Pressiteade
 

Elektroonilise side paketi osas ei saavutatud kokkulepet

2009. aasta valimised - Infoühiskond - 06-05-2009 - 16:44
Täiskogu istungid
Jaga
Sotsiaalvõrgustikud
Lemmikud
 
Saadikud leiavad, et ligipääsu internetile ei tohi piirata ilma kohtu eelneva otsuseta

Naine istumas pargis murul arvutiga ©BELGA_JULIEN WARNAND

Kasutaja ligipääsu internetile ei tohi piirata ilma kohtu eelneva otsuseta, rõhutab parlament täna vastu võetud muudatusettepanekus. Kuna sellega muudeti nõukogu ja parlamendi vahelist mitteametlikku kokkulepet, siis läheb elektroonilise side pakett lepitusmenetlusse. Ülejäänud küsimustes on parlament ja nõukogu on ühel nõul, nt mis puudutab investeeringuid uutesse infrastruktuuridesse, tarbijate õigusi ning raadiospektri kasutamise ajakohastamist.

Saadikud muutsid poliitilist kokkulepet, mis nõukoguga eelnevalt saavutati, ning seetõttu on tõenäoline, et elektroonilise side paketiga hakkab lepitusmenetluse raames tegelema parlamendi järgmine koosseis.
 
Elektroonilise side pakett hõlmab elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku muutmist (raportöör Catherine TRAUTMANN (PSE, FR)), elektroonilise side sektori Euroopa reguleerivate asutuste organi loomist (raportöör Pilar del CASTILLO VERA (EPP-ED, ES)) ning kasutajate õiguste direktiivi (raportöör Malcolm HARBOUR (EPP-ED, UK)).
 
Parlament ja nõukogu on ühel nõul kasutajate õiguste direktiivi ning Euroopa reguleerivate asutuste organi loomise osas, ent raamdirektiivi muudeti. Kuna kõik kolm eelnõu on omavahel seotud, läheb kogu pakett lepitusmenetlusse.
 
Tüliküsimus: ligipääsu teenustele ei tohi piirata ilma kohtu eelneva otsuseta
 
Parlament võttis 407 poolt-, 57 vastu- ja 171 erapooletu häälega vastu esimese lugemise muudatusettepaneku, mille kohaselt "ei tohi ühtegi lõppkasutaja põhiõiguste ja -vabaduste piirangut kehtestada ilma kohtu eelneva otsuseta (...) välja arvatud juhul, kui ohustatakse avalikku julgeolekut, millisel puhul võib kohus teha otsuse hiljem."
 
Nõukogu lükkas selle muudatusettepaneku pärast esimest lugemist tagasi.
 
Universaalteenuse laiendamine ja tarbijate õiguste tugevdamine
 
Malcolm HARBOURi (EPP-ED, UK) raportis tugevdatakse kasutajate õigusi ning pannakse operaatoritele kohustus pakkuda teatud teenuste miinimumpaketti vastuvõetava hinnaga. Universaalteenus hõlmab ühendust üldkasutatava sidevõrguga, mis võimaldab toetada kõnesidet, saata ja vastu võtta fakse ning andmesidet edastuskiirusega, mis on piisav toimiva Interneti-ühenduse jaoks.
 
Kokkuleppe kohaselt tuleb kasutajatele tagada tasuta hädaabiteenuste numbrite kasutamine (112 ja riigisisesed numbrid), numbriinfoteenus ning piisav üldkasutatavate taksofonide või muude telekommunikatsiooniteenustele juurdepääsupunktide võrgustik.
 
Lisaks tugevdati kasutajate õigust teabele, et parandada tarbijakaitset ning võimaldada tarbijatel informeeritud valiku tegemist erinevate operaatorite vahel.
 
