Resolutsiooni ettepanek - B6-0143/2009Resolutsiooni ettepanek
B6-0143/2009

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

16.3.2009

suuliselt vastatavate küsimuste B6‑0208/2009 ja B6‑0207/2009 alusel
vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5
Esitaja(d): Glyn Ford
rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel
Vaikse ookeani piirkonna riikide ja Euroopa Ühenduse vaheline majanduspartnerluse vaheleping

Menetlus : 2009/2543(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B6-0143/2009

B6‑0143/2009

Euroopa Parlamendi resolutsioon Vaikse ookeani piirkonna riikide ja Euroopa Ühenduse vahelise majanduspartnerluse vahelepingu kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis[1], 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järel[2], 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni WTO Hongkongis toimuva kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta[3], 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute mõju kohta arengule[4], 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi[5], 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse[6], 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta[7], 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta[8], 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta[9] ning 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja nr 1100/2006[10];

–  võttes arvesse Vaikse ookeani piirkonna riikide ja Euroopa Ühenduse vahelist majanduspartnerluse vahelepingut;

–  võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel sõlmitud koostöölepingut, mis on allkirjastatud 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Cotonou leping);

–  võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprillis, 2006. aasta oktoobris, 2007. aasta mais, 2007. aasta oktoobris, 2007. aasta novembris ning 2008. aasta mais tehtud järeldusi;

–  võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–  võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–  võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–  võttes arvesse 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis WTO ministrite konverentsi kuuendal istungjärgul vastu võetud deklaratsiooni;

–  võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO peanõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna raportit ja soovitusi;

–  võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kõrvaldamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–  võttes arvesse 8. juulil 2005. aastal G8 poolt Gleneaglesis avaldatud Gleneaglesi kommünikeed;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 seoses artikli 103 lõikega 2,

A.  arvestades, et alates 1. jaanuarist 2008 ei ole Euroopa Liidu varasemad kaubandussuhted AKV riikidega, mis võimaldasid neile riikidele mittevastastikusel alusel soodustatud juurdepääsu ELi turgudele, enam kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega;

B.  arvestades, et majanduspartnerluslepingud on lepingud, mis on WTO eeskirjadega kooskõlas ja mille eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ning soodustada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, et edendada seeläbi nende riikide jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning anda panus AKV riikides vaesuse kaotamiseks tehtavatesse üldistesse jõupingutustesse;

C.  arvestades, et majanduspartnerluslepinguid tuleks kasutada pikaajaliste suhete loomiseks, mille puhul kaubandus toetab arengut;

D.  arvestades, et majanduspartnerluse vahelepingud on kaubavahetust käsitlevad lepingud, mille eesmärk on vältida AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse katkemist;

E.  arvestades, et kaubanduspoliitika muutub praegusest finants- ja majanduskriisist tulenevalt arenguriikide jaoks tähtsamaks kui kunagi varem;

F.  arvestades, et majanduspartnerluse vaheleping keskendub kaubavahetusele ja kooskõla saavutamisele WTO eeskirjadega;

G.  arvestades, et lepingutes sisalduvate kohustuste riiklik ja piirkondlik mõju võib kujuneda väga oluliseks;

H.  arvestades, et praegu on AKV Vaikse ookeani piirkonna 14+1 (Ida-Timor) riigist majanduspartnerluse vahelepingu parafeerinud üksnes Paapua Uus-Guinea ja Fidži;

I.  arvestades, et majanduspartnerluse vaheleping mõjutab tõenäoliselt Paapua Uus-Guinea ja Fidži Vabariigi ning teiste kaubanduspartnerite vaheliste tulevaste lepingute reguleerimisala ja sisu ning piirkonna seisukohti läbirääkimistel;

J.  arvestades, et Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline konkurents on piiratud, kuna suur osa ELi ekspordist koosneb peamiselt kaupadest, mida Vaike ookeani piirkonna riigid ei tooda, kuid vajavad sageli otseseks tarbimiseks või riigi tööstuse sisendina;

K.  arvestades praegust poliitilist olukorda, kus Fidžit juhib sõjaväeline valitsus, peaksid kõik terviklikud majanduspartnerluslepingud sõltuma kokkulepitud demokraatlike valimiste korraldamise tegevuskavast, mille suhtes on kokku leppinud kõik olulisemad poliitilised rühmitused Fidžis;

L.  arvestades nõukogu nõudmist, et viivitamatult ja täielikult taastataks demokraatia ning tagastataks võimalikult kiiresti võim tsiviilvalitsusele;

M.  arvestades, et AKV riikide Vaikse ookeani piirkonna riikide rühm koosneb 14 laialt hajutatud saareriigist ja Ida-Timorist, kus elab kokku vähem kui 8 miljonit inimest; arvestades, et rohkem kui mis tahes muus piirkonnas erinevad Vaikse ookeani piirkonna riigid üksteisest suurel määral suuruse ja iseloomulikke omaduste poolest, kusjuures suurim riik Paapua Uus-Guinea on kolm tuhat korda suurem kõige väiksemast riigist Niuest;

N.  arvestades, et tulevikus on ekspordi kasvuks suurim potentsiaal kalandusel ning kalandusega seotud tegevusel ja tootmisharudel;

O.  arvestades, et uute kaubanduseeskirjadega peab kaasnema kaubandusabi suurem toetamine;

P.  arvestades, et kaubandusabi (Aid for Trade) eesmärk on toetada arenguriikide suutlikkust kasutada ära uusi kaubandusvõimalusi;

Q.  arvestades, et Euroopa Liit ja AKV riigid on pidanud läbirääkimisi uute, täiustatud ja paindlikumate päritolureeglite üle, mis võiksid nõuetekohase rakendamise korral ja AKV riikide piiratud suutlikkuse asjakohase arvestamise korral anda neile märkimisväärseid eeliseid;

R.  arvestades, et ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel käimasolevate läbirääkimiste, mille eesmärk on sõlmida vahepealse majanduspartnerluslepingu asemel terviklik majanduspartnerlusleping, kava kohaselt lähtutakse sellest, et leping sõlmitakse 2009. aasta lõpuks,

1.  rõhutab, et kõnealuseid lepinguid saab pidada rahuldavaks, kui need täidavad kolm eesmärki: toetada AKV riikide säästvat arengut, soodustada nende osalemist maailmakaubanduses ja tugevdada piirkondadeks jaotamise protsessi;

2.   rõhutab, et selle lepingu põhieesmärk on aidata arengueesmärkide, vaesuse vähendamise ja inimeste põhiõiguste austamise kaudu kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

3.   rõhutab, et Euroopa Liit peab toetama Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduste avamise negatiivsete tagajärgede eest kaitsmist, et kaubandussoodustustest oleks võimalik tõelist kasu saada ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut;

4.  on arvamusel, et majanduspartnerlusleping peab toetama ja mõjutama positiivselt kaubanduse mahtu, majanduskasvu, piirkondlikku integratsiooni ja vaesuse vähendamist;

5.  ergutab läbirääkimiste pooli lõpetama läbirääkimised kava kohaselt 2009. aasta jooksul; ergutab pooli võtma kõiki meetmeid, et sõlmida terviklik majanduspartnerlusleping AKV riikide ja Euroopa Liidu vahel veel enne 2009. aasta lõppu, nagu on kavandatud;

6.  tunnistab ELi ja AKV riikide vaheliste Maailma Kaubandusorganisatsiooni nõuetele vastavate lepingute sõlmimise olulisust ja kasulikkust, sest niisuguste lepingute puudumisel kaubandussuhted ja nende areng katkeks; seda tõendab asjaolu, et eksportijad on endiselt saanud kasu Euroopa Liitu suunatud kaubanduse mahu kasvust pärast Cotonou kaubandusrežiimi kehtivuse lõppemist 1. jaanuaril 2008;

7.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liit pakub AKV riikidele täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu Euroopa Liidu turule enamiku toodete puhul, et toetada AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse liberaliseerimist;

8.  rõhutab, et vahepealse majanduspartnerluslepingu sõlmimine on vajalik samm jätkusuutliku majanduskasvu suunas selles piirkonnas tervikuna, ning toonitab, kui tähtis on läbirääkimisi jätkata tervikliku lepingu sõlmimiseks, et toetada kaubavahetuse ja investeeringute mahu suurendamist ning piirkondlikku integratsiooni;

9.  võtab teadmiseks üleminekuperioodide kehtestamise vahepealsetes majanduspartnerluslepingutes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEde), et neil oleks võimalik lepingus sätestatud muutustega kohaneda; nõuab tungivalt, et asjaomaste riikide ametivõimud jätkaksid terviklike majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimiste käigus VKEde huvide toetamist;

10.  nõuab tungivalt, et AKV riigid toetaksid liberaliseerimisprotsessi, laiendaksid asjakohaseid reforme muudele valdkondadele peale kaubavahetuse ja soodustaksid teenuskaubanduse liberaliseerimist;

11.  nõuab tugeva reguleeriva raamistiku kehtestamist teenuseid käsitlevate läbirääkimiste korral, et tagada universaalteenuste osutamine ning oluliste avalike teenuste väljajätmine läbirääkimiste raamistikust;

12.  nõuab, et Euroopa Liit osutaks nii AKV riikide ametivõimudele kui ka erasektorile rohkem ja asjakohasemat abi, et hõlbustada nende riikide majanduste ümberkujundamist pärast vahepealse majanduspartnerluslepingu allkirjastamist;

