Menetlus : 2004/2221(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0067/2004

Esitatud tekstid :

A6-0067/2004

Arutelud :

PV 14/12/2004 - 17

Hääletused :

PV 15/12/2004 - 4.6

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2004)0101

RAPORT     
PDF 173kWORD 69k
7. detsember 2004
PE 347.270v03-00 A6-0067/2004

Teema: Nõukogule esitatava Euroopa Parlamendi soovituse ettepanek Euroopa uimastitevastase võitluse strateegia (2005–2012) kohta

(2004/2221(INI))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Giusto Catania

PARANDUSED/ ADDENDA
NÕUKOGULE ESITATAVA EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUSE ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 NÕUKOGULE ESITATAVA SOOVITUSE ETTEPANEK (B6-0070/2004)
 MENETLUS

NÕUKOGULE ESITATAVA EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUSE ETTEPANEK

Euroopa uimastitevastase võitluse strateegia (2005-2012) kohta

(2004/2221(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogule esitatava soovituse ettepanekut (mille esitas PSE fraktsiooni nimel Rosa Díez González) Euroopa uimastitevastase võitluse strateegia (2005–2012) kohta (B6-0070/2004);

–   võttes arvesse ELi lepingu V jaotist,

–   võttes arvesse ELi lepingu VI jaotist ja eelkõige selle artikli 31 lõike 1 punkti e ja artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingut ja eelkõige selle artiklit 252;

–   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõud ja eriti selle artikleid I-16, I-17, I-40, II-94, II-95, III-271, III-278, III-305 ning teisi artikleid;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi, Euroopa ja siseriiklikke õigusakte inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks, eriti aga õiguse kaitseks elule ning tervisele;

–   võttes arvesse Schengeni acquis' integreerimist ELi lepingusse ja EÜ asutamislepingusse;

–   võttes arvesse järgmisi ÜRO konventsioone: 30. märtsi 1961. aasta narkootiliste ainete ühtne konventsioon, mida muudeti 25. märtsi 1972. aasta Genfi protokolliga; 21. veebruari 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioon ning 19. detsembri 1988. aasta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane konventsioon,

–   võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 302/93 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse asutamise kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi uimastitevastase tegevuskava (1995–1999) kohta (KOM(94)0234);

–   võttes arvesse poliitilist deklaratsiooni uimastite kohta ning ÜRO Peaassamblee eriistungjärgul (UNGASS) 8. ja 10. juunil 1998. aastal vastu võetud resolutsioone;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta otsust nr 102/97/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse meetmeprogramm narkomaania tõkestamise kohta seoses rahvatervise raames võetavate meetmetega(2);

–   võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1996. aasta ühismeedet 96/750/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õigusaktide ja tavade ühtlustamise kohta, et võidelda narkomaania vastu ning ära hoida ebaseaduslikku uimastiäri ja võidelda selle vastu (3);

–   võttes arvesse nõukogu 16. juuni 1997. aasta ühismeedet 97/396/JSK uusi sünteetilisi uimastiteid käsitleva teabe vahetuse, riskianalüüsi ja kontrolli kohta(4);

–        võttes arvesse nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) 2046/97 Põhja–Lõuna koostöö kohta uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses(5),

–   võttes arvesse Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse iga-aastaseid aruandeid;

–   võttes arvesse nõukogu ja Euroopa Komisjoni tegevuskava selle kohta, kuidas kõige paremini kohaldada Amsterdami lepingu sätteid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise kohta(6), mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu Viini kohtumisel 1998. aasta detsembris, ning eriti selle punkte 13, 14, 44, 47 ja 51;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere kohtumise lõppjäreldusi, eelkõige selle punkte 43, 48, 50, 59, 60, 61 ja 62;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 1999. aasta Helsingi kohtumist, eelkõige selle lõppjäreldust 51, milles märgiti Euroopa uimastitevastast strateegiat (2000–2004);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2000. aasta Santa María da Feira kohtumise lõppjäreldusi, eelkõige selle punkti 51, millega võeti vastu ELi uimastitevastane tegevuskava (2000–2004);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/97/EÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta(7);

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatisi nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi uimastitevastase tegevuskava (2000–2004) rakendamise kohta (KOM(2001)0301 ja KOM(2002)0599);

