Resolutsiooni ettepanek - B6-0131/2008Resolutsiooni ettepanek
B6-0131/2008
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

2.4.2008

suuliselt vastatava küsimuse B6‑0014/2008 alusel
vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5
Esitaja(d): Guido Sacconi
kliimamuutuste ajutise komisjoni nimel
Komisjoni roheline raamat „Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks” (KOM(2007)0354 lõplik)

Menetlus : 2008/2541(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B6-0131/2008
Esitatud tekstid :
B6-0131/2008
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B6‑0131/2008

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni rohelise raamatu „Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks” (KOM(2007)0354 lõplik) kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks” (KOM(2007)0354 lõplik);

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ning eelkõige artiklit 2, artikli 4 lõike 1 punkte b, e ja f, UNFCCC Kyoto protokolli ja selle rakendusmenetlusi;

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid” (KOM(2007)0507 lõplik);

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandat hindamisaruannet ning eelkõige II töörühma panust sellesse aruandesse;

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 17. aprilli 2007. aasta arutelu kliimamuutuse mõju kohta rahule ja julgeolekule;

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni osaliste 13. konverentsi ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 3. konverentsi, mis toimusid Indoneesias Balil 3.–14. detsembril 2007. aastal;

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone kliimamuutuse kohta, eelkõige 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmise kohta[1], 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni kliimamuutuse kohta, mis käsitleb Montreali konverentsi tulemusi (COP 11 – COP/MOP 1)2[2], 4. juuli 2006. aasta resolutsiooni lennunduse mõju vähendamise kohta kliimamuutusele3[3], 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni kliimamuutuse kohta4[4], ja 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni ülemaailmse kliimamuutuse piiramise kohta 2 Celsiuse kraadiga: edasine tegevuskäik Bali kliimamuutuse konverentsiks ja järgnevateks aastateks (COP 13 ja COP/MOP3)5[5];

–  võttes arvesse kliimamuutuste ajutise komisjoni nimel vastavalt kodukorra artiklile 108 esitatud suuliselt vastatavat küsimust B6-0014/2008 ning nõukogu ja komisjoni avaldusi;

–  võttes arvesse 8.–9. märtsi 2007. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–  võttes arvesse komisjoni 2008. aasta tööprogrammi;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.  arvestades, et vastavalt II töörühma panusele valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandasse hindamisaruandesse on oodata, et kliimamuutusel on peaaegu kõikidele Euroopa piirkondadele ebasoodne mõju; arvestades, et kliimamuutuse mõju tekitab probleeme paljudele majandusharudele, kuid kujutab ühtlasi ka täiendavat ohtu Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele ning takistab sotsiaalset arengut;

B.  arvestades, et piirkondlikud teaduslikud vaatlused kõikidelt mandritelt ja paljudelt ookeanidelt tõestavad, et kliimamuutus mõjutab loodust peamiselt temperatuuri tõusu tõttu, kuid ka teiste kliimamuutuse mõjude tõttu; arvestades, et täheldatud temperatuuri tõusu põhjustab inimtegevus ning see mõjutab füüsilisi ja bioloogilisi süsteeme;

C.  arvestades, et EL peaks kaaluma, mil määral kohanemine kliimamuutusega võib sillutada teed uuele majanduskasvu ja -arengu mudelile, mis kaitseb keskkonda, suurendab tööhõivet ja annab sotsiaalpoliitikale uue mõõtme;

D.  arvestades, et kliimamuutus on probleem, mis puudutab tänapäeva ühiskonda tervikuna ning seetõttu võivad ja peavad kõik valitsemise tasandid ELi tasandist ja riigivalitsustest kuni üksikisikuteni etendama olulist rolli kohanemismeetmetes;

E.  arvestades, et kahju ennetamiseks on vaja kohanemismeetmeid mitte ainult tulevaste kliimamõjudega toimetulemiseks Euroopas ja väljaspool seda, vaid need tuleb välja töötada ja kohaldada juba täna, et tulla toime piirkondlikul ja kohalikul tasandil ülemaailmse soojenemise praeguste tagajärgedega, mis tulenevad aegade jooksul õhku paisatud kasvuhoonegaaside heitkogustest; arvestades, et selline kohanemine nõuab tõelist valdkondadevahelist lähenemisviisi ning sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaaspektide kaasamist laiemas mõttes;

F.  arvestades, et on olemas arvukad piirkondliku ja kohaliku tasandi uuringud ja mudelid kliimamuutuse võimalike mõjude kohta; arvestades, et paljudes uuringutes ei ole käsitletud sotsiaalmajanduslikku mõõdet ja seda, millised on prognoositavad tagajärjed asjassepuutuvale elanikkonnale;

G.  arvestades, et selle probleemiga tegelemiseks vajaliku ühise strateegia edendamiseks tuleks esikohale seada kliimamuutuse seire ja meetmete kooskõlastamine ELi tasandil;

H.  arvestades, et avaliku ja erasektori investeeringud kliimamuutust käsitlevasse teadus- ja arendustegevusse on ülitähtsad, et tagada seda, et kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamise alased jõupingutused, millega vähendatakse kliimamuutuse tagajärgi, on maksimaalselt tõhusad;

I.  arvestades, et riiklikke kliimamuutuse uuringuid tuleks kooskõlastada seitsmenda raamprogrammi raames teostatavate uuringutega;

J.  arvestades, et alates sellest, mil on pandud suuremat rõhku vajalikele leevendusmeetmetele ülemaailmse soojenemise piiramiseks, ei ole kliimamuutusega kohanemine enam nii palju avaliku arutelu keskmes olnud; arvestades, et ELi leevenduseesmärgi täitmine hoida Maa keskmise õhutemperatuuri tõus allpool 2°C tähendaks mitme kliimamõju vältimist, vähendamist või vähemalt edasilükkamist; arvestades, et rohelises raamatus nõutakse meetmete võtmist hoopis stsenaariumi A2 alusel, mis on üldjuhul status quo stsenaarium ja põhineb eeldusel, et ei võeta või võetakse vähe leevendusmeetmeid;

K.  arvestades, et ELi püstitatud eesmärk piirata ülemaailmne soojenemine 2oC tähendaks endiselt, et Euroopa kliima soojeneb, millega kaasnevad tohutud piirkondlikud kliimamuutused ning mitmesugused tagajärjed asjassepuutuvale elanikkonnale, kohalikule ja piirkondlikule majandusele ning keskkonnale, mis suurendab veelgi ressursside ja varade ebavõrdsust ja piirkondlikke erinevusi Euroopas;

L.  arvestades, et äärmuslike ilmastikusündmuste eeltingimuste väljaselgitamiseks ja äärmuslikest ilmastikusündmustest arusaamiseks tuleb tõhustada teadusuuringuid, mis on ennetavate meetmete, sealhulgas varajaste hoiatamise süsteemide rakendamise aluseks tulevikus, aidates vältida inimohvreid ja kahju inimestele, varale, bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale, ning arvestades, et tuleb välja töötada asjassepuutuvad vahendid selliste meetmete tõhususe hindamiseks;

M.  arvestades, et kohanemismehhanismide väljatöötamine üksnes kulude ja tulude analüüsi alusel ei tundu sobilik, kuna on ette näha, et ka Euroopas kannatavad enim kõige vaesemad, sest nad pole piisavalt kindlustatud, neil pole piisavalt informatsiooni ning nad ei ole piisavalt liikuvad, et tulla toime muutuva keskkonnaga;

N.  arvestades, et altpoolt tulev lähenemisviis, mille puhul kliima muutumise tagajärgede all kannatavad kogukonnad tutvustavad meetodeid, mis on neile kasuks tulnud nimetatud tagajärgedega võitlemisel, oleks ELi jaoks kasulik teave, mille alusel edendada strateegiaid, töötada välja asjaomaseid toetusprogramme ning koordineerida poliitikat teaduslike, piirkondlike või kohalike võrgustike ja partnerluste kaudu;

O.  arvestades, et kliimamuutusele reageerimisel on peamine suurendada ja parandada spetsialistide ja üldsuse harimist kohanemismeetmete küsimuses;

