Resolutsiooni ettepanek - B6-0283/2008Resolutsiooni ettepanek
B6-0283/2008

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

28.5.2008

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Stefano Zappalà, Jacek Saryusz‑Wolski, Karl von Wogau, Elmar Brok ja Jonathan Evans
fraktsiooni PPE-DE nimel
ELi–USA tippkohtumine

Menetlus : 2008/2530(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B6-0283/2008
Esitatud tekstid :
B6-0283/2008
Vastuvõetud tekstid :

B6‑0283/2008

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi–USA tippkohtumise kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Atlandi-üleste suhete kohta, eriti kahte 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni vastavalt ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi-ülese partnerluslepingu raames[1] ning ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta[2] ning 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste suhete kohta[3];

–  võttes arvesse ELi ja USA 26. juuni 2004. aasta deklaratsiooni terrorismivastase võitluse kohta ning 20. juuni 2005. aasta deklaratsiooni vastastikuse koostöö tugevdamise kohta tuumarelva leviku tõkestamisel ja terrorismi vastu võitlemisel;

–  võttes arvesse 30. aprillil 2007. aastal Washingtonis toimunud ELi-USA tippkohtumist;

–  võttes arvesse Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi 63. kohtumise ühisdeklaratsiooni 2007. aasta oktoobris;

–  võttes arvesse Põhja-Atlandi nõukogu 3. aprilli 2008. aasta kohtumist Bukarestis;

–  võttes arvesse eelseisvat ELi–USA tippkohtumist 10. juunil 2008 Brdos, Sloveenias;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide partnerlus, mis põhineb vabaduse, demokraatia, inimõiguste austamise ja õigusriigi põhimõtete ühistel väärtustel, on Euroopa-Atlandi piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse nurgakivi;

B.  arvestades, et maailmas on vaja on edendada vabadust ja demokraatiat ning tegeleda sellega seotud eesmärkidega, nagu rahvusvaheline julgeolek, vaesuse väljajuurimine, arengu edendamine, ülemaailmsed desarmeerimisjõupingutused, inimõiguste kaitse, globaalsete terviseriskidega tegelemine, keskkonnaprobleemid ja energiatarnete kindlus, võitlus rahvusvahelise terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega ning massihävitusrelvade leviku tõkestamine;

C.  arvestades, et mõlema partneri huvides on seista olemasolevate rahvusvaheliste lepingute ning rahvusvaheliste institutsioonide, sealhulgas eelkõige ÜRO harta alusel tegutseva ÜRO süsteemi tõhusa toimimise pinnalt kooskõlastatult vastu ühistele ähvardustele ja ohtudele;

D.  arvestades, et Euroopa julgeolekustrateegias kinnitatakse selgelt Atlandi-ülese partnerluse ja NATO olulisust kollektiivse julgeoleku jaoks;

E.  arvestades, et Atlandi-ülene turg on maailma suurim kahepoolne kaubandus- ja investeerimisruum, mis annab ELis ja USAs tööd 14 miljonile inimesele, annab 40% maailma kaubandusest ja on endiselt maailmamajanduse mootor;

F.  arvestades, et koostööl põhinevad Atlandi-ülesed majandussuhted vastavad ELi ja USA vastastikustele huvidele ning Atlandi-ülese turu tugevdamiseks on vaja järjekindlat poliitilist juhtimist; toetab Atlandi-ülese majandusnõukogu tegevust ning loodab, et sellest kujuneb ELi-USA suhete nurgakivi,

1.  kustub ELi ja USA üles tegema tihedamat koostööd suures hulgas ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas Lääne-Balkanil, Lähis-Idas, Iraanis, Afganistanis ja Aafrikas, ning soovitab samuti edendada ühist tegevust suhetes teiste peamiste geopoliitiliste jõukeskustega, sealhulgas Hiina, India, Jaapani, Ladina-Ameerika riikide ja Venemaaga;