–   võttes arvesse nõukogu määruse ettepanekut, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 302/93 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse asutamise kohta (KOM(2003)0808 - 5085/04 CORDROGUE 7 SAN 3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta(8),

–   võttes arvesse nõukogu poolt vastu võetud raamotsust narkokaubanduse kohta;

–   võttes arvesse parlamendi kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artikli 94 lõiget 1;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0067/2004),

A. arvestades, et uimastitarbimine ja uimastitega kauplemine on saavutanud äärmiselt kõrge taseme kõikides liikmesriikides ning seda probleemi ei suuda lahendada ükski riik omaette, on oluline, et EL võtaks vastu tõelise Euroopa uimastitevastase võitluse poliitika ning rakendaks seda ühtselt ja üldiselt, kasutades kõiki vajalikke abinõusid, et vältida ning lahendada sellega kaasnevaid rahvatervise ja sotsiaalse tõrjutuse probleeme ning hüvitada kahjusid, mida uimastitega seotud organiseeritud kuritegevus ühiskonnale põhjustab;

B.  arvestades, et seni rahvusvahelisel, Euroopa ja riigi tasandil lähtutud põhimõtetest hoolimata on kolmes ÜRO konventsioonis loetletud ebaseaduslike ainete tootmine, tarbimine ning müük jõudnud kõikides liikmesriikides äärmiselt kõrgele tasemele ja et tekkinud olukorras on oluline, et EL vaataks üle oma narkootilisi aineid käsitleva üldstrateegia;

C. arvestades, et justiits- ja siseküsimuste nõukogu otsustas 8. juuni 2004. aasta istungil, et aastatel 2005–2012 tuleb rakendada ELi uut uimastistrateegia, tehes seda ELi kahe tegevuskava alusel, mis mõlemad kestavad kolm aastat (2005–2007 ja 2009–2011) ja millele järgnevad üheaastased hindamisperioodid (2008 ja 2012), ning et selle strateegia peaks Euroopa Ülemkogu vastu võtma 2004. aasta detsembris;

D. arvestades, et 6. juulil 2004. aastal esitas nõukogu eesistuja Holland uimastite horisontaaltöörühmale Euroopa uimastistrateegia (2005–2012) projekti (CORDROGUE 53), võttes arvesse 10. ja 11. mai 2004. aasta Dublini konverentsi lõppjäreldusi ELi uimastistrateegia (CORDROGUE 36) kohta; arvestades kõnealuse projekti järgnenud arutelu 7. ja 8. septembri, 30. septembri ja 1. oktoobri 2004. aasta kohtumistel;

E.  arvestades, et Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus (EMCD) ning Euroopa Komisjon pole veel esitanud vastavaid tehnilisi ega poliitilisi hindamisaruandeid selle kohta, millises ulatuses on saavutatud ELi uimastistrateegias (2000–2004) püstitatud üksteist üld- ja kuus põhieesmärki;

F.  arvestades, et nõukogu peab uimastite horisontaaltöörühma ja CATiga (artiklis 36 osutatud komisjon) läbirääkimisi ELi uimastitevastase strateegia (2005–2012) eelnõu sisu üle, teadmata ELi uimastitevastasele strateegiale (2000–2005) ja ka ELi uimastitega seotud tegevuskava (2000–2005) rakendamisele antud hinnanguid, mille koostavad EMCD ja komisjon, kellelt oodatakse tulemuste esitamist 2004. aasta novembris, ning arvestades, et ELi riiklikud kooskõlastajad peaksid jälgima, kas uimastite horisontaaltöörühmas tehakse edusamme;

G. arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uimastikomisjon alustab ÜRO 2008. aasta uimastitealase erakorralise istungjärgu ettevalmistamist, mis toimub kümme aastat pärast 1998. aasta uimastitealast tippkohtumist;

H. arvestades, et on vaja välja töötada täpsed, mõõdetavad ja teostatavad eesmärgid, et saaks teha kindlaks, kas ja mil määral on eelmises strateegias formuleeritud eesmärgid ja meetmed tulemusi andnud;