13.  nõuab tungivalt, et asjaomased riigid annaksid selget ja läbipaistvat teavet majandusliku ja poliitilise olukorra ning arengu kohta nendes riikides, et parandada koostööd komisjoniga;

14.  nõuab tungivalt, et tervikliku majanduspartnerluslepingu läbirääkimistel osalejad võtaksid täiel määral arvesse loodusvarade läbipaistvat haldamist ja visandaksid selleks vajalikud parimad tavad, et asjassepuutuvad riigid saaksid nendest varadest maksimaalset kasu;

15.  rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust tugevamate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada piirkonna jätkusuutlik areng; tõstab esile koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel;

16.  ergutab arengumaade ja piirkondlike rühmade vaheliste tollimaksude, mis praegu moodustavad 15 kuni 25 % kaubanduslikust väärtusest, edasist langetamist, et jätkata lõuna–lõuna-suunalise kaubanduse, majanduskasvu ja piirkondliku integratsiooni edendamist;

17.  kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et taasalustada läbirääkimisi Doha arengukava üle ja tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepingute kaudu toetataks jätkuvalt vaeste riikide arengut;

18.  on arvamusel, et kõikehõlmavad majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava lepingut ja ei peaks endast kujutama alternatiivi AKV riikide jaoks;

19.  tunnistab, et kahepoolseid kaitsemeetmeid sisaldav kaubanduskaitse peatükk on vajalik; kutsub mõlemaid pooli üles vältima kõnealuste kaitsemeetmete tarbetut kasutamist;

20.  toetab kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõningaid töödeldud põllumajandustooteid, tingimusel et need põhinevad peamiselt vajadusel kaitsta varases arenguetapis olevat tööstust või tundlikke tooteid nendes riikides;

21.  nõuab kiiret ratifitseerimismenetlust, et partnerriigid saaksid vahepealsest majanduspartnerluslepingust tulenevaid eeliseid asjatu viivituseta kasutada;

22.  tuletab meelde, et kuigi vahelepingut võib pidada protsessi esimeseks sammuks, on see õiguslikus mõttes täielikult sõltumatu rahvusvaheline leping, millega ei pruugi automaatselt kaasneda terviklik majanduspartnerlusleping või tervikliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamine majanduspartnerluse vahelepingu kõikide algsete allkirjastajate poolt;

23.  juhib tähelepanu asjaolule, et Paapua Uus-Guinea ja Fidži Vabariik on seni ainukesed Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmed, kes on kõnealuse lepinguga liitunud, samas kui Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma teised liikmed on otsustanud sellele mitte alla kirjutada, kuna nende ja Euroopa Liidu vahelise kaubavahetuse maht on väiksem;

24.  tuletab meelde, et tõeline piirkondlik turg on majanduspartnerluslepingu eduka rakendamise äärmiselt oluline eeldus ning piirkondlik integratsioon ja koostöö on Vaikse ookeani piirkonna riikide sotsiaalse ja majandusliku arengu seisukohalt väga olulised;

25.  rõhutab, et tuleb tagada, et majanduspartnerluse vaheleping ei vähendaks Vaikse ookeani piirkonnas majanduslikku integratsiooni puudutavaid poliitilisi huvisid ega avalikkuse heakskiitu;

26.  rõhutab, et majanduspartnerluse vahelepingu rakendamisel ning tervikliku majanduspartnerluslepingu läbirääkimistel tuleb pöörata piisavat tähelepanu Vaikse ookeani piirkonna integratsiooniprotsessidele;

27.  soovitab tervikliku majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks järgida käimasolevatel läbirääkimistel paindlikku, asümmeetrilist ja pragmaatilist lähenemisviisi; kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma eelkõige arvesse Vaikse ookeani piirkonna riikide soove, mis käsitlevad lepingu edasise arengu aspekte; väljendab sellega seoses heameelt nõukogu 16. ja 17. juuni 2008. aasta järelduste üle;

28.  juhib tähelepanu asjaolule, et leping võib mõjutada ka suhteid Vaikse ookeani piirkonna ning selle lähimate ja suurimate kaubanduspartnerite, Austraalia ja Uus-Meremaa, vahel ning tuleb tagada, et praeguse lepingu sätted ei oleks takistuseks tulevastele kaubanduslepingute sõlmimisele nende riikidega;

29.  peab õigeks, et terviklikku majanduspartnerluslepingusse lisatakse arengukoostööd käsitlev peatükk, mis hõlmab kaubavahetust, pakkumispoolset konkurentsi, ettevõtluse edendamise infrastruktuuri, teenustega kauplemist, kaubandusega seotud küsimusi, institutsioonilise suutlikkuse tõstmist ja maksukohandusi; kutsub mõlemaid pooli üles pidama kinni kokkulepitud kohustusest lõpetada läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle alles siis, kui selleks vajalik suutlikkus on saavutanud piisava taseme;

