RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta

14.3.2007 - (KOM(2005)0671 – C6‑0032/2006 – 2005/0278(CNS)) - *

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Marie-Hélène Aubert

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta

(KOM(2005)0671 – C6‑0032/2006 – 2005/0278(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0671)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 37 ja 95, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0032/2006);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust kavandatava õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6‑0061/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Esimene volitus
võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepingut ning eriti selle artiklit 37,	võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepingut ning eriti selle artikleid 37 ja 95,
Selgitus
Asutamislepingu artikkel 37 hõlmab vaid õigusaktide põllumajanduslikke aspekte. Määruses käsitletakse siiski ka mahepõllumajanduslike toodete töötlemise ja ettevalmistamise erimeetodeid peoteeninduses, avalikes sööklates ja restoranides, mis sisaldab siseturu aspekte. Siseturu sätteid puudutava artikli 95 lisamine tugevdaks samuti Euroopa Parlamendi positsiooni võimalikel läbirääkimistel rakenduseeskirjade üle, mis tuleb võtta vastu komiteemenetluse teel.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 1
(1) Mahepõllumajanduslik tootmine on üleüldine põllumajandusettevõtete juhtimise ja toiduainete tootmise süsteem, mis ühendab omavahel parimad keskkonnasõbralikud tavad, kõrgetasemelise bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade säilitamise, kõrgete loomatervishoiustandardite kohaldamise ning tootmise, mis on kooskõlas teatavate tarbijate eelistustega, kes eelistavad tooteid, mille valmistamisel on kasutatud looduslikke aineid ja meetodeid. Seega on mahepõllumajanduslikul tootmisel kahekordne ühiskondlik roll – ühelt poolt pakub see eriomast turgu, mis vastab tarbijate vajadusele mahepõllumajanduslike toodete järele, ja teiselt poolt pakub see üldisi hüvesid, toetades keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu arendamist.	(1) Mahepõllumajanduslik tootmine on üleüldine põllumajandusettevõtete juhtimise ja toiduainete tootmise süsteem, mis keskendub säästva tootmise kõigile tahkudele ja üritab saavutada tasakaalu ning mis ühendab omavahel parimad keskkonnasõbralikud tavad, kõrgetasemelise bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade säilitamise ja kõrgete loomatervishoiustandardite kohaldamise ning mille eesmärgiks on mullaviljakuse parandamine looduslike vahenditega ja sellise tootmise tagamine, mis on kooskõlas teatavate tarbijate eelistustega, kes eelistavad tooteid, mille valmistamisel on kasutatud looduslikke aineid ja meetodeid. Seega on mahepõllumajanduslikul tootmisel mitmeid positiivseid jooni: see mitte ainult ei paku eriomast turgu, mis vastab tarbijate vajadusele mahepõllumajanduslike toodete järele, tarnides samal ajal avalikke kaupu, mis ei piirdu ainult toiduainete sektoriga, vaid samuti ja eelkõige toetab see keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu sotsiaalset arendamist.
Selgitus
Mahepõllumajanduslik tootmine peaks keskenduma põhiliselt säästvale tootmisele ja lisaks peaks valitsema tasakaal erinevate keskkonna-alaste parimate tavade vahel.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 2
(2) Enamikus liikmesriikidest on mahepõllumajandussektori osatähtsus tõusuteel. Tarbijate nõudluse kasv on eriti silmatorkav viimaste aastate jooksul. Hiljutised reformid ühises põllumajanduspoliitikas, rõhuga turule suunatusel ja tarbijate nõudlusele vastaval kvaliteettoodete tarnimisel, stimuleerivad tõenäoliselt mahepõllumajandusliku toodangu turgu veelgi. Seda arvestades on mahepõllumajandusliku tootmisega seotud õigusaktidel üha kasvava tähtsusega roll põllumajanduse raampoliitikas ning see on tihedalt seotud põllumajandusturgude arenguga.	(2) Mahepõllumajandus on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu poolt Göteborgi kava kontekstis seatud säästva arengu eesmärkidega, kuna see annab panuse säästva arengu saavutamiseks, annab tervislikke ja kvaliteetseid tooteid ning kasutab keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid. Enamikus liikmesriikidest on mahepõllumajandussektori osatähtsus tõusuteel. Tarbijate nõudluse kasv on eriti silmatorkav viimaste aastate jooksul. Hiljutised reformid ühises põllumajanduspoliitikas, rõhuga turule suunatusel ja tarbijate nõudlusele vastaval kvaliteettoodete tarnimisel, stimuleerivad tõenäoliselt mahepõllumajandusliku toodangu turgu veelgi. Seda arvestades peab mahepõllumajanduslik tootmine tingimata mängima üha kasvava tähtsusega rolli põllumajanduse raampoliitikas ning olema tihedalt seotud põllumajandusturgude arenguga ning põllumajanduslikuks tegevuseks määratud muldade kaitse ja turbega.
Selgitus
Meile tundub olulisena mainida siin ELi Göteborgi strateegiat ja peamisi põhimõtteid, mis selles põllumajanduse osas kehtestatakse (vrd Eesistujariigi järeldused, Göteborg, 15.–16. juuni 2001), kuna seal viidatakse konkreetselt mahepõllumajandusele kui ühise põllumajanduspoliitika aspektile, mis on täielikult kooskõlas Göteborgi eesmärkidega.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Iga õigusakt ja poliitika, mille ühendus kõnealuses valdkonnas vastu võtab, peaks aitama kaasa käesolevas määruses määratletud mahepõllumajanduse ja mahepõllumajandusliku tootmise arengule. Mahepõllumajandus etendab olulist osa ühenduse säästva arengu poliitika rakendamisel.
Selgitus
Mahepõllumajandus on tihedalt seotud säästva arengu poliitikaga; teiste valdkondade poliitika ja muude õigusaktide puhul tuleks järgida seda eeskuju ning võtta arvesse mahepõllumajanduslikku tootmist ja aidata saavutada seatud eesmärke.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 3
(3) Ühenduse mahepõllumajanduslikku tootmist reguleeriva õigusliku raamistiku eesmärk peaks olema tagada aus konkurents ja mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine ning säilitada ja õigustada tarbijausaldust mahepõllumajanduslikena märgistatud toodete suhtes. Edaspidi peaks raamistiku siht olema luua tingimused, millele toetudes saaks kõnealune sektor edeneda kooskõlas tootmise ja turu arenguga.	(3) Ühenduse mahepõllumajanduslikku tootmist reguleeriva õigusliku raamistiku eesmärk peaks olema tagada aus konkurents ja mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine ning säilitada ja õigustada tarbijausaldust mahepõllumajanduslikena märgistatud toodete suhtes. Edaspidi peaks raamistiku siht olema luua tingimused, millele toetudes saaks kõnealune sektor edeneda kooskõlas tootmise ja turu arenguga ning keskkonnasäästlikult.
Selgitus
Mahepõllumajanduslikku tootmist saab edendada mitte üksnes turupoliitikaga, vaid ka säästva arenguga kooskõlas olevate uuenduslike õiguslike meetmete abil.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 7
(7) Tuleks kehtestada ühenduse üldine mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade raamistik, pidades silmas taime- ja loomakasvatustoodangut, sealhulgas nii üleminekueeskirju kui ka eeskirju töödeldud toidu ja sööda kohta. Kõnealuste üldeeskirjade üksikasjade kindlaksmääramise ning ühenduse vesiviljeluse tootmiseeskirjade vastuvõtmise õigus tuleks anda komisjonile.	(7) Tuleks kehtestada ühenduse üldine mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade raamistik, pidades silmas taime- ja loomakasvatustoodangut, sealhulgas nii üleminekueeskirju kui ka eeskirju töödeldud toidu ja sööda kohta. Kõnealuste üldeeskirjade üksikasjade ja lisade kindlaksmääramise ning ühenduse vesiviljeluse tootmiseeskirjade vastuvõtmise õigus tuleks anda komisjonile, kes peaks konsulteerima Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.
Selgitus
Komisjon ei ole määruse üksikasjade ja lisade suhtes veel Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerinud. Kui seda ei tehta enne käesoleva määruse vastuvõtmist, tuleb Euroopa Parlamendiga lisade suhtes konsulteerida niipea, kui komisjon on tekstide projektid vastu võtnud.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 8
(8) Mahepõllumajandusliku tootmise arengut tuleks veelgi lihtsustada, toetades uute mahepõllumajanduslikule tootmisele sobilikumate tehnoloogiate ja ainete kasutuselevõttu.	(8) Mahepõllumajandusliku tootmise arengut tuleks parimate väljakujunenud tavade põhjal veelgi lihtsustada, eelkõige toetades mullaviljakust, külvikordi, kohalike seemnete kaitset, vee- ja energiasäästmise tavasid ning uute mahepõllumajanduslikule tootmisele sobilikumate tehnoloogiate ja ainete kasutuselevõttu.
Selgitus
Mahepõllumajandus vajab pigem konkreetset abi heade põllumajanduslike tavade ja töötlusviiside alal kui uusi tehnoloogiaid ja aineid.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 9
(9) Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) ning GMOdest või GMOdega toodetud tooted ei ole kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise kontseptsiooni ega tarbija arusaamaga mahepõllumajanduslikest toodetest. Seega ei tohiks GMOsid mahepõllumajanduses ega mahepõllumajanduslike toodete töötlemisel sihilikult kasutada.	(9) Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) ning GMOdest või GMOdega toodetud tooted ei ole kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise kontseptsiooni ega tarbija arusaamaga mahepõllumajanduslikest toodetest. Seega ei tohiks GMOsid mahepõllumajanduses ega mahepõllumajanduslike toodete töötlemisel kasutada. Maheseemnete, sisendite, sööda ja toidu saastamine tuleks välistada siseriiklike ja ühenduse kohaste õigusaktidega, mis põhinevad ettevaatuspõhimõttel.
Selgitus
Mahepõllumajanduse põhimõtted, eesmärgid ja eeskirjad välistavad GMOde kasutamise ja sisaldumise kõigis mahepõllumajanduslikes töötlusviisides ja toodetes. Seetõttu on tähtis võtta vastu siseriiklikud ja ELi õigusaktid, mis tagavad, et GMOdega saastamist ei toimu.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 9 a (uus)
	(9 a) Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine on vastuolus mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetega.
Selgitus
Muudatusettepanek ei vaja selgitamist ning on kooskõlas põhjendustega 10–13, milles käsitletakse taastuvaid varusid, mitmeaastaseid külvikordi ning täiendavate väetiste kasutamise kokkusobivust mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetega.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 14
(14) Keskkonnasaaste vältimiseks, eriti selliste loodusvarade puhul nagu muld ja vesi, peaks mahepõllumajanduslik loomakasvatus põhimõtteliselt võimaldama tihedat seost kõnealuse tootmise ja maa vahel, asjakohaseid mitmeaastasi külvikordi ning eluskarja toitmist mahepõllukultuuridega, mis on kasvatatud kas samas põllumajandusettevõttes või naabruses asuvates mahepõllumajandusettevõtetes.	(14) Keskkonnasaaste ja selliste loodusvarade nagu muld ja vesi kvaliteedi ja kasutatavuse pöördumatu kahjustamise vältimiseks peaks mahepõllumajanduslik loomakasvatus põhimõtteliselt võimaldama tihedat seost kõnealuse tootmise ja maa vahel, asjakohaseid mitmeaastasi külvikordi ning eluskarja toitmist mahepõllukultuuridega, mis on kasvatatud kas samas põllumajandusettevõttes või naabruses asuvates mahepõllumajandusettevõtetes.
Selgitus
Loodusvarade kvaliteedi ja kasutatavuse pöördumatu kahjustamine tuleb ära hoida.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 15
(15) Kuna mahepõllumajanduslik loomakasvatus on maaga seotud tegevus, peaks loomadel võimaluse korral olema juurdepääs vabaõhukarjamaadele.	(15) Kuna mahepõllumajanduslik loomakasvatus on maaga seotud tegevus, peaks loomadel alati kui klimaatilised ja pinnasetingimused lubavad, olema juurdepääs vabale õhule või õhukarjamaadele.
Selgitus
Juurdepääs vabale õhule ja/või karjamaadele – sõltuvalt kõnealusest loomaliigist – on üks mahepõllumajanduse aluspõhimõtetest. See ei tohi olla fakultatiivne, vaid peab pigem sõltuma muudatusettepanekus nimetatud tingimustest.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 16
(16) Mahepõllumajanduslik loomakasvatus peaks vastama kõrgetele loomade heaolustandarditele ja loomade liigispetsiifilistele käitumuslikele vajadustele ning loomatervishoid peaks põhinema haiguste ennetamisel. Selles osas peaks erilist tähelepanu pöörama pidamistingimustele, kasvatustavadele ja loomkoormusele. Lisaks tuleks liikide valikul eelistada aeglase kasvuga liine ja arvestada nende võimet kohaneda kohalike tingimustega. Loomakasvatuse ja vesiviljeluse rakenduseeskirjadega tagatakse vähemalt põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni sätete ja selle hilisemate soovituste järgimine.	(16) Mahepõllumajanduslik loomakasvatus peaks vastama kõrgetele loomade heaolustandarditele ja loomade liigispetsiifilistele käitumuslikele vajadustele ning loomatervishoid peaks põhinema haiguste ennetamisel. Selles osas peaks erilist tähelepanu pöörama pidamistingimustele, kasvatustavadele ja loomkoormusele. Lisaks tuleks tõugude valikul eelistada pikaealisi, haigustele vastupidavaid ja aeglase kasvuga liine ning piirkonnale omaseid tõuge ja arvestada nende võimet kohaneda kohalike tingimustega. Loomakasvatuse ja vesiviljeluse rakenduseeskirjadega tuleks tagada vähemalt põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni sätete ja selle hilisemate soovituste järgimine.
Selgitus
Haigustele vastupidavus ja pikaealisus on olulised omadused ka tugevate loomatõugude puhul.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 17
(17) Mahepõllumajandusliku loomakasvatussüsteemi eesmärk peaks olema täita tootmistsüklid mahepõllumajanduslikul viisil kasvatatud eri liiki loomadega. Sellega toetatakse mahepõllumajandusloomade genofondi suurenemist, parandatakse iseregulatsiooni ning tagatakse seega sektori areng.	(17) Mahepõllumajandusliku loomakasvatussüsteemi eesmärk peaks olema täita tootmistsüklid mahepõllumajanduslikul viisil kasvatatud eri liiki loomadega. Sellega tuleks toetada mahepõllumajandusloomade genofondi suurenemist, parandada iseregulatsiooni ning tagada seega sektori areng ja soodustada seda.
Selgitus
Mahepõllumajanduslik loomakasvatus tuleks nii tagada kui seda soodustada.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 22 a (uus)
	(22 a) Võttes arvesse praegust maaviljelus- ja loomakasvatustavade erinevust mahepõllumajanduses, peaks liikmesriikidele olema antud võimalus kohaldada oma territooriumil mahepõllumajanduse suhtes täiendavaid, rangemaid eeskirju.
Selgitus
Liikmesriikidele on vaja anda võimalus kohaldada mahepõllumajanduse suhtes täiendavaid, rangemaid eeskirju, võttes arvesse tavade suurt erinevust Euroopas mitte üksnes mullastiku ja kliima tõttu, vaid ka kultuuriliste tegurite tõttu. See „positiivse” lähimuse valikuvõimalus eksisteerib juba praeguses Euroopa mahepõllundustootmise määruses ja on osutunud hädavajalikuks: see võimaldab igal liikmesriigil – toetudes Euroopa õigusaktide ühisele alusele – täita oma mahepõllumajandusliku toodangu tarbijate nõudmisi.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 25
