RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Olukord Süürias (2012/2543(RSP))
13.2.2012
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Véronique De Keyser, Libor Rouček, Pino Arlacchi, Emine Bozkurt, Harlem Désir, Ana Gomes, Roberto Gualtieri, Richard Howitt, María Muñiz De Urquiza, Raimon Obiols, Vincent Peillon, Carmen Romero López fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0068/2012
B7‑0069/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Süürias (2012/2543(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias, 27. oktoobri 2011. aasta resolutsioone[1] Egiptuse ja Süüria ning sealsete kristlaste olukorra kohta, 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni[2] olukorra kohta Süürias, 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni[3] Rafah Nachedi juhtumi kohta Süürias ja 7. juuli 2011.aasta resolutsioone[4] olukorra kohta Süürias, Jeemenis ja Bahreinis araabia maailmas ja Põhja-Aafrikas valitseva olukorra taustal,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 30. jaanuari 2012. aasta, 9. detsembri 2011. aasta ja 23. oktoobri 2011. aasta järeldusi,
– võttes arvesse väliasjade nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta, 1. detsembri, 14. novembri ja 10. oktoobri 2011. aasta järeldusi Süüria kohta,
– võttes arvesse nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsust meetmete karmistamise kohta Süüria suhtes ja nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/273/ÜVJP,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 23. jaanuari 2012. aasta, 2. detsembri, 3. novembri ja 28. novembri ning 8. oktoobri 2011. aasta avaldusi ja tema pressiesindaja 23. novembri 2011. aasta avaldust Süüria kohta,
– võttes arvesse ELi Süüria delegatsiooni 27. jaanuari 2012. aasta avaldust Süüria Araabia Punase Risti peasekretäri kindral dr Abd-al-Razzaq Jberio tapmise kohta,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. mai 2011. aasta ühist teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus lähenemisviis muutustele naaberriikides”,
– võttes arvesse 27.–28. novembril 1995. aastal toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna ministrite konverentsi lõppdeklaratsiooni (Barcelona deklaratsioon) ja 13. juulil 2008. aastal toimunud Vahemere piirkonna Pariisi tippkohtumise ühisdeklaratsiooni (millele Süüria on alla kirjutanud),
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 22. novembri 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste kohta Süürias,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 2. detsembri 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Süüria Araabia Vabariigis,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navi Pillay 2. detsembri 2011. aastal ÜRO Inimõiguste Nõukogu 18. eriistungjärgul tehtud avaldust uurida inimõiguste olukorda Süüria Araabia Vabariigis,
– võttes arvesse sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 23. novembri 2011. aasta aruannet Süüria Araabia Vabariigi kohta,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee kolmanda komitee 22. novembri 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Süüria Araabia Vabariigis,
– võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse ning genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni, millega Süüria on ühinenud,
– võttes arvesse Araabia Liiga 12. veebruari ja 22. jaanuari 2012. aasta otsuseid Süüria kohta ja liiga algatust saavutada ÜRO Julgeolekunõukogu toetus poliitilise lahenduse leidmiseks, liiga 27. novembri 2011. aasta Süüria vastaseid sanktsioone, 2. novembri 2011. aasta tegevuskava ning 12., 16. ja 24. novembri, 16. oktoobri ja 27. augusti 2011. aasta avaldusi,
– võttes arvesse Islami Koostöö Organisatsiooni 30. novembri 2011. aasta avaldust, milles Süüria valitsust kutsuti üles viivitamata lõpetama üleliigse jõu kasutamine kodanike vastu ja austama inimõigusi,
