TEINE RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005

26.1.2007 - (KOM(2006)0241 – C6‑0235/2006 – 2006/0083(CNS)) - *

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Lutz Goepel

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005

(KOM(2006)0241 – C6‑0235/2006 – 2006/0083(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0241)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0235/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 52 lõiget 3;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A6‑0315/2006);

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni teist raportit (A6‑0009/2006),

1.  lükkab komisjoni ettepaneku tagasi;

2.  palub komisjonil oma ettepanek tagasi võtta;

3.  palub komisjonil juhul, kui ta oma ettepanekut tagasi ei võta, ettepanek uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Menetlus Euroopa Parlamendis

Komisjoni vabatahtliku ümbersuunamise ettepanek lükati esmalt põllumajanduskomisjonis 3 vastuhäälega ja eelarvekomisjonis ilma vastuhäälteta tagasi.

14. novembril 2006 lükkas täiskogu ettepaneku ülekaaluka enamusega (559 poolt-, 64 vastuhäält, 16 erapooletut) samuti tagasi. Komisjon ei võtnud ettepanekut tagasi.

Nõukogus valitseb jätkuvalt tugev suundumus muuta komisjoni ettepanekut sellisel viisil, et vabatahtliku ja kohustusliku ümbersuunamise korraldus erineksid teineteisest määral, mis teeks vabatahtliku suunamise kohustuslikuks muutmise pärast 2008. aastat äärmiselt keeruliseks.

Parlamendikomisjonides ja täiskogul toimunud debatid on näidanud, et fraktsioonide vahel valitseb seoses põllumajanduspoliitika teise samba piisava rahastamisega suur üksmeel. Selle valdkonna praegune alarahastamine, mille põhjused tulenevad nõukogu 2005. aasta detsembri otsusest 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta, on toonud kaasa üldise rahulolematuse.

Debati käigus nimetati vabatahtliku ümbersuunamise tagasilükkamise oluliste põhjustena järgmist:

· mõju hindamise täielik puudumine, seda vaatamata tuntavalt olulistele tagajärgedele, mida õigusakt põllumajandustootjate jaoks kaasa toob;

· põllumajandustootjaid ELi raames ähvardav diskrimineerimine, mille tõkestamiseks puuduvad ettepanekus igasugused meetmed;

· põllumajanduspoliitika tagaukse kaudu taasriigistamine;

· ettepaneku eripärad, mis on eelarve- ja struktuuripoliitika aspektist kaheldava väärtusega (eriti kaasrahastamise kohustusest loobumine);

· parlamendi kaasamata jätmine sedavõrd laiaulatusliku kava ettevalmistamisse ning

· asjaolu, et vabatahtliku ümbersuunamise ettepanek otsustab suures osas ette ära 2008./2009. aastaks ettenähtud niinimetatud tervisekontrolli tulemused põllumajandusvaldkonnas, kaasamata sealjuures parlamenti võrdse partnerina aruteludesse, nii nagu finantsperspektiivi käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe seda ette näeb.

Nõukogu ei ole seni ühelgi viisil parlamendi kõhklustele reageerinud.

Raportöör on seetõttu arvamusel, et endiselt on alles põhjused, mis viisid täiskogul ettepaneku tagasilükkamiseni.

Konsultatsioonide tulemusel on raportöör arvamusel, et komisjonil tuleks tervisekontrolli raames esitada teise samba rahastamiseks uued ettepanekud, võttes aluseks mõjude ulatusliku hindamise ning intensiivsed ja õigeaegsed diskussioonid Euroopa Parlamendiga. Sellega seonduvalt on seejärel võimalik võtta arutuse alla ka kohustusliku ümbersuunamise järgmise astme küsimus.

Arvamus esimese raporti kohta

I) Sissejuhatus

Komisjoni ettepanek kehtestada vabatahtlik ümbersuunamine põhineb nõukogu 2005. aasta detsembri otsusel (vrd nõukogu 16.12.2006 järeldused, äärenumber 63).

Taustaks oli 1% riikide ja eriti Suurbritannia survel nõukogus kokkulepitud maaelu arengu vahendite vähendamine (ligikaudu 69 mld eurot 88 mld euro asemel), mida kavatseti vabatahtliku ümbersuunamise teel osaliselt tasakaalustada. Parlament teatas sellele vastuseks viivitamata olulistest vastuväidetest (vt institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (edaspidi „IVK”) deklaratsiooni 9).

Nõukogu otsus näeb samuti ette, et Euroopa Liidu üldkulutuste, kaasa arvatud põllumajanduskulutuste suhtes tuleb rakendada niinimetatud tervisekontrolli. Tulemuste ettevalmistamisse ja ellurakendamisse tuleb ulatuslikult kaasata Euroopa Parlament (vrd IVK deklaratsiooni 3).

Komisjoni ettepanek, mis nõukogu otsusest osaliselt erineb, sisaldab järgnevaid olulisi elemente:

- Vabatahtliku ümbersuunamise raames on liikmesriikidel võimalik vähendada kuni 20% kõikidest otsetoetustest (nõukogu soovis kaasata ka turuga seotud kulud).

- Ümbersuunamine ei ole seotud mingite piirangutega, erandiks on vähem kui 5000 eurot otsetoetusi saavate väiketootjate vabastamine.

- Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi määruse nõuete raames on võimalik vahendeid vabalt kasutada; järgida tuleb telje kohta kehtestatud miinimumkulutuste nõudeid (erinevalt nõukogust).

- Kaasrahastamine ei ole kohustuslik.

- Liikmesriigid peavad määrama kahe kuu jooksul kindlaks vähendamismäära kogu toetusperioodi jaoks.

Mõju hindamist ei ole läbi viidud.

Liikmesriikide tugev soov on veelgi suurem paindlikkus, see tähendaks eelkõige loobumist teljega seotusest, deklareerimistähtaja pikendamist, võimalust ümbersuunamismäärade kohandamiseks toetusperioodi ajal, tugevamat piirkondadeks jaotamist jne.

II) Hinnang

Parlamendil ei ole võimalik ettepanekuga nõustuda, sest

- see ohustab paljude ettevõtete tegevuse aluseid,

- toob endaga kaasa konkurentsimoonutused ja põllumajandustootjate asutamislepinguvastase diskrimineerimise eri liikmesriikides,

- viib ÜPPst loobumiseni või selle taasriigistamiseni ning loobub ühise põllumajanduspoliitika solidaarsusnõudest,

- jätab kõrvale ühenduse maaeluga seotud eesmärgid,

- ettepanek on tasakaalustamata ja ebaühtlane ning

- rikub Euroopa Parlamendi osalemisõigusi.

Parlamendil ei ole võimalik nõustuda niivõrd kaugele ulatuva paradigmavahetusega, sest puudub mõju hinnang või usaldusväärsed arvud.

Raportöör juhib tähelepanu sellele, et Böge raportis tegi parlament ÜPP rahastamisprobleemide lahendamiseks ettepaneku kehtestada 1. samba kulutuste kohustuslik riiklik kaasrahastamine. Sellisel viisil oleks olnud võimalik pidada kinni riigi- ja valitsusjuhtide poolt 2002. aasta oktoobris põllumajandustootjatele antud lubadustest, seadmata kahtluse alla ühist põllumajanduspoliitikat, s.t poliitikat, mis otsustati Euroopa tasandil ühiselt ellu viia.

Nõukogu otsusega taandatakse arutelu põllumajanduskulutuste struktuuri üle tervisekontrolli raames ümbersuunamise küsimustele, nagu näitab voliniku teade kohustusliku ümbersuunamise laiendamise kohta pärast 2008. aastat. Parlamendi Böge raportis tehtud ettepanekute avalik käsitlemine jääb ilmselt ära.

Üksikutest täiendustest ei piisa, pigem on vaja põhjalikult kontrollida kõiki võimalikke alternatiive, mille alusel tuletatakse seejärel ühtsed ja omavahel kooskõlas olevad meetmed.

A) Mõju ühtsele põllumajandusturule

Väljapakutud kujul vabatahtlik ümbersuunamine on vastuolus ÜPP põhimõtetega, rikub asjaomaste põllumajandustootjate õigusi ning ohustab põllumajandust Euroopas tervikuna.

1.  Ettepanek on vastuolus diskrimineerimiskeeluga. ÜPP aluspõhimõtteks on võrdne konkurents ja solidaarsus (EÜ asutamislepingu artiklid 33 ja 34). Ettepanek võimaldab ühenduse sissetulekutoetuse arvestamisel suuri riiklikke ja piirkondlikke erinevusi (kuni 20%). Kõnealused erinevused ei põhine objektiivsetel alustel. Määrus ei näe ümbersuunamise teostamisel ette piiranguid (töökohad, sissetulekutoetus hektari kohta jne), samuti ei sisalda määrus meedet, mis hoiaks ära asjaomaste põllumajandustootjate konkurentsiolukorra ebaproportsionaalse halvenemise. Ühtse põllumajandusturu eristamine sissetulekute edendamisel, sidumata seda objektiivsete kriteeriumidega, on aga vastuolus Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga. Rikkumine on eriti silmatorkav, kuna ettepaneku mõju ei ole hinnatud.

2.  Lisaks toob komisjoni ettepanek kaasa sissetulekute olulise vähenemise põllumajanduses, ilma et oleks olemas sellekohaseid hinnanguid mõju tagajärgede kohta.

2003. aasta seisuga võrreldes on võimalik 2008. aastast alates vähendada otsetoetusi kuni kolmandiku võrra (20% vabatahtlik ja 5% kohustuslik ümbersuunamine ning vähendamine 8% võrra pärast Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist) ning seda vaatamata sellele, et 2002. aasta otsuse alusel peaksid toetused olema tagatud 2013. aastani.
Vähendamine langeb Euroopa põllumajanduse jaoks keerulisse kohandamisprotsesside aega (konkurentsi tugevnemine maailmaturul, oluliste turukorralduste reform, toorainehindade tõus jne). Lühikese aja jooksul läbiviidav vähendamine, ja seda veel sellisel ulatuses, ei vii mitte struktuuri kohandamiseni, vaid selle katkestuseni. Põllumajandustootjad vajavad praegu kavandamiskindlust. Nad kaotavad igasuguse usalduse poliitika vastu, kui juba antud lubadused pidevalt uuesti kahtluse alla seatakse.

B) Maaelu arengu eesmärgid ja põhimõtted

1.  Erinevalt kõikide teiste struktuurifondide korraldusest ja erinevalt ka ümbersuunamise varasematest sätetest ei näe ettepanek ette kaasrahastamist. Kaasrahastamine on aga struktuuripoliitika oluline vahend, mis tagab, et ühenduse vahendeid antaks välja ökonoomsuse ja säästlikkuse põhimõtteid järgides ning kasutataks ainult seal, kus ühenduse vahendid ka tegelikult lisaväärtust annavad.

2.  Võttes arvesse mõne liikmesriigi tuntavaid rahastamisprobleeme, ei oleks kohustusliku kaasrahastamise puhul tagatud vabatahtliku ümbersuunamisvahendi ühtne kohaldamine, kuna otsust mõjutaks oluliselt riiklike eelarvete olukord ja vähem põllumajandustootjate sissetulekuolukorra küsimused või maaelu vajadused. See näitab veel kord, et tegemist on pooltoore sihtimata lasuga, mis ohustab maaelu arengupoliitika ühtsust ja mida ei ole võimalik päästa üksikute täiendustega.

3.  Paindlikkuse edasine suurendamine, nagu seda nõukogus arutatakse, näiteks telgedega seotusest vabastamine, tuleb algusest peale tagasi lükata, sest muidu ei oleks isegi osaliselt tagatud Euroopa vahendite kasutamine Euroopa eesmärkidega kooskõlas.

4.  Ettepanek viib äärmisel juhul selleni, et maaelu jaoks eraldatud koguvahendid vähenevad. Vahendite vähendamist 1. samba raames, mis on ikka veel maamajanduse oluline nurgakivi, võiks kasutada riiklike kaasrahastamisvahendite asendamiseks. Üldkokkuvõttes on siis võimalik kasutada 1. ja 2. sambast ning kaasrahastamisest maaelu jaoks vähem vahendeid kui praegu. Ettepaneku tulemus on täpselt vastupidine sellele, mida eeldatavasti sooviti.

C) Põllumajanduspoliitika taasriigistamine

20%line ümbersuunamine toob endaga kaasa põllumajanduspoliitika taasriigistamise. Ühtsest põllumajanduspoliitikast on võimalik rääkida veel vaid osaliselt. Otsetoetuste suurus antakse olulises osas samuti liikmesriikide meelevalda, nii nagu selle kaudu saadud ühenduse vahendite jagaminegi.

Vähendamise otsustavad liikmesriigid ühepoolselt üksinda, 1. sambast saab riiklike rahandushuvide rahuldamise allikas. Puuduvad teatavad tingimused, mis takistaksid põllumajandustootjate diskrimineerimist või tagaksid, et vahenditega tasandataks olemasolev ebaühtlus või teostataks ühenduse teatavad eesmärgid. Silmas pidades 2. sambas pakutavate meetmete ulatust, ja eriti, kui nõukogus järgitaks lisaettepanekuid, ei ole peaaegu enam tagatud ühenduse põllumajanduspoliitika sisemine ühtsus.

Paradigmavahetus! Ühenduse põllumajanduspoliitika taasriigistatakse, selleks vajalikud rahalised vahendid aga muudetakse ühenduse omadeks. Niivõrd kaugeleulatuv reform on mõeldamatu parlamendi ja asjaomaste isikutega põhjalikult nõu pidamata.

D) Parlamendi kõrvalejätmine

Käesolev projekt kujutab endast parlamendi õiguste silmatorkavat kõrvalejätmist ja on sellisel kujul vastuvõetamatu.

1.  Maaelu arengu kulutused on liigitatud IVK III lisa kohaselt vabatahtlikeks kulutusteks. Vabatahtliku ümbersuunamise raames on liikmesriikidel võimalik ühepoolselt ja parlamenti vastavalt IVK punktile C ulatuslikult kaasamata suurendada kulutusi mitme miljardi euro võrra võrreldes IVK I lisas sätestatud finantsraamistikuga. Eelarve lähtealuste kõnealune ulatuslik muutmine vabatahtlike kulutuste puhul parlamenti kaasamata on ilmselgelt vastuolus IVK sisu ja mõttega.

2.  Vabatahtliku ümbersuunamise kehtestamine otsustab ette ära eelarve 2008./2009. aastaks ettenähtud tervisekontrolli tulemused, mille alusel on kavas teha ettepanekud 2013. aastale järgnevaks rahastamisperioodiks. Tervisekontroll ja kõik selle alusel tehtud ettepanekud on IVK deklaratsiooni 3 kohaselt siiski välja töötatud tihedas koostöös parlamendiga. Sellest ei ole käesoleva ettepaneku puhul juttugi. Parlament peaks hoopis andma EÜ asutamislepingu artikli 37 kohases menetluses oma õnnistuse nõukogu poolt suure saladuskatte all otsustatud mahukale ettepanekule.

3.  Ettepaneku tähendust arvestades oleks komisjon vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele parema õigusloome kohta pidanud hindama mõju ja kuulama ära asjaomased ringkonnad. Sellise kohustuse on ta endale parlamendi ees võtnud.

PARLAMENDIKOMISJONILE TAGASISAATMINE

Komisjonile tagasisaatmise kuupäev (art 52 lg 3)	14.11.2006
Komisjonile tagasisaatmise kuupäev (art 168)
Raporti esitamise tähtaeg	-
Raportöör(id)   kinnitamise/nimetamise kuupäev	Lutz Goepel 21.11.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	18.12.2006	24.1.2007
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	32 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Dumitru Gheorghe Mircea Coşea, Joseph Daul, Albert Deß, Carmen Fraga Estévez, Lutz Goepel, Bogdan Golik, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermannn, Albert Jan Maat, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, Neil Parish, Radu Podgorean, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Brian Simpson, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Witold Tomczak, Kyösti Virrankoski, Andrzej Tomasz Zapałowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Bernadette Bourzai, Hynek Fajmon, Gábor Harangozó, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Zdzisław Zbigniew Podkański, Armando Veneto,
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Reimer Böge, Jorgo Chatzimarkakis, Wiesław Stefan Kuc
Esitamise kuupäev	26.1.2007
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	-