P.  arvestades, et kliimamuutus kahjustab ilmselgelt arengualaseid saavutusi ja ohustab edukat arengut ELis, kuid sellel on veelgi tugevam mõju arengumaadele; arvestades, et kohanemismeetmete rahastamise küsimust tuleb veel arutada ELi sisese rahastamise ja arengumaadele toetuse andmise seisukohast;

Q.  arvestades, et kliimamuutusega kohanemine tuleb vastavalt süvalaiendamise mõistele kaasata otsustamisprotsessi, kui küsimus on selles, kuidas ja kuhu investeerida; arvestades, et otsustusprotsessi aruteludesse tuleb kaasata kohalikud ja piirkondlikud huvigrupid ja otsustajad;

R.  arvestades, et roheline raamat ei käsitle eraldi geograafilisi ja klimaatilisi ning arengueripärasid ELi äärepoolseimates piirkondades, kelle probleemid erinevad tõenäoliselt maismaa-Euroopale prognoositavatest probleemidest, ka ei uurita eraldi Euroopa linnapiirkondade või tiheda asustusega alade ilmastikutingimusi,

S.  arvestades, et kliimamuutus mõjutab tõenäoliselt neid piirkondi, mis oma topograafilise eripära tõttu sõltuvad eriti looduse dünaamikast (sealhulgas liustiku- ja mägipiirkonnad), mistõttu surve kohanemiseks ja selle maksumus on kohalikule majandusele, kultuurile ja elanikkonnale tervikuna eriti suur, suurendades sellega tõenäoliselt veelgi piirkondlikke erinevusi;

T.  arvestades, et Lõuna-Euroopa ja Vahemere piirkond on Euroopas kaks kõige kaitsetumat piirkonda, mis juba võitlevad veenappuse, põudade ja metsatulekahjudega;

U.  arvestades, et vältimatu kliimamuutusega toimetulekuks vajalike edukate kohanemisstrateegiate jaoks on vaja neid toetada hariduse ja teavitamisega, kaasates massimeedia ja elanikud keskkonnaküsimustesse.

V.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul võib juba 60 000 surmajuhtumit aastas seostada kliimamuutusega seotud loodusõnnetustega; arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimases aruandes rõhutatakse kliimamuutuse mõju rahvatervisele; arvestades, et troopiliste haiguste levik ja nende ulatumine parasvöötmesse teeb tõsist muret; arvestades, et just seetõttu peavad ühiskonna kõige kaitsetumate rühmadega tegelevad tervishoiuasutused kliimamuutusega tõenäoliselt kõige enam kohanema;

W.  arvestades, et kliimamuutus põhjustab ka edaspidi tõsist kahju juba nagunii kaitsetutele ja ohus olevatele ökosüsteemidele ning mõjutab Euroopa bioloogilist mitmekesisust; arvestades, et see kahju annab kõige teravamalt tunda kaudselt inimeste heaolule ülitähtsate ökosüsteemide halvenemise kaudu; arvestades, et ökosüsteemide kaitse on seetõttu ELi kohanemisstrateegia alus,

1.  tervitab komisjoni rohelist raamatut ja sidusrühmadega konsulteerimise protsessi;

2.  rõhutab, et on oluline siduda omavahel tugevalt kliimamuutusega kohanemiseks ja selle mõju leevendamiseks tehtavad jõupingutused, et kasutada sünergiaid kliimamuutuse tagajärgede vähendamiseks; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas tasakaalustada nimetatud jõupingutusi, et tõsta nende vastastikust tõhusust eesmärgiga töötada välja selge terviklik strateegia;

3.  tõdeb, et kuigi komisjoni rohelises raamatus on esitatud probleemid valdkondade kaupa, on paljud nendest valdkondadest omavahel tugevas sõltuvuses; on arvamusel, et mõjud ühele valdkonnale ja selles valdkonnas tehtavad kohanemisotsused mõjutavad sageli teisi valdkondi, ning palub seetõttu komisjonil kohanemismeetmete rakendamisel seda vastastikust mõju arvesse võtta;

