Resolutsiooni ettepanek - B8-0538/2017Resolutsiooni ettepanek
B8-0538/2017

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta

28.9.2017 - (2017/2847(RSP))

pärast arutelu, mis käsitles Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Guy Verhofstadt fraktsiooni ALDE koordinaator ja esimees
Manfred Weber fraktsiooni PPE esimees
Gianni Pittella fraktsiooni S&D esimees
Gabriele Zimmer fraktsiooni GUE/NGL esimees
Philippe Lamberts, Ska Keller fraktsiooni Verts/ALE kaasesimehed
Danuta Maria Hübner põhiseaduskomisjoni esimees


Menetlus : 2017/2847(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0538/2017
Esitatud tekstid :
B8-0538/2017
Vastuvõetud tekstid :

B8-0538/2017

Euroopa Parlamendi resolutsioon Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta

(2017/2847(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda[1],

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) suuniseid (29. aprill 2017) pärast Ühendkuningriigilt ELi lepingu artikli 50 kohase teate saamist ning nõukogu 22. mai 2017. aasta otsuse (EL, Euratom) 2017/........ lisa (Juhised läbirääkimiste pidamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga sõlmitava lepingu üle, milles sätestatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord),

–  võttes arvesse komisjoni seisukohti väljendavaid 12. juuni 2017. aasta dokumente „Kodanike õigusi käsitlevad põhimõtted“ ja „Finantsarvelduse põhimõtted“ ning 20. septembri 2017. aasta dokumenti „Juhtpõhimõtted Iirimaa ja Põhja-Iirimaa üle peetavaks dialoogiks“,

­–  võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse seisukohti väljendavaid dokumente Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seotud küsimustes ning eelkõige 26. juuni 2017. aasta dokumenti „Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ning ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike õiguste kaitsmine“ ning 16. augusti 2017. aasta dokumenti „Põhja-Iirimaa ja Iirimaa“,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et praegu elab Ühendkuningriigis ligikaudu 3,2 miljonit ülejäänud 27 liikmesriigi (EL-27) kodanikku ning EL-27s umbes 1,2 miljonit Ühendkuningriigi kodanikku;

B.  arvestades, et ELi kodanikud, kes asusid elama teise liikmesriiki, tuginesid õigustele, mis neil on Euroopa Liidu õiguse kohaselt, ning lähtusid teadmisest, et need õigused jäävad neile kogu eluks;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament esindab kõiki ELi kodanikke, sh Ühendkuningriigi kodanikke, ning kavatseb kaitsta nende huve kogu protsessi jooksul, mille lõpptulemus on Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust;

D.  arvestades, et Ühendkuningriigis ja veel mõnes liikmesriigis viimasel ajal aset leidnud haldusjuhtumid on näidanud, et EL-27 kodanike diskrimineerimine Ühendkuningriigis ning Ühendkuningriigi kodanike diskrimineerimine EL-27s toimub juba praegu ning häirib asjaomaste kodanike igapäevaelu, piirates nende õiguste kasutamist;

E.  arvestades, et Ühendkuningriigi korrakohane Euroopa Liidust lahkumine eeldab Iirimaa saarega seotud ainulaadse olukorra ja eriliste asjaolude käsitlemist, et säilitada 10. aprilli 1998. aasta suure reede kokkulepe kõigis aspektides ning vältida range piirikontrolli kehtestamist;

F.  arvestades, et Põhja-Iirimaa elanikud, kes on kasutanud või kasutavad oma õigust saada Iiri kodakondsus, saavad ELi kodakondsuse ning ei tohiks luua takistusi, mis ei võimalda neil kasutada aluslepingutest tulenevaid õigusi;

G.  arvestades, et nii Euroopa Liit kui ka Ühendkuningriik peaksid täielikult austama rahalisi kohustusi, mis tulenevad kogu perioodist, mil Ühendkuningriik on Euroopa Liidu liige;

H.  arvestades, et 22. septembril 2017 Firenzes peetud kõnes esitas Ühendkuningriigi peaminister mõned selgitused kodanike õiguste, Iirimaa ja Põhja-Iirimaa küsimuse, finantsarvelduse, üleminekuperioodi vajalikkuse ning Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete väljavaadete kohta;

1.  kordab kõiki punkte oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsioonist läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda;

2.  rõhutab, et suunised, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 29. aprillil 2017, ning läbirääkimisjuhised, mille nõukogu võttis vastu 22. mail 2017, on kooskõlas Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooniga; tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liidu läbirääkija tegutseb täielikus kooskõlas nende volitustega;