2.  kutsub partnereid üles tugevdama ühiseid jõupingutusi rahu, õitsengu ja progressi edendamiseks Lähis-Idas, tuginedes neliku poolt rahukava kohaselt tehtud järjestikustele algatustele ning tagades igas etapis ühiselt neliku raames regulaarse ja mahuka kohalolu ning kõrgetasemelise dialoogi pidamise; märgib, et äärmiselt vajalik kujundada välja ühine hoiak suhetes Palestiina omavalitsusega, rõhutades vägivallast hoidumist ning vajadust tunnustada Israeli riiki ja pidada kinni varasematest kokkulepetest ja kohustustest, sealhulgas neliku rahukavast; kutsub Iisraeli ja Palestiina omavalitsust üles vältima ühepoolset tegevust, mis võib kahjustada lõppeesmärki jõuda kahe demokraatliku riigi, Iisraeli ja Palestiina rahumeelse ja turvalise kooseksisteerimiseni; nõuab tungivalt, et Palestiina omavalitsus teeks kõik, mis tema võimuses, et hoida ära terroriakte, ja Iisrael lõpetaks asunduste rajamise Palestiina territooriumile; usub, et neliku uus esindaja, endine Briti peaminister Tony Blair, on novembris aset leidva rahvusvahelise kohtumise eel tihenevate diplomaatiliste jõupingutuste varal võimeline saavutama valuküsimustes tegelikku edasiminekut;

3.  tervitab Iraani tuumaküsimuses ELi ja USA vahel toimuvat tihedat koostööd, mille tulemusena võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 3. märtsil 2008. aastal vastu resolutsiooni nr 1803, millega kehtestati Iraani suhtes uusi sanktsioone; peab kahetsusväärseks, et Iraan pole ikka veel täitnud oma rahvusvahelist kohustust peatada igasugune uraani rikastamise ja töötlemisega seotud tegevus, ning julgustab partnereid jätkama koostööd sellele probleemile läbirääkimiste teel püsiva lahenduse leidmiseks; kutsub USAd üles Põhja-Koreaga peetud läbirääkimistel diplomaatiliste vahenditega edu saavutamise eeskujul võtma koos ELiga vahetult osa läbirääkimistest Iraaniga, kuna USAl on laiahaardelise regionaalse julgeolekusüsteemi raames ja mõlema partneri suure pühendumuse najal võimalik pakkuda täiendavaid julgeolekutagatisi;

4.  kutsub üles kooskõlastatud tegevusele Hiina suhtes, võttes eelkõige arvesse vajadust leida kiiresti võimalusi edendada riigis demokraatiat, hajutada pingeid Hiina ja Taiwani vahel ning hõlbustada dialoogi Pekingi ametivõimude ja dalai-laama vahel, et saavutada Tiibeti küsimuses tegelik edasiminek;

5.  rõhutab ühist pühendumust piirkondlikule julgeolekule ja stabiilsusele Balkani poolsaarel; avaldab kiitust NATO Kosovo rahuvalveüksusele (KFOR) kiire, erapooletu ja tõhusa tegutsemise eest hiljutise vägivallapuhangu ajal Kosovos ning rõhutab, et KFOR peab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 alusel edasi Kosovosse jääma, et tagada turvaline ja ohutu keskkond, sealhulgas liikumisvabadus kõigile Kosovo elanikele ja rahvusvaheliste missioonide liikmetele; rõhutab sellega seoses, et ELil on Kosovos oluline roll, tervitab ELi õigusriigimissiooni (EULEX) alustamist Kosovos ning rõhutab, et seda tuleks laiendada üle kogu Kosovo territooriumi;

6.  rõhutab, et Euroopa-Atlandi piirkonna ja laiema rahvusvahelise julgeoleku jaoks on vajalik Afganistani muutumine rahumeelseks ja demokraatlikuks riigiks, mis austab inimõigusi ja on vaba terrorismiohust; tervitab seetõttu NATO poolt Afganistani suhtes võetud kindlameelset ja püsivat kohustust, mida rõhutatakse rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude uues strateegilises nägemuses, ning rahvusvahelise üldsuse laiapõhjalist tegevust, milles liidetakse tsiviil- ja sõjalised meetmed, sealhulgas ELi politseimissioon, mis on osa ELi üldisest tegevusest Afganistanis ning ELi koordineeritud lähenemisviisist, mis hõlmab kohaliku tasandi poliitiliste suuniste andmist ELi eriesindaja poolt ning muu hulgas komisjoni kaudu teostatavat ülesehitustegevust; avaldab kahetsust selle üle, et üks NATO liikmesriik takistab jätkuvalt ELi ja NATO koostööd Afganistanis, jättes ELi missiooni sel viisil ilma NATO luure- ja julgeolekutoest;

7.  rõhutab NATO olulisust julgeolekuküsimuste koordineerimise struktuurina Euroopa ja USA vahel ning ELi välis- ja julgeolekupoliitika olulisust, kuna selle tulemusel suureneb meie võimekus reageerida 21. sajandi esilekerkivatele julgeolekuohtudele; tervitab USA presidendi George W. Bushi sõnu NATO tippkohtumisel Bukarestis, et tugeva sõjalise liidu ülesehitamine nõuab ka Euroopalt suurt kaitsevõimekust ning Euroopa partnerid võiksid suurendada investeeringuid kaitsevõimesse, et toetada nii NATO kui ELi operatsioone, mis võimaldaks muutuda tänu ameeriklaste ja eurooplaste ühisele sõjalisele tegutsemisele tugevamaks ja saavutada paremaid tulemusi; soovitab selleks tihendada olemasolevaid julgeolekusuhteid NATO ja ELi vahel, austades sealjuures mõlema organisatsiooni iseseisvust;

8.  on seisukohal, et ballistiliste kanderakettide levik kujutab endast üha suuremat ohtu ELi territooriumile ja riikidele ning raketitõrjesüsteemi loomine on osa laiemast tegevusest selle ärahoidmiseks; tunnistab, et USA raketitõrjesüsteemide kavandatav paigaldamine Euroopasse parandab oluliselt ELi kaitset ballistiliste kaugmaarakettide eest; tervitab NATO tippkohtumisel Bukarestis USA plaani suhtes avaldatud toetust ning NATO otsust laiendada süsteemi neile Euroopa aladele, mida USA praegune plaan ei hõlma; kutsub NATOt üles uurima tihedas koostöös ELiga võimalusi siduda USA võimekuse arendamine praegu NATO raames tehtavate raketitõrjealaste jõupingutustega, et tagada selle jäämine kõigi NATOt ja ELi hõlmavate tulevaste raketitõrjestruktuuride osaks; julgustab Vene Föderatsiooni haarama kinni USA raketitõrjealasest koostööpakkumisest ning kutsub kõiki projekti osapooli üles uurima võimalusi siduda sobival ajahetkel USA, NATO ja Venemaa raketitõrjesüsteemid;

9.  usub, et võitlus terrorismi ja massihävitusrelvade leviku vastu jääb mõlema partneri jaoks peamiseks julgeolekuprobleemiks; tervitab seepärast mõlema poole võetud kohustust otsida tõhusat ülemaailmset vastust rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ähvardavatele põhilistele ohtudele, milleks on massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levik, samuti tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade vastutustundetu eksport ja levitamine; rõhutab sellega seoses vajadust jätkata tööd relvastuse leviku tõkestamise korra tugevdamiseks ning teha otsustavaid jõupingutusi, et muuta asjakohased lepingud ja konventsioonid, muu hulgas jalaväemiinide keelustamist käsitlev Ottawa konventsioon, ülemaailmselt kohaldatavaks ja edendades eelkõige ühinemist ballistiliste kanderakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendiga, ÜRO väike- ja kergrelvade tegevusprogrammi rakendamist ning rahvusvahelise relvakaubanduslepingu sõlmimist;

10.  rõhutab, et andmevahetus peaks vajaduse korral toimuma kooskõlas kehtiva ELi-USA vastastikuse õigusabi ja väljaandmise lepinguga ning vastavalt EÜ ja ELi andmekaitset käsitlevatele õigusaktidele; on seisukohal, et isikuandmete vahetamine peab toimuma asjakohases õigusraamistikus, millega kehtestatakse selged eeskirjad ja tingimused, tagatakse igaühe eraelu ja kodanikuvabaduste piisav kaitse ning luuakse mehhanism vigade parandamise võimaldamiseks;

11.  kutsub USAd üles viivitamata tühistama viisarežiimi ning kohtlema kõigi ELi liikmesriikide kodanike võrdselt täieliku vastastikuse viisavabaduse alusel; tervitab selles kontekstis ELi ja USA kõneluste algust USA poolt viisavaba režiimi kehtestamiseks esitatud uute julgeolekunõuete üle;

12.  rõhutab oma kohustumist aidata Atlandi-üleses õigusloojate dialoogis osalemise teel jätkuvalt kaasa Atlandi-ülese partnerluse tugevdamisele ja stabiilsemaks muutmisele; toetab jätkuvalt jõupingutusi luua Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahel õigusloomealane varajase hoiatamise süsteem;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressile.