RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK ELi-Afganistani partnerlus- ja arengualase koostöölepingu üle peetavad läbirääkimised
11.6.2013 - (2013/2665(RSP))
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
ALDE (B7‑0274/2013)
ECR (B7‑0281/2013)
S&D (B7‑0282/2013)
PPE (B7‑0283/2013)
José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Elisabeth Jeggle, Mairead McGuinness, Elmar Brok, Cristian Dan Preda, Michael Gahler, Arnaud Danjean, Laima Liucija Andrikienė, Elena Băsescu, Carlo Fidanza fraktsiooni PPE nimel
Pino Arlacchi, Thijs Berman, Ana Gomes fraktsiooni S&D nimel
Anneli Jäätteenmäki, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Alexander Graf Lambsdorff, Louis Michel, Niccolò Rinaldi, Marietje Schaake, Marielle de Sarnez, Sarah Ludford, Robert Rochefort, Hannu Takkula fraktsiooni ALDE nimel
Charles Tannock fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi-Afganistani partnerlus- ja arengualase koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Afganistani kohta, eelkõige 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni uue Afganistani-strateegia kohta[1], 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Afganistanile antava ELi rahalise abi eelarvekontrolli kohta[2] ja 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta Afganistanis ja Pakistanis[3],
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Afganistani kohta, sealhulgas 2013. aasta märtsi resolutsiooni 2096,
– võttes arvesse 2011. ja 2012. aasta rahvusvaheliste Afganistani käsitlevate konverentside (sealhulgas 2011. aasta detsembris Bonnis, 2012. aasta mais Chicagos, 2012. aasta juunis Kabulis ja 2012. aasta juulis Tōkyōs toimunud konverentsi) järeldusi,
– võttes arvesse avaldust, mille Afganistaniga suhtlemiseks loodud ELi delegatsioon esitas kokkuleppel ELi Afganistani missiooni juhtidega 19. novembril 2012. aastal surmamõistetud inimeste hukkamise kohta,
– võttes arvesse ELi riikide välisministrite 27. mai 2013. aasta otsust, millega pikendati Euroopa Liidu politseimissiooni Afganistanis (EUPOL Afghanistan) kuni 31. detsembrini 2014,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et EL on toetanud Afganistani ülesehitamist ja arengut alates 2002. aastast ning jätkab Afganistani rahumeelse üleminekuprotsessi, Afganistani kaasava ja jätkusuutliku arengu ning kogu piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku toetamist;
B. arvestades, et aastatel 2011–2013 keskendub ELi abi sellistele otsustava tähtsusega valdkondadele nagu valitsemine (sealhulgas politsei), põllumajandus, maaelu areng, tervishoid ja sotsiaalkaitse;
C. arvestades, et EL ja Afganistan on lõpetamas läbirääkimisi partnerluse ja arengukoostöö lepingu üle, mille abil jõutakse ELi ja Afganistani koostöös uuele, terviklikule tasandile uue õigusraamistikuga;
D. arvestades, et Euroopa Parlament on nõudnud, et töötataks välja viie aasta tegevuskava oopiumikasvatuse likvideerimiseks Afganistanis alternatiivsete tegevusvaldkondade arendamise kaudu;
E. arvestades, et EL toetab Afganistani politseijõudude koolitamist ja nende suutlikkuse suurendamist, ning arvestades, et ELi politseimissiooni (EUPOL) on alates 2007. aastast toetanud kestliku ja tulemuslikult töötava tsiviilpolitsei loomist, aidates nii Afganistanil luua oma kriminaalõigussüsteemi;
F. arvestades, et ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) andmetel Afganistani kodanikest narkosõltlaste arv kasvab jätkuvalt ja sellel on elanikkonnale suur sotsiaalne mõju;
G. arvestades, et hoolimata ELi aktiivsest rollist uimastivastaste meetmete toetamisel on märkimisväärseid tulemusi saavutatud väga vähe;
H. arvestades, et puudulik kooskõlastamine Afganistani toetavate rahastajate ja Afganistani valitsuse vahel vähendab Afganistanile antava ELi toetuse tulemuslikkust;
I. arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisest alates on Euroopa Parlamendil keskse tähtsusega roll uute koostöölepingute sõlmimiseks vajaliku nõusoleku andmisel;
1. kinnitab oma jätkuvat toetust niisuguse Afganistani riigi ülesehitamisele, millel on tugevamad demokraatlikud institutsioonid, mis on võimelised tagama Afganistani riikliku suveräänsuse, riigi ühtsuse, territoriaalse terviklikkuse ja Afganistani rahva heaolu; kordab, et Afganistani rahumeelne tulevik sõltub sellest, kas suudetakse üles ehitada stabiilne, turvaline ja majanduslikult jätkusuutlik riik, kus ei ole terrorismi ega uimasteid ning mis tugineb õigusriigi põhimõttele, tõhustatud demokraatlikele institutsioonidele, võimude lahususe austamisele, tugevale parlamendile ja põhiõiguste tagamisele; avaldab sellega seoses tunnustust ELi arengukoostööle ja EUPOLi Afganistani missioonile ning kiidab heaks selle pikendamise;
2. tunneb heameelt viimasel kümnel aastal tehtud jõupingutuste ja edusammude üle; kordab siiski muret Afganistanis valitseva julgeolekuolukorra ja jätkuvalt esineva vägivalla pärast, millega kaasnevad ohud kohalikule elanikkonnale, sealhulgas naistele, lastele, riiklikele julgeolekujõududele ning rahvusvahelistele sõjaväelastele ja tsiviiltöötajatele;
3. nõuab tungivalt, et Afganistani valitsus valmistuks võtma pärast rahvusvaheliste vägede väljaviimist oma julgeoleku tagamise eest täieliku vastutuse; kutsub ELi ja liikmesriike üles tõhustama oma jõupingutusi Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude sõjaväelise ja tsiviilsuutlikkuse suurendamise toetamiseks, et saavutada stabiilsus ja julgeolek, mis on sotsiaal-majandusliku arengu tähtis alus, ning vältida võimuvaakumi teket pärast 2014. aastat, kui Afganistan ise hakkab täielikult vastutama oma julgeoleku eest; juhib tähelepanu ohule, et rahvusvaheliste jõudude väljaviimine Afganistanist 2014. aastal võib seal tekitada majandusliku vaakumi;
4. toetab partnerlus- ja arengualase koostöölepingu sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi ning rõhutab, et selle lepinguga peaks kaasnema strateegilisem lähenemisviis ja Afganistani ametivõimude toetamine nii rahvusvaheliste vägede väljaviimise ajal kui ka pärast seda;
5. rõhutab, kui oluline on see uus leping, milles käsitletakse terviklikult ja jätkusuutlikult omavahel seotud julgeoleku-, majandus-, juhtimis- ja arenguprobleeme Afganistanis;
6. kutsub Afganistani ametiasutusi üles muutma ära kõik surmaotsused ning taaskehtestama surmanuhtlusele moratooriumi, eesmärgiga see lõplikult keelustada;
7. peab kahetsusväärseks, et puudub poliitiline tahe Afganistaniga partnerluse ja arengukoostöö lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpule viimiseks; nõuab seetõttu, et Euroopa välisteenistus ja Afganistani valitsus viiksid need kiiresti lõpule;
8. nõuab, et EL jätkaks uue lepingu raames jõupingutusi, et toetada demokraatlikke väärtusi, õigusriigi põhimõtte järgimist, usaldusväärset juhtimist (sh korruptsioonivastast võitlust), sõltumatut kohtusüsteemi, inimõigusi ja tõelise kodanikuühiskonna loomist;
9. peab kahetsusväärseks asjaolu, et hoolimata Euroopa välisteenistuse kohustusest teavitada Euroopa Parlamenti läbirääkimiste kõikidest etappidest ei ole Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt teavitatud; tuletab meelde oma uusi Lissaboni lepingus sätestatud õigusi välisasjade valdkonnas ning nõuab Euroopa välisteenistuselt ja nõukogult nii suure tähtsusega küsimuses täielikku koostööd;
10. juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalmajanduslikus arengus ja majanduse mitmekesistamisel on vaja teha uusi edusamme; rõhutab sellega seoses, et majanduskasvu on võimalik ergutada energiaressursside kasutamisega ning suurema keskendumisega kaevandustööstusele; toonitab siiski, et kaevandustööstus peab toimima läbipaistvalt ning sellele tuleb kohaldada rahvusvahelise mäetööstuse läbipaistvuse algatuse raames kehtestatud norme;
11. märgib, et hoolimata viimasel kümnel aastal soolise võrdõiguslikkuse ja põhiõiguste valdkonnas saavutatud teatavatest edusammudest moodustavad naised Afganistanis endiselt ühiskonna kõige haavatavama segmendi ning nende suhtes kasutatakse jätkuvalt ähvardusi, hirmutamist ja vägivalda, samuti kannatavad nad jätkuvalt diskrimineerivate seaduste tõttu; rõhutab nii õiguslikku kui ka praktilist vajadust integreerida naised täielikult ühiskonda, tagada nende täielik osalemine ja anda neile ka tegelikkuses suurem mõjuvõim; mõistab teravalt hukka asjaolu, et paljud naised on pideva ähvardamise ja vägivalla ohvrid ning viimase paari aasta jooksul on Afganistani avalikus elus tähtsal kohal olevaid naisi kas mõrvatud või on nende elu kallale kiputud, ilma et tegude toimepanijate üle oleks kohut mõistetud;
12. rõhutab, et on vaja jätkata infrastruktuuride arendamist paljudes sektorites (sh koolid, haiglad, transport, energiavõrgud, põllumajandus ja naiste mõjuvõimu suurendamine) kooskõlas ELi arenguabiga, mida anti juba enne sekkumist 2001. aastal;
13. peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi uimastivastase algatusega ei ole seni saavutatud rahuldavaid tulemusi; juhib tähelepanu tõigale, et uimastitootmise ja -kaubandusega toetatakse mässulisi rühmitusi ning soodustatakse eri tasanditel korruptsiooni; rõhutab, et narkovastased meetmed peaks keskenduma põllumajandustootjate toetamisele alternatiivsete sissetulekuallikate leidmisel; toonitab sellega seoses, et on vaja laiemat strateegiat maaelu jätkusuutlikuks arendamiseks ja veevarude majandamiseks;
14. tuletab meelde, et rohkem kui 90% Euroopas saadaolevast heroiinist on Afganistani päritolu ning et see narkootikum põhjustab Euroopa riikides rahvatervise valdkonnas miljarditesse dollaritesse ulatuvaid kulusid; märgib siiski, et oopiumi tootmine on keskse tähtsusega sotsiaalne, majanduslik ja julgeolekualane küsimus; peab kahetsusväärseks, et 2011. aastal kasvas oopiumi tootmine 2010. aastaga võrreldes 61%, moodustades 9% Afganistani 2011. aasta SKPst;
15. märgib, et aastatel 2009–2011 kulutasid USA ja rahvusvaheline üldsus uimastivastastele meetmetele 1,1 miljardit USA dollarit, ilma et uimastite tootmise ja uimastikaubanduse valdkonnas oleks saavutatud märkimisväärset mõju; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud oopiumi likvideerimise viie aasta plaani koostamist koos konkreetsete tähtaegade ja sihttasemetega, mille rakendamise eest vastutaks eraldi amet, millel on oma eelarve ja personal ja mis tugineks ELi, USA ja Venemaa Föderatsiooni koostööle, kusjuures viimane neist on Afganistani heroiini peamine ohver ja maailma suurim oopiumiturg;
16. tuletab meelde, et alates 2002. aastast kuni 2011. aasta lõpuni on EL eraldanud kokku Afganistanile abi umbes 2,5 miljardi euro ulatuses, sealhulgas 493 miljonit eurot humanitaarabina; peab kahetsusväärseks asjaolu, et hoolimata väga suurtest välisabi süstidest on mõju olnud piiratud; palub, et kontrollikoda koostaks viimase kümne aasta jooksul Afganistanile antud ELi abi tulemuslikkuse kohta eriaruande, nagu tehti EULEXi missiooni kohta Kosovos;
17. väljendab kõige sügavamat muret selle pärast, et rahvusvaheline finantsabi ja Afganistani valitsusstruktuurid on ebaefektiivsed, et puudub läbipaistvus ja et rahastajate vastutuse mehhanismid on piiratud;
18. taunib asjaolu, et märkimisväärne osa Euroopa ja muudest allikatest pärit rahvusvahelisest abirahast läheb jagamisahelas kaduma, ning juhib tähelepanu neljale põhilisele viisile, kuidas see juhtub: raiskamine, ülemäärased vahendus- ja julgeolekukulud, tegelikust suuremad arved ja korruptsioon;
19. rõhutab, et on ülimalt oluline kooskõlastada ELi abi ühise lähenemisviisi alusel, kaasates ühisesse strateegiasse liikmesriike ja rahvusvahelisi osalejaid; tunneb heameelt Afganistani valitsuse ja rahvusvahelise üldsuse vahelise strateegilise üksmeele üle seoses uuendatud ja kestva partnerlusega järgmiseks kümneks aastaks, nagu on esitatud Afganistani käsitleva Tōkyō konverentsi järeldustes ja Tōkyō vastastikuse aruandluskohustuse raamistikus;
20. rõhutab, kui oluline on afgaanide juhtimisel ja isevastutusel põhinev terviklik ja kaasav riikliku lepitamise lähenemisviis Afganistanis kõikide nende jaoks, kes loobuvad vägivallast, austavad põhiseadust (sh selle inimõiguste ja eelkõige naiste õigustega seonduvaid sätteid) ning soovivad anda oma panuse rahumeelse Afganistani riigi ülesehitamisse; rõhutab, et rahuprotsess peaks hõlmama poliitilist opositsiooni, kogu kodanikuühiskonda ja eelkõige naisi, ning toonitab, et see peaks olema võimalikult kaasav; nõuab kõrgema rahunõukogu osatähtsuse suurendamist selles valdkonnas ning nimetatud rahunõukogu põhjalikumat keskendumist tegelikule rahuprotsessile;
21. tuletab meelde kohustusi, mis Afganistani valitsus on võtnud Kabulis ja Tōkyōs toimunud rahvusvahelistel Afganistani käsitlevatel konverentsidel seoses Afganistani valimisprotsessi tugevdamise ja parandamisega ja muu hulgas pikaajalise valimisreformi läbiviimisega, et tagada tulevaste valimiste vastavus rahvusvahelistele normidele; tunneb heameelt 2014. aastal toimuvate presidendivalimiste ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kuupäeva väljakuulutamise üle ning Afganistani poolt nendeks valimisteks tehtavate ettevalmistuste üle; rõhutab, et on vaja saavutada võimalikult suur osalus, pidades silmas, et see võib sõltuda julgeolekuolukorrast (eriti lõuna- ja idapoolsetes provintsides); tuletab Afganistani ametivõimudele meelde, et tulevaste valimiste riiklikku valijate registrit ning hääletuse korraldust ja järelevalvet peavad kontrollima riiklikud ja rahvusvahelised vaatlejad; nõuab, et EL toetaks Afganistani ametivõimude taotluse alusel tulevaste valimiste korraldamist;
22. rõhutab vajadust teha piirkondlikku koostööd, et tugevdada kogu piirkonna stabiilsust ja julgeolekut; toonitab, et piirkondlikus raamistikus on vaja teha suuremat koostööd Venemaa, Pakistani, Kesk-Aasia riikide, India ja Iraaniga, et lahendada probleemid, mis seonduvad julgeolekuküsimuste, piiriülese inim- ja salakaubanduse ning ebaseadusliku uimastitootmise ja -kaubanduse tõkestamisega;
23. kutsub Euroopa välisteenistust üles parandama Euroopa Parlamendiga tehtavat koostööd Afganistanile antava ELi abi ja läbirääkimiste edenemise suhtes; ootab täielikku teavet läbirääkimiste tingimuste kohta ning eeldab pärast kokkuleppe heakskiitmist ka korrapäraseid aruandeid;
24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Afganistani valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.
- [1] ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 108.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0578.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0591.