– võttes arvesse Türgi Vabariigi valitsuse 30. novembri 2011. aasta otsust kehtestada Süüria vastased majandussanktsioonid,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et ÜRO hinnangul on Süürias alates 2011. aasta märtsist Süüria režiimi poolt elanikkonna vastu suunatud jõhkrate repressioonide tagajärjel tapetud üle 6000 inimese, sealhulgas üle 400 lapse, vigastatud palju suuremal arvul inimesi, teadete kohaselt kinni peetud tuhandeid inimesi, sealhulgas 380 last, ning kümned tuhanded on pagenud naaberriikidesse või on riigisiseselt ümber asustatud; arvestades, et alates 2012. aasta veebruari algusest on järsult suurenenud pommi- ja mürsurünnakud Homsi linna ja selle tsiviilelanikkonna vastu ning hinnanguliselt on seetõttu elu kaotanud üle 500 inimese;
B. arvestades, et vaatamata laialdasele rahvusvahelisele hukkamõistule jätkavad Süüria ametivõimud ning sõjavägi ja julgeolekujõud mittevägivaldsete tsiviilisikute (sealhulgas laste) vastaseid vägivaldseid repressioone ja inimõiguste ränka rikkumist, kaasa arvatud piinamine ja seksuaalvägivald, mis võivad endast kujutada inimsusevastaseid kuritegusid; arvestades ohtu, et Süüria olukord võib muutuda kodusõjaks;
C. arvestades, et linnad ja asulad kogu Süürias on valitsusvägede piiramisrõngas ning nende suhtes tehakse pommi- ja mürsurünnakuid; arvestades, et juurdepääs toidule ja meditsiinitarvetele on äärmiselt raske; arvestades, et paljude süürlaste jaoks on humanitaarolukord vägivalla ja ümberasustamise tõttu kiirelt halvenenud;
D. arvestades, et president Bashar al-Assad ei ole täitnud oma korduvaid reformi- ja amnestialubadusi ja see režiim on täielikult kaotanud oma usaldusväärsuse, mille tõttu rahvusvaheline üldsus on nõudnud tungivalt presidendi tagasiastumist; arvestades, et Süüria valitsus kasutab riikliku julgeoleku ülemkohut, mis on erikohus väljaspool tavapärast kriminaalõiguse süsteemi, et mõista kohut poliitiliste aktivistide ja inimõiguste kaitsjate üle; arvestades, et vägivallaga kaasneb režiimi ja selle toetajate tegevus, mille eesmärk on suurendada usurühmadevahelisi pingeid ja õhutada riigis rahvusrühmade ja usurühmade vahelisi konflikte;
E. arvestades, et Hiina ja Venemaa veto tõttu ei ole ÜRO Julgeolekunõukogu seni saanud asjakohaselt Süüria kriisile reageerida, et kutsuda president Bashar al-Assadi tagasi astuma ja mõista hukka Süüria ametivõimude ning sõjaväe ja julgeolekujõudude poolt toime pandud inimõiguste ja põhivabaduste laialdane, süstemaatiline ja ränk rikkumine – tapmised, meelevaldsed hukkamised, jälitamine, meelevaldne kinnipidamine, sunniviisiline kadumine, piinamine, halb kohtlemine ja vägistamine ning muud seksuaalvägivallaaktid tsiviilisikute (sealhulgas laste) vastu ning vigastatutele arstiabi andmisest keeldumine ja selle andmise takistamine;
F. arvestades, et Araabia Liiga otsustas 12. veebruaril 2012 katkestada igasuguse diplomaatilise koostöö Süüriaga ja toetada Süüria opositsiooni ning nõudis ÜRO ja Araabia Liiga rahuvalvemissiooni saatmist Süüriasse; arvestades, et 22. jaanuaril 2012 otsustas Araabia Liiga kutsuda president Bashar al-Assadi üles andma võimu üle oma asetäitjale, ning nõudis, et viivitamata lõpetataks sõnavabadust kasutavate isikute inimõiguste rikkumine ja ründamine; arvestades, et Araabia Liiga otsustas paluda ÜRO Julgeolekunõukogult toetust poliitilise lahenduse saavutamiseks;
G. arvestades, et Maroko esitas 27. jaanuaril 2012. aastal ÜROs resolutsiooni eelnõu, mille eesmärk on toetada Araabia Liigat kaasavas ja rahumeelses Süüria poolt juhitud poliitilises protsessis; arvestades, et 4. veebruaril 2012 kasutasid Hiina ja Venemaa oma vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni eelnõu suhtes, milles toetati Araabia Liiga kava ja mõisteti hukka repressioonid Süürias; arvestades, et Süüria opositsioon on rõhutanud, et Hiina ja Venemaa veto ÜRO Julgeolekunõukogus innustab Süüria valitsust ohjeldamatult tegutsema;
