RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Olukord Gazas
20.11.2012 - (2012/2883(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Véronique De Keyser, Pino Arlacchi, Emine Bozkurt, Ricardo Cortés Lastra, Emer Costello, Ana Gomes, Richard Howitt, Emilio Menéndez del Valle, María Muñiz De Urquiza, Norbert Neuser, Boris Zala fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0522/2012
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Gaza sektoris, eelkõige 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Gazas[1], 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris[2], 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris[3], 18. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Gaza sektorile antava humanitaarabi kohta[4], 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni humanitaarabi laevastiku vastu suunatud Iisraeli sõjalise operatsiooni ning Gaza blokaadi kohta[5] ja 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Palestiinas[6],
– võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2012. aasta järeldusi Gaza kohta,
– võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni 16. novembri 2012. aasta avaldust vägivalla edasise teravnemise kohta Iisraelis ja Gazas,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 16. novembri 2012. aasta avaldust vägivalla kohta Gazas ja Iisraelis,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et ühelt poolt Hamasi ja teiste relvarühmituste rakettide tulistamine Gaza sektorist Iisraeli ning teiselt poolt Iisraeli armee poolt toimepandud sihipärased kohtuvälised tapmised on vallandanud Iisraeli lõunaosas ja Gaza sektoris uue vägivallatsükli;
B. arvestades, et Palestiina ametiisikute teatel on sestsaadik, kui Iisraeli armee alustas piirkonnas operatsiooni „Kaitsesammas”, Gaza sektoris hukkunud 104 inimest, nende seas palju lapsi, ja 860 inimest on saanud haavata; arvestades, et Iisraeli ametiisikute andmeil on Gaza sektorist viimastel nädalatel lähtunud raketirünnakute tagajärjel Iisraelis hukkunud kolm inimest ja vigastada saanud 68 inimest;
C. arvestades, et ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni (UNRWA) teatel on Iisraeli õhurünnakud Gaza sektoris suunatud relvarühmituste juhtide, taristute ja julgeolekusüsteemi pihta, kuid aina sagedamini rünnatakse ka elumaju, mistõttu tsiviilohvrite arv on märkimisväärselt suurenenud; arvestades, et Gaza sektorist tulistatavad raketid on sihilikult suunatud tsiviilelanikkonna vastu;
D. arvestades, et Iisraeli lõunaosa ja Gaza sektori tsiviilelanikud on taas kord muutumas poliitilise vägivalla ohvriteks ja pantvangideks ning arvestades, et selline olukord on lubamatu;
E. arvestades, et maismaarünnak Gaza sektoris ja kriisi edasine teravnemine tooks nii palestiinlastele kui iisraellastele ainult uusi kannatusi;
F. arvestades, et Gaza sektoris, Jordani Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas elavad palestiinlaste kogukonnad on koos okupeeritud Palestiina aladel elavate palestiinlastega ühe ja sama rahva liikmed;
G. arvestades, et piiriületuspunktid Gaza sektorisse sisenemiseks ja sealt väljumiseks on olnud 2007. aasta juunist alates suletud; arvestades, et Gaza sektori blokaad on rahvusvahelise humanitaarõigusega vastuolus olev kollektiivne karistus sealse elanikkonna vastu; arvestades, et rakettide tulistamine Gaza sektorist Iisraeli jätkub;
H. arvestades, et nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldustes öeldakse, et „tunnistades täielikult Iisraeli õigustatud julgeolekuvajadusi, kutsub EL jätkuvalt üles avama viivitamatult, alaliselt ja tingimusteta piiriületuspunktid humanitaarabi, kaupade ja isikute liikumisele Gaza sektorisse ja sellest välja, kuna Gaza sektori olukord on ebakindel seni, kuni see jääb Jordani läänekaldast poliitiliselt eraldatuks”, ja „hoolimata vähesest edust nõuab EL tungivalt, et Iisraeli valitsus astuks edasisi sisulisi ja kaugeleulatuvaid samme, et võimaldada Gaza sektori taastamist ja majanduslikku toibumist, sealhulgas andes loa kaubavahetuseks Läänekalda ja Iisraeli vahel”;
