RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Olukord Nigeerias (2012/2550(RSP))
7.3.2012
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Charles Tannock, Peter van Dalen, Tomasz Piotr Poręba, Konrad Szymański, Ryszard Antoni Legutko, Ryszard Czarnecki fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0131/2012
B7‑0131/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Nigeerias (2012/2550(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nigeeria kohta, eelkõige 6. detsembri 2010. aasta resolutsiooni massiliste hirmutegude kohta Nigeerias Josis,
– võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni ja tema esindajate avaldusi, eelkõige 26. detsembri 2011. aasta ja 22. jaanuari 2012. aasta avaldust,
– võttes arvesse Nigeeria Liitvabariigi põhiseadust ja eriti selle IV peatüki (mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse kohta) sätteid usuvabaduse kaitse kohta,
– võttes arvesse muudetud Cotonou partnerluslepingut, eelkõige selle artiklit 8,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et üks kolmandik Nigeeria 36 osariigist on kehtestanud islamistliku karistusseadustiku, muutes sellega islamistliku šariaadi kõrgeimaks õiguslikuks võimuks ning pannes de facto aluse riigiusule, mis on vastuolus riigi sekulaarse põhiseadusega; arvestades, et šariaadi alusel mõistetavate karistuste hulka kuuluvad surmanuhtlus „seksuaalse õigusrikkumise“ eest, amputeerimised ja piitsutamine; arvestades, et sellised kohtuprotsessid on vastuolus õiglase kohtuprotsessi rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega ja naiste suhtes diskrimineerivad;
B. arvestades, et inimõiguste aruannete kohaselt on 2012. aastal usupõhise vägivalla tõttu saanud Põhja-Nigeerias surma ligikaudu 1000 inimest;
C. arvestades, et hiljutiste vägivallajuhtumite hulka kuuluvad ÜRO hoone pommirünnak Abujas 26. augustil 2011, kirikute ja usuliste sümbolite rünnakud kogu Nigeerias 2011. aasta jõulude ajal, rünnakute laine, mille käigus said surma rohkem kui 150 inimest Põhja- Nigeerias asuvas Kano linnas 20. jaanuaril 2012 ja enesetapurünnak Josi kirikule 26. veebruaril 2012;
D. arvestades, et enamiku viimastel aastatel toime pandud vägivallategude eest kannab vastutust terroriorganisatsioon Boko Haram, kes jätkuvalt oma rünnakuid intensiivistab;
E. arvestades, et lõunapiirkondades on relvastatud rühmitused ähvardanud kätte maksta põhjapoolsetes piirkondades tegutsevatele moslemitele, kes elavad lõunas, kui kristlaste vatsu suunatud rünnakud Põhja-Nigeerias ei lõpe;
F. arvestades, et vägivalla põhjuseks on lisaks rahvuslikele ja usulistele lahkhelidele ka suur vaesus, ebavõrdsus, patroneeriv süsteem ning hävitavad poliitilised lahkhelid; arvestades, et kuigi Nigeeria on naftatootjana maailma riikide seas kaheksandal kohal, elab enamik riigi elanikkonnast allpool vaesuspiiri;
G. arvestades, et 2012. aasta algas Nigeerias kogu riiki haaranud streikide ja massiliste meeleavaldustega, mis olid suunatud korruptsiooni vastu valitsuses ja naftahinna tõusu vastu pärast toetuste tühistamist;
H. arvestades, et EL on Nigeeria peamine rahaline toetaja, ja arvestades, et Euroopa Komisjon ning Nigeeria föderaalvalitsus allkirjastasid 12. novembril 2009. aastal Nigeeria-EÜ riigistrateegia dokumendi ja 2008.–2013. aasta riikliku sihtprogrammi, mille raames EL rahastab muuhulgas rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamisele suunatud projekte;
1. mõistab teravalt hukka terrorirünnakud kristlaste, nende vara ja sümbolite vastu, samuti vägivaldsed kokkupõrked ja nendega seotud traagilised surmajuhtumid; avaldab kaastunnet ohvritele ja nende perekondadele;
2. kutsub Nigeeria föderaalvalitsust ja osariikide valitsusi üles tegema rohkem ohustatud kogukondade kaitseks, eriti Põhja- ja Kesk-Nigeerias, eelkõige Yobe ja Bauchi osariikides, näiteks korrapäraste tugevdatud politseipatrullide abil;
3. kiidab heaks föderaalsel ja osariikide tasandil võetud meetmed, mis viisid nende isikute vahistamiseni, kelle puhul on teada või tõestatud, et nad osalesid vägivallategudes; kutsub Nigeeria ametivõime üles tegema lõpu karistamatusele, võtma kõik seaduserikkujad vastutusele ning kindlustama, et inimesed ei rakendaks omakohut;
4. kutsub Nigeeria ametivõime üles mitte ainult püüdma edasisi vägivallategusid ära hoida, vaid tegeleda ka nende põhjustega, nt almajiri-haridussüsteem, suur vaesus, majanduslik ebavõrdsus, viljaka põllumaa ja muude ressursside kättesaamatus, korruptsioon, politseivägivald ja vaenu õhutavad kõned;
5. kutsub Nigeeria valitsust sekkuma üksikjuhtumitesse, kus inimeste üle on šariaadi alusel kohut mõistetud ja neile on karistuseks määratud surmanuhtlus, amputeerimine, piitsutamine või muu ebainimlik ja alandav kohtlemine, mis on vastuolus Nigeeria põhiseadusega ja rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktidega;
6. nõuab tungivalt, et EL jätkaks poliitilist dialoogi Nigeeriaga vastavalt muudetud Cotonou lepingu artiklile 8, pöörates seega tähelepanu probleemidele seoses mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusega, mis on sätestatud rahvusvahelistes, piirkondlikes ja riiklikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides;
7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Nigeeria valitsusele ja parlamendile.