Resolutsiooni ettepanek - B6-0277/2007Resolutsiooni ettepanek
B6-0277/2007
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

6.7.2007

suuliselt vastatava küsimuse B6‑0134/2007 alusel
vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5
Esitaja(d): Miroslav Ouzký, Georgs Andrejevs ja John Bowis
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel
Südame-veresoonkonna haigustega võitlemine

Menetlus : 2007/2601(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B6-0277/2007
Esitatud tekstid :
B6-0277/2007
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B6‑0277/2007

Euroopa Parlamendi resolutsioon südame-veresoonkonna haigustega võitlemise kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 152;

–  võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitse nõukogu 1.-2. juuni 2004. aasta kohtumise lõppjäreldusi[1];

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut rahvatervise tegevusprogrammi kohta aastateks 2007–2013[2];

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni 2006. aasta komisjoni õigusloome- ja tegevusprogrammi kohta, millega Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles „tagama oma teatiste, mis käsitlevad võitlust ülekaalulisuse, südamehaiguste, diabeedi, vähi, vaimsete häirete ja HIV/AIDSiga, nõuetekohased järelmeetmed”[3];

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni mittenakkavate haiguste ennetamise ja kontrollimise Euroopa strateegiat[4];

–  võttes arvesse ÜRO neljanda naiste maailmakonverentsi Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi lõppjäreldusi ning strateegilisi eesmärke naiste ja tervise kohta;

–  võttes arvesse Euroopa suuniseid südame-veresoonkonna haiguste ennetamise kohta[5];

–  võttes arvesse 2005. aasta juunis Luxembourgis toimunud südametervise konverentsi[6];

–  võttes arvesse 2006. aasta märtsis toimunud naiste südametervise konverentsi[7];

–  võttes arvesse eesistujariigi Soome algatust „Tervis kõikides poliitikavaldkondades[8];

–  võttes arvesse seitsmendat teadusuuringute raamprogrammi[9];

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.  arvestades, et Euroopa südame-veresoonkonna haiguste 2005. aasta statistika järgi on südame-veresoonkonna haigused meeste ja naiste peamiseks surma põhjuseks Euroopa Liidus, põhjustades 1,9 miljonit surmajuhtumit aastas; arvestades, et südame-veresoonkonna haigused ohustavad naisi ja mehi erinevalt; arvestades, et naised surevad meestest sagedamini rabanduse või südameinfarkti järel; arvestades, et südame-veresoonkonna haigusi naistel sageli korralikult ei diagnoosita ega ravita[10];

B.  arvestades, et südame-veresoonkonna haigused on peaaegu poolte (42 protsendi) surmajuhtumite põhjustajateks Euroopa Liidus[11];

C.  arvestades, et südame-veresoonkonna haigused on tähtsuselt teine haiguskoormuse (haigestumine ja suremus) põhjustaja Euroopa Liidus, moodustades haiguskoormusest 18 protsenti[12];

D.  arvestades, et kokku kulub südame-veresoonkonna haigustele Euroopa Liidus 169 miljardit eurot, millest 105 miljardit eurot kulub nimetatud haiguste raviks ELis ja 64 miljardit eurot moodustavad töövõime kaotuse ja mitteametliku hooldusega seotud kulud[13];

E.  arvestades, et tervis tähendab täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit ning mitte üksnes haiguste või jõuetuse puudumist;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu muutuv demograafiline struktuur vajab pikemat tööiga ning et kõrge vererõhu ja südame-veresoonkonna haiguste poolt põhjustatud terviseprobleemidel on negatiivne mõju tööjõule[14];

G.  arvestades, et OECD 2005. aasta näitajate[15] järgi kulub ennetamisele ja rahvatervise programmidele ainult ligikaudu kolm protsenti praegustest tervishoiukuludest;