Selgemad lepingud
 
Operaatorid peavad tarbijatele andma läbipaistvamat informatsiooni hindade, tariifide ja lepingu tingimuste kohta. Lepingud peavad andma rohkem teavet võimalike piirangute kohta (nt juurdepääsu, sisu kasutamist või jagamist puudutavad piirangud). Samuti tuleb anda teavet teenuse kvaliteedi taseme, pakutavate hooldusteenuste ja tugiteenuste ja makseviiside kohta. Ka tuleb tarbijat teavitada sellest, kui numbri teisaldamise või lepingu lõpetamise eest tuleb tasuda.
 
Kogu selline teave peab olema läbipaistvat, võrreldav, piisav ja ajakohane ning see tuleb avaldada selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul.
 
Kui operaator kavatseb lepingutingimusi muuta, on abonendil on õigus leping lõpetada ilma sanktsioonideta.
 
Kadunud laste otsimise abitelefon ja numbrite teisaldamine
 
Liikmesriigid peavad edendama sotsiaalse väärtusega numbrite kasutamist. Sellised numbrid algavad numbriga 116, kusjuures kadunud laste otsimise abitelefon on numbriga 116000.
 
Eelnõus sätestatakse, et ajalimiit telefoninumbri ülekandmisele operaatori vahetamise puhul peaks olema üks tööpäev alates abonendi poolt taotluse esitamisest.
 
Lepingu kohustuslik pikkus ei tohi olla üle 24 kuu ning kõik ettevõtjad peavad kasutajatele pakkuma võimalust sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on 12 kuud.
 
Juurdepääsu piiramine
 
Direktiiv ei näe ette ega ka keela üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajate poolt kehtestatud tingimusi, mis piiravad kasutajate jaoks teenustele ja rakendustele juurdepääsu ja/või nende kasutamist vastavalt siseriiklikule õigusele. Direktiiviga nähakse aga ette teavitamine sellistest piirangutest.
 
Direktiiv sätestab samuti, et liikmesriigid peavad austama kodanike põhiõigusi, sh õigust eraelu puutumatusele, ning austama infoühiskonna eesmärke ja turu reegleid.
 
Lisaks öeldakse tekstis, et lõppkasutajatel peaks olema võimalik otsustada, millist sisu nad soovivad saata ja vastu võtta ning milliseid teenuseid, rakendusi, riist- ja tarkvara nad selleks soovivad kasutada, ilma et see piiraks võrkude ja teenuste terviklikkuse ning ohutuse säilitamise vajadust.
 
Isikuandmete kaitse ja turvaohud
 
Operaatorid peavad võtma meetmeid turvaohtude maandamiseks. Isikuandmetega seotud rikkumise korral peab operaator teavitama sellest riiklikku pädevat asutust ning kui rikkumine on piisavalt tõsine, tuleb teavitada ka kasutajat.
 
Isikuandmetega seotud rikkumisest ei ole vaja asjaomasele abonendile teatada, kui teenuseosutaja on tõendanud pädevale asutusele rahuldaval viisil, et ta on rakendanud kohaseid tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ning neid meetmeid rakendati turvanõuete rikkumisega seotud andmete suhtes. Teenuseosutajad peavad siiski pidama isikuandmetega seotud rikkumiste loetelu, et pädevad riigiasutused saaksid kontrollida nõuetele vastavust.
 
Direktiiv tugevdab pealesunnitud teabe (spämmi) vastaseid sätteid ning teenusepakkujad peavad isikuandmete töötlemiseks saama kasutaja loa. Ka küpsiste installeerimiseks tuleb saada kasutaja eelnev nõusolek. Kommertsteadaannete puhul tuleb saatja ära näidata koos aadressiga ning kasutajal peab olema võimalus keelduda edasistest saadetistest. Samuti parandatakse kaitset viiruste, nuhkvara jms eest.
 
Komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste koostöö turu reguleerimisel
 
Parlament ja nõukogu olid ühel meelel selles osas, et liikmesriikide reguleerivad asutused peavad enne reguleeriva otsuse tegemist konsulteerima komisjoniga ning BERECiga. Viimane teeb otsuse oma liikmete (27) absoluutse häälteenamusega.
 
