Pressiteade
 

Euroopa südametunnistus ja totalitarism

2009. aasta valimised - Justiits- ja siseküsimused - 02-04-2009 - 13:58
Täiskogu istungid
Jaga
Sotsiaalvõrgustikud
Lemmikud
 

Saadikud võtsid vastu resolutsiooni, milles mõistetakse "kindlalt ja ühemõtteliselt hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik inimsusevastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised". Parlamendiliikmed nõuavad, et 23. august kuulutataks üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks, mida tähistataks väärikalt ja erapooletult. Samateemaline arutelu leidis aset 25. märtsil.

Resolutsiooni poolt hääletas 553, vastu 44 ja erapooletuks jäi 33 saadikut.
 
2009. aastal tähistab taasühinenud Euroopa Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemise 20. aastapäeva, mis peaks saadikute arvates "pakkuma võimaluse tõsta teadlikkust minevikust ja tunnustada demokraatlike kodanikualgatuste rolli ning andma ajendi ühtekuuluvustunde tugevdamiseks". Saadikud märgivad resolutsioonis, et ühelgi poliitilisel organil või erakonnal ei ole monopoli ajaloo tõlgendamisel ning et ajaloo väärtõlgendused võivad innustada alternatiive välistavat poliitikat ning õhutada seega vihkamist ja rassismi.
 
Totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide kuritegude hukkamõistmine
 
Parlament "mõistab kindlalt ja ühemõtteliselt hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik inimsusevastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised". Samuti avaldavad saadikut nimetatud kuritegude ohvritele ja nende pereliikmetele kaastunnet.
 
Saadikud on veendunud, et kommunistlike totalitaarsete režiimide toimepandud kuritegude avalikustamise ja nendele hinnangu andmise lõppeesmärk on leppimine, mida on võimalik saavutada vastutust tunnistades, andestust paludes ja moraalset uuestisündi edendades.
 
Parlamendiliikmed nõuavad ka, et 23. august kuulutataks üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks, mida tähistataks väärikalt ja erapooletult.
 
Ilma tõe ja mäletamiseta ei saa olla leppimist
 
Saadikud rõhutavad, et suurendamaks Euroopa teadlikkust totalitaarsete ja ebademokraatlike režiimide toimepandud kuritegudest, tuleb toetada Euroopa rahutut minevikku tõendavate dokumentide ja tunnistuste säilimist, sest ilma tõe ja mäletamiseta ei saa olla leppimist.
 
Parlamendiliikmed peavad kahetsusväärseks, et 20 aastat pärast Kesk- ja Ida-Euroopa totalitaarsete kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemist piiratakse mõnes liikmesriigis ikka veel liigselt juurdepääsu isikliku tähtsusega või teaduslikuks uurimistööks vajalikele dokumentidele. Seetõttu nõutakse resolutsioonis, et kõikides liikmesriikides tehtaks tõelisi jõupingutusi arhiivide, sealhulgas endiste sisejulgeolekuteenistuste, salapolitsei ja luureteenistuste arhiivide avamiseks.
 
Komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles tegema veelgi rohkem jõupingutusi, et parandada Euroopa ajaloo õpetamist ja rõhutada Euroopa integratsiooni ajaloolist saavutust ning suurt kontrasti traagilise mineviku ja täna Euroopa Liidus valitseva rahumeelse ja demokraatliku ühiskonnakorra vahel. Lisaks kutsutakse nõukogu ja komisjoni üles toetama ja kaitsma selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevust, kes uurivad ja koguvad aktiivselt stalinismi perioodil toime pandud kuritegudega seotud dokumente, näiteks Memorial Venemaa Föderatsioonis.
 
Lisaks nõutakse Euroopa mälu ja südametunnistuse platvormi loomist, mis toetaks totalitarismi ajaloo käsitlemisele spetsialiseerunud riiklike uurimisinstituutide võrgustikke ja koostööd, ning ka kõikide totalitaarsete režiimide ohvrite üleeuroopaline dokumentatsioonikeskus/memoriaal.
 
Arutelu: 25.03.2009
Hääletus: 02.04.2009
 
Viide: 20090401IPR53245