Menetlus : 2016/2727(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0623/2016

Esitatud tekstid :

B8-0623/2016

Arutelud :

PV 25/05/2016 - 18
CRE 25/05/2016 - 18

Hääletused :

PV 26/05/2016 - 6.6

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0233

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 355kWORD 81k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0623/2016
19.5.2016
PE582.644v01-00
 
B8-0623/2016

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Atlandi-üleste andmevoogude kohta (2016/2727(RSP))


Axel Voss, Monika Hohlmeier, Michał Boni, Roberta Metsola, Esteban González Pons, Anna Maria Corazza Bildt fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Atlandi-üleste andmevoogude kohta (2016/2727(RSP))  
B8-0623/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 6, 7, 8, 11, 16, 47 ja 52,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi „andmekaitsedirektiiv“)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta(2),

–  võttes arvesse 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK)(3),

–  võttes arvesse komisjoni 26. juuli 2000. aasta otsust 2000/520/EÜ (programmi Safe Harbor käsitlev otsus),

–  võttes arvesse komisjoni 27. novembri 2013. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Usalduse taastamine ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheliste andmevoogude vastu“ (COM(2013)0846),

–  võttes arvesse komisjoni 27. novembri 2013. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb programmi Safe Harbor toimimist ELi kodanike ja ELis asutatud äriühingute seisukohast (programmi Safe Harbor käsitlev teatis) (COM(2013)0847),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2015. aasta otsust kohtuasjas C-362/14: Maximillian Schrems vs. Data Protection Commissioner (andmekaitsevolinik) (EU:C:2015:650),

–  võttes arvesse komisjoni 6. novembri 2015. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule isikuandmete edastamise kohta EList Ameerika Ühendriikidesse direktiivi 95/46/EÜ alusel pärast Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-362/14 (Schrems) (COM(2015)0566),

–  võttes arvesse artikli 29 töörühma 3. veebruari 2016. aasta avaldust Schremsi kohtuasjas langetatud otsuse tagajärgede kohta,

–  võttes arvesse 2015. aasta õiguskaitseseadust (Judicial Redress Act), mille president Obama jõustas oma allkirjaga 24. veebruaril 2016. aastal (H.R.1428),

–  võttes arvesse 2015. aasta USA vabaduse seadust (USA Freedom Act)(4),

–  võttes arvesse presidendi poliitikasuunises nr 28 (Presidential Policy Directive 28 –PPD-28)(5) sätestatud USA signaaliluuretegevuse reforme,

–  võttes arvesse komisjoni 29. veebruari 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Atlandi-ülesed andmevood: usalduse taastamine tugevate kaitsemeetmete kaudu“ (COM(2016)0117),

–  võttes arvesse artikli 29 töörühma 13. aprilli 2016. aasta arvamust 01/2016 ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield piisavusotsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et isikuandmete kaitse, eraelu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine, õigus turvalisusele, õigus saada ja levitada teavet ning ettevõtlusvabadus on põhiõigused, mida tuleb ELis ja ELi poolt Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel järgida ja üksteise suhtes tasakaalustada;

B.  arvestades, et kõnealustele põhiõigustele võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult ELi poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi; arvestades, et ELi põhiõiguste kaitsmise ning üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole püüdlemise raamistik areneb pidevalt;

C.  arvestades, et USA ja ELi majanduse arvele langeb rohkem kui 50 % ülemaailmsest SKPst, 25 % ülemaailmsest ekspordist ja rohkem kui 30 % ülemaailmsest impordist; arvestades, et USA ja ELi majandussuhted on maailmas kõige suurema väärtusega, kusjuures 2014. aastal oli Atlandi-ülese kaubavahetuse koguväärtus 1,09 biljonit USA dollarit, samas kui USA kaubavahetus Kanada ja Hiinaga oli kokku väärt vastavalt 741 miljardit USA dollarit ja 646 miljardit USA dollarit;

D.  arvestades, et ka Atlandi-ülesed investeerimissuhted on maailma kõige ulatuslikumad, kuna USA ja Euroopa omavaheliste investeeringute kogumaht on umbes 4 biljonit USA dollarit;

E.  arvestades, et USA ja ELi vahelised andmevood (umbes 15 terabaiti sekundis) on vaieldamatult maailma suurimad – umbes 55 % suuremad kui USA ja Aasia vahelised andmevood ning 40 % suuremad kui USA ja Ladina-Ameerika vahelised andmevood;

F.  arvestades, et andmete piiriülese kättesaadavuse, kogumise ja edastamise võimalikkus on seotud interneti üleilmastumisega, ning arvestades, et Atlandi-üleste andmevoogude maht kajastab interneti hõlmatust USAs ja ELis (umbes 85 % USAs ja 90 % ELis) ning andmete tähtsust kahepoolsete majandussuhete toetamisel ja võimaldamisel;

G.  arvestades, et USA ja ELi vaheline andmete piiriülene vaba liikumine on ülimalt tähtis USA ja ELi kaubanduse ja investeeringute jaoks, sest tarbijad kasutavad mõlemal pool Atlandi ookeani üha rohkem internetti kaupade ja teenuste ostmiseks teineteise kauplemiskohtadest, ettevõtetevahelised Atlandi-ülesed tehingud ja teenused on saanud tegelikkuseks, andmete vaba liikumine ettevõttesisestel eesmärkidel on muutunud igapäevaseks ning investeerimine andmekeskustesse, mis pakuvad juurdepääsu pilveteenustele USAs ja ELis, sõltub piiriülestest andmevoogudest;

H.  arvestades, et Atlandi-ülesed andmevood loovad USA-le ja ELile ka võimalusi kaubavahetuse ja investeeringute laiendamiseks arenguriikidesse tänu internetiühenduse ülemaailmsele laienemisele, mis tõstab esile rahvusvahelise e-kaubanduse potentsiaalset kasvu ja andmete vaba liikumise vajalikkust;

I.  arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on nii ELi kui ka USA majanduse peamised liikumapanevad jõud ja tööhõive olulised edendajad, ning arvestades, et andmete vaba liikumine on loonud VKEdele uusi võimalusi rahvusvahelises kaubanduses osalemiseks ja paremaks pääsuks uutele turgudele teistel mandritel;

J.  arvestades, et USA ja ELi majanduse digiteerumine muudab piiriülesed andmevood nii siseriiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil ettevõtete konkurentsivõime keskse tähtsusega elemendiks, eelkõige e-kaubanduses osalevate ettevõtete puhul, ning arvestades, et USA ja EL on maailma kaks suurimat digitaalselt osutatavate teenuste netoeksportijat;

K.  arvestades, et 2012. aastal eksportis EL 465 miljardi USA dollari väärtuses digitaalselt osutatavaid teenuseid ja importis neid vaid 297 miljardi USA dollari väärtuses, mille tagajärjel tekkis 168 miljardi USA dollari suurune kaubandusbilansi ülejääk; arvestades, et 2014. aastal moodustasid USA poolt EList imporditud digitaalselt osutatavad teenused 54 % kogu kahepoolsest teenuste impordist;

L.  arvestades, et digitaalselt osutatavad teenused on olnud Euroopas internetimajanduse kasvu kiirendajad ning et rohkem kui 400 000 eurooplast tegeleb mobiilirakenduste arendamisega ning niisuguste rakenduste majandus üldisemalt pakkus 2013. aastal Euroopas tööd 1,8 miljonile inimesele ja selle panus ELi majandusse oli 17,5 miljardit eurot; arvestades, et mobiilirakenduste turg on ülemaailmne digitaalne turg;