H. arvestades, et Süüria ametivõimud ei luba endiselt riiki rahvusvahelisi ajakirjanikke ja vaatlejaid; arvestades, et tapetud on üks prantsuse ajakirjanik ja vigastada saanud on üks Madalmaade ajakirjanik, kes täitsid oma ülitähtsat ülesannet edastada Süüria sündmuste kohta sõltumatut teavet;
I. arvestades, et Euroopa Liit tugevdas 23. jaanuaril 2012 oma Süüria vastaseid piiravaid meetmeid, lisades nimekirja isikutest ja äriühingutest, kelle suhtes rakendatakse varade külmutamist ja ELi sisenemise keeldu, veel 22 isikut ja 8 äriühingut, mis tähendab, et nüüd on külmutatud 38 ettevõtte varad ning isikute arv, kelle varad on külmutatud ja kellel on viisakeeld ELi sisenemiseks, on tõusnud 108ni; arvestades, et Süüria vastased piiravad meetmed hõlmavad relvaembargot, Süüria toornafta impordikeeldu ja uute investeeringute tegemise keeldu Süüria nafta- ja finantssektorisse, kuid eelkõige sellise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ekspordikeeldu EList Süüriasse, mida valitsus võiks kasutada kodanike inimõiguste rikkumiseks;
J. arvestades, et Ameerika Ühendriigid on sulgenud oma saatkonna Süürias; arvestades, et Prantsusmaa, Itaalia, Kuveit, Maroko, Madalmaad, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Hispaania, Araabia Ühendemiraadid ja Ühendkuningriik on oma suursaadikud Süüriast tagasi kutsunud ja Saksamaa ei ole uut suursaadikut nimetanud; arvestades, et Pärsia lahe koostöönõukogu, Liibüa ja Tuneesia on saatnud oma riiki akrediteeritud Süüria suursaadiku välja;
K. arvestades, et nõukogu julgustas oma 23. jaanuari järeldustes veel kord Süüria opositsiooni tegema kõik jõupingutused, et parandada koordineerimist edasiliikumisel sellise olukorra poole, mis võimaldab sujuvalt üle minna demokraatlikule, stabiilsele ja kaasavale Süüria riigile, kus on tagatud vähemuste õigused; arvestades, et ka EL toetab selles küsimuses Araabia Riikide Liigat;
L. arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmed on viimaste kuude jooksul astunud dialoogi ja vahetanud arvamusi nii Süürias kui ka välisriikides asuvate Süüria opositsiooni esindajatega;
M. arvestades, et osa Süüria territooriumist on Süüria rahvusnõukogu ja Vaba Süüria Armee kontrolli all;
N. arvestades, et Süüria kriis ohustab stabiilsust ja julgeolekut kogu Lähis-Ida piirkonnas;
O. arvestades, et Araabia Liiga riigid on saatnud Süüriasse vaatlusmissiooni; arvestades, et Araabia Liiga on otsustanud oma jälgimismissiooni lõpetada, sest puudus koostöö Süüria ametivõimude poolt, ei viidud ellu tegevuskava, mis kohustas Süüriat täielikult lõpetama vägivalla tsiviilelanike vastu, vabastama poliitilistel põhjustel kinnipeetud isikud, viima linnadest ära väed, tankid ja relvad, ning jälgijaid rünnati ja nende võimalused edastada sõltumatut teavet olid ohus;
P. arvestades, et Venemaa jätkab Süüria režiimile relvade müümist ja tal on Süürias mereväebaas;
Q. arvestades, et 2011. aasta märtsist alates on kümned tuhanded Süüria pagulased põgenenud Türki; arvestades, et 7. veebruaril 2012 ütles Türgi peaminister oma fraktsiooni poole pöördudes, et Türgi aitab koos Lääne liitlastega ette valmistada uut algatust, millega toetatakse Süüria režiimi vastaseid; arvestades, et Türgi on vastu võtnud paljud Süüria opositsiooniliidrid, sealhulgas mõned Vabast Süüria Armeest;
1. mõistab taas rängalt hukka elanikkonna (sealhulgas laste) vastased jõhkrad repressioonid Süüria režiimi poolt, eelkõige Homsi linnas; avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; kordab, et on solidaarne Süüria rahvaga, kes võitleb vägivalda kasutamata vabaduse, demokraatia ja inimväärikuse eest, ning on vaimustuses rahva ja eriti võitluses otsustavat osa täitvate naiste vaprusest ja otsusekindlusest;
2. nõuab taas, et Süüria režiim lõpetaks viivitamata oma elanikkonna jõhkra mahasurumise, ning eelkõige seda, et Süüria väed ja tankid kutsutaks tagasi kõigist Süüria linnadest;
