Resolutsiooni ettepanek - B8-0379/2015Resolutsiooni ettepanek
B8-0379/2015

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Vahemerel hiljuti asetleidnud traagiliste sündmuste ning ELi rände- ja varjupaigapoliitika kohta

27.4.2015 - (2015/2660(RSP))

Euroopa Ülemkogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Timothy Kirkhope, Jussi Halla-aho, Helga Stevens, Branislav Škripek, Geoffrey Van Orden, Angel Dzhambazki, Ruža Tomašić, Ryszard Antoni Legutko, Kazimierz Michał Ujazdowski, Marek Jurek, Jadwiga Wiśniewska, Janusz Wojciechowski, Zbigniew Kuźmiuk, Stanisław Ożóg, Zdzisław Krasnodębski, Beatrix von Storch, Daniel Dalton, Marek Józef Gróbarczyk fraktsiooni ECR nimel

Menetlus : 2015/2660(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0379/2015
Esitatud tekstid :
B8-0379/2015
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑0379/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon Vahemerel hiljuti asetleidnud traagiliste sündmuste ning ELi rände- ja varjupaigapoliitika kohta

(2015/2660(RSP))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–       võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–       võttes arvesse 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolli,

–       võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni[1] rändevoogude kohta Vahemerel, pidades eelkõige silmas traagilisi sündmusi Lampedusa lähedal,

–       võttes arvesse komisjoni talituste 22. mai 2014. aasta töödokumenti Vahemere rakkerühma tegevust käsitleva teatise rakendamise kohta,

–       võttes arvesse parlamendis 25. novembril 2014. aastal peetud arutelu, milles käsitleti olukorda Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkust,

–       võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta,

–       võttes arvesse 20. aprillil 2015. aastal toimunud välisasjade ja siseküsimuste nõukogu ühisistungil heaks kiidetud kümnest meetmest koosnevat rändeteemalist tegevuskava,

–       võttes arvesse 22. aprillil 2015. aastal toimunud Vahemere pagulaskriisi teemalise Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise järeldusi,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et alates käesoleva aasta algusest on Vahemerel hukkunud üle 1500 inimese;

B.     arvestades, et kuni 700 rändajat on teadmata kadunud ja kardetavasti nad uppusid, kui varjupaigataotlejaid ebaseaduslikult vedanud alus 19. aprillil 2015. aastal ümber läks; arvestades, et tõenäoliselt oli pardal kuni 950 inimest;

C.     arvestades, et selle kuu alguses toimus sarnane tragöödia, mille kohta teatati, et merel kaotas elu umbes 400 rändajat, kui ümber läks laev ligikaudu 550 inimesega pardal;

D.     arvestades, et esmaspäeva, 20. aprilli seisuga oli alates 1. jaanuarist 2015 Itaalia rannikule jõudnud rändajate koguarv 23 918;

E.     arvestades, et Itaalia valitsus on korraldanud mitu päästeoperatsiooni Vahemerel Itaalia ranniku lähedal;

F.     arvestades, et alates ühisoperatsiooni Triton käivitamisest 2014. aasta novembris on Vahemere keskosa marsruudil päästetud rohkem kui 24 400 ebaseaduslikku rändajat, sealhulgas ligi 7860 Frontexi kaasrahastatavate ressursside abil;

G.     arvestades, et salakaubavedajad ja inimkaubitsejad kasutavad ebaseaduslikku rännet ära ning et nende võrgustikud ohustavad tõsiselt rändajate elu ning tekitavad ELile väga suuri probleeme; arvestades, et ebaseadusliku rände organiseerijate võrgustikke juhitakse kolmandate riikide territooriumilt täiesti karistamatult ning nad teenivad oma kriminaalse tegevusega hinnanguliselt 20 miljardit eurot kasumit aastas;

H.     arvestades, et Europoli andmetel on organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes osalevad Vahemerel aktiivselt isikute ebaseaduslikus üle piiri toimetamises ELi, otseselt seotud uimastite, tulirelvade ja terrorismiga; arvestades, et 17. märtsil 2015. aastal käivitas Europol ühisoperatsiooni Mare organiseeritud kuritegelike rühmituste vastu võitlemiseks;

I.      arvestades, et piirkonna ebastabiilsus ja konfliktid ning ISISe esilekerkimine naaberriikides asuvates konfliktipiirkondades mõjutavad rändajate massilist sissevoolu ja ümberasustatud inimeste voogusid ning seega ELi jõuda püüdvate isikute arvu;

1.      väljendab kahetsust korduva inimeste traagilise hukkumise pärast Vahemerel;

2.      nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja liikmesriigid otsiksid tõhusaid lahendusi ning laiendaksid praegust koostööd, et hoida edaspidi ära hukkumisi, ebaseaduslikke rändajaid vedavate laevade väljasõite ning kiirendada ja tõhustada liikmesriikides varjupaigataotlejate taotluste läbivaatamist ning saata viivitamatult tagasi isikud, kes kriteeriumidele ei vasta;