M.  arvestades, et 1995. aastal vastu võetud ELi andmekaitsedirektiiv, millega reguleeritakse isikuandmete kaitset ELis, asendatakse lähitulevikus isikuandmete kaitse üldmäärusega; arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruses nähakse ette, et isikuandmete edastamine EList kolmandasse riiki võib toimuda ainult eritingimuste alusel, näiteks piisava kaitse alase järelduse alusel, mis on oluline mehhanism, mille kohaselt võib isikuandmete edastamine kolmandale riigile toimuda siis, kui komisjon on teinud järelduse, et see riik tagab eraelu puutumatuse kaitse piisava taseme;

N.  arvestades, et praeguse seisuga on piisavat andmekaitse taset pakkuvate riikidena/territooriumidena tunnustatud Andorrat, Argentinat, Kanadat, Fääri saari, Guernseyd, Mani saart, Jerseyt, Uruguayd, Iisraeli, Šveitsi ja Uus-Meremaad ning broneeringuinfo edastamise eesmärgil piisavat kaitsetaset pakkuvate riikidena on tunnustatud USAd, Kanadat ja Austraaliat;

O.  arvestades, et 26. juulil 2000. aastal tunnistas komisjon, et programmi Safe Harbor põhimõtted ja korduma kippuvad küsimused, mille on välja andnud Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium, pakuvad piisavat kaitsetaset isikuandmete edastamiseks EList, ning arvestades, et programmi Safe Harbor käsitleva otsusega tehti võimalikuks isikuandmete edastamine EList USAs asuvatele äriühingutele, kes on allkirjastanud programmi Safe Harbor põhimõtted;

P.  arvestades, et pärast Edward Snowdeni lekitatud andmeid ja paljastusi ning väiteid massilise elektroonilise jälgimise kohta, mida teostatavat USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi raames ELi kodanike üle, ja USA erasektori äriühingute poolt kogutud andmete kasutamise kohta on USA ja EL alates 2014. aastast pidanud uusi läbirääkimisi programmi Safe Harbor raamistiku üle, et tegeleda probleemiga, mis seisneb selles, et ELis on kadunud usaldus USA-le edastatavate isikuandmete puutumatuse kaitse vastu;

Q.  arvestades, et kohtuasjas C-362/14: Maximillian Schrems vs. Data Protection Commissioner (andmekaitsevolinik) jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et komisjoni poolt programmi Safe Harbor raamistiku alusel tehtud järeldus selle kohta, et USA tagab ELi isikuandmete piisava kaitsetaseme, on kehtetu, mis tekitab tungiva vajaduse viia lõpule läbirääkimised ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield üle, et tagada õiguskindlus selles osas, kuidas peaks toimuma isikuandmete edastamine EList USAsse;

R.  arvestades, et pärast Schremsi kohtuasjas langetatud otsust alustas komisjon taas läbirääkimisi USAga uuendatud raamistiku üle, et tegeleda Euroopa Kohtu tõstatatud mureküsimustega, ning arvestades, et komisjon ja USA jõudsid 2. veebruaril 2016. aastal kokkuleppele Atlandi-üleste andmevoogude uue raamistiku osas, milleks on ELi-USA andmekaitseraamistik Privacy Shield;

S.  arvestades, et artikli 29 töörühm märkis oma arvamuses 01/2016 tunnustavalt, et andmekaitseraamistik Privacy Shield on võrreldes programmi Safe Harbor käsitleva otsusega olukorda tunduvalt parandanud, ning arvestades, et töörühm hindas edusammuna eelkõige oluliste määratluste lisamist, mehhanismi loomist, mis tagab kontrolli Privacy Shieldi nimekirja üle, ning nõuete täitmise välis- ja siseülevaatuse kohustuslikuks muutmist; arvestades, et töörühm on väljendanud ka tõsist muret seoses kaubanduslike aspektidega ja riigiasutuste juurdepääsuga raamistiku Privacy Shield kohaselt edastatud andmetele;

T.  arvestades, et piisavusotsuse vastuvõtmise menetluses ei ole ette nähtud ametlikku ja asjakohast konsulteerimisprotsessi huvirühmadega, kelle suhtes otsust kohaldatakse, eelkõige äriühingute ja VKEdega, kelle jaoks selle mõju on märkimisväärne;

U.  arvestades, et USA õiguskaitseseadus, mis annab Euroopa ja teiste USA liitlasriikide kodanikele õiguse läbi vaadata enda kohta käiv teave, mis on USA föderaalasutuste valduses vastavalt USA eraelu puutumatuse kaitse seadusele, ja õiguse ebatäpset teavet parandada, võeti 20. oktoobril 2015 vastu Esindajatekojas ja kiideti 28. jaanuaril 2016 heaks Senati õiguskomisjonis ning president Barack Obama allkirjastas selle 24. veebruaril 2016;

V.  arvestades, et õiguskaitseseadus oli Euroopa Parlamendi jaoks tähtsaim eeltingimus ELi ja USA teabevahetust ja andmekaitset käsitleva raamlepingu sõlmimiseks nõusoleku andmiseks ning ELi ja USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield läbirääkimiste oluline aspekt;

W.  arvestades, et 60 % ettevõtetest, kes toetusid programmile Safe Harbour, olid VKEd, kellele see andis soodsa võimaluse kasutada lihtsustatud ja kulutõhusaid vastavusmenetlusi, selle asemel et toetuda siduvatele kontsernisisestele eeskirjadele või tüüptingimustele, mis tagavad samaväärse kaitse, kuid nõuavad tunduvalt suuremaid investeeringuid haldusressurssidesse; arvestades, et ka uuest raamistikust Privacy Shield võivad kõige enam kasu saada VKEd;

X.  arvestades, et eraelu puutumatus ja andmekaitse on USAs hõlmatud andmekaitset reguleeriva laiaulatusliku süsteemiga, mis puudutab eelkõige isikuandmete kõige tundlikumaid valdkondi, nagu tervis, raha, elektrooniline side ja alaealised;

Y.  arvestades, et ELi liikmesriikide jälgimisseadused on eripalgelised ja jätavad jälgimise osas laialdase kaalutlusõiguse ning näevad ette kaitsemeetmed, millega piiratakse põhiõigustesse ja -vabadustesse sekkumist;

1.  väljendab rahulolu seoses sellega, et ELi ja USA läbirääkimised andmekaitseraamistiku Privacy Shield üle, mida rohkem kui kaks aastat pidasid Euroopa Komisjon ja USA kaubandusministeerium, on lõpule viidud;

2.  väljendab rahulolu seoses sellega, et USA Kongress võttis vastu õiguskaitseseaduse, ning tuletab meelde oma kauaaegset nõudmist, et selle seaduse vastuvõtmine on ELi ja USA raamlepingu vormistamise ja raamistiku Privacy Shield läbirääkimiste lõpuleviimise eeltingimus;

3.  tunnistab, et ELi ja USA andmekaitseraamistik Privacy Shield erineb oluliselt raamistikust Safe Harbour, kuna Privacy Shield eeldab tunduvalt üksikasjalikumat dokumentatsiooni, mis paneb raamistikuga ühineda soovivatele ettevõtetele konkreetsemad kohustused, sealhulgas uued kontrolli- ja tasakaalustusmeetmed, millega tagatakse ELi andmekaitsesubjektide õiguste järgimine, kui nende andmeid töödeldakse USAs;

4.  tervitab artikli 29 töörühma hinnangut, et andmekaitseraamistik Privacy Shield on raamistikuga Safe Harbour võrreldes olukorda tunduvalt parandanud;

5.  võtab teadmiseks artikli 29 töörühma tõstatatud probleemid ja konstruktiivse suhtumise, ning toonitab lisaks, et andmete säilitamise piiramise põhimõtet, millele töörühma arvamuses viidatakse, tuleks Euroopa Liidus esmalt täpsustada, kuna olukord ja nõuded ELis on pärast Euroopa Kohtu 2014. aasta otsust endiselt ebaselged;

6.  võtab teadmiseks artikli 29 töörühma esimehe seisukoha, et töörühma nimetatud olulised tagatised peaksid kehtima ka ELi liikmesriikide suhtes;

