Arktika haldus globaalses maailmas
4.9.2008
SUULINE KÜSIMUS ARUTELUGA O-0084/08
vastavalt kodukorra artiklile 108
esitaja: Diana Wallis, Bilyana Ilieva Raeva ja Johannes Lebech ALDE fraktsiooni nimel
Euroopa Komisjonile
On möödunud üle 20 aasta Gorbatšovi kõnest Murmanskis, kui ta esitas Arktika piirkonna riikidele väljakutse moodustada Kaug-Põhjas „tõeline rahu ja viljaka koostöö piirkond”. Selle aja jooksul on mitmed peamised ja olulised teemad – reostus, senini suletud mereteede avanemisele viiv kliimamuutus, loodusvarade kasutamine, säästvus, energiavarustuse kindlus, kalavarud – liitunud, mis on keskendanud tähelepanu Kaug-Põhjale. 2008. aasta maikuu lõpul võtsid viis Arktikaga piirnevat riiki – Kanada, Taani, Norra, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid – vastu deklaratsiooni (Ilulissati deklaratsioon), milles taotletakse rahvusvahelise mereõiguse kohaldamist Arktika suhtes, kuid ollakse vastu Arktika suhtes konkreetse õigusliku kokkuleppe sõlmimisele. Sellel on oluline tähtsus rahvusvahelise üldsuse ja kõigi potentsiaalsete Arktika piirkonnas tegutsejate jaoks. See pakub ELile erilist huvi, kuna tema liikmesriikidest kolm kuuluvad Arktika piirkonna riikide hulka ja veel kahe naaberriigiga on tal tihedad suhted EMP kaudu, lisaks millele dikteerivad majanduslikud, keskkonna- ja uurimisküsimused selle, et EL ei saa olla Arktika piirkonna suhtes ükskõikne.
- Kuna EL peaks võtma Arktika piirkonna suhtes ennetavama rolli ja eriti pidades silmas julgeoleku-, majanduslikku ja keskkonnamõõdet Kaug-Põhjas, siis kas komisjon võiks määratleda ELi jätkusuutliku ja igakülgse strateegia võimalikud elemendid, et nende väljakutsetega toime tulla?
- Kuna arktika suhtes ei kehti praegu veel mingid mitmepoolsed normid ega eeskirjad, sest kunagi ei eeldatud, et sellest saab laevatatav veetee või et piirkonda hakatakse ärilistel eesmärkidel kasutama, siis kas komisjon on arvamusel, et praegused haldusstruktuurid Kaug-Põhjas on piisavad tekkivate ja olemasolevate küsimustega tegelemiseks? Kas komisjon on arvamusel, pidades silmas viimast rahvusvahelist polaaraastat 1950ndatel, mis viis Antarktika lepingu sõlmimisele, et lahenduseks võiks olla näiteks siduv Arktika harta?
- Kuna ELil on juba huvid Arktika piirkonnas põhjamõõtme poliitika Arktika akna kaudu ning erinevate poliitikavaldkondade – nt energiavarustuse kindlus, kliimamuutus, merendusteemad või kalandus – kaudu, siis kuidas kavatseb komisjon parandada oma poliitika kooskõlastust nendes valdkondades ning Kaug-Põhja poliitika „tõelise” tervikliku Arktika planeerimisel?
Esitatud: 04.09.2008
Edastatud: 08.09.2008
Vastuse tähtaeg: 15.09.2008