3.      palub liikmesriikidel tugevdada Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) rolli ning tuge, mida nad suudavad pakkuda selleks, et vähendada survet vastuvõtjariikideks olevatele liikmesriikidele;

4.      palub liikmesriikidel pakkuda täiendavaid ja asjakohaseid vahendeid ja finantsabi, et kõrvaldada praegused puudused ELi piirijulgeolekus ja päästeoperatsioonides;

5.      kutsub liikmesriike üles tegema Europoli, Frontexi, EASO ja Eurojustiga tihedat koostööd, et võidelda inimkaubitsejate ja inimeste üle piiri toimetajate kuritegelike võrgustike vastu, tehes kindlaks nende toimimisviis, ning selgitada välja nende marsruudid ja meetodid; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et Europol käivitas ühisoperatsiooni Mare organiseeritud kuritegevuse ja inimeste üle piiri toimetajate võrgustike vastu võitlemiseks;

6.      nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja kolmandad riigid kehtestaksid võimalikult ranged kriminaalkaristused nii ELi-suunalise kui ka ELi piires toimuva inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise eest ning samuti isikutele või rühmadele, kes kasutavad ELis haavatavaid rändajaid ära;

7.      rõhutab, et lähtepiirkondades asuvad kolmandad riigid peaksid patrullima oma territoriaalvetes, et pidada kinni ebaseaduslikud laevad, ning palub kolmandatel riikidel järgida rahvusvahelist õigust seoses merehädaliste päästmisega ning tagada pagulaste kaitse ja nende inimõiguste austamine;

8.      nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja EL laiendaksid kolmandate riikidega ja eelkõige lähteriikidega tehtavat koostööd inimkaubitsejate vastu võitlemiseks; on arvamusel, et koostöö kuritegelike rühmituste ja isikute tuvastamiseks on äärmiselt oluline selleks, et hoida ära inimkaubandust ja võtta selle eest vastutusele ning vältida edasisi väärkohtlemisi ja hukkumisi;

9.      nõuab ELi ja liikmesriikide poliitikameetmete paremat koordineerimist inimkaubanduse ohvrite lähteriikides kohaliku politsei koolitamise küsimuses, et tuvastada ja peatada kuritegelikud rühmitused ja isikud, ning kohalike teabeteenistuste töö tõhustamist, et suurendada teadlikkust võimalikust inimkaubandusest;

10.    palub rahvusvaheliste operatsioonidega seoses kaaluda süstemaatiliste jõupingutuste tegemist selleks, et ära võtta ja hävitada kooskõlas rahvusvahelise õigusega inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate laevad;

11.    kinnitab oma toetust kõigile ÜRO juhitavatele jõupingutustele ja diplomaatilisele tegevusele, mille eesmärk on taastada Liibüas riigivõim, ning tema pühendumusele pingutada senisest enam, et käsitleda konflikte ja ebastabiilsust Liibüas ja Süürias; rõhutab, et stabiilsuse loomine konfliktipiirkondades on äärmiselt oluline isikute ümberasumise vähendamiseks;

12.    nõuab ELi koostöö tugevdamist partnerriikidega Lähis-Idas ja Aafrikas, et edendada seal demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi; nõuab sellega seoses koostöö tihendamist piirkonna riikidega Araabia Liiga ja Aafrika Liidu raames, et ümberasustatud isikuid hallata, neid ümber asustada ja anda neile varjupaik;

13.    on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kindlustama kõigilt rändajatelt sõrmejälje võtmise Eurodac-süsteemi abil, et tuvastada korduvad ja tagasilükatud taotlused ning kiirendada varjupaigamenetlusi;

14.    toetab Frontexi koordineeritava uue tagasisaatmisprogrammi loomist ebaseaduslike rändajate kiireks tagasisaatmiseks piiriäärsetest liikmesriikidest; rõhutab, et on vaja innustada vabatahtliku tagasipöördumise poliitikat, tagades samal ajal kõigi ELi ja rahvusvahelise õiguse kohaste õiguste kaitse;

15.    tunnistab, et on vaja välja töötada terviklik rändekäsitus; rõhutab, et poliitika ja meetmed peavad põhinema varjupaigataotlejaid vastuvõtvate riikide ja neile varjupaika pakkuvate riikide vastastikusel usaldusel, vastutusel ja solidaarsusel;

16.    nõuab tungivalt komisjonilt tagamist, et kõik liikmesriigid kohaldavad ELi õigusakte nõuetekohaselt, et tagada vastuvõtutingimuste standardite ja esitatud varjupaigataotluste menetlemise tõhusus, ühtsus ja inimlikkus; palub sellega seoses, et EASO rolli tugevdataks riikides, kus seda eesmärki ei ole veel saavutatud;

17.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.