7.  peab kahetsusväärseks, et piisavusotsuse vastuvõtmise menetluses ei ole ette nähtud ametlikku konsulteerimisprotsessi asjasse puutuvate huvirühmadega, nagu äriühingud, ja eelkõige VKEsid esindavate organisatsioonidega;

8.  märgib, et erinevalt raamistikust Safe Harbour, mis ei seadnud USA valitsusele mingeid konkreetseid piiranguid USAle edastatud andmetele juurdepääsu osas, sisalduvad raamistiku Privacy Shield dokumentatsioonis nüüd USA valitsuse võetud siduvad kohustused, mis on fikseeritud USA riikliku luureteenistuse, USA riigisekretäri ja USA justiitsministeeriumi kirjade vormis;

9.  rõhutab, et USA Kongress ja valitsus on alates 2013. aastast teoks teinud rohkem kui paarkümmend jälgimisseaduste ja -programmide reformi, sh USA vabadusseaduse (Freedom Act), millega keelatakse andmete laiaulatuslik kogumine, presidendi poliitikasuunis 28, millega üksikisikute eraelu puutumatuse ja kodanikuõiguste kaitse väljaspool USAd kuulutatakse USA jälgimispoliitika lahutamatuks osaks, USA välisluure seaduse muudatused ning õiguskaitseseaduse, millega laiendatakse andmekaitsemeetmed ELi kodanikele; on seisukohal, et need reformid on ülimalt tähtsad eraelu puutumatuse õigusse ja andmekaitse õigusse sekkumise mõju hindamiseks, kuna nende õiguste puhul tegemist on ELi põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõigustega;

10.  tunnustab ja tervitab USA valitsuse ja Kongressi hiljutisi algatusi, nagu seaduseelnõu e-kirjade privaatsuse kohta, mille Esindajatekoda võttis ühehäälselt vastu 2016. aasta aprillis ja millega muudetakse elektroonilise side privaatsust käsitlevat 1986. aasta seadust, ja teabevabaduse parandamise seadust, mille Esindajatekoda võttis vastu 2016. aasta jaanuaris ja Senat 2016. aasta märtsis, ning toetab kindlalt selle seaduse jõustamist, mis näitaks USA sisulisi poliitilisi ponnistusi kõigi inimeste eraelu puutumatuse kaitse tugevdamiseks;

11.  peab tervitatavaks Riigidepartemangus loodavat ombudsmani süsteemi, mis on sõltumatu riiklikest julgeolekuteenistustest ning aitab üksikisikute jaoks tagada õiguskaitse ja sõltumatu järelevalve;

12.  märgib rahuldustundega, et Privacy Shieldi raamistikus on ELi andmesubjektidel mitmesuguseid võimalusi USAs õiguskaitsevahendeid kasutada: esiteks võib esitada kaebuse kas otse asjaomasele ettevõttele või kaubandusministeeriumi kaudu, kui eelnevalt on pöördutud andmekaitseasutuse poole, või sõltumatule vaidluste lahendamise organile; teiseks – kui tegemist on põhiõigustesse sekkumisega rahvusliku julgeoleku huvides – võib esitada tsiviilhagi USA kohtule; samalaadse kaebuse võib esitada ka hiljuti loodud sõltumatule ombudsmani institutsioonile; ja lõpuks, kui tegemist on põhiõigustesse sekkumisega õiguskaitse eesmärgil või avalikes huvides, võib kaebuse lahendada ametlike kutsetega, millega nõutakse asjaomase teabe esitamist (subpoena); kutsub komisjoni ja andmekaitseasutusi üles andma täiendavaid suuniseid, mis aitaksid juurdepääsu kõigile neile õiguskaitsevahenditele hõlbustada ja need paremini kättesaadavaks teha;

13.  väljendab rahulolu seoses sellega, et Privacy Shieldi raamistikus on liikmesriikide andmekaitseasutustele antud tähtis roll nende nõuete käsitlemisel ja uurimisel, mis on seotud ELi põhiõiguste hartas sätestatud eraelu ja pereelu puutumatuse õiguste kaitsega, ja andmete edastamise peatamisel, ning peab õigeks ka USA kaubandusministeeriumile pandud kohustust niisuguseid kaebusi lahendada;

14.  tuletab meelde, et ELi üks põhieesmärke selles valdkonnas peaks olema isikuandmete kaitse nende andmete edastamisel liidu tähtsaimale rahvusvahelisele kaubanduspartnerile, ja et raamistik Privacy Shield aitab andmete edastamise käigus tagada ELi andmesubjektide põhiõiguste kaitse;

15.  tuletab lisaks meelde, et õiguskindlus ning eelkõige selged ja ühetaolised reeglid on ettevõtete, eriti VKEde arengu ja kasvu üks põhitegureid, ning hoiatab seetõttu igasuguste katsete eest Privacy Shieldi raamistiku lõpuleviimist ohustada, kuna see seaks tuhanded eri liiki ja mõõtu ettevõtted nii Euroopa Liidus kui ka USAs äärmiselt ebakindlasse olukorda, jätaks nad õiguslikku ebakindlusse ja avaldaks negatiivset mõju nende tegevusele ja suutlikkusele Atlandi-ülest äritegevust korraldada;

16.  rõhutab, et 60 % ettevõtetest, kes toetusid kokkuleppele Safe Harbour, olid VKEd, ning ka uuest raamistikust Privacy Shield võivad kõige enam kasu saada VKEd; palub komisjonil koostöös andmekaitseasutustega tagada Privacy Shieldi rakendamisel ja käitamisel nende ettevõtete jaoks suurem selgus ja täpsus ning parem juurdepääs;

17.  on seisukohal, et raamistik Privacy Shield on ülimalt tähtis selleks, et ületada Euroopa ja Ameerika vaheline lõhe eraelu puutumatuse käsituses, ning seetõttu on see raamistik oluline Atlandi-ülese usaldusvahekorra taastamiseks; on veendunud, et sedamööda, kuidas andmekaitseraamistik Privacy Shield kujuneb nõuete järgimise raamistikuks, hakkavad reguleerimisasutused ja komisjon seda iga-aastase ühise läbivaatamismehhanismi kaudu põhjalikult kontrollima, tagades sellega raamistiku tugevuse ja õigusliku kehtivuse;

18.  kutsub komisjoni üles täitma täiel määral oma ülesannet raamistikus Privacy Shield: perioodiliselt läbi vaatama oma hinnangu raamistiku piisavuse kohta ja sellekohased õiguslikud põhjendused, pidades silmas, et isikuandmed oleksid kaitstud ja raamistik toimiks tõhusalt, tarbetult kahjustamata põhiõigusi, nagu õigus eraelu puutumatusele ja turvalisusele, õigus teavet saada ja edastada ning õigus arendada äritegevust, ja kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti igal aastal läbivaatuse tulemustest ja neile vastavatest meetmetest;

19.  möönab, et raamistik Privacy Shield on osa ELi ja kolmandate riikide, sealhulgas USA vahel toimuvast laiemast dialoogist andmekaitse, kaubanduse, julgeoleku ja nendega seotud õiguste ja ühistele huvidele vastavate eesmärkide asjus; kutsub seetõttu kõiki osapooli üles tegema koostööd toimivate, ühtlustatud rahvusvaheliste võrgustike ning nende eesmärkide saavutamist soodustavate siseriiklike õigusaktide loomiseks ja pidevaks parandamiseks;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning USA Kongressile ja valitsusele.

 

 

(1)

EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2)

ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(3)

ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.

(4)

https://www.congress.gov/114/plaws/publ23/PLAW-114publ23.pdf

(5)

https://www.whitehouse.gov/the-press-office/2014/01/17/presidential-policy-directive-signals-intelligence-activities

Viimane päevakajastamine: 25. mai 2016Õigusalane teave