Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B7-0617/2010

Esitatud tekstid :

RC-B7-0617/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 24/11/2010 - 8.6

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 195kWORD 104k
23.11.2010
PE450.447v01-00}
PE450.452v01-00}
PE450.454v01-00}
PE450.455v01-00} RC1
 
B7-0617/2010}
B7-0619/2010}
B7-0620/2010}
B7-0621/2010} RC1

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 4,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

Verts/ALE (B7‑0617/2010)

ALDE (B7‑0619/2010)

S&D (B7‑0620/2010)

GUE/NGL (B7‑0621/2010)


Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA)


Kader Arif, Véronique De Keyser fraktsiooni S&D nimel
Niccolò Rinaldi, Marietje Schaake, Alexander Alvaro, Marielle De Sarnez, Renate Weber, Metin Kazak fraktsiooni ALDE nimel
Carl Schlyter, Eva Lichtenberger, Sandrine Bélier fraktsiooni Verts/ALE nimel
Helmut Scholz, Rui Tavares, Miloslav Ransdorf, Marisa Matias fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta  

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 207 ja 218;

    võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 8;

–    võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusa rakendamise strateegiat;

–   võttes arvesse võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) üle viimase läbirääkimisvooru lõpuleviimist 2. oktoobril 2010;

–   võttes arvesse ACTA lõpliku teksti üldsusele avaldamist 15. novembril 2010;

–   võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele (2008/2133(INI))(1);

–   võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA läbirääkimiste läbipaistvuse ja praeguse olukorra kohta(2);

–   võttes arvesse oma kirjalikku deklaratsiooni nr 0012/2010 võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepinguga seotud läbipaistva menetluse puudumise kohta;

–   võttes arvesse 8. septembril ja 20. oktoobril 2010 täiskogu istungitel peetud arutelusid ACTA üle;

–   võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe muutmise kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta (2003/C 321/01);

–   võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust kaebuse 90/2009/(JD)OV kohta, mis käsitleb juurdepääsu ACTA dokumentidele;

–   võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamusi läbirääkimiste kohta, mida Euroopa Liit peab võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu sõlmimiseks, ning Euroopa Komisjoni andmekaitse töörühma kirja;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris(4), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ(5);

–   võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS);

–   võttes arvesse nõukogu järeldusi poliitikavaldkondade arengusidususe kohta;

–   võttes arvesse WTO vaidlust DS409 Euroopa Liidu ja liikmesriigi vahel – geneeriliste ravimite konfiskeerimine transiidi ajal;

–   võttes arvesse WTO uudisteadet 8.–9. juuni 2010. aasta TRIPSi nõukogu kohtumise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

Lissaboni leping

A.  arvestades, et ühise kaubanduspoliitika valdkond kuulub ELi ainupädevusse; arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena peab Euroopa Parlament enne ACTA lepingu jõustumist ELis andma lepingu tekstile oma nõusoleku;

 

         Üldised märkused

      

B.   arvestades, et võltsimisvastane võitlus ülemaailmsel tasandil on ELi poliitilise strateegia oluline osa, et tagada ELi tootjatele võrdne konkurentsiolukord ning ELi kodanikele töökohtade säilimine;

 

C.  arvestades, et 2. oktoobril 2010 lõppes Tokyos (Jaapanis) ACTA lepingu viimane, järjekorras üheteistkümnes läbirääkimisvoor; arvestades, et tehniline kohtumine, kus viiakse lõpule teksti juriidiliste aspektide viimistlemine, toimub Sydneys (30. november – 3. detsember (või vajaduse korral 4. detsember) 2010);

 

D.  arvestades, et ACTA on seotud selliste oluliste teemadega nagu põhiõiguste, eraelu puutumatuse ja andmekaitse austamine, vaba interneti olulise rolli austamine ning teenusepakkujate neutraalsuse ja ravimitele juurdepääsu kaitsmine;

 

E.   arvestades, et komisjon esitleb Euroopa Parlamendile ACTA lepingut kui vahendit, millega parandada nende standardite tõhusust, mis toovad kasu ELi ekspordile ja kaitsevad õiguste omanikke maailmaturul, kus nad praegu kannatavad autoriõiguse, kaubamärkide, patentide, disaini ja geograafiliste tähiste süstemaatilise ja laialdase võltsimise pärast;