4.  kinnitab, et on tarvis töötada välja täiendavaid teaduslikke mudeleid ja uuringuid riskipõhise lähenemisviisi alusel, et paremini analüüsida, mõista ja prognoosida kliimamuutuse mõju inimestele ja selle sotsiaalset mõju seoses ELi leevenduseesmärgiga hoida Maa keskmise õhutemperatuuri tõus allpool 2°C ning vajaliku kohaliku või piirkondliku kohanemisega;

5.  palub komisjonil viia läbi uurimus kliimamuutusega kohanemise majandustegurite kohta, töötada välja stsenaariume, millega tehakse kindlaks kohanemise maksumus ja saadav kasu, ning soodustada ja ennetada majanduslikke meetmeid; rõhutab, kui oluline on kasutada valdkonnapõhist altpoolt tulevat lähenemisviisi, milles võetakse arvesse erinevusi Euroopa looduslikes elupaikades, näiteks mägi- ja saarepiirkonnad; kutsub komisjoni üles kaardistama tööhõivealaseid muutusi nii kasvavates kui raskustes olevates majandusharudes;

6.  kutsub komisjoni üle koordineerima ja toetama Euroopa haavatavusi käsitleva ühtse andmebaasi teaduslikku ettevalmistust, et mõista, kuidas kliimamuutus mõjutab ühiskonnarühmi ja Euroopa kultuurilist ja rahvuslikku pärandit ning kuidas ühiskonnad võiksid reageerida kliimamuutustele tulevikus; on arvamusel, et samuti tuleks luua andmebaasid, mis sisaldavad muud olulist teavet kohanemistegevuse ja -poliitika kohta (näit. indeksid, poliitika, meetmed jne);

7.  kutsub komisjoni üles koordineerima olemasolevaid keskkonnaalaseid andmeseire võrgustikke ning vajaduse korral kombineerima neid uute struktuuridega, et koostada andmebaase, mis sisaldavad ühetaolisi mõõtmisi, mida on võimalik kasutada selliste mudelite loomiseks, mis võimaldavad määratleda kõige hädavajalikumaid mandri, piirkonna ja kohalikul tasandil võetavaid meetmeid;

8.  kutsub komisjoni üles uurima, kuidas oleks võimalik edasi arendada ja toetada üleeuroopalist kõrgkoolide, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, tegevorganisatsioonide – eelkõige riigisiseste ilmaennustamisega tegelevate organisatsioonide, millel on ulatuslikud andmebaasid – ning kohalike ja piirkondlike otsustajate võrgustiku loomist, et edendada sektoritevahelisi kliimamuutusega kohanemise alaseid partnerlusi teadmiste ja poliitika vahetamiseks, võetud meetmete edukuse hindamise vahendite väljatöötamiseks ning avalikkuse teavitamiseks vajaliku kliimamuutusega kohanemise teaduslikest tulemustest ja stsenaariumidest;

9.  on seisukohal, et uurimistegevuse tõhustamiseks kliimamuutuse mõju valdkonnas tuleks seitsmenda raamprogrammi alusel läbi viidavad teadusuuringud kooskõlastada riigisisesel tasandil läbiviidavate teadusuuringutega (eelkõige kosmosepõhised maapinna kaugseire programmid);

10.  on seisukohal, et EL peab tegema olulisi jõupingutusi selleks, et suurendada kohanemisel tehnoloogilist arengut, et toetada meie enda majandust ja kõnealuste tehnoloogiate siiret arengumaadesse; usub, et tõhusate, ohutute ja odavate tehnoloogiate arendamine on üks olulisi viise kliimamuutusega kohanemiseks, ja on seisukohal, et järgmine osaliste konverents/kohtumine Poznanis (COP 14) peaks keskenduma kõnealusele küsimusele;

11.  palub komisjonil kaasata olemasolevate ja kõigi tulevaste ruumilise mõjuga õigusaktide, strateegiate ja rahastamisprojektide koostamisel ning muutmisel kohanemise, et vähendada kliimamuutuse mõju; kutsub komisjoni üles viima läbi ulatuslikku analüüsi olemasolevate ELi rahastamisvahendite ja nende kasutamise kohta kliimamuutusega kohanemise meetmete rakendamiseks nende algses kohaldamisalas, ning osutama, kus võiks tarvis olla täiendavat rahastamist;

12.  nõuab tungivalt, et nõukogu langetaks viivitamata otsuse ELi solidaarsusfondi (EUSF) määruse ettepaneku kohta, pidades silmas, et Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu juba 2006. aasta mais; on veendunud, et uus määrus, mis koos muude meetmetega alandab künniseid ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtuks, võimaldab tegeleda looduslikest või inimeste põhjustatud katastroofidest tuleneva kahjuga palju tõhusamalt, paindlikumalt ja õigeaegsemalt; toonitab, et selline rahastamisvahend on väga oluline, eriti kuna eeldatakse, et loodusõnnetuste arv tulevikus suureneb ka kliimamuutuse tõttu;

13.  avaldab kahetsust, et komisjon ei ole kaalunud olemasolevate rahaliste vahendite ümberpaigutamist või ümberjaotamist praeguse finantsperspektiivi raames; kutsub komisjoni üles kaaluma rahaliste kohanemismeetmete lisamist järgmisse regionaalpoliitika ja struktuurifondide pikaajalisse finantsperspektiivi ning tegema ettepanekut lisaressursside eraldamiseks, et leida uuenduslikke lahendusi kliimamuutusega toimetulekuks;

14.  juhib tähelepanu, et ELi ühtekuuluvuspoliitika strateegilistes suunistes sätestatakse selgesõnaliselt vajadus tugevdada keskkonna ja majanduskasvu vahelist sünergiat; nendib, et regionaalpoliitika programmidest tehakse investeeringuid infrastruktuuri vee, jäätmete ja õhu valdkonnas, bioloogilisse mitmekesisusse, maakasutuse kavandamise edendamisse ja ühistransporti; rõhutab tõsiasja, et need aitavad kaasa kliimaga seotud kohustuste täitmisele ja edendavad riskiennetusmeetmeid uuendusliku avaliku halduse poliitika, sealhulgas näiteks ennetava seire kaudu; viitab ka komisjoni ja liikmesriikide tarvidusele suurendada kodanikukaitse korraldamise ja situatsiooniplaneerimise koordineerimist; osutab sellega seoses ÜRO katastroofide vähendamise rahvusvahelise strateegia programmi tööle;

15.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid kasutama maaelu arengu fonde, et edendada põllumajanduse ja metsanduse kohanemist kliimamuutusega; rõhutab, et on tarvis sobilikke kriisiennetus- ja riskijuhtimismeetmeid nii ühenduse kui ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil, kuna kriiside arv tulevikus kasvab kindlasti, viidates eelkõige süstemaatilistele maahalduses tehtavatele jõupingutustele, mis tagavad pikema vee säilitamise aja ja metsatulekahjude väiksema arvu; usub, et riskijuhtimine tuleks muuta ELi ühtekuuluvuspoliitika lahutamatuks ja selgesõnaliseks osaks;

16.  rõhutab, et tuleb kohaldada subsidiaarsuse põhimõtet, mis on kõige paljutõotavam lähenemisviis, et tegeleda kliimamuutuse tagajärgedega konkreetsete kohanemismeetmete abil, kuna Euroopa piirkonnad ja kohalikud omavalitsused suudavad paremini leida poliitilisi lahendusi oma kogemustele, kuid rõhutab vajadust sidususe kontrolli järele ELi tasandil;

17.  rõhutab kohalike kogukondade võtmerolli kliimamuutusega võitlemisel, nõuab seetõttu, et rakendataks kompleksseid linnade, piirkondade ja maaelu säästva arengu strateegiaid, millega võetakse täiel määral arvesse leevendus- ja kohandusmeetmeid, ning nõuab teaduslikke uuringuid, et analüüsida, milline infrastruktuur võib aidata kliimamuutusele vastu astuda;

18.  nõuab tihedamat koostööd ja heade tavade vahetamist piirkondlike ja kohalike asutustega ning nende vahel ehituste, kommunaalmajanduse ja teenuste arendamisel, mille eesmärk on saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes neutraalne seisund nende vastavates valdkondades, nagu kaugküttesüsteemid, täiustatud ringlussevõtuteenused, integreeritud ühistransport, energia- ja veetõhusad ehitised, alternatiivse energia tootmise ja kasutamise suurenemine ning avaliku teabe suurem edastamine energiatarbimise kohta;

19.  rõhutab tõsiasja, et põllumajandussektor on üks kliimamuutuse suhtes kõige haavatavamatest sektoritest, kuid et samal ajal on seda süüdistatud keskkonnakahju tekitamises; usub, et kõnealuses sektoris tuleb kohanemismeetmeid arendada haavatavuse vähendamise ja säästvuse suurendamise suunas nii keskkonnaalasest kui ka majanduslikust seisukohast;

20.  rõhutab tõsiasja, et põllumajandussektori järkjärgulist kohanemist kliimamuutusest tulenevate uute vajadustega tuleks uurida osana „tervisekontrollist”, kaaludes muu hulgas praeguse nõuetele vastavuse süsteemi laiendamist ja toetuste ümbersuunamise mehhanismi tugevdamist;

21.  rõhutab, et põllumajandussektor on võimeline kohanema kliimamuutusega ning leevendama kliimamuutuse mõju selliste õigusaktide kohaldamise teel, millega suurendatakse säästvust ning edendatakse uusi võimalusi vee ja teiste loodusvarade kasutamiseks ja haldamiseks;

22.  rõhutab, et on oluline, et liikmesriigid ja komisjon teeksid kindlaks, millist transpordi infrastruktuuri muutuvad kliimatingimused kõige rohkem mõjutada võiksid ning kus on tarvis täiendavaid jõupingutusi ja investeeringuid, et tagada jätkuv ja ohutu toimimine;

23.  tervitab Balis toimunud MOP 3 olulist tulemust kohanemisfondi töölerakendamisel, mis ühendab konkreetsed kohanemisprojektid rahaliste vahenditega maksust puhta arengu mehhanismi projektidele, mida viiakse ellu arengumaades, kes on Kyoto protokolli osalised; rõhutab tõsiasja, et murranguline otsus rahastada kohanemist arengumaades rahastajatest sõltumatult võeti vastu enne Bali tegevuskava vastuvõtmist;

24.  rõhutab vajadust tagada, et keskkonnamõju hindamise osana võetaks kõikide ehituslubade ja linnaplaanide puhul arvesse erinevaid kohanemisstsenaariume, et takistada investeerimist nõuetele mittevastavasse infrastruktuuri; juhib tähelepanu, et paljudel juhtudel oleks asjakohasem haavatavaid piirkondi pigem mitte arendada või juba arendatud piirkonnad uuesti looduslikeks muuta kui ehitada kaitsesüsteeme kahjulikeks kliimamõjudeks valmistumiseks;

25.  on seisukohal, et koostöö Euroopa vaesemate osade ja arengumaade toetamiseks on hädavajalik, kuna tõenäoliselt mõjutab kliimamuutus neid piirkondi kõige rängemalt, kuid nad on kõige vähem võimelised selle tagajärgedega toime tulema; avaldab kahetsust, et rohelises raamatus ei käsitleta piisavalt vajadust ELi ja arengumaade vahelise kohanemisalase koostöö järele; rõhutab eelkõige vajadust tehnosiirde ja suutlikkuse tõstmise järele; tervitab sellega seoses komisjoni algatust ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomiseks, kuid rõhutab, et praegu on see suures osas alarahastatud;

26.  tunnistab tingimuslikku seost arengueesmärkide ja nii kliimamuutuse leevendamise kui ka sellega kohanemise vahel; rõhutab, et kliimamuutus tuleb seada kesksele kohale kogu ELi arengukoostöös, sealhulgas olemasolevates partnerlusprogrammides, nagu Euroopa – Vahemere piirkonna dialoog või ELi ja Aafrika vaheline energiaalane partnerlus; rõhutab samuti arengumaadega partnerluse tugevdamise suurt tähtsust, suurendamaks jõupingutusi raadamise vältimiseks, et leevendada kliimamuutust ja aidata sellega kohaneda;

27.  juhib tähelepanu, et kliimamuutus võib kiirendada loodusvaradele juurdepääsu vähenemist; kutsub komisjoni üles kaaluma lisameetmeid toiduainetega kindlustatuse ja energiavarustuse kindluse tagamise uute väljakutsetega kohanemiseks;

28.  kutsub komisjoni üles uurima Euroopa tasandil ja rahvusvahelises kontekstis, kuidas lülitada vajalik kliimamuutusega kohanemine arengukavadesse ja eelarvealastesse läbirääkimistesse; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas selliseid meetmeid kohaldada sektoripõhise poliitika korral, et juhtida avaliku ja erasektori rahastamist ja investeeringuid; rõhutab tõsiasja, et kõnealused kaasamispüüdlused peavad hõlmama selliseid valdkondi nagu teadus, süvalaiendamine, teadlikkuse tõstmine, teavitamine, koostöö ja järelevalve, mille vastavust kindlatele nõuetele kontrollitakse regulaarselt, et õigustada edasist toetust, ning mille kohta antakse aru ELi õigusloojale;

29.  rõhutab suurenenud vajaduse tähtsust ratsionaalse veekasutuse järele veenõudluse reguleerimise abil, kuna vesi on muutumas napiks ressursiks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma integratiivseid meetmeid, et tagada vee kättesaadavus, sellele juurdepääsetavus, selle kasutamine ja kaitse, ning edendama uuenduslikke tehnoloogiaid ja tavasid, kaasa arvatud katseprojekte, mis aitavad vähendada põuakahjustusi ja üleujutuste ohtu; tunnistab selles kontekstis ökosüsteemipõhise lähenemisviisi tähtsust pinnase erosiooni, üleujutuste, kõrbestumise, merepinna tõusu ja sissetungivate võõrliikide mõju ärahoidmisel ja leevendamisel ning metsade tuleohutuse suurendamisel;

30.  tunnistab, et kliimamuutus suurendab üldist haiguste ja enneaegsete surmade koormat, mõjutades eriti kõige kaitsetumaid elanikkonnarühmi; kutsub liikmesriike üles kaaluma meetmeid tervishoiusüsteemide kliimamuutuse ebasoodsate mõjudega kohanemise võime tugevdamiseks; kutsub komisjoni üles seadma sisse kogu ELi hõlmavat süsteemi kliimamuutuse tervisele avalduva mõju jälgimiseks ja seireks; kutsub komisjoni üles tagama, et ohud, mida kliimamuutus kujutab inimeste tervisele, oleksid ELi kohanemis- ja leevendamispoliitika keskmes;

31.  rõhutab vajadust diferentseeritud kliima- ja arengualase lähenemise järele kliimamuutuse osas eriti haavatavate alade ja piirkondade jaoks, nagu mägi- ja rannikualad, saared või näiteks seitse ELi äärepoolseimat piirkonda, mis nende topograafilisi omadusi ja struktuurilist halvemust arvestades sõltuvad eriti looduslike protsesside dünaamikast; kutsub selles kontekstis komisjoni üles laiendama kõige haavatavamate alade nimekirja ja tegema koostööd olemasolevate piirkondlike algatustega, nagu Alpi konventsioon ja Karpaatide konventsioon, et kasutada parimal võimalikul viisil ära selliste algatuste kaudu saadud olemasolevaid teadmisi;

32.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse olulist rolli, mida terved ökosüsteemid võivad mängida kohanemispoliitikas; rõhutab asjaolu, et olemasolevad ELi õigusaktid (nt lindude direktiiv[6], elupaikade direktiiv[7], Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiiv[8]) võivad aidata selle küsimusega Euroopas tegeleda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles omistama nende poliitikate elluviimisele kõrgeimat prioriteeti, et tagada kiire ja tõhus kohanemine kliimamuutusega;

33.  tervitab komisjoni algatust kliimamuutustega kohanemise Euroopa nõuanderühma loomiseks ja rõhutab, et nimetatud eksperdirühm peab pakkuma võimalusi ELi tasandil sidusate sektoritevaheliste strateegiate elluviimiseks ning samuti poliitiliste raamistike tugevdamiseks, mis võiksid anda stiimuleid investeerimiseks tegevustesse kliimamuutusega kohanemiseks ja selle leevendamiseks;

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile kui parlamendi panus sidusrühmadega konsulteerimise protsessi komisjoni algatatud rohelise raamatu kohta.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika