SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE  Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse eest

27.4.2006 - (12062/1/2005 – C6‑0055/2006 – 2003/0210(COD)) - ***II

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Christa Klaß

Menetlus : 2003/0210(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0146/2006
Esitatud tekstid :
A6-0146/2006
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse eest

(12062/1/2005 – C6‑0055/2006 – 2003/0210(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (12062/1/2005 – C6‑0055/2006);

–   võttes arvesse oma seisukohta esimesel lugemisel[1] komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule tehtud ettepaneku kohta (KOM(2003)0550)[2];

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2005)0282)[3];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teiseks lugemiseks (A6‑0146/2006),

1.  kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

Nõukogu ühine seisukohtParlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Pealkiri

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse eest

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 1 ennistamine.

Euroopa veepoliitikas on kesksel kohal ettevaatusprintsiip ja reostuse minimeerimine. Seega tuleb selgitada, et direktiiv käsitleb põhjavee kaitset nii reostuse kui ka seisundi halvenemise eest. Ilmselgelt puudub selge arusaam erinevuste kohta ettevaatusabinõude ja tagajärgede likvideerimise vahel. Ettevaatus on põhjavee puhul eriti oluline, kuna selle puhastamine – kui see on üldse võimalik – on väga kulukas ja aeganõudev.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 1

1) Põhjavesi on väärtuslik loodusvara, mida tuleks kaitsta keemilise reostuse eest. See on eriti oluline põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide puhul ja põhjavee kasutamisel inimeste joogiveena.

1) Põhjavesi on väärtuslik loodusvara, mida tuleb sellisena kaitsta seisundi halvenemise ja keemilise reostuse eest. See on eriti oluline põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide puhul ja põhjavee kasutamisel inimeste joogiveena.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 2 ennistamine.

Nimetatud lisamuudatusettepanekud on eriti olulised, kuna põhjaveekogumid on sõltumatud ökosüsteemid ning neid tuleb sellistena ka kaitsta. See tuleb vähemalt üks kord selgelt ära mainida.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 1 a (uus)

 

(1 a) Põhjavesi on kõige tundlikum ja kõige suurem mageveekogum ELis ning ennekõike avaliku joogiveevarustuse peamine allikas. Kaitsetase ainete vettejuhtimise, heidete ja kao lisandumise vastu peab olema vähemalt võrreldav heas keemilises seisundis pinnavee omaga. Reostuse või seisundi halvenemise tõttu tekivad sageli pöördumatud kahjustused.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 4 ennistamine.

Mõnedes ELi liikmesriikides, näiteks Austrias ja Saksamaal, pärineb joogivesi peamiselt põhjaveest ning edastatakse tarbijatele otse ilma keemiliselt töötlemata. Juhul kui vett siiski töödeldakse, on selle eesmärgiks pelgalt raua- ja mangaanisisalduse vähendamine korrosiooni tõkestamiseks või vee väliste omaduste/maitse parandamine, mitte puhastamine.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 1 b (uus)

 

(1 b) Põhjavett on vaja kaitsta sel moel, et heakvaliteedilise joogivee tagamiseks piisab tavalisest puhastamisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik1, artikli 7 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärkidele.

_____________

1 EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

Selgitus

Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel vastuvõetud teksti põhjenduse 2 ennistamine. Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas Euroopas. Seega peaksid põhjavee kaitsmise meetmed olema ennetavad ning kavandatud kõnealuse olukorra säilitamiseks ja vajaduse korral olukorra parandamiseks.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 3

3) Keskkonna tervikuna ja inimeste tervise kaitsmise huvides tuleks kahjulike saasteainete kontsentratsioone põhjavees vältida, seda ära hoida või vähendada.

3) Keskkonna tervikuna ja eelkõige inimeste tervise kaitsmise huvides tuleb saasteainete kahjulikku kontsentratsiooni põhjavees vältida, ära hoida või vähendada.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 6 a (uus)

 

(6 a) Mõnes piirkonnas võib põhjavee kaitsmine vajada muudatusi põllumajandus- või metsanduspraktikas, millega võib kaasneda sissetuleku kadu. Seda tuleb arutada maaelu arengukavade koostamisel reformitud ühise põllumajanduspoliitika raames.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 8 ennistamine.

I lisas sätestatakse kohustuslikud põhjavee kvaliteedistandardid vaid nitraatidele ja pestitsiididele. Nimetatud ained eralduvad peamiselt põllumajandustegevuse käigus. Nitraatide direktiivi rakendamise aruanded näitavad, kui keeruline, kulukas ja aeganõudev on sellise reostuse vähendamine. Seetõttu tuleb ühise põllumajanduspoliitika raames näha ette ühenduse toetused.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 13

13) Teatud tingimustel peaks liikmesriikidel olema õigus teha saasteainete põhjavette viimise ärahoidmist või piiramist käsitlevatest meetmetest erandeid.

13) Liikmesriigid, kes teevad teatud tingimustel saasteainete põhjavette viimise ärahoidmist või piiramist käsitlevatest meetmetest erandeid, peaksid seda tegema kohaste, selgete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel ning põhjendama kõnealuseid erandeid vesikondade majandamiskavades.

Selgitus

Põhjendus 13, mis lisati üksnes nõukogu eelnõusse, on sõnastatud liiga ebamääraselt ning jätab mulje, et erandeid on võimalik teha suvaliselt. Muudatusettepanekus kasutatakse veepoliitika raamdirektiivi põhjenduse 30 sõnastust ning näidatakse selgelt, et erandid peavad põhinema läbipaistvatel kriteeriumidel.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 13 a (uus)

 

(13 a) Liikmesriikide poolt pärast läbivaatamist rakendatavate erinevate põhjavee kvaliteedistandardite (läviväärtuste) mõju keskkonnakaitse tasemele ja siseturu toimimisele tuleb analüüsida.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 9 ennistamine.

Euroopa Parlamendi nimetatud nõue on seda vajalikum, et ühise seisukoha põhjal saavad liikmesriigid ise otsustada, kas ja millistele II lisa B osas osutatud ainetele nad läviväärtused kehtestavad.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 13 b (uus)

 

(13 b) Tuleks läbi viia teaduslik uurimustöö, et esitada paremaid kriteeriume põhjavee ökosüsteemide kvaliteedi ja kaitse tagamiseks. Vajadusel tuleb saadud tulemusi arvestada käesoleva direktiivi rakendamisel või läbivaatamisel.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 95 ennistamine.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 14 a (uus)

 

(14 a) Kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktiga f tuleb põhjavee kogumist ja taastamist lugeda vastava loa korral lubatavaks praktikaks ja tunnustada seda kui veeressursside haldamise väärtuslikku meetodit.

Selgitus

Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel vastuvõetud põhjenduse 15 uuesti esitamine. Põhjaveekogumite kunstliku toitmise süsteeme kasutatakse loodusliku reguleerimisvahendina, tagades pinnavee kogumise ja tasakaalustades seega pinnavee kättesaadavuse perioodilisi muutusi ning luues püsiva ja säästva allika joogivee tootmiseks. Tuleb rõhutada kõnealuse praktika tunnustamist loa alusel lubatavana.

Muudatusettepanek 11

Artikli 2 punkt 3

3) oluline ja püsiv kasvutendents – põhjavees teatava saasteaine, saasteaineterühma kontsentratsiooni või reostuse näitaja statistiliselt märkimisväärne kasv, mis kujutab endast keskkonnariski, mille puhul peetakse vajalikuks tendentsi tagasipööramist kooskõlas artikliga 5;

3) oluline ja püsiv kasvutendents – põhjavees teatava saasteaine, saasteaineterühma kontsentratsiooni või reostuse näitaja statistiliselt ja keskkonna seisukohast märkimisväärne kasv, mille puhul peetakse vajalikuks tendentsi tagasipööramist kooskõlas artikliga 5;

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 18 ennistamine.

Esitatud muudatusettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid suunama oma jõupingutusi keskkonna seisukohast märkimisväärsete tagajärgedega tendentside tagasipööramisele. Selline lähenemisviis oleks tõhus ka keskkonda ja kulutusi silmas pidades. Sõnade "mis kujutab endast keskkonnariski" allesjätmine tähendaks nn täitmistendentsi aktsepteerimist.

Muudatusettepanek 12

Artikli 2 punkt 4 a (uus)

 

(4 a) halvenemine – igasugune väike inimtegevusest tulenev ja püsiv saasteainete kontsentratsiooni suurenemine põhjavees võrreldes senise olukorraga;

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 21 ennistamine.

Defineerida tuleb kõik õigusloomega seotud tekstis kasutatud mõisted, mis on vajalikud sellise teksti ja direktiivi eesmärgi tõlgendamiseks. Veepoliitika raamdirektiivi artikli 2 punktis 33 on defineeritud vaid mõiste "reostus". Selle tagajärjeks on – ka veepoliitika raamdirektiivis – terminoloogiline ebaselgus, mis võib põhjavee kaitset oluliselt mõjutada.

Muudatusettepanek 13

Artikli 2 punkt 4 b (uus)

 

(4 b) taustsisaldus – aine sisaldus põhjaveekogumis, milles ei esine või milles esineb väga vähe selle keemilise koostise suhtes mõjuvaid inimtekkelisi muutusi;

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 22 ennistamine.

Defineerida tuleb kõik õigusloomega seotud tekstis kasutatud mõisted, mis on vajalikud sellise teksti ja direktiivi eesmärgi tõlgendamiseks. Sõnastus viidi kooskõlla ühise seisukoha sõnastusega.

Muudatusettepanek 14

Artikli 2 punkt 4 c (uus)

 

(4 c) aine baassisaldus põhjaveekogumis –vaatlusaastatel 2007 ja 2008 mõõdetud aine keskmine sisaldus direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 raames kehtestatud seireprogrammide alusel.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 24 ennistamine.

Defineerida tuleb kõik õigusloomega seotud tekstis kasutatud mõisted, mis on vajalikud sellise teksti ja direktiivi eesmärgi tõlgendamiseks.

Muudatusettepanek 15

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik a (uus)

 

Head keemilist seisundit puudutavad põhjavee kvaliteedistandardid ja läviväärtused põhinevad inim- ja ökotoksikoloogilistel kriteeriumidel, millega täpsustatakse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 lõikes 33 sätestatud reostuse mõistet.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 27 ennistamine.

Kriteeriumid põhjavees olevate saasteainete lubatud kontsentratsiooni kohta, mis ei mõjuta head keemilist seisundit, peavad lähtuma ohu kontseptsioonist, millel põhineb veepoliitika raamdirektiivi artikli 2 lõikes 33 esitatud reostuse mõiste. Ekspertide üldise arvamuse kohaselt määratletakse seda piiri põhjavee inim- ja ökotoksikoloogiliste läviväärtuste abil.

Muudatusettepanek 16

Artikli 4 lõike 2 punkt a

a) I lisas loetletud põhjavee kvaliteedi standardite väärtusi ning kooskõlas artikliga 3 ja II lisaga kehtestatud asjakohaseid läviväärtusi ei ole ületatud selle põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma üheski vaatluspunktis või

a) I lisas loetletud põhjavee kvaliteedi standardite väärtusi ning kooskõlas artikliga 3 ja II lisaga kehtestatud asjakohaseid läviväärtusi ei ole ületatud selle põhjaveekogumi või põhjaveekogumite rühma üheski vaatluspunktis ning asjakohaste seiretulemuste põhjal puuduvad tõendid, et direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktis 2.3.2 sätestatud tingimusi ei täideta, või

Selgitus

Pinnavete ja maismaa-ökosüsteemide kohta saadavalolevat teavet ja seiretulemusi tuleks süstemaatiliselt kasutada, et täiendada suhteliselt vähest teavet keemilise seisundi kohta, mis põhineb põhjavee seirevõrgustikel. Aluseks on Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud 29 ja 65.

Muudatusettepanek 17

Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt iii

iii) direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuded on vajadusel täidetud kooskõlas III lisa punktiga 4;

iii) direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuded on täidetud kooskõlas III lisa punktiga 4;

Selgitus

See sõna tuleks välja jätta tagamaks, et joogiveevõtuks määratud põhjavesi oleks alati täielikult kaitstud. Ennistab osaliselt parlamendi muudatusettepaneku 29.

Muudatusettepanek 18

Artikli 4 lõige 2 a (uus)

 

2 a. Kui põhjaveekogumis või põhjaveekogumirühmas esineb looduslik geogeenne saasteainete sisaldus või reostuse näitaja, mis ületab II lisa osas B kehtestatud läviväärtusi, siis määrab looduslik sisaldus koos ettenähtud läviväärtustega ülemineku healt halvale seisundile;

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 91 ennistamine.

Kuna kvaliteedistandardite koostamisel ei ole võimalik arvesse võtta Euroopas suurel määral erinevaid looduslikke saasteainete sisaldusi, tuleb teha selgeks, mis juhtub siis, kui looduslik sisaldus – nn taustsisaldus – ületab juba kvaliteedistandardit. Nimetatud olukorras tuleks suuremat looduslikku sisaldust käsitleda kvaliteedistandardi/läviväärtusena.

Muudatusettepanek 19

Artikli 4 lõige 2 b (uus)

 

2 b. Vastavus standarditele põhineb võrdlusel seireväärtuste aritmeetiliste keskmistega igas mõõtmiskohas põhjaveekogumis või põhjaveekogumirühmas, mille ohustatus on vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 5 läbi viidava analüüsi alusel kindlaks tehtud. Üksikute mõõtmiskohtade mõõtmistulemused, mis ei vasta standardile, määravad liigitust ainult juhul, kui mõõtmiskoht, vastates eksperdi kinnituse kohaselt käesoleva direktiivi I ja II lisale, iseloomustab põhjaveekogumi või selle osa reostust.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 28 ennistamine.

Põhjaveekogumi liigitamine vastavalt mõõtmistulemustele heas või halvas seisundis olevaks on direktiivi keskne element. Seega tuleb see selgelt reguleerida. Mõõtmispunkti ei kasutata liigituse määramiseks, kui see ei iseloomusta põhjaveekogumit või vähemalt selle osa. Põhjaveekogumi liigitamisel on seetõttu alati vaja ka ekspertide hinnangut.

Muudatusettepanek 20

Artikkel 4 a (uus)

 

Artikkel 4 a

 

I lisas esitatud põhjavee kvaliteedistandardite ning läviväärtuste loetelu, mida liikmesriigid peavad kehtestama vastavalt II lisale, ülevaatamine

 

Esmalt viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist ning edaspidi kord kuue aasta jooksul:

 

- vaatab komisjon üle I lisas esitatud põhjavee kvaliteedistandardite loetelu ja II lisa B osa kohaselt kehtestatava läviväärtuste loetelu, võttes aluseks eelkõige liikmesriikide poolt majandamiskavade raames kättesaadavaks tehtud teabe, teaduse ja tehnika arengu ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 5 nimetatud komitee arvamuse;

 

- koostab komisjon kokkuvõtliku aruande, pidades eriti silmas liikmesriikide poolt kehtestatud läviväärtuste võrreldavust, läviväärtuste mõju asjaomaste majandussektorite konkurentsivõimele ja ettenähtud tähtaegadest kinnipidamist ning hinnates tehtud edusamme põhjavee reostuse vähendamisel, ning esitab vajaduse korral ettepanekud direktiivi vastuvõtmiseks, millega muudetakse saasteainete, saasteainerühmade ja reostuse näitajate loetelu ja/või nendega seotud saasteainekontsentratsioone vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 36 ennistamine.

Nimetatud muudatusettepanek peaks ühelt poolt tagama, et saasteainete loetelusid ja põhjavee kvaliteedistandardeid (läviväärtusi) vaadatakse üle korrapäraste ajavahemike tagant ning et Euroopa Parlament kaasatakse õigusloomeprotsessi. Teiselt poolt on tungivalt vajalik, et liikmesriikide kehtestatavad läviväärtusi hinnatakse konkurentsivõimet silmas pidades.

Muudatusettepaneku sõnastus on viidud kooskõlla ühise seisukoha terminoloogia ja tähtaegadega.

Muudatusettepanek 21

Artikli 5 lõige 2

2. Liikmesriigid pööravad põhjavee reostuse järkjärgulise vähendamise eesmärgil direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 11 osutatud meetmeprogrammi abil tagasi tendentsid, mis võivad märkimisväärselt kahjustada veeökosüsteemide või maismaaökosüsteemide kvaliteeti, inimeste tervist või veekeskkonna seaduslikul otstarbel tegelikku või võimalikku kasutamist.

2. Liikmesriigid pööravad põhjavee reostuse järkjärgulise vähendamise ning seisundi halvenemise vältimise eesmärgil direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 11 osutatud meetmeprogrammi abil tagasi tendentsid, mis, võrreldes baassisaldusega, võivad märkimisväärselt kahjustada veeökosüsteemide või maismaaökosüsteemide kvaliteeti, inimeste tervist või veekeskkonna seaduslikul otstarbel tegelikku või võimalikku kasutamist.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 38 ennistamine.

Meetmeprogrammid peavad takistama ka seisundi halvenemist (vt ühise seisukoha artikli 1 lõiget 2).

Muudatusettepanek 22

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt a

a) kõiki vajalikke meetmeid, mille eesmärk on püüda ära hoida mis tahes ohtlike ainete põhjavette viimine. Selliste ainete tuvastamisel võtavad liikmesriigid eelkõige arvesse ohtlikke aineid, mis kuuluvad direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisa punktide 1 kuni 6 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse ning aineid, mis kuuluvad kõnealuse lisa punktide 7 kuni 9 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse, kui neid peetakse ohtlikuks;

a) kõiki meetmeid, mida on vaja, et ära hoida mis tahes ohtlike ainete põhjavette viimine. Selliste ainete tuvastamisel võtavad liikmesriigid eelkõige arvesse ohtlikke aineid, mis kuuluvad direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisa punktide 1 kuni 6 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse ning aineid, mis kuuluvad kõnealuse lisa punktide 7 kuni 9 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse, kui neid peetakse ohtlikuks. Aineid, mis on tunnistatud lubatuks ELi loamenetluse käigus põhjavee riskianalüüsi või põhjavee puhtuse säilitamise ettevaatusnõuetele vastavuse alusel või mille suhtes on pooleli kõnealune loamenetlus, ei liigitata käesoleva direktiivi tähenduses ohtlike ainete hulka;

Selgitus

Kui ainet on juba hinnatud Euroopa õigusega reguleeritava loamenetluse raames intensiivsete uuringute käigus, et teha kindlaks selle kahjutus põhjaveele, ning aine on ohutuks tunnistatud ja on antud luba selle kasutamiseks täpselt määratletud eesmärkidel, oleks vastuoluline liigitada see muudes ühenduse õigusaktides "ohtlike" ainete hulka. Esitatud muudatusettepaneku eesmärk on seega tagada ühenduse õiguse ühtsus.

Väljend "eesmärk on püüda" põhjustab õiguslikku ebakindlust ning nõrgestab direktiiviga 80/68/EMÜ ettenähtud korda. Muudatusettepanekuga ennistatakse parlamendi esimesel lugemisel võetud seisukohta artikli 6 kohta ning kooskõlastatakse õigusakt kehtiva põhjaveedirektiivi 80/68/EMÜ artiklitega 3 ja 4.

Muudatusettepanek 23

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt b

b) direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisas loetletud saasteainete osas, mida ei peeta ohtlikuks, ning kõigi teiste kõnealuses lisas nimetamata mitteohtlike saasteainete osas, mis liikmesriikide arvates kujutavad olemasolevat või võimalikku reostusohtu, kõiki vajalikke meetmeid ainete põhjavette viimise piiramiseks, tagades et selline vette viimine ei kahjusta põhjavee head keemilist seisundit, ei põhjusta mis tahes saasteaine kontsentratsiooni olulisi ja jätkuvaid kasvutendentse põhjavees ega põhjusta muul viisil põhjavee reostust. Selliste meetmete rakendamisel võetakse arvesse väljakujunenud häid tavasid, sealhulgas asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud häid keskkonnatavasid ja parimaid olemasolevaid meetodeid.

b) direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisas loetletud saasteainete osas, mida ei peeta ohtlikuks, ning kõigi teiste kõnealuses lisas nimetamata mitteohtlike saasteainete osas, mis liikmesriikide arvates kujutavad olemasolevat või võimalikku reostusohtu, kõiki vajalikke meetmeid ainete põhjavette viimise piiramiseks, tagades et selline vette viimine ei kahjusta põhjavee seisundit. Selliste meetmete rakendamisel võetakse arvesse vähemalt väljakujunenud häid tavasid, sealhulgas asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud häid keskkonnatavasid ja parimaid olemasolevaid meetodeid.

Selgitus

Põhjavee seisundi halvenemise ja/või reostuse vältimine ainete vettejuhtimise lisandumise tõttu on käesoleva direktiivi kõige tähtsam reguleerimisala (ning ka juba direktiivi 80/68/EMÜ reguleerimisala, mis muutub kehtetuks 2013. aastal). Antud juhul kehtiv heidete põhimõte peaks rangelt põhinema ettevaatusprintsiibil, ennetuse põhimõttel ning keskkonnakahjustuste vastu võitlemise põhimõttel, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingus.

Muudatusettepanek 24

Artikli 6 lõike 1 teine lõik

Punktides a ja b nimetatud meetmete rakendamise eesmärgil võivad liikmesriigid esimeses etapis teha kindlaks asjaolud, mille puhul tuleb direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisas osutatud saasteaineid, eelkõige kõnealuse lisa punktis 7 nimetatud olulisi metalle ja nende ühendeid pidada ohtlikuks või mitteohtlikuks.

välja jäetud

Selgitus

Sõnastus tuleks välja jätta, kuna see tekitab segadust. Ohtlike ainete väljaselgitamise kord on selgelt sätestatud kehtivas direktiivis ning veepoliitika raamdirektiivis. Põhjavee puhul tuleb järgida veepoliitika raamdirektiivi mõisteid ning ühenduse kehtivat ohtlike ainete väljaselgitamise korda.

Muudatusettepanek 25

Artikli 6 lõike 1 teine lõik a (uus)

 

Meetmeprogrammid võivad hõlmata asjakohaseid õiguslikke, halduslikke või lepingulisi meetmeid.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 40 ennistamine.

Põhjavee kaitse valdkonnas on lisaks õigusaktidele ja haldusmeetmetele tõestanud end vabatahtliku ja lepingulise koostöö meetmed. Põhjavee tõhusa kaitse huvides ning proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades tuleb lepingulisi ja koostöölahendusi eelistada siis, kui nad tagavad eesmärgi saavutamise samal määral.

Muudatusettepanek 26

Artikli 6 lõige 2

2. Kui tehniliselt on võimalik, siis võetakse arvesse hajureostusallikatest pärinevate saasteainete põhjavett mõjutav viimine põhjavette.

välja jäetud

Selgitus

Need sõnad tuleks välja jätta, kuna need nõrgestavad hajureostuse kontrolli ning põhjustavad õiguslikku ebakindlust. Väga väikeseid saasteainekoguseid, millega ei kaasne riski, hõlmavad juba lõike 3 punktides a–d nimetatud erandid.

Muudatusettepanek 27

Artikli 6 lõike 3 punkt f

f) muu hulgas üleujutuste ja põudade mõju leevendamise ning veemajanduse ja veeteede majandamise eesmärgil pinnavette sekkumise tagajärg, sealhulgas rahvusvahelisel tasemel. Selliseid toiminguid, sealhulgas näiteks setete kaevandamine, süvendamine, ümberpaigutamine ja uputamine pinnavetes, teostatakse kooskõlas liikmesriikide selles osas väljatöötatud üldiste siduvate eeskirjadega ning kui see on asjakohane, nende eeskirjade alusel väljaantud lubadega, tingimusel et need ei ohusta asjakohaste veekogude jaoks kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 4 seatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist.

 

(f) muu hulgas üleujutuste ja põudade mõju leevendamise ning veemajanduse ja veeteede majandamise eesmärgil pinnavette sekkumise tagajärg, sealhulgas rahvusvahelisel tasemel. Selliseid toiminguid, sealhulgas näiteks setete kaevandamine, süvendamine, ümberpaigutamine ja uputamine pinnavetes, teostatakse kooskõlas liikmesriikide selles osas väljatöötatud üldiste siduvate eeskirjadega ning kui see on asjakohane, nende eeskirjade alusel väljaantud lubadega, tingimusel et need ei ohusta asjakohaste veekogude jaoks kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktiga b seatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist.

(Tõlkija märkus: viga ühise seisukoha tõlkes. Viidatud on artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktile ii.)

Selgitus

Kogu lõike 1 punkt b on oluline, st mitte ainult alapunkt ii, vaid ka alapunkt i halvenemise ärahoidmise kohta ja alapunkt iii inimtegevuse mõjust tuleneva kasvutendentsi kohta.

Muudatusettepanek 28

Artikli 6 lõike 3 esimene lõik a (uus)

Punktide a–f kohaseid meetmeid võib võtta ainult siis, kui liikmesriikide pädevad asutused on teinud kindlaks, et on tagatud põhjavee ja eriti selle kvaliteedi seire.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 46 ennistamine.

Direktiivis 80/68/EMÜ sisalduvat reservatsiooni põhjavett potentsiaalselt ohustavate ainete vettejuhtimise seire kohta ei ole veel võetud üle direktiivi 2000/68/EÜ ega käesolevasse direktiivi. See on aga kõige tähtsam vahend ettevaatusabinõude elluviimiseks ja rakendamiseks. Direktiivi 2000/60/EÜ artikkel 8 hõlmab vaid põhjaveekogumite seisundi üldise kvaliteedi seiret, mistõttu ei saa seda üldjuhul kasutada selliste ainete vettejuhtimise reguleerimiseks.

Muudatusettepanek 29

Artikli 6 lõige 4

4. Liikmesriikide pädevad asutused peavad nimekirja lõikes 3 nimetatud eranditest, et teatada nendest komisjonile viimase nõudmisel.

4. Liikmesriikide pädevad asutused peavad nimekirja lõikes 3 nimetatud eranditest, et teatada nendest komisjonile viimase nõudmisel, ning esitavad erandite kokkuvõtte lisaks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 alusel kasutatavale meetmeprogrammile.

Selgitus

Veepoliitika raamdirektiivi üldpõhimõtte kohaselt tuleb erandite kohaldamisest alati teatada.

Muudatusettepanek 30

Artikkel 6 a (uus)

Artikkel 6 a

 

Mõõtmismeetodid

 

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile iga ühenduse või liikmesriigi põhjavee kvaliteedistandardi kohaselt mõõtmisele kuuluva aine mõõtmismeetodite täieliku kirjelduse.

 

2. Komisjon teeb kindlaks, kas mõõtmismeetodid on täielikult võrreldavad või võib meetodite erinevus tuua kaasa moonutusi ja seega käesoleva direktiivi puudulikku või ebavõrdset kohaldamist ühenduses. Määravateks faktoriteks on kohalikud klimaatilised tingimused ja mullatüübid.

 

3. Vastavalt tulemustele komisjon kinnitab või jätab kinnitamata liikmesriigi poolt esitatud mõõtmismeetodid.

 

4. Kui komisjon ei kinnita liikmesriigi esitatud mõõtmismeetodeid, esitab liikmesriik muudetud mõõtmismeetodid komisjonile kinnitamiseks vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1–3.

 

5. Kinnitatud mõõtmismeetodeid kohaldatakse liikmesriikides direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 8 täpsustatud kuupäevast alates.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 41 ennistamine.

Kokkulepe põhjavee reostuse mõõtmismeetodite kohta on oluline käesoleva direktiivi võrdväärseks ja õiglaseks ülevõtmiseks. Kõik liikmesriigid peaksid reostust mõõtma võrreldavate läviväärtuste alusel. Seetõttu peab komisjonil olema õigus kinnitada mõõtmismeetodeid, kui need on keskkonnaeesmärkide poolest võrdväärsed.

Muudatusettepanek 31

Artikkel 6 b (uus)

Artikkel 6 b

 

Uurimine ja levik

 

Koostöös liikmesriikidega aitab komisjon kaasa põhjaveekihtide kirjeldamiseks ning seireks kasutatavate teadaolevate mõõtmismeetodite ja arvutusparameetrite levikule ning soodustab uute uurimuste läbiviimist põhjaveekogumite, sealhulgas põhjavee ökosüsteemi seireks ja haldamiseks kasutatavate olemasolevate tehnoloogiate parandamiseks.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 100 ennistamine.

Euroopa Parlament peab vajalikuks, et ühenduse teadusuuringute programmide raames eraldataks rohkem rahalisi vahendeid põhjavee kui ökosüsteemi uurimise jaoks.

Muudatusettepanek 32

Artikkel 6 c (uus)

 

Artikkel 6 c

 

Kuurortides kasutatava vee ja tervisvete allikate kaitse

 

Komisjon ja liikmesriigid kehtestavad ühised meetodid, et määratleda kaitsealad kuurorte ja tervisvete allikaid varustavatele põhjaveekihtidele, eesmärgiga kaitsta neid alasid tööstus- ja linnategevuse planeerimisel.

Selgitus

Komisjoni ettepanek ei hõlmanud kuurortides kasutatava vee ega tervisvete allikaid hoolimata asjaolust, et see puudutab kõrgeima kvaliteediga vett Euroopa Liidus. Neid varustavate põhjaveekihtide jaoks tuleks kasutusele võtta spetsiaalsed kaitsemeetmed ning võtta vastu ka ennetusmeetmeid pinnase kaitseks.

Muudatusettepanek 33

Artikkel 8

II, III ja IV lisa võib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 sätestatud korras kohandada teaduse ja tehnika arengule, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 13 lõikes 7 osutatud vesikonna majandamiskavade ülevaatamise ja ajakohastamise tähtaegu.

II lisa A osa, III ja IV lisa võib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 sätestatud korras kohandada teaduse ja tehnika arengule, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 13 lõikes 7 osutatud vesikonna majandamiskavade ülevaatamise ja ajakohastamise tähtaegu.

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 55 ennistamine.

A osa peaks kuuluma komiteemenetluse alla, B osa mitte. Nõukogu poolt uuesti sõnastatud II lisa B osa sisaldab nende ainete loetelu, mille kohta liikmesriigid peavad kehtestama põhjavee kvaliteedistandardid (läviväärtused). Nimetatud loetelu ei saa muuta mitte komiteemenetluse raames, vaid EÜ asutamislepingu artikli 251 kohaselt kaasotsustamismenetluse raames Euroopa Parlamendiga.

Muudatusettepanek 34

Artikli 8 lõige 1 a (uus)

 

Nõukogu kehtestab ühised meetodid põhjaveekihtide kataloogidesse kandmiseks, valmistades ette programmi Inspire rakendamist. Sellega seoses hakkavad liikmesriigid koguma andmeid kohe, kui käesolev direktiiv jõustub.

Selgitus

Andmete kogumise meetodid tuleb kehtestada hetkel parlamendi menetluses oleva Inspire-programmi (käsitleb põhjaveekogumite digitaalset kaardistamist) kasutuselevõtmise ettevalmistamiseks. Seetõttu peavad liikmesriigid olema kursis andmete kogumise meetoditega.

Muudatusettepanek 35

Artikli 10 lõiked 1 a ja 1 b (uued)

 

Komisjon koostab aruande, kus iga liikmesriigi puhul tuleb eelkõige hinnata, kas direktiivi rakendamine on põhjustanud erinevusi keskkonnakaitse tasemes, põhjavee seisundi halvenemist või konkurentsimoonutusi.

Nimetatud aruande järelduste põhjal esitab komisjon vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule kuni 31. detsembrini 2015 ettepaneku.

Muudatusettepanek 36

I lisa punkti 1 tabeli kolmanda veeru esimene rida, selgitus

Direktiivi 91/676/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste puhul peavad käesoleva väärtusega (50 mg/l) seoses nõutavad programmid ja meetmed olema kooskõlas kõnealuse direktiiviga1.

1 Direktiivi 91/676/EMÜ reguleerimisalasse mittekuuluvatele tegevustele antud sätted ei laiene.

välja jäetud

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 60 ennistamine.

Arvestades teksti allmärkuses, võiks see selgitus tabelis tähendada, et majandussektoritele esitatakse nitraadireostuse osas erinevaid nõudeid. Seda kritiseerivad nii Euroopa Parlament kui ka mõned liikmesriigid. Nimetud selgitus tekitab õiguslikku ebakindlust.

Muudatusettepanek 37

I lisa punkti 1 tabeli kolmanda veeru teine rida, selgitus (uus)

 

Põhjavee kvaliteedinõudeid kohaldatakse kõikidele põhjaveekogumitele, välja arvatud piirkondades, kus joogivee kvaliteedinõuded pestitsiidide ja nende asjakohaste metaboliitide osas on rangemad kui 0,1 µg liitri kohta. Nendes piirkondades rakendatakse joogivee kvaliteedinõudeid. Pestitsiidide ja nende metaboliitide kontsentratsioon ei tohi üheski põhjaveekogumis ületada 0,5 µg liitri kohta.

Selgitus

Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepaneku 62 ennistamine. Joogivee kvaliteedinõuded pestitsiidide/metaboliitide osas võivad olla alla 0,1 µg/l. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada rangemat standardit. Direktiivis 98/83/EÜ määratakse pestitsiidide ja nendega seotud ainete koguste summa läviväärtus. See väärtus tuleks samuti lisada käesolevasse direktiivi, et tagada põhjavee nõuetekohane kaitse.

Muudatusettepanek 38

I lisa punkti 1 tabeli allmärkus 3

3 "Kokku" tähendab kõikide seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide koguste summat.

3 "Kokku" tähendab kõikide seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas nende asjakohaste metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguste summat.

Selgitus

Nõukogu uus tekst; ilma selle lisamiseta oleks allmärkuse tekst mitmeti mõistetav.

Muudatusettepanek 39

II lisa B osa punkt 1

1. Toimeained või ioonid, mis võivad esineda nii looduslikult kui ka inimtegevuse tulemusena

1. Toimeained või ioonid, mis võivad esineda nii looduslikult kui ka inimtegevuse tulemusena

Arseen

Arseen

Kaadmium

Kaadmium

Plii

Plii

Elavhõbe

Elavhõbe

Ammoonium

Ammoonium

Kloor

 

Sulfaat

 

 

1 a. Indikaatorid, mis võivad esineda nii looduslikult kui ka inimtegevuse tulemusena

 

Kloriid

 

Sulfaat

Selgitus

Esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud muudatusettepaneku 90 ennistamine.

Tuleb selgelt näidata, et kloriid ja sulfaat ei ole saasteained.

Muudatusettepanek 40

III lisa punkti 4 alapunkt -a (uus)

 

-a) saasteainete mõju põhjaveekogumis;

Selgitus

See on eelduseks punktides a–d kehtestatud nõuetele.

Muudatusettepanek 41

IV lisa B osa sissejuhatus

Artikli 5 kohaselt pööravad liikmesriigid langusele olulised ja püsivad kasvutendentsid, kui need tendentsid võivad kahjustada seotud veeökosüsteeme, nendest otseselt sõltuvaid maismaaökosüsteeme, inimeste tervist või veekeskkonna õigustatud otstarbel tegelikku või võimalikku kasutamist, võttes arvesse järgmisi nõudeid:

Artikli 5 kohaselt pööravad liikmesriigid langusele olulised ja püsivad kasvutendentsid, võttes arvesse järgmisi nõudeid:

Selgitus

Põhjavee ökosüsteemi tuleb sellisena kaitsta reostuse ja seisundi halvenemise eest (vt direktiivi 2000/60/EÜ artiklit 4, ühise seisukoha artiklit 1 ning nõukogu põhjendust alapealkirja all "II. Eesmärk": "...ja sealjuures on eriti oluline ennetav tegevus, kuna põhjavee kvaliteedi taastamine on üldjuhul pikaajaline ja keeruline protsess, isegi siis kui reostusallikas on kõrvaldatud.")

Muudatusettepanek 42

IV lisa B osa punkti 1 alapunkt c

c) tendentsi kasvu ja pöördumise määr on sellised, et tendentsi langusele pöördumise meetmete hilisem alguspunkt võimaldaks siiski selliste meetmetega vältida kõige kulutasuvamalt, või vähemalt leevendada nii palju kui võimalik, keskkonna suhtes olulisi kahjulikke muutusi põhjavee kvaliteedis.

välja jäetud

Selgitus

Ettevaatusprintsiibi kohaselt on nimetatud erand vastuvõetamatu (vt ka muudatusettepaneku 28 selgitust). Ei tohi lubada, et nähakse ohtu, aga ei võeta meetmeid selle vastu.

Muudatusettepanek 43

IV lisa B osa punkti 1 teine lõik

Direktiivi 91/676/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste puhul kehtestatakse olulise ja püsiva kasvutendentsi langusele pöördumise meetmete rakendamise alguspunkt kooskõlas käesoleva direktiiviga ja direktiiviga 2000/60/EÜ;

välja jäetud

Selgitus

IV lisas reguleeritakse tendentsi langusele pööramist, mis on oluline ettevaatusabinõu. Kõigile asjaomastele majandussektoritele peaks kehtima üks kord (vt ka I lisa tabeli kolmandas veerus oleva selgituse muudatusettepaneku selgitust). On kooskõlas raportööri muudatusettepanekuga 36 ja esimesel lugemisel 28. aprillil 2005 vastu võetud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuga 60.

SELETUSKIRI

Pärast veepoliitika raamdirektiivi jõustumisele järgnenud pikki arutelusid ja probleemist selgema ülevaate saamist lootis Euroopa Parlament näha paremat direktiivi põhjavee kaitse kohta, mis oleks olnud selge, tõhus ja sihipärane. Euroopa Parlamendi arvates ei vasta komisjoni ettepanek ega ka nõukogu ühine seisukoht direktiivi 2000/60/EÜ artikli 17 taotlusele.

Euroopa Parlamendi arvates on peamised puudused järgmised:

–         Ühine seisukoht sisaldab põhjavee kaitse osas ainult väikseid sisulisi parandusi võrreldes kehtivate õigusaktidega, milleks on veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) ja nõukogu 17. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/68/EMÜ põhjavee kaitsmise kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest, mis kehtib siiski vaid 2013. aastani.

–         Põhjavett iseseisva ökosüsteemina ignoreeritakse.

         Seetõttu ei lähtu põhjavee kaitsmiseks esitatud nõuded vajadusest säilitada põhjavee võimalikult looduslähedane seisund.

         Paljudes kohtades Euroopas otse allikast ilma töötlemata saadava põhjaveest pärit joogivee hea kvaliteet ei ole seega enam tagatud.

–         Põhjavee igakülgse ja ennetava kaitse põhimõtetest on loobutud ja selle asemel kehtestatakse vastuvõtjal põhinev, killustatud kaitse.

–         Puudub selge vahetegemine ennetamise ja tagajärgede likvideerimise vahel. Põhjavett käsitleva tütardirektiivi kõige tähtsam ülesanne peab olema ennetamine, mis tähendab, et ainete vettejuhtimise uutel juhtumitel ei tohi lasta kujuneda pikaajalisteks probleemideks, mille lahendamiseks on vaja laiaulatuslikke taastusmeetmeid.

–         Olulised küsimused on jäetud liikmesriikidele omal äranägemisel lahendamiseks. Eriti puudutab see põhjavee keemilise seisundi hindamist, saasteainete kontsentratsiooni kasvutendentsi tagasipööramise kriteeriumide kehtestamist ning kasvutendentsi tagasipööramise lähtepunkti kindlaksmääramist.

–         Selline lähenemine välistab nii veepoliitika raamdirektiivi kui ka käesoleva tütardirektiivi ühetaolise rakendamise näiteks selles osas, mis puudutab kasvutendentside kindlakstegemist ja tagasipööramist.

–         Samuti raskendab või takistab see läviväärtuste ja põhjavee keemilise seisundi hindamise ning võimalike kaitse- või taastusmeetmete võrdlemist ELi tasandil isegi siis, kui muud asjaolud on tegelikult sarnased.

–         Suurim olukorra hindamisel tuvastatud põhjavee probleem – põhjavee nitraadireostus – jääb peaaegu täielikult nitraatide direktiivi reguleerimisalasse.

–         Lisaks kasutatakse palju defineerimata mõisteid ja kirjeldusi ning ühise seisukoha mõned lõigud on ebamäärased ja raskesti mõistetavad.

–         Veepoliitika raamdirektiivi artiklis 17 nõutud põhimõtet, mille kohaselt tuleb põhjavee head keemilist seisundit hinnata kvaliteedistandardite alusel, ei ole täpsustatud. Ka riiklike läviväärtuste kehtestamise kriteeriumid on liiga ebamäärased, et jõuda võrreldava tagajärgede likvideerimise korrani või kaitse tasemeni, nagu see on pinnavee puhul, kuigi põhjavesi on meie suurim veevaru ning tegelik joogivee tagavara.

Eelkõige seetõttu, et oluliste küsimuste lahendamine on jäetud liikmesriikidele, tekib küsimus, miks põhjavett käsitlev tütardirektiiv käesolevas ühises seisukohas toodud kujul on nõutav Euroopa õigusaktina. Ühises seisukohas kasutatud ebamäärased ja tõlgendamist vajavad sõnastused ei sobi kokku "parema reguleerimise" põhimõttega, nad ei aita kaasa ühenduse õigusaktide lihtsustamisele ega soodusta tõhusat rakendamist liikmesriikides.

Ühise seisukoha juures on positiivne see, et liikmesriikide kohustus kehtestada II lisa B osas loetletud ainetele riiklikud läviväärtused avaldab liikmesriikidele survet, et nad asuksid tegutsema. Kahjuks näitavad kogemused nitraatide direktiivi rakendamisega liikmesriikides, et seda lootust on võimalik täita vaid aeganõudvate ja keerukate rikkumiste puhul algatatavate menetlustega liikmesriikide suhtes.

Et ühist seisukohta aktsepteerida, peab Euroopa Parlament seega hädavajalikuks täiendavate paranduste tegemist, mis on esitatud muudatusettepanekutes.

1)        Kaitse eesmärgid ja põhjavesi kui ökosüsteem

Uude põhjaveedirektiivi tuleb täielikult üle võtta vana põhjaveedirektiivi (80/68/EMÜ) heitmeid puudutav lähenemisviis, et tagada põhjavee kaitsmine ettevaatusprintsiibi kohaselt meetmete abil, mis väldiksid või piiraksid põhjavee seisundi halvenemist uute heidete tõttu. Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 kohaselt on eesmärgiks kaitsta põhjavee ökosüsteemi kui sellist reostuse ja seisundi halvenemise eest.

2)        Reostus ja seisundi halvenemine

Sellega on tihedalt seotud kasutatud mõistete selguse küsimus. Veepoliitika raamdirektiivis nõutud halvenemise keeldu tuleb jõustada tõhusamalt. Selleks on tähtis defineerida mõiste "halvenemine" käesoleva direktiivi artiklis 2. Sellega lahendatakse terminoloogiline ebaselgus, mis puudutab vahetegemist reostuse ja seisundi halvenemise vahel ning mida ei ole ka direktiivis 2000/60/EÜ piisavalt selgitatud. See puudutab ka artikli 6 lõike 1 punkti b sätteid. Ühise seisukoha sõnastus lubaks direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisas loetletud saasteaineid juhtida uute, kaudsete heidete näol põhjavette kuni halva keemilise seisundi läviväärtuse saavutamiseni. Euroopa Parlament on juba esimesel lugemisel mitmete muudatusettepanekute kaudu sellele oma vastuseisu väljendanud. Kuigi nimetatud saasteained "kujutavad endast tõelist või potentsiaalset reostusohtu", võivad need sätted tekitada uusi pikaajalisi probleeme, mille lahendamiseks tuleb võtta taastusmeetmeid. See ei vasta rangele ettevaatuspõhimõttele ning on vastuolus direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis j ning ühise seisukoha artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud saasteainete otseheite keeluga. Direktiivi rakendamine tooks kaasa olukorra, kus nimetatud saasteaine otseheide on keelatud, aga nende juhtimine põhjavette läbi pinnasekihi on pinnase omadustest sõltumata lubatud.

3)        Põhjavee kaitset käsitlevate direktiivide ja nitraatide direktiivi suhe

Nii esialgne hinnang veepoliitika raamdirektiivi rakendamise kohta kui ka aruanne nn nitraatide direktiivi (91/676/EMÜ) kohta ajavahemikus 2000–2003 näitavad, et võetud meetmed ja nõue järgida head põllumajandustava ei ole kaasa toonud märgatavat põhjaveereostuse vähenemist põllumajanduslikult kasutatavates vesikondades. Nii nitraatide direktiiviga kui ka veepoliitika raamdirektiiviga ja põhjavett käsitleva tütardirektiiviga kehtestatakse nõuded põllumajandustööstusele. Seetõttu on eriti tähtis vältida samasisuliste sätete kordamist ning selgitada suhteid erinevate direktiivide vahel. Vastavad sätted ühises seisukohas – I lisa selgitus ja IV lisa sätted – ei ole raportööri arvamuse kohaselt seda eesmärki täitnud. Selle asemel põhjustavad need sätted veelgi enam ebaselgust ja jätavad mänguruumi erinevateks tõlgendusteks. Euroopa Parlament ei ole sellega nõus ja peab hädavajalikuks, et põllumajandust kui nimetatud sätetega kõige enam seotud majandusharu toetataks ühenduse ühise põllumajanduspoliitika raames.

4)        Riiklikul tasandil kehtestatavad läviväärtused ja läbivaatamisklausel

Ühise seisukoha põhjal pannakse liikmesriikidele ainuvastutus kehtestada II lisa B osas loetletud ainete osas põhjavee kvaliteedistandardid (läviväärtused), mis on kriteeriumiks põhjavee liigitamisel heas keemilise seisundis olevaks ning kasvutendentsi tagasipööramisel, kui sellist tendentsi on täheldatud. Raportööri arvates on see vastuolus põhjavee igakülgse kaitse eesmärgiga ning erineva rakendamise tõttu liikmesriikides toob see vältimatult kaasa konkurentsimoonutusi.

Euroopa õigusloomeprotsessi eesmärgiks peab olema ühtse Euroopa õiguskorra loomine.

Euroopa Parlament peab seetõttu eriti oluliseks, et sellise lähenemisviisi mõju ja tõhusus vaadatakse läbi teatud aja möödudes. Läbi tuleb vaadata ka I ja II lisas esitatud saasteainete loetelud, põhjavee kvaliteedistandardid ja läviväärtused ning vajaduse korral tuleb käesolevat direktiivi muuta Euroopa Parlamendi osalusel kaasotsustamismenetluse raames vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 251.

MENETLUS

Pealkiri

Nõukogu 23. jaanuari 2006. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse eest

Viited

12062/1/2005 – C6-0055/2006 – 2003/0210 (COD)

EP 1. lugemise kuupäev
– P-number

28.4.2005

P6_TA(2005)0145

Komisjoni ettepanek

KOM(2003)0550 – C5-0447/2003

Komisjoni muudetud ettepanek

KOM(2005)0282

Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

15.2.2006

Vastutav komisjon
  istungil teada andmise kuupäev

ENVI
8.10.2003

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Christa Klaß
27.7.2004

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

22.2.2006

25.4.2006

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2006

Lõpphääletuse tulemused

+:
–:

0:

50

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Liam Aylward, Johannes Blokland, John Bowis, Frederika Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jillian Evans, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Gyula Hegyi, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Marie-Noëlle Lienemann, Jules Maaten, Riitta Myller, Péter Olajos, Dimitrios Papadimoulis, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Jonas Sjöstedt, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund ja Anders Wijkman.

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed

Margrete Auken, Bairbre de Brún, Christofer Fjellner, Vasco Graça Moura, Jutta D. Haug, Henrik Lax, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle, Pál Schmitt, Claude Turmes ja Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev

27.4.2006

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...