RAPORT Euroopa koolide süsteemi arendamise võimalused
20.6.2005 - (2004/2237(INI))
Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Mary Honeyball
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa koolide süsteemi arendamise võimaluste kohta (2004/2237(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa koolide süsteemi arendamise võimaluste kohta[1];
– võttes arvesse Euroopa koolide põhikirja konventsiooni[2];
– võttes arvesse oma 17. detsembri 2002. aasta resolutsiooni Euroopa koolide rahastamise kohta[3];
– võttes arvesse Euroopa koolide peasekretäri iga-aastast aruannet kuratoorimile 1.–2. veebruaril 2005. aastal Brüsselis toimunud koosolekul[4];
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6‑0200/2005),
A. arvestades, et koolide eesmärk on õpetada ühiselt Euroopa ühenduste teenistujate lapsi; arvestades, et peale laste, kes kuuluvad konventsiooni artiklite 28 ja 29 järgi Euroopa koolide põhikirja alla, võib koolides õpetada ka teisi lapsi kuratooriumi poolt kindlaksmääratud piirides; arvestades, et sobiva kutseoskusega töötajate töölevõtmine ja tööl hoidmine on vajalik Euroopa institutsioonide ja asutuste häireteta toimimiseks, ning arvestades, et sellele aitavad kaasa nende institutsioonide töötajate lastele hariduse andmine nende emakeeles, liikmesriikides ja Euroopa koolides läbitud kooliaastate võrdväärsuse tunnustamine ning Euroopa küpsustunnistus;
B. arvestades, et Euroopa koolid on loodud eeltoodut silmas pidades;
C. arvestades, et Euroopa koolide süsteem toetab ELi kodakondsuse ideed; arvestades, et ühelt poolt olemasolevate koolide säilitamine ja teiselt poolt uute koolide rajamine ja süsteemi laiendamise teised vormid aitavad tugevdada Euroopa integratsiooni;
D. arvestades, et praegu on olemas 13 Euroopa kooli enam kui 19 000 õpilasega ning et 2010. aastaks luuakse tõenäoliselt veel üks kool;
E. arvestades, et õpilaste arv mõnedes koolides, eelkõige Brüsselis, on tõusnud vastuvõetamatu tasemeni ning põhjustab ka õpetamise taseme halvenemist;
F. arvestades, et Euroopa koolide keskmine kulu õpilase kohta on suhteliselt madal, võrreldes koolidega, kus käivad samalaadsete asutuste töötajate lapsed; arvestades, et siiski erinevad kulud õpilase kohta kooliti suuresti ning sõltuvad otseselt kooli suurusest;
G. arvestades, et kuigi Euroopa Ühendus katab enam kui poole Euroopa koolide jooksvatest kuludest, on Euroopa koolide kuratooriumis ainukese Euroopa institutsioonina esindatud komisjon, ja et komisjon on ainuke kuratooriumi liige, kellel on täielik hääleõigus nii kuratooriumis kui ka iga kooli haldusnõukogus;
H. arvestades, et Euroopa koolide haldussüsteem peab endas ühendama nii strateegilise planeerimise ja ülevaate andmise võimet kui ka mõistlikul määral iseseisvust igale koolile;
I. arvestades, et Euroopa koolide haldamine, sealhulgas õpilaste vastuvõtmine ja õppemaksust vabastamine, peaks kogu koolisüsteemis olema nii selge, kooskõlastatud ja läbipaistev kui võimalik;
J. arvestades, et Euroopa küpsustunnistuse saamiseks läbitav õppekava on ülimalt akadeemiline ega pruugi sobida nõrgemate akadeemiliste võimetega õpilastele; arvestades, et praegu ei pakuta muud võimalust kooli lõputunnistuse saamiseks;
K. arvestades, et käesoleval ajal on hariduse andmise võimalused erivajadustega õpilastele kooliti erinevad;
L. arvestades, et klassi maksimaalne suurus (32 õpilast) ületab mitme liikmesriigi vastavate õigusaktidega lubatu; arvestades, et lisaks on paljudes klassides õpilasi, kelle emakeel erineb keelerühmast, kuhu nad on vastu võetud, samuti õpiraskustega ja eriõpet vajavaid õpilasi;
M. arvestades, et kõik Luksemburgi ja Belgia koolid peale I Brüsseli Euroopa kooli on üle koormatud ning arvestades, et kahe uue kooli rajamine on küll otsustatud, kuid hooned on kasutusvalmis alles 2010. aastal, ning seega on sellel olukorral tõsised tagajärjed nendes koolides antavale haridusele;
N. arvestades, et Euroopa koolide haridusfilosoofia ja Euroopa küpsustunnistuse saamiseks läbitav õppekava on mitmekeelse ja multikultuurilise hariduse mudeliks, mida liikmesriigid võivad kasutada;
O. arvestades, et Euroopa rahvad on EÜ asutamislepingus (artikkel 149) kokku leppinud, et ühenduse meetmete eesmärk on toetada Euroopa mõõtme arengut hariduses, eelkõige liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu,
Euroopa koolide põhikirja konventsioon ja komisjoni teatis
1. tervitab komisjoni algatatud konsultatsioone oma teatise alusel Euroopa koolide süsteemi edasise arengu kohta, võttes arvesse Euroopa Liidu laienemist, uute liikmesriikide huve, ELi uute asutuste loomist väljaspool Brüsselit ja Luxembourg'i ning pakilist vajadust kontrollida ja hinnata ning vajadusel muuta 50 aastat tagasi loodud süsteemi, mis oli algselt mõeldud üksnes nelja keele jaoks;
2. tuletab meelde, et Euroopa koolide põhikirja konventsiooni kohaselt rajati Euroopa koolid Euroopa asutuste nõuetekohase toimimise tagamiseks eesmärgiga anda Euroopa ühenduste töötajate lastele ühist haridust, ning konventsiooni kohaselt võivad koolides käia ka teised lapsed kuratooriumi poolt kindlaksmääratud piirides;
Detsentraliseeritud asutused ja uued liikmeriigid
3. arvab, et kõigi detsentraliseeritud asutuste tööpaikade küsimuses tuleb kiiresti lahendus leida; kahetseb, et sellist lahendust ei olnud leitud ajaks, mil asutuste tööpaigad kindlaks määrati, välja arvatud Euroopa Toiduohutusameti puhul Parmas;
4. usub, et liikmesriik, kuhu on paigutatud mõni uus detsentraliseeritud asutus, peab võtma suurema rahalise vastutuse selle asutuse töötajate laste eest ja et kõigi uute tööpaikade jaoks tuleb leida sobivad lahendused; usub, et neil juhtudel on Euroopa koolidel mõistlik teha koostööd piirkondlike või kohalike koolidega, mis võiksid pakkuda Euroopa küpsustunnistuse saamiseks sobilikku õppekava; usub, et sellise koostöö eesmärk peaks olema edendada hariduse kvaliteeti ja Euroopa integratsiooni, säilitada keelelist mitmekesisust ja hõlbustada tööjõu liikuvust;
5. nõuab, juhul kui vajalikud nõuded on täidetud, uute liikmesriikide keelerühmade kiiret rajamist ning õpilastele emakeelse hariduse võimaldamist;
6. kutsub komisjoni üles uurima võimalust rajada Euroopa koole uutes liikmesriikides;
Euroopa koolide süsteemi rahastamine tulevikus, 3. kategooria õpilased ning väikesed koolid
7. arvab, et ühenduste tasakaalustav panus ei tohi kujuneda tähtajatuks kohustuseks; peab enesestmõistetavaks, et Euroopa koolide süsteem suudab teostada tõhusat eelarveplaneerimist ja -kontrolli ning pakkuda head kvaliteedi ja hinna suhet; kinnitab arvamust, et igale koolile kavandatud eelarveeraldised peaksid arvesse võtma kooli suurust ja vajadusi ning koolid peaksid näitama, et kavatsevad kasutada eelarveeraldisi nii tõhusalt kui võimalik;
8. rõhutab siiski, et ühenduste panuse iseloom koolide eelarvesse on selgesti määratletud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni artikli 25 lõikes 2; lükkab seetõttu tagasi Euroopa koolidele antavate ühenduste toetuste piirmäära kehtestamise komisjoni poolt seniks, kuni kuratoorium esitab koolide järgmise majandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni;
9. arvab, et praegune süsteem, mille kohaselt liikmesriikide panus on otseselt seotud Euroopa koolidesse lähetatud õpetajate arvuga, ei ole õiglane ning et uurida tuleks alternatiivsete rahastamisviiside võimalusi;