3.  märgib, et kooskõlas Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooniga tegi Ühendkuningriigi peaminister oma 22. septembri 2017. aasta kõnes ettepaneku ajaliselt piiratud üleminekuperioodi kohta; juhib tähelepanu asjaolule, et selline üleminek saab toimuda vaid Euroopa Liidu olemasolevatele regulatiivsetele, eelarve-, järelevalve-, kohtu- ja jõustamisinstrumentidele ja -struktuuridele tuginedes; rõhutab, et selline üleminekuperiood, mille jooksul Ühendkuningriik ei ole enam liikmesriik, saab tähendada vaid kogu ühenduse õigustiku jätkuvat kohaldamist (see hõlmab ka nelja vabaduse – kodanike, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumise – täielikku kohaldamist) ning see peab toimuma ilma isikute vaba liikumise piiramiseta uute tingimuste abil; rõhutab, et üleminekuperiood on võimalik ainult Euroopa Liidu Kohtu täielikku pädevust säilitades; rõhutab, et üleminekuperioodiga saab nõustuda vaid tingimusel, et on sõlmitud väljaastumisleping, mis hõlmab kõiki Ühendkuningriigi väljaastumisega seotud küsimusi;

Kodanike õigused

4.  rõhutab, et väljaastumisleping peab säilitama kodanike kõik praegused õigused, nii et nende olukord oluliselt ei muutu, ning selles tuleb tagada vastastikkus, võrdsus ja tasakaal ning ELi kodanike mittediskrimineerimine Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi kodanike mittediskrimineerimine Euroopa Liidus; rõhutab eelkõige, et asjaomased ELi kodanikest residendid ja lapsed, kes sünnivad pärast Ühendkuningriigi väljaastumist, peaksid kuuluma väljaastumislepingu kohaldamisalasse kui pereliikmed ja mitte kui iseseisvad õiguste valdajad, tulevased pereliikmed peaksid jätkuvalt saama kasutada riigis elamise õigust samadel alustel praeguste pereliikmetega, dokumendid peaksid olema õigusi kinnitavad kooskõlas ELi õigusega, koormavat haldusmenetlust tuleks vältida ning kõik ELi õiguse kohased eelised peaksid olema ülekantavad;

5.  rõhutab sellega seoses, et väljaastumislepingus tuleks säilitada asjassepuutuvates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud ja kodanike õigusi käsitlevad Euroopa Liidu eeskirjad täies ulatuses, kuid on seisukohal, et Ühendkuningriigi 26. juuni 2017. aasta seisukohas esitatud ettepanekud ei ole selles küsimuses piisavad, eriti mis puudutab ettepanekut luua Ühendkuningriigi immigratsiooniõiguses uus kategooria „püsielaniku staatus“ (settled status); väljendab muret selle pärast, et kõnealused ettepanekud, läbirääkimiste aeglane kulg ja avalikustatud poliitikavõimalused ELi kodanike tulevase seisundi kohta on põhjustanud Ühendkuningriigis elavatele EL-27 kodanikele asjatuid kannatusi ja ärevust;

6.  väljendab muret Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike suhtes kasutatavate kahetsusväärsete haldustavade pärast; tuletab Ühendkuningriigile lisaks meelde, et kuni ta on Euroopa Liidu liikmesriik, peab ta järgima ja jõustama Euroopa Liidu õigust ning hoiduma haldus- või muudest toimingutest, mis kujutavad endast Ühendkuningriigis elavate EL-27 kodanike jaoks takistusi ja diskrimineerimist, muu hulgas töökohas; ootab, et kõik ülejäänud liikmesriigid omalt poolt tagaksid, et Euroopa Liidus elavaid Ühendkuningriigi kodanikke koheldakse täielikus kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, kuna nad jäävad ELi kodanikuks kuni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumiseni;

7.  märgib, et Ühendkuningriigi peaminister andis oma 22. septembri 2017. aasta kõnes lubaduse tagada, et Ühendkuningriigis elavate EL-27 kodanike õigustele antakse vahetu õigusmõju väljaastumislepingu inkorporeerimisega Ühendkuningriigi õigusesse; rõhutab, et seda tuleks teha viisil, mis ei lase seda ühepoolselt muuta, mis võimaldab ELi kodanikel kasutada väljaastumislepingust tulenevaid õigusi vahetult Ühendkuningriigi kohtutes ja haldusasutustes ning muudab selle Ühendkuningriigi õiguse suhtes ülimuslikuks; rõhutab, et sidususe ja liidu õiguskorra terviklikkuse tagamiseks peab Euroopa Kohus jääma ainsaks pädevaks asutuseks, kes tõlgendab ja jõustab Euroopa Liidu õigust ja väljaastumislepingut; ootab selles küsimuses Ühendkuningriigilt konkreetseid ettepanekuid;