H.  arvestades, et südame-veresoonkonna haiguste arenemise peamised riskitegurid on selgelt seotud tubakatoodete ja alkoholi tarbimisega, siseelundeid ümbritseva liigse rasvaga, mis võib tekitada ainevahetushäireid, vere kõrge glükoosi-, lipiidide ja kolesteroolisisalduse ning kõrge vererõhuga;

I.  arvestades, et enamjaolt saab südame-veresoonkonna haigusi ennetada elustiili muutmisega ja kõrge riskiga isikute varase tuvastamisega ning õige diagnoosimisega;

J.  arvestades, et vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohale on riskide vähendamiseks kogu rahvastiku seas kõige tasuvam meetod ulatuslik tegevus rahvatervise valdkonnas, milles on ühendatud tõhus poliitika ja tervise edendamine[16];

K.  arvestades, et puudub tõeline südame-veresoonkonna haigustega tegelemise Euroopa strateegia;

L.  arvestades, et 2006. aasta märtsis toimunud naiste südametervise konverentsi lõppjäreldustes nõuti, et liikmesriigid võtaksid vastu ELi soovituse südame-veresoonkonna tervise konkreetse strateegia kohta ELis, mis vastavalt komisjoni ettepanekule hõlmaks südame-veresoonkonna tervise edendamist, liikmesriikide strateegiaid ja tegevusi toetavaid mehhanisme, riskide hindamise suuniseid, optimaalseid ennetusmeetodeid, ravi, taastusravi ja sõeluuringuid ning arstide koolitamist arstide poolt;

M.  arvestades, et südame-veresoonkonna haiguste levik, ennetamine ja ravi on liikmesriigiti väga erinev ning Euroopa Liidu roll on võidelda seesuguste ebavõrdsuste vastu ja mahajäämused kõrvaldada;

N.  arvestades, et sugu on olulise tähtsusega tegur südame-veresoonkonna haiguste arenemisel, diagnoosimisel, ravil ja ennetamisel; arvestades, et soole ei pöörata tervishoiusektoris piisavalt tähelepanu ning sellel on negatiivne mõju naiste südame-veresoonkonna haiguste ravile;

O.  arvestades, et Euroopa Parlament on teiste laialtlevinud haiguste vastu võitlemist 2006. aastal jõuliselt toetanud kirjaliku deklaratsiooniga diabeedi kohta[17] ja resolutsiooni ettepanekuga rinnavähi kohta[18] laienenud Euroopa Liidus, samal ajal kui südame-veresoonkonna haiguste kohta, mis on surmajuhtumite põhjustajatest Euroopa Liidus esimesel kohal, pole hetkel ühtegi dokumenti,

1.  palub komisjonil koostada soovitus südame-veresoonkonna haiguste (sh kõrge vererõhu) ja kõrge haigestumise riskiga isikute varase tuvastamise ning ennetusstrateegiate kohta Euroopas, võttes arvesse soolisi erinevusi, et tagada tervishoiusektoris sugupoolte võrdõiguslikkus;

2.  kutsub liikmesriike üles arendama ja tugevdama riskitegurite jälgimise süsteeme;

3.  kutsub liikmesriike üles vastu võtma või läbi vaatama oma riiklikud rahvatervise strateegiad, et lisada neisse tervise edendamine, rahvastiku südame-veresoonkonna tervise ja kõrge haigestumisriskiga isikute varajase tuvastamise strateegiad, ning arendama välja tervisemõjude hindamise süsteem, et mõõta haiguskoormust riiklikule tervishoiusüsteemile, võttes arvesse soolisi erinevusi, et tagada tervishoiusektoris sugupoolte võrdõiguslikkus;

4.  kutsub liikmesriike üles koostama südame-veresoonkonna haiguste ennetamise riiklikke suuniseid, sealhulgas standardseid suuniseid parimate kogemuste kohta kõrge riskiga isikute tuvastamisel;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jõuda üksmeelele kõrge vererõhu sõeluuringu ning kontrolli läbiviimise eesmärkide suhtes;