3. märgib, et Süüria režiim ja president Bashar al-Assad, kellel kui Süüria riigi põhiseaduse järgsel seaduslikul juhil lasub lõplik vastutus ja eelkõige kohustus täita inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust, on läbi kukkunud; nõuab taas rahumeelsete meeleavaldajate vägivallaga mahasurumise ja nende perekondade ahistamise, humanitaartöötajate vastu suunatud vägivalla ning režiimi vastu välja astunud isikute (sealhulgas laste) piinamise ja nende vastase seksuaalvägivalla viivitamatut lõpetamist; nõuab ka kõikide kinnipeetavate protestijate, poliitiliste vangide, inimõiguste kaitsjate, blogipidajate ja ajakirjanike viivitamatut vabastamist ning rahvusvaheliste humanitaar- ja inimõiguste organisatsioonide ja rahvusvahelise ajakirjanduse täielikku juurdepääsu riiki;
4. kordab oma üleskutset president Bashar al-Assadile ja tema režiimile loobuda viivitamatult võimust, et võimaldada riigi rahumeelset üleminekut demokraatiale;
5. kordab oma üleskutset Süüria ametivõimude, sõjaväe ja julgeolekujõudude toime pandud laialdaste, jõhkrate ja süstemaatiliste inimõiguste ja põhivabaduste rikkumiste kohese, sõltumatu ja läbipaistva uurimise algatamiseks Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, tagamaks, et kõik isikud, eelkõige president Bashar al-Assad, kes on süüdi tegudes, mis võivad endast kujutada inimsusevastaseid kuritegusid, võetaks rahvusvahelise üldsuse poolt vastutusele;
6. nõuab rahumeelset ja tegelikku üleminekut demokraatiale, mis vastaks Süüria rahva õiguspärastele nõudmistele ning rajaneks kaasaval üldrahvalikul poliitilisel dialoogil, milles osalevad riigi kõik demokraatlikud jõud ja kodanikuühiskond; nõuab tungivalt, et opositsioon ei langeks elanikkonna kaitsmisel vägivalla suurenemise ja olukorra militariseerimise lõksu; väljendab tõsist muret selle üle, et ähvarduste kasutamine Süüria ametivõimude poolt võib laieneda pagenduses olevatele opositsiooniaktivistidele, ning kutsub ELi liikmesriike üles kaaluma võimalust saata selliste juhtumitega seotud ELis asuvad Süüria diplomaadid riigist välja või võtta nende suhtes muid asjakohaseid meetmeid;
7. hoiatab rahvusvahelise sõjalise sekkumise eest Süürias, kuid nõuab tungivalt, et EL laiendaks märkimisväärselt oma Süüria režiimi vastaseid sanktsioone ja diplomaatilist survet, tagades samas, et need sanktsioonid ei too kahju tsiviilelanikkonnale;
8. väljendab heameelt Süüria opositsiooni jätkuvate jõupingutuste üle nii Süürias kui ka väljaspool, et luua ühtne platvorm, ja innustab neid jätkuvalt suhtlema rahvusvahelise üldsusega, eelkõige Araabia Liigaga, ning kujundama ühist nägemust Süüria tulevikust ja demokraatlikule süsteemile üleminekust; toetab jätkuvalt Süüria opositsiooni, sealhulgas Süüria rahvusnõukogu; rõhutab, kui tähtis on see, et Süüria opositsioon ja Vaba Süüria Armee seaksid endale eesmärgiks inimõigused, põhivabadused ja õigusriigi põhimõtted ning järgiksid selgelt rahumeelset ja kaasavat lähenemisviisi; toetab nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta järeldusi ja nõuab tungivalt, et EL ja tema liikmesriigid rakendaksid need koheselt ja leiaksid uued moodused tugevdada oma mittesõjalist abi Süüria opositsioonijõududele; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks oma toetust ja abi Süüria opositsioonile ja kodanikuühiskonnale;
9. väljendab heameelt asjaolu üle, et EL kohustub jätkuvalt nõudma rahvusvahelise surve suurendamist Süüria režiimile; toetab välisasjade nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsust kehtestada Süüria režiimi vastu uued piiravad meetmed ja nõuab sellega seoses uusi sihipäraseid sanktsioone;
10. mõistab hukka 23. detsembril 2011 ja 6. jaanuaril 2012 Damaskuses ning 10. veebruaril 2012 Aleppos toimunud pommirünnakud, milles hukkus ja sai vigastada palju inimesi; mõistab samuti hukka 11. jaanuaril 2012 toimunud rünnaku, milles hukkusid üks prantsuse ajakirjanik ja mitmed tsiviilisikud ning sai vigastada veelgi rohkem inimesi, sealhulgas üks Madalmaade ajakirjanik; tuletab Süüria ametivõimudele uuesti meelde, et neil on kohustus tagada riigis ohutus ja turvalisus;
11. tunneb heameelt ÜRO Peaassamblee, ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja ÜRO Peaassamblee kolmanda komitee resolutsioonide ning Süüria olukorra sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruande üle ja toetab neid; nõuab, et UNESCO inimõiguste komitees peatataks viivitamata Süüria liikmelisus;
12. mõistab hukka asjaolu, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole korduvalt suutnud asjakohaselt reageerida jätkuvatele jõhkratele sündmustele Süürias ning et Venemaa ja Hiina on kasutanud Süüriat käsitleva resolutsiooni eelnõu blokeerimiseks ÜRO Julgeolekunõukogus oma vetoõigust ja hääletanud Araabia Liiga rahumeelse üleminekuettepaneku vastu, mida al-Assadi režiim omakorda on tajunud kui luba suurendada kohapealseid repressioone ning kasutada relvastamata tsiviilelanike vastu raskerelvi ja valimatut jõudu; kordab oma üleskutset ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetele ning eriti Venemaale ja Hiinale täita oma kohustusi ja tagada, et Süürias austataks rahvusvahelisi inimõiguste norme; toetab jätkuvalt ELi ja liikmesriikide sellealaseid jõupingutusi; soovitab samas ÜRO Julgeolekunõukogul anda Süüria režiim oma rahva vastu sooritatud kuritegude eest Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; tunneb heameelt selle üle, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu nimetas Süüria inimõiguste küsimustega tegeleva eriraportööri, ja nõuab Süüria valitsuselt tungivalt eriraportööriga täieliku koostöö tegemist;
13. kutsub üles Venemaad kui Süüria suurimat välismaist relvatarnijat viivitamata lõpetama relvade tarnimine Süüriasse ning palub ELil koostada must nimekiri Süüriasse relvi tarnivatest ettevõtetest; kutsub sellega seoses kõiki ELi toimijaid täielikult austama Euroopa Liidu relvaekspordi tegevusjuhendit, mille eesmärk on tõkestada selliste relvade eksport, mida võidakse kasutada riigisisesteks repressioonideks või mis võivad tekitada piirkondlikku ebastabiilsust;
14. kutsub ELi üles piirama diplomaatilisi suhteid Süüriaga ja väljendab heameelt mõne liikmesriigi otsuse üle kutsuda oma suursaadik tagasi;
15. avaldab toetust Araabia Liiga jõupingutustele lõpetada vägivald Süürias ja edendada poliitilise lahenduse leidmist tegevuskava abil, mille täitmist jälgib vaatlusmissioon; võtab teadmiseks Araabia Liiga otsuse lõpetada oma vaatlusmissioon Süürias vastusena riigiasutuste ja julgeolekuteenistuste suurenevale vägivallale; väljendab heameelt Araabia Liiga otsuse üle suurendada koostööd ÜROga; väljendab heameelt Araabia Riikide Liiga otsuse üle kehtestada Süüria režiimi vastu sanktsioonid ja toetada Süüria opositsiooni ning tema üleskutse üle paigutada Süüriasse ÜRO ja Araabia Liiga rahuvalvemissioon; kutsub Süüria režiimi üles hoiduma otsestest või kaudsetest katsetest destabiliseerida naaberriike;
16. kutsub taas üles paremale ELi ja Türgi vahelisele koostööle Süüria olukorra küsimuses; väljendab heameelt selle üle, et Türgi taunib Süüria režiimi ja Türgi peaminister on nõudnud president al-Assadi viivitamatut tagasiastumist, samuti Türgi majandussanktsioonide üle selle režiimi suhtes ja tema poliitika üle hoida piirid pagulastele lahti;
17. nõuab taas tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teeks kõik võimaliku saavutamaks koostööd ja kooskõlastust Türgi, Araabia Liiga ja Süüria opositsiooniga, et alustada arutelusid humanitaarkoridoride loomise korraldamise üle Süüria-Türgi piirile, et kaitsta jätkuvate sõjaväeliste repressioonide eest riigist põgeneda üritavaid Süüria pagulasi ja tsiviilelanikke ning võimaldada Süüria opositsioonil organiseeruda;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.