I.   uskudes, et paljude uimastitega seotud probleemide ülelihtsustatud analüüsi vältimiseks tuleks uimastitega kaasnevat ohtu analüüsida muu hulgas teaduslikust, sotsioloogilisest ja kultuurilisest aspektist lähtudes, uurides sealjuures üksikasjalikult mitte üksnes objektiivseid ning võrreldavaid andmeid, vaid hinnates hoolikalt ka muid mõjusid ja kahjusid ühiskonna arengule, ning nõudes nende analüüside ja hinnangute avaldamist,

J.   arvestades, et riiklik uimastitevastane poliitika peab põhinema iga uimastiliigi kohta käivatel teaduslikult põhjendatud teadmistel, mitte emotsionaalsel reaktsioonil, kuna iga uimastitega seotud probleemi lahendamine nõuab teaduslikku lähenemisviisi; arvestades, et üldine lähenemisviis kahjustab kõikide poliitiliste tahkude usaldusväärsust;

K. arvestades, et saadud hinnangute ja analüüside tulemuste põhjal on oluline alustada uimastipoliitika läbivaatamist, eesmärgiga muuta poliitika taotletavate eesmärkide osas tõhusamaks ja mõjusamaks, erilist tähelepanu tuleb pöörata alternatiivsetele poliitikatele, mille rakendamine on paljudes liikmesriikides juba andnud häid tulemusi, näiteks uimastitega seotud surmade arvu vähendamisel, tervise hoidmisel ning uimastisõltlaste sotsiaalse ja majandusliku taasintegratsiooni tagamisel;

1.  soovitab Euroopa Ülemkogul ja nõukogul tulevast Euroopa uimastistrateegiat (2005–2012) määratledes ning seoses ELi uimastipoliitikaga:

a)  määratleda ümber Euroopa uimastipoliitikaalane koostöö, mille eesmärgiks on takistada piiriülest ja ulatuslikku uimastikaubandust ning mis käsitleks probleemi kogu tähendust ja rajaneks teaduslikul lähenemisviisil, austaks kodaniku- ja poliitilisi õigusi ning kaitseks inimeste elu ja tervist;

b)  seada selged, täpsed ja mõõdetavad eesmärgid ning prioriteedid, mida saab teisendada tulevaste tegevuskavade rakenduslikeks näitajateks ja meetmeteks, luues kava eesmärkide rakendamiseks väga selged ülesanded ja tähtajad ning arvestades lähimuspõhimõtet. Eesmärkide rakendamise hõlbustamiseks tuleks Euroopa tasandil seoses selgelt määratletud eesmärkidega (koordineerimine, teavitamine, hindamine ja rahvusvaheline koostöö) kasutusele võtta ka valdkonnaülene lähenemisviis;

c)  võtta arvesse, et ELi uimastivastases strateegias (2000–2004) esitatud kuuele peamisele eesmärgile siiani antud hinnangud näitavad, et mitte ükski püstitatud eesmärk ei andnud soovitud tulemusi, ning teha sellest poliitilisi ja seadusandlikke järeldusi, mida tuleks kasutada Euroopa uimastitevastase strateegia (2005–2012) ja sellega seotud tegevuskavade väljatöötamisel;

d)  võtta arvesse ELi uimastitevastases strateegias antud hinnanguid kuue peamise eesmärgi saavutamise kohta;

e)  võtta uue strateegia aluseks pigem teaduslikud uuringud ja põhjalikud struktureeritud konsultatsioonid selles valdkonnas tegelejatega liikmesriikides;

f)   rajada uus ELi uimastistrateegia sellisele õiguslikule, institutsioonilisele ja finantsilisele alusele, mis tuleneb eelnevatest tõhusatest kogemustest ja parimate lahenduste edukast kasutamisest;

g)  suurendada sotsiaal- ja teadusuuringuid ebaseaduslike ainete kohta vastavatel meditsiinilistel ja sotsiaaleesmärkidel;

h)  luua alternatiivina praegusele majanduslikule killunemisele uus eelarverida, mis on tihedalt seotud kõikide meetmetega, mis tuleb sätestada tulevastes Euroopa Komisjoni poolt vastu võetavates tegevuskavades, sest teisiti toimides ei ole võimalik saavutada uimastistrateegias sätestatud eesmärke;

i)   luua eraldi eelarverida, mis hõlbustaks kodanike tasandil läbi viia uimastipoliitika mõjusid käsitlevaid konsultatsioone oluliste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatute kutseliste asjatundjatega;

j)   hinnata üksikasjalikult eelmise strateegia rakendamise tõhusust, pöörates eriti tähelepanu järgnevatele aspektidele:

