega lõppenud. Kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et saavutada hea merekeskkond aastaks 2020. Hiljemalt 2015. aastaks tuleb välja töötada hea keskkonnaseisundi saavutamiseks mõeldud meetmeprogramm, mida tuleb hakata rakendama 2016. aastal.
 
 
Välisõhu kvaliteedi parandamine
11-12-2007
 
Parlament võttis vastu välisõhu kvaliteedi direktiivi eelnõu, milles kehtestatakse piirmäärad õhus leiduvale peentolmule. Esmakordselt reguleeritakse kuni 2,5 mikromeetrise läbimõõduga osakeste piirmäärasid - alates 2010. aastast on sihtväärtus 25 µg/m3, muutudes 2015. aastal piirväärtuseks. Nõukoguga saavutati kokkulepe ja menetlus lõppes teise lugemisega. Peentolm on inimtervisele kahjulik ning hinnanguliselt põhjustab õhusaaste ELis igal aastal 360 000 inimese enneaegse surma.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

KULTUUR

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
EP filmiauhinna LUX sai film "Auf der anderen Seite"
24-10-2007
 
Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering andis Saksa-Türgi filmile "Auf der anderen Seite" üle filmiauhinna LUX (lad. k. valgus). Lisaks Paabeli tornist inspireeritud trofeele on auhinnaks võidufilmi subtiitrite tõlkimine Euroopa Liidu 23 ametlikku keelde. Samuti saab film vaegkuuljatele mõeldes subtiitrid originaalkeeles. Filmiauhinna eesmärgiks on valgustada Euroopa ehitamise protsessi ning edendada Euroopa filmide levikut Euroopa Liidus.
 
 
Uued reeglid telereklaamidele ning tooteasetusele
29-11-2007
 
Parlament kiitis heaks telereklaamide ja tooteasetuse uute reeglite direktiivi eelnõu. Selles kehtestatakse selged tingimused tooteasetusele, nt on tooteasetus keelatud uudiste- ja lastesaadetes. Samuti sätestatakse, et reklaami tohib näidata maksimaalselt 12 minutit tunnis. Uued reeglid jõustuvad 2009. aasta lõpus.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

NAISTE ÕIGUSED/VÕRDSED VÕIMALUSED

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Vägivallavastase võitluse programm "Daphne III" sai heakskiidu
22-05-2007
 
Parlament võttis vastu Daphne III programmi, mis on ühenduse eriprogramm laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks. Daphne III programm kestab 2007-2013 ning tema mahuks on 116,85 miljonit eurot. Programmis võivad osaleda kohalikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid, teaduskeskused ja teised organisatsioonid, mille tegevus on seotud programmi haldusalaga.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

PÕLLUMAJANDUS

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Veinituru ühise korralduse reform
12-12-2007
 
Parlament võttis konsultatsioonimenetluse raames vastu veinituru ühist korraldust puudutava raporti. Saadikud on vastu istutusõiguse automaatsele liberaliseerimisele 2014. aastal ja vahendite ümberpaigutamisele maaelu arengusse. Samas toetavad nad kolmeaastast väljajuurimiskava, suhkrustamise lubamist ning viinamarjavirde toetamist. Ka toetatakse müügiedendust ning rangemaid reegleid päritolunimetuste ja tootemärgistuse osas. Raporti poolt hääletas 494, vastu 115 ja erapooletuks jäi 84 saadikut.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

SCHENGEN

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Isikute kontroll Schengeni sisepiiridel kaob 21. detsembril
15-11-2007
 
Parlament kiitis heaks Schengeni acquis' kohaldamist puudutava nõukogu otsuse eelnõu, milles märgitakse, et uued liikmesriigid, sh Eesti, täidavad Schengeni acquis' kohaldamiseks vajalikke tingimusi ning võivad kaotada piirikontrolli oma ELi sisepiiridel. Maismaa- ja merepiirid avatakse 21. detsembril; õhupiiridel kaob kontroll alates 29. märtsist 2008. Raporti poolt hääletas 468, vastu 21 ja erapooletuks jäi 34 saadikut.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

TARBIJAD

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Parlament keelustas kassi- ja koeranahaga kauplemise
19-06-2007
 
Parlament keelustab vastu võetud raportis kassi- ja koeranahaga kauplemise Euroopa Liidus. Lubatud on ainult piiratud erandi tegemine hariduslikul või taksidermia eesmärgil eksporditavatele või imporditavatele nahkadele. Keeld jõustub 31. detsembril 2008. aastal.
 
 
Relvade omamise reegleid karmistatakse
29-11-2007
 
Parlament kiitis heaks raporti, millega tehakse relvade omandamise ja valdamise tingimused rangemaks, et viia praegu kehtiv 1991. aastast pärit direktiiv kooskõlla ÜRO tulirelvade protokolliga. Muu hulgas nõutakse relvade paremat tähistamist ning relvadega seotud andmete säilitamist vähemalt 20 aasta jooksul. Uus direktiiv võitleb tõhusamalt relvade ebaseadusliku kasutamise vastu, ent ei raskenda relvade õiguspärast kasutamist. Direktiiv tuleb üle võtta 2010. aastaks.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

TEENUSTE VABA LIIKUMINE

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Postiteenused tuleks konkurentsile avada 2011. aastaks, ent teatud garantiidega
11-07-2007
 
Postiteenuste monopolid Euroopa Liidus peavad kaduma hiljemalt 31. detsembril 2010, öeldakse parlamendis esimesel lugemisel olnud raportis. Kaks aastat lisapikendust võivad saada riigid, mis liitusid 2004. aastal või pärast seda, ning väikese rahvaarvu või pindalaga või keeruka topograafiaga riigid. Euroopa Komisjoni ettepanek oli turg avada 1. jaanuariks 2009, ent seda parlament ei toetanud. Kuna ka nõukoguga ei ole jõutud kokkuleppele, tuleb ettepanek teisele lugemisele.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

TOIDUOHUTUS

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Parlament toetas viina märgistamist vastavalt toormele
19-06-2007
 
Parlament leppis kokku sellises viina definitsioonis, mis võimaldab viina toota mistahes toidutoormest tingimusel, et see vastavalt märgistatakse. Ilma toormemärgistuseta võib toota vaid teraviljast ja kartulist valmistatud viina. Käsitletud määrus puudutas piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

TRANSPORT

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Saadikud nõuavad raskeveokitele tagantjärele lisapeeglite paigaldamist
10-05-2007
 
Parlamendis vastu võetud raportis otsustati, et alates 2000. aastast kasutusele võetud raskeveokitele tuleb tagantjärele paigaldada pimeala vähendavad peeglid. Juba varem kehtinud seadusandluse alusel pidid sellised peeglid olema kõikidel alates 2007. aastast kasutusele võetud uutel veoautodel. Peeglite tagantjärele paigaldamine maksab 100-150 eurot veoki kohta, ent säästab 2020. aastaks kuni 1200 inimelu. Peeglid tuleb paigaldada 31. märtsiks 2009.
 
 
Kolmas raudteepakett võeti vastu - reisijate õigused suurenevad
25-09-2007
 
Parlament võttis vastu kolmanda raudteepaketi, mille osas parlamendi ja nõukogu delegatsioonid jõudsid kokkuleppele lepitusmenetluse raames. Paketi eesmärgiks on tagada reisijatele hüvitis rongide hilinemisel, suurendada konkurentsi ELi reisijateveoturul ning tagada suurem ohutus ühenduse raudteedel. Kokkulepe saavutati pärast seda, kui nõukogu soostus parlamendi nõudega vaadata iga viie aasta tagant läbi erand, mis puudutab reisijate õigusi siseriiklikus rongiliikluses.
 
 
EP: Lennundus tuleb kaasata saastekvootide süsteemi 2011. aastaks
13-11-2007
 
Parlament toetas esimesel lugemisel vastu võetud raportis Euroopa Komisjoni ettepanekut lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Saadikud soovivad aga, et nii Euroopa Liidu siselennud kui ka ELi ja kolmanda riigi vahelised lennud oleksid hõlmatud juba 2011. aastal. Samuti soovivad nad veelgi enam piirata saastekvoote ning leiavad, et 25% kvootidest tuleb eraldada enampakkumisel. Menetlus ei ole veel lõppenud ning järgmise sammuna peab oma ühisseisukoha esitama nõukogu.
 
 
Rongid otse Tallinnast Londonisse
11-12-2007
 
Parlament võttis vastu kolm raportit, mille eesmärgiks on hõlbustada rongide vaba liikumist Euroopa Liidus. Raportid puudutavad raudteevõrgu koostalitusvõimet, veeremi hooldust ja ohutust, ning Euroopa Raudteeagentuuri kohustusi. Raudteevõrgu koostalitusvõimet puudutava seadusandluse jõustudes saavad kaubarongid sõita otse näiteks Tallinnast Londonisse, ilma et piiridel tuleks vahetada vedureid või meeskonda. Kuna parlament saavutas nõukoguga kokkuleppe, on menetlus lõppenud.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

VÄLISSUHTED

Lehekülje algusesseEelnev
 
EP palus Euroopa Liidul näidata üles solidaarsust Eestiga
10-05-2007
 
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles Euroopa Liitu kutsuti Tallinnas toimunud hiljutisi sündmuseid arvestades "näitama üles solidaarsust Eestiga ja rääkima Venemaaga ühel häälel". Venemaad kutsuti üles "täitma täielikult diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist tulenevaid kohustusi ning tagama välisdiplomaatide kaitse ja välissaatkondade normaalne töö". Saadikud rõhutasid, et inimõiguste ja demokraatlike väärtuste jõuline kaitse peab olema peamine põhimõte ELi suhetes Venemaaga.
 
Lehekülje algusesseEelnev