Reguleeriv asutus peab meetmete rakendamisel võtma "täiel määral arvesse" komisjoni ja BERECi arvamust, eriti kui neil esineb "tõsiseid kahtlusi" meetme vastavuse osas ühenduse õigusnormidele. BEREC, komisjon ja riiklik reguleeriv asutus peavad sellisel juhul tegema tihedat koostööd, et leida kõige sobivam ja tõhusam meede, enne kui riiklik reguleeriv asutus meedet rakendab.
 
Funktsioonipõhine eraldamine
 
Vastuvõetud sätete kohaselt võib riiklik asutus panna vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele kohustuse anda asjaomaste juurdepääsutoodete hulgimüügiks pakkumisega seotud tegevus üle sõltumatule majandusüksusele - s.t eraldada tegevus funktsioonipõhiselt. Seda erakordset meedet tuleks kasutada ainult siis, kui teiste meetmetega ei ole suudetud saavutada tõhusat konkurentsi.
 
Raadiospektri kasutamine
 
Koostöö, strateegilise planeerimise ja spektri ühtlustamise tagamiseks liikmesriikide vahel peab komisjon esitama õigusloome ettepaneku raadiospektripoliitikat käsitlevate mitmeaastaste programmide algatamiseks.
 
Ettepanekuga tuuakse sisse teenuse ja tehnoloogia neutraalsuse põhimõte, st et elektrooniliste sideteenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud raadiosagedustel võib kasutada ükskõik millist liiki elektrooniliste sideteenuste jaoks kasutatavat tehnoloogiat, tingimusel, et täidetakse riiklikku sageduse jaotamise plaani.
 
Investeeringud järgmise põlvkonna võrkudesse ja infrastruktuuri jagamine
 
Vastuvõetud teksti kohaselt peavad reguleerivad asutused edendama "tulemuslikku investeerimist uutesse ja täiustatud infrastruktuuridesse" ning peavad tagama, et juurdepääsukohustustes võetakse asjakohaselt arvesse investeerivate ettevõtjate riske. Samuti tuleb võimaldada erinevaid koostöövorme investorite ja juurdepääsu soovivate osapoolte vahel, et hajutada investeerimisriske, tagades samal ajal turukonkurentsi ja mittediskrimineerimise põhimõtte säilitamise.
 
BEREC peab tagama õiglase konkurentsi kogu Euroopas
 
Parlament ja nõukogu on ühel meelel ka elektroonilise side sektori Euroopa reguleerivate asutuste organi loomise (BEREC) küsimuses. BERECisse hakkab kuuluma iga liikmesriigi kohta üks liige, kes on elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turu igapäevase toimimise jälgimise eest esmavastutust kandva riigi reguleeriva asutuse juhataja või asutuse nimetatud kõrgetasemeline esindaja. BEREC annab nõu komisjonile ning vajadusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Reguleerivate asutuste nõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja selle kõikide liikmete kahekolmandikulist häälteenamust, kui ei ole sätestatud teisiti.
 
Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused, eraelu puutumatuse kaitse ja tarbijakaitse Soovitus teisele lugemisele
Malcolm HARBOUR (EPP-ED, UK)
Dokument: A6-0257/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 05.05.2009
Hääletus: 06.05.2009
 
Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused
Soovitus teisele lugemisele
Catherine TRAUTMANN (PSE, FR)
Dokument: A6-0272/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 05.05.2009
Hääletus: 06.05.2009
 
Telekommunikatsioonisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühm (GERT)
Soovitus teisele lugemisele
Pilar del CASTILLO VERA (EPP-ED, ES)
Dokument: A6-0271/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 05.05.2009
Hääletus: 06.05.2009
 
Sagedusalad, mis reserveeritakse liikuva kärgside jaoks
Francisca PLEGUEZUELOS AGUILAR (PSE, ES)
Dokument: A6-0276/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 05.05.2009
Hääletus: 06.05.2009
 
Viide: 20090505IPR55085