I. arvestades, et kahtluse alla ei saa seada ei palestiinlaste õigust enesemääramisele ja oma riigile ega ka Iisraeli õigust turvalistele piiridele; arvestades, et oma 29. septembri 2011. aasta resolutsioonis olukorra kohta Palestiinas toetas Euroopa Parlament palestiinlaste seaduslikku nõudmist olla ÜROs riigina esindatud, ning kutsus ka liikmesriike üles selles küsimuses üksmeelsed olema; arvestades, et samas resolutsioonis kutsus parlament rahvusvahelist üldsust, sealhulgas ELi ja selle liikmesriike üles uuesti kinnitama oma kindlat toetust Iisraeli riigi julgeolekule;
1. tunneb tõsist muret taaspuhkenud vägivalla pärast Iisraeli lõunaosas ja Gaza sektoris ja avaldab kaastunnet hukkunud ja vigastatud tsiviilisikute peredele, olles teadlik, et kannatanute seas on palju naisi ja lapsi;
2. nõuab vaherahu sõlmimist ja nõuab, et viivitamatult lõpetataks kõik süütute tsiviilisikute elusid ähvardavad vägivallateod, kaasa arvatud Hamasi ja teiste relvarühmituste rakettide tulistamine Gaza sektorist Iisraeli ning Iisraeli armee korraldatud sihipärased tapmised, õhurünnakud ja mereväe mürsurünnakud selles piirkonnas;
3. tunnistab Iisraeli õigust kaitsta oma elanikkonda Gaza sektorist Iisraeli tulistatavate rakettide eest, kuid hoiatab Iisraeli armeed maismaarünnakut korraldamast, sest see võib konflikti ja selle humanitaartagajärgi märkimisväärselt teravdada, palub Iisraelil olla mõõdukas, tagada, et tema reaktsioon on proportsionaalne, tegutseda kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõigusega ning kaitsta igas olukorras Palestiina tsiviilelanikkonda;
4. toetab ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni, Egiptuse ja teiste rahvusvaheliste toimijate püüdeid aidata saavutada vaherahu ja leida kriisile kestlik lahendus, ning julgustab neid samas suunas jätkama; peab kiiduväärseks UNRWA ja teiste organisatsioonide tööd Gaza sektori elanikele põhiteenuste tagamisel;
5. kinnitab taas oma kindlat toetust kahe riigi lahendusele, mille aluseks oleksid 1967. aasta piirid ja Jeruusalemm kummagi riigi pealinnana ning mille puhul Iisraeli riik ja tema naabrina sõltumatu, demokraatlik ning elujõuline Palestiina riik eksisteeriksid kõrvuti rahus ja julgeolekus;
6. rõhutab veel kord, et Iisraeli ja Palestiina konfliktile saab püsiva lahenduse leida vaid rahumeelsete ja vägivallatute vahenditega; toetab sellega seoses endiselt Palestiina presidendi Mahmoud Abbasi vägivallatu vastupanu poliitikat ja tema selles vaimus tehtud algatusi, kaasa arvatud nõudmine, et ÜRO Peaassamblee tunnustaks Palestiinat kui mitteliikmest vaatlejariiki;
7. nõuab endiselt palestiinlaste leppimist, mis aitaks taas ühendada Gaza sektoris, Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas elavad palestiinlaste kogukonnad, kes moodustavad okupeeritud Palestiina territooriumil elavate palestiinlastega ühe rahva;
8. nõuab uuesti, et lõpetataks Gaza sektori blokeerimine; nõuab eelkõige kõigi piirkondade, sealhulgas Gaza sadama riiki sisenemiseks ja riigist lahkumiseks mõeldud piiriületuspunktide jätkusuutlikku avamist, et võimaldada pidevat humanitaarabivoogu, kaasa arvatud UNRWA-le ja teistele rahvusvahelistele ÜRO asutustele oma ülesannete täitmiseks vajalikud materjalid, ning Gaza sektori majanduslikku ja sotsiaalset taastamist, mis on piirkonna püsiva rahu ja julgeoleku saavutamiseks hädavajalik; samas nõuab rakettide ja muu sõjavarustuse Gaza sektorisse salakaubana sisseveo ennetamist;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi eriesindajale Lähis-Ida rahuprotsessis, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Lähis-Ida nelikule, ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lähis-Ida neliku esindajale, Iisraeli Knessetile ja valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile ning Palestiina Seadusandlikule Nõukogule ja Egiptuse parlamendile ning valitsusele.