Menetlus : 2017/2656(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0295/2017

Esitatud tekstid :

B8-0295/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/05/2017 - 10.8

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0216

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 275kWORD 49k
10.5.2017
PE603.750v01-00
 
B8-0295/2017

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Ungaris (2017/2656(RSP))


Birgit Sippel, Péter Niedermüller, Silvia Costa fraktsiooni S&D nimel
Sophia in ‘t Veld, Guy Verhofstadt, Nathalie Griesbeck, Louis Michel fraktsiooni ALDE nimel
Marie-Christine Vergiat, Cornelia Ernst, Gabriele Zimmer, Dimitrios Papadimoulis, Martina Anderson, Malin Björk, Barbara Spinelli, Josu Juaristi Abaunz, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Patrick Le Hyaric, Sabine Lösing, Helmut Scholz, Xabier Benito Ziluaga, Tania González Peñas, Younous Omarjee, Lola Sánchez Caldentey, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo fraktsiooni GUE/NGL nimel
Judith Sargentini, Ska Keller, Ulrike Lunacek, Benedek Jávor, Eva Joly, Josep-Maria Terricabras, Helga Trüpel, Michèle Rivasi, Igor Šoltes, Jakop Dalunde, Sven Giegold fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Ungaris (2017/2656(RSP))  
B8-0295/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 6 ja 7,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 4, 12, 13, 14, 16, 18 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, eelkõige kohtuasju Szabóet ja Vissy vs. Ungari, Karácsony ja teised vs. Ungari, Magyar Keresztény Mennonita Egyház ja teised vs. Ungari, Baka vs. Ungari ning Ilias ja Ahmed vs. Ungari,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja arvukaid ÜRO lepinguid inimõiguste valdkonnas, mis on kõikidele liikmesriikidele siduvad,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“ (COM(2014)0158),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri(1) ja 10. juuni 2015. aasta(2) resolutsiooni olukorra kohta Ungaris, 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra ning sellekohaste standardite ja tavade kohta Ungaris(3), 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni hiljutise poliitilise arengu kohta Ungaris(4) ja 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Ungari meediaseaduse kohta(5),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 27. veebruaril 2017 toimunud kuulamist olukorra kohta Ungaris,

–  võttes arvesse 26. aprillil 2017 täiskogu istungil toimunud arutelu Ungari teemal,

–  võttes arvesse 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtide Rooma deklaratsioon, mis võeti vastu 25. märtsil 2017,

–  võttes arvesse Ungari Rahvuskogu 17. detsembri 2007. aasta seadust CLXVIII, mis käsitleb Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut muutva Lissaboni lepingu väljakuulutamist,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni 2162 (2017), milles käsitletakse muret tekitavaid arenguid Ungaris, kodanikuühiskonda piiravat seaduseelnõu vabaühenduste kohta ning Kesk-Euroopa Ülikooli võimalikku sulgemist,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 8. märtsi 2017. aasta avaldust Ungari uue seaduse kohta, mis võimaldab varjupaigataotlejate automaatset kinnipidamist, ning 27. aprillil 2017. aastal Ungari Rahvuskogu esimehele saadetud kirja, milles volinik kutsus üles lükkama tagasi seaduseelnõu välisriikide rahastatavate vabaühenduste kohta,

–  võttes arvesse komisjoni otsust alustada Ungari suhtes rikkumismenetlust seoses riikliku kõrgharidusseaduse muutmise seadusega, samuti teisi alustatud ja eesseisvaid rikkumismenetlusi Ungari suhtes,

–  võttes arvesse komisjoni vastust Ungaris toimunud riiklikule konsulteerimisele „Peatage Brüssel“,

–  võttes arvesse volinik Avramopoulose visiiti Ungarisse 28. märtsil 2017,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni poolt asepresident Timmermansile saadetud kirja, milles paluti komisjoni arvamust selle kohta, kas õigusakt, millega muudetakse teatud seadusi, et karmistada valvatud piirialal võetavaid meetmeid, on kooskõlas liidu varjupaiga-alase õigustikuga ning kas aktis nimetatud meetmete rakendamine vastab Euroopa Liidu põhiõiguste hartale,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning arvestades, et need on liikmesriikide universaalsed ja ühised väärtused (Euroopa Liidu lepingu artikkel 2);

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta kuulub ELi esmaste õigusaktide hulka ja sellega keelatakse igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

C.   arvestades, et Ungari on Euroopa Liidu liikmesriik alates 2004. aastast ja arvestades, et arvamusküsitluste kohaselt pooldab suur enamus Ungari kodanikest oma riigi kuulumist ELi;

D.  arvestades, et hartas on sätestatud, et kunsti ja teadusuuringuid ei piirata ja akadeemilist vabadust austatakse; arvestades, et see tagab ka vabaduse asutada demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi;

E.  arvestades, et ühinemisvabadust tuleb kaitsta ning arvestades, et elujõuline kodanikuühiskond aitab oluliselt edendada üldsuse osalemist demokraatlikus protsessis ja valitsuste vastutust oma juriidiliste kohustuste eest, sealhulgas põhiõiguste kaitse, keskkonna ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas;

F.  arvestades, et varjupaigaõigus on tagatud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooniga ja selle 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga pagulasseisundi kohta ning kooskõlas Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga;

G.  arvestades, et 2016. aastal lükati tagasi 91,54 % varjupaigataotlustest; arvestades, et alates 2015. aastast Ungaris varjupaiga valdkonnas vastu võetud uued õigusaktid ja menetlused on sundinud kõiki varjupaigataotlejaid sisenema Ungarisse selle territooriumil asuva transiidiala kaudu, mis võimaldab juurdepääsu piiratud arvule inimestele päevas, praegu nt kümnele; arvestades, et vabaühendused on korduvalt teatanud, et rändajaid on sunnitud Ungari piirilt Serbiasse tagasi pöörduma, mõnel juhul julma ja vägivaldse kohtlemisega, võtmata arvesse nende taotlusi kaitse saamiseks; arvestades, et Ungari valitsus ei ole täitnud oma kohustusi varjupaigataotlejate ümberpaigutamiseks vastavalt ELi õigusaktidele;

H.  arvestades, et Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on teatanud, et viimastel kuudel Ungari varjupaigaõiguses ja praktikas tehtud põhjalike muudatuste tõttu on suur oht, et sinna tagasi saadetud varjupaigataotlejate inimõigusi rikutakse; volinik märkis seda seoses kirjalike märkustega, mille ta esitas 17. detsembril 2016 Euroopa Inimõiguste Kohtule seoses kahe kaebusega Austria vastu, mis puudutasid taotlejate üleviimist Austriast Ungarisse Dublini III määruse alusel;

I.  arvestades, et 11 pagulast, tuntud kui „Röszke 11”, kes viibisid kohal 16. septembril 2016 ehk päev pärast seda, kui Ungari sulges piiri Serbiaga, süüdistati terroriakti toimepanemises ja neile mõisteti vanglakaristus, sealhulgas mõisteti Küprosel elanud süürlane Ahmed H. ebaõiglasel kohtuprotsessil 2016. aasta novembris 10 aastaks vangi üksnes megafoni kasutamise eest pingete leevendamiseks ja kolme eseme viskamise eest piirivalvurite pihta;

J.  arvestades, et pärast parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni vastuvõtmist on väljendatud muret seoses mitmete küsimustega, nimelt avaliku sektori kulutuste kasutamine, rünnakud kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate vastu, varjupaigataotlejate õigused, kodanike massiline jälgimine, ühinemisvabadus, sõnavabadus, meedia pluralismi ja ajalehe Népszabadság sulgemine, romade õigused, sealhulgas romade väljatõstmine Miskolcis ja roma laste segregatsioon hariduses, LGBTI-inimeste õigused, naiste õigused, kohtusüsteem, sealhulgas võimalus määrata karistuseks eluaegne vangistus tingimisi vabastamise võimaluseta, Ungari vabaühenduste Roma Parlament ja sõltumatu romade organisatsiooni Phralipe sunniviisiline väljatõstmine nende peakorterist ning Lukácsi arhiivide sulgemise oht;

K.  arvestades, et riikliku konsulteerimist „Peatage Brüssel“ (riiklik konsulteerimine sisserände ja terrorismi teemal koos valitsuse reklaamikampaaniatega) sisu ja keelekasutus on äärmiselt eksitav ja kallutatud;

L.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas kohtuasjas Szabó ja Vissy vs. Ungari, et Ungaris 2011. aastal vastu võetud õigusaktiga salajase terrorismivastase järelevalve kohta rikutakse õigust era- ja pereelu kaitsele ning kodu puutumatusele ja kirjavahetuse konfidentsiaalsusele; arvestades, et kohtuasjas Ilias ja Ahmed vs. Ungari tuvastas kohus, et seoses tingimustega Röszke transiidialal on rikutud õigust vabadusele ja turvalisusele ning tõhusale õiguskaitsele ja seoses taotlejate väljasaatmisega Serbiasse on rikutud õigust kaitsele ebainimliku või alandava kohtlemise eest; arvestades, et kohtuasjas Baka vs. Ungari leidis kohus, et Ungari on rikkunud endise Ungari Ülemkohtu esimehe András Baka õigust õiglasele kohtumõistmisele ja sõnavabadusele;

M.  arvestades, et viimased arengud Ungaris, täpsemalt õigusakt, millega muudetakse teatud seadusi, et karmistada meetmeid piirivalve ja varjupaiga valdkonnas, riikliku kõrgharidusseaduse muutmise seadus, mis ohustab otseselt Kesk-Euroopa Ülikooli ja mis on vallandanud suure avaliku hukkamõistu, ning esildatud õigusakt välisriikidelt rahalist toetust saavate organisatsioonide läbipaistvuse kohta (Ungari parlamendi seaduseelnõu T/14967) on tekitanud muret seoses ELi õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta võimaliku rikkumisega;