· tarvitamise ja sõltuvuse ennetamine;

· ebaseaduslike uimastite pakkumise ja nõudluse vähendamine;

· sotsiaalse kahju piiramine (marginaliseerimine);

· tervisekahjustuste piiramine;

· uimastitega seotud pisikuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vähendamine

ja seepärast mitte vastu võtta uut Euroopa uimastistrateegiat (2005–2012) ilma eelmise strateegia abil saavutatud ning asjakohaste tehniliste, teaduslike, õiguslike ja poliitiliste hindamiste käigus mõõdetud tegelikke tulemusi teadmata;

k)  teavitada vastavalt demokraatliku legitiimsuse, läbipaistvuse ja institutsioonidevahelise koostöö põhimõtetele Euroopa Parlamenti ametlikult nõukoguga peetavate läbirääkimiste käigust uimastitega võitlemise Euroopa strateegia (2005–2012) üle;

l)   konsulteerida aegsasti enne Euroopa uimastistrateegia (2005–2012) vastuvõtmist EPga, nii et saaks arvestada ka parlamendi arvamust;

m) kavandada kehtivate ELi uimastistrateegia üldiste eesmärkide rakendamiseks valitud meetmetest täiesti erinevad meetmed, eelistades ebaseaduslike ainete kasutajate elu ja tervise kaitsmist, parandades nende isikute heaolu ja kaitset, kasutades selleks tasakaalustatud ja ühtset lähenemisviisi probleemile, kuna asjakohased ettepanekud on ebapiisavad;

n)  selleks, et piirata liitu sissetoodavate uimastite salakaubavedu, tuleb tõhustada Euroopa koostöömehhanisme, kuna 25-liikmelise ELi piirid on narkootikumide päritolumaadele lähemal; määratleda Euroopas selgelt uus uimastipoliitika koordineerimismehhanism ja laiendada seda, muu hulgas Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse kaudu, et leida narkoprobleemile ühtne, valdkonnaülene ja tasakaalustatud lähenemine, mis on praegu, pärast kümne uue liikmesriigi ühinemist olulisem kui kunagi varem;

o)  luua liikmesriikide parimate saavutatud tulemuste põhjal miinimumnõuded, et parandada vahelesekkumise tõhusust ja taastusabi meetmeid, eesmärgiga vähendada uimastite kasutamise mõju ühiskonnas;

p)  võtta piisavalt arvesse kümne uue liikmesriigi liiduga ühinemise järel tekkinud uut olukorda, mis peab hädavajalikuks tihedamat koostööd uute piiririikidega;

q)  suurendada kahjude vähendamiskavade kättesaadavust (eelkõige HIVi ja muude vere kaudu levivate haiguste leviku vältimiseks) uimastite tarvitajate seas;

r)   võttes aluseks liikmesriikide parimad tulemused, kehtestada taastusabimeetmete miinimumnõuded kohas, kus pööratakse liiga tugevat tähelepanu ravimisele narkootikumide aseainetega; selles osas tuleb teha erilisi jõupingutusi sotsiaalse taastusabi süsteemi edendamiseks;

s)  panna suuremat rõhku kahju vähendamisele, teabele, ennetamisele, ravile ja pöörata tähelepanu nende inimeste elu ja tervise kaitsmisele, kelle probleemid on põhjustatud ebaseaduslike ainete kasutamisest ja kes puutuvad tihti kokku pigem marginaalsete olukordade ja sotsiaalse tõrjutusega kui piiravate meetmete ebaõnnestunud kasutamisega, mille tagajärjeks on sageli põhiliste inimõiguste rikkumine;

t)   koostada õigusrikkujatele / uimastite tarvitajatele vanglakaristuse alternatiivina taastusabikavasid, kuna sellised kavad on neid juba rakendanud riikides osutunud tõhusateks;

u)  tõhustada ja vastavalt rahastada teabemeetmeid, mis on vajalikud info andmiseks ebaseaduslike ainete kohta ja uimastite tarvitamise ennetamiseks eriti koolides, nagu tehti vastavalt 2000.–2004. aasta tegevuskavale, ning uimastite tarvitamise negatiivsete tagajärgede ja nendega seotud riskide piiramiseks;

v)  seoses erinevat liiki uimastite (eelkõige sünteetilised uimastid) tarbimise tagajärgedega asetada rõhk selliste teabemeetodite arendamisele, mille aluseks peaksid olema teaduslikult põhjendatud muutused, mis võimaldaksid igaüht selge- ja karmisõnaliselt hoiatada;

w) määratleda ja järsult tõhustada kodanikuühiskonna, VVOde, vabatahtliku sektori ning üldsuse kaasamist ja osalemist uimastite tarvitamisega seotud probleemide lahendamisel, eriti aga suunates sel alal tegelevaid organisatsioone töötama koos uimastite horisontaaltöörühmaga ja viies läbi iga-aastaseid üleeuroopalisi ennetusalgatusi ning luues eksperimendi korras kergesti ligipääsetavaid mitteformaalseid keskusi, mis lähtuvad keeluvastase kahju vähendamise strateegiast;

x)  luua eraldi eelarverida, mis hõlbustaks viia kodanike tasandil läbi uimastipoliitika mõjusid käsitlevaid konsultatsioone vastavate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatute kutseliste asjatundjatega;

y)    luua hindamismeetmed, mis võimaldaksid aegsasti avastada puudusi ning leida sobivamaid meetmeid ja vahendeid ELi uimastistrateegias kehtestatud eesmärkide saavutamiseks;

z)    astuda asjakohaseid samme, et vältida ebaseaduslike ainetega kauplemisest saadud tulude kasutamist rahvusvahelise terrorismi rahastamiseks, ning kohaldada kaupade konfiskeerimist ja rahapesu vastu võitlemist käsitlevaid kehtivaid õigusakte;

a a) viia kõikidesse rahvusvahelistesse kokkulepetesse ja eriti uutesse koostöökokkulepetesse kolmandate riikidega sisse uimastivastase koostöö eriklausel, millel oleks "olulise tähtsusega klausli" staatus;

a b) suurendada oluliselt uimasteid tootvate riikide arenguabi võimalusi säästvate alternatiivsete põllukultuuride kasvatamise rahastamisprogrammide ja vaesuse järsu vähendamise abil; uurides samuti võimalusi, kuidas edendada ja kaitsta näiteks opiaatide tootmist meditsiiniliseks ja teaduslikuks otstarbeks, ning võtta arvesse kaitseprojektide alustamise võimalust seadusega lubatud ainete tööstuslikuks tootmiseks 1961. aasta konventsioonis loetletud taimedest, näiteks kokapuu lehtedest ja india kanepist;

a c)  tagada ja kindlustada ligipääs asendusprogrammidele, eriti vanglakeskkonnas, samal ajal soodustada ebaseaduslike ainete tarvitajate suhtes või ebaseaduslike ainete tarbimisega seotud väiksemate ja mittevägivaldsete süütegude eest vanglakaristuse asemel alternatiivsete karistusmeetodite rakendamist;

a d) laiendada teadusuuringuid selliste taimede nagu näiteks kanepi, oopiumimooni või kokapuu lehtede kohta, mis on hetkel ebaseaduslikud või siis kuuluvad halli tsooni, et neid saaks kasutada meditsiinis, toiduainetega kindlustamiseks, säästvas põllumajanduses, alternatiivsete energiaallikate loomiseks, puidu- või õlipõhiste ainete asendusaineteks ja teistel kasulikel eesmärkidel;

a e)  vaadata läbi uimastikaubandust käsitlev raamotsus ja võtta arvesse parlamendi väljendatud arvamused lepingutes sisalduvaid lähimuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid arvesse võttes;

a f)  viia läbi teaduslik uurimus kehtivate narkootilisi aineid käsitlevate seaduste kulude ja tulude kohta, eriti: kanepi ja selle seaduslike ning ebaseaduslike derivaatide olemuse analüüs, muu hulgas hinnates ka nende mõju, potentsiaalseid raviomadusi ning kriminaalkaristuste rakendamise tulemusi ja nende võimalikke alternatiive; analüüs heroiini ravi eesmärkidel ja meditsiinilise järelevalve all manustamise programmide tõhususe kohta uimastite kasutamisest tingitud surmade vähendamisel; analüüs keelupoliitika majandus-, õigus-, sotsiaal- ja keskkonnaalaste kulude kohta, arvestades seaduse rakendamiseks vajalikke inim- ja rahalisi ressursse ja analüüs nii Euroopas strateegia kui ka ülemaailmse uimastite kontrolli strateegia kohaselt kehtiva poliitika mõju kohta mitteliikmesriikidele;

a g)  innustada valitsusi ja riikide parlamente kasutusele võtma tõhusaid meetmeid, et vältida uimastite jõudmist vanglasse;  

2.  kohustab presidenti edastama selle soovituse nõukogule ja Euroopa Ülemkogule ning teavitamise eesmärgil Euroopa Komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskusele, Euroopa Nõukogule ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ja selle vastavatele asutustele.

(1)

EÜT L 36, 12.2.1993, lk 1.

(2)

EÜT L 19, 22.1.1997, lk 25.

(3)

EÜT L 342, 31.12.1996, lk 6.

(4)

EÜT L 167, 25.6.1997, lk 1.

(5)

OJ L 287, 21.10.1997, p. 1.

(6)

EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.

(7)

EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76.

(8)

ELT L 47, 18.2.2004, lk 1.


SELETUSKIRI

The EU's anti-drugs strategy must be based not on ideology but on scientific assessments, which must be taken as a starting point for any serious policy designed to combat the spread of drugs and related illegal activities.

Narcotics consumption is on the increase within Europe and this constitutes the clearest evidence that the repressive, prohibitionist policies pursued by the EU Member States are powerless to combat the drugs trade, which continues to be one of the most important sources of income for organised crime and terrorist organisations.

According to a study involving 7600 young people (aged between 15 and 24) which was carried out in April/May 2004 by Eurobarometer on behalf of the Commission, obtaining drugs is very easy in all European countries and the main reasons for consuming such substances are curiosity and the thrill of breaking society's rules.

In particular, data contained in the Lisbon Monitoring Centre's 2003 annual report indicate that 'cannabis remains the most commonly used drug in the EU, with many countries reporting lifetime prevalence rates in excess of 20 % of the general population. A conservative estimate would suggest that at least one in every five adults in the EU has tried the drug. Indicators suggest that cannabis use has been increasing across the EU, although this increase appears to have stabilised in some countries, albeit at what can generally be considered to be historically high levels.'

Generalisations must therefore be avoided when drugs are classified, since not all narcotic substances have the same effects and - as scientific studies have shown - certain substances (in particular, so-called 'light drugs') are not addictive.

The other factor - in addition to the increase in the use of narcotics - which should be taken into account in the EU's strategy is the mortality relating to narcotics use: the number of AIDS-related deaths is falling, whilst the number of deaths caused by a drugs overdose is stable or is still increasing.

This is another statistic which illustrates the inescapable fact that the current strategy is failing to achieve the objectives of protecting individuals and improving the well-being of society.

The current anti-drugs strategy leaves criminal and terrorist mafias and organisations quite unperturbed; if anything, their annual turnover is increasing as they reap the profits of the drugs trade. According to Europol the overall statistics reveal that drugs seizures are concentrated in just a few countries, which account for approximately 75% of all seizures carried out in the world in respect of any type of illegal drug. According to the Europol report on organised crime, drugs production and trafficking continue to be the main activity pursued by criminal groups in the EU. No other field of organised crime is quite so profitable.

Drugs-related crime may be considered to include contravention of drugs legislation, offences committed under the influence of illegal drugs and offences committed by drug addicts in order to finance their habit (mainly housebreaking and shoplifting), together with 'systemic' crimes committed in connection with the functioning of illegal markets ('turf wars', corruption of officials, and so on).

For these reasons a Community project should be launched for the purpose of introducing alternative forms of detention, so that drugs repression ceases to focus exclusively on imprisonment. The anti-drugs strategy should be regarded as a form of social intervention concentrating on the reasons for social unrest with a view to preventing drugs use by refining a strategy of repression which is currently targeted solely at drug users.

Hence the damage-reduction strategy must be given priority. Measures designed to minimise drugs-related damage to health, to reduce the number of deaths and to subdue any breach of the peace have become an integral part of many of the Member States' drugs strategies and a clear political priority in most countries. The implementation of initiatives designed to reduce damage is described in the Member States' literature on the subject as 'very important', 'highly significant', 'fundamental', ' priority' and 'a key aspect of our national drugs strategy'.


NÕUKOGULE ESITATAVA SOOVITUSE ETTEPANEK (B6-0070/2004)

vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1

Esitaja: Rosa M. Díez González PSE fraktsiooni nimel

Teema: ELi uimastistrateegia (2005–2012) projekt

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2. ja 3. detsembri 2004. aasta kohtumist, millel arutatakse ELi uimastistrateegiat perioodiks 2005–2012;

–  võttes arvesse 17. detsembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogu, millel peaks vastu võetama ELi uimastistrateegia perioodiks 2005–2012;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 1;

A. arvestades, et uues ELi uimastistrateegias kehtestatud raamistik ja prioriteedid on aluseks kahele järjestikusele kolmeaastasele ELi uimastitevastasele tegevuskavale (2005–2007 ja 2009–2011), millest mõlemale järgneb üheaastane hindamisperiood (2008 ja 2012);

B.  arvestades, et ELi uimastipoliitika esmatähtis aspekt on ELi institutsioonide vahelise koostöö tõhustamine;

C. arvestades, et on oluline kasutada ära avanenud võimalust edendada ja arendada tõhusat ning laiaulatuslikku poliitikat uimastite vastu võitlemiseks;

1.  esitab nõukogule järgmised soovitused:

a)  luua Euroopa uimastitevastase võitluse strateegia, mis keskendub pakkumise ja nõudluse vähendamisele ning teabe ja hindamise pakkumisele;

b)  edendada ja arendada kahjude vähendamise poliitikat liikmesriikides, ilma et see takistaks liikmesriikidel võtta nimetatud valdkonnas asjakohaseid meetmeid või viia läbi katseprojekte;

c)  kontrollida rangelt rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud uimastitevastast võitlust puudutava klausli järgimist ning nõuda sellele "olulise tähtsusega klausli" staatuse andmist;

d)  jälgida, et Euroopa Komisjon koostaks uimastitevastase võitluse tegevuskavad (2005–2007 ja 2009–2011) koostöös Euroopa Parlamendi, Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse (EMCDDA) ja Europoliga ning konsulteerides asjassepuutuvate kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Komisjonile.


MENETLUS

Teema

Euroopa uimastitevastase võitluse strateegia (2005–2012)

Viited

(2004/2221(INI))

Menetlusalus

art 114 lg 3

Vastutav komisjon
Teada andmise kuupäev

LIBE
28.10.2004

Nõuandev komisjon
  Teada andmise kuupäev

ENVI
8.10.2004

 

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine  Otsuse kuupäev

ENVI
20.9.2004

 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  Teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Raportile lisatud resolutsiooni ettepanek

B6-0070/2004

Raportöör
  Nimetamise kuupäev

Giusto Catania
13.09.2004

Aseraportöörid

 

Arutamine komisjonis

22.09.2004

2.12.2004

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

2.02.2004

Lõpphääletuse tulemused

poolt:                    20

vastu:                   19

erapooletuid:         0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Nuno Alvaro, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mario Borghezio, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Maria Carlshamre, Michael Cashman, Giusto Catania, Charlotte Cederschiöld, António Costa, Carlos Coelho, Rosa Díez González, Patrick Gaubert, Adeline Hazan, Timothy Kirkhope, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Edith Mastenbroek, Jaime Mayor Oreja, Claude Moraes, Bogdan Pęk, Martine Roure, Michele Santoro, Luciana Sbarbati, Inger Segelström, Ioannis Varvitsiotis, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Frederika Brepoels, Panayiotis Demetriou, Cristina Gutiérrez-Cortines, Sophia in 't Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Javier Moreno Sánchez, Béatrice Patrie, Gitte Seeberg, Antonio Tajani, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev

7.12.2004 A6-0067/2004

Märkused

...

Viimane päevakajastamine: 10. august 2006Õigusalane teave