6.  julgustab liikmesriike arendama ja rakendama südame-veresoonkonna tervise edendamise, kõrge riskiga gruppide varase tuvastamise ja ennetamise strateegiaid, mis on südame-veresoonkonna haiguste vastu võitlemise kõige kulusäästlikumaid meetodeid;

7.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid kõigi asjassepuutuvate sidusrühmadega konsulteerides mitut valdkonda hõlmava südame-veresoonkonna tervise edendamise programmi ja ennetusstrateegiad;

8.  kutsub liikmesriike üles edasi arendama tegevuskavasid elustiiliga seotud tervist mõjutavate tegurite kohta, et edendada tervislikke eluviise;

9.  nõuab jätkuvat rahalist toetust edasistele südame-veresoonkonna haiguste ennetamise alastele teadusuuringutele ja südame-veresoonkonna tervise edendamisele kohalikul, riiklikul ning Euroopa tasandil, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite, leviku ja geneetiliste tegurite uurimisele;

10.  palub liikmesriikidel rakendada haridusprogramme inimeste teadlikkuse suurendamiseks südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite kohta ja spetsialistide programme tervishoiutöötajate täiendkoolituseks;

11.  palub liikmesriikidel mõõta südame-veresoonkonna haiguste levimust oma elanikkonna hulgas ja hinnata oma riiklikke programme, et leida võrreldavaid andmeid, mis võimaldaksid riiklikel tervishoiuasutustel seada reaalseid eesmärke sihtotstarbeliste algatuste rakendamisel;

12.  palub liikmesriikidel ja komisjonil toetada südame-veresoonkonna haiguste ennetamise kõige uuemate Euroopa suuniste rakendamist, mis on koostatud Euroopa ühise töörühma poolt;

13.  kutsub komisjoni üles julgustama huvitatud sidusrühmade algatusi ja koostööd, mis on suunatud südame-veresoonkonna tervise edendamise parandamiseks suitsetamise ja alkoholitarbimise piiramise, toitumise parandamise ning füüsiline aktiivsuse kui rasvumise ja kõrge vererõhu ning nendega seotud tüsistuste vältimise vahendite kaudu;

14.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks oma varasemaid algatusi südame-veresoonkonna haiguste ennetamise heade tavade vahetamisel liikmesriikide vahel;

15.  kutsub komisjoni üles edendama südame-veresoonkonna tervise alaste kogemuste, teabe ja andmete regulaarset vahetust kõigi sidusrühmade vahel, kes tegelevad südame-veresoonkonna haiguste ennetamisega;

16.  kutsub komisjoni üles parandama andmete võrreldavust, toetades andmebaasi loomist, mis jälgiks südame-veresoonkonna haiguste levikut, suremust, haigestumust ja riskitegureid liikmesriikides;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon arendaks välja tervisemõjude hindamise süsteemi, et mõõta südame-veresoonkonna haiguste ja kõrge vererõhu poolt tekitatud haiguskoormust Euroopa majanduse tootlikkusele liikmesriikide lõikes vastavalt nõukogu lõppjäreldustele algatuse „Tervis kõikides poliitikavaldkondades” kohta;

18.  tervitab komisjoni hiljuti avaldatud kava arendada välja tervishoiustrateegia ja nõuab tungivalt, et komisjon keskenduks selles vajadusele võimaldada kõikidele eurooplastele võrdne juurdepääs haiguste ennetamisele, ravile, diagnoosimisele ja kontrollile, olenemata nende rahvusest;

19.  palub komisjonil juhtida liikmesriikide tähelepanu südame-veresoonkonna haiguste ja kõrge vererõhu sõeluuringute teostamise ning ennetusmeetodite olemasolevatele rahastamisvõimalustele, samuti südame-veresoonkonna haiguste edasise uurimise rahastamisvõimalustele, näiteks seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi, tõukefondide ja Euroopa Arengufondi kaudu;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika