RAPORT laienemist käsitlev komisjoni 2005. aasta strateegiadokument

1.2.2006 - (2005/2206(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Elmar Brok

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

laienemist käsitleva komisjoni 2005. aasta strateegiadokumendi kohta

(2005/2206(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 2005. aasta strateegiadokumenti laienemisest (KOM(2005)0561);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogu otsuse kohta Horvaatiale esitatavate ühinemispartnerluse põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta (KOM(2005)0556);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogu otsuse kohta Türgile esitatavate ühinemispartnerluse põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta (KOM(2005)0559);

–   võttes arvesse komisjoni arvamust endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse kohta (KOM(205)0562) ja seda puudutavat nõukogu otsuse ettepanekut endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile esitatavate ühinemispartnerluse põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta (KOM(2005)0557);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule Bosnia ja Hertsegoviina edusammudest prioriteetide rakendamisel, mis põhinevad "Teostamisuuringul Bosnia ja Hertsegoviina valmisolekust pidada läbirääkimisi ELiga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu üle (KOM(2005)692 lõplik)" (KOM(2005)0529);

–   võttes arvesse komisjoni eduaruandeid Albaania (SEC(2005)1421), Kosovo (SEC(2005)1423), Bosnia ja Hertsegoviina (SEC(2005)1422), Serbia ja Montenegro(SEC(2005)1428), Türgi (SEC(2005)1426) ja Horvaatia (SEC(2005)1424) kohta;

–   võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni läbirääkimiste alustamise kohta Türgiga[1];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse välisasjade komisjoni raportit (A6-0025/2005),

1.  tervitab tõsiasja, et komisjoni strateegiadokument toetab väljapoole avatud liitu, mis on jätkuvalt usaldusväärne partner oma naaberriikidele, pühendudes stabiilse demokraatia ja õitsva majanduse edendamisele;

2.  kutsub liikmesriike ja komisjoni tegema tihedat koostööd kommunikatsioonistrateegia koostamisel, et leevendada Euroopa avalikkuse põhjendatud muret seoses Euroopa laienemise ja integratsiooniga;

3.  märgib rahuloluga, et Euroopa Liidu laienemise strateegiaga välja pakutud stiimul on vaieldamatult aidanud kaasa reformide läbiviimise alustamisele Türgis, Horvaatias ja kõigis Lääne-Balkani riikides;

4.  kiidab heaks ja toetab komisjoni õiglaseid ja rangeid tingimusi, millega komisjon esitab iga liitumisprotsessi faasi jaoks selged ja objektiivsed nõuded ning võimaldab läbirääkimisi pidada ainult siis, kui kõik vastavad tingimused on täidetud; kordab seetõttu, et iga kanditaatriigi tehtud edusammud sõltuvad selle riigi enda saavutustest;

5.  tuletab meelde, et liidu vastuvõtuvõime on üks uute riikide liitumise tingimustest vastavalt 1993. aasta Kopenhaageni tippkohtumisele; on veendunud, et Euroopa Liidu olemuse, sealhulgas selle geograafiliste piiride määratlemine on oluliselt tähtis vastuvõtuvõime kontseptsiooni mõistmiseks; palub komisjonil esitada 31. detsembriks 2006 aruanne, milles kehtestatakse määratlemise aluseks olevad põhimõtted; palub komisjonil arvestada seda asjaolu üldises läbirääkimiste ajakavas; teeb väliskomisjonile ja põhiseaduskomisjonile ülesandeks koostada selles küsimuses omaalgatuslik raport;

6.  on arvamusel, et ummikseis põhiseaduse ratifitseerimise protsessis takistab liidul suurendada oma vastuvõtuvõimet;

7.  tuletab nõukogule meelde, et enne lõpliku otsuse langetamist uue liituva riigi kohta, peab riik tagama piisavad eelarvevahendid liidu poliitika rahastamiseks;

8.  kordab oma 2,5 miljardi euro suuruse kasvu nõuet ja 1,2 miljardi euro ümberpaigutamist 4. rubriigi alla (Euroopa Liit kui globaalne partner) võrreldes asjakohase komisjoni ettepanekuga suunata see eelkõige ühinemiseelsete ja naabruse ja partnerluse vahendite jaoks;

9   tuletab meelde, et pikaajaline Euroopa perspektiiv on eesmärk, mille peab saavutama vastavalt juba olemasolevatele kriteeriumidele ja tingimustele, sealhulgas liidu vastuvõtuvõimele ning vastavalt liidu võetud kohustustele, mis kõik peavad moodustama osa võimalikust läbirääkimiste ajakavast;

10. kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles, juhul kui kõnealune perspektiiv peaks eeldama laiemaid tegevusvõimalusi, esitama kõikidele liikmesuse perspektiivita Euroopa riikidele ettepanekuid tihedateks mitmepoolseteks suheteks Euroopa Liiduga; rõhutab, et tunnustatud liikmesuse perspektiiviga riikidel on võimalus liituda kõnealuse mitmepoolse raamistikuga, mis on vaheetapp täisliikmeks saamisel;

11 on arvamusel, et selline võimalus võimaldaks ka Euroopa perspektiivi, mis on vajalik paljude sisereformide edendamiseks kõnealustes riikides;

12. kinnitab veel kord, et ELi integratsiooniprotsess ei tohi põhineda ainuüksi tehnokraatlikel kriteeriumidel, vaid täiesti siiral kohustusel järgida vabaduse ja demokraatia põhimõtteid, austada inimõigusi ja põhivabadusi ning õigusriiki; arvab, et vastavus mainitud väärtustega on otsustav faktor, et hinnata valmisolekut liiduga ühinemiseks;

13. kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles austama endale võetud kohustusi seoses asjaomaste riikide võimaliku ühinemisega; juhib tähelepanu sellele, et poliitilise tingimuslikkuse tõhus kohaldamine sõltub samuti usust, et Euroopa Liit peab kindlalt kinni oma otsustest seoses nende riikide Euroopa väljavaadetega;

14. tuletab kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele siiski meelde, et ELi õigusele vastava õigusloome täpne ja range rakendamine ja jõustamine on olulise tähtsusega; on seoses sellega veendunud, et liitumise oluline eeldus on vajalike logistiliste ja rahaliste vahenditega tagatud, täiesti sõltumatud ja hästi toimivad haldusorganid ja kohtusüsteem; seetõttu kutsub asjaomaseid riike üles komisjoni abiga võtma konkreetseid sellesuunalisi meetmeid;

15. leiab, et Schengeni lepinguga liitumisel peavad kanditaatriigid tõestama oma suutlikkust kaitsta liidu välispiire;

16. kordab vajadust edendada piirkondlikku koostööd Lääne-Balkanit mõjutavate oluliste probleemide vallas, nagu etniline ja usuline leppimine, piiriülene koostöö ja inimeste liikumise hõlbustamine, kuritegevuse vastane võitlus, pagulaste tagasisaatmise hõlbustamine, välisinvestoreid ligimeelitava vabakaubanduspiirkonna loomine, keskkonnaressursside jagamine ning integreeritud piiriüleste võrkude arendamine; usub, et komisjon peaks erinevatel läbirääkimisfoorumitel ning oma käsutuses olevate erinevate abiprogrammide ja tegelike stiimulite loomise kaudu selle eesmärgi saavutamisele aktiivselt kaasa aitama; tuletab meelde stabiilsuspakti panust selles küsimuses ning toetab jõupingutusi, et edendada Lääne-Balkani riikide suuremat osalust regionaalse lõimumise protsessis;

17. leiab, et regionaalareng ja investeerimisprogrammid, ühised haridusalased ja tööhõivealased algatused, ühised transpordi ja turismi projektid peaksid tooma kaasa ühiste mehhanismide loomise – nagu näiteks Balkani riikide ühine tolliliit – tublisti enne seda, kui kõik kõnealused riigid ühinevad ELiga;

18. nõuab tungivalt, et Lääne-Balkani riigid tagaksid vähemuste õigused ning nende õiguse pöörduda tagasi päritolukohta;

19. tervitab hiljuti Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegro vahel sõlmitud kokkulepet põgenike tagasipöördumise ja vara hüvitamise kohta olulise sammuna umbes kolme miljoni pagulase ja riigisiseselt ümberasustatud isiku probleemi lahendamisel; soovitab tungivalt, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid ei vähendaks rohkem oma panust eluasemete ehitusse ja majandusliku jätkusuutlikkuse projektidesse ning seaksid annetuste tegemise, laenude andmise ja investeerimise tingimusteks tagasipöördujate töövõimalused;

20. märgib, et majanduskasvust hoolimata on tööpuudus Lääne-Balkanil ikkagi lubamatult kõrge; kutsub seetõttu komisjoni üles lisama töökohtade loomise ühe oma prioriteedina seda piirkonda hõlmavasse üldisesse poliitikasse;

Türgi

21.   usub, et demokraatlik ja ilmalik Türgi võiks mängida konstruktiivset rolli tsivilisatsioonidevahelise mõistmise edendamisel;

22. märgib, et kuigi Türgis on käimas poliitilise üleminekuprotsess, on reformid 2005. aastal aeglustunud ning nende elluviimine on endiselt ebaühtlane; avaldab lootust, et läbirääkimiste alustamine hoogustab edasisi vajalikke reforme, mis Türgil tuleb läbi viia, et täita kõik poliitilised ja majanduslikud kriteeriumid; ootab, et komisjon kontrolliks rangelt ja põhjalikult seadusesätete tõhusat rakendamist Türgis, eriti mis puudutab inimõigusi ja põhivabadusi, õigusriigi põhimõtteid ja demokraatiat;

23.   nõuab tungivalt, et Türgi tühistaks õiguslikud ja praktilised piirangud, mis takistavad Türgi kodanikel täielikult kasutada põhiõigusi ja -vabadusi, eriti sõnavabadust, usuvabadust ja kultuurilisi õigusi, vähemuste õigusi üldiselt ja eriti oikumeenilise patriarhi ja samuti Istanbuli, Imbrose ja Tenedose Kreeka vähemuste õigusi

24.   ootab, et Türgi tagaks kohtusüsteemi täieliku sõltumatuse ja selle nõuetekohase toimimise, kõrvaldaks viivitamatult piinamise ja väärkohtlemise ning edendaks tõhusalt naiste õigusi ja naiste suhtes toime pandava vägivalla vastast võitlust; nõuab, et Türgil oleksid varjupaigad naistele, keda ähvardab vägivald;

25.   tervitab peaminister Erdogani positiivseid avaldusi vajaduse kohta lahendada kurdide probleem demokraatlike vahenditega; avaldab kahetsust praeguse julgeolekuolukorra halvenemise üle Kagu-Türgis, eriti vägivalla suurenemise üle, mis on kaasnenud Kurdistani Tööpartei otsusega taasalustada terrorirünnakuid; tuletab kõikidele asjaomastele pooltele meelde, et uued provokatsioonid või vägivalla järkjärguline suurenemine mitte ainult ei mõjuta suurel määral selle piirkonna inimesi, vaid oleksid ka takistuseks läbirääkimisprotsessis;

26. tervitab kohtu otsust lõpetada Orhan Pamuki tagakiusamine, kuid mõistab hukka teiste isikute jätkuva tagakiusamise oma arvamuse mittevägivaldse avaldamise eest ; nõuab seetõttu tungivalt, et Türgi ametiasutused vaataksid läbi sätted, mida kohtusüsteem vahel kohaldab lähtuvalt hiljuti vastu võetud kriminaalseadustikust, et võtta vastutusele või mõningatel juhtudel mõista süüdi isikuid, vaatamata sellele, et nad avaldasid oma arvamust vägivalda kasutamata;

27.   avaldab kahetsust Türgi ühepoolse deklaratsiooni üle Ankara lepingu lisaprotokolli allkirjastamise puhul; tuletab Türgile meelde, et liitumisprotsessi vajalik komponent on kõigi liikmesriikide tunnustamine;

28.   kutsub Türgi ametiasutusi üles rakendama Euroopa tolliliitu käsitlevast kokkuleppest lähtuvaid sätteid ja ühinemispartnerluse prioriteete ning tühistama viivitamatult kõik kaupade vaba liikumise piirangud, muuhulgas piirangud Küprose lipu all sõitvatele veesõidukitele või laevadele, mis saabuvad Türgi sadamatesse Küprose Vabariigi sadamatest või Küprose lennukitele kehtivad piirangud; kutsub Türgi valitsust üles selgelt väljendama, et deklaratsioon ei ole Türgi rahvusassamblee ratifitseerimisprotsessi osa, mis võimaldaks Euroopa Parlamendil lisaprotokoll ratifitseerida;

29.    kutsub nõukogu üles tegema uusi jõupingutusi, et jõuda kokkuleppele Põhja-Küprost puudutava finantsabipaketi ning kaubanduse hõlbustamise eeskirjade üle;

30. kordab oma seisukohta, et ühinemispartnerluse prioriteedid, mis on seotud poliitiliste kriteeriumidega, tuleb täita läbirääkimiste esimeses faasis; märgib rahuloluga, et ka komisjon toetab praegu kõnealust seisukohta, nõudes nende kriteeriumide täitmist ühe või kahe aasta jooksul; kutsub Türgit üles esitama võimalikult kiiresti tegevuskava, milles on toodud ajakava ja erimeetmed kõnealustest tähtaegadest kinnipidamiseks; nõuab, et komisjon ja nõukogu seaksid läbirääkimiste kulgemise tingimuseks mainitud prioriteetide õigeaegse saavutamise;

31. loodab, et Türgi ei takista rakendamast Berlin Plus kokkulepet NATOga;

Horvaatia

32. tervitab ELi otsust alustada ühinemisläbirääkimisi Horvaatiaga 2005. aasta oktoobris, järgides rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) peaprokuröri hinnangut, et Horvaatia on praeguseks täiesti koostöövalmis ning kiidab seni saavutatud häid edusamme; nõuab Horvaatia ametiasutustelt tungivalt reformiprogrammi rakendamise jätkamist, koostöö arendamist EJRKga ning oma administratiiv- ja kohtusüsteemi suutlikkuse üldist tugevdamist;

33. tervitab kindral Gotovina vahistamist Hispaania ametivõimude poolt; loodab, et see avaldab survet Serbiale ja Serblaste Vabariigile koostöö tegemiseks EJRKga ning loodab, et kohtuprotsess aitab kaasa avatud arutelu tekkimisele sõjategevuse üle endises Jugoslaavia Vabariigis, kus osales ka kindral Gotovina;

34. märgib rõõmuga, et Horvaatia vastab vajalikele poliitilistele kriteeriumidele, kuid juhib tähelepanu sellele, et kohtusüsteemi reformide valdkonnas seisab ees rida raskeid ülesandeid, eriti seoses võlgnevustega kohtuasjades ja -otsustes, milles avaldub etniline erapoolikus sõjakuritegudes süüdistatavate serblastest kohtualuste suhtes; lisaks rõhutab, et tuleb tugevdada jõupingutusi korruptsiooni vähendamiseks ning hoolimata rahvusvähemusi käsitleva riigiõiguse jõustumisest on tarvis võtta kiireloomulisi meetmeid romide olukorra parandamiseks;

35. tunnistab, et piirkondliku koostöö valdkonnas on tehtud edusamme, seda nii suhetes Horvaatia naaberriikidega kui ka piirkondlike algatustena, ja tervitab Horvaatia valitsuse hiljutist otsust saata parlamenti ratifitseerimiseks Horvaatia Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelist riigipiiri käsitleva kokkuleppe eelnõu, kuid leiab, et endiselt on kõige rohkem tarvis edendada olemasolevate kahepoolsete probleemide lahendamist, eriti piiri- ja omandiküsimustes; palub Horvaatial ja Sloveenial lahendada oma kahepoolsed probleemid heanaaberlikus ja vastastikuse austuse õhkkonnas;

36. rõhutab, et palju on veel teha, et luua tingimused pagulaste tagasipöördumise edendamiseks Sarajevo pagulaste tagasipöördumise deklaratsiooni raames; tervitab selles kontekstis OCSE Horvaatia missiooni, Horvaatia valitsuse, UNHCRi ja EÜ Horvaatia delegatsiooni ühisalgatust, mis käsitleb pagulaste tagasipöördumise alase teadlikkuse tõstmise kampaania käivitamist; usub, et erinevate etniliste gruppide vahelist leppimist aktiivselt edendavad algatused on olulised riigi ja terve piirkonna stabiilsuse tagamiseks tulevikus;

37. tervitab tõsiasja, et Horvaatias toimib turumajandus ning, et riik tuleb toime konkurentsiga juhul kui ta jätkab reformide rakendamist; juhib Horvaatia tähelepanu ülejäänud puudustele, nagu riigi liigne sekkumine majandusse ning riiklike haldusorganite keerukad eeskirjad ja puudused, mis takistavad erasektori arengut ja välismaiseid otseinvesteeringuid;

38. tervitab vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist riikliku fondi asutamise kohta, mis on õiguslik alus ELi ühinemiseelse abi detsentraliseeritud rakendamissüsteemi sisseviimiseks;

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

39. toetab komisjoni soovitust anda endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kandidaatriigi staatus; on arvamusel, et selle riigi edusammud Ohridi lepingu täielikul rakendamisel, stabiilse, demokraatliku, paljurahvuselise riigi ja ühiskonna loomisel, kohtusüsteemi ja poliitiliste struktuuride reformimisel ning toimiva turumajanduse loomisel väärivad tunnustamist;

40. leiab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata täiendavate strateegiate väljatöötamisele Ohridi lepingu ning sellega kaasnevalt riigi tulevase stabiilsuse kindlustamiseks

41. väljendab rahulolu endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi edusammude üle ELi standardite ja ELi õigusega vastavusse viimisel; tunneb muret viivituste pärast valdkondades, nagu kaupade vaba liikumine, intellektuaalomandi õigus, konkurentsipoliitika ja finantskontroll; ühineb komisjoni soovitusega, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametiasutused teeksid suuremaid edusamme õigusloome rakendamisel erinevates võtmevaldkondades, kaasaarvatud justiits- ja siseküsimused ning OSCE/ODHIR soovituste rakendamisel enne järgmisi parlamendivalimisi;

42. on veendunud, et ühenduse õigustiku vastuvõtmine peaks käima käsikäes nõutava rakendamise arengu ja suutlikkuse tõstmisega, et mitte mõjutada ELi õiguse usaldusväärsust avalikkuse silmis; tervitab seoses sellega koostöö tihenemist Horvaatia Vabariigi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel kogemuste ja teabe vahetamise eesmärgil;

43. kutsub endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki ja Kreekat üles konstruktiivsel ja paindlikul moel leidma peagi vastastikku vastuvõetavat lahendust riigi nimega seotud veel lahendamata küsimusele; on seisukohal, et vabariigi nime küsimust ei saa mingil juhul kasutada kui takistust teel Euroopa Liiduga lõimumisel;

Teised Lääne-Balkani riigid

44. tuletab meelde ja kiidab täielikult heaks 2003. aasta juunis toimunud ELi Thessaloniki tippkohtumise järeldused, kus riigipead ja valitsusjuhid kordasid oma täielikku ja tõhusat toetust Euroopa perspektiivile Lääne-Balkani riikides, mis pärast kindlaksmääratud kriteeriumide täitmist saavad ELi lahutamatuks osaks;

45. usub, et ELi liikmesuse perspektiiviga Euroopa integratsioonistrateegia on põhiline stiimul nende reformide saavutamiseks, mis on vajalikud kestva rahu ja stabiilsuse loomiseks Lääne-Balkanil - piirkond, mis varsti on täielikult ümbritsetud ELi liikmesriikidega;

46. leiab, et Lääne-Balkani riikide liitumine tulevikus on järgmine etapp Euroopa taasühendamisel pärast külma sõda;

47. märgib, et Lääne-Balkani riikide liitumiseelne tegevuskava vajab nii detailset ja konkreetset lähenemist kui ka poliitikast lähtuvat ja motivatsioonil põhinevat lähenemist, mis oleks kohandatud riikidele, mille riiklikud keskasutused on nõrgad ja mis on võimelised reformide tempot hoidma eeldatavalt pika ajavahemiku jooksul;

48. julgustab komisjoni jätkama ühenduse nendele piirkondadele ettenähtud abi ümber orienteerimist ja keskendama ELi abi tõhusa riikliku haldamise ja kohtusüsteemi arengule, kaasaegse ja ühtse haridussüsteemi loomisele ning lõpuks meetmete edendamisele tagasipöördujate sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks; usub, et seda abi tuleks kasutada ka rohkem tulevikku suunatud viisapoliitika sisse viimiseks nende riikide suhtes, kes on huvitatud organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisest, kuid ei soovi takistada äriringkondade, sotsiaalpartnerite, akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste piiriülest vahetust;

49. tervitab Albaania jõudmist stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste lõpusirgele, mis annab tunnistust selle riigi jõupingutustest vastata Euroopa standarditele, kuid nõuab tungivalt, et poliitilised organid rakendaksid vastuvõetud seadusi ning ootab tulemusi korruptsioonivastase võitluse ning vaba ja sõltumatu meedia edendamise valdkonnas; nõuab valitsuselt ja parlamendilt valimisseaduse muutmist enne järgmisi valimisi, et tagada Albaania kodanike poolt toetatud poliitiliste jõudude õiglane esindatus parlamendis ning takistada praegu kasutatavat taktikalist hääletamist;

50. nõuab tungivalt, et komisjon aitaks Albaanial teha lõppu jätkuvale verivaenule, mis muuhulgas takistab lastel käia koolis ning inimestel kasutada oma hääleõigust;

51. tervitab üldasjade ja välissuhete nõukogu otsust alustada stabiliseerumis- ja assotsiatsioonilepingu alaseid läbirääkimisi Bosnia ja Hertsegoviinaga, kuid nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused vaataksid komisjoni ja saabuva kõrge esindaja toetusel üle Daytoni lepinguga sätestatud põhiseadusliku korra, liites veelgi riigi tasandil institutsioone ning samas tagades, et pädevuse jaotamine justiits-, kaitse- ja politseisektorite vahel oleks kooskõlas rahaliste vahendite jaotamisega; rõhutab, et kõnealused põhiseaduslikud reformid peavad ühendama demokraatia ja tõhususe esindatuse ja etnilise mitmekesisusega; tuletab Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustele meelde, et täielik koostöö EJRKga on põhieeldus läbirääkimisteks ELiga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu üle;

52. tervitab hiljutisi kõrge esindaja avaldusi, et Bosnia ja Hertsegoviina on lõplikult selja taha jätnud Daytoni rahulepingu ning liigub otsustavalt Euroopa suunas; on veendunud, et selles otsustavas faasis peaksid ühenduse abiprogrammid olema tugevalt koordineeritud ÜVJP missioonidega; sellest lähtuvalt nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et Euroopa Liit räägiks ühel häälel;

53. leiab, et stabiliseerumis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimise läbirääkimiste raamistikus peab prioriteediks olema rahvusvahelise sekkumise vähendamine Bosnia-Hertsegoviina valitsemisse; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema ettevalmistusi kõrge esindaja büroo sulgemiseks;

54. tunnustab Montenegro ametiasutuste soovi viia läbi rahvahääletus vastavalt Serbia ja Montenegro põhiseaduse sätetele ning Euroopa standarditele, et selgitada välja Montenegro staatus liitriigis; nõuab hoolimata hääletuse lõpp-tulemusest tungivalt kahe vabariigi ametiasutuste tihedat ja konstruktiivset koostööd seoses läbirääkimistega stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu üle ning vajalike meetmete rakendamist, et saavutada vastavate turgude täielik majanduslik integratsioon;

55. tunneb heameelt Belgradi ametivõimude EJRKga tehtud tähelepanuväärsete edusammude üle; tuletab meelde, et oluline on tagada valitsuse EJRK-poliitikale kõigil tasanditel haldus-, politsei- ja kohtusüsteemi ning sõjaväe toetus;

56. tervitab ÜRO peasekretäri erisaadiku soovitust alustada viivitamatult läbirääkimisi Kosovo staatuse üle; on siiski mures, et erisaadiku raportis nimetatakse rahvusrühmade vaheliste suhete ja konkreetsemalt serbia ja romi vähemuste olukorda "süngeks" ning kutsub omavalitsuse ajutisi institutsioone üles võtma viivitamatult meetmeid selle olukorra parandamiseks;

57. nõustub komisjoniga, et Kosovo on teinud edusamme, kui rõhutab ka mitmeid puudujääke ÜRO standardite rakendamisel;

58. tuletab meelde, et staatuse alaste läbirääkimiste lõpetamise eeltingimuseks on täielik vastavus ÜRO standarditele ning nõustub nõukoguga, et staatuse küsimuse ainus lahendus saab olla mitmerahvuseline Kosovo, kus kõigil kodanikel on õigus elada, töötada ja reisida - Kosovo, mille territoriaalset terviklikust kaitseb ÜRO ja EL; on arvamusel, et küsimuse otsustamisel tuleks arvesse võtta Kosovo integratsiooni ELi ning see peaks aitama kaasa rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisele selles piirkonnas;

59. lisaks usub, et lõpliku staatusealase otsusega peaks kaasnema tegevuskava selle rakendamiseks, mis tooks üksikasjalikult välja piirkonna ebastabiilsuse vältimiseks vajalikud tingimused;

60. nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja komisjon, tehes tihedat koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja kõikide siderühma liikmetega, võtaksid üle juhtiva rolli läbirääkimistel Kosovo tulevase staatuse üle; usub, et need läbirääkimised on katsumus tervele regioonile ning et kõik asjaomased riigid peavad protsessi toetama ja selle lõpptulemuse heaks kiita;

°

°         °

61. teeb parlamendi presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Türgi, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro parlamentidele ja valitsustele, Kosovo omavalitsuse ajutistele institutsioonidele ja ÜRO Missioonile Kosovos (UNMIK).

MENETLUS

Pealkiri	Laienemist käsitlev komisjoni 2005. aasta strateegiadokument
Menetluse number	2005/2206(INI)
Menetluse alus kodukorras	art 45
Vastutav komisjon   istungil teadaandmise kuupäev	AFET 17.11.2005
Arvamuse esitaja(d)  istungil teadaandmise kuupäev	DEVE 17.11.2005	INTA 17.11.2005			BUDG 17.11.2005		CONT 17.11.2005
	ECON 17.11.2005	EMPL 17.11.2005			ENVI 17.11.2005		ITRE 17.11.2005
	IMCO 17.11.2005	TRAN 17.11.2005			REGI 17.11.2005		AGRI 17.11.2005
	PECH 17.11.2005	CULT 17.11.2005			JURI 17.11.2005		LIBE 17.11.2005
	AFCO 17.11.2005	FEMM 17.11.2005			PETI 17.11.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	DEVE 14.11.2005	INTA 23.11.2005			BUDG 15.11.2005		CONT 14.11.2005
	ECON 30.11.2005	EMPL 15.11.2005			ENVI 27.10.2005		ITRE 23.11.2005
	IMCO 21.11.2005	TRAN 22.11.2005			REGI 21.11.2005		AGRI 14.11.2005
	PECH 21.11.2005	CULT 23.11.2005			JURI 24.10.2005		LIBE 14.11.2005
	AFCO 16.11.2005	FEMM 24.11.2005			PETI 23.11.2005
Tõhustatud koostöö   istungil teadaandmise kuupäev	–
Raportis sisalduv(ad) muu(d) resolutsiooni ettepanek(ud)	–
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Elmar Brok 19.10.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	28.11.2005	12.12.2005			25.1.2006
Vastuvõtmise kuupäev	26.1.2006
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:			36 3 11
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Elmar Brok, Simon Coveney, Giorgos Dimitrakopoulos, Camiel Eurlings, Jas Gawronski, Maciej Marian Giertych, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Anna Ibrisagic, Toomas Hendrik Ilves, Georgios Karatzaferis, Ioannis Kasoulides, Bogdan Klich, Vytautas Landsbergis, Cecilia Malmström, Emilio Menéndez del Valle, Francisco José Millán Mon, Philippe Morillon, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols i Germà, Cem Özdemir, Mirosław Mariusz Piotrowski, Paweł Bartłomiej Piskorski, Bernd Posselt, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Emil Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Hannes Swoboda, István Szent-Iványi, Konrad Szymański, Charles Tannock, Inese Vaidere, Jan Marinus Wiersma, Karl von Wogau, Luis Yañez-Barnuevo García, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Árpád Duka-Zólyomi, Marie Anne Isler Béguin, Erik Meijer, Janusz Onyszkiewicz, Rihards Pīks, Frédérique Ries, Aloyzas Sakalas, Inger Segelström
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Lena Ek, Jules Maaten
Esitamise kuupäev – A6	30.1.2006				A6-0025/2006

• [1]  P6_TA(2005)0350.