 

F.   arvestades, et läbirääkimistel osales 11 riiki (lugedes ELi riigiks) ja nende hulgas vaid kaks arengumaad (Maroko ja Mehhiko);

 

G.  arvestades, et läbirääkimistel osalejate eesmärk on laiendada ACTA lepingut arenguriikidele ja tärkava turumajandusega riikidele;

 

H.  arvestades, et ACTA läbirääkimiste osalised avaldasid 6. oktoobril 2010 konsolideeritud teksti ning seejärel teavitas komisjon parlamenti; arvestades, et komisjon avalikustas ACTA lepingu teksti lõppversiooni 15. novembril 2010;

 

I.    arvestades, et pärast Euroopa Parlamendi jõulisi nõudmisi on läbirääkimiste läbipaistvuse tase paranenud,

 

J.    arvestades, et ACTA õiguslik alus vajab täpsustamist;

 

K.  arvestades, et komisjon on ombudsmani otsusele viidates rõhutanud, et ACTA lepingut käsitletakse läbirääkimistel kaubanduslepingu ja mitte jõustamist käsitleva lepinguna; arvestades, et ombudsmani hinnangul võib ACTA sõlmimise tulemusel tõepoolest vajalikuks osutuda, et EL esitaks õigusakti ettepanekuid ja jõustaks õigusakte. Sel juhul kujutaks ACTA endast nende õigusaktide ainsat või peamist põhjendust ning kodanikel oleks selge huvi ACTA kohta teavet saada;

 

L.   arvestades, et komisjonil kui järelevalvajal aluslepingute täitmise üle on kohustus pidada kinni ühenduse õigustikust; arvestades, et see tähendab, et komisjon ei saa ELi õigusakte mõjutavate rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimisi pidades õigustikku muuta;

 

M.  arvestades, et täiskogu istungitel peetud aruteludel on komisjon korduvalt teatanud, et ACTA leping käsitleb vaid jõustamismeetmeid ning see ei sisalda sätteid, mis muudaksid ELi põhjapanevaid intellektuaalomandi õigust käsitlevaid õigusakte;

 

N.  arvestades, et direktiiviga 2001/29/EÜ nähakse ette autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste õigusraamistik ning süsteem nende kaitseks; arvestades, et nimetatud direktiivi artikkel 5 annab erandite ja piirangute ammendava loendi, mis ei võimalda liikmesriikidel uusi erandeid ja piiranguid kehtestada; arvestades, et ACTAga püütakse õiguste valdajate kaitset veelgi tugevdada autoriõiguste kaitse jõustamise pädevuste laiendamisega, kuid ei puudutata praeguste erandite ja piirangute ulatuse laiendamise võimalust, mis võib kammitseda liikmesriikide kohtute otsustusõigust kehtivate erandite paindlikul tõlgendamisel; arvestades, et tehnika areng on loominguliste teoste loomise, tootmise ja kasutamise võimalusi võimendanud ja mitmekesistanud ning õiguste valdajate ja kasutajate vahel õiglase huvide tasakaalu saavutamiseks on vaja uut moodi läheneda teoste kättesaadavuse liberaliseerimisele digitaaltehnoloogia vahendusel; arvestades, et komisjonis on ettevalmistamisel õigusakti ettepanek omanikuta teoste kohta, mille eesmärgiks on lihtsustada oluliste loometeoste digiteerimist ja levitamist Euroopas;

 

O.  arvestades, et ACTA lepingupooled on lubanud täita TRIPSi lepingu artiklile 7 vastavat tehnoloogiliste uuenduste edendamise kohustust; arvestades, et koostalitlusvõimega seotud ELi poliitika põhineb ühenduse õigustiku sätetel, mis mõnel juhul lubavad pöördprojekteerimist;

 

Patendid

 

P.   arvestades, et kaubandusvolinik palus 20. oktoobri 2010. aasta täiskogu istungil parlamendi arvamust küsimuses, kas lisada tsiviilõiguse jõustamist käsitlevatesse jagudesse ka patendid; arvestades, et ACTA läbirääkimiste osalised on kinnitanud, et ACTA ei takista seaduslike geneeriliste ravimite piiriülest transiiti; arvestades, et parlament on oma resolutsioonis ja kirjalikus deklaratsioonis teatanud, et mitte mingid piiriülese kontrolli ja kaupade arestimise volituste suurendamiseks mõeldud meetmed ei tohi halvendada seaduslike, odavate ja ohutute ravimite ülemaailmset kättesaadavust; arvestades, et nõukogu määruses nr 1383/2003, mille sätteid arutatakse WTO vaidlusküsimuse raames, nähakse ette transiitkaupade suhtes piiril rakendatavad jõustamismeetmed; arvestades, et mõned osapooled, näiteks farmaatsiasektori ettevõtted, geneeriliste ravimite tootjad ja maailma tervishoiuaktivistid hoiatavad patentide ACTA lepingusse lisamise eest ja selle võimaliku kahjuliku mõju eest tehnilistele uuendustele, ravimite kättesaadavusele ja konkurentsile geneeriliste ravimite valdkonnas;

 

Q.  arvestades, et puuduvad patente käsitlevad ELi õigusaktid;

 

R.   arvestades, et patendid võib ACTA lepingu tsiviilõiguse jõustamist käsitlevate meetmete kohaldamisalast välja jätta; arvestades, et patentide lisamine sellesse jakku võib tõsiselt takistada seaduslike taskupäraste ravimite kättesaadavust;

 

Ravimite kättesaadavus

 

S.   arvestades, et mõned olulised kaubanduspartnerid, kes ei ole praegu ACTA lepinguga ühinenud, on WTO TRIPSi nõukogus väitnud, et ACTA võib minna vastuollu TRIPSi lepingu ja muude WTO lepingutega, võib väljaspool WTO õiguslikku raamistikku toimides ohustada WTO õigust ja menetlusi, rikkuda erinevate WTO lepingute sõlmimisel hoolikalt läbi räägitud õiguste, kohustuste ja paindlikkuse tasakaalu, moonutada kaubavahetust või tekitada kaubandustõkkeid ja kahjustada TRIPSi lepingus ning TRIPSi ja rahvatervist käsitlevas 2001. aasta Doha deklaratsioonis ette nähtud paindlikkust, näiteks rahvatervise ja geneeriliste ravimitega kauplemise valdkonnas;

 

Põhiõigused

 

T.   arvestades, et komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises on öeldud, et „liidu põhiõigustega seonduv tegevus peab olema laitmatu” ja liit peab selles küsimuses eeskujuks olema; arvestades, et komisjon teatas täiskogu istungil 20. oktoobril 2010, et ACTA ei ole veel parafeeritud ja et komisjoni kui läbirääkija peamiseks eesmärgiks on kindlaks määrata hetk, mil läbirääkimised on tehniliselt lõpule viidud ja lepingu saab parafeerida;

 

U.  arvestades, et igasugune kokkulepe, mille Euroopa Liit ACTA lepingu osas saavutab, peab olema kooskõlas ELi õiguslike kohustustega eraelu puutumatuse ja andmekaitse valdkonnas, nagu on esitatud eelkõige direktiivis 95/46/EÜ, direktiivis 2002/58/EÜ (viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ), direktiivis 2009/136/EÜ ja direktiivis 2009/140/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste kohta ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu otsustes;

 

V.  arvestades, et komisjoni seob 2010. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe ja ta ei või seetõttu toetada kaas- ja isereguleeruvaid mehhanisme, mis seavad ohtu põhiõigused, näiteks sõnavabaduse;

 

W. arvestades, et komisjon avaldas 19. oktoobril 2010 mõjuhinnangut käsitleva teatise;

 

X.  arvestades, et mitte ühtegi ACTA lepingu sätet ei tohi tõlgendada nii, et see looks pretsedendi, ega viisil, mis võimaldaks praegu või tulevikus õigustikust kõrvalekaldumist või selle muutmist, mis võiks viia ELi õigusaktide raames põhiõiguste kaitse nõrgenemiseni, ning arvestades, et komisjon ja nõukogu peaksid selgesõnaliselt väljendama oma nõusolekut asjaomase põhimõttega;

 

Geograafilised tähised

 

Y.  arvestades, et komisjon on korduvalt rõhutanud geograafiliste tähiste kaitse jõustamise olulisust; arvestades, et lepinguosalised on kokku leppinud, et ACTA lepingus nähakse ette geograafiliste tähiste jõustamine;

 

Kommertseesmärk

 

Z.   arvestades, et ACTA artikli 2.14 lõikes 1 esitatakse kommertseesmärgi mõiste: käesoleva jao tähenduses hõlmab kommertseesmärgil teostatav tegevus vähemalt äritegevust otsese majandusliku või kaubandusliku tulu saamiseks;

 

AA. arvestades, et ACTA joonealuses märkuses 9 öeldakse: „Kõik lepingupooled käsitlevad võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade tahtlikku kommertseesmärgil importimist või eksportimist õigusvastase tegevusena, mis toob käesoleva artikli kohaselt kaasa kriminaalkaristuse. Lepingupool võib täita oma kohustused seoses võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade importimise ja eksportimisega, kui ta sätestab, et võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade kommertseesmärgil turustamine, müük või müügiks pakkumine on õigusvastane tegevus, mis võib kaasa tuua kriminaalkaristuse“;

 

Kriminaalõiguse jõustamine ja karistused

 

BB. arvestades, et ACTA kriminaalõiguse jõustamist käsitlev jagu sisaldab punkte kriminaalmenetluse ja -vastutuse, kriminaalkuritegude, kriminaalõiguse sätete jõustamise ja karistuste kohta; arvestades, et nõukogu eesistuja osales liikmesriikide nimel läbirääkimistel kriminaalõiguse jõustamist käsitlevate ACTA sätete üle;

 

Intellektuaalomandi õigused digitaalkeskkonnas

 

CC. arvestades, et internetiteenuse pakkujad ei peaks kandma vastutust teenuse osutamisel edastatavate või säilitatavate andmete eest sellisel määral, et oleks vajalik andmete eelnev kontroll või filtreerimine; arvestades, et Euroopa andmekaitseinspektori arvamuses hoiatatakse, et internetiteenuse osutajad võivad lisada oma kliendilepingutesse punkte, mis võimaldavad nende andmete jälgimist ja lepingute katkestamist;

 

DD. arvestades, et lepingu artiklis 1.2 sätestatakse, et iga lepinguosaline valib oma õigussüsteemi ja praktika raames vabalt sobiva meetodi käesoleva lepingu sätete rakendamiseks;

 

EE. arvestades, et intellektuaalomandi õiguste rikkumisega digitaalkeskkonnas tegelevad liikmesriikide kohtuasutused;

 

ACTA komitee

 

FF. arvestades, et ACTA lepingus sisalduva institutsioonilise korra kohaselt on ACTA komiteel muu hulgas volitused seoses lepingu täitmise ja toimimise, lepingu muutmise, valitsusvälise osaluse ning komitee eeskirju ja menetlust puudutavate otsustega; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt taotleb liit demokraatia edendamist;

 

Lissaboni leping

 

1.   märgib, et Lissaboni lepingu kohaselt on Euroopa Parlamendi pädevus Euroopa Liidu ühise kaubanduspoliitika vallas oluliselt suurenenud, ja eelkõige märgib, et Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku kõigile ELi sõlmitavatele kaubanduslepingutele;

 

Üldised märkused

 

2.   kinnitab taas, et võltsimisvastane võitlus on tema sise- ja rahvusvahelises poliitilises strateegias prioriteet ning et rahvusvaheline koostöö on selle eesmärgi saavutamisel keskse tähtsusega;

 

3.   peab kahetsusväärseks, et lepingu üldist mõju piirab asjaolu, et peamised võltsimisega seotud riigid ja enamik arenguriike ei osale lepingus;

 

4.   märgib, et ACTA lepingu üheteistkümnes läbirääkimistevoor on lõppenud; märgib, et 2. oktoobril 2010 avaldati pärast Tokyo vooru konsolideeritud tekst ja 15. novembril 2010 lõplik tekst;

 

5.   mõistab hukka asjaolu, et mitte kõiki läbirääkimiste aluseks olnud tekste – 10. märtsist 2010 kuni 15. novembri 2010 lõpliku tekstini – ei avalikustatud;

 

6.   peab kahetsusväärseks, et neid läbirääkimisi ei peetud ja lepingut ei sõlmitud mitmepoolsete foorumite (nt Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon ja WTO) raames, mistõttu lepingu praegune osalejate ring on kitsas ja sellest jäävad välja enamik arenguriike;

 

7.   märgib, et ACTA liikmesus ei ole välistav ja kiiresti areneva majandusega riikidel on võimalus sellega ühineda; palub seetõttu komisjonil mitte sundida arenguriike lepinguga ühinema ja veenda ACTA osapooli selles, et lepinguga ühinemise kord ja tingimused peaksid olema paindlikud ja võtma arvesse ühinevate riikide taset, nagu nähakse ette nõukogu järeldustes poliitikavaldkondade arengusidususe kohta;

 

8.   palub komisjonil ja nõukogul täpsustada õiguslikku alust; palub komisjonil selgitada, kuidas jaguneb pädevus nõukogu ja komisjoni vahel ACTA kriminaalõiguslike sätete, sh nende sätete parafeerimise osas; nõuab, et parlamendile esitataks enne ACTA parafeerimist tõendid selle kohta, et lepingu üle peetavate läbirääkimiste õiguslik alus on Lissaboni lepinguga täielikult kooskõlas;

      

9.   tunneb heameelt komisjoni korduvate avalduste üle, et ACTA sätete jõustamine – eelkõige autoriõiguste jõustamise tagamise kord digitaalkeskkonnas – on täielikult kooskõlas ühenduse õigustikuga ning et selle lepinguga ei viida sisse ei isikute läbiotsimist ega nn kolme rikkumise menetlust. Leping ei anna mitte ühelegi ACTAga liitunule ning eelkõige ELile volitusi nn kolme rikkumise menetluse või muu sarnase režiimi kehtestamiseks;

 

10. palub komisjonil võtta endale kohustus ja esitada õigeaegselt enne lepingu parafeerimist Euroopa Parlamendile kirjalikud tõendid, et ACTA ei piira autoriõiguste ja sellega seotud õiguste valdkonna erandite ja piirangute ühtlustamist ELis; ei piira direktiivis 2001/29/EÜ loetletud erandite ja piirangute võimalikku tulevast laiendamist; seoses tehnoloogia edusammudega ei välista tulevasi poliitilisi valikuid ega õigusalast tegevust teoste juurdepääsetavuse laiendamiseks erandite abil; ei piira omanikuta teoseid puudutavaid õiguslikke võimalusi ega takista liikmesriike vastu võtmast seadusi, millega laiendatakse juurdepääsu omanikuta, kuid autoriõiguse alla kuuluvatele teostele, ega piira autoriõiguste rikkumiste vastumeetmeid;

 

11. palub komisjonil kinnitada, at ACTA ei mõjuta ei nüüd ega ka tulevikus ühenduse õigustikku põhiõiguste ja andmekaitse osas, ELi jätkuvaid püüdlusi ühtlustada intellektuaalomandi õiguste jõustamise meetmeid ega e-kaubanduse direktiivi;

 

12  palub komisjonil õigeaegselt enne parlamendi nõusolekumenetluse algust kinnitada, et ACTA sätted ei mõjuta ühenduse õigustiku sätteid, näiteks tarkvaradirektiivi (91/250/EMÜ) ja infoühiskonna direktiivi (2001/29/EÜ) sätteid ega nende direktiivide rakendusmeetmeid liikmesriikides, mis võimaldavad mõnel juhul arvutiprogrammide pöördprojekteerimist ja tehnoloogiliste kaitsemeetmete vältimist, et saavutada koostoimet ja seega edendada konkurentsi ning uuendustegevust;

 

Patendid

 

13. märgib, et patendid võib ACTA tsiviilõiguse jõustamist käsitlevast jaost välja jätta, kuid toonitab, et selgesõnaline ja täielik väljajätmine on ainus viis tagada, et ACTA ei takista juurdepääsu õiguspärastele, vastuvõetava hinnaga, elu säilitamiseks vajalikele ravimitele;

 

14. märgib, et intellektuaalomandi õiguste võimalike rikkumiste korral kohaldatavate kahjutasunõuete ja muude hüvitamisnõuete märgatav sagenemine võib heidutada tootjaid ja odavate geneeriliste ravimite tootmise, müügi või turustamisega seotud kolmandaid isikuid, eriti kui neid sätteid kohaldatakse transiitkaupade suhtes; on mures, et kui ACTA näeb ette tsiviilõiguse jõustamise sätete kohaldamise ka patentide suhtes, võib see minna vastuollu avaliku huviga, suurendada investeerimisriski ja turu ebakindlust ning takistada tehnoloogilisi uuendusi, eelkõige valdkondades, kus rikkumist on raske tuvastada, või elusorganismide, omamaiste toodete ja traditsiooniliste ravimitega seotud patendiõiguste jõustamisel; palub komisjonil enne lepingu parafeerimist pöörata tähelepanu käesolevas resolutsioonis loetletud ulatuslikele kahtlustele seoses tsiviilsätete kohaldamisega patentide puhul ning esitada parlamendile selle kohta aruanne;

 

Ravimite kättesaadavus

 

15. võtab teadmiseks, et ACTA teksti preambulis on välja öeldud ACTA kavatsus pakkuda täienduseks TRIPSi lepingule tulemuslikke ja asjakohaseid vahendeid intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamiseks, võttes arvesse ACTA osalisriikide asjaomaste õigussüsteemide ja tavade erinevust; tunnistab, et ACTA kokkulepitud tekst põhineb põhimõtetel, mis sisalduvad 14. novembril 2001. aasta WTO neljandal ministrite konverentsil Dohas Kataris vastu võetud Doha deklaratsioonis TRIPS-lepingu ja rahvatervise kohta ning usub seetõttu, et ACTA jõustamine peaks olema nende põhimõtetega kooskõlas;

 

16. tunneb heameelt ACTA projekti tekstis tehtud paranduste üle, millega tugevdatakse eraelu ja rahvatervise kaitset ja kaasatakse mõningad TRIPSi lepingus ettenähtud kaitsemehhanismid; palub komisjonil hinnata, kas ACTAs toodud kaitseklauslid on jõustatavad samamoodi nagu jõustamissätted; palub komisjonil tõendada, et ACTA ei takista liikmesriikidel vastu võtta õigusakte, mis piiravad rikkumiste vastumeetmeid, sealhulgas autoriõigusega kaitstud omanikuta teostele juurdepääsu laiendamine või TRIPSi-lepingu kohaste soodustuste kasutamine, et tagada kõikvõimalikud tulevased poliitilised valikud; palub komisjonil hinnata, kas ACTA oleks tõepoolest siduv leping ja kas lepingu artiklis 1.2 nähakse üldise paindlikkuse huvides ette mõni säte, mis võib ACTA riiklike õigusaktidega vastuollu viia; palub komisjonil esitada mehhanismid, mille abil on lepinguosalisel võimalik paindlikult vastu võtta lepingu kohustustest õiguspärased erandid, mis on sidusad TRIPSi lepingu eesmärkide ja põhimõtetega ning 2001. aasta Doha deklaratsiooniga TRIPS-lepingu ja rahvatervise kohta;

 

Põhiõigused

 

17. rõhutab, et eraelu puutumatus ja andmekaitse on Euroopa Liidu põhiväärtused, nagu on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8, millest tuleb vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 16 kinni pidada kõikide ELi poliitikameetmete ja eeskirjade puhul;

 

18. teeb komisjonile ülesandeks esitada parlamendile enne lepingu parafeerimist õiguslik analüüs ACTAga soovitud poliitika mõtte, õiguspärasuse ja jõustatavuse kohta seoses teenusepakkujate ja õiguste omanike vahelise koostööga, nagu on märgitud artikli 2.18 lõikes 3, eelkõige seoses sellega, kuidas on tagatud, et ettevõtlusringkonna koostöö ei piiraks kodanike põhiõigusi, sh õigust eraelu puutumatusele, sõnavabadusele ja õiglasele kohtumenetlusele;

 

