Resolutsiooni ettepanek - B8-0317/2018Resolutsiooni ettepanek
B8-0317/2018

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel

2.7.2018 - (2018/2770(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Charles Tannock, Karol Karski, Anna Elżbieta Fotyga, Ryszard Czarnecki, Monica Macovei, Ruža Tomašić, Angel Dzhambazki, Geoffrey Van Orden, Pirkko Ruohonen-Lerner, Jana Žitňanská, Jan Zahradil, Raffaele Fitto fraktsiooni ECR nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0315/2018

Menetlus : 2018/2770(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0317/2018
Esitatud tekstid :
B8-0317/2018
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8-0317/2018

Euroopa Parlamendi resolutsioon rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel

(2018/2770(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venezuela kohta, eriti 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[1], 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni demokraatliku opositsiooni tagakiusamise kohta Venezuelas[2], 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[3], 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[4], 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[5], 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[6] ning 3. mai 2018. aasta resolutsiooni valimiste kohta Venezuelas[7],

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri Fatou Bensouda 8. veebruari 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 31. märtsi 2017. aasta avaldust Venezuela kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 22. juuni 2018. aasta aruannet inimõiguste rikkumiste kohta Venezuela Bolívari Vabariigis,

–  võttes arvesse 28. aprilli 2017. aasta ühisavaldust, mille tegid ÜRO eriraportöör kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja omavoliliste hukkamiste küsimustes, rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õigusega tegelev ÜRO eriraportöör, inimõiguste kaitsjate olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör ning meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm,

–  võttes arvesse G7 riikide juhtide 23. mai 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Lima rühma 23. jaanuari 2018. aasta, 14. veebruari 2018. aasta, 21. mai 2018. aasta ja 15. juuni 2018. aasta deklaratsioone,

–  võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) 20. aprilli 2018. aasta deklaratsiooni humanitaarolukorra halvenemise kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse ARO peasekretariaadi ja sõltumatute rahvusvaheliste ekspertide rühma 29. mai 2018. aasta aruannet inimsusvastaste kuritegude võimaliku toimepanemise kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 12. veebruaril 2018 avaldatud aruannet demokraatlike institutsioonide, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste kohta Venezuelas ning selle komisjoni 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. jaanuari 2018. aasta, 19. aprilli 2018. aasta ja 22. mai 2018. aasta deklaratsioone viimaste sündmuste kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta, 22. jaanuari 2018. aasta, 28. mai 2018. aasta ning 25. juuni 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese avaldust 2018. aasta märtsis toimunud ametlikul visiidil Colombiasse,

–  võttes arvesse oma demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma 23. aprilli 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukord Venezuelas halveneb jätkuvalt; arvestades, et Venezuelat on tabanud enneolematu poliitiline, sotsiaal-, majandus- ja humanitaarkriis, mille tagajärjel suureneb järjest enam surmajuhtumite ning rändajate ja pagulaste arv;

B.  arvestades, et Venezuelas kannatab kvaliteetsete tervishoiuteenuste piiratud kättesaadavuse ning ravimite, toidu ja vee nappuse tõttu alatoitumise all üha enam inimesi, eriti sellistes haavatavates rühmades nagu naised, lapsed ja haiged; arvestades, et rahvusvahelise üldsuse valmisolekust hoolimata eitab Venezuela valitsus kahjuks endiselt jäärapäisel viisil probleemi ning keeldub rahvusvahelist humanitaarabi avalikult vastu võtmast ja selle jaotamisele kaasa aitamast;

C.  arvestades, et majanduse olukord on oluliselt halvenenud; arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi kohaselt ulatub hüperinflatsioon Venezuelas 2018. aastal 13 000 %-ni, võrreldes hinnanguliselt 2400 %-ga aastal 2017, ning sellest tulenevalt on hinnatõus keskmiselt pea 1,5 % tunnis;

D.  arvestades, et 22. juunil 2018 avaldatud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruandes juhiti tähelepanu sellele, et Venezuela ametivõimud ei võta vastutusele isikuid, kes on pannud toime selliseid raskeid inimõiguste rikkumisi nagu tapmine, ülemäärase jõu kasutamine meeleavaldajate vastu, meelevaldne kinnipidamine, väärkohtlemine ja piinamine; arvestades, et ka meeleavaldajate kohtuvälistes tapmistes kahtlustatavate julgeolekuametnike karistamatus näib olevat laialt levinud; arvestades, et sellised järeldused näitavad riigi pingelise olukorra edasist halvenemist;

E.  arvestades, et 20. mail 2018 toimunud valimised ei vastanud usaldusväärse valimisprotsessi rahvusvahelistele miinimumstandarditele ega olnud kooskõlas poliitilise pluralismi, demokraatia, läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtetega; arvestades, et see takistab veelgi enam poliitilise kriisi lahendamise püüdlusi; arvestades, et EL ega teised demokraatlikud organid ei tunnusta ei valimisi ega ebaseadusliku valimisprotsessi tulemusel moodustatud valitsust;

F.  arvestades, et Venezuela praegune, väga mitmetahuline kriis on esile kutsunud selle piirkonna kõigi aegade suurima sundrände; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel on riigist lahkunud Venezuela kodanike arv järsult kasvanud – 2005. aastal oli see arv 437 000, kuid 2017. aastal üle 1,6 miljoni; arvestades, et aastatel 2015–2017 lahkus riigist ligikaudu 945 000 Venezuela kodanikku; arvestades, et alates 2014. aastast on riigist kokku lahkunud üle 2 miljoni inimese; arvestades, et alates 2014. aastast on kogu maailmas varjupaika taotlevate Venezuela kodanike arv kasvanud 2 000 % – 2018. aasta juuni keskpaigas oli varjupaiga taotlejaid üle 280 000;

G.  arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo andmetel asub suurim osa põgenikke Colombias, mille territooriumil elab üle 820 000 Venezuela kodaniku; arvestades, et Venezuela piiri lähedal asuvatesse Cúcuta ja Boa Vista linnadesse saabub suurel hulgal inimesi, kes on sageli alatoitunud ja kelle tervislik seisund on väga halb; arvestades, et Peruu, Tšiili, Argentina, Panama, Brasiilia, Ecuador, Mehhiko, Dominikaani Vabariik, Costa Rica, Uruguay, Boliivia ja Paraguay peavad samuti tulema toime arvukate pagulaste ja rändajatega; arvestades, et üha olulisemaks muutuvad mereteed, eriti sellistele Kariibi mere saartele nagu Aruba, Curaçao, Bonaire ning Trinidad ja Tobago; arvestades, et olukord mõjutab järjest enam ka Euroopa riike, eelkõige Hispaaniat; arvestades, et põgenikke vastuvõtvad riigid on sattunud järjest suurema surve alla, osutades abi üha uutele tulijatele;

H.  arvestades, et 17. märtsil 2018 eraldas EL humanitaarabi andmiseks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnale 31 miljonit eurot – sellest 6 miljonit eurot Colombiale ja 2 miljonit eurot Venezuela kriisis kannatada saanud isikutele; arvestades, et komisjon teatas 7. juunil 2018, et on eraldanud 30,1 miljonit eurot erakorralise ja keskpika tähtajaga arenguabi andmiseks, et toetada Venezuela elanikke ja kriisist mõjutatud naaberriike; arvestades, et 2018. aastal eraldati stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu 5 miljonit eurot konfliktide ennetamiseks Brasiilia ja Colombia piiridel;

1.  on sügavalt mures ja šokeeritud Venezuela laastava humanitaarolukorra pärast, mille tagajärjeks on arvukad surmajuhtumid ning rändajate ja pagulaste enneolematu sissevool naaberriikidesse ja ka mujale; väljendab solidaarsust kõikide Venezuela kodanikega, kes on sunnitud oma riigist põgenema, kuna seal puuduvad sellised elementaarsed elamistingimused nagu toit, joogivesi, tervishoiuteenused ja ravimid;

2.  nõuab tungivalt, et Venezuela ametivõimud tunnistaksid praegust humanitaarkriisi, hoiaksid ära selle süvenemise ning soodustaksid poliitilisi ja majanduslikke lahendusi, millega tagatakse kõigi tsiviilisikute ohutus ning riigi ja piirkonna stabiilsus;

3.  nõuab, et Venezuela ametivõimud võimaldaksid kiiremas korras humanitaarabi takistusteta saabumist riiki, et hoida ära humanitaar- ja rahvatervise kriisi süvenemist ning eelkõige selliste haiguste taaspuhkemist nagu leetrid, malaaria, difteeria ja suu- ja sõrataud ning tagada takistusteta juurdepääs rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes soovivad toetada kõiki mõjutatud ühiskonnarühmi; nõuab, et kiiresti ja lühikese ajaga rakendataks meetmeid kõige haavatavamate elanikerühmade, sealhulgas naiste, laste ja haigete alatoitumuse probleemi lahendamiseks;

4.  avaldab tunnustust Colombia valitsusele tema kiire reageerimise ja kõigi riiki saabuvate Venezuela kodanike toetamise eest; avaldab tunnustust ka Brasiiliale ja piirkonna teistele riikidele, eelkõige Peruule, piirkondlikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku ja erasektori ühendustele, katoliku kirikule ning kogu piirkonna tavakodanikele Venezuela rändajate ja pagulaste aktiivse abistamise ja nendega solidaarsuse ilmutamise eest;

5.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles vastama kriisile kooskõlastatult, põhjalikult ja kogu piirkonda hõlmavalt ning suurendama abisaavatele riikidele antavat rahalist ja materiaalset toetust, täites sellega oma kohustusi; peab väga kiiduväärseks ELi seni eraldatud humanitaarabi ja nõuab kiiremas korras lisahumanitaarabi andmist hädaabifondide kaudu, et rahuldada naaberriikides Venezuela kriisi tõttu kannatavate inimeste kiiresti kasvavaid vajadusi;

6.  nõuab tungivalt, et Venezuela ametivõimud lõpetaksid viivitamata kõik inimõiguste rikkumised, sealhulgas tsiviilisikute vastu suunatud rikkumised, ning järgiksid täiel määral kõiki inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas väljendusvabadust, ajakirjandusvabadust ja kogunemisvabadust; nõuab tungivalt ka seda, et Venezuela ametivõimud taastaksid demokraatliku korra, mis on süveneva kriisi lõpetamise vältimatu tingimus;

7.  nõuab uute presidendivalimiste korraldamist, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikke norme ja Venezuela põhiseaduslikku korda; rõhutab, et selliste valimiste tulemusel sündiv seaduslik valitsus peab kiiresti lahendama praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi Venezuelas ning tegutsema rahvusliku leppimise nimel;

8.  peab õigeks, et kiiresti kiidetaks heaks täpselt suunatud ja tühistamisvõimalusega lisasanktsioonid, mis ei tee kahju Venezuela elanikkonnale ning mis kehtestatakse 20. mail 2018 korraldatud ebaseaduslike valimiste eest, mida rahvusvaheliselt ei tunnustatud ja mis toimusid, ilma et kuupäeva või tingimusi oleks kokku lepitud, ning tingimustes, mis ei võimaldanud kõigil erakondadel neis võrdselt osaleda; tuletab meelde, et uusi sanktsioone tuleks kohaldada ka nende suhtes, kes vastutavad poliitilise, sotsiaal-, majandus- ja humanitaarkriisi süvenemise eest, ning ennekõike president Nicolás Maduro suhtes;

9.  toetab täielikult Venezuela režiimi ulatuslike kuritegude ja repressioonide uurimist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt ning kutsub ELi üles sellega seoses aktiivset osa etendama; toetab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku üleskutset luua Venezuela olukorra uurimiseks uurimiskomisjon ja suurendada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalust selles;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele ja rahvuskogule, Colombia Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi ja Peruu Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile ja Lima rühmale.

Viimane päevakajastamine: 4. juuli 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika