Resolutsiooni ettepanek - B7-0449/2011Resolutsiooni ettepanek
B7-0449/2011

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Süüria, Jeemen ja Bahrein Araabia riikides ja Põhja-Aafrikas valitseva olukorra taustal

4.7.2011

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Elmar Brok, Ioannis Kasoulides, Gabriele Albertini, Angelika Niebler, Mario Mauro, Cristian Dan Preda, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Andrzej Grzyb, Tokia Saïfi, Michael Gahler, Filip Kaczmarek, Dominique Vlasto, Krzysztof Lisek, Monica Luisa Macovei, Ria Oomen-Ruijten, Mário David, Marco Scurria, Simon Busuttil, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Elena Băsescu, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Nadezhda Neynsky, Seán Kelly, Artur Zasada fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0389/2011

Menetlus : 2011/2756(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0449/2011
Esitatud tekstid :
B7-0449/2011
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0449/2011

Euroopa Parlamendi resolutsioon Süüria, Jeemeni ja Bahreini kohta Araabia riikides ja Põhja-Aafrikas valitseva olukorra taustal

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria, Jeemeni ja Bahreini kohta, eriti 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse, Liibüa ja Tuneesia kohta;

–   võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta raportit Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga;

–   võttes arvesse oma 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta;

–   võttes arvesse ELi kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 18., 22., 24. ja 26. märtsi, 23. aprilli ning 6. ja 11. juuni 2011. aasta avaldusi Süüria kohta ning 10., 12. ja 18. märtsi, 27. aprilli, 11., 26. ja 31. mai ning 3. juuni 2011. aasta avaldusi Jeemeni kohta ja 10., 12. ja 18. märtsi, 3. mai ja 1. juuli 2011. aasta avaldusi Bahreini kohta,

–   võttes arvesse liidu kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi poolt 29. aprilli 2011. aastal ELi nimel esitatud deklaratsiooni Süüria kohta;

–   võttes arvesse 24. mai 2011. aasta teatist „Dialoog Vahemere lõunapiirkonna riikidega rännet, liikuvust ja turvalisust käsitlevates küsimustes” ja 25. mai 2011. aasta ühisteatist „Uus lähenemisviis muutustele naaberriikides”;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsil 2011. aastal toimunud kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. juuni 2011. aasta deklaratsiooni lõunapoolsete naaberriikide kohta;

–   võttes arvesse inimõiguste nõukogu 29. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Süüria kohta;

–   võttes arvesse nõukogu 9. mai 2011. aasta otsust 2011/273/ÜVJP, 23. mai 2011. aasta otsust 2011/302/ÜVJP ning 23. juuni otsust 2011/367/ÜVJP Süüria kohta;

–   võttes arvesse välissuhete nõukogu 23. mai ja 20. juuni 2011. aasta järeldusi;

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri 3. juuni 2011. aasta avaldust Süüria kohta;

–   võttes arvesse inimõiguste ülemvoliniku 14. juuni 2011. aasta esialgset aruannet Süüria kohta;

–   võttes arvesse 1990. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooni, millega Süüria on liitunud;

–   võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (ICCPR);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et pärast teisi Araabia riike on meeleavaldajad Süürias ja Jeemenis väljendanud rahumeelselt õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi ning rahva tungivat nõudmist poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide järele, mille eesmärk on tõelise demokraatia saavutamine, võitlus korruptsiooni ja onupojapoliitika vastu, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste järgimise tagamine, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine ning paremate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste loomine;

B.  arvestades, et kõnealuste riikide valitsused on meeleavalduste mahasurumiseks kasutanud üha suuremat vägivalda; arvestades, et Süüria ja Jeemeni julgeolekujõud on meeleavaldajate vastu kasutanud ülemäärast jõudu, mille tõttu on palju surmasaanuid, vigastatuid ja vangistatuid, ning see on vastuolus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, mille osalised on ka Süüria ja Jeemen;

C. arvestades, et Süüria meeleavaldused algasid riigi lõunaosas asuvas Daraa linnas ning levisid seejärel üle kogu Süüria; arvestades, et Süüria armee piiras nii Daraa linna kui ka mitmeid muid linnasid; arvestades, et väidetavalt on tapetud üle 1100 inimese ja kuni 10 000 inimest on meelevaldselt vahistatud;

D. arvestades, et üle kogu maailma eetrisse lastud hiljutistes videotes näidati murettekitavaid kaadreid meelevaldselt vahistatud Süüria lastest, kes pidid kinnipidamise ajal taluma piinamist või väärkohtlemist, mis mõnel juhul, nagu 13. aastase poisi Hamza al-Khateeb puhul, lõppes surmaga; arvestades ühtlasi, et ÜRO lastefondi UNICEFi teatel hukkus 31. mail 2011. aastal meeleavaldajate vastu lahinglaskemoona kasutamise tagajärjel juba vähemalt 30 last;

E.  arvestades, et assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel on endiselt allkirjastamata; arvestades, et selle lepingu allkirjastamine on alates 2009. aasta oktoobrist Süüria palvel edasi lükatud; arvestades, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on selle lepingu oluline osa;

F.  arvestades, et Jeemen on Lähis-Ida vaeseim riik, kus alatoitlus on laialt levinud, naftavarud kahanevad, rahvastik kasvab, keskvalitsus on nõrk, veenappus suureneb ning vähe investeeritakse riigi majandusse; arvestades, et kuna veebruaris maa põhjaosa šiiidi mässulistega sõlmitud vaherahu on ebakindel, maa lõunaosas jätkub lahkulöömist pooldav liikumine ning väidetavalt kasutavad paljud al Qaeda võitlejad Jeemenit tugipunktina, on tekkinud tõsine oht, et riik võib laguneda;

G. arvestades, et president Ali Abdullah Saleh, kes sai pommirünnakus haavata ja viibib ravil Saudi Araabias, keeldus alla kirjutamast poliitilist üleminekut käsitlevale Pärsia lahe koostöönõukogu algatusele, mille on heaks kiitnud valitsev partei ja opositsiooni koalitsioon;

H. arvestades, et eriolukord Bahreinis lõpetati 1. juunil ja kuningas Hamad Bin Isa al-Khalifa nõudis riigisisest arutelu, mis algas 2. juulil;

I.   arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt väljendanud oma pühendumust usu-, südametunnistuse- ja mõttevabadusele ning rõhutanud, et valitsuste kohustus on tagada need vabadused kõikjal maailmas,

1.  mõistab teravalt hukka julgeolekujõudude vägivaldsed repressioonid rahumeelsete meeleavaldajate vastu Süürias ja Jeemenis ning avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; väljendab solidaarsust nende riikide elanikega, tunnustab nende julgust ja meelekindlust ning toetab kindlalt nende õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi;

2.  nõuab tungivalt, et Süüria ja Jeemeni ametivõimud hoiduksid vägivalla kasutamisest meeleavaldajate vastu ning austaksid nende õigust vabalt koguneda; rõhutab, et need, kes vastutavad inimohvrite ja tekitatud vigastuste eest, tuleks vastutusele võtta ja kohtu alla anda; kutsub ametivõime üles viivitamata vabastama kõik poliitvangid, inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ja rahumeelsed meeleavaldajad, sätestama seadustega sõna- ja ühinemisvabaduse ning järgima neid vabadusi tegelikkuses, võtma meetmeid korruptsiooni vastu võitlemiseks, tagama vähemustele teistega võrdsed õigused, kindlustama selle, et kommunikatsioonivahendid, nagu internet ja mobiiltelefonid, aga ka sõltumatu meedia oleksid kättesaadavad;

3.  rõhutab, et riigipoolsel vägivalla kasutamisel oma rahva vastu peavad olema otsesed tagajärjed riigi kahepoolsetele suhetele Euroopa Liiduga; tuletab ELi kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile meelde, et sellise tegevuse ärahoidmiseks saab EL kasutada mitmeid vahendeid, nagu varade külmutamine või reisikeeld; tuletab siiski meelde, et selline kahepoolsete suhete läbivaatamine ei tohiks kunagi mõjutada elanikkonda;

4.  kutsub Süüria ja Jeemeni ametivõime üles kiiresti reageerima laialt levinud nõudmistele demokraatlikeks, majanduslikeks ja sotsiaalseteks reformideks; väljendab tugevat toetust reformidele, mille eesmärk on saavutada Süürias ja Jeemenis demokraatia, õigusriigi põhimõtted ja sotsiaalne õiglus; rõhutab, et praegust Süürias ja Jeemenis valitsevat kriisi saab lahendada ainult viivitamata ja eeltingimusteta alustatava avatud ja sisulise poliitilise protsessi ja dialoogi abil, milles osalevad kõik demokraatlikud poliitilised jõud ja kodanikuühiskond;

