Menetlus : 2017/2593(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B8-0237/2017

Esitatud tekstid :

RC-B8-0237/2017

Arutelud :

Hääletused :

OJ 05/04/2017 - 55

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 190kWORD 57k
10.4.2017
PE598.577v01-00}
PE598.582v01-00} RC1
 
B8-0237/2017}
B8-0241/2017} RC1/REV

vastavalt kodukorra artikli 123 lõigetele 2 ja 4

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

PPE, S&D, ALDE, Verts/ALE (B8‑0237/2017)

GUE/NGL (B8‑0241/2017)


läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda (2017/2593(RSP))


Guy Verhofstadt fraktsiooni ALDE koordinaator ja esimees
Manfred Weber fraktsiooni PPE esimees
Gianni Pittella fraktsiooni S&D esimees
Philippe Lamberts, Ska Keller fraktsiooni Verts/ALE kaasesimehed
Gabriele Zimmer fraktsiooni GUE/NGL esimees
Danuta Maria Hübner põhiseaduskomisjoni esimees

Euroopa Parlamendi resolutsioon läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda (2017/2593(RSP))  

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 50,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5, artikli 4 lõiget 3 ja artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 217 ja 218,

–  võttes arvesse teadet, mille Ühendkuningriigi peaminister vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 2 esitas 29. märtsil 2017 Euroopa Ülemkogule,

–  võttes arvesse oma 28. juuni 2016. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi referendumist tuleneva otsuse kohta EList lahkuda(1),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsioone: resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses(2), resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta(3), Lissaboni lepingu võimalusi kasutades ja resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Ühendkuningriigi valitsuse teatega Euroopa Ülemkogule algab protsess, mille tulemusena Ühendkuningriik lakkab olemast Euroopa Liidu liikmesriik ja liidu aluslepingud Ühendkuningriigi suhtes enam ei kehti;

B.  arvestades, et tegemist on pretsedenditu ja kahetsusväärse sündmusega, sest varem ei ole ükski liikmesriik Euroopa Liidust välja astunud; arvestades, et liidust väljaastumine tuleb korraldada korrastatult, et vältida selle negatiivset mõju Euroopa Liidule, liidu kodanikele ja Euroopa integratsiooniprotsessile;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament esindab kõiki Euroopa Liidu kodanikke ja tegutseb nende huve kaitstes kogu protsessi vältel, kuni Ühendkuningriigi väljaastumiseni;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu liikmesriigil on küll suveräänne õigus liidust välja astuda, kuid kõigil liitu jäävatel liikmesriikidel on kohustus ühiselt liidu huve ja terviklikkust kaitsta; arvestades, et sellest tulenevalt peavad läbirääkimisi ühelt poolt Ühendkuningriik ning teiselt poolt Euroopa Komisjon Euroopa Liidu ja liidu 27 ülejäänud liikmesriigi nimel;

E.  arvestades, et läbirääkimised Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise üle algavad pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu on vastu võtnud suunised läbirääkimiste kohta; arvestades, et käesoleva resolutsiooniga avaldab Euroopa Parlament oma seisukoha nende suuniste kohta ja sõnastab ühtlasi aluse, millest lähtudes hakkab Euroopa Parlament hindama läbirääkimisprotsessi ning kõiki Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel saavutatavaid kokkuleppeid;

F.  arvestades, et enne Euroopa Liidust lahkumist peab Ühendkuningriik saama kasutada kõiki aluslepingutest tulenevaid õigusi ja täitma kõiki nendest tulenevaid kohustusi, sealhulgas järgima Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 nimetatud lojaalse koostöö põhimõtet;

G.  arvestades, et 29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik oma kavatsusest väljuda Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsiooni alt;

H.  arvestades, et samas teates mainib Ühendkuningriigi valitsus, et riigi tulevased sidemed Euroopa Liiduga ei hõlma siseturu ega tolliliidu liikmeks olekut;

I.  arvestades samas, et Ühendkuningriigi jäämine siseturu, Euroopa Majanduspiirkonna ja/või tolliliidu liikmeks oleks olnud optimaalne lahendus nii Ühendkuningriigi kui ka 27-liikmelise Euroopa Liidu jaoks; arvestades, et see lahendus ei ole võimalik senikaua, kuni Ühendkuningriigi valitsus jätkab vastuseisu neljale vabadusele ja Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsioonile, keeldub tegemast üldist makset liidu eelarvesse ja soovib ajada omaette kaubanduspoliitikat;

J.  arvestades, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise küsimuses toimunud rahvahääletuse tulemust arvesse võttes on Euroopa Ülemkogu 18. ja 19. veebruari 2016. aasta järeldustele lisatud otsus, „mis käsitleb uut kokkulepet Ühendkuningriigi jaoks Euroopa Liidus“, igal juhul kõigis punktides kehtetu;

K.  arvestades, et läbirääkimiste korraldamisel tuleb eesmärgiks seada õigusstabiilsuse tagamine ja häirete vähendamine miinimumini ning inimestele ja juriidilistele isikutele selge tulevikuvisiooni andmine;

L.  arvestades, et väljaastumisteate tühistamine eeldab kõigi 27 ELi liikmesriigi seatud tingimuste täitmist, nii et seda ei saaks kasutada menetlusliku vahendina ega kuritarvitada, püüdes Ühendkuningriigi olemasolevaid liikmesustingimusi parandada;

M.  arvestades, et ilma väljaastumislepinguta langeb Ühendkuningriik 30. märtsil 2019 automaatselt Euroopa Liidust välja ja sel juhul toimub see korrastamatult;

N.  arvestades, et suur hulk Ühendkuningriigi kodanikke, sealhulgas Põhja-Iirimaal ja Šotimaal enamus, hääletas riigi Euroopa Liitu jäämise poolt;

O.  arvestades, et Euroopa Parlament peab eriti murettekitavaks Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise tagajärgi Põhja-Iirimaale ning Põhja Iirimaa ja Iirimaa tulevastele suhetele; arvestades, et sellega seoses on ülimalt tähtis kaitsta rahu ja säilitada nn suure reede kokkulepe kõigis selle osades, ning tuletades meelde, et kokkulepe saavutati Euroopa Liidu aktiivsel vahendusel, mida Euroopa Parlament rõhutas oma 13. novembri 2014. aasta resolutsioonis Põhja-Iirimaa rahuprotsessi kohta(5);

P.  arvestades, et Ühendkuningriigi lahkumine peaks 27-liikmelist Euroopa Liitu ja selle institutsioone sundima paremini tegelema praeguste probleemidega, mõtlema oma tulevikule ja tegevusele, et muuta nn Euroopa projekt efektiivsemaks, demokraatlikumaks ja kodanikele lähedasemaks; tuletades meelde Bratislavas kokkulepitud tegevuskava, Euroopa Parlamendi selleteemalisi resolutsioone, Euroopa Komisjoni 1. märtsil 2017 avaldatud valget raamatut Euroopa tuleviku kohta, 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooni ja kõrgetasemelise omavahendite töörühma 17. jaanuaril 2017 esitatud ettepanekuid, mis kõik võiksid olla järelemõtlemise aluseks;

1.  võtab teadmiseks Ühendkuningriigi valitsuse Euroopa Ülemkogule esitatud teate, millega ametlikustatakse Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust välja astuda;

2.  nõuab, et võimalikult kiiresti alustataks Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkimisi vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 2;

3.  rõhutab, et on vaja, et väljaastumisleping ja võimalik üleminekukord jõustuksid aegsasti enne 2019. mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi;

4.  tuletab meelde, et väljaastumislepingu, nagu ka igasuguse võimaliku tulevase kokkuleppe Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhete kohta ning mis tahes võimaliku üleminekukorra saab sõlmida vaid Euroopa Parlamendi nõusolekul;

Läbirääkimiste põhiprintsiibid

5.  eeldab, et selleks, et tagada Ühendkuningriigi korrastatud lahkumine Euroopa Liidust, tuleb läbirääkimisi pidada heas usus ja täiesti läbipaistvalt; tuletab meelde, et Ühendkuningriik kasutab oma õigusi Euroopa Liidu liikmesriigina kuni väljaastumislepingu jõustumiseni ja jääb vastavalt seotuks ka liikmesusest tulenevate ülesannete ja kohustustega;

6.  tuletab sellega seoses meelde, et Ühendkuningriik toimiks liidu õiguse vastaselt, kui ta alustaks juba enne liidust väljaastumist kolmandate riikidega läbirääkimisi võimalike kaubanduslepingute üle; rõhutab, et selline teguviis oleks vastuolus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 nimetatud lojaalse koostöö põhimõttega ning sellel peaksid olema asjakohased tagajärjed, muu hulgas Ühendkuningriigi väljaarvamine kaubandusläbirääkimiste menetlusest, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218; rõhutab, et sama peab kehtima teiste poliitikavaldkondade kohta, juhul kui Ühendkuningriik jätkab liidu õiguse, meetmete, strateegiate või ühise poliitika kohandamist enda kui lahkuva liikmesriigi huve soosival viisil ja mitte 27-liikmelise Euroopa Liidu huvides;