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa

8.  rõhutab, et väljaastumislepingus tuleb käsitleda Iirimaa saarega seotud ainulaadset olukorda ja erilisi asjaolusid ning seda viisil, mis on täielikult kooskõlas suure reede kokkuleppe kõigi osadega, kokkulepitud koostöövaldkondadega ning Euroopa Liidu õigusega, et tagada Põhja-Iirimaa rahuprotsessi järjepidevus ja stabiilsus;

9.  on veendunud, et Ühendkuningriigi valitsusel on kohustus pakkuda välja ainulaadne, tulemuslik ja toimiv lahendus, mis hoiab ära range piirikontrolli kehtestamise, tagab täieliku vastavuse suure reede kokkuleppe kõigile osadele, on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning tagab täielikult siseturu ja tolliliidu terviklikkuse; on samuti veendunud, et Ühendkuningriik peab jätkuvalt andma õiglase panuse finantsabisse, millest toetakse Põhja-Iirimaad ja Iirimaad; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi seisukohti väljendavas dokumendis „Põhja-Iirimaa ja Iirimaa“ esitatud ettepanekud on selles suhtes puudulikud; märgib, et oma 22. septembri 2017. aasta kõnes välistas Ühendkuningriigi peaminister seevastu igasuguse füüsilise taristu piiril, mis eeldab, et Ühendkuningriik jääb siseturu ja tolliliidu osaks või et Põhja-Iirimaa jääb mingil viisil siseturu ja tolliliidu osaks;

10.  rõhutab, et ükski Iirimaa saart puudutav lahendus ei saa määrata ära lahendusi seoses aruteludega, mis käsitlevad Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid;

Finantsarveldus

11.  võtab teadmiseks Ühendkuningriigi peaministri 22. septembri 2017. aasta kõnes tehtud avalduse finantsarvelduse kohta, kuid ootab selles küsimuses Ühendkuningriigi valitsuse konkreetseid ettepanekuid; rõhutab, et seni on selgete ettepanekute puudumine läbirääkimisi tõsiselt takistanud ning selles valdkonnas on vaja teha märkimisväärseid edusamme, enne kui saab alustada arutelu muude küsimuste, sh Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku üle;

12.  kinnitab kooskõlas komisjoni 12. juuni 2017. aasta dokumendiga „Finantsarvelduse põhimõtted“, et Ühendkuningriik peab täielikult täitma rahalisi kohustusi, mille ta on võtnud Euroopa Liidu liikmesriigina, ning nõuab, et see küsimus tuleb väljaastumislepingus täielikult lahendada; juhib eelkõige tähelepanu rahalistele kohustustele, mis tulenevad mitmeaastasest finantsraamistikust ja 2014. aasta omavahendeid käsitlevast otsusest[2] ning hõlmavad võimalikust üleminekuperioodist sõltumata Euroopa Liidu täitmata kulukohustusi, samuti Ühendkuningriigi osa kohustustest, sh tingimuslikest kohustustest, ning Euroopa Liidust lahkumise kulusid, sest on välistatud, et 28 liikmesriigi võetud kohustusi täidavad ainult allesjäänud 27 liikmesriiki;

Läbirääkimiste kulg

13.  tuletab meelde, et vastavalt läbirääkimiste etapiviisilisele ülesehitusele – mis on hädavajalik, et tagada Ühendkuningriigi korrakohane väljaastumine Euroopa Liidust –, on märkimisväärne edasiminek kodanike õiguste, Iirimaa ja Põhja-Iirimaa ning Ühendkuningriigi rahaliste kohustuste täitmise küsimustes väga tähtis selleks, et saaks alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku ning üleminekuperioodi üle;

14.  rõhutab, et on väga tähtis, et Ühendkuningriigi peaministri poolt 22. septembri 2017. aasta kõnes võetud kohustused tooksid kaasa reaalsed muutused Ühendkuningriigi seisukohas ja vastavad konkreetsed ettepanekud, et kiirendada tööd läbirääkimiste esimeses etapis ning et teises etapis saaks vastastikuse usalduse ja siira koostöö vaimus alustada kõnelusi uue ja tiheda partnerluse üle Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu assotsiatsiooni raames;

15.  on seisukohal, et läbirääkimiste neljandas voorus ei ole veel saavutatud piisavalt edu kodanike õiguste, Iirimaa ja Põhja-Iirimaa ning Ühendkuningriigi rahaliste kohustuste küsimustes; palub Euroopa Ülemkogul, juhul kui läbirääkimiste viiendas voorus ei toimu kõigis kolmes valdkonnas suurt läbimurret kooskõlas käesoleva resolutsiooniga, otsustada oktoobris toimuval kohtumisel edusammudele hinnangu andmine edasi lükata;

*

*  *

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ning Ühendkuningriigi valitsusele.