5.  mõistab sügavalt hukka Süürias toimuvad vägivallapuhangud ja inimõiguste jätkuva tõsise rikkumise; peab kahetsusväärseks, et 21. aprillil toimunud eriolukorra tühistamisest ei peeta kinni, et president Assadi poolt väljakuulutatud reforme ei ole ellu viidud ning et poliitvangid on vaatamata presidendi poolt hiljuti väljakuulutatud amnestiale endiselt vahi all; nõuab tungivalt, et Süüria ametivõimud lõpetaksid viivitamatult linnade piiramise ning tagaksid humanitaarabiorganisatsioonidele ja nende töötajatele kohese ja takistusteta juurdepääsu;

6.  nõuab tungivalt, et Süüria ametivõimud vabastaksid viivitamata meeleavalduste mahasurumise või muude selliste sündmuste käigus vahistatud lapsed, uuriksid põhjalikult lastevastase vägivalla juhtumeid, millest on teatatud, ning hoiduksid edaspidi laste vahistamisest ja nende suhtes vägivalla tarvitamisest ning laste õiguste muul moel rikkumisest;

7.  tunneb heameelt nõukogu otsuse üle kehtestada Süüria ning tsiviilelanikkonda represseerinud isikute suhtes piiravad meetmed, peatada kõik uute kahepoolsete koostööprogrammidega seotud ettevalmistused, peatada Süüria ametivõimudega koostöös rakendatavad käimasolevad kahepoolsed programmid, mis kuuluvad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi ning MEDA-vahendi alla, kutsuda Euroopa Investeerimispanka üles mitte andma praegu heakskiitu uutele Euroopa Investeerimispanga rahastamistehingutele Süürias, kaaluda nende sündmustega seoses muu Süüriale antava ühenduse abi peatamist ning mitte astuma edasisi samme Süüriaga sõlmitava assotsieerimislepinguga seoses;

8.  toetab igati ELi ja rahvusvahelise kogukonna partnerite diplomaatilisi jõupingutusi tagada, et ÜRO Julgeolekunõukogu mõistaks Süürias valitseva vägivalla hukka, ning nõuab Süüria ametivõimudelt tungivalt Süüria rahva õiguspäraste nõudmiste täitmist; peab kahetsusväärseks, et nendel jõupingutustel ei ole seni edu olnud ning et lahendust ei ole leitud ja ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole mingit seisukohta võtnud; kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu alalisi liikmeid Venemaad ja Hiinat, kes on jäänud kahtlevale seisukohale, üles tagama, et ÜRO Julgeolekunõukogu saaks Süürias valitseva olukorra suhtes asjakohaseid vastumeetmeid võtta; palub ELi kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil veenda mõlema riigi ametivõime selles, ÜRO Julgeolekunõukogu peaks suutma oma kohustusi täita;

9.  kutsub Süüria ametivõime üles lubama riiki välisajakirjanikud ja sõltumatud ÜRO vaatlejad, kes kontrolliksid, kas väide, mille kohaselt tulistavad „äärmuslaste relvastatud jõugud” julgeolekujõude esimesena ja millega võimud kogu lubamatut veresauna õigustavad, vastab tõele;

10. tunneb heameelt selle üle, et EL tunnustab Türgi ja teiste piirkondlike partnerriikide jõupingutusi, mis on seotud kriisi eri aspektidega, eelkõige humanitaarabiga, ning et ta teeb nende riikidega Süüria olukorra lahendamiseks koostööd; kutsub Türgit ja ELi üles oma välispoliitikat tõhusamalt koordineerima ning innustab igati jätkama Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika demokratiseerimise ja arengu toetamiseks ühiseid jõupingutusi;

11. mõistab hukka asjaolu, et Jeemeni ametivõimud ei suutnud 22. mail tagada diplomaatide, sealhulgas Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretäri ning Pärsia lahe koostöönõukogu liikmete, Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide suursaadikute ohutut lahkumist Sanas asuvast Araabia Ühendemiraatide saatkonnast; kutsub Jeemeni ametivõime üles järgima diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni;