(25) Selguse loomiseks ühenduse turul peaks muutma kohustuslikuks lihtsa ühtlustatud viitamissüsteemi kõigi ühenduses toodetud mahepõllumajanduslike toodete jaoks, vähemalt toodete puhul, millel ei ole ühenduse mahepõllumajandusliku tootmise logo. Võimalust kasutada kõnealust viitamissüsteemi peaks kohaldama ka kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete suhtes, kuid see ei peaks olema nende jaoks kohustuslik.	(25) Selguse loomiseks ühenduse turul peaks muutma kohustuslikuks lihtsa ühtlustatud viitamissüsteemi kõigi ühenduses toodetud mahepõllumajanduslike toodete jaoks, isegi toodete puhul, millel on ühenduse mahepõllumajandusliku tootmise logo. Ühtlustatud viitamissüsteemi peaks kohaldama ka kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete suhtes ja see peaks näitama selgelt ära toodete päritolu ning võimalikud erinevused mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade kohaldamisel.
Selgitus
Ühtlustatud viitamissüsteem peab olema kohustuslik, eriti kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete suhtes.
Muudatusettepanek 16 Põhjendus 27 a (uus)
	(27 a) Liikmesriigid peaksid ettevaatuspõhimõtte ja põhimõtte, et saastaja maksab alusel looma vajaliku õigusliku raamistiku, et hoida ära mahepõllumajanduslike toodete saastamine GMOdega. Ettevõtjad peaksid võtma tarvitusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et hoida ära juhuslik või tehniliselt vältimatu saastumine GMOdega.
Muudatusettepanek 17 Põhjendus 32
(32) Imporditud kaupade samaväärsuse hindamisel peaks võtma arvesse Codex Alimentarius´es sätestatud rahvusvahelisi standardeid.	(32) Imporditud kaupade samaväärsuse hindamisel peaks võtma arvesse tootmisstandardeid, mis on samaväärsed ühenduses mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavatega.
Selgitus
Codex Alimentarius’ega kehtestatakse üldised suunised mahepõllumajandusliku toodangu tootmiseks ja seal ei mainita üldse rangeid tootmiseeskirju, mis ELis mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kehtivad.
Muudatusettepanek 18 Põhjendus 32 a (uus)
	(32 a) Mahepõllumajanduslike toodete impordi eeskirju tuleks pidada kvalifitseeritud turulepääsu mudeliks, millega antakse kolmandate riikide tootjatele juurdepääs väärtuslikule turule, tingimusel et nad järgivad selle turu standardeid.
Muudatusettepanek 19 Põhjendus 36
(36) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Võttes arvesse, et õigusaktid mahepõllumajandusliku tootmise kohta on oluline tegur ühise põllumajanduspoliitika raamistikus, kuna need on tihedalt seotud arengutega põllumajandusturgudel, on asjakohane kooskõlastada need muude kõnealuse poliitika haldamisel kasutatavate õigusloomega seotud menetlustega. Seega peaks komisjon rakendama talle käesoleva määruse kohaselt antud volitusi otsuse nr 1999/468/EÜ artikliga 4 ettenähtud menetluskorras,	(36) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Võttes arvesse, et õigusaktid mahepõllumajandusliku tootmise kohta on oluline tegur ühise põllumajanduspoliitika raamistikus, kuna need on tihedalt seotud arengutega põllumajandusturgudel, on asjakohane kooskõlastada need muude kõnealuse poliitika haldamisel kasutatavate õigusloomega seotud menetlustega. Seega peaks komisjon rakendama talle käesoleva määruse kohaselt antud volitusi vastavalt otsuse nr 1999/468/EÜ artiklis 5a ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetlusele,
Selgitus
Otsust 1999/468/EÜ muudeti nõukogu17. juuli 2006. aasta otsusega 2006/512/EÜ. Kontrolliga regulatiivmenetlus annab komisjonile piisava voli heade haldustavade teostamiseks, kaasates samal ajal Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
Muudatusettepanek 20 Artikli 1 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse eesmärgid, põhimõtted ja eeskirjad, mis on seotud:	1. Käesoleva määrusega antakse alus mahepõllumajandusliku tootmise säästvale arengule ning kehtestatakse eesmärgid, põhimõtted ja eeskirjad, mis on seotud:
Muudatusettepanek 21 Artikli 1 lõike 1 punkt a
a) mahepõllumajanduslike toodete tootmise, turuleviimise, impordi, ekspordi ja kontrollimisega;	a) mahepõllumajanduslike toodete tootmise kõikide etappide, tootmismeetodite, töötlemise, levitamise, turuleviimise, impordi, ekspordi, kontrollimise ja sertifitseerimisega;
Selgitus
Mahepõllumajanduslikku tootmist iseloomustatakse kui töötlemispõhist majandustegevust, mis sisaldab eriomaseid tootmismeetodeid, töötlemist, ettevalmistamist, levitamist jms, mis tuleb määratleda sisu, ulatuse ja mõistete alusel.
Muudatusettepanek 22 Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa
2. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste põllumajandus- või vesiviljelustoodete suhtes, kui asjaomased tooted on ette nähtud turustamiseks mahepõllumajanduslike toodetena:	2. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste põllumajandus- või vesiviljelustoodete suhtes, kui asjaomased tooted kannavad või on ette nähtud kandma mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile viitavaid märgiseid:
Muudatusettepanek 23 Artikli 1 lõike 2 punkt e a (uus)
	e a) muud tooted nagu vill, kalakonservid, kosmeetikatooted, toidulisandid ja eeterlikud õlid;
Selgitus
Nimetatud tooted on vähemalt ühe töötlemisetapi jooksul seotud looduskeskkonnaga ning nende kasutamine nõuab põllumajanduslike ja keskkonnaressursside kasutamist. Nende säästva kasutamise eesmärgil võib võimalus nende klassifitseerimiseks mahepõllumajanduslike toodetena luua lisaväärtust.
Muudatusettepanek 24 Artikli 1 lõike 3 sissejuhatav osa
3. Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Liidu territooriumil iga ettevõtja suhtes, kes on seotud järgmiste tegevustega:	3. Käesolevat määrust kohaldatakse iga ettevõtja suhtes, kes on seotud tegevustega artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete tootmise, ettevalmistamise ja levitamise mis tahes etapis, kaasa arvatud:
Selgitus
Toitlustusturg on muutumas mahepõllumajanduslike toodete sektoris järjest olulisemaks. Paljud Euroopa tarbijad sõltuvad igapäevase toidu osas toitlustusteenustest, sööklatest ja restoranidest. On oluline, et nad saaksid teha teadliku valiku tavatoidu ja mahepõllumajandusliku toidu vahel. Kui toitlustajad soovivad tõesti pakkuda oma klientidele täielikku mahepõllumajanduslike toodete sarja, peaksid nad täitma Euroopa ühiseid norme. See peaks tagama läbipaistvuse tarbijate jaoks ning ausa konkurentsi ettevõtjate vahel erinevates liikmesriikides.
Muudatusettepanek 25 Artikli 1 lõike 3 punkt b
b) toidu ja sööda töötlemine;	b) toidu ja sööda käitlemine, töötlemine ja ettevalmistamine;
Muudatusettepanek 26 Artikli 1 lõike 3 punkt c
c) pakendamine, märgistamine ja reklaamimine;	c) mahepõllumajanduslike toodete käitlemine, pakendamine, ladustamine, märgistamine ja reklaamimine;
Selgitus
Reklaamimine ei ole siin teemaks.
Muudatusettepanek 27 Artikli 1 lõike 3 teine lõik
Käesolevat määrust ei kohaldata peoteeninduse, tehasesööklate, ametiasutuste toitlustamise, restoranide või muude samalaadsete toitlustusalase teenindusega seotud tegevuste suhtes.	f a) peoteenindus, sööklad, restoranid või muud samalaadsed toitlustusalase teenindusega seotud tegevused.
Selgitus
Määrus peab hõlmama peo- ja toitlustusalast teenindust, kuna need tegevused hõlmavad mahepõllumajanduslike toodete edasist töötlemist ja ettevalmistamist ja on turunduse üheks vormiks, mis peab jääma mõistete, märgistamise ja kontrolli reguleerimisalasse.
Muudatusettepanek 28 Artikli 2 punkt a
a) mahepõllumajanduslik tootmine – nii mahepõllumajanduslike meetodite kasutamine põllumajandusettevõttes kui ka toote edasise töötlemise, pakendamise ja märgistamisega seotud tegevused vastavalt käesolevas määruses kehtestatud põhimõtetele ja eeskirjadele;	a) mahepõllumajanduslik tootmine – nii mahepõllumajanduslike meetodite kasutamine põllumajandusettevõttes kui ka toote edasise töötlemise, käitlemise, pakendamise, ladustamise ja märgistamisega seotud tegevused vastavalt käesolevas määruses kehtestatud põhimõtetele ja eeskirjadele;
Muudatusettepanek 29 Artikli 2 punkt b
b) mahepõllumajanduslik toode – mahepõllumajandusliku tootmise käigus valminud põllumajandustoode;	b) mahepõllumajanduslik toode – mahepõllumajandusliku tootmise käigus valminud toode;
Selgitus
Määrus sisaldab vesiviljelust. Mõiste põllumajandustoode on seetõttu liiga kitsas.
Muudatusettepanek 30 Artikli 2 punkt b a (uus)
	b a) ettevõtja – käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid toiminguid läbi viiva ettevõtte omanik, kes allub mahepõllumajandusliku tootmise eest vastutavate asutuste või kontrolliasutuste järelevalvele;
Selgitus
See mõiste, mida kasutatakse praegu määruse (EMÜ) nr 2092/91 artiklis 4, on oluline, kui me tahame ühendada kõik ettepaneku reguleerimisalasse kuuluvad tegevused.
Muudatusettepanek 31 Artikli 2 punkt f
f) üleminek – üleminek muult kui mahepõllumajanduslikult tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele;	f) üleminek – tavapõllumajanduslikult tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku periood;
Selgitus
Üleminek tuleb määratleda koos ajalise piiranguga.
Muudatusettepanek 32 Artikli 2 punkt j
j) pädev asutus – liikmesriigi keskasutus, mille pädevuses on mahepõllumajandusliku tootmise sektoris ametlike kontrollimiste korraldamine, või mis tahes muu asutus, kellele see pädevus on delegeeritud, ja vajaduse korral vastav kolmanda riigi asutus;	j) pädev asutus – liikmesriigi asutus, mille pädevuses on käesoleva määruse sätete ja komisjoni poolt määruse kohaldamiseks vastu võetud üksikasjalike eeskirjade jõustamine, või mis tahes muu asutus, kellele see pädevus on täielikult või osaliselt delegeeritud; vajaduse korral hõlmab see ka vastavat kolmanda riigi asutust;
Selgitus
Pädev asutus on vaja paremini määratleda, et kaasata erinevad võimalikud asjassepuutuvad asutused.
Muudatusettepanek 33 Artikli 2 punkt k
k) kontrolliasutus – sõltumatu kolmas pool, kellele pädev asutus on delegeerinud teatavad kontrolliülesanded;	k) kontrolliasutus – sõltumatu asutus, mis viib mahepõllumajandusliku tootmise valdkonnas läbi kontrolli-, sertifitseerimis- ja jälgitavusmenetlusi vastavalt käesoleva määruse sätetele ja komisjoni poolt määruse kohaldamiseks vastu võetud üksikasjalikele eeskirjadele ja keda pädev asutus on sel eesmärgil tunnustanud ja kontrollinud; vajaduse korral hõlmab see samaväärset kolmanda riigi asutust, kelle tunnustamise kohta kohaldatakse erieeskirju;
Muudatusettepanek 34 Artikli 2 punkt m
m) vastavusmärk – märgi kujul väljastatav tõend vastavuse kohta teatavale hulgale standarditele või muudele normatiivsetele dokumentidele;	m) vastavusmärk – märgi kujul väljastatav tõend vastavuse kohta teatavast hulgast standarditest või muudest normatiivsetest dokumentidest tulenevatele nõuetele;
Selgitus
Muudatusettepanekuga korrastatakse keelekasutust ning tuuakse sisse mõiste, mis on kooskõlas terminoloogiaga, mida kasutatakse Euroopa standardites nagu kvaliteeti käsitlev EN ISO 9000 seeria ja keskkonnajuhtimist käsitlev EN ISO 14000 seeria, kus vastavust määratletakse kui nõuetele vastavust.
Muudatusettepanek 35 Artikli 2 punkt r
r) GMOdega toodetud tooted – toit ja söödalisandid, lõhna- ja maitseained, vitamiinid, ensüümid, abiained, teatavad loomasöötades kasutatavad tooted (direktiivi 82/471/EMÜ alusel), taimekaitsevahendid, väetised ja mullaomaduste parandajad, mis on toodetud toites organismi materjalidega, mis on täielikult või osaliselt GMOd;	r) GMOdega toodetud tooted – tooted, mis on saadud, kasutades GMOd viimase elusorganismina tootmisprotsessis, kuid mis ei sisalda GMOsid ja ei koosne ega ole toodetud GMOdest;
Selgitus
Määrus peaks olema järjepidev teistes asjakohastes õigusaktides kasutatud GMO määratluste suhtes, et terminoloogiat mitte segi ajada.
Muudatusettepanek 36 Artikli 2 punkt v a (uus)
	v a) haljasväetistaim – põllukultuur, mis võib sisaldada looduslikke taimi ja umbrohtu ning mis pannakse mulda mullaomaduste parandamise eesmärgil.
Selgitus
Mõisted peaksid sisaldama kõiki määruses kasutatud eritermineid.
Muudatusettepanek 37 Artikli 2 punkt v b (uus)
	v b) veterinaarravi – kõik profülaktilised ja ravimeetmed, mida kasutatakse haige looma või haigete loomade rühma raviks konkreetse haiguse puhul vastavalt ettekirjutusele ja piiratud aja jooksul.
Selgitus
Kogemused on näidanud, et artiklis 9 kasutatud mõiste „ravi” tuleb täpselt määratleda.
Muudatusettepanek 38 Artikli 2 punkt v c (uus)
	v c) sünteetiline – keemiliste ja tööstuslike protsesside abil toodetud tooted, sealhulgas kõik tooted, mida looduses ei leidu ning looduslikest allikatest pärit toodete imitatsioonid, jättes välja tooted, mis on ekstraheeritud looduslikest toorainetest või lihtsate keemiliste protsesside abil modifitseeritud.
Selgitus
Sünteetiliste toodete mõiste tuleb selgemaks muuta. Kõnealune mõiste ei peaks siiski sisaldama looduslikke tooraineid, mida tavapäraselt töödeldakse näiteks anorgaaniliste hapete või alustega, et muuta pH taset jne.
Muudatusettepanek 39 Artikli 3 sissejuhatav osa
Mahepõllumajandusliku tootmissüsteemi eesmärgid on järgmised:	Mahepõllumajandusliku tootmismeetodi eesmärgid on järgmised:
Muudatusettepanek 40 Artikli 3 punkti a sissejuhatav osa
a) Praktilist ja majanduslikult elujõulist põllumajanduse juhtimissüsteemi kasutades tagatakse mahepõllumajandusliku tootmissüsteemiga mitmekülgne tootevalik järgmiste meetodite abil:	a) Keskkonnaalaselt ja sotsiaal-majanduslikult jätkusuutlikul tootmisel põhinevat süsteemi kasutades tagatakse sellega mitmekülgne tootevalik meetodite abil, mis:
Selgitus
Majandusliku elujõulisuse mõiste on ebaselge ja vaieldav ning seda saab tõlgendada mitmel ja mõnikord üksteisest erineval moel.
Muudatusettepanek 41 Artikli 3 punkti a alapunkt i
i) negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine miinimumini;	i) vähendavad negatiivsed keskkonna- ja kliimamõjud miinimumini;
Muudatusettepanek 42 Artikli 3 punkti a alapunkt i a (uus)
	i a) tagavad püsiva tasakaalu pinnase, vee, taimede ja loomade vahel;
Selgitus
Põllumajanduse ja sellega seotud ökosüsteemide jätkusuutlikkuse võib saavutada mahepõllumajanduslike meetodite abil.
Muudatusettepanek 43 Artikli 3 punkti a alapunkt ii
ii) bioloogilise mitmekesisuse kõrge taseme säilitamine ja parandamine põllumajandusettevõtetes ja neid ümbritsevatel maa-aladel;	ii) säilitavad bioloogilise ja geneetilise mitmekesisuse kõrge taseme põllumajandusettevõtetes ja seega neid ümbritsevatel maa-aladel laiemas mõttes ning parandavad seda, pöörates erilist tähelepanu kohanenud kohalike sortide säilitamisele ja kohalikele tõugudele;
Muudatusettepanek 44 Artikli 3 punkti a alapunkt iii
iii) looduslike ressursside nagu vee, mulla, orgaanilise ainese ja õhu säilitamine nii suures ulatuses kui võimalik;	iii) kasutavad looduslikke ressursse (vesi, muld ja õhk) ja põllumajanduslikke sisendeid (energia, taimekaitsevahendid, toiteained) kõige ratsionaalsemal võimalikul viisil;
Muudatusettepanek 45 Artikli 3 punkti a alapunkt iv
iv) kinnipidamine kõrgetest loomade heaolustandarditest ning eelkõige loomade liigispetsiifiliste käitumuslike vajaduste rahuldamine.	iv) peavad kinni kõrgetest loomade tervise- ja heaolustandarditest ning eelkõige rahuldavad loomade liigispetsiifilisi käitumuslikke vajadusi.
Muudatusettepanek 46 Artikli 3 punkti a alapunkt iv a (uus)
	iv a) aitavad säilitada traditsioonilisi kvaliteetsete toidukaupade ettevalmistamise meetodeid ja arendada väikesi peretalusid ja -ettevõtteid.
Selgitus
Mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtted peaksid sisaldama sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte, mis aitavad säilitada kvaliteetse mahepõllumajandusliku tootmise eristumist.
Muudatusettepanek 47 Artikli 3 punkt b
b) Mahepõllumajanduslik tootmissüsteem tagab toiduainete ja muude põllumajandustoodete tootmise, mis vastab tarbija nõudmisele kaupade järele, mis on valmistatud looduslikel meetoditel või looduslike meetoditega võrreldavatel meetoditel ning kasutades looduses esinevaid aineid.	b) Mahepõllumajanduslik tootmissüsteem tagab toiduainete ja muude põllumajandustoodete tootmise, mis vastab tarbija nõudmisele kaupade järele, mis on valmistatud looduslikel meetoditel või looduslike meetoditega võrreldavatel füüsikalistel meetoditel ning kasutades looduses esinevaid aineid.
Selgitus
Keemiliste ainete võimalikku kasutamist tuleks vältida.
Muudatusettepanek 48 Artikli 4 punkt a
a) elusorganismide ja mehaaniliste tootmismeetodite kasutamist eelistatakse sünteetiliste materjalide kasutamisele;	a) kasutatakse ainult elusorganisme ja mehaanilisi tootmismeetodeid, sünteetiliste materjalide ja sünteetilisi materjale sisaldavate tootmismeetodite kasutamine on lubatud ainult kooskõlas artikliga 16;
Selgitus
Punktide sõnastus on ebamäärane ning kitsendab kõnesolevate põhimõtete kasutusala. Punktide sõnastus peaks olema selgem, kuid samal ajal tuleb jätta võimalus kasutada sünteetilisi materjale ja mittemehaanilisi meetodeid tõsistes või kaugeleulatuvate tagajärgedega olukordades, mis nõuavad kiiret ja mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetest ja eeskirjadest kõrvale kalduvat reageerimist.
Raammääruse nr 1829/2003 põhjendusega 16 järjepidevuse säilitamiseks tuleks teha selget vahet määratlustel „GMOdest toodetud” ja „GMOde abil toodetud”.
Terviklikkuse huvides ei tohiks veterinaarravimid olla käesoleva määruse erandiks. Tänapäeval on turul suur valik mahemeetodil toodetud veterinaarravimeid, seetõttu tuleks neid mahepõllumajanduses kasutada.
Muudatusettepanek 49 Artikli 4 punkt a a (uus)
	a a) bioloogilisi ja mehhaanilisi tootmismeetodeid eelistatakse väliste sisendite, nagu sünteetiliste materjalide, kasutamisele;
Muudatusettepanek 50 Artikli 4 esimese lõigu punkt b
b) looduslike ainete kasutamist eelistatakse keemiliselt sünteesitud ainete kasutamisele, viimaseid võib kasutada vaid juhul, kui looduslikud ained ei ole kaubanduslikult kättesaadavad;	b) kui välised sisendid on vajalikud, kasutatakse looduslikke aineid, mineraalaineid ja mahepõllumajanduslikult toodetud tooraineid; keemiliselt töödeldud või sünteesitud aineid tuleb rangelt piirata erandjuhtudega ning neid võib kasutada vaid juhul, kui looduslikud ained ei ole kaubanduslikult kättesaadavad, ning seda tuleb eraldi lubada kooskõlas artikliga 11;
Muudatusettepanek 51 Artikli 4 punkt c
c) ei ole lubatud kasutada GMOsid ja GMOdest või GMOdega toodetud tooteid, välja arvatud veterinaarravimid;	c) GMOsid ja GMOdest või GMOde abil toodetud tooteid ei kasutata;
Selgitus
Terviklikkuse huvides ei tohiks veterinaarravimid olla käesoleva määruse erandiks. Tänapäeval on turul suur valik mahemeetodil toodetud veterinaarravimeid, seetõttu tuleks neid mahepõllumajanduses kasutada.
Muudatusettepanek 52 Artikli 4 punkt c a (uus)
	c a) ioniseerivat kiiritamist ei ole lubatud kasutada;
Muudatusettepanek 53 Artikli 4 punkt d
d) mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavad eeskirjad kohandatakse kohalike tingimustega, arengutasemetega ja eriomaste kasvatustavadega, säilitades samal ajal mahepõllumajandusliku tootmise ühise kontseptsiooni.	d) mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavad eeskirjad kohandatakse kohalike tingimustega, arengutasemetega ja eriomaste kasvatustavadega, säilitades samal ajal mahepõllumajandusliku tootmise eesmärgid ja põhimõtted.
Muudatusettepanek 54 Artikli 4 punkt d a (uus)
	d a) mahepõllumajanduslik tootmine tagab toote kvaliteedi, terviklikkuse ja jälgitavuse kogu toiduahela ulatuses;
Muudatusettepanek 55 Artikli 4 punkt d b (uus)
	d b) mahepõllumajanduslik tootmine on sotsiaalselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult jätkusuutlik tegevus;
Muudatusettepanek 56 Artikli 4 punkt d c (uus)
	d c) ei toimu mingit vesikultuuride kasvatust ega muul viisil ilma mullata taimekasvatust ega ilma mullata loomakasvatust.
Selgitus
See keeld tuleks samuti artiklisse lisada.
Muudatusettepanek 57 Artikli 5 punkt a
a) põllumajandusliku tootmise käigus säilitatakse mullaviljakus ning parandatakse seda, tõkestatakse mullaerosiooni ning võideldakse erosiooni vastu ja vähendatakse reostust miinimumini;	a) põllumajandusliku tootmise käigus säilitatakse mulla elustik ja viljakus ning parandatakse neid, tõkestatakse mullaerosiooni ning võideldakse erosiooni vastu ja vähendatakse reostust miinimumini;
Selgitus
Jätkusuutliku põllumajanduse kasuks on oluline säilitada mitte üksnes mullaviljakust, vaid ka mullas olevaid bioloogilisi kooslusi.
Muudatusettepanek 58 Artikli 5 punkt a a (uus)
	a a) põllumajanduslik tootmine säilitab ja loob töökohti, aidates nii kaasa maaelu jätkusuutlikule arengule;
Muudatusettepanek 59 Artikli 5 punkt c
c) taastumatute varude ja muude kui põllumajanduslike sisendite kasutamist vähendatakse miinimumini;	c) taastumatute varude ja muude kui põllumajanduslike sisendite kasutamist vähendatakse miinimumini; edendatakse taastuvenergia kasutamist;
Muudatusettepanek 60 Artikli 5 punkt f
f) taimed toituvad peamiselt mulla ökosüsteemi kaudu;	f) taimed toituvad peamiselt mulla ökosüsteemi kaudu; seega kohaldatakse häid mulla majandamise tavasid;
Muudatusettepanek 61 Artikli 5 punkt g
g) taimekaitse ja loomade tervishoid põhineb preventiivsetel meetoditel, sealhulgas sobilike tõugude ja sortide selekteerimisel;	g) taimekaitse põhineb preventiivsetel meetoditel, sealhulgas sobilike sortide valikul, külvikorral, segaviljelusel, kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisel ja kahjuritele ning haigustele loomuliku vastupanu arendamisel;
Muudatusettepanek 62 Artikli 5 punkt g a (uus)
	g a) loomade tervishoid põhineb looma loomuliku immunoloogilise kaitse ja kehaehituse tõhustamisel ning sobivate tõugude ja kasvatustavade valikul;
Muudatusettepanek 63 Artikli 5 punkt h
h) loomasööt pärineb peamiselt põllumajandusettevõttest, kus loomi peetakse, või toodetakse koostöös teiste sama piirkonna mahepõllumajandusettevõtjatega;	h) loomasööt pärineb eelistatavalt põllumajandusettevõttest, kus loomi peetakse, või toodetakse koostöös teiste mahepõllumajandusettevõtjatega ja loomkoormust piiratakse, et tagada, et loomakasvatuse korraldus moodustab terviku põllukultuuride tootmisega;
Selgitus
See muudatusettepanek peegeldab Vahemere piirkonna põllumajanduse omapära, kus loomakasvatus on koondatud mägipiirkondadesse ja taimekasvatus orgudesse ning vähesed põllumajandusettevõtted kombineerivad taimekasvatust loomakasvatusega. Sõnniku kasutamise piiramine mahepõllumajanduslikust loomakasvatusest pärinevaga tooks seetõttu kaasa mahepõllumajanduse kahjustamise ja sama hästi kui kõrvaldamise suurtel peamise ökoloogilise tähtsusega poolkuivadel aladel, kuna neil aladel on väga vähe loomakasvatust. Tuleb lubada kompostitud sõnniku kasutamist muust kui mahepõllumajanduslikust ekstensiivsest loomakasvatusest samadel tingimustel, mis kehtivad praegu.
Muudatusettepanek 64 Artikli 5 punkt k
k) tõuge valides eelistatakse aeglase kasvuga liine ja võetakse arvesse loomade võimet kohanduda kohalike tingimustega, nende elujõulisust ja nende vastupanuvõimet haigustele ja terviseprobleemidele;	k) tõuge valides eelistatakse aeglase kasvuga liine, pikaealisi liine ja kohalikke tõuge ja võetakse arvesse loomade võimet kohanduda kohalike tingimustega, nende elujõulisust ja nende vastupanuvõimet haigustele ja terviseprobleemidele;
Selgitus
On tingimata vajalik suurendada selliste kohalike tõugude arvu, mis kohanduvad paremini piirkondlikele tingimustele ja on tihti seotud traditsiooniliste põllumajandustavadega, mis iseloomustavad Euroopa piirkondi ja mida tuleks seetõttu kaitsta. See toob kaasa kõrgema kvaliteediga tooted, mille omapära võib luua Euroopa maapiirkondadele majanduslikku lisaväärtust.
Muudatusettepanek 65 Artikli 5 punkt l
l) mahepõllumajanduslik loomasööt koosneb põhiliselt mahepõllumajanduslikku päritolu koostisosadest ning looduslikest mittepõllumajanduslikest ainetest;	l) mahepõllumajanduslik loomasööt koosneb mahepõllumajanduslikku päritolu koostisosadest ning looduslikest mittepõllumajanduslikest ainetest ja vastab kariloomade konkreetsetele toitainevajadustele nende arengu vastavates etappides; erandeid tuleb lubada kooskõlas artikliga 11;
Muudatusettepanek 66 Artikli 5 punkt n
n) vesiviljelustoodangu puhul vähendatakse negatiivset mõju veekeskkonnale miinimumini;	n) vesiviljelustoodangu puhul säilitatakse loodusliku veeökosüsteemi bioloogiline mitmekesisus ja kvaliteet ning vähendatakse negatiivset mõju vee- ja maismaa-ökosüsteemidele miinimumini;
Selgitus
Mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtted peaksid sisaldama võimalikult palju ühendavate meetmete aspekte, et hõlmata mahepõllumajanduse keskkonnaalaseid, rahvatervisealaseid ja sotsiaalseid aspekte, kuid need peaksid võtma arvesse ka taime- ja loomakasvatuse piirkondlikke ja kultuurilisi erinevusi.
Muudatusettepanek 67 Artikli 6 pealkiri
Töötlemise suhtes kohaldatavad põhimõtted	Töötlemise ja ettevalmistamise suhtes kohaldatavad põhimõtted
Muudatusettepanek 68 Artikli 6 sissejuhatav osa
Lisaks artiklis 4 sätestatud üldpõhimõtetele kohaldatakse töödeldud mahepõllumajandusliku sööda ja toidu tootmise suhtes järgmisi põhimõtteid:	Lisaks artiklis 4 sätestatud eesmärkidele ja üldpõhimõtetele kohaldatakse töödeldud mahepõllumajandusliku sööda ja toidu tootmise ja ettevalmistamise, sealhulgas lisade määratluse ja võimalike muudatuste suhtes järgmisi põhimõtteid:
Selgitus
Käesolev artikkel peaks hõlmama mahepõllumajandusliku toidu ja sööda ettevalmistamist ning osutama selgelt selliste koostisosade ja lisandite erakorralisele kasutamisele, mis mõningatel juhtudel ei ole kaubanduslikult kättesaadavad. Artikkel peaks vastavalt reguleerima ka lisade kõiki määratlusi ja võimalikke muudatusi.
Muudatusettepanek 69 Artikli 6 punkt a
a) mahepõllumajanduslik sööt ja toit toodetakse põhiliselt mahepõllumajanduslikest koostisosadest, välja arvatud juhul, kui mahepõllumajanduslik koostisosa ei ole müügil;	a) mahepõllumajanduslik sööt ja toit toodetakse mahepõllumajanduslikest koostisosadest, välja arvatud juhul, kui mahepõllumajanduslik koostisosa ei ole müügil;
Muudatusettepanek 70 Artikli 6 punkt b
b) lisandeid ja abiaineid kasutatakse minimaalsel määral ning ainult vältimatu tehnoloogilise vajaduse korral;	b) lisandeid ja abiaineid kasutatakse minimaalsel määral ning ainult vältimatu tehnoloogilise või toitainete vajaduse korral ja kui need on lubatud vastavalt artiklis 15 sätestatud korrale;
Muudatusettepanek 71 Artikli 6 punkt c a (uus)
	c a) toitu töödeldakse hoolikalt sellisel viisil, et oleks tagatud mahepõllumajandusliku toidu terviklikkus;
Muudatusettepanek 72 Artikli 7 lõike 1 esimene lõik
Ettevõtte kogu kaubandusliku poole juhtimisel järgitakse mahepõllumajanduslikule tootmise või mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku suhtes kohaldatavaid eeskirju.	Kogu põllumajandusettevõtte juhtimisel järgitakse mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavaid eeskirju.
Selgitus
Mahepõllumajanduse terviklikkuse põhimõtte alusel peaks tavapõllumajanduslikult mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku lõppeesmärk olema täielik mahepõllumajanduslik tootmine.
Muudatusettepanek 73 Artikli 7 lõike 1 teine lõik
Kooskõlas eritingimustega, mis tuleb sätestada artikli 31 lõikes 2 osutatud korras, võib ettevõte olla jagatud selgelt eraldiseisvateks üksusteks, millest kõiki ei juhita mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetest lähtuvalt.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 74 Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik
Kui vastavalt teisele lõigule ei kasutata kogu põllumajandusettevõtet mahepõllumajanduslikuks tootmiseks, eraldab põllumajandusettevõtja mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maa, loomad ja tooted ülejäänutest ning registreerib nõuetekohaselt kõik andmed, et tõendada eraldatust.	Kui vastavalt teisele lõigule ei kasutata kogu põllumajandusettevõtet mahepõllumajanduslikuks tootmiseks, eraldab põllumajandusettevõtja mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maa, loomad ja tooted ülejäänutest ning registreerib nõuetekohaselt kõik andmed, et tõendada eraldatust. Nimetatud eraldatust kohaldatakse ka vesiviljeluse liikide suhtes mutatis mutandis.
Selgitus
Nimetatud eraldatuse nõudeid tuleb laiendada ka vesiviljelusele.
Muudatusettepanek 75 Artikli 7 lõike 2 teine lõik
Kui põllumajandusettevõtjad kasutavad mahepõllumajandusliku toidu või loomasööda valmistamiseks kolmandatelt isikutelt ostetud tooteid, peavad nad saama müüjalt kinnituse, et tarnitud tooted ei ole valmistatud GMOdega.	Kui põllumajandusettevõtjad või muud mahepõllumajandusliku toodangu pakkujad kasutavad mahepõllumajandusliku toidu või loomasööda valmistamiseks kolmandatelt isikutelt ostetud tooteid, peavad nad nõudma müüjalt kinnitust, et tarnitud tooted ei ole valmistatud GMOdest või GMOdega ja ei sisalda GMOsid ega koosne neist.
Muudatusettepanek 76 Artikli 7 lõike 2 teine a lõik (uus
	Juhusliku või tehniliselt vältimatu GMOdega saastumise korral peavad ettevõtjad olema võimelised esitama tõendeid selle kohta, et nad on võtnud kõik vajalikud meetmed sellise saastumise vältimiseks.
Muudatusettepanek 77 Artikli 8 lõike 1 punkt b
b) mulla viljakust ja bioloogilist aktiivsust säilitatakse ja suurendatakse mitmeaastase külvikorra abil, sinna hulka on arvatud haljasväetistaimed ning sõnniku ja mahepõllumajandusettevõtetest pärit orgaanilise materjali kasutamine;	b) mulla viljakust ja bioloogilist aktiivsust säilitatakse ja suurendatakse mitmeaastase külvikorra abil, sinna hulka on arvatud haljasväetistaimed ning loomakasvatuse väljaheidete ja mahepõllumajandusettevõtetest pärit orgaanilise materjali kasutamine, eelistatavalt kompostitud kujul;
Selgitus
Väljaheited ei koosne üksnes sõnnikust – seega on kohasem kasutada mõistet „väljaheited”.
Peale selle võib lisaks väljaheidetele kasutada ka muid orgaanilisi aineid.
Muudatusettepanek 78 Artikli 8 lõike 1 punkt h
h) igasuguste heakskiidetud sünteetiliste ainete kasutamise suhtes kohaldatakse tingimusi ja piiranguid seoses põllukultuuridega, mille jaoks neid tarvitada võib, samuti seoses tarvitusmeetodite, koguste, kasutamise ajaliste piirangute ning põllukultuuriga kokkupuutumisega;	h) igasuguste heakskiidetud sünteetiliste ainete kasutamise suhtes kohaldatakse rangeid tingimusi ja piiranguid seoses põllukultuuridega, mille jaoks neid tarvitada võib, samuti seoses tarvitusmeetodite, koguste, kasutamise ajaliste piirangute ning põllukultuuriga kokkupuutumisega;
Muudatusettepanek 79 Artikli 9 punkti b alapunkt iii
iii) karjale on võimaldatud pidev juurdepääs vabaalale, eelistatult rohumaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad;	iii) karjale on võimaldatud pidev juurdepääs vabaõhualadele, eelistatult rohumaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigusaktidega on kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piirangud ja kohustused; komisjon ja liikmesriigid tagavad, et sellised piirangud ja kohustused ei too kaasa loomade piinlemist ega mahepõllumajanduslike toodete turgude kaotamist;
Selgitus
Hiljuti kehtestati Euroopa eeskirjad mahepõllumajanduslike lindude seespidamiseks, et kaitsta neid kõrge patogeensusega linnugripi H5N1 eest. See tõi endaga kaasa vaidluse loomade heaolu üle (mahepõllumajanduslike kanade nokki ei köndistata ja see võib tuua kaasa loomade heaolu probleeme). Tarbijad olid mures, et mahepõllumajanduslikud linnutooted on „vähem mahepõllumajanduslikud” kui tavaliselt. Seetõttu tuleks ametiasutustele kehtestada kohustus otsida ja leida mahepõllumajandusliku loomakasvatuse sektoritele alternatiive, säilitades samas võimalikult kõrged loomade heaolustandardid.
Muudatusettepanek 80 Artikli 9 punkti b alapunkt iv
iv) karja suurust piiratakse eesmärgiga vähendada miinimumini karjamaade paljakssöömist, mulla kinnitrampimist, erosiooni või loomade või nende sõnniku põhjustatud reostust;	iv) karja suurust piiratakse eesmärgiga vähendada miinimumini karjamaade paljakssöömist, mulla kinnitrampimist, erosiooni või loomade või nende väljaheidete põhjustatud reostust;
Selgitus
Väljaheited ei koosne üksnes sõnnikust.
Muudatusettepanek 81 Artikli 9 punkti b alapunkt v
v) mahepõllumajanduslik kari peab olema ülejäänud karjast eraldatud või kergesti eraldatav;	v) mahepõllumajanduslik kari peab olema ülejäänud karjast eraldatud;
Selgitus
Välja jäetud sõnastus on vastuoluline – tegelikkuses võib kari jääda eraldamata kogu eluea vältel.
Muudatusettepanek 82 Artikli 9 punkti b alapunkt x
x) mesinduses kasutatavad tarud ja inventar peavad olema valmistatud looduslikest materjalidest;	x) mesinduses kasutatavad tarud ja inventar peavad olema valmistatud materjalidest, mille kohta on tõestatud kahjuliku mõju puudumine ümbritsevale keskkonnale;
Selgitus
Mesilastarud võivad sisaldada näiteks roostevabast terasest osi, mis ei põhjusta keskkonnale kahju.
Muudatusettepanek 83 Artikli 9 punkti c alapunkt i
i) paljunemist ei mõjutata hormoonraviga, välja arvatud juhul, kui on vaja ravida paljunemishäireid;	i) põhimõtteliselt peaks paljundamine põhinema looduslikel meetoditel. Kunstlik seemendamine on siiski lubatud. Teisi kunstliku paljundamise viise (näiteks embrüote siirdamine) ei kasutata;
Selgitus
Määruse (EMÜ) nr 2092/91 sõnastus on palju selgem.
Muudatusettepanek 84 Artikli 9 punkti c alapunkt ii
ii) kloonimine ja embrüo siirdamine ei ole lubatud;	ii) tõuaretustehnikaid, kus kasutatakse geenitehnoloogiat, kloonimist ja embrüo siirdamist, ei kasutata;
Muudatusettepanek 85 Artikli 9 punkti d alapunkt i
i) karja tuleb sööta mahesöödaga, mis võib osaliselt sisaldada mahepõllumajandusele üleminekul olevatest ettevõtte üksustest pärit sööta ning mis vastab looma toitainevajadustele tema arengu eri etappidel;	i) karja tuleb sööta mahesöödaga, mis vastab looma toitainevajadustele tema arengu eri etappidel; teha võib erandeid, nagu on sätestatud XX lisas, kus määratletakse protsentuaalne osa söödast, mis võib pärineda mahepõllumajandusele üleminekul olevatest põllumajandusettevõtetest;
Selgitus
Artikkel 9 vajab lisade jaoks selget eeskirjade ja erandite raamistikku.
Muudatusettepanek 86 Artikli 9 punkti d alapunkt ii
ii) loomadel on pidev juurdepääs heinale ja koresöödale;	ii) loomadel on pidev juurdepääs karjamaale või koresöödale, välja arvatud juhul, kui see on vastunäidustatud veterinaarsetel põhjustel, mille üle otsustavad pädevad ametiasutused või loomi külastav veterinaararst;
Muudatusettepanek 87 Artikli 9 punkti e alapunkt ii
ii) haiguspuhangud ravitakse kohe nende ilmnemisel, et vältida loomade piinlemist; vajaduse korral võib kasutada allopaatilisi tooteid, sealhulgas antibiootikume, kui fütoterapeutilised, homöopaatilised ja muud tooted ei ole mõjusad.	ii) haiguspuhangud ravitakse kohe nende ilmnemisel, et vältida loomade piinlemist; vajaduse korral ja rangete tingimuste alusel (kindlaksmääratud suurim ravikordade arv looma kohta ja keeluaeg) võib kasutada keemilis-sünteetilisi allopaatilisi veterinaarravimeid, sealhulgas antibiootikume, kui fütoterapeutilised, homöopaatilised ja muud tooted ei ole mõjusad.
Selgitus
Mõiste „allopaatilised tooted” on liiga ebamäärane.
On väga tähtis määratleda keemilis-sünteetiliste allopaatiliste ravikordade arv looma kohta ja seda piirata: see on kooskõlas mahepõllumajanduse nõuete ja põhimõtetega ning on juba normaalne tava kehtiva süsteemi juures ja võimaldab anda tarbijatele garantii, eelkõige mis puudutab võimalikke jääke.
Muudatusettepanek 88 Artikli 10 lõige 1
1. Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras ja II jaotises ettenähtud eesmärkidest ja põhimõtetest lähtuvalt mahetootmisel põhineva vesiviljeluse suhtes kohaldatavad tootmiseeskirjad, sealhulgas üleminekueeskirjad.	1. Komisjon esitab pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigusloomega seotud ettepaneku mahetootmisel põhineva vesiviljeluse suhtes kohaldatavate tootmiseeskirjade, sealhulgas üleminekueeskirjade kohta.
Selgitus
Vesiviljeluse erieeskirju tuleb kohaselt arendada; see vajab erikonsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu uut õigusloomelist muudatuste tegemise menetlust, nagu seda tehti varem loomakasvatuse eeskirjade puhul.
Muudatusettepanek 89 Artikli 11 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras II jaotises sätestatud eesmärkidest ja põhimõtetest lähtuvalt erikriteeriumid järgmiste toodete ja ainete heakskiitmise kohta mahepõllumajanduses:	1. 1. Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist ning II jaotises sätestatud eesmärkidest ja põhimõtetest lähtuvalt erikriteeriumid järgmiste toodete ja ainete heakskiitmise kohta mahepõllumajanduses:
Muudatusettepanek 90 Artikli 11 lõike 1 punkt e
e) puhastusmaterjalid;	e) puhastus-, hügieeni- ja desinfektsioonimaterjalid;
Muudatusettepanek 91 Artikli 11 lõike 1 punkt f
f) muud ained.	f) muud ained, nagu vitamiinid, mikroorganismid ja taimede kasvukiirendajad.
Muudatusettepanek 92 Artikli 11 lõige 2 a (uus)
	2 a. Komisjon tagab läbipaistvad menetlused kohaldamiste, dokumentatsiooni, läbivaatamise, hindamise ja tõhusa otsustamise suhtes. Komisjon annab juhiseid taotlejariikidele ning kasutab mahepõllumajanduse ja toiduainete sektori asjatundjate kogemusi. Sidusrühmadel peaks olema võimalik osaleda teatud toodete ja ainete hindamise protsessis nende positiivsesse loetellu lisamiseks. Muudatus- või kõrvaldamistaotlused, samuti sellekohased otsused avaldatakse.
Selgitus
Määrus peaks sisaldama mehhanismi sidusrühmade kaasamiseks ja avalikkuse teavitamiseks teatavate mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks lubatud toodete ja ainete heakskiidu muudatuste kohta.
Muudatusettepanek 93 Artikli 11 lõige 2 b (uus)
	2 b. Taimekaitsetoodete suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:   i) nende kasutamine peab olema oluline kahjuliku organismi või teatava kindla haiguse kontrolliks, mille puhul teisi bioloogilisi, füüsikalisi või aretuslikke alternatiive ega maaviljelustavasid või muid tõhusaid majandamise tavasid ei ole veel saadaval;   ii) tooteid, mis ei ole taimse, loomse, mikroobse või mineraalse päritoluga ja mis ei ole identsed nende loodusliku kujuga, võib heaks kiita üksnes siis, kui nende kasutamise tingimused välistavad igasuguse otsese kokkupuute taime söödava(te) osa(de)ga;   iii) nende kasutamine on ajutine ning komisjon määrab kindlaks kuupäeva, milliseks nende kasutamine tuleb järk-järgult lõpetada või seda uuendada.
Selgitus
ELi tarbijad otsustavad tihti mahepõllumajanduslike toodete kasuks, kuna nad usuvad kindlalt, et need tooted on toodetud ilma võimalike kahjulike aineteta. Sektorile tuleks avaldada survet sobivate alternatiivide otsimise jätkamiseks, sätestades kuupäevad, millal nende ainete kasutamise heakskiit lõpeb. Nii on juba tehtud loomasööda tavapõllumajanduslike koostisosade osas; lõppkuupäevad on kindlaks määratud ja sektor töötab nüüd mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses seni kasutatavatele tavapõllumajanduslikele koostisosadele mahepõllumajanduslike alternatiivide leidmise kallal.
Muudatusettepanek 94 Artikli 11 lõige 2 c (uus)
	2 c. Liha ja kondijahu ei söödeta toiduks tarvitatavatele loomadele.
Selgitus
Mahepõllumajanduses ei kasutata söödana liha ja kondijahu ega sarnaseid tooteid.
Muudatusettepanek 95 Artikli 12 punkt c
c) endistelt muudelt kui mahepõllumajanduslikelt lüpsiloomadelt pärit piima ja piimatooteid võib mahepõllumajanduslikuna müüa pärast ajavahemikku, mille kestus määratakse kindlaks artikli 31 lõikes 2 osutatud korras;	c) endistelt muudelt kui mahepõllumajanduslikelt lüpsiloomadelt pärit piima ja piimatooteid ning selliseid tooteid nagu liha, munad ja mesi võib mahepõllumajanduslikuna müüa pärast ajavahemikku, mille kestus määratakse kindlaks artikli 31 lõikes 2 osutatud korras;
Muudatusettepanek 96 Artikli 13 lõige 3
3. Heksaani ja muude orgaaniliste lahustite kasutamine ei ole lubatud.	3. Heksaani ja keemiliste lahustite kasutamine ei ole lubatud.
Selgitus
Asjakohasem terminoloogia. Lahustid on keemilised, mitte orgaanilised.
Muudatusettepanek 97 Artikli 13 lõike 4 teine lõik
Kui söödatootjad kasutavad mahepõllumajanduslikele kariloomadele sööda tootmisel kolmandatelt isikutelt ostetud koostisosi ja söödalisandeid, peavad nad saama müüjalt kinnituse, et tarnitud tooted ei ole valmistatud GMOdega.	Kui söödatootjad kasutavad mahepõllumajanduslikele kariloomadele sööda tootmisel kolmandatelt isikutelt ostetud koostisosi ja söödalisandeid, annab müüja kirjaliku kinnituse, et tarnitud tooted ei ole täielikult ega osaliselt valmistatud GMOdest ega GMOde abil.
Selgitus
Arvestades nende omapära ja erinevust tavapäraste toodetega võrreldes, ei saa mahepõllumajanduslikke tooteid ühtlustada tavapäraste toodete suhtes kohaldatava nõudega määratleda GMOdega (isegi väga vähese) sihiliku saastamise piirmäär. Mahetoodete puhul ei saa lubada mingit piirmäära: need ei tohi sisaldada GMOsid. Kirjalik kinnitus on tõend, et toode vastab kehtestatud eeskirjadele (vrd artikli 7 lõige 2).
Kui GMO toodete kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud, peaks kasutaja olema kohustatud nõudma dokumenti, mis tõendab, et GMOsid ei ole kasutatud ja tarnija peaks olema kohustatud väljastama sellise dokumendi.
Muudatusettepanek 98 Artikli 14 lõike 1 punkt a
a) vähemalt 95% toote põllumajanduslikku päritolu koostisosade kaalust peab olema mahepõllumajanduslik;	a) vähemalt 95% toote põllumajanduslikku päritolu koostisosade kaalust, ilma lisatud vett ja soola arvestamata, peab olema mahepõllumajanduslik;
Muudatusettepanek 99 Artikli 14 lõike 1 punkt b
b) mittepõllumajanduslikku päritolu koostisosi ja abiaineid võib kasutada ainult juhul, kui need on heaks kiidetud artikli 15 alusel;	b) lisaaineid, abiaineid, maitseaineid, vett, soola, valmistisi mikroorganismidest ja ensüüme, mineraalaineid, mikroelemente, vitamiine, aminohappeid ja teisi mikrotoitaineid võib kasutada eritoitumiseks ette nähtud toiduainetes tingimusel, et need on heaks kiidetud artikli 15 alusel;
Muudatusettepanek 100 Artikli 14 lõike 1 punkt c
c) muid kui mahepõllumajanduslikke põllumajanduslikke koostisosi võib kasutada ainult juhul, kui need on heaks kiidetud artikli 15 alusel.	c) muid kui mahepõllumajanduslikke põllumajanduslikke koostisosi võib kasutada ainult juhul, kui need on lubatud artikli 15 alusel või kui selleks on esialgse nõusoleku andnud liikmesriik;
Muudatusettepanek 101 Artikli 14 lõike 1 punkt c a (uus)
	c a) mahepõllumajanduslik koostisosa ei tohi esineda samaaegselt muust kui mahepõllumajanduslikust allikast või üleminekul olevast ettevõttest pärineva sama koostisosaga;
Muudatusettepanek 102 Artikli 14 lõike 1 punkt c b (uus)
	c b) üleminekul olevas ettevõttes koristatud saagist valmistatud toidud võivad sisaldada üksnes ühte põllumajandusliku päritoluga koostisosa.
Muudatusettepanek 103 Artikli 14 lõige 2
2. Mahepõllumajandusliku toidu ekstraheerimine, töötlemine ja ladustamine viiakse läbi viisil, millega välditakse koostisosade omaduste kaotamist. Ei ole lubatud kasutada aineid ja meetodeid, mis moodustaksid kõnealused omadused uuesti või parandaksid kõnealuste toodete töötlemisel esinenud hooletuse tagajärgi.	2. Mahepõllumajandusliku toidu ekstraheerimine, käitlemine, transportimine, töötlemine, ladustamine ja turustamine viiakse läbi viisil, millega välditakse koostisosade ja toodete omaduste kaotamist. Ei ole lubatud kasutada aineid ja meetodeid, mis moodustaksid kõnealused omadused uuesti või parandaksid kõnealuste toodete töötlemisel esinenud hooletuse tagajärgi.
Selgitus
Protsesside loetelu suurema täpsuse huvides on asjakohane lisada käitlemine, transportimine ja turustamine. Lisaks tuleks käesolevas lõikes nõutud ettevaatus laiendada loogiliselt ka toodetele ja mitte piirduda koostisosadega.
Muudatusettepanek 104 Artikli 14 lõike 3 teine lõik
Kui töötlejad kasutavad mahepõllumajandusliku toidu või loomasööda töötlemisel kolmandatelt isikutelt ostetud koostisosi ja lisandeid, peavad nad saama müüjalt kinnituse, et tarnitud tooted ei ole valmistatud GMOdega.	Kui töötlejad kasutavad mahepõllumajandusliku toidu või loomasööda töötlemisel kolmandatelt isikutelt ostetud koostisosi ja lisandeid, annab müüja kirjaliku kinnituse, et tarnitud tooted ei ole valmistatud GMOdest ega GMOde abil.
Selgitus
Kui GMO toodete kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud, peaks kasutaja olema kohustatud nõudma dokumenti, mis tõendab, et GMOsid ei ole kasutatud ja tarnija peaks olema kohustatud väljastama sellise dokumendi.
Kirjalik kinnitus on tõend, et toode vastab kehtestatud eeskirjadele (vt eespooltoodut).
Muudatusettepanek 105 Artikli 14 lõige 3 a (uus)
	3 a. Mahepõllumajanduslike toidukaupade ekstraheerimine, töötlemine ja ladustamine viiakse läbi tagades, et see on nii ruumiliselt kui ajaliselt eraldatud ülejäänud, muust kui mahepõllumajanduslikust tootmisest.
Selgitus
Eesmärgiks on tagada, et segatootmisega ettevõtted rakendavad piisavat kontrolli ja eraldavad protsessid asjakohasel moel.
Muudatusettepanek 106 Artikli 14 lõige 3 b (uus)
	3 b. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada rangemad eeskirjad töödeldud toidu tootmise osas tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega ning ei takista ega piira käesoleva määrusega kooskõlas olevate toodete vaba liikumist.
Selgitus
Liikmesriikidel peaks olema võimalus kehtestada rangemaid eeskirju töödeldud toidu tootmise osas mahepõllumajanduslikus tootmises. See on oluline konkurentsivõimaluse säilitamiseks eetilisemalt valmistatud toodetele ning tagab tarbijatele suurema valikuvõimaluse mahepõllumajanduslike toodete vahel.
Muudatusettepanek 107 Artikli 15 lõige 3 a (uus)
	3 a. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada rangemad eeskirjad töötlemisel teatud toodete ja ainete kasutamise osas tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega ning ei takista ega piira käesoleva määrusega kooskõlas olevate toodete vaba liikumist.
Selgitus
Liikmesriikidel peaks olema võimalus kehtestada rangemaid eeskirju töötlemisel teatud toodete ja ainete kasutamise osas mahepõllumajanduslikus tootmises. See on oluline konkurentsivõimaluse säilitamiseks eetilisemalt valmistatud toodetele ning tagab tarbijatele suurema valikuvõimaluse mahepõllumajanduslike toodete vahel.
Muudatusettepanek 108 Artikli 16 lõike 2 punkt b a (uus)
	b a) kui ühenduse õigusaktidega on kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piirangud ja kohustused;
Selgitus
Selles artiklis sisalduvad erinevad meetmed ja sätted on liiased ning seotud juhtudega (nt üleminek), milleks on ajutiselt kindlasti vaja teatud paindlikkust.
Mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade paindlikuma kohaldamise tingimused tuleb samuti seada tähtsuse järjekorda ning neid vähendada.
Üksnes teatud erimeetmete suhtes tuleks kohaldada komiteemenetlust.
Lõpuks tuleb kõigist mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadest kõrvalekaldumistest teavitada pädevaid asutusi, sealhulgas sertifitseerimisasutusi, ning kontrolliasutused peavad hindama ja kohapeal kontrollima põllumajandusettevõtja eriolukorraga toimetuleku tegevuskava.
Muudatusettepanek 109 Artikli 16 lõike 2 punkt h
h) kui ühenduse õigusaktide põhjal on kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piirangud ja kohustused.	välja jäetud
Selgitus
Selles artiklis sisalduvad erinevad meetmed ja sätted on liiased ning seotud juhtudega (nt üleminek), milleks on ajutiselt kindlasti vaja teatud paindlikkust.
Mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade paindlikuma kohaldamise tingimused tuleb samuti seada tähtsuse järjekorda ning neid vähendada.
Üksnes teatud erimeetmete suhtes tuleks kohaldada komiteemenetlust.
Lõpuks tuleb kõigist mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadest kõrvalekaldumistest teavitada pädevaid asutusi, sealhulgas sertifitseerimisasutusi, ning kontrolliasutused peavad hindama ja kohapeal kontrollima põllumajandusettevõtja eriolukorraga toimetuleku tegevuskava.
Muudatusettepanek 110 Artikli 16 lõike 2 esimene a lõik (uus)
	Erandeid lubatakse vajaduse korral piiratud ajaks ning need põhinevad asjaomase piirkonna või põllumajandusettevõtte arengukaval, mis on kavandatud kõnealuse probleemi lahendamiseks.
	Teave käesoleva artikli alusel lubatud erandite kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks ning vaadatakse vähemalt iga kolme aasta järel üle.
Selgitus
Vähem piiravad eeskirjad ja erandite lubamine komisjoni poolt tuleb viia miinimumini, määratledes selgelt kriteeriumid ja menetlused, mille tulemuseks võib olla taotluse heakskiit või tagasilükkamine.
Muudatusettepanek 111 Artikli 17 lõige 1
1. Kogu ühenduses ja ükskõik millises ühenduse keeles võib käesoleva määrusega kooskõlas toodetud ja kontrollitud või imporditud toote märgistamisel ning reklaamimisel kasutada I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi või deminutiive eraldi või kombineerituna.	1. Kogu ühenduses ja ükskõik millises ühenduse keeles võib käesoleva määrusega kooskõlas toodetud ja kontrollitud või imporditud toote märgistamisel ning reklaamimisel kasutada I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi või deminutiive eraldi või kombineerituna.
	Töödeldud toodete korral võib neid termineid kasutada üksnes siis, kui:
	a) tootenimetuses ja märgistamisel kaaluliselt vähemalt 95% toote põllumajanduslikku päritolu koostisosadest on toodetud mahepõllumajanduslikult ja kõik põhilised koostisosad on toodetud mahepõllumajanduslikult;
	b) koostisosade loetelus antakse teave mahepõllumajanduslike koostisosade kohta edasi samal viisil ja kasutades sama värvi ja kirja suurust ning kirja nagu teave teiste koostisosade kohta. Need tooted ei tohi kanda logo, mis viitab mahepõllumajanduslikule tootmisele.
Selgitus
Et märgistada töödeldud tooted logoga, mis viitab mahepõllumajanduslikule tootmisele, on oluline, et kaaluliselt 95% toote põllumajanduslikku päritolu koostisosadest oleksid toodetud mahepõllumajanduslikult; supi puhul näiteks võib suure osa kogukaalust moodustada vesi. Sel juhul oleks mahepõllumajanduslike toodete osakaal kogu tootes alla 95%, kuigi kui vett mitte arvestada, oleksid kõik või peaaegu kõik koostisosad mahepõllumajanduslikku päritolu. Lisaks võib esineda töödeldud tooteid, mille tootja ei ole olnud suuteline tegema iga koostisosa puhul valikut mahepõllumajandusliku kasuks. Siiski võib see mahepõllumajandusettevõtjate jaoks olla tähtis uus turg, kui nad saavad tarnida oma tooteid klientidele, kes töötlevad muu hulgas mahepõllumajanduslikke tooteid. Nii põllumajandustootja kui kliendi huvides on, et peaks olema võimalik tähistada mõnede koostisosade mahepõllumajanduslikku päritolu, kuna see õigustab lõpptoote kõrgemat hinda. Et vältida tarbijate segadusse ajamist, tuleb sellistel juhtudel kohaldada siiski märgistamist puudutavaid nõuded.
Muudatusettepanek 112 Artikli 17 lõige 2
2. I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi ja deminutiive eraldi või kombineerituna ei ole lubatud kasutada kogu ühenduse piires ega üheski ühenduse keeles, et märgistada või reklaamida toodet, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas toodetud ega kontrollitud või imporditud, välja arvatud juhul, kui asjaomaseid termineid ei ole otseselt võimalik seostada põllumajandusliku tootmisega.	2. I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi ja deminutiive eraldi, kombineerituna või kaasa arvatuna ei ole lubatud kasutada kogu ühenduse piires ega üheski ühenduse keeles, et märgistada või reklaamida toodet, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas toodetud või imporditud, kontrollitud ega sertifitseeritud, välja arvatud juhul, kui asjaomaseid termineid ei ole otseselt võimalik seostada mahepõllumajandusliku tootmisega.
Muudatusettepanek 113 Artikli 17 lõige 3
3. I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi ja deminutiive eraldi või kombineerituna ei ole lubatud kasutada seoses tootega, mille märgistuselt nähtub, et toode sisaldab GMOsid või koosneb või on toodetud GMOdest.	3. I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi ja deminutiive eraldi või kombineerituna ei ole lubatud kasutada seoses tootega, mille märgistuselt nähtub, et toode sisaldab GMOsid või koosneb või on toodetud GMOdest või GMOde abil või kui on tõestatud, et GMOd on saastanud kasutatud toodet, koostisainet või sööta.
Selgitus
Nagu mahetootjad nõuavad ja tarbijate nõudlus mõista annab, ei tohiks anda ühtegi eksitavat ega petlikku sõnumit seoses GMOde sihiliku või juhusliku esinemisega mahepõllumajanduslikes toodetes, mida tuleks lisaks kaitsta viimaste esinemise eest.
Raammääruse nr 1829/2003 põhjendusega 16 järjepidevuse säilitamiseks tuleks teha selget vahet määratlustel „GMOdest toodetud” ja „GMOde abil toodetud”.
Muudatusettepanek 114 Artikli 17 lõige 4
4. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva artikli järgimine.	4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesoleva artikli järgimine ning et hoida ära käesolevas artiklis viidatud terminite kasutamine pettuse eesmärgil.
Selgitus
Endiselt on palju termini „mahepõllumajanduslik” pettekasutust, mis tuleb ära hoida ja välistada selgete õigusaktide abil.
Muudatusettepanek 115 Artikli 18 lõike 1 punkt a
a) artikli 22 lõikes 7 osutatud koodnumber, mis on antud pädevale asutusele, kes kontrollib ettevõtjat;	a) artikli 22 lõikes 7 osutatud koodnumber, mis on antud asutusele või organile, kelle pädevuses on ettevõtja kontrollimine, sertifitseerimine ja inspekteerimine;
Selgitus
Kontrolli- ja inspekteerimisorganid tuleks samuti lisada.
Muudatusettepanek 116 Artikli 18 lõike 1 punkt b
b) vähemalt üks II lisas loetletud tähistest trükitähtedega, kui ei ole kasutatud artiklis 19 osutatud logo:	b) artiklis 19 osutatud logo ja vähemalt üks II lisas loetletud tähistest trükitähtedega;
Selgitus
Logo peaks olema kohustuslik, et tarbijad saaksid mahepõllumajanduslikke tooteid kergesti ära tunda.
Muudatusettepanek 117 Artikli 18 lõike 1 punkt b a (uus)
	b a) toote või toote põllumajanduslike toormaterjalide päritolukoha tähis, nimelt kas toode on ühenduse või kolmanda riigi päritolu või mõlema kombinatsioon. Päritolukohta täiendab riigi nimi, kui toode või toormaterjalid, millest see on valmistatud, pärineb või pärinevad sellest konkreetsest riigist.
Selgitus
Toote päritolu on tihti seotud selle kvaliteedi ja eriomadustega – teguritega, mis omandavad erilise tähtsuse kõrge kvaliteediga toodete puhul, nagu mahepõllumajanduslikud tooted.
Muudatusettepanek 118 Artikli 19 pealkiri
Ühenduse mahepõllumajandussaaduste logo	Ühenduse ja siseriiklikud mahepõllumajandussaaduste logod
Muudatusettepanek 119 Artikkel 19
Komisjon töötab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras välja ühenduse logo, mida võib kasutada käesoleva määrusega kooskõlas toodetud ja kontrollitud või imporditud toodete märgistamisel, esitlemisel ning reklaamimisel.	Komisjon töötab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras välja ühenduse logo, mida kasutatakse käesoleva määrusega kooskõlas toodetud ja kontrollitud või imporditud toodete märgistamisel, esitlemisel ning reklaamimisel, ning mis kujutab endast mahepõllumajanduslike toodete peamist tunnussümbolit kogu ELis.
Selgitus
Logo peaks olema kohustuslik, et edendada mahepõllumajanduslike toodete ühtset identifitseerimisvahendit kogu ELi turu ulatuses ja tagada, et tarbijad need ära tunnevad. See muudatus oleks mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduse Euroopa tegevuskavas välja kuulutatud mahepõllumajandusele lähenemise „ühtse kontseptsiooni” praktiline peegeldus.
Muudatusettepanek 120 Artikli 19 lõige 1 a (uus)
	1 a. Ühenduse logo ei tohi kasutada juhul, kui töödeldud toit ei vasta artikli 14 lõikele 1 või üleminekutoodetele.
Selgitus
Ühenduse logo ei tohi kasutada toodete puhul, mis sisaldavad kaalu järgi üle 5% tavapõllumajanduslikke koostisosi.
Muudatusettepanek 121 Artikkel 21
Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras mahepõllumajandusliku loomasööda ja üleminekujärgus olevatest põllumajandusettevõtetest pärit toodete märgistamise suhtes kohaldatavad erinõuded.	Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras mahepõllumajandusliku loomasööda märgistamise suhtes kohaldatavad erinõuded.
Selgitus
Märgised ja reklaamväited peavad selgelt tähistama mahepõllumajandusele üleminekul olevatest ettevõtetest pärit toodete märgistamise erinõudeid.
Muudatusettepanek 122 Artikli 21 esimene a lõik (uus)
	Taimsed saadused võivad kanda mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekule viitavaid tähiseid märgistuses või reklaamis tingimusel, et sellised tooted vastavad artikli 12 nõuetele.
	Sellised tähised:
	a) teatavad: „toodetud mahepõllumajandusele üleminekul”
	b) on sellist värvi, sellise suurusega ja sellises kirjastiilis, mis võimaldab tarbijatel konkreetset üleminekutoodet selgelt tuvastada.
Selgitus
Märgised ja reklaamväited peavad selgelt tähistama mahepõllumajandusele üleminekul olevatest ettevõtetest pärit toodete märgistamise erinõudeid.
Muudatusettepanek 123 Artikli 22 lõike 4 esimene lõik
Vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 5 võib pädev asutus delegeerida teatavad kontrolliülesanded ühele või mitmele kontrolliasutusele.	Vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõikele 3 ja artikli 5 lõikele 1 võib pädev asutus delegeerida teatavad kontrolliülesanded ühele või mitmele kontrolliasutusele või -organile.
Selgitus
Praegusel kujul ei hõlma tekst kontrollifunktsioonide delegeerimist teistele kontrolliasutustele peale pädeva asutuse – praktikat, mis toimub liikmesriikides nagu Hispaania ja millele viidatakse määruse (EMÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõikes 3 ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 artiklis 9.
Muudatusettepanek 124 Artikli 22 lõike 4 teine lõik
Kontrolliasutused peavad vastama nõuetele, mis on ette nähtud Euroopa standardiga EN 45011 või ISO juhendiga 65 „Üldnõuded toote sertifitseerimisasutustele” versioonis, millest on viimati teatatud avaldamisega Euroopa Liidu Teataja C-seerias.	Kontrolliasutused akrediteeritakse kooskõlas Euroopa standardiga EN 45011 või ISO juhendiga 65 „Üldnõuded toote sertifitseerimisasutustele” versioonis, millest on viimati teatatud avaldamisega Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Selgitus
Et tagada tema pädevus ja objektiivsus, tuleks kontrolliasutus akrediteerida kooskõlas standardiga 45011: nõuete täitmisest ei piisa.
Muudatusettepanek 125 Artikli 22 lõige 7
7. Liikmesriigid annavad koodnumbri igale asutusele, kelle pädevuses on viia läbi käesoleva määruse kohaseid kontrollimisi.	7. Liikmesriigid annavad koodnumbri igale asutusele või organile, kelle pädevuses on viia läbi käesoleva määruse kohaseid kontrollimisi, inspekteerimisi ja sertifitseerimisi.
Selgitus
Kontrolli- ja inspekteerimisorganid tuleks samuti lisada.
Muudatusettepanek 126 Artikli 22 lõige 8 a (uus)
	8 a. Liikmesriigid tagavad kõikidel juhtudel, et asutatud kontrollisüsteem võimaldab tooteid jälgida igas tootmise, ettevalmistamise ja levitamise etapis, andmaks tarbijatele garantii, et mahepõllumajanduslikud tooted on toodetud vastavuses käesoleva määrusega.
Selgitus
Jälgitavus on vaja tagada igas tootmisetapis.
Muudatusettepanek 127 Artikli 23 lõike 1 punkt a
a) teavitab oma tegevusest pädevat asutust liikmesriigis, kus asjaomane tegevus toimub;	a) teavitab nimetatud tegevuse kogu ulatusest pädevat asutust liikmesriigis, kus asjaomane tegevus toimub;
Muudatusettepanek 128 Artikli 23 lõige 4
4. Pädeval asutusel on nimekiri kontrollisüsteemi kuuluvate ettevõtjate nimedest ja aadressidest ning nimekirja ajakohastatakse pidevalt.	Pädevatel asutustel ja kontrolliasutustel on nimekiri kontrollisüsteemi kuuluvate ettevõtjate nimedest ja aadressidest ning nimekirja ajakohastatakse pidevalt. See nimekiri tehakse huvitatud pooltele kättesaadavaks.
Selgitus
Kontrolliasutustel ja -organitel peaks olema ettevõtjate nimekiri ja see tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 129 Artikli 24 lõige 3 a (uus)
	3 a. Tunnustamaks ja rõhutamaks mahepõllumajandusettevõtjate tähtsat rolli otsuste tegemisel ja sertifitseerimisprotsessis, korraldatakse korrapäraseid huvirühmade ärakuulamisi.
Selgitus
Tuleb leida võimalusi mahepõllumajandusettevõtjate pidevaks kaasamiseks otsuste tegemisse ja sertifitseerimiskorra uutesse meetoditesse: nii komisjoni kontrolliorganid kui ka riiklikud pädevad asutused peaksid võtma arvesse nende tõestatud võimet kavandada usutavaid, uuenduslikke isesertifitseerimissüsteeme.
Muudatusettepanek 130 Artikli 25 lõike 1 punkt a
a) tagab, et kui ilmneb käesolevas määruses sätestatud eeskirjade eiramine, ei kasutata artiklites 17, 18 ja 19 ettenähtud tähiseid ja logo kogu asjaomasest eeskirjade eiramisest mõjutatud tootepartii juures;	a) tagab, et kui ilmneb käesolevas määruses sätestatud eeskirjade eiramine, ei kasutata artiklites 17, 18 ja 19 ettenähtud tähiseid ja logo kogu asjaomasest eeskirjade eiramisest mõjutatud partii või toodangu juures või eemaldatakse need sellelt;
Muudatusettepanek 131 Artikkel 26
Pädevad asutused ja kontrolliasutused vahetavad nende korraldatud kontrollimisi käsitlevat asjakohast teavet teiste pädevate asutuste ja kontrolliasutustega, kui esitatakse taotlus, mida õigustab vajadus tagada toodete tootmine vastavuses käesoleva määrusega. Sellist teavet võivad nad vahetada ka omal algatusel.	Pädevad asutused, otsuste tegemisse kaasatud riiklikud ja ühenduse huvirühmade esindajad ja kontrolliasutused vahetavad nende korraldatud kontrollimisi käsitlevat asjakohast teavet teiste pädevate asutuste ja kontrolliasutustega, kui esitatakse taotlus, mida õigustab vajadus tagada toodete tootmine vastavuses käesoleva määrusega. Sellist teavet võivad nad vahetada ka omal algatusel.
Selgitus
Siin kohaldatakse samuti selgitusi artikli 24 muudatusettepanekute kohta, mille idee on tagada põllumajandustootjate kaasamine ja aktiivne osalus, toetudes nende erilisele oskusteabele.
Muudatusettepanek 132 Artikli 27 lõige 1
1. Kolmandast riigist pärit toodet võib müüa ühenduse turul mahemärgiga, kui toode vastab käesoleva määruse II, III ja IV jaotise sätetele.	1. Kolmandast riigist pärit toodet võib müüa ühenduse turul mahemärgiga, kui: a) toode vastab käesoleva määruse sätetele;