19. kordab oma üleskutset, et komisjon hindaks õigeaegselt enne ACTA parafeerimist lepingu mõju põhiõigustele ja andmekaitsele, ELi püüdlustele intellektuaalomandi õiguste jõustamise meetmeid ühtlustada ning e-kaubanduse direktiivile;

 

20. järeldab, et komisjon peab õigel ajal parlamenti hinnangutulemustest teavitama;

 

21. on mures artikli 2.X 3. jao pärast, milles viidatakse asjaolule, et reisija isikliku pagasi suhtes kohaldatakse lepingut isegi siis, kui veetavad kaubad ei ole mõeldud kaubandustegevuseks, kui lepinguosalised ei otsusta selliste kaupade suhtes erandit kehtestada; on seisukohal, et see artikkel õhutab pooli kehtestama piiril reisijate isikliku pagasi kontrollimiseks rangemaid reegleid, kuigi komisjon oleks rahvusvahelisel tasandil hoopis pidanud kaitsma inimeste põhiõiguste, eelkõige eraelu puutumatuse suuremat kaitset;

 

22.  nõuab, et komisjon tegutseks kiiresti vastavalt oma 19. oktoobri 2010. aasta teatisele, milles käsitleti hinnangut ACTA mõju kohta põhiõigustele;

 

Geograafilised tähised

      

23. nõuab tungivalt, et komisjon tegutseks aktiivselt selle nimel, et kaasata ACTAsse geograafiliste tähiste tõhus jõustamine; rõhutab, kui tähtis on kaitsta Euroopa ettevõtete geograafilisi tähiseid ja tööhõivet ELis; tunneb kahetsust, et lepingu artiklis 1.X ei määratleta “võltsitud geograafilisi tähiseid”, sest selle väljajätmine võib tekitada segadust või vähemalt muuta haldus- ja õigusasutuste töö ACTA tõlgendamisel ja jõustamisel keerulisemaks;

 

24. on eri meelt komisjoniga, kes väidab, et geograafiliste tähiste kaitset on suudetud oluliselt parandada; on seisukohal, et kuna geograafilised tähised on endiselt kaitsmata kõikides riikides, kes neid oma õigusaktides ei tunnista, ei ole edasiminek selles vallas rahuldav;

 

Kommertseesmärk

 

25. tunneb muret, et ACTAs (artikli 2.14 lõikes 1) toodud kommertseesmärgi määratlus hõlmab rohkem kui määratlus, mis võeti vastu 25. aprillil 2007 toimunud hääletusel muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (2005/0127(COD));

 

26. võtab arvesse ajaolu, et nõukogu eesistuja osales liikmesriikide nimel läbirääkimistel kriminaalõiguse jõustamist käsitlevate ACTA sätete üle; nõuab, et komisjon ja nõukogu esitaksid Euroopa Parlamendile lepingu artikli 2.14 lõikes1 nimetatud „kommertseesmärgi“ täpse tõlgenduse; soovib, et komisjon ja nõukogu kinnitaksid, et artikli 2.14 lõige 1 ei nõua mingite muutuste tegemist ühenduse õigustikku, eriti mis puudutab Euroopa Parlamendi hääletust muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (2005/0127(COD)); palub nõukogul ja komisjonil esitada enne ACTA allkirjastamist õiguslik hinnang selle kohta, kas ACTAs esitatud „kaubandusliku mahu” mõiste on kooskõlas selle mõiste kasutusega WTO otsuses Hiina kohta, on täielikult kooskõlas ELi proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega ega piira liikmesriikide võimalusi kasutada riiklikke erandeid kriminaalõiguse jõustamise sätetest;

 

27. leiab, et osapooled ei peaks olema kohustatud filmide videokaameraga salvestamist kriminaliseerima ja tunneb seepärast heameelt, et lepinguosalised leppisid ELi nõudmisel kokku, et filmide videokaameraga salvestamise kriminaliseerimine on vaid valikuline (artikli 2.14 lõige 3 ja artikkel 2.15);

Kriminaalõiguse jõustamine ja karistused

 

28. tunneb muret, et ACTA lubab õigusasutustel esitada ühele lepinguosalisele või kolmandale poolele ettekirjutuse (s.o kohtulik tõkend artiklis 2.X); märgib, et ettekirjutuse esitamise õigus töötab intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi vastu, sest selles on lubatud kohtuliku tõkendi esitamine ainult selleks, „et vältida mis tahes peatset […] rikkumist”; ühtlasi peavad kolmandad pooled selleks, et nende suhtes võiks kohaldada õigusasutuse ettekirjutust, olema kõnealuse direktiivi kohaselt rikkumisega seotud;

 

29. nõuab, et Euroopa andmekaitseinspektor esitaks kõige viimase ACTA teksti kohta oma arvamuse;

 

Intellektuaalomandi õigused digitaalkeskkonnas

 

30. mõistab hukka asjaolu, et artikli 2.18 lõikes 3 tehakse lepinguosalistele selgesõnaliselt ülesandeks (s.o "püüab teha") teha koostöö äriringkondadega, et „võidelda tõhusalt“ rikkumiste vastu; tuletab komisjonile meelde, et 2003. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes lubati tagada, et kaas- ja isereguleerimise kasutamine on alati kooskõlas ühenduse õigusega ning seda ei kohaldata, kui kaalul on põhiõigused; palub komisjonil hinnata, kas ACTA võib üldiselt muuta ELi õiguses praegu valitsevat olukorda, kus on tasakaalustatud ühelt poolt internetiteenuse pakkujate õiguslik kohustus lõppkasutajate isikuandmeid kaitsta ja teiselt poolt kohustus avaldada need andmed intellektuaalomandi õiguste omanikele või haldus- ja kohtuasutustele;

 

31. kutsub komisjoni üles tagama, et lepingu kohaldamisala oleks piiratud olemasoleva võltsimisvastase Euroopa intellektuaalomandi õiguste tagamise süsteemiga; sõna „põhjendamatult” tuleks seetõttu artiklist 2.X välja jätta;

 

32. on mures, et kommertseesmärgil sooritatavate tegevuste lai määratlus (artikli 2.14. lõige 1) ja kohustus kohaldada digitaalkeskkonnas intellektuaalomandi õiguste rikkumise, sh õigusrikkumisele üleskutsumise ja sellele kaasaaitamise korral kriminaalkaristust (artikli 2.18. lõige 1) võib innustada lepinguosalisi võtma vastu õigusakte, mis viivad praktikas selleni, et erakasutajatest ja vahendajatest võivad saada kurjategijad;

 

ACTA komitee

 

33. on seisukohal, et ACTA komitee peaks tegutsema avatud, kaasaval ja läbipaistval viisil; palub komisjonil esitada piisavalt vara enne seda, kui parlament peab kaaluma nõusoleku andmist, soovitused ACTA komitee juhtimise kohta, eelkõige pidades silmas Euroopa Parlamendi osalust ja lepingu muutmise menetlust;

 

34. rõhutab, et kõigi lepingu muudatuste kohta tuleb kohaldada kõigi sidusrühmade poolset avalikku kontrolli ja kõik muudatused peavad saama parlamendi heakskiidu; palub, et komisjon konsulteeriks enne ACTA komitees praeguse teksti muudatustega nõustumist või muudatuste kavandamist nõukogu ja Euroopa Parlamendiga ning tagaks läbipaistvuse, parlamendipoolse kontrolli ja üldsuse osaluse;

 

Euroopa Parlamendi tingimused nõusoleku andmiseks

 

35. tuletab meelde, et ACTA lepingu jõustumiseks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut ja võimalik, et ka ratifitseerimist liikmesriikide poolt; kutsub komisjoni ja nõukogu üles mitte kavandama lepingu ajutist kohaldamist, enne kui Euroopa Parlament on andnud oma nõusoleku; tuletab komisjonile ja nõukogule meelde, et Euroopa Parlament jätab endale õiguse ACTA-le nõusoleku andmisest keelduda; seab ACTA võimaliku heakskiitmise eeltingimuseks selle, et käesoleva resolutsiooni osas tehtaks igakülgset koostööd;

 

36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning ACTA läbirääkimistes osalevate riikide valitsustele ja parlamentidele.

 

 

 

(1)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0634.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0058.

(3)

EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

(4)

EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(5)

ELT L 337, 18.12.2009, lk 11.

Viimane päevakajastamine: 24. november 2010Õigusalane teave