12. mõistab hiljuti Jeemenis toimunud rünnakud, sh 3. juunil president Saleh vastu suunatud rünnaku sügavalt hukka; kutsub kõiki osapooli üles lõpetama kogu vaenutegevuse ning pidama kinni pidevast relvarahust; nõuab tungivalt, et Jeemeni ametivõimud võtaksid endale kohustuse tagada nõuetekohane ja kaasav poliitiline üleminek vastavalt Pärsia lahe koostöönõukogu algatusele;

13. kutsub Saudi Araabiat üles jätkama poliitilise kriisi lõpetamiseks Pärsia lahe koostöönõukogu vastavalt muudetud kava järgimist ja võtma arvesse, et president Saleh on tervislikel põhjustel riigist eemal, ning veenma teda, et just nendel samadel tervislikel põhjustel ei peaks ta tagasi pöörduma ning et praegu peaks algama kahekuuline periood, milles lõpus peaks moodustatama rahvusliku ühtsuse valitsus ja seda peaks juhtima praegune asepresident, kes nõuab Jeemeni põhiseadusele vastavaid vabasid ja õiglasi valimisi;

14. on mures, et Jeemeni valitsuse poolt ametisse nimetatud kõrgetasemeline komisjon, kelle ülesanne on uurida 18. märtsil Sanas toimunud meeleavaldajate vastast rünnakut, mille käigus tapeti 54 inimest ja sai haavata üle 300 inimese, ei ole esitanud ühtki eduaruannet; kordab oma üleskutset ELi kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile toetada nõudmisi juhtumi rahvusvahelise sõltumatu uurimise järele;

15. tunneb heameelt Jeemenisse saadetud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo delegatsiooni üle, kes hindas inimõiguste olukorda riigis ning annab Jeemeni valitsusele ja rahvusvahelisele kogukonnale soovitusi; tunneb heameelt selle üle, et inimõiguste nõukogu nõudis ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroolt, et Süürias korraldataks viivitamata teabekogumismissioon; nõuab tungivalt, et Süüria ametivõimud teeksid ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga täielikku koostööd ning tagaksid delegatsioonile juurdepääsu;

16. palub Euroopa Liidul ja liikmesriikidel toetada Süüria ja Jeemeni rahva rahumeelseid demokraatlikke püüdlusi, vaadata üle oma poliitika nende riikide suhtes, järgida ELi relvaekspordi toimimisjuhendit ning olla valmis abi andmiseks – nende riikide ametivõimude tõsise pühendumuse korral – neis riikides konkreetsete poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformikavade elluviimisel;

17. tunneb heameelt, et eriolukord Bahreinis lõpetati ning et kuningas Hamad Bin Isa al-Khalifa kutsus üles alustama riigisisest arutelu; rõhutab, et arutelu peaks olema laiapõhjaline, rahumeelne ja sisuline ning viima kaasava reformiprotsessini; kutsub Bahreini ametivõime üles tegutsema vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele inimõiguste ja põhivabaduste normidele ja standarditele; nõuab tungivalt, et Bahreini ametivõimud ei kohaldaks meeleavaldajate suhtes surmanuhtlust;

18. on mures teadete pärast, mille kohaselt on Bahreinis vahistatud, piinatud, hirmutatud ja kohtu alla antud meditsiinitöötajaid; mõistab hukka kohtumõistmise arstide ja meditsiiniõdede üle, keda süüdistatakse Bahreinis toimunud meeleavalduste käigus vigastatud inimeste ravimises; kutsub Bahreini ametivõime üles kõiki meeleavalduste ajal vahistatud meditsiinitöötajaid vabastama;

19. toetab igati ELi püüdlusi kaitsta Liibüa tsiviilelanikke, suurendades muu hulgas Liibüa võimudele avaldatavat survet, ning toetada demokraatliku Liibüa riigi ülesehitamist; tunneb heameelt ELi otsuse üle karmistada võimudevastaseid sanktsioone ja lisada kuus võimude kontrolli all olevat sadamaasutust ELi varade külmutamise nimekirja;

20. tunneb heameelt selle üle, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis 27. juuni 2011. aastal välja määruse Muammar Abu Minya Gaddafi, Saif Al Islam Gaddafi ja Abdullah Al Sanousi vahistamiseks, ning nõuab tungivalt, et kõik riigid, k.a Rooma statuudiga mitteühinenud riigid, tagaksid nende määruste täieliku täitmise;

