RESOLUTSIOONI ETTEPANEK 11. veebruaril toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametliku kohtumise järelmeetmed
4.3.2010
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Lena Ek fraktsioon ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0151/2010
B7‑0160/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon 11. veebruaril toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametliku kohtumise järelmeetmete kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 11. veebruaril 2010 toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikku kohtumist;
– võttes arvesse 2000. aasta märtsis, 2001. aasta märtsis, 2005. aasta märtsis, 2006. aasta märtsis, 2007. aasta märtsis ja 2009. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiste eesistujariigi lõppjäreldusi;
– võttes arvesse komisjoni algatatud EL 2020 käsitlevat avalikku arutelu ja selle tulemusi (SEK(2010)116);
– võttes arvesse komisjoni teostatud Lissaboni strateegia hindamist (SEK(2010)114);
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu dokumenti „Seitse sammu Euroopa majanduskasvu ja tööhõive strateegia elluviimiseks”;
– võttes arvesse 23. veebruaril 2010 komisjonile esitatud küsimust põllumajanduse ja tulevase ELi 2020. aasta strateegia kohta (O-0023/2010 – B7‑0000/2010);
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et paljud Euroopa kodanikud arvavad, et ELi regulatsioon on sageli liiga bürokraatlik, keeruline ja kallis;
Üldised märkused
1. väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriigid on valmis tunnistama, et Lissaboni strateegiaga ei õnnestunud muuta ELi „2010. aastaks maailma kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusühenduseks, mida iseloomustavad jätkusuutlik majanduskasv, paremate ja suurema arvu töökohtade loomine, suurem sotsiaalne ühtekuuluvus ning keskkonnasäästlikkus”; ergutab liikmesriike kasutama võimalust strateegia üle põhjalikult järele mõelda;
2. peab kahetsusväärseks asjaolu, et Lissaboni strateegia ebaõnnestumine on seadnud Euroopa Liidu praeguse kriisiga tegelemiseks halvemasse olukorda;
3. peab kahetsusväärseks, et SKT langes 2009. aastal 4%, tööstustoodang kukkus tagasi 1990. aastate tasemele ning töötuse määr tõusus 10%ni, mis tähendab enam kui 23 miljonit töötut meest ja naist; on seisukohal, et olukord, kus rohkem kui 80 miljonit inimest elab allpool vaesuspiiri, tähendab inimlikku ja majanduslikku katastroofi;
4. taunib asjaolu, et tähtsad Euroopa eesmärgid on jäänud saavutamata; kiidab Euroopa Ülemkogu otsust seada väiksem arv paremini mõõdetavaid eesmärke;
5. väljendab sügavat veendumust, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide institutsioonidel, sh riiklikel ja kohalikel valitsusasutustel, on kohustus kohandada reguleerivat ja haldusraamistikku vastavalt muutunud olukorrale finantskriisijärgses maailmamajanduses;
6. väljendab kindlat veendumust, et jõukust tagava majanduskasvu taastamine sõltub praegu rohkem kui kunagi varem üksikisikute potentsiaali edukast ärakasutamisest kodanikuühiskonnas, teaduses ja majanduses;
Vajadus parema juhtimise järele
7. on seisukohal, et Lissaboni strateegia kukkus läbi, kuna liikmesriigid polnud piisavalt pühendunud kokkulepitud tegevuskavade elluviimisele ning ELi tasandil puudusid tõhusad stiimulid ja siduvad instrumendid;
8. nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu loobuks majanduspoliitika valdkonnas „avatud koordineerimise meetodist”, mis põhineb „parimate tavade vahetusel” ja „vastastikusel survel”, kuid palub nõukogul kasutada seda meetodit sotsiaalvaldkonnas ning tugevdada seda, seades ambitsioonikad ja mõõdetavad ELi ja riiklikud eesmärgid;
9. ergutab komisjoni kasutama kõiki Lissaboni lepingu asjakohaseid artikleid, nt artikleid 121, 122, 136, 172, 173 ja 194, et koordineerida liikmesriikide majandusreforme ja tegevuskavasid;
10. rõhutab, et komisjoni iga-aastased aruanded koos poliitiliste soovituste ja hoiatustega liikmesriikide edusammude kohta EL 2020 eesmärkide saavutamisel peaksid olema Euroopa Ülemkogu otsuste aluseks, ning et läbipaistvuse tagamiseks tuleks need aruanded enne Euroopa Ülemkogu arutelusid üldsusele kättesaadavaks teha;
11. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tihedas koostöös komisjoniga koostama riiklikud tegevuskavad, järgides Euroopa lähenemiseeskirju ning kohaldades maksimum- ja miinimumväärtusi oma majanduse teatavate makromajanduslike aspektide suhtes; on seisukohal, et lähenemiseeskirjad peaks koostama komisjon ja vastu võtma Euroopa Ülemkogu;
12. rõhutab vajadust parema koostöö järele Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide ja kodanikuühiskonnaga ning märgib, et rohkem osalisi kaasates kasvab surve riikide valitsustele saavutada tulemusi;
13. nõuab tungivalt, et komisjon vähendaks haldustakistusi, sest headest kavatsustest lähtuvad programmid, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja kujundada säästvat majandust, ei toimi, kui VKEd, ülikoolid ja rahvusvahelised ettevõtted ei soovi Euroopa programmides osaleda;
14. ergutab komisjoni ja liikmesriike läbi viima finantsauditeid, et teha kindlaks, kui palju tegevusruumi on ELi eelarvesse jäänud; nõuab komisjonilt selles valdkonnas tugevamat järelevalvet; on seisukohal, et edasised otsused ELi 2020. aasta strateegia kohta peavad põhinema usaldusväärsetel ja täpsetel finantsandmetel;
Euro tugevuse kaitsmine finantsjärelevalve parandamise abil
15. rõhutab vajadust kindlustada euro tulevane stabiilsus, et meie ostujõud ja pensionid oleksid tagatud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid täielikult Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriume;
16. on seisukohal, et EL peab võtma kasutusele fiskaalse koordineerimise ning tõhustama koostööd teatavates valdkondades, austades täielikult liikmesriikide fiskaalset sõltumatust, ning et liikmesriigid peavad vähendama ülemäärast valitsusvõlga, et taastada ja säilitada Euroopa konkurentsivõime;
17. rõhutab vajadust Euroopa järelevalveasutuse järele mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamiseks, et tagada tõhus järelevalve ja vältida tulevasi kriise; rõhutab vajadust tagada tõhus Euroopa pangandussüsteem, mis suudaks rahastada reaalmajandust ning säilitada Euroopa koha maailma ühe juhtiva finantskeskuse ja majanduspiirkonnana; rõhutab, et järelevalve ei saa olla üksnes riiklik küsimus, sest turud on rahvusvahelised ja finantsinstitutsioonid tegutsevad piiriüleselt;
18. palub liikmesriikedel seetõttu teadvustada kriisi mõju reaalmajandusele ning töötada koos Euroopa Parlamendiga, et leida vastused, mida kodanikud finantsreformilt ootavad;
19. palub komisjonil uurida muu hulgas järgmiste meetmete teostatavust: IMFi metoodika kasutusele võtmine, komisjoni esindaja määramine majandusraskustesse sattunud riikidesse, Eurostati majandusandmete hinnangute mõju suurendamine, võimalike raskustes liikmesriikide tuvastamine varajase hoiatuse andmiseks, euroala riikide majanduspoliitika parem koordineerimine ja tõhustatud koostöö ning Euroopa Valuutafond (EMF); on seisukohal, et ELil oleks mõistlik kaasata vahendeid kapitaliturgudelt, näiteks laiendades praegust EIB võlakirjade süsteemi, ning et mitte mingil juhul ei tohi valitud meede avaldada negatiivset mõju liikmesriikide intressimääradele;
Euroopa kodanike potentsiaali ärakasutamine
20. peab kahetsusväärseks, et eurooplaste Euroopas ringi liikumist pärsib ikka veel liiga palju takistusi; rõhutab vajadust hõlbustada kõikide kodanike – töötajate, spetsialistide, äriinimeste, teadlaste, tudengite ja pensionäride – vaba liikumist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaotaksid kõik õiguslikud, formaalsed ja rahalised takistused, et rakendada kodanike ja töötajate vaba liikumist ELis;
21. märgib, et töötus on praegust kriisi arvestades põhiline aruteluteema; rõhutab vajadust luua turvalise paindlikkuse süsteemide abil kaasavad ja konkurentsivõimelised tööturud, mis pakuvad töötaandjatele suuremat paindlikkust ning tagavad samal ajal lühiajalise töötuse toetused ning aktiivse toetuse uue töökoha leidmiseks töö kaotuse korral; rõhutab vajadust keskenduda eelkõige noorte töötusele, samuti ELi tööjõu vananemisele, mis hakkab tõsiselt pärssima ELi konkurentsivõimet ning keskpika ja pika perspektiivi majanduskasvu;
22. rõhutab vajadust vaadata kriisist kaugemale ning tegeleda Euroopa kavadega, kuidas võimaldada teadmiste rännet, takistada „ajude väljavoolu” Euroopast ja edendada tipptaset ning luua rahvusvahelisel tasandil juhtivate ülikoolide vahel võrgustik;
23. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid ELi ambitsioonikat sotsiaalkava, et aidata inimestel kauem ja tervemalt elada, võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, võimaldada töötajatel ühendada töö ja hooldamiskohustused, võidelda diskrimineerimise vastu ning edendada soolist võrdõiguslikkust;
Euroopa siseturu potentsiaali ärakasutamine
24. märgib, et Euroopa ühisturg täidab kodanike vajadusi ja seega annab suure panuse Euroopa õitsengusse, see on loonud peaaegu 500 miljoni tarbijaga turu ning suurenenud kaubavahetus on tõstnud ELi kogurahvatulu 10% võrra ehk 8000 euro võrra ühe majapidamise kohta aastas;
25. väljendab sellega seoses heameelt Mario Montile antud ülesande üle pakkuda välja uusi ideid Euroopa ühisturu taaskäivitamiseks, püüdes leida tasakaalu turgude, maksude, sotsiaalsete ja keskkonnavajaduste vahel;
26. peab kahetsusväärseks, et mõned Euroopa valitsused kipuvad praktiseerima majanduslikku protektsionismi, mis ähvardab muuta kasutuks 50 aasta jooksul majandusliku integratsiooni ja solidaarsuse nimel tehtud töö ning on seetõttu kahjulik nii tarbijatele kui ka tootjatele; rõhutab vajadust tagada, et ühtsest turust endast ei saaks takistus kaubavahetusele kolmandate riikidega;
27. rõhutab vajadust ühtne turg lõplikult välja kujundada, võttes arvesse vajadust kvaliteetsete üldhuviteenuste järele;
28. kavatseb kasutada rangelt oma kontrollivolitusi ning vajaduse korral kasutada rakendusakte ja delegeeritud õigusakte; lisaks ergutab komisjoni kaaluma aegumisklauslite („sunset clauses”) kasutusele võtmist, et tagada kõikide õigusaktide läbivaatamine otsustamaks, kas need on kasulikud ja toimivad, ning need vastasel korral tühistada;
29. on seisukohal, et siseturu edusammud ei tohiks põhineda madalaimal ühisnimetajal; seepärast palub komisjonil haarata ohjad ning esitada julged ettepanekud; ergutab liikmesriike kasutama tõhustatud koostöö meetodit valdkondades, kus kokkuleppimise protsess on jooksnud ummikusse, näiteks:
- teenuste (sh tervishoiu-, transpordi- ja postiteenuste) vaba turg;
- Euroopa digitaalne turg;
- ühise patendi kasutusele võtmine;
- Euroopa autoriõigus;
- ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas;
- ühine Euroopa osaühingu põhikiri;
- tarbijakaitsealase lepinguõiguse võimalikud vahendid tarbimise ja kindlustuse valdkondades;
- rohelise ja aruka tehnoloogia kasutusele võtmine,
rõhutab, et teistel riikidel on võimalus nende algatustega hiljem liituda;
30. ergutab komisjoni esitama ettepanekut tähtpäeva kindlaks määrava klausli („sunrise clause”) kasutusele võtmiseks, et tagada ELi siseturu õigusaktide automaatne jõustumine kindlaksmääratud kuupäevast, kui liikmesriik ei ole neid õigeaegselt üle võtnud;
Eelarve, mis kajastab arukat, kaasavat ja jätkusuutlikku kasvu kui 21. sajandi prioriteeti
31. on seisukohal, et praeguses eelarves ei ole 21. sajandi probleemide lahendamiseks piisavalt rahalisi vahendeid; taunib asjaolu, et ainult 6 eurot 100 euro kohta investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, ning on seisukohal, et tulevases eelarves on vaja keskenduda rohkem investeeringutele jätkusuutlikku, teadusuuringutele tuginevasse ja teadmistepõhisesse majandusse;
32. peab kahetsusväärseks, et ELi 2020. aasta strateegia algsetes ettepanekutes ei olnud nimetatud põllumajandussektorit, hoolimata sellest, et põllumajandus võib anda suure panuse strateegia põhieesmärkide saavutamisse;
33. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ambitsioonika eelarveettepaneku, milles kajastuksid ELi 2020. aasta strateegias kirjeldatud prioriteedid, sh roheline majanduskasv, energiatõhusus, suurem teadus- ja arendustegevuse osakaal, elukestev õpe ning kliimamuutusest tulenevate probleemide lahendamine;
34. on seisukohal, et EL peaks tegelema konkreetsete ELi majandusprojektidega, nagu üleeuroopaline energiavõrk, Galileo projekti lõpuleviimine, rohelise tehnoloogia laialdane kasutusele võtmine, sh ELi hoonestuse süsteemne renoveerimine, e-tervishoid ning info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine;
Liikmesriikide potentsiaali ärakasutamine ELi 2020. aasta strateegia elluviimiseks
35. taunib asjaolu, et ELi eelarve täitmine komisjoni ja liikmesriikide poolt on saanud 15. korda kontrollikoja negatiivse hinnangu; rõhutab, et liikmesriigid ise vastutavad Euroopa eelarve haldamise eest 80% ulatuses; ergutab komisjoni liikmesriikidele rohkem survet avaldama, et nad võtaksid riikliku haldusdeklaratsiooniga poliitilise vastutuse Euroopa raha nõuetekohase kasutamise eest, ning kaaluma rahalisi karistusi nendele liikmesriikidele, kes keelduvad koostööst; ergutab kontrollikoda esitama ettepanekuid parema auditeerimismetoodika kohta ning bürokraatlike takistuste vähendamise kohta VKEde jaoks;
36. rõhutab, et ELi rahastamise tingimuseks peaks olema tulemustele orienteeritud lähenemisviis ning kooskõla ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega; rõhutab, et ELi struktuurifondid peaksid keskenduma innovatsioonile ning teadus- ja arendustegevusele, et tõsta ELi konkurentsivõimet, samal ajal kui ühtekuuluvuspoliitikas tuleks keskenduda territoriaalsele ühtekuuluvusele ja liikmesriikide koostööle;
37. on seisukohal, et liikmesriikide haldusdeklaratsioonid peaksid sisaldama teavet selle kohta, kuidas nad on kasutanud Euroopa vahendeid EL 2020 eesmärkide saavutamiseks;
38. on veendunud, et liikmesriigid, kes esitavad usaldusväärsed tegevuskavad ja tulemused, peaksid saama struktuurifondidest lisaraha, samal ajal kui liikmesriigid, kes ei esita riiklikke haldusdeklaratsioone, mis näitavad Euroopa raha nõuetekohast kasutamist EL 2020 eesmärkide saavutamiseks, peaksid saama vähem Euroopa raha, mis ei tohiks aga välistada alternatiivseid toetusmeetodeid nende suutlikkuse suurendamiseks;
39. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.