7.  hoiatab, et aluslepingutega on vastuolus ka ühe või mitme liitu jääva liikmesriigi ja Ühendkuningriigi mis tahes kahepoolne kokkulepe Euroopa Liidu pädevusvaldkondades, milleks 27-liikmeline liit ei ole nõusolekut andnud ning mis on seotud väljaastumislepingu kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega ja/või hõlmab Euroopa Liidu tulevasi suhteid Ühendkuningriigiga; hoiatab lisaks, et see puudutab eelkõige mis tahes kahepoolset kokkulepet ja/või reguleerimis- või järelevalvepraktikat, mis on seotud näiteks Ühendkuningriigis asuvate finantsasutuste eelisjuurdepääsuga siseturule liidu õigusraamistiku arvel või 27-liikmelise Euroopa Liidu kodanike seisundiga Ühendkuningriigis või vastupidi;

8.  on veendunud, et kogu läbirääkimisprotsessi vältel peavad kohaldatavad läbirääkimisvolitused ja -suunised täielikult kajastama 27-liikmelise Euroopa Liidu kodanike, sealhulgas Iirimaa kodanike seisukohti ja huve, kuna Iirimaad mõjutab Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine eriti tugevalt;

9.  loodab, et neid tingimusi arvesse võttes rajavad Euroopa Liit ja Ühendkuningriik oma tulevased suhted, mis oleksid õiglased, võimalikult tihedad ning õiguste ja kohustuste osas tasakaalustatud; peab kahetsusväärseks Ühendkuningriigi valitsuse otsust mitte osaleda siseturul, Euroopa Majanduspiirkonnas ega tolliliidus; on seisukohal, et liidust lahkuv riik ei saa nautida samasuguseid õigusi, nagu on liidu liikmesriigil, ning teatab seetõttu, et ei nõustu ühegi kokkuleppega, mis on selle seisukohaga vastuolus;

10.  kinnitab veel kord, et siseturu ja tolliliidu liikmeks olek nõuab nelja vabaduse austamist, Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsioonile allumist, üldisi makseid liidu eelarvesse ja Euroopa Liidu ühise kaubanduspoliitika järgimist;

11.  rõhutab, et Ühendkuningriik peab täitma kõiki oma õiguslikke, rahalisi ja eelarvelisi kohustusi, sealhulgas praegusest mitmeaastasest finantsraamistikust tulenevaid kohustusi, mis kuuluvad täitmisele enne ja pärast liidust väljaastumise hetke;

12.  võtab teadmiseks 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide ning Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi 15. detsembri 2016. aasta avalduses esitatud ettepanekud läbirääkimiste korra kohta; on rahul otsusega nimetada liidupoolseks läbirääkimisinstitutsiooniks Euroopa Komisjon ja pealäbirääkijaks Michel Barnier; toonitab, et Euroopa Parlamendi täielik kaasamine on vajalik eeltingimus selleks, et Euroopa Parlament saaks Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitavatele kokkulepetele oma nõusoleku anda;

Läbirääkimiste kulg

13.  rõhutab, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 2 käsitletakse läbirääkimistel Ühendkuningriigi liidust väljaastumise korda, võttes arvesse Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu tulevaste suhete raamistikku;

14.  jagab seisukohta, et kui väljaastumislepingu läbirääkimistel saavutatakse märkimisväärset edu, võiks alustada läbirääkimisi võimaliku üleminekukorra üle, võttes aluseks Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu tulevaste suhete kavandatud raamistiku;

15.  märgib, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kui kolmanda riigi kokkulepet nende tulevaste suhete kohta on võimalik sõlmida alles siis, kui Ühendkuningriik on Euroopa Liidust välja astunud;

Väljaastumisleping

16.  märgib, et väljaastumisleping peab olema kooskõlas liidu aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning kui seda nõuet ei täideta, ei anna Euroopa Parlament lepingu sõlmimiseks nõusolekut;

17.  on seisukohal, et väljaastumisleping peaks hõlmama järgmisi küsimusi:

•  Ühendkuningriigis elavate või elanud 27-liikmelise Euroopa Liidu kodanike õiguslik seisund ning teistes liikmesriikides elavate või elanud Ühendkuningriigi kodanike õiguslik seisund, samuti muud nende õigusi puudutavad sätted;
•  Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheliste rahaliste kohustuste reguleerimine;
•  Euroopa Liidu välispiir;
•  Ühendkuningriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi võetud rahvusvaheliste kohustuste staatuse täpsustamine, võttes arvesse asjaolu, et 27-liikmeline Euroopa Liit on 28-liikmelise Euroopa Liidu õigusjärglane;
•  juriidiliste isikute, sealhulgas äriühingute õiguskindlus;
•  Euroopa Liidu Kohtu määramine väljaastumislepingu tõlgendamise ja rakendamise küsimustes pädevaks asutuseks;

18.  nõuab, et Ühendkuningriigis elavaid või elanud 27-liikmelise Euroopa Liidu kodanikke ning teistes liikmesriikides elavaid või elanud Ühendkuningriigi kodanikke koheldaks õiglaselt, ning on seisukohal, et nende vastavad õigused ja huvid tuleb läbirääkimistel seada täielikuks prioriteediks; nõuab sellest tulenevalt, et Ühendkuningriigis elavate 27-liikmelise Euroopa Liidu kodanike ning teistes liikmesriikides elavate Ühendkuningriigi kodanike õigusliku seisundi ja õiguste reguleerimisel tuleb järgida vastastikuse õigusabi, õigluse, sümmeetria ja mittediskrimineerimise põhimõtteid, samuti nõuab, et kaitstaks liidu õiguse, sealhulgas põhiõiguste harta, ja õiguse rakendusraamistiku terviklikkust; rõhutab, et kui Ühendkuningriik vähendab enne Euroopa Liidust väljaastumise hetke liikumisvabadusega seonduvaid õigusi ja diskrimineerib muu hulgas ELi kodanikke elamisõiguse võimaldamisel, on see vastuolus liidu õigusega;

19.  rõhutab, et Ühendkuningriigiga tehtav ühtne rahaline arveldus, mis põhineb Euroopa Kontrollikoja poolt auditeeritud Euroopa Liidu raamatupidamise aruannetel, peab hõlmama kõiki Ühendkuningriigi täitmata kulukohustustest tulenevaid õiguslikke kohustusi ning selles tuleb arvesse võtta bilansiväliseid kirjeid, tingimuslikke kohustusi ja muid finantskulusid, mis tekivad otseselt Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tulemusena;

20.  tunnistab, et väljaastumislepingus tuleb käsitleda Iirimaa saare unikaalset seisundit ja erilisi asjaolusid; nõuab, et kasutataks kõiki Euroopa Liidu õiguse ning 1998. aasta suurel reedel saavutatud kokkuleppega kooskõlas olevaid vahendeid ja meetmeid, et pehmendada Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõju Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelisele piirile; rõhutab sellega seoses tingimatut vajadust tagada Põhja-Iirimaa rahuprotsessi jätkumine ja stabiilsus ning teha kõik mis võimalik, et vältida piiri karmistamist;

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevased suhted

21.  võtab teadmiseks Ühendkuningriigi 29. märtsi 2017. aasta teate ja 2. veebruaril 2017 avaldatud valge raamatu „Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust ja uus partnerlus Euroopa Liiduga“;

22.  on veendunud, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevased suhted peaksid olema tasakaalustatud ja laiahaardelised ning teenima kummagi osapoole kodanike huve, ja seetõttu on vaja piisavalt aega läbirääkimiste pidamiseks; rõhutab, et suhted peaksid hõlmama ühist huvi pakkuvaid valdkondi, austades samas Euroopa Liidu õiguskorra ning liidu põhiprintsiipide ja väärtuste terviklikkust, sealhulgas siseturu terviklikkust ning liidu otsustusvõimet ja -autonoomiat; märgib, et tulevastele suhetele võiksid kohase raamistiku anda Euroopa Liidu lepingu artikkel 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 217, milles nähakse ette võimalus sõlmida leping, „millega luuakse assotsiatsioon, mis hõlmab vastastikuseid õigusi ja kohustusi, ühismeetmeid ja erimenetlusi“;

23.  märgib, et sõltumata Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete üle peetavate läbirääkimiste tulemustest, ei saa neil läbirääkimistel teha kompromisse ühelt poolt sise- ja välisjulgeoleku, sealhulgas kaitsekoostöö, ning teiselt poolt tulevaste majandussuhete vahel;

24.  rõhutab, et iga tulevase Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kokkuleppe eeltingimus on, et Ühendkuningriik järgib jätkuvalt inimõigusi hõlvavates rahvusvahelistes kohustuses ning liidu õiguses ja poliitikas sisalduvaid norme, muu hulgas keskkonna, kliimamuutuste, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse ning õiglase konkurentsi, kaubanduse ja sotsiaalõiguste, eriti sotsiaalse dumpingu vastaste kaitseabinõude valdkonnas;

25.  on vastu igale tulevasele Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kokkuleppele, mis sisaldab hajusaid või valdkondlikke, sealhulgas finantsteenustega seotud sätteid, mis annaksid Ühendkuningriigis asuvatele ettevõtetele eelisjuurdepääsu siseturule ja/või tolliliidule; toonitab, et pärast Ühendkuningriigi väljaastumist kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes liidu õiguses kolmandate riikide suhtes sätestatud korda;

26.  märgib, et juhul kui Ühendkuningriik taotleb osalemist teatavates Euroopa Liidu programmides, käsitatakse teda kolmanda riigina, mis tähendab asjakohaseid eelarvemakseid ja olemasoleva kohtuvõimu järelevalvet; peab sellega seoses tervitatavaks, kui Ühendkuningriik jätkaks osalemist mitmes programmis, näiteks programmis Erasmus;

27.  märgib, et paljud Ühendkuningriigi kodanikud on väljendanud tugevat vastuseisu sellele, et nad jäävad ilma õigustest, mis neil praegu on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 20; soovitab 27-liikmelisel Euroopa Liidul uurida, kuidas seda olukorda liidu esmase õiguse raames leevendada, järgides samal ajal täiel määral vastastikuse õigusabi, õigluse, sümmeetria ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

Üleminekukord

28.  on veendunud, et Euroopa Liit ja Ühendkuningriik saavad õiguskindlust ja õiguslikku järjepidevust tagava üleminekukorra kokku leppida vaid siis, kui see sisaldab kummagi osapoole jaoks õigesti tasakaalustatud õigusi ja kohustusi ning sellega säilitatakse Euroopa Liidu õiguskorra terviklikkus, kus õiguslike probleemide lahendamine jääb Euroopa Liidu Kohtu ülesandeks; on samuti veendunud, et mis tahes üleminekukord peab olema rangelt piiratud nii ajaliselt – kestusega mitte üle kolme aasta – kui ka kohaldamisala poolest, kuna üleminekukord ei saa olla Euroopa Liidu liikmesuse asendaja;

27-liikmelise Euroopa Liidu ja liidu institutsioonide ees seisvad küsimused

29.  nõuab, et võimalikult kiiresti saavutataks kokkulepe Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Ravimiameti ümberpaigutamise kohta ja alustataks nende ametite ümberpaigutamisprotsessi niipea, kui see reaalselt võimalik on;

30.  juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumist arvesse võttes võib vajalikuks osutuda liidu õiguse läbivaatamine ja korrigeerimine;

31.  on veendunud, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kahe viimase aasta puhul ei ole läbivaatamine nõutav, kuid Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõju tuleks käsitleda iga-aastase eelarvemenetluse võimalusi kasutades; rõhutab, et liidu institutsioonid ja 27-liikmeline Euroopa Liit peaksid viivitamata alustama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamist, sealhulgas omavahendite küsimuse käsitlemist;

32.  võtab endale kohustuseks viia õigeaegselt lõpule seadusandlikud menetlused Euroopa Parlamendi koosseisu küsimuses vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikele 2 ja valimiskorra küsimuses vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 223, võttes aluseks oma ettepaneku, mis on lisatud 11. novembri 2015. aasta resolutsioonile valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimise kohta(6); on ka veendunud – võttes arvesse käesoleva resolutsiooni põhjendust P –, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumise ja Ühendkuningriigiga uute suhete loomise üle peetavate läbirääkimiste käigus tuleb 27 Euroopa Liitu jääval liikmesriigil koos liidu institutsioonidega praegust liitu tugevdada, kasutades laialdase avaliku arutelu võimalusi, ning alustada institutsioonidevahelist mõttetegevust liidu tuleviku üle;

Lõppsätted

33.  jätab endale õiguse täpsustada oma seisukohta Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkimiste üle ning vajaduse korral võtta vastu uusi resolutsioone, sealhulgas valdkondlikel teemadel, arvestades läbirääkimiste edenemist või muid asjaolusid;

34.  loodab, et Euroopa Ülemkogu võtab käesolevat resolutsiooni arvesse oma suuniste vastuvõtmisel, millega määratakse kindlaks läbirääkimiste raamistik ning üldseisukohad ja -põhimõtted, mida Euroopa Liit selle juures järgib;

35.  otsustab, et annab oma lõpliku seisukoha lepingu(te) kohta hindamise alusel, milles võetakse arvesse käesoleva resolutsiooni ja Euroopa Parlamendi võimalike edasiste sellekohaste resolutsioonide sisu;

°

°  °

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskpangale, liikmesriikide parlamentidele ja Ühendkuningriigi valitsusele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0294.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0048.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0049.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0050.

(5)

ELT C 285, 15.8.2016, lk 9.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0395.

Viimane päevakajastamine: 11. aprill 2017Õigusalane teave