21. tunneb heameelt Marokos toimuvate reformide üle ja eelkõige kavandatud põhiseaduse reformi üle, mille kohta korraldati referendum, mis on õige samm võimu avatumaks muutmise, moderniseerimise ja demokratiseerimise suunas; kutsub Maroko parteisid üles muutmisprotsessist aktiivselt osa võtma; märgib, et Maroko oli üks piirkonna esimesi riike, kellele otsustati anda ELi suhetes edasijõudnud riigi staatus;

22. tunneb heameelt Alžeeria presidendi poolt väljakuulutatud algatuste üle, mis puudutavad demokratiseerimisprotsessi kiirendamist ja riigi paremat valitsemist, sh eriolukorra lõpetamist ja kavandatud põhiseaduse reformi; rõhutab, et Alžeeria ametivõimud peavad reformiprotsessist, mis peaks pingete ja vägivalla vältimiseks olema kaasav, aktiivselt osa võtma;

23. tunneb heameelt Jordaanias läbiviidatavate poliitiliste reformide üle ning eelkõige põhiseaduse muutmise ja riigisisese arutelu komisjoni töö üle; tunnustab Jordaania ametivõimude jõupingutusi ning rõhutab reformide konkreetse elluviimise vajadust; märgib, et EL nõustus 2010. aastal andma Jordaaniale edasijõudnud riigi staatuse;

24. tunneb heameelt, et nn araabia kevade tulemusel toimub Egiptuses ja Tuneesias üleminek demokraatiale; toetab igati inimeste püüdlusi vabaduse, inimõiguste ja demokraatia poole; kutsub rahvusvahelist kogukonda üles jätkama jõupingutusi Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides toimuvate poliitiliste reformide toetamiseks ja innustamiseks;

25. märgib, et põhiseadusliku assamblee valimised Tuneesias lükati 24. juulilt edasi 23. oktoobrile, sest valimiste korraldamiseks on rohkem aega vaja; toetab Egiptuse eri parteide ja noorterühmade nõudmist, mille kohaselt tuleks uus põhiseadus koostada enne parlamendi- ja presidendivalimiste toimumist ning et parteidel peaks valimisteks valmistumiseks rohkem aega olema;

26. rõhutab, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on põhiline inimõigus, mille ametivõimud peaksid tagama; nõuab tungivalt, et ametivõimud tagaksid oma riigis usurühmadele usaldusväärse ja tõhusa kaitse ning usurühmade liikmetele isikliku julgeoleku ja füüsilise puutumatuse;

27. toetab igati nõukogu seisukohta, et Euroopa naabruspoliitikas tuleb hakata ELi lõunapoolsete naaberriikide uusi probleeme arvesse võtma; tunneb heameelt, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud endale kohustuse pooldada ja toetada konkreetseid jõupingutusi, mida poliitiliste ja majandusreformide läbiviimisele pühendunud valitsused ja kodanikuühiskond teevad; tunneb heameelt selle üle, et ELi kõrge esindaja ja komisjoni asepresident moodustas Vahemere lõunapiirkonna töörühma;

28. tunneb heameelt uute teatiste üle, mis puudutavad uut lähenemisviisi muutustele naaberriikides ning dialoogi Vahemere lõunapiirkonna riikidega rännet, liikuvust ja turvalisust käsitlevates küsimustes; kutsub Vahemere lõunapiirkonna riike eelkõige muutuvaid poliitilisi olusid arvestades üles kehtestama ühtse piiride haldamise süsteemi;

29. tunneb heameelt G8 liikmete poolt algatatud, piirkonna elanikke hõlmava Deauville'i partnerluse üle; märgib, et esimesed partnerluses osalevad riigid on Egiptus ja Tuneesia, kuid G8 liikmed on valmis seda partnerlust laiendama kõigile piirkonna riikidele, kes soovivad üle minna vabale, demokraatlikule ja sallivale ühiskonnale;

30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Jeemeni Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile, Saudi Araabia Kuningriigi valitsusele ja parlamendile, rahvuslikule üleminekunõukogule, Maroko Kuningriigi valitsusele ja parlamendile, Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsusele ja parlamendile, Egiptuse Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Tuneesia Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretärile ja Vahemere Liidu peasekretärile.