RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
22.10.2007
vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5
Esitaja(d): Diamanto Manolakou, Vincenzo Aita, Ilda Figueiredo, Willy Meyer Pleite, Marco Rizzo, Kyriacos Triantaphyllides ja Dimitrios Papadimoulis
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Toiduainete hinnatõus ja tarbijakaitse
B6‑0402/2007
Euroopa Parlamendi resolutsioon toiduainete hinnatõusu ja tarbijakaitse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,
A. arvestades, et viimastel aastatel on Euroopa Liidu liikmesriikides märgata peamiste toiduainete hindade olulist tõusu, mis on põhjustanud suurt rahulolematust tarbijate seas, kes nõuavad viivitamatut meetmete võtmist;
B. arvestades, et hinnatõus puudutab kõiki toiduaineid, olgu need töötlemata, töödeldud või tööstustooted, ning mõjutab eriti madalaima sissetulekuga isikuid ebasoodsa mõju tõttu leibkondade sissetulekule;
C. arvestades, et toiduainetele kulub oluline osa leibkondade eelarvest, ulatudes ELi vähem arenenud liikmesriikides enam kui 20% ja isegi 30%ni eelarvest, ning et see avaldab ebasoodsat mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele liikmesriikides ja ELis;
D. arvestades, et peamiste toiduainete (nagu leib, piim, kartul, puu- ja köögiviljad) eriti suur hinnatõus ületab inflatsioonimäära kümnekordselt;
E. arvestades, et toiduainete hinnatõus vähendab oluliselt peamiselt madala sissetulekuga leibkondade elatustaset, suurendades veelgi vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute arvu;
F. arvestades, et loomasööda hinnatõus, mis on viimastel kuudel olnud praktiliselt kahekordne, toob kaasa kriisi loomakasvatussektoris;
G. arvestades paljude ELi liikmesriikide loomakasvatajate koondumist poliitika vastu, mis sunnib väikeseid ja keskmise suurusega loomakasvatusettevõtteid tegevust lõpetama ning toob kaasa liha ja piima tootmise koondumise;
H. arvestades, et toiduainete sektor, nii tootmine kui ka varustamine, koondub üha enam suurettevõtjate kätte, kes seda kontrollivad ja saavad suurt kasumit, nõudes samas tarbijatelt tootjahindadega võrreldes mitmekordse hinna maksmist;
I. arvestades, et toiduainete ja nende tootmiseks vajaliku tooraine hinnatõusu tõttu kannatavad kõigepealt tarbijad, aga ka väikesed ja keskmise suurusega tootjad, kes ei tule toime valitsevates turutingimustes, mida iseloomustab põlluharimise ja loomakasvatamise lõpetamise ning maalt lahkumise kõrgendatud oht;
J. arvestades, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) hiljutise läbivaatamise eesmärk oli põllumajandustootmise vähendamine tootmistoetuste vähendamise kaudu, mis avaldab survet toiduainete hinnatõusule ning loob võimalusi spekulatiivseks tegevuseks;
K. arvestades, et ÜPP hiljutised reformid, mis on seotud turu avanemisega ning põllumajandussaaduste turu reguleerivate mehhanismide järk-järgulise vähenemisega ja põllumajanduse globaliseerumisega, suurendavad Euroopa turgude ebastabiilsust, mis tingib vajaduse uute kriisiohjamismehhanismide järele;
L. arvestades, et Maastrichtis otsustatud ÜPP reformi eesmärk oli kaotada 1 700 000 ettevõtet ning et selline põllumajandusettevõtete arvu vähendamine on viinud toiduainete hindade püsiva tõusuni;
M. arvestades, et hinnatõusu struktuurilised põhjused on otseselt seotud maapiirkondadest lahkumisega Euroopa lõunapoolsetes riikides ja uutes liikmesriikides, et see probleem muutub tõenäoliselt tõsisemaks ühtse otsemaksete kava kasutuselevõtmisega ning et need põhjused on olemuselt sotsiaal-majanduslikku laadi;
N. arvestades, et põllumajandustoodete (eelkõige biokütus) üha sagedasem kasutamine muul eesmärgil kui toiduks asendab toiduainete põllumajanduslikku tootmist ning et selline kasutamine toimub ilma, et oleks uuritud selle mõju toiduainetega isevarustamisele ja toiduainetega varustamise sõltumatusele;
O. arvestades, et põllumajandus- ja loomakasvatustoodete tootmise piiramine loob soodsad tingimused impordi ja spekulatiivse tegevuse kiireks suurenemiseks, andes domineeriva positsiooni toiduainete tootmisega tegelevatele ettevõtetele ja mõjutades otseselt liikmesriikide toiduainetega varustamise sõltumatust;
P. arvestades, et kliimamuutuse mõju hakkab ennast juba tundma andma, näiteks vähenenud teravilja tootmise kaudu – mistõttu komisjon pidi 2008. aastaks ette nägema erandi tootmisest kõrvale jäetud maa osas ning prognoosima Euroopa veinitootmise vähenemist umbes 18% võrra vajaduse tõttu tuua mitmes piirkonnas saagikoristus varasemaks – kõige selle taustal tundub komisjoni ettepanek kaevata veinituru ühise korralduse reformi raames üles 200 000 hektarit viinamarjaistandusi olevat mõttetu,
1. usub, et toiduainete hinnatõusu tõttu kannatavad kõigepealt madala sissetulekuga leibkonnad, kes kulutavad toidule suure osa oma eelarvest, ning arvab, et toiduainete hindade ohjeldamiseks tuleb võtta otseseid meetmeid;
2. väljendab muret seoses loomasööda hinnatõusuga, mis tabab otseselt loomakasvatajaid, ning seoses toiduainete hinnatõusuga, mille tõttu kannatavad tarbijad, eriti madala sissetulekuga tarbijad;
3. väljendab solidaarsust väikeste ja keskmise suurusega põllumajandus- ja loomakasvatustootjatega; arvab, et neile tootmiseks vajaliku tooraine hinna alandamise nõue on õiglane ning nõuab sobivate meetmete võtmist;
4. on seisukohal, et põllumajandus- ja loomakasvatustoodete tootjahind ei vasta tooraine hinnatõusule ning et väikesi ja keskmise suurusega talupidajaid ohustab seetõttu kadumine, millel on ebasoodne mõju tootmismahule ja -kvaliteedile ning mis koondab tegevuse ainult väikese arvu ettevõtete kätte;
5. rõhutab eriti vajadust võtta meetmeid tarbija- ja tootjahindade vahelise erinevuse vähendamiseks, piirates spekulatiivset tegevust ning väikese arvu Euroopa või rahvusvaheliste suurettevõtete kontrolli turu üle;
6. arvab, et otsus loobuda 2008. aastal ajutiselt maa tootmisest kõrvale jätmise nõudest ja komisjoni ettepanek peatada teraviljale kehtestatud impordimaksud on üksikud meetmed, mis ei rahulda asjakohaselt loomakasvatajate ja tarbijate vajadusi ning mis ei avalda pikaajalist mõju;
7. märgib, et piimasektori turu korralduse hiljutine osaline läbivaatamine ei takista piimahinna tõusu tarbija jaoks isegi kui tootjahind jääb madalaks ning et läbivaatamise käigus vähendatud toetused põhjustavad loomakasvatajate ja tarbijate meelepaha, kes kannatavad piimasektori suurte tööstusettevõtete vaheliste kaubanduslepingute tõttu;
8. märgib, et hiljuti kartuli, puu- ja köögiviljasektorites võetud meetmed ning tootmistoetuste vähenemine on juba avaldanud ebasoodsat mõju toodete hindadele ja viinud hinnatõusuni;
9. rõhutab, et põllumajandustegevuse esimene eesmärk on toiduainete toomine; märgib, et põllumajandustoodete (eelkõige biokütuse) toiduks mittekasutamine ei aita tingimata kaasa põllumajandustegevuse laiendamisele ning et see ei pruugi pakkuda rahuldavat lahendust maapiirkondade kõrbestumise probleemile; märgib, et selline tootmine võib asendada toiduainete tootmise ja mõjutada seega ebasoodsalt toiduainete toomismahtu ja toiduainetega varustamise sõltumatust;
10. rõhutab, et biomassi jääkide kogumist tuleb reguleerida, et see ei aitaks orgaaniliste ainete vähenemise ja pinnase kvaliteedi halvendamisega kaasa kõrbestumise kiirenemisele;
11. kutsub komisjon üles vaatama viivitamata üle ÜPP eesmärke, pidades silmas toiduainete toomise suurendamist, väikese ja keskmise suurusega põllumajandus- ja loomakasvatusettevõtjate toetamist ning tarbijahindade piiramist, tugevdades sekkumismehhanisme ja tagades sobivad sekkumishinnad;
12. märgib, et maapiirkondade majanduskasvu soodustavate vahendite järsk vähenemine takistab tegevuskavade väljatöötamist ning nõuab selliste riiklike või piirkondlike maaelu arengu projektide esmatähtsaks pidamist, mille eesmärk on võidelda erosiooniga, hüdraulilised tööd, veemajandusega seotud põllumajanduslikud ja keskkonnalased meetmed ning laiemalt väikeste ja keskmise suurusega põllumajandus- ja loomakasvatusettevõtjate tootmismahu säilitamise tingimuste parandamine;
13. nõuab, et komisjon ei annaks järele survele, mida avaldavad suured ettevõtted, kes kontrollivad toiduainete tootmist ja nendega varustamist, või Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames Ameerika Ühendriigid või teised riigid, vaid kaitseks Euroopa Liidu liikmesriikide ja vähim arenenud riikide põllumajandustootjate, loomakasvatajate ja tarbijate huve;
14. nõuab, et komisjon analüüsiks ning esitaks lühi- ja pikaajalisi meetmeid, et leevendada väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjate olukorda arvestades, et nende praegune olukord seab kahtluse alla nende elujõulisuse ja soodustab tegevuse lõpetamist eriti piirkondades, mis on struktuurilisest seisukohast ebasoodsas olukorras ja mida seostatakse sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja majandusriskidega;
15. nõuab, et komisjon analüüsiks samuti meetmeid vastukaaluks muudele toiduainete hinda ebasoodsalt mõjutavatele teguritele, nagu naftahinna tõus, finantshalduse ja laenude haldamise kulu, jne;
16. kutsub liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et takistada spekulatiivset tegevust ja kontrolli toiduainete turu üle, aga ka kartellide teket toiduainetööstuses, kes kasutavad ära sobiva infrastruktuuri, tootja- ja tarbijaorganisatsioonide ning kontrollimehhanismide puudumist ja kelle ainus eesmärk on oma kasumi suurendamine tootjahindade pigistamise ja kõrgendatud tarbijahindade kehtestamise kaudu;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.