Resolutsiooni ettepanek - B6-0093/2007Resolutsiooni ettepanek
B6-0093/2007

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

7.3.2007

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): André Brie, Luisa Morgantini, Vittorio Agnoletto, Tobias Pflüger, Dimitrios Papadimoulis, Esko Seppänen, Jens Holm ja Pedro Guerreiro
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Tuumarelva leviku tõkestamine ja tuumadesarmeerimine

Menetlus : 2007/2522(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B6-0093/2007
Esitatud tekstid :
B6-0093/2007
Vastuvõetud tekstid :

B6‑0093/2007

Euroopa Parlamendi resolutsioon tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse konsensust, mis ELis valitseb NPT taaselustamise ja tugevdamise osas ajavahemikul, mis jääb tänase ja eelseisva NPT läbivaatamise 2010. aasta konverentsi vahele;

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone NPT kohta, eelkõige 10. märtsil 2005. aastal vastu võetud ulatuslikku resolutsiooni 2005. aasta mai tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et tuumarelva omamine ja kasutamine on nii tunnustatud kui tunnustamata tuumarelva omavate riikide, eelkõige Ühendriikide julgeolekupoliitikas kaaluka rolliga;

B.  arvestades, et mitmepoolse desarmeerimise protsess katkes ja aastakümneid on puudunud poliitiline tahe selle taaselustamiseks;

C.  arvestades, et tekkinud on uued tuumariigid, kes ei ole NPT liikmed;

D.  arvestades, et vaidlust Iraani tuumaprogrammi üle ei ole lahendatud ja püsib oht, et olukord võib halveneda sõjaliseks konfliktiks;

E.  arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise 2010. aasta konverentsi osaliste ettevalmistuskomitee esimene istungjärk toimub 30. aprillist 11. maini 2007. aastal Austria südames Viinis,

1.  väljendab tõsist muret uue tuumarelvadega võidurelvastumise ohu üle; meenutab ÜRO peasekretäri Kofi Annani 28. novembri 2006. aasta (Princetoni Ülikoolis tehtud) avaldust, et kui ühed oma tuumarelvi säilitavad, siis võib see motiveerida teisi selliseid relvi omandama: „oma arsenalist kinni hoides ja seda uuendades … julgustavad tuumarelva omavad riigid teisi … pidama tuumarelvi esmatähtsaks nii julgeoleku kui staatuse seisukohalt“;

2.  taaskinnitab oma seisukohta, et tuumarelva leviku tõkestamise leping on ülioluline tuumarelva leviku tõkestamise suhtes ja seetõttu tuleks teha kõik pingutused, et rakendada lepingut kõigis selle aspektides; kinnitab, et mitmepoolsed jõupingutused saavad olla tõhusad, kui need on kindlaks määratud hästi välja töötatud visiooni alusel tuumarelvadest vaba maailma saavutamiseks varaseimaks võimalikuks kuupäevaks;

3.  taotleb rahulikku poliitilist kokkulepet Iraani tuumaprogrammiga seotud vaidlusele ja nõuab läbirääkimiste jätkamist; taaskinnitab vastuseisu mis tahes sõjalisele tegevusele või jõu kasutamise ohule ja hoiatab, et igasugune sõjaline tegevus süvendaks kriisi piirkonnas;

4.  on seisukohal, et kõikehaarav ja õiglane lahendus on võimalik üksnes lähtuvalt tunnistamisest, et Iraanil on õigus rahumeelsele tuumategevusele, kinnitades samal ajal rahvusvahelisele üldsusele, et ta tuumaprogramm on olemuselt rahumeelne;

5.  kutsub kõiki tuumariike, nii tunnustatud kui tunnustamata riike, kuid eelkõige Prantsusmaad, Ühendkuningriiki, Ühendriike ja Iisraeli üles tagama Iraanile ja kõigile teistele piirkonna riikidele negatiivseid julgeolekutagatisi;

6.  on seisukohal, et läbirääkimistest tuumavaba tsooni loomiseks Lähis-Idas, Vahemere piirkonnas ja Kirde-Aafrikas võib saada oluline samm selle piirkonna riikide turvaprobleemide lahendamisel;

7.  tervitab asjaolu, et Põhja-Korea tuumaprogrammi käsitlevate kuuepoolsete läbirääkimiste viimases voorus saavutati oluline tulemus algse kava kohta rakendada 2005. aasta ühisavaldust Korea poolsaare tuumavabaks muutmise kohta, ja asjaolu, et Korea Rahvademokraatlik Vabariik kutsus ÜRO tuumavalvuri järgmisel kuul läbirääkimistele; kutsub Iraani ja rahvusvahelist kogukonda üles õppima sellest, et vaidlusi on võimalik lahendada poliitilise dialoogi ja läbirääkimiste vahendusel;

8.  väljendab muret asjaolu üle, et Iisrael, India ja Pakistan ei ühinenud NPTga; kutsub neid riike üles hakkama selle lepingu osaliseks;

9.  meenutab nõukogule ja liikmesriikidele, et tuumadesarmeerimine ja tuumarelva leviku tõkestamine on olemuslikult seotud ning omavad vastastikku tugevdavat mõju; on seisukohal, et NPT ellujäämise ja tugevdamise jaoks on vajalik tegevuskava koos tuumadesarmeerimise sammude ajakava ja tähtaegadega; nõuab ranget kinnipidamist tuumakatsetuste moratooriumist kuni CTBT jõustumiseni;

10.  rõhutab, et üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu viivitamatu ja tingimusteta jõustumine on tähtis ja kiireloomuline; kutsub nõukogu ja komisjoni üles nõudma dialoogi nende riiklike osalistega – nt Ühendriigid, Hiina, Pakistan, Iisrael – kes ei ole CTBT ratifitseerimisel selliselt toiminud;

11.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kellel on tuumarelv lõpetaksid viivitamatult tuumalõhkepeade ja nende kandesüsteemide kvantitatiivse ja kvalitatiivse parandamise, arendamise, toomise ning varumise; kutsub neid riike üles tegema uusi algatusi tuumariikide vahel läbirääkimiste alustamiseks, mille eesmärk on edendada veelgi tuumarelvade olulist vähendamist ja lõpuks kaotamist;

12.  väljendab vastuseisu uute ballistiliste ja anti-ballistiliste raketisüsteemide paigaldamisele Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumile;

13.  toetab parlamendiliikmete, eriti Belgia, Taani, Saksamaa ja Hollandi esindajate algatust, milles nõutakse kõigi tuumarelvade väljaviimist Euroopast ning nõuab kõigi ELi liikmesriikide ja Ühendriikide vahel sõlmitud tuumapeade jagamise lepingute lõpetamist;

14.  kordab üleskutset USAle peatada lahingtuumarelvade uue põlvkonna väljatöötamine ning allkirjastada ja ratifitseerida üldine tuumakatsetuste keelustamise leping; kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma desarmeerimist alalise küsimusena atlandiülese partnerluse dialoogi päevakorda;

15.  kutsub Saksamaa eesistujat üles ELi ja Ühendriikide suhete raamistikus tõstatama Ühendriikide ja India tuumakokkuleppe küsimust ja selle tagajärgi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning tuumatarneriikide grupi (NSG) jaoks ja esitama NSGs taotlust vetoks kokkulepitud juhiste kohandamisele, millega keelatakse tuumavarustuse, -materjali või -tehnoloogia tarnimine riikidesse, kus ei nõustuta IAEA üldiste tuumarajatiste kaitsemeetmetega;

16.  kutsub nõukogu ja liikmesriike üles andma kooskõlastatud, positiivset ja märgatavat panust NPT ettevalmistuskomitee aruteludesse, eelkõige tehes konkreetseid ettepanekuid ÜRO desarmeerimiskonverentsi taaselustamise kohta ja propageerides ettevalmistuskomitees mitut desarmeerimisalgatust, mis põhinevad „põhimõtete ja eesmärkide avaldusel“, milles lepiti kokku NPT läbivaatamise 1995. aasta konverentsi lõpus, ja „13. praktilisel sammul“, mille osas lepiti ühehäälselt kokku NPT läbivaatamise 2000. aasta konverentsil;

17.  kutsub nii nõukogu kui komisjoni üles täpsustama, milliseid meetmeid nad kavandavad tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tugevdamiseks ja tõhusa mitmepoolsuse saavutamiseks, nagu on märgitud ELi 2003. aasta detsembri massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegias;

18.  tervitab asjaolu, et üldsuse ja poliitikute teadlikkuse tõus täiendab ja toetab linnapeade tuumadesarmeerimise kampaaniat ja selle „2020 visiooni“ tuumarelvast vabast maailmast aastaks 2020; rõhutab parlamentide ja parlamendiliikmete rolli tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise propageerimisel ja sellest lähtuvalt tervitab ülemaailmse tuumadesarmeerimise parlamentaarse võrgustiku (PNND) pingutusi,

19.  soovitab Euroopa Parlamendil saata Viini delegatsioon osalema NPT ettevalmistuskomitee üritustel; palub eesistujal lisada ELi delegatsiooni Euroopa Parlamendi esindajad;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, ÜRO liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, tuumadesarmeerimise parlamentaarsele võrgustikule, linnapeade rahukampaania liikmetele ja EPs 19. aprilliks 2007 kavandatud tuumadesarmeerimise rahvusvahelise konverentsi teistele korraldajatele.