10. usub siiski, et praegune süsteem, mille kohaselt liikmesriik määrab õpetajad ja maksab neile vastava riikliku palga, tagab Euroopa koolidele juurdepääsu nende riikide õpetajate erialastele teadmistele ja on vahend liikmesriikide rahalise toetuse tagamiseks;
11. märgib, et õppemaks, mida vanemad tasuvad 3. kategooria õpilaste eest, on alates 2002. aastast oluliselt suurenenud ja selle tulemusena on kasvanud koolide sissetulek ning ühenduste eelarvest makstavad toetused on seetõttu vähem suurenenud; märgib veel, et nimetatud õppemaksud ei kata kõiki õpilaste õpetamiseks tehtavaid kulutusi; arvab siiski, et 3. kategooria õpilaste vanemad ei peaks maksma ülemäära suurenenud õppemaksu ülejäänud õppeaja eest Euroopa koolide süsteemis;
12. palub komisjonil avaldada oma esindaja kaudu kuratooriumis survet 3. kategooria õpilaste vastuvõtmiseks selgete, üksikasjalike ja avalikult kättesaadavate vastuvõtukriteeriumide kehtestamiseks ja avaldamiseks; nõuab tungivalt, et 3. kategooria õpilasi vastu võtvate koolide haldusnõukogud teavitaksid niisuguste kriteeriumide kehtestamisest oma aastaaruandes;
13. kordab oma nõuet, et kuratoorium revideeriks kriteeriume, mis ta on kehtestanud konkreetsetes koolides konkreetsete keelerühmade avamisele, pidamisele ja sulgemisele, et oleks välistatud Euroopa Liidu mõne ametliku keele igasugune diskrimineerimine;
14. kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti avaldama tellitud välisuuringut nelja kooli (Bergeni, Culhami, Karlsruhe ja Mol'i) tulevikuväljavaadete kohta;
Parem juhtimine ja haldus
15. usub, et Euroopa koolide ja nendes õppivate õpilaste arvu kasvu arvestades peaks kuratooriumi ülesanneteks olema peamiselt strateegiliste eesmärkide seadmine, järelevalve ja revisjon; usub, et iga kooli üksikasjalike juhtimisküsimustega peaks esmajärjekorras tegelema selle kooli haldusnõukogu ning et iga kooli peaks selle tegevuse osas ja rahandusküsimustes käsitlema iseseisva üksusena;
16. arvab, et ülaltoodust tulenevalt peaks iga kooli haldusnõukogule andma kuratooriumi sätestatud strateegiliste eesmärkide raames õiguse kontrollida kooli rahandus- ja haldusküsimusi;
17. märgib, et komisjoni tasakaalustav panus moodustab praegu umbes 57% Euroopa koolide süsteemi aastakuludest, samal ajal kui liikmesriikide panus on 22%; usub, et komisjon kui ühenduste esindaja peaks kuratooriumis omama hääleõigust vastavalt ühenduste panusele eelarvesse ning et komisjon peaks iga kuratooriumi koosoleku järel Euroopa Parlamendile aru andma;
18. palub komisjonil avaldada kuratooriumile survet hea haldustava eeskirja koostamiseks ja selgitada, kuidas jõuavad kaebused kaebustekogusse;
19. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku kahe uue asutuse loomise kohta, millest üks on koolide rahandusküsimuste ja tegevuse juhtimiseks ja teine õppekava ja eksamisüsteemi inspekteerimiseks ning õpetajate hindamiseks; usub, et tuleb säilitada üks haldusorgan, mis on volitatud vastu võtma kogu koolide süsteemi puudutavaid otsuseid ning on nõus vastutama vahel konfliktse rahandus- ja haridusaspekti tasakaalustamise eest;
20. nõuab, et lapsevanemad ja teised sidusrühmad, näiteks töötajad ning õpilased, oleksid piisaval määral esindatud nii kuratooriumis kui koolide haldusnõukogudes;
Õppekava ja haridust puudutavad küsimused
a) Klasside suurused
21. arvab, et eel-,alg-, põhi- ja keskkooliklassid, kus õpetab üks kvalifitseeritud õpetaja, ei tohiks olla suuremad kui 30 õpilast; arvab samuti, et alates 2008. aastast peaks eel- ja algkooliklassides olema maksmimaalselt 25 õpilast; kutsub kuratooriumi üles kehtestama eelnimetatud põhimõte;
22. palub komisjonil julgustada koefitsentide määramist erivajadustega laste ning laste suhtes, keda õpetatakse peamiselt emakeelest erinevas keeles (I keel) ning tagada nende koefitsentide rakendamine klassi suuruse arvestamisel;
23. kutsub komisjoni tungivalt üles koostöös vastavate liikmesriikidega leidma kiiresti lahendusi mõnede koolide ülekoormatusele, mis tingib õpetamise kvaliteedi halvenemise; nõuab tungivalt, et kuratoorium võtaks kohe meetmed Brüsseli ja Luxembourg'i koolide ülekoormatuse vastu; juhib tähelepanu Euroopa koolide tööks vajalike rajatiste ja infrastruktuuri edasiarendamise asjakohase ja õigeaegse planeerimise vajalikkusele;
b) Hariduse andmine erivajadustega lastele
24. kutsub komisjoni üles esitama usaldusväärset statistikat selle kohta, kui suur vajadus on kõikides Euroopa koolides erivajadustega õpilastele antava hariduse järele, ja nõuab tungivalt, et kuratoorium korraldaks kõikides Euroopa koolides uuringu erivajadustega laste, sealhulgas füüsilise ja/või vaimse puudega laste, õpetamise kohta; palub kuratooriumil koostada pakutava õppe miinimumstandardid, kontrollida juurdepääsetavust Euroopa koolidele, et tagada hoonete ehitusviisi ja kujunduse sobivus füüsilise puudega lastele, ning võtta tarvitusele kõik muud meetmed, mis on vajalikud kõikide erivajadustega laste toetamiseks;
25. kutsub komisjoni ja Euroopa koolide kuratooriumi üles suurendama raha, personali ja erialaste teadmiste kujul olevate vahendite eraldamist, et pakkuda erivajadustega lastele esmaklassilist haridust ning toetada igakülgselt integreeritud õppe kontseptsiooni nagu teisteski koolides üle Euroopa; kutsub kuratooriumi üles uurima võimalikke alternatiive laste jaoks, kes ei ole võimelised sulanduma tavakooliklassidesse;
26. arvab, et kui tahetakse, et erivajadustega õpilased saaksid Euroopa koolides pakutavast haridusest kasu, tuleb koolides luua asjaomaste õpetajate, õpilaste ja lastevanemate abistamiseks eriväljaõppe saanud erialaülesed meeskonnad (nt koolipsühholoogid, logopeedid ja keeleterapeudid);
27. nõuab, et üks suurematest Euroopa koolidest algataks katseprojekti, mille käigus luuakse erivajadustega laste õpetamist toetav keskus, mis hõlmaks kvalifitseeritud ja vastava kogemusega personali ning sobivat õppematerjali (raamatud, arvutitarkvara) ning mille ülesandeks oleks vajaliku erialase nõustamise ja materjalide kättesaadavaks tegemine nendele õpetajatele, kes õpetavad erivajadustega lapsi; nõuab, et 2006. aasta eelarves nähtaks ette vahendid selle projekti tarbeks;
c) Euroopa küpsustunnistus
28. palub komisjonil teha kõik endast olenev, et kuratoorium saaks 2007/08 kooliaasta alguseks kehtestada Euroopa küpsustunnistusele vastava alternatiivse koolilõputunnistuse õpilastele, kes soovivad omandada kutsesuunitlusega haridust;
29. kordab oma veendumust, et suurenev üliõpilasvahetus Euroopa ülikoolide vahel, maailmamajanduse globaliseerumine ning Euroopa küpsustunnistuse suur sisemine väärtus õigustavad Euroopa küpsustunnistuse laiemat levitamist ja selle täielikku tunnustamist liikmesriikide ja kolmandate riikide ülikoolide poolt;
30. kutsub seetõttu liikmesriikide pädevaid asutusi üles kontrollima Euroopa küpsustunnistuse väljaspool Euroopa koolide süsteemi laiema levitamise häid külgi, mille puhul tuleb siiski asjakohaselt tagada lõputunnistusele kehtestatud kvaliteedinormidest kinnipidamine;
ο
ο ο
31. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Ühenduste Kohtule, majandus- ja sotsiaalkomiteele, regioonide komiteele, Euroopa koolide kuratooriumile ning liikmesriikide valitsustele.
- [1] KOM(2004)0519, 20.7.2004.
- [2] EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3.
- [3] ELT C 31 E, 5.2.2004, lk 91.
- [4] dokument 1612-D-2004-en-1; http://www.eursc.org/SE/htmlEn/IndexEn_home.html
EXPLANATORY STATEMENT
BACKGROUND
1. The Preamble to the Convention defining the Statute of the European Schools [1] - the international Treaty which governs the European Schools - records that 'for the education together of children of the staff of the European Communities in order to ensure the proper functioning of the European Institutions, establishments bearing the name "European School", have been set up from 1957 onwards.' The prime purpose of the European Schools is to provide an education in their mother tongue for the children of officials of the European institutions, thereby contributing to the recruitment and retention of suitably-qualified officials.
2. The school curriculum: In the school year 2003-2004, there were twelve European Schools: two more (a second school in Luxembourg and a fourth school in Brussels) will open by the end of the decade. Each pupil is enrolled in a specific language section, normally that of the child's mother-tongue. Each school comprises several language sections but the curricula and syllabuses are the same in all sections. There is a strong emphasis on learning and using foreign languages: all pupils study a first foreign language (English, French or German) from the first year of primary education and a second foreign language (any language taught in the school) from the second year of secondary school. The schools also provide a broad and balanced education in mathematics, science, religion (or ethics), art, music, and physical education. All programmes of study lead to the European Baccalaureate, which is recognised by all Member States and which is broadly comparable in esteem with the International Baccalaureate.
3. The European Communities, as a 'Contracting Party' to the Convention are represented by the Commission on the Board of Governors, the body that governs the European Schools. This body decides on educational matters as well as on the budget. All the Member States have one vote, as has the Commission and the European Patent Office.
4. In the school year 2003/2004, 19 267 pupils were enrolled at the schools. The schools vary considerably in size: 3 802 pupils were enrolled at the Luxembourg school, 647 at Mol (Belgium). Pupils are divided into three categories:
· Category I: children of staff in the service of Community institutions and bodies
· Category II: pupils covered by individual agreements with public bodies or companies
· Category III: other pupils
The proportion of Category I pupils ranged from 81% at Brussels II to 1,6% at Culham (UK). In fact, in 2003-2004, in only four schools were more than one-third of pupils children of EU officials (the three schools in Brussels and that in Luxembourg): in all the others, more than two-thirds of pupils fell into Category II or III. Fees are charged to cover the full cost per Category II pupil: fees of up to EUR 3 657 per year (the level of fees depends on parental income) were charged for Category III pupils at secondary level (the fees for primary and nursery pupils are lower). In 2005-2006, Category III fees will rise to EUR 4 500 but will still be less than half the average cost per pupil across the system.
5. The budget of the European Schools is governed by Articles 13.2 and 25.2 of the Convention. According to the latter, the contribution from the Communities is 'intended to cover the difference between the total amount of expenditure by the Schools and the total of other revenue' i.e. the Communities' contribution is a balancing contribution. Each school has its own budget, as does the Board of Governors: in 2003-2004, the total budget was EUR 222,4 million. About 57% of this - EUR 127 million - came from the European Communities' budget while some 22% was provided by the Member States. Teachers' salaries and allowances (which are based on those of Community officials) account for a large proportion of the schools' budgets. The average cost per pupil in 2003-2004 was EUR 10 361, but this figure varied from one school to another: it cost EUR 8 991 to educate a pupil at the Luxembourg I school, but EUR 15 966 at Mol (Belgium). Two points need to be stressed:
· average costs per pupil at the European Schools compare favourably with those at other schools serving the children of other expatriate officials
· there is a strong correlation between school size and cost per pupil, costs being lowest at the schools in Brussels and Luxembourg and highest at Mol, Bergen, and Culham.
6. A number of questions arising from the development of the European Schools system have led the European Commission to launch a debate about the future of the schools. The schools system - the number of schools, the number of pupils they teach, the number of languages in which instruction is given - has grown dramatically since the 1950s: is it as well-organised and governed as possible? In the past fifty years, there have been important changes in educational policy and practice in the Member States: has the European Schools system taken adequate account of these changes? Finally, as it has expanded, the schools system has become more expensive: does it offer value for money and should the current system for financing the schools be maintained?
7. Some of these questions were raised by the Parliament in its resolution of 17 December 2002 on Financing of the European Schools. In October 2003, the Commission representative on the Board of Governors stated that the Commission would oppose opening any new school, unless this was necessary to create places for the children of EU staff and occurred in locations with existing large schools (i.e. Brussels and Luxembourg): nor would the Commission oppose the transformation or phasing-out of the four schools whose continuation is most difficult to justify with reference to the need to provide mother-tongue education for the children of EU staff. At its meeting in March 2004, the Board of Governors took the decision to close some language sections in these four schools and to increase fees payable by the parents of Category III pupils.
THE COMMISSION COMMUNICATION
8. Governance and organisation. The Communication suggests a number of changes to the current system:
· all the European institutions (not just the Commission but also the Parliament, the Council, the Economic and Social Committee, the Committee of the Regions, the Court of Auditors and the Court of Justice) should have a seat and voting rights on the Board of Governors (the Council should be added to this list)
· the role of the Board should be one of strategic review rather than involvement in detailed management issues: these might be more appropriately dealt with by the Administrative Boards of each of the schools
· an EU agency should be established to administer financial and operational aspects of the schools and to liaise with the EU institutions
· a Code of Good Administrative Conduct should be adopted, the system as a whole should be made more transparent, and the remit of the Complaints Board should be clarified
· the individual schools should be given the final say on the appointment of individual teachers and control over the longer-term planning of staff levels (at present, the Member States nominate seconded teachers; the Schools have full control over the appointment of only local, non-seconded, staff).
9. Educational and curriculum issues. Although they are open to the children of all EU officials, the European Schools have in practice been highly academic: in essence, the European Baccalaureate is a university matriculation qualification (a recent study carried out at the Parliament's request showed that about four-fifths of those passing the Baccalaureate go to university). The schools now make some provision for pupils with certified Special Educational Needs (i.e. learning difficulties or physical disabilities), but they make none for the much larger number of pupils who are unable to reach the academic standards required by the Baccalaureate. Class sizes (which may be as large as 32 pupils) are larger than would be permitted under the relevant legislation in a number of Member States: this is particularly regrettable because, since the most recent enlargement of the EU, many classes contain pupils whose mother-tongue is different from that of the language section in which they have been placed. For example, there is no Latvian, Lithuanian or Estonian language section in Brussels: all pupils with these languages as their mother tongue are being directed to the Brussels II school, where they will be taught in the English, French or German language sections.
10. The Communication acknowledges that responsibility for educational issues within the system lies primarily with the Member States (represented on the Board of Governors). But it underlines that it (and, by implication, the other EU institutions) have a legitimate interest in ensuring that the schools offer a broad, modern curriculum and examination system, since the quality of the education offered by the schools is important for the recruitment and retention of suitably-qualified staff. It suggests a number of changes:
· greater attention should be given to developing appropriate support for the education of pupils with learning difficulties and physical disabilities (Special Educational Needs)
· a study should be carried out of the feasibility of offering a leaving certificate other than the European Baccalaureate, specifically tailored for less academically able pupils
· consideration should be given to ways to reduce the maximum class size
· consideration should be given to the establishment of a European Schools' Education Council, with responsibility for setting of curricula, inspections and final examination of both the European Baccalureate and any alternative leaving certificate
· the option of offering the European Baccalaureate outside the current schools system should be considered.
11. Future arrangements for financing the schools. Inevitably, as the Commission acknowledges, the European Schools are more expensive than conventional state schools in the Member States. The educational model they follow is based on teaching in a number of languages by expatriate teachers; and, in many of the smaller language sections, class sizes are smaller than would be deemed economical in Member States. While defending the European Schools, the Commission nevertheless identifies several areas in which improvements could be made so as to ensure effective budgetary planning and control and demonstrate value for money:
· the Commission proposes to continue the practice it began in 2004 of announcing in advance a ceiling on its contribution to the budget of the system as a whole and will expect the European Schools' budget presented to take this fully into account
· it suggests that, in the longer term, the Member States and the European Community institutions might consider whether they wish to maintain the current division of responsibility for the financing of the schools.
· it proposes that transparent and publicly-available criteria governing the admission of Category III pupils and the level of fees they are to be charged should be drawn up
· it urges that the longer-term future of four of the smaller schools (in Bergen, Culham, Karlsruhe and Mol) should be considered in the light of an external evaluation currently being carried out at the Commission's request.
* * *
- [1] OJ L 212, 17.08.1994, p.3
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (15.6.2005 )
Saaja: kultuuri- ja hariduskomisjon
Euroopa koolide süsteemi arendamise võimalused
(2004/2237(INI))
Arvamuse koostaja(d): Herbert Bösch
ETTEPANEKUD
Eelarvekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
Ettepanek 1
Viide 3 a (uus)
- võttes arvesse Euroopa koolide kuratooriumi peasekretäri 1.–2. veebruari 2005. aasta aastaaruannet[1] ,
Ettepanek 2
Põhjendus E
E. arvestades, et kuigi Euroopa Ühendus katab enam kui poole Euroopa koolide jooksvatest kuludest, on Euroopa koolide kuratooriumis ainukese Euroopa institutsioonina esindatud komisjon ja seega ei ole ühenduste eelarvepädevad institutsioonid otsustusprotsessi piisavalt kaasatud;
Ettepanek 3
Lõige 1 a (uus)
1 a. arvab, et kõigi detsentraliseeritud asutuste tööpaikade küsimuses tuleb kiiresti lahendus leida;
Ettepanek 4
Lõige 1 b (uus)
1 b. usub, et liikmesriik, kuhu on paigutatud mõni uus detsentraliseeritud asutus, peab võtma suurema rahalise vastutuse selle asutuste töötajate laste eest ja et kõigi uute tööpaikade jaoks tuleb leida sobivad lahendused;
Ettepanek 5
Lõige 1 c (uus)
1 c. kahetseb, et sellist lahendust ei olnud leitud ajaks, mil asutuste tööpaigad kindlaks määrati, välja arvatud Euroopa Toiduohutusameti puhul Parmas;
Ettepanek 6
Lõige 1 d (uus)
1 d. usub, et neil juhtudel on Euroopa koolidel mõistlik teha koostööd piirkondlike või kohalike koolidega, mis võiksid Euroopa küpsustunnistust välja anda, kusjuures sellise koostöö eesmärgid peaksid olema hariduse kvaliteet, Euroopa integratsioon, keeleline mitmekesisus ja isegi tööjõu liikuvus;
Ettepanek 7
Lõige 3
3. arvab, et ühenduste tasakaalustav panus ei tohi kujuneda tähtajatuks kohustuseks; tervitab seetõttu komisjoni ettepanekut kehtestada ühenduste panuse ülemmäär Euroopa koolide eelarves enne, kui kuratoorium on esitanud koolide järgneva rahandusaasta tulude ja kulude eelarvestuse, võimaldades ergutada rahaliste vahendite paremale haldamisele, sissetulekute suurendamisele ja kulude kokkuhoiule, kahjustamata seejuures teenuse kvaliteeti;
Ettepanek 8
Lõige 4
4. rõhutab siiski, et ühenduste panuse iseloom koolide eelarvesse on selgesti määratletud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni artikli 25 lõikes 2; välja jäetud
Ettepanek 9
Lõige 5
5. ei pea õiglaseks praegust süsteemi, mille järgi liikmesriigid Euroopa koolidesse õpetajaid lähetavad, sest liikmesriikidele, kes saadavad tööle laialdaselt kõneldavas keeles õpetavaid õpetajaid (näiteks Ühendkuningriik ja Iirimaa, kust pärineb 308, ja Saksamaa ning Austria, kust pärineb 239 kõigist 1390 lähetatud õpetajatest[2]), langeb ebaproportsionaalselt suur rahaline koormus; nõuab Euroopa koolidele suuremat autonoomiat ka õpetajate töölevõtmisel, mis suurendaks koolide vastutust ja süsteemi tõhusust;
Ettepanek 10
Lõige 10
10. kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti avaldama tellitud välisuuringut nelja kooli (Bergeni, Culhami, Karlsruhe ja Mol'i) tulevikuväljavaadete kohta, mille olemasolu ei saa enam õigustada vajadusega Euroopa Liidu asutuste töötajate lastele emakeelset haridust anda; keelesektsioonide või tervete Euroopa koolide avamiseks või sulgemiseks tuleb siiski rakendada selgeid, üksikasjalikke ja avalikkusele kättesaadavaid kriteeriume, et võimaldada pikaajaliste tegevuskavade koostamist;
Ettepanek 11
Lõige 13
13. märgib, et komisjoni tasakaalustav panus moodustab praegu umbes 57% Euroopa koolide süsteemi aastakuludest, samal ajal kui liikmesriikide panus on 22%; usub, et komisjon kui ühenduste esindaja peaks kuratooriumis ka vastavat häältearvu omama;
Ettepanek 12
Lõige 14
välja jäetud
Ettepanek 13
Lõige 17
17. märgib, et septembris 2004 võttis kuratoorium vastu rea uusi eeskirju, mille tulemusel vähenes kuratooriumi koosolekutest osavõtjate arv; nõuab, et lapsevanemad ja teised sidusrühmad, näiteks töötajad ning õpilased, oleksid piisaval määral esindatud nii kuratooriumis kui koolide haldusnõukogudes, et nende otsuseid läbipaistvamaks muuta;
MENETLUS
|
Pealkiri |
Euroopa koolide süsteemi arendamise võimalused | |||||
|
Menetluse number |
||||||
|
Vastutav komisjon |
CULT | |||||
|
Nõuandev komisjon |
BUDG | |||||
|
Tõhustatud koostöö |
ei | |||||
|
Arvamuse koostaja |
Herbert Bösch | |||||
|
Arutamine komisjonis |
23.5.2005 |
15.6.2005 |
|
|
| |
|
Ettepanekute vastuvõtmise kuupäev |
15.6.2005 | |||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
poolt: vastu: erapooletuid: |
22 | ||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Laima Liucija Andrikienė, Simon Busuttil, Gérard Deprez, Valdis Dombrovskis, Brigitte Douay, B?rbara Dührkop Dührkop, Salvador Garriga Polledo, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Jutta D. Haug, Anne Elisabet Jensen, Sergej Kozlík, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Jan Mulder, Giovanni Pittella, Nina Škottová, Helga Trüpel, Ralf Walter | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Kathalijne Maria Buitenweg | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
| |||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Euroopa koolide süsteemi arendamise võimalused | ||||||||
|
Menetluse number |
|||||||||
|
Õiguslik alus |
| ||||||||
|
Menetlusalus |
art 45 | ||||||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
CULT 16.12.2004 | ||||||||
|
|
| ||||||||
|
Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid |
BUDG |
|
|
|
| ||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
|
|
|
|
| ||||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
| ||||
|
Raportis sisalduv(ad) resolutsiooni ettepanek(ud) |
|
|
| ||||||
|
Raportöör(id) |
Mary Honeyball 22.9.2004 |
| |||||||
|
Aseraportöör(id) |
|
| |||||||
|
Arutamine komisjonis |
24.5.2005 |
|
|
|
| ||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
15.6.2005 | ||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
poolt: vastu: erapooletuid: |
26 0 1 | |||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
María Badía i Cutchet, Guy Bono, Marie-Hélène Descamps, Vera Flasarová, Milan Gala, Claire Gibault, Vasco Graça Moura, Erna Hennicot-Schoepges, Ruth Hieronymi, Bernat Joan i Marí, Marianne Mikko, Ljudmila Novak, Doris Pack, Zdzisław Zbigniew Podkański, Christa Prets, Karin Resetarits, Pál Schmitt, Nikolaos Sifunakis, Hannu Takkula, Helga Trüpel, Henri Weber, Thomas Wise | ||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Adamos Adamou, Gyula Hegyi, Mary Honeyball, Ignasi Guardans Cambó, Jaroslav Zvěřina | ||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
| ||||||||
|
Esitamise kuupäev – A6 |
20.6.2005 |
A6-0200/2005 | |||||||
|
Märkused |
... | ||||||||