RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi kodakondsuse müük
13.1.2014 - (2013/2995(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Timothy Kirkhope, Roberts Zīle fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikeid 1 ja 2,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et ELi aluslepingute kohaselt kuuluvad riigis viibimist ja kodakondsust käsitlevad küsimused liikmesriikide ainupädevusse;
B. arvestades, et üha rohkem liikmesriike väljastab ajutisi elamislube kolmandate riikide kodanikele, kes teevad otseinvesteeringuid muu hulgas kinnisvarasse, ettevõtetesse või pangahoiuste kaudu; arvestades, et mõnes liikmesriigis on võimalik saada alalise elamisloa, mis annab juurdepääsu kogu Schengeni alale; ning arvestades, et teatavates liikmesriikides astutakse samme, mille reaalseks tulemuseks võib olla vastava liikmesriigi kodakondsuse müük;
C. arvestades, et mõned riigid on kinnisvara investeerimisprogrammide pärast omavahel konkureerivad, millest tulenevalt väheneb elamislubade saamiseks vähemalt vajalik investeeringute summa;
D. arvestades, et mõnedes liikmesriikides võivad seda laadi investeerimisprogrammidel olla negatiivsed kõrvalmõjud, nagu näiteks kohalike kinnisvaraturgude moonutamine;
E. arvestades, et muret on väljendatud ka kontrollimenetluse kvaliteedi ja seonduvate julgeolekuküsimuste pärast, kuna väidetavalt ei suuda mõnede liikmesriikide õiguskaitseasutused nimetatud programmide kaudu tehtavate elamisloa taotluste kasvava arvuga alati nõuetekohaselt toime tulla;
F. arvestades, et mõnedes liikmesriikides on elamisloa taotlejate hulgas märkimisväärne osa kolmandate riikide kodanikke, kes ei tee andmevahetuse ja taustauuringute puhul pädevate õiguskaitseasutustega alati meelsasti koostööd;
1. märgib, et liikmesriikides on investeeringute ligimeelitamiseks rakendatud mitmeid programme, ning tunnistab, et need programmid võivad kriisist räsitud majandustele lisaraha tuua;
2. on seisukohal, et riigis viibimist ja kodakondsust käsitlevad küsimused peaksid jääma liikmesriikide ainupädevusse;
3. toonitab oma muret julgeoleku pärast kogu Schengeni alal ning rõhutab, et liikmesriikides rakendatavate programmide mitmekesisus ja elamisloa andmise menetlused mõjutavad otseselt juurdepääsu kogu Schengeni alale;
4. kutsub liikmesriike üles säilitama võimalikult rangeid taustauuringuid, et vältida kuritarvitamist kuritegevuse ja rahapesu näol;
5. märgib, et praegune konkurents ahvatlevamate investeerimistingimuste pärast võib kaasa tuua leebemad standardid ja nõuded Schengeni ala elamisloa saamiseks; kutsub liikmesriike üles rakendama selliseid investeerimisprogramme, millest nende kodanikud ja majandus võivad kõige rohkem kasu saada;
6. väljendab muret moonutuste pärast, mida on mõnedes liikmesriikides täheldatud teatavatel majandustegevusaladel, nagu näiteks kinnisvaraturg; tunneb lisaks muret selle pärast, et teatavad liikmesriigid on eriti kaitsetud vara kunstlikult kõrgele aetud hindade ja kommertslaenude saamiseks tekitatud kõlvatu konkurentsi ees, mis jätavad kohalikud elanikud ebasoodsasse olukorda ja võivad tekitada sotsiaalseid pingeid;
7. kutsub liikmesriike üles ettevaatlikkusele oma pädevuste kasutamisel kõnealuses valdkonnas ning palub neil arvesse võtta võimalikke kõrvalmõjusid;
8. kutsub liikmesriike üles tegema omavahel ja asjakohaste ELi organitega, nagu Europol, tulemuslikku koostööd, et vältida oma investeerimisprogrammide kuritegelikku ärakasutamist;
9. palub komisjonil jälgida liikmesriikide erinevaid programme ja analüüsida nende programmidega seonduda võivaid finants-, kuritegevus- ja julgeolekuriske;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.