RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Jaapani tuumaavarii õppetunnid Euroopa tuumaohutuse jaoks
4.4.2011
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Corien Wortmann-Kool, Pilar del Castillo Vera, Peter Liese, Herbert Reul, Lena Kolarska-Bobińska, Romana Jordan Cizelj, Jean-Pierre Audy fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0236/2011
B7‑0236/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon Jaapani tuumaavarii õppetundide kohta Euroopa tuumaohutuse jaoks
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik;
– võttes arvesse energeetikanõukogu 28. veebruari ja 21. märtsi järeldusi;
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi järeldusi;
– võttes arvesse oma varasemat resolutsiooni Tšernobõli tuumakatastroofi 10. ja 15. aastapäeva kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et hiljutine tuhandete ohvritega maavärin Kirde-Jaapanis viis mitme Jaapani tegutseva tuumareaktori sulgemiseni ja arvestades, et sellele järgnenud üle 10 meetrise hiidlainega tsunami hävitas mitte ainult olemasolevad elektrivõrgud, vaid ka Fukushima Daiichi tuumaelektrijaama elektrivarustuse varu- ja avariisüsteemid; arvestades, et sellest tulenenud jahutusvõimsuse puudumine põhjustas mitme tuumkütuseelemendi ülekuumenemise ja põhireaktori osalise sulamise; arvestades, et senini on Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur kvalifitseerinud need sündmused suurõnnetuseks (tase 6) rahvusvahelisel INESi skaalal;
B. arvestades, et seoses nende sündmustega tuleb Euroopa tuumaohutusstandardid läbi vaadata;
C. arvestades, et ELi energialiikide struktuur jääb liikmesriikide pädevusse, kuid samal ajal on tuumaohutus rahvusvaheline probleem ja sellega tuleks tõhusamalt tegelda ELi reguleeriva pädevuse raames;
D. arvestades, et komisjoni arvnäitajate järgi moodustas tuumaenergia 2008. aastal 13,4% kogu ELi sisemaisest energiatarbimisest ja kui olukord jääb samaks, prognoositakse 2030. aastaks selle suurenemist 15%ni;
E. arvestades, et Euroopa Ülemkogu asutatud analüüsirühma mais 2010 esitatud aruandes „Euroopa 2030. aasta projekt” on rõhutatud, et eurooplased peavad algatama tõsise arutelu ohutu tuumaenergia vajalikkusest Euroopas ja Euroopa ei saa endale lubada sellest energiaallikast loobumist,
1. on rahul komisjoni kiire reageerimisega Jaapani tõsistele sündmustele, kes käivitas koostöös liikmesriikidega üleeuroopalise tuumarajatiste riskianalüüsi ja ohutushinnangu (stressitestid); on rahul Euroopa Ülemkogu toetusega põhjalikule ja läbipaistvale riskianalüüsile ja ohutushinnangule ning tuumaohutusraamistiku läbivaatamisele;
2. palub komisjonil tagada, et pädevad asutused (või ohutusasutused) viivad need hinnangud läbi käesoleva aasta lõpuks sõltumatult ja kooskõlastatult kõikide ELis juba olemasolevate ja kavandatud tuumarajatiste kohta; rõhutab, et need hinnangud peaksid põhinema ühtlustatud hindamisnäidisel, mis hõlmab kõikmõeldavaid eri liiki ohtusid Euroopa realistlikus stsenaariumis, nagu maavärinad, üleujutused ja ootamatud sündmused, nagu terrori- ja küberrünnakud või lennukite kukkumine tuumajaama; rõhutab, et Euroopa tuumaohutuse reguleerivate asutuste rühma (ENSREG) ja Lääne-Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste ühenduse (WENRA) täielik kaasamine riskianalüüsi ja ohutushinnangute läbiviimisse on väga tähtis;
3. rõhutab, et liikmesriigid peavad tagama kiirete meetmete kasutuselevõtmise, kui tuumaelektrijaam ei läbi stressitesti, sealhulgas tegevuse ajutine peatamine või lõplik sulgemine;
4. soovitab tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel võtta kõik meetmed tagamaks, et nimetatud stressiteste ning nendele järgnevaid ohutus-, turvalisus- ja jäätmekäitlusstandardeid kohaldatakse mitte üksnes ELis, vaid ka ELi naaberriikides ja muudes riikides ehitatud või kavandatud tuumajaamade suhtes; on veendunud, et EL kasutab selles osas täielikult kõiki rahvusvahelisi organisatsioone ja organeid; palub ELil ja liikmesriikidel algatada Rahvusvahelises Aatomienergiaagentuuris arutelu kindlama rahvusvahelise tuumaohutusraamistiku kehtestamiseks; palub tuumarajatisi omavatel liikmesriikidel kaasata naaberliikmesriigid ohutuse järelevalvesse;
5. tuletab meelde, et Euroopa Parlament hääletas aprillis 2009 tuumaohutuse direktiivi rangemaks muutmise poolt selliselt, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ohutuspõhimõtted muudeti vabatahtlike nõuete asemel seaduslikeks nõueteks; taunib liikmesriike, sest nad ei võtnud Euroopa Parlamendi väljendatud muret arvesse; märgib, et praegu ei ole veel kõik liikmesriigid läbivaadatud tuumaohutuse direktiivi oma riigi õigusse täielikult üle võtnud; kinnitab tuumajäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemise direktiiviga seotud tegeliku koostöö tähtsust ja palub nõukogul Euroopa Parlamendi põhilised nõudeid arvesse võtta;
6. palub komisjonil aasta lõpuks esitada tuumaohutuse direktiivi läbivaatamise ettepanek, mis põhineb praegu väljatöötamisel olevate riskianalüüsi ja ohutushinnangute tulemustel ja võttes arvesse Jaapani tuumaõnnetuse põhjalikku analüüsi, millega kehtestatakse uued ühtlustatud tuumaohutusstandardid; nõuab selle ettepaneku tegemist kõige kõrgemate kohaldatavate standardite kohaselt ja nende standardite pidevat parandamist;
7. väljendab muret teadete pärast, mille kohaselt Fukushima käitaja TEPCO on teatanud reguleerivatele asutustele vahetult enne Fukushima tummaõnnetust toimunud kontrollkäikude puudujääkidest; palub komisjonil selliste võimalike reguleerivate puudujääkide alusel analüüsida reguleeriva järelevalve tõhusust, pädevust ja sõltumatust Euroopas ja tegema vajadusel parandusettepanekuid; palub komisjonil selleks uurida võimalusi asutada WENRA raamistiku põhjal ELi tuumaohutuse reguleerimise asutus, millel oleks tuumaohutuse ühise lähenemisviisi tagamiseks vajalik pädevus;
8 nõuab terviklikku lähenemisviisi ohutuskultuurile, millesse kuuluvad ohutusstandardid, tugev ja sõltumatu reguleeriv organ, asjakohased rahalised ja inimressursid ning kodanike asjakohane teavitamine;
9. palub komisjonil toetada ja tihendada Euroopa tuumaohutusasutuste koostööd;
10. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle pikendada Euratomi tuumauuringute ja koolitustegevuse raamprogrammi 2012. ja 2013. aastaks, sest see annab olulise panuse tuumaohutuse ja kiirguskaitse parandamisse; nõuab kõrgete eesmärkidega tuumaohutuse ja jäätmekäitluse uurimisprogrammi loomist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; rõhutab, et seoses elektrienergia nõudluse tõenäolise kasvuga tulevikus võib tuumasünteesienergia anda suure panuse elektri ja soojuse tootmisse; palub seetõttu täita ELi rahvusvahelised kohustused selles valdkonnas;
11. palub täielikult kasutada tuumaohutuse koostöö rahastamisvahendi (NSCI) ülemaailmset geograafilist ulatust näiteks koos Jaapaniga teostatavate meetmete rahastamiseks ja tugevdama NCSI ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri rahvusvahelise seismoloogiakeskuse (ISSC) koostööd;
12. rõhutab, et tuumaenergia on praegu vältimatu Euroopa vähese süsihappegaasiheitega energiatootmise tagamiseks; rõhutab, et energiatõhususel ja taastuvenergial on pärast hiljutisi sündmusi veelgi suurem tähtsus; palub liikmesriikidel kiirendada energiatõhususe kava rakendamist ning säästvate ja vähem CO2-heidet tekitavate tehnoloogiate kasutuselevõttu, nagu süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine või puhas kivisüsi ja taastuvad energiaallikad; palub komisjonil ning Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustikul, maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustikul ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametil hoolikalt jälgida võimalikku suundumusi ja teha nendest vajalikud järeldused, eriti seoses võrgu arendamise nõuete ja muude tagajärgedega;
13. soovitab tungivalt Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed Euroopa energiataristute kaasajastamiseks ja laiendamiseks ning võrkude piiriüleseks ühendamiseks, et ära hoida võimalikku energiakatkestust, mis võib kaasa tuua laastavad tagajärjed, nagu hiljuti Jaapanis;
14. rõhutab energia salvestamise tehnoloogiate ja arukate võrkude tähtsust, et säilitada usaldusväärne energiavarustus tulevikus;
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning käesolevas resolutsioonis nimetatud ELi reguleerivatele asutustele, organitele ja võrgustikele.