30.  tuletab meelde, et Vaikse ookeani piirkonna riikide arengueesmärke, -poliitikat ja -prioriteete ei tule mitte üksnes majanduspartnerluslepingu struktuuri ja sisu abil toetada, vaid ka selle kaudu, mil viisil ja missuguses vaimus lepingut rakendatakse;

31.  juhib tähelepanu sellele, et majanduspartnerlusleping peaks aitama saavutada aastatuhande arengueesmärke;

32.  peab õigeks, et Euroopa Liit järgib valikuliselt enamsoodustusrežiimi põhimõtet kõikide AKV riikide piirkondlike alarühmade puhul;

33.  tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti suurendama 2010. aastaks ELi kaubandusega seotud kollektiivset abi 2 miljardi euroni aastas (1 miljard eurot ühenduse poolt ja 1 miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab tungivalt, et Vaikse ookeani piirkond saaks sellest asjakohase ja õiglase osa;

34.  nõuab kaubandusabi vahendite osa varajast kindlaksmääramist ja eraldamist; rõhutab, et kõnealused rahalised vahendid peaksid olema lisavahendid ja mitte üksnes Euroopa Arengufondi (EAF) ümberpaigutatud vahendid, need peaksid vastama Paapua Uus-Guinea ja Fidži Vabariigi prioriteetidele ning nende väljamaksmine peaks olema õigeaegne, ennustatav ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täitmise ajakavadega;

35.  kutsub 2007. aasta septembris nõukogu poolt vastu võetud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS-leping) ja ravimite kättesaadavust käsitlevaid kohustusi silmas pidades komisjoni üles mitte pidama tervikliku majanduspartnerluslepingu raames läbirääkimisi ravimitega seotud ning rahvatervist ja ravimite kättesaadavust mõjutavate TRIPS-pluss sätete üle, hoiduma patendikoostöölepingu ja patendiõiguse lepingu täitmise või nendes sätestatud kohustuste tunnustamise nõudmisest, hoiduma terviklikku majanduspartnerluslepingusse direktiivi 2004/48/EÜ[11] tingimuste lisamisest ning mitte laiendama lepingut uutele valdkondadele nagu mitteoriginaalandmebaasi kaitse;

36.  toetab jätkuvalt tervikliku majanduspartnerluslepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Vaikse ookeani piirkonna vahel; nõustub, et läbirääkimistel tuleb käsitleda järgmisi olulisi teemasid:

  • (1)intellektuaalomandi õiguste alased läbirääkimised, mis ei hõlma üksnes lääne tehnoloogilisi tooteid, vaid ka traditsiooniliste teadmiste kaitset;
  • (2)riigihangete läbipaistvus koos avatusega Euroopa lepingupartneritele Vaikse ookeani piirkonna riikidele sobival ajahetkel;
  • (3)töövisad, mis tuleks Vaikse ookeani saareriikide kodanikele väljastada vähemalt 24 kuuks, et neil oleks võimalik töötada hooldajatena või muudel sarnastel ametialadel;

37.  nõuab, et komisjoni lähenemisviis peab hõlmama juurdepääsetavaid ja toimivaid alternatiive, mis tagavad turule pääsemise kooskõlas WTO eeskirjadega ka nendele riikidele, kes ei soovi sõlmida ei majanduspartnerluse vahelepingut ega ka terviklikku majanduspartnerluslepingut;

38.  nõuab selge rolli ja mõjuga sobivate ja läbipaistvate seiremehhanismide väljatöötamist, et jälgida majanduspartnerluslepingute mõju koos AKV riikide suurenenud omavastutuse ja laialdase sidusrühmadega konsulteerimisega;

39.  peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks asjakohane parlamendikomisjon, mille töösse on kaasatud rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmed, et tagada piisav tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni jätkuva juhtrolli ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; see parlamendikomisjon peab töötama paindlikult ja kooskõlastama aktiivselt oma tegevust AKV ja ELi parlamentaarse ühisassambleega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga vahepealse majanduspartnerluslepingu vastuvõtmist;

40.  rõhutab, et terviklik majanduspartnerlusleping peaks sisaldama läbivaatamisklauslit ja üldise mõju hindamise läbiviimise nõuet, kusjuures mõju hindamine tuleks läbi viia kolm kuni viis aastat pärast lepingu allkirjastamist, et määrata kindlaks lepingu sotsiaalmajanduslik mõju, sh selle rakendamise kulud ja tagajärjed; nõuab, et Euroopa Parlament ja Vaikse ookeani piirkonna riikide parlamendid kaasataks iga lepingu läbivaatamisse;

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV ja ELi nõukogule ning AKV ja ELi parlamentaarsele ühisassambleele.