1.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi peavad austama kõik ELi liikmesriigid;

2.  peab kahetsusväärseks, et Ungaris aset leidnud sündmused on viimastel aastatel tõsiselt halvendanud olukorda õigusriigi põhimõtete, demokraatia ja põhivabaduste osas, kahjustades muu hulgas sõnavabadust, akadeemilist vabadust, rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõigusi, kogunemis- ja ühinemisvabadust, piirates ja takistades kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust, õigust võrdsele kohtlemisele, vähemuste hulka kuuluvate isikute, sh romade, juutide ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õigusi, sotsiaalseid õigusi, põhiseadusliku süsteemi toimimist ning kohtute ja muude institutsioonide sõltumatust, samuti on need toonud kaasa palju muret tekitavaid süüdistusi korruptsiooni ja huvide konfliktide kohta, mis võivad üheskoos kujutada kasvavat süsteemset ohtu õigusriigi põhimõttele selles liikmesriigis; usub, et Ungari olukord annab ELile võimaluse tõestada, et ta on suuteline ja valmis reageerima ohtudele ja oma põhiväärtuste rikkumisele, mille on toime pannud liikmesriik; märgib murega, et ka sündmused mõnes teises liikmesriigis näitavad muret tekitavaid märke samasugusest õigusriigi põhimõtte õõnestamisest nagu Ungaris;

3.  kutsub Ungari valitsust üles alustama komisjoniga dialoogi kõikides käesolevas resolutsioonis nimetatud küsimustes, eelkõige sellistel teemadel nagu rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõigused, ühinemisvabadus, hariduse ja teadusuuringute vabadus, romade segregatsioon hariduses ning rasedate naiste kaitse tööl; rõhutab, et mõlemad pooled peaksid osalema selles dialoogis erapooletult, tõenduspõhiselt ja koostöö vaimus; palub, et komisjon hoiaks Euroopa Parlamenti oma hinnangutega kursis;

4.  kutsub komisjoni üles jälgima rangelt ELi rahaliste vahendite kasutamist Ungari valitsuse poolt, eelkõige varjupaiga ja rände, avalikkuse teavitamise, hariduse, sotsiaalse kaasamise ja majandusarengu valdkonnas, et tagada iga kaasrahastatud projekti täielik kooskõla nii ELi esmase kui ka teisese õigusega;

5.  palub, et Ungari valitsus tühistaks vahepeal õigusakti, millega muudetakse teatud seadusi, et karmistada meetmeid piirivalve ja varjupaiga valdkonnas ning riikliku kõrgharidusseaduse muutmise seaduse ja võtaks tagasi õigusakti ettepaneku välisriikidelt rahalist toetust saavate organisatsioonide läbipaistvuse kohta (Ungari parlamendi seaduseelnõu T/14967) ;

6.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei vastanud Euroopa Parlamendi 10. juuni ja 16. detsembri 2015. aasta resolutsioonis (olukorra kohta Ungaris) esitatud üleskutsele käivitada ELi raamistik õigusriigi tugevdamiseks, et pidada asjaomase liikmesriigiga dialoogi, hoidmaks ära õigusriigile tekkinud süsteemse ohu süvenemist; on seisukohal, et komisjoni praeguses lähenemisviisis keskendutakse peamiselt õigusaktide marginaalsetele tehnilistele aspektidele, kuid ei pöörata tähelepanu võetud meetmete suundumustele, mustritele ja mõjule, mida need üheskoos avaldavad õigusriigi põhimõttele ja põhiõigustele; usub, et eelkõige rikkumismenetlustega ei ole enamikul juhtudest õnnestunud saavutada tegelikke muutusi ega olukorrale ulatuslikumalt reageerida;

7.  usub, et praegune olukord Ungaris kujutab endast selget ohtu minna vastuollu ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtustega ning peab vajalikuks algatada ELi lepingu artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetlus,

8.  teeb seepärast kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks algatada menetlus ja koostada spetsiaalne raport, et panna täiskogus hääletusele põhjendatud ettepanek, millega palutakse nõukogul võtta kasutusele Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõige 1, toimides vastavalt kodukorra artiklile 83;

9.  kordab, et on vaja korrapärast järelevalveprotsessi ning dialoogi kõikide liikmesriikidega, et kaitsta ELi põhiväärtusi ehk demokraatiat, põhiõigusi ja õigusriiki, ning sellesse tuleb kaasata nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament, nagu soovitati parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(6) (demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste pakt), samuti tuleb vältida topeltstandardeid;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule, Ungari presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0461.

(2)

ELT C 407, 4.11.2016, lk 46.

(3)

ELT C 75, 26.2.2016, lk 52.

(4)

ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 27.

(5)

ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 154.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.

Viimane päevakajastamine: 12. mai 2017Õigusalane teave