	b) tootmise, impordi ja turustamise eest vastutavad ettevõtjad alluvad ühenduse kontrollimistega samaväärsetele kontrollimistele, mida viib läbi ühenduse poolt ametlikult tunnustatud asutus või organ;
	c) tootmise, impordi ja turustamise eest vastutavad ettevõtjad on igal ajal suutelised tõendama, et toode vastab käesoleva määruse nõuetele;
	d) tootega on kaasas pädeva kontrolliasutuse väljastatud sertifikaat, milles kinnitatakse käesolevale määrusele vastavust.
Muudatusettepanek 133 Artikli 27 lõige 2
2. Kolmanda riigi ettevõtja, kes soovib vastavalt lõike 1 sätetele viia oma mahemärgiga tooteid ühenduse turule, esitab andmed oma tegevuse kohta ühele V jaotises osutatud pädevale asutusele või kontrolliasutusele, tingimusel, et asjaomane pädev asutus või kontrolliasutus teostab kolmandas tootjariigis kontrollimist, või lõike 5 alusel heakskiidetud kontrolliasutusele.	2. Kolmanda riigi ettevõtja toodete tootmise, töötlemise või levitamise mis tahes etapis, kes soovib vastavalt lõike 1 sätetele viia oma mahemärgiga tooteid ühenduse turule, esitab andmed oma tegevuse kohta ühele V jaotises osutatud pädevale asutusele, kontrolliasutusele või kontrolliorganile, tingimusel, et asjaomane asutus või organ teostab kolmandas tootjariigis kontrollimist, või lõike 5 alusel heakskiidetud kontrolliasutusele. Selliseid tooteid kaitstakse kontrolliasutuste või -organite väljastatud sertifikaadiga, milles kinnitatakse, et tooted vastavad käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.
Selgitus
On oluline tagada, et kõik asjaomased majandussubjektid esitavad andmed oma tegevuse kohta ühenduse süsteemiga samaväärsele kontrollisüsteemile. Nende toodete puhul peaks olema nõutav sertifikaat, milles kinnitatakse, et need vastavad kõigile ühenduse määruses sätestatud eeskirjadele. Vastasel juhul ei ole võimalik kindlaks teha, millised tooted vastavad sellele tingimusele või kes vastutab kolmanda riigi neid „otsese juurdepääsuga” tooteid puudutavate eeskirjade küpsuse hindamise eest.
Muudatusettepanek 134 Artikli 27 lõige 2 a (uus)
	Asjaomane ettevõtja peab olema igal ajal suuteline esitama importijatele või riigiasutustele V jaotises osutatud kontrolliasutuse või kontrolliorgani väljastatud dokumentaalseid tõendeid, mis võimaldavad tuvastada viimase toimingu läbi viinud ettevõtja ning tõestada käesoleva määruse järgimist selle ettevõtja poolt.
Muudatusettepanek 135 Artikli 27 lõike 3 punkt a
a) toode on toodetud vastavalt ühenduses mahepõllumajanduse suhtes kohaldatavate tootmisstandarditega samaväärsetele standarditele või vastavalt Codex Alimentarius´e suunistes ettenähtud rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele;	a) toode on toodetud vastavalt ühenduses mahepõllumajanduse suhtes kohaldatavate tootmisstandarditega samaväärsetele standarditele, võttes arvesse Codex Alimentarius´e suuniseid CAC/GL 32;
Selgitus
ELis turustatavad mahemärgiga tooted peavad vastama liidu standarditega samaväärsetele standarditele. Codex Alimentariuse suunised on mahepõllumajandusliku tootmise õiguslike eeskirjade koostamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud. Need ei ole siiski ei siduvad ega üksikasjalikud, samuti ei taga need iseenesest samaväärsust ühenduse eeskirjadega. Samuti ei ole need täielikud töödeldud loomsete toodete koha pealt.
Muudatusettepanek 136 Artikli 27 lõike 3 punkt b
b) tootja suhtes on kohaldatud kontrollikorda, mis on samaväärne ühenduse kontrollisüsteemi korraga või mis vastab Codex Alimentarius´e suunistele;	b) ettevõtja suhtes on kohaldatud kontrollikorda, mis on samaväärne ühenduse kontrollisüsteemi korraga, võttes arvesse Codex Alimentarius´e suuniseid CAC/GL 32;
Selgitus
ELis turustatavad mahemärgiga tooted peavad vastama liidu standarditega samaväärsetele standarditele. Codex Alimentariuse suunised on mahepõllumajandusliku tootmise õiguslike eeskirjade koostamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud. Need ei ole siiski ei siduvad ega üksikasjalikud, samuti ei taga need iseenesest samaväärsust ühenduse eeskirjadega. Seetõttu ei ole need sobivad impordikontrollide tunnustamise kriteeriumina.
Muudatusettepanek 137 Artikli 27 lõike 3 punkt c
c) kolmanda riigi ettevõtja, kes soovib vastavalt käesoleva lõike sätetele viia oma mahemärgiga märgistatud tooteid ühenduse turule, on esitanud andmed oma tegevuse kohta vastavalt lõikele 4 tunnustatud kontrollisüsteemile või vastavalt lõikele 5 tunnustatud kontrolliasutusele;	c) kolmanda riigi ettevõtjad toodete tootmise, töötlemise ja levitamise kõikides etappides, kes soovivad vastavalt käesoleva lõike sätetele viia oma mahemärgiga märgistatud tooteid ühenduse turule, on esitanud andmed oma tegevuse kohta vastavalt lõikele 4 tunnustatud kontrollisüsteemile või ühele või mitmele vastavalt lõikele 5 tunnustatud kontrolliasutusele;
Selgitus
On oluline tagada, et kõik asjaomased majandussubjektid esitavad andmed oma tegevuse kohta ühenduse süsteemiga samaväärsele kontrollisüsteemile. Kolmandate riikide majandussubjektid peavad vastama ühenduse eeskirjadega samaväärsetele eeskirjadele.
Muudatusettepanek 138 Artikli 27 lõike 3 punkt d
d) tootega on kaasas vastavalt lõikele 4 tunnustatud pädeva asutuse või kontrolliasutuse või vastavalt lõikele 5 tunnustatud kontrolliasutuse väljastatud sertifikaat, milles kinnitatakse, et toode vastab käesolevas lõikes ettenähtud tingimustele.	d) tootega on kaasas vastavalt lõikele 4 tunnustatud kolmanda riigi pädeva asutuse või kontrolliasutuse või vastavalt lõikele 5 tunnustatud kontrolliasutuse väljastatud sertifikaat, milles kinnitatakse, et toode vastab käesolevas lõikes ettenähtud tingimustele. Vastavalt artikli 14 lõikes 2 sätestatud korrale kehtestab komisjon sertifikaadi tingimused ja sätestab rakenduseeskirjad enne uue impordisüsteemi jõustumist.
Selgitus
Imporditavatele kaupadele lisatud sertifikaat ei või olla sarnane määruses nr 1788/2001 määratletud „kontrollsertifikaadile”, kuna tulevikus impordilubasid ei eksisteeri. Olemasolevat sertifikaati tuleb muuta ja määrata kindlaks rakenduseeskirjad enne uue impordisüsteemi jõustumist (eeldatavaks kuupäevaks on 1. jaanuar 2007).
Muudatusettepanek 139 Artikli 27 lõike 3 punkt d a (uus)
	d a) kolmandate riikide kontrolliasutused, mis on heaks kiidetud vastavalt lõikele 4 või mida on tunnustatud vastavalt lõikele 5, vastavad Euroopa standardile EN 45011 üldnõuete kohta toote sertifitseerimisasutustele (ISO/IEC juhend 65) ja on akrediteeritud enne 1. jaanuari 2009 kooskõlas nimetatud standardiga mis tahes akrediteerimisorgani poolt, kes on allkirjastanud mitmepoolse tunnustamise leppe.
Selgitus
Tagamaks, et kolmandate riikide tooteid kontrollitakse ühenduse süsteemiga samaväärse kontrollisüsteemi alusel, peavad kolmandate riikide kontrolliasutused vastama standardile EN 45011 või olema selle alusel akrediteeritud. Akrediteeringu saamiseks tuleks kehtestada mõistlik tähtaeg.
Muudatusettepanek 140 Artikli 27 lõike 4 esimene lõik
Komisjon tunnustab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras kolmandaid riike, kelle tootmisstandardid ja kontrollimise kord on samaväärne ühenduses kohaldatavatega või vastavad Codex Alimentarius´e suunistes ettenähtud rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele, ning koostab kõnealustest riikidest nimekirja.	Komisjon tunnustab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras kolmandaid riike, kelle tootmisstandardid ja kontrollimise kord on samaväärsed ühenduses kohaldatavatega ja võtab arvesse Codex Alimentarius´e suuniseid CAC/GL 32, ning koostab kõnealustest riikidest nimekirja.
Selgitus
ELis turustatavad mahemärgiga tooted peavad vastama liidu standarditega samaväärsetele standarditele. Codex Alimentariuse suunised on mahepõllumajandusliku tootmise õiguslike eeskirjade koostamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud. Need ei ole siiski ei siduvad ega üksikasjalikud, samuti ei taga need iseenesest samaväärsust ühenduse eeskirjadega. Seetõttu ei ole need sobivad impordikontrollide tunnustamise kriteeriumina.
Muudatusettepanek 141 Artikli 27 lõike 4 teine a ja teine b lõik (uued)
	Tunnustatud kontrolliorganid või kontrolliasutused esitavad akrediteerimisorgani või vajadusel pädeva asutuse väljastatud hindamisaruanded regulaarse kohapealse hindamise, järelevalve ja oma tegevuse mitmeaastase ümberhindamise kohta. Need hindamisaruanded avaldatakse Internetis. Nimetatud hindamisaruannete põhjal tagab komisjon, keda abistavad liikmesriigid, tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrolliorganite asjakohase järelevalve, vaadates nende tunnustust regulaarselt üle. Järelevalve olemus määratakse kindlaks eeskirjade eiramise või käesoleva määruse rikkumise esinemise riski hindamise alusel.
Selgitus
On elulise tähtsusega tagada, et ELi tarbijad võivad kindlalt uskuda, et olulised mahepõllumajanduslikud tooted on toodetud vastavalt ELi eeskirjadele. Hindamisaruande avaldamisega tagatakse täielik läbipaistvus, mis toetab tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu.
Muudatusettepanek 142 Artikli 27 lõige 5 a (uus)
	5 a. Pädevad riiklikud asutused osalevad järelevalve- ja sertifitseerimisasutuste tunnustamise protsessis. Importivad ettevõtjad saadavad neile kõigi imporditegevuste sertifikaadid. Nad loovad ühenduse avaliku andmebaasi impordi kohta.
	Pädevad riiklikud ja ühenduse asutused võivad läbi viia järelevalve- ja sertifitseerimisasutuste pistelisi kohapealseid kontrollimisi.
Selgitus
Siseriiklikud pädevad kontrolliasutused peavad tegema enam koostööd, et jagada tähtsat teavet kolmandatest riikidest pärit impordi kohta.
Muudatusettepanek 143 Artikli 28 esimene a lõik (uus)
	Liikmesriigid võivad kohaldada oma territooriumil mahepõllumajandusliku tootmise suhtes täiendavaid erieeskirju tingimusel, et nimetatud eeskirjad on kooskõlas ühenduse õigusega ja piira artiklis 20 sätestatud nõuetele vastavate toodete turustamist.
Selgitus
Liikmesriikidel peab olema võimalik kohaldada mahepõllumajanduse suhtes täiendavaid erieeskirju tingimusel, et need ei piira mahepõllumajanduslike toodete turustamist siseturul.
Muudatusettepanek 144 Artikli 31 pealkiri
Mahepõllumajanduse korralduskomitee	Kontrolli teostav mahepõllumajanduse regulatiivkomitee
Muudatusettepanek 145 Artikli 31 lõige 1
1. Komisjoni abistab mahepõllumajanduse korralduskomitee (edaspidi „komitee“).	1. Komisjoni abistab kontrolli teostav mahepõllumajanduse regulatiivkomitee (edaspidi „komitee”).
Muudatusettepanek 146 Artikli 31 lõige 1 a (uus)
	1 a. Et vastata järjekindlalt artiklis 3 sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkidele, tagab komitee korrapärase konsulteerimise ja koostöö mahepõllumajandustootjate esindajate ja tarbijate esindajatega, kaasates neid II jaotises kehtestatud eesmärkide ja põhimõtetega kooskõlas olevate asjakohaste meetodite ajakohastamisse ja rakendamisse.
Selgitus
Arvestades, et käesolev ettepanek võtta vastu määrus sisaldab mõningaid ühtlustamisnorme, peaks erinevate meetmete eest, mida võetakse komiteemenetlust kohaldades, vastutama mitte korralduskomitee, vaid regulatiivkomitee, kes kaasab liikmesriigid otsuste tegemisse.
Erinevalt otsuse nr 1999/468/EÜ artiklist 4 ei viidata artiklis 5 mingile tähtajale. Seepärast tuleks lõige 3 välja jätta.
Mahepõllumajandusettevõtjate esindajate osalemine otsuste tegemisel on omapärane lähenemisviis ja uuendus määruse rakendamise seisukohast: parim tava ning läbi proovitud ja katsetatud uuenduslikud meetodid saavad vaid tõhustada otsuste tegemist tervikuna, mida tuleb korraldada komisjoni vastutusel.
Määruse maksimaalse läbipaistvuse huvides tuleks säilitada määruse nr 2092/91 lisad ning komiteemenetlust tuleks kasutada võimalikult vähe.
Muudatusettepanek 147 Artikli 31 lõige 2
2. Käesolevale lõikele osutamise korral kohaldatakse otsuse nr 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.	2. Käesolevale lõikele osutamise korral kohaldatakse otsuse nr 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7.
Selgitus
Otsust 1999/468/EÜ muudeti nõukogu17. juuli 2006. aasta otsusega 2006/512/EÜ. Kontrolliga regulatiivmenetlus annab komisjonile piisava voli heade haldustavade teostamiseks, kaasates samal ajal Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Korralduskomitee menetluse sisseviimiseks ei ole mingit põhjust.
Muudatusettepanek 148 Artikli 31 lõige 2 a (uus)
	2 a. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kõikidest määruse muudatustest, mida ta kavatseb teha komiteemenetlust kohaldades, ning võtab nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi sellekohast seisukohta.
Selgitus
Arvestades, et käesolev ettepanek võtta vastu määrus sisaldab mõningaid ühtlustamisnorme, peaks erinevate meetmete eest, mida võetakse komiteemenetlust kohaldades, vastutama mitte korralduskomitee, vaid regulatiivkomitee, kes kaasab liikmesriigid otsuste tegemisse.
Erinevalt otsuse nr 1999/468/EÜ artiklist 4 ei viidata artiklis 5 mingile tähtajale. Seepärast tuleks lõige 3 välja jätta.
Mahepõllumajandusettevõtjate esindajate osalemine otsuste tegemisel on omapärane lähenemisviis ja uuendus määruse rakendamise seisukohast: parim tava ning läbi proovitud ja katsetatud uuenduslikud meetodid saavad vaid tõhustada otsuste tegemist tervikuna, mida tuleb korraldada komisjoni vastutusel.
Määruse maksimaalse läbipaistvuse huvides tuleks säilitada määruse nr 2092/91 lisad ning komiteemenetlust tuleks kasutada võimalikult vähe.
Muudatusettepanek 149 Artikli 31 lõige 4
4. Komitee võtab vastu oma töökorra.	4. Komitee võtab vastu oma töökorra vastavalt otsuse nr 1999/468/EÜ artiklile 7.
Selgitus
Arvestades, et käesolev ettepanek võtta vastu määrus sisaldab mõningaid ühtlustamisnorme, peaks erinevate meetmete eest, mida võetakse komiteemenetlust kohaldades, vastutama mitte korralduskomitee, vaid regulatiivkomitee, kes kaasab liikmesriigid otsuste tegemisse.
Erinevalt otsuse nr 1999/468/EÜ artiklist 4 ei viidata artiklis 5 mingile tähtajale. Seepärast tuleks lõige 3 välja jätta.
Mahepõllumajandusettevõtjate esindajate osalemine otsuste tegemisel on omapärane lähenemisviis ja uuendus määruse rakendamise seisukohast: parim tava ning läbi proovitud ja katsetatud uuenduslikud meetodid saavad vaid tõhustada otsuste tegemist tervikuna, mida tuleb korraldada komisjoni vastutusel.
Määruse maksimaalse läbipaistvuse huvides tuleks säilitada määruse nr 2092/91 lisad ning komiteemenetlust tuleks kasutada võimalikult vähe.
Muudatusettepanek 150 Artikli 32 punkt a
a) üksikasjalikud eeskirjad III jaotises sätestatud tootmiseeskirjade kohta, eriti põllumajandustootjatele ja muudele mahepõllumajanduslike toodete tootjatele esitatavate nõuete osas;	a) üksikasjalikud eeskirjad III jaotises sätestatud tootmiseeskirjade kohta, eriti põllumajandustootjatele ja muudele mahepõllumajanduslike toodete tootjatele esitatavate nõuete osas, sealhulgas positiivsed loetelud põllukultuuride sisendite, lisaainete, abiainete ja muude koostisosade kohta;
Selgitus
Positiivseid loetelusid tuleks käesolevates eeskirjades selgesõnaliselt mainida.
Muudatusettepanek 151 II lisa
– EL-MAHE	– MAHE
Selgitus
See mõiste võib tarbijaid segadusse ajada, lastes neil uskuda, et toode pärineb Euroopa Liidust, kusjuures see võib pärineda kolmandast riigist. See tuleks ka teistes keeleversioonides ära muuta.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Paradoksaalne olukord

Kuigi mahepõllumajanduslik tootmine on alates määruse 2092/91 vastuvõtmisest tähelepanuväärselt kasvanud, moodustab see praegu vaid 1,4% 25 liikmesriigi talumajapidamiste arvust ja 3,6% põllumajanduskõlvikutest. Tarbijate nõudlus suureneb ometi jätkuvalt ning seda rahuldavad üha enam importtooted, mis tekitab uusi probleeme kontrolli, sertifitseerimise ja märgistamise valdkonnas.

Lisaks sellele erineb liikmesriikide poolt maaelu arendustoetuse raames subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt mahepõllumajandusele antav abi suuresti riikide lõikes, mis põhjustab vähem toetatud mahepõllumajandustootjatele keerulisi olukordi ja konkurentsimoonutusi.

Tegelikult kinnitavad kõik, et tahavad arendada mahepõllumajandust, mis vastab täielikult säästva arengu eesmärkidele, mille Euroopa Liit on endale Göteborgi agendaga ülesandeks seadnud, kuid nimetatud eesmärgi saavutamisel ilmnevad kaks erinevat lähenemisviisi, mis on tihti vastanduvad. Üks toetub eelkõige selgete ja lihtsate standardite kehtestamisele, turule ja vabakaubanduse lihtsustamisele, teine territoriaalsemale, sotsiaal-kultuurilisele, identiteediga seotud mahepõllumajanduse visioonile.

Ei tohiks unustada, et kõnealune sektor on esile kerkinud tänu järk-järgult iseseisvateks võrgustikeks ühinenud „teerajajate” otsustavale tegutsemisele. Sertifitseerimine, märgistamine ja kontrollisüsteemid on välja arendatud mahepõllumajanduse sektori poolt koostöös põllumajandustootjate ja tarbijatega. Nad on loonud usalduse, mille kohaselt mahepõllumajanduslik tootmine sisaldab keskkonnasõbralikke tavasid, loomade heaolu ja tervislikku toitu, ega ole koormatud saastekuludega ja kasvava bioloogilise mitmekesisuse kadumisega.

Kuidas siis arendada märkimisväärselt mahepõllumajandust ja selle osa toiduainete tootmises ja tarbimises, ilma et kaotataks nende eripära ja nõrgendataks usaldust, mida need praegu tekitavad? Selline on praegu esilekerkinud küsimus.

Miks uus määrus?

Komisjon võttis 2004. aasta juunis vastu Euroopa Liidu tegevuskava mahepõllumajanduslike toiduainete ja mahepõllumajanduse kohta, kus esitatakse 21 tegevusvaldkonda, mis on ette nähtud nimetatud sektori arendamise hõlbustamiseks. Oma arvamuses tegevuskava kohta kutsub parlament eelkõige võtma jõulisemaid ja paremini rahastatud kohustusi. Mitmed nimetatud kava meetmed eeldavad komisjoni kohaselt muudatuste tegemist määruses 2092/91 eesmärgiga sätestada veelgi selgesõnalisemalt mahepõllumajanduse põhimõtted ja eesmärgid, järelevalvesüsteemi terviklikkuse kaitsmise tähtsus, vajadus saada üle siseturu funktsioonihäiretest, mille olid põhjustanud riikide ja eraisikute logod ja standardid, vajadus täiendada ja parandada standardeid ning tõhustada impordisätteid.

Tegelikkuses aga on sektori ettevõtted, samuti tarbijad oodanud läbivaatust, mis looks õigusaktide selgema struktuuri, ega ole nii mastaapset muutust palunud ning muretsevad õigustatult, kas komisjonil on soovi eeskirjad ümber sõnastada ning konsulteerida sidusrühmade ja Euroopa Parlamendiga üksnes määruse üldraamistiku osas.

Kiiduväärt eesmärgid, kuid vaieldavad meetodid

Kui tõesti keegi ei vaidlusta huvi vaadata läbi aastate jooksul mahukaks ja keeruliseks muutunud määrust ja erandites korda luua, mis on põhjustanud elavat protesti ja tõsist muret, on komisjoni ja nõukogu tahe kuulutada lõpuks välja pakiline ja oluline läbivaatamine vastavalt uutele meetoditele.

Erinevalt eelnevatele konsulteerimistele määruse 2092/91 ja selle muutmise suhtes aastal 1998, mis kaasas määrusesse eluskarja, on komisjon otsustanud olemasolevad lisad ümber vahetada, rakendades eeskirjasid, mille puhul Euroopa Parlamendiga ei konsulteerita. Komisjon usub, et eeskirjade rakendamine on puhtalt tehniline ja peaks olema määratletud vastavalt komiteemenetlusele.

Arvamuse koostaja ei nõustu käesoleva tõlgendusega. Praegused lisad sisaldavad õigusloomega seotud elemente, nagu näiteks mahepõllumajanduslike toodete ja tavade puhul lubatud positiivse loetelu määratlemine. Pidades silmas Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelist 1993. aasta konflikti mahepõllumajanduses GMOde lubamise üle komiteemenetluse abil, sealhulgas Euroopa Kohtu kohtuasja, oleks targem uusi vaidlusi ära hoida nõuetele vastava konsulteerimise abil. Arvamuse koostaja soovitab seepärast muudatusettepanekus 177, et parlamendiga tuleks eeskirjade rakendamise suhtes konsulteerida või peaks tal sarnaselt nõukogule olema vetoõigus eeskirjade rakendamise suhtes, juhul kui need on heaks kiidetud või neid on muudetud.

Selgitamist ja parandamist vajavad küsimused

Selles osas, mis puudutab teksti sisu, on mitmed aspektid, vaatamata mitmesugustele, näiteks kariloomade sööta puudutavatele positiivsetele sammudele, põhjustanud algusest peale küsimuste esitamist ja nõuavad selgeid täpsustusi ja valikuid:

– mahepõllumajanduse põhimõtete eesmärkide määratlused on liiga üldised ja kui need muutmata jäävad, võidakse neid mitmeti tõlgendada. Tarbijate usalduse säilitamine nõuab, vastupidi, selgeid, täpseid ja nõudlikke määratlusi;

– komisjoni poolt välja pakutud kohaldamisalast on välja jäetud toitlustusettevõtted ja toiduks mittekasutatavad tooted, samas kui nimetatud kahes valdkonnas on üha suurenev nõudlus mahepõllundustoodete järele, millele tuleks organiseeritud viisil vastata. Seevastu hõlmab uus määrus vesiviljelust ja mahepõllumajandusliku veinitootmise sektorit, mis on vägagi tervitatav. Kooskõlas mitme liikmesriigiga, kes sooviksid näha mahepõllumajanduslike toodete kasutamist sööklates, restoranides ja peoteeninduses, mis oleksid määruse reguleerimisalas, soovitab arvamuse koostaja muudatusettepanekus 1 võtta määruse õigusliku alusena vastu nii asutamislepingu artikkel 37 kui ka artikkel 95;

– enim poleemikat tekitanud asjaolu seoses määrusega on uus säte aktsepteeritava paindlikkuse kohta, mis komisjoni ettepaneku kohaselt lubaks erandeid vähem rangel viisil. Kõnealuse paindlikkuse ulatus on teravas vastuolus komisjoni ettepanekuga mitte lubada päritoluriigile ja eramahepõllumajanduse standardite täpsustustele viitavaid märgiseid, mida on aastaid kasutatud riiklike või piirkondlike, era- või avalike logode alusena.

Kõnealused logod ei aja tarbijat segadusse ega moonuta siseturgu, nagu väidab komisjon, vaid stimuleerivad ja mitmekesistavad pakkumist ja nõudlust. Kui nimetatud toodete märgistamine ja reklaam peab tõepoolest toetuma konkreetsetele ja kontrollitavatele üksikasjadele, ei ole selgesti määratletud toodetega hästi toimivate süsteemide kahtluse alla seadmine mõeldav, ning seda paindliku ja vähetuntud määruse kasuks, mis ohustab tarbijate usaldust;

– eelkõige tundub uue määruse eelnõus paindlikum siiani mahepõllumajanduses keelatud fütosanitaarsete ja veterinaarraviga seotud toodete kasutamine. Seega on see väga oluline huvi aspekt, mida tarbijad mahepõllumajandusliku tootmisviisi suhtes ilmutavad;

– nimetatud määruses rõhutatakse, et geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on mahepõllumajanduslikus tootmises keelatud. Kuid nagu näitavad praegused komisjonis toimuvad arutelud, eksisteerib endiselt segadus GMOdega ja GMOdest valmistatud toodete määratluse suhtes. Tulevased eeskirjad peaksid võimaldama mahepõllumajandustootjatel toota ilma igasuguse saastumiseta. Komisjon ei ole üles näidanud tahet kavandada ühtne õiguslik raamistik, mis oleks suuteline välistama põllumajandusettevõtete ja toodete saastumise läbi kogu toiduahela. Üksikasjad vahendite kohta, et tagada ettevaatuspõhimõtte kasutamine kõikides tootmisetappides ja kuidas lahendada „kooseksisteerimise” ja saastumisega seotud vastutuse küsimus, tuleb alles kehtestada;

– lõpetuseks peab määruse eesmärk olema kontrollimise ja sertifitseerimise sõltumatuse ja põhjaliku organiseerimise tagamine – ja eriti suhetes kolmandate riikide importijate ja ettevõtetega – selge ja usaldusväärse akrediteerimissüsteemi abil, mis viitab valdkonna kõige nõudlikemale standarditele;

– sellest hoolimata ei ole vastuvõetav, et ELi mahepõllumajandusele osutamist võiks kohaldada kolmandatest riikidest pärit toodete suhtes ilma nende päritoluriiki või -piirkonda täiendavalt täpsustamata. Tarbijal peab olema võimalik teada saada nende ostetavate mahepõllumajanduslike toodete päritolu, isegi kui need vastavad Euroopa standarditele.

Mahepõllumajandusele uue hoo andmine

Euroopa mahepõllumajandusalase määruse läbivaatamine võib ja peab olema võimalus tõeliselt edendada nimetatud tootmisviisi. Mahepõllumajanduse eeliseid juba tunnustatakse ja nõudlus selle järele meie ühiskonnas kasvab. Seda tingimusel, et vajalik ühtlustamine ja klassifitseerimine ei kahjusta nõudlust ja usaldust – mahepõllumajanduse alustalasid.

Kõige selle puhul ei ole läbivaadatud määrus (kui see on vajalik) piisav, lahendamaks ka sama olulisi (isegi olulisemaid) probleeme kui toetused (ikka veel puudulikud), mis on mõeldud soodustama mahepõllumajandust ühise põllumajanduspoliitika raames: turustus- ja jaotussüsteemide struktureerimine, samas tootjale tasuvate ja tarbijatele kättesaadavate hindade väljatöötamine.

Mahepõllumajandus ei ole tõepoolest üksnes arendamist vajav turunišš, vaid eelkõige põllumajanduse integreeritud lähenemisviis kõikides mõõtmetes (keskkonna, territooriumi, tervishoiuga jne seotud majandus ja tööhõive), mis peaks inspireerima ühise põllumajanduspoliitika üleüldist reformi tõeliselt säästva arengu suunas.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

13.3.2007

Hr Neil Parish

Esimees

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta (KOM(2005)0671 – C6‑0032/2006 – 2005/0278(CNS))[1] – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud härra esimees

Teie juhitava komisjoni tolleaegne esimees hr Joseph Daul palus 29. novembri 2006. aasta kirjas õiguskomisjoni vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 2 kontrollida Euroopa Komisjoni ülalmainitud ettepaneku õigusliku aluse kehtivust ja sobivust.

Hr Dauli kirjas tõstatatakse küsimus, kas EÜ asutamislepingu artikkel 95 tuleks lisada artiklile 37 sobiliku õigusliku alusena õigusakti ettepanekule, mida õiguskomisjon arutas oma 29.–30. jaanuari 2007. aasta ja 26.–27. veebruari 2007. aasta koosolekutel.

EÜ asutamislepingu asjakohased sätted

Artikkel 95

1. Erandina artiklist 94 ning kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse artiklis 14 seatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi sätteid. Vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtab nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

2. Lõiget 1 ei kohaldata maksusätete, isikute vaba liikumist käsitlevate sätete ega nende sätete suhtes, mis käsitlevad töötajate õigusi ja huve.

3. Lõikes 1 ettenähtud tervishoidu, ohutust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset käsitlevates ettepanekutes võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, eriti võttes arvesse kõiki uusi teaduslikel faktidel põhinevaid suundumusi. Oma vastavate volituste piires püüavad ka Euroopa Parlament ja nõukogu saavutada sama eesmärki.

4. Kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.

5. Lisaks sellele ja ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui pärast ühtlustamismeetme võtmist nõukogus või komisjonis liikmesriik peab vajalikuks ühtlustamismeetme võtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke norme, teatab ta kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest komisjonile.

6. Komisjon kinnitab kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

Kui komisjon selles ajavahemikus otsust ei tee, loetakse lõigetes 4 ja 5 osutatud siseriiklikud normid kinnitatuks.

Kui seda õigustab küsimuse keerukus ja kui puudub oht inimeste tervisele, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile teatada, et käesolevas lõikes osutatud ajavahemikku võidakse pikendada veel kuni kuus kuud.

7. Kui liikmesriik on vastavalt lõikele 6 volitatud säilitama või kehtestama siseriiklikke norme, mis erinevad ühtlustamismeetmest, uurib komisjon kohe, kas teha ettepanek selle meetme kohandamiseks.

8. Kui liikmesriik tõstatab rahvatervisega seotud konkreetse küsimuse valdkonnas, kus varem on võetud ühtlustusmeetmeid, juhib ta sellele komisjoni tähelepanu, kes siis viivitamata uurib, kas teha nõukogule ettepanek sobivate meetmete kohta.

9. Erandina artiklites 226 ja 227 osutatud menetlusest võib komisjon või liikmesriik anda asja otse Euroopa Kohtusse, kui ta arvab, et mõni teine liikmesriik kasutab käesolevas artiklis ettenähtud volitusi vääriti.

10. Asjakohastel juhtudel on eespool märgitud ühtlustamismeetmetes kaitseklausel, mis volitab liikmesriike ühel või mitmel artiklis 30 osutatud majandusvälisel põhjusel võtma ühenduse kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid.

Artikkel 37

1. Ühise põllumajanduspoliitika põhisuundade väljatöötamiseks kutsub komisjon kohe pärast käesoleva lepingu jõustumist kokku liikmesriikide konverentsi, selleks et võrrelda nende põllumajanduspoliitikat, eelkõige koostades ülevaate liikmesriikide ressurssidest ja vajadustest.

2. Olles võtnud arvesse lõikes 1 ettenähtud konverentsi töö tulemused, teeb komisjon kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas riikide turukorralduse asendamiseks ühega artikli 34 lõikes 1 ettenähtud ühise korralduse vormidest ning käesolevas jaotises täpsustatud meetmete rakendamiseks.

Nendes ettepanekutes võetakse arvesse käesolevas jaotises käsitletud põllumajandusküsimuste omavahelist seotust.

Nõukogu annab kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga määrusi ja direktiive või teeb otsuseid, ilma et eelöeldu piiraks tema õigust anda ka soovitusi.

3. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega ja vastavalt lõikele 2 asendada riikide turukorralduse ühise korraldusega, mis on ette nähtud artikli 34 lõikes 1, kui:

a) ühine korraldus võimaldab selle meetme vastu olevatele ja kõnealuse toodangu jaoks turukorraldust omavatele liikmesriikidele asjassepuutuvate tootjate tööhõive ning elatustaseme samaväärseid tagatisi, võttes arvesse võimalikke kohandamisi ja aja jooksul vajalikuks osutuvat spetsialiseerumist;

b) selline korraldus tagab ühenduse piires samasugused kaubandustingimused, kui on riigi siseturul.

4. Kui teatud tooraine jaoks luuakse ühine korraldus enne, kui on olemas ühine korraldus vastava töödeldud toote jaoks, siis sellist toorainet, mida kasutatakse kolmandatesse riikidesse eksporditavate töödeldud toodete valmistamiseks, võib sisse vedada väljastpoolt ühendust.

Määruse eelnõu sisu

Mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise määruse ettepaneku eesmärk on selgesõnalisemalt määratleda mahepõllumajandusliku tootmise eesmärgid, põhimõtted ja eeskirjad, et suureneks nii läbipaistvus kui ka tarbijausaldus ning saavutada ühtlustatud arusaam mahepõllumajandusliku tootmise kontseptsioonist.

Tõepoolest, nagu ettepaneku põhjendus 2 selgelt väljendab, on „mahepõllumajandusliku tootmisega seotud õigusaktidel üha kasvava tähtsusega roll põllumajanduse raampoliitikas ning see on tihedalt seotud põllumajandusturgude arenguga”.

Seoses sellega sõnastatakse käesolevas ettepanekus mahepõllumajanduse jaoks järgmised eesmärgid:

· tarbijate huvide kaitsmine, tarbijausalduse tagamine ja eksitava märgistuse vältimine;

· mahepõllumajandusliku tootmise arendamine, võttes samas arvesse kliima, põllundustingimuste ja mahepõllumajanduse arengutaseme piirkondlikke erinevusi;

· keskkonna, bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade kõrgetasemeline kaitse;

· kõrgetest loomade heaolu standarditest kinnipidamine ja loomade liigispetsiifiliste vajaduste täielik rahuldamine.

Määruse sisu ja reguleerimisala on seotud:

· mahepõllumajanduslike toodete tootmise, turuleviimise, impordi, ekspordi ja kontrollimisega;

· mahepõllumajanduslikele toodetele osutavate tähiste kasutamisega märgistamisel ja reklaamimisel.

See on mõeldud kohaldamiseks järgmiste põllumajandus- või vesiviljelustoodete suhtes, kui asjaomased tooted on ette nähtud turustamiseks mahepõllumajanduslike toodetena:

· töötlemata taime- ja loomakasvatussaadused ning eluskari;

· töödeldud taime- ja loomakasvatussaadused, kui need on ette nähtud inimtarbimiseks (edaspidi „töödeldud toit”);

· elus või töötlemata vesiviljelustooted;

· töödeldud vesiviljelustooted, mis on ette nähtud inimtarbimiseks;

· sööt.

Määrust ei kohaldata jahi- ja kalapüügisaaduste suhtes.

Mis puudutab mahepõllumajanduslike toodete märgistamist, siis antud määruse eelnõu määratleb veelgi selgesõnalisemalt eeskirjad termini „mahe/ökoloogiline” kasutamise ning sellele viitamise, tuletiste, deminutiivide ja tõlgete kohta, et jätkata termini „mahe/ökoloogiline” kaitsmist.

Õiguskomisjon märgib siiski, et mitmed põllumajanduskomisjoni poolt vastu võetud muudatusettepanekud muudavad kõnealuse instrumendi sihti, sidudes selle rohkem siseturu rajamise ja toimimisega. Täpsemalt öeldes toovad muudatusettepanekud määruse eelnõu reguleerimisalasse peoteeninduse, sööklad, restoranid jms, millel koos olemasolevate sätetega märgistamise, logode ja reklaami kohta on märkimisväärne mõju määruse raskuskeskmele.

Hinnang

Kõik ühenduse õigusaktid peavad põhinema asutamislepinguga (või muu õigusaktiga, mille rakendamiseks nad on mõeldud) sätestatud õiguslikul alusel. Õiguslik alus määrab kindlaks ühenduse ratione materiae pädevuse ning selle, kuidas nimetatud pädevust kasutatakse, täpsemalt õigusliku(d) vahendi(d), mida võib kasutada, ja otsustamismenetluse.

Euroopa Kohtu kohtupraktika järgi on selge, et õiguslikku alust ei valita ühenduse seadusandja äranägemisel, vaid see peab põhinema objektiivsetel teguritel, mida kohus saab kontrollida[2], näiteks kõnealuse meetme sisul ja eesmärgil[3]. Lisaks peab otsustav tegur olema meetme peamine eesmärk[4].

Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale on asutamislepingu üldine artikkel piisav õiguslik alus ka siis, kui kõnealuse meetmega üritatakse lisaks põhieesmärgile saavutada ka asutamislepingu konkreetse artikliga taotletud eesmärki[5].

Kui aga meetmel on mitu üheaegset eesmärki, mis on omavahel lahutamatult seotud, ilma et üks oleks teistega võrreldes teisejärguline või kaudne, peab meede põhinema erinevatel asjakohastel asutamislepingu sätetel[6], välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik sätetega kehtestatud otsustamismenetluste vastastikuse kokkusobimatuse tõttu[7].

Eespool toodut silmas pidades tuleb otsustada, kas EÜ asutamislepingu artikkel 95 tuleks lisada artiklile 37 kui asjakohane õiguslik alus kõnealuse õigusakti ettepanekule.

Nagu selgub kõnealuse õigusakti ettepaneku sätete analüüsist, on mitmed põllumajanduskomisjoni poolt vastu võetud muudatusettepanekud nihutanud kõnealuse instrumendi raskuskeset rohkem siseturu rajamise ja toimimise suunas, ilma et siseturu eesmärgid oleksid siiski põllumajanduslike eesmärkidega võrreldes teisejärgulised või kaudsed.

Järeldused

27. veebruari 2007. aasta koosolekul otsustas õiguskomisjon ühehäälselt[8] esitada soovituse, et kõnealune määruse eelnõu põhineks nii EÜ asutamislepingu artiklil 95 kui ka artiklil 37.

Lugupidamisega

Giuseppe Gargani

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]  Otsus kohtuasjas 45/86: komisjon v. nõukogu, EKL 1987, lk 1439, punkt 5.
• [3]  Otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu, EKL 1991, lk I-287, punkt 10 ja otsus kohtuasjas C-42/97: Euroopa Parlament v. nõukogu, EKL 1999, lk I-869, punkt 36.
• [4]  Otsus kohtuasjas C-377/98: Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk I-7079, punkt 27.
• [5]  Otsus kohtuasjas C-377/98: Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk I-7079, punktid 27–28; Otsus kohtuasjas C-491/01: British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco, EKL 2002, lk I-11453, punktid 93–94.
• [6]  Otsus kohtuasjas C-165/87: komisjon v. nõukogu, EKL 1988, lk 5545, punkt 11.
• [7]  Vt nt otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu, EKL 1991, lk I-2867, punktid 17–21 (titaandioksiidi kohtuasi), otsus kohtuasjas C-388/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2004, lk I-4829, punkt 58 ja otsus kohtuasjas C-491/01: British American Tobacco, EKL 2002, lk I-11453, punktid 103–111.
• [8]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Giuseppe Gargani (esimees), Rainer Wieland, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, (aseesimees), Wolfgang Bulfon, Bert Doorn, Klaus-Heiner Lehne, Eva Lichtenberger, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Jacques Toubon, Jaroslav Zvěřina.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ARVAMUS

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta
(KOM(2005)0671 – C6‑0032/2006 – 2005/0278(CNS))

Arvamuse koostaja: Roberto Musacchio

LÜHISELGITUS

EÜ ettepanek sisaldab kahe määruse eelnõud. Esimene neist käsitleb uue tegevusraamistiku pakkumist mahepõllumajanduse jaoks, eesmärkide ja põhimõtete ajakohastamist, et suurendada nimetatud sektori olulisust siseturul. Kuna esimese eelnõu kavandatud rakendusülesanded on väga kitsad, tehakse teises eelnõus ettepanek lõpetada ajutine kohandamine ja erandi tegemine 1. jaanuariks 2009, et mitte moonutada turgu ja tagada ausad kauplemistingimused nende kolmandate riikide ettevõtjate või tootjate jaoks, kes pakuvad ELi tarbijatele mahepõllumajanduslikke tooteid.

Komisjoni ettepanek on teretulnud ning on abiks mahepõllumajanduses ühtlustatud standardite väljatöötamisel: nimetatud sektoris on viimastel aastatel tarbijate nõudlus kasvanud, peamiselt mahepõllumajanduslike toodete pakkumisel ametiasutuste kohvikutele vastavalt väga rangetele pakkumismenetluse tingimustele, mille on koostanud riigi- ja eraasutused. Sel põhjusel tuleb ettepanekut täiendada, laiendades selle ulatust teistele valdkondadele.

Siiski ei ole mahepõllumajanduslikud tootjad üksnes turule suunatud konkurentsivõimeliste ja väga hinnatud toodete pakkumisel toiduainete sektoris ja toiduks mittekasutatavate toodete sektoris, nt tekstiilimaterjalid või kosmeetikavahendid: nende põhieesmärk on kaitsta põllumajanduse säästvaks arenguks määratud pinnast erosiooni, üleujutuste ja muude loodusõnnetuste ohu eest. Seega tänu nende võimetele ja oskusteabele, mis on seotud parimate valikutega selle kohta, kuidas parandada mulla viljakust ja loomade heaolu, suudavad nad pakkuda konkurentsivõimelisi tooteid, tagades samal ajal maaelu sotsiaalse arengu ELis.

Seega eeldab tarbijate nõudlus nende toodete järele vastamist põllumajanduses kättesaadavate muude tavapäraste toodete suhtes kohaldatavatest standarditest täielikult erinevatele kvaliteedistandarditele. Oluliseks nõudeks on taimekaitsevahendite ja GMOde täielik puudumine: juhuslik saastumine ei tohiks olla lubatud. Mahepõllumajanduslike toodete ökomärgistamine peab olema kooskõlas nende eesmärkidega. Ei tohiks kehtestada ühtegi GMOde olemasoluga seotud kohaldatavat piirmäära. GMOsid tuleb vältida iga hinna eest nende võimaliku kooseksisteerimise tõttu teiste põllumajandusmaadega, kus need võiksid olla osaliselt lubatud või kasutatavad. Lõpuks tuleks kohaldada mahepõllumajanduslike toodete sertifitseerimise tagamiseks uute või uuenduslike meetodite kvaliteedi kontrolli ja hindamist rohkem tootjate osalust ja korrapäraseid konsultatsioone hõlmavate väljakujunenud parimate tavade ning ISO 65/EN 45011 suhtes kui määruse (EÜ) nr 882/2004 suhtes, milles on ette nähtud tavapärased kontrollid, isegi kui komisjon kavatseb lähitulevikus välja pakkuda ajakohastatud erandid spetsiaalselt mahepõllumajanduslike toodete puhul kasutamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Mahepõllumajanduslik tootmine on üleüldine põllumajandusettevõtete juhtimise ja toiduainete tootmise süsteem, mis ühendab omavahel parimad keskkonnasõbralikud tavad, kõrgetasemelise bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade säilitamise, kõrgete loomatervishoiustandardite kohaldamise ning tootmise, mis on kooskõlas teatavate tarbijate eelistustega, kes eelistavad tooteid, mille valmistamisel on kasutatud looduslikke aineid ja meetodeid. Seega on mahepõllumajanduslikul tootmisel kahekordne ühiskondlik roll – ühelt poolt pakub see eriomast turgu, mis vastab tarbijate vajadusele mahepõllumajanduslike toodete järele, ja teiselt poolt pakub see üldisi hüvesid, toetades keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu arendamist.	(1) Mahepõllumajanduslik tootmine on üleüldine põllumajandusettevõtete juhtimise ja toiduainete tootmise süsteem, mis ühendab omavahel parimad keskkonnasõbralikud tavad, kõrgetasemelise bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade säilitamise, ja kõrgete loomatervishoiustandardite kohaldamise ning seab eesmärgiks mullastiku viljakuse parandamise looduslike vahenditega ja tootmise, mis on kooskõlas teatavate tarbijate eelistustega, kes eelistavad tooteid, mille valmistamisel on kasutatud looduslikke aineid ja meetodeid. Seega on mahepõllumajanduslikul tootmisel mitmeid positiivseid jooni: see mitte ainult ei paku eriomast turgu, mis vastab tarbijate vajadusele mahepõllumajanduslike toodete järele, tarnides samal ajal avalikke kaupu, mis ei piirdu ainult toiduainete sektoriga, vaid samuti ja eelkõige aitab kaasa keskkonnakaitsele, loomade heaolule ning maaelu sotsiaalsele arendamisele.
Selgitus
Mahetootjad püüavad eelkõige säilitada pinnase looduslikku viljakust, rakendades sotsiaalses ja keskkonnaalases mõttes parimaid võimalikke tavasid; viimaseid järgivad meetodid võimaldavad neil tarnida konkurentsivõimelisi tooteid ja seega rahuldada kasvavat tarbimisnõudlust.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
(2) Enamikus liikmesriikidest on mahepõllumajandussektori osatähtsus tõusuteel. Tarbijate nõudluse kasv on eriti silmatorkav viimaste aastate jooksul. Hiljutised reformid ühises põllumajanduspoliitikas, rõhuga turule suunatusel ja tarbijate nõudlusele vastaval kvaliteettoodete tarnimisel, stimuleerivad tõenäoliselt mahepõllumajandusliku toodangu turgu veelgi. Seda arvestades on mahepõllumajandusliku tootmisega seotud õigusaktidel üha kasvava tähtsusega roll põllumajanduse raampoliitikas ning see on tihedalt seotud põllumajandusturgude arenguga.	(2) Enamikus liikmesriikidest on mahepõllumajandussektori osatähtsus tõusuteel. Tarbijate nõudluse kasv on eriti silmatorkav viimaste aastate jooksul. Hiljutised reformid ühises põllumajanduspoliitikas, rõhuga turule suunatusel ja tarbijate nõudlusele vastaval kvaliteettoodete tarnimisel, stimuleerivad tõenäoliselt mahepõllumajandusliku toodangu turgu veelgi. Seda arvestades on mahepõllumajandusliku tootmisega seotud õigusaktidel üha kasvava tähtsusega roll põllumajanduse raampoliitikas ning see on tihedalt seotud põllumajandusturgude arenguga ning põllumajanduslikuks tegevuseks määratud muldade kaitse ja kindlustatusega.
Selgitus
Põllumaa kaitse ja mahepõllumajanduslikuks tootmiseks üleantavate alade sihikindel arendamine on tihedalt seotud põllumajandusturu poliitika täiendamisega.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Iga Euroopa Liidu vastu võetud õigusakt ja meede kõnealuses valdkonnas peaks edendama mahepõllumajandust ning käesoleva määrusega sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise arengut. Mahepõllumajandusel on tähtis osa liidu säästva arengu poliitika rakendamisel.
Selgitus
Mahepõllumajandus on tihedalt seotud säästva arengu poliitikaga; teiste valdkondade poliitika ja muude õigusaktide puhul tuleks järgida seda eeskuju ning võtta arvesse mahepõllumajanduslikku tootmist, mis võimaldab saavutada seatud eesmärke.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 3
(3) Ühenduse mahepõllumajanduslikku tootmist reguleeriva õigusliku raamistiku eesmärk peaks olema tagada aus konkurents ja mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine ning säilitada ja õigustada tarbijausaldust mahepõllumajanduslikena märgistatud toodete suhtes. Edaspidi peaks raamistiku siht olema luua tingimused, millele toetudes saaks kõnealune sektor edeneda kooskõlas tootmise ja turu arenguga.	(3) Ühenduse mahepõllumajanduslikku tootmist reguleeriva õigusliku raamistiku eesmärk peaks olema tagada aus konkurents ja mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine ning säilitada ja õigustada tarbijausaldust mahepõllumajanduslikena märgistatud toodete suhtes. Edaspidi peaks raamistiku siht olema luua tingimused, millele toetudes saaks kõnealune sektor edeneda kooskõlas tootmise ja turu arenguga ning keskkonna säästva arenguga.
Selgitus
Mahetootmist saab edendada mitte üksnes turupoliitikaga, vaid ka säästva arenguga kooskõlas olevate uuenduslike õiguslike meetmete abil.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 7
(7) Tuleks kehtestada ühenduse üldine mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade raamistik, pidades silmas taime- ja loomakasvatustoodangut, sealhulgas nii üleminekueeskirju kui ka eeskirju töödeldud toidu ja sööda kohta. Kõnealuste üldeeskirjade üksikasjade kindlaksmääramise ning ühenduse vesiviljeluse tootmiseeskirjade vastuvõtmise õigus tuleks anda komisjonile.	(7) Tuleks kehtestada ühenduse üldine mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade raamistik, pidades silmas taime- ja loomakasvatustoodangut, sealhulgas nii üleminekueeskirju kui ka eeskirju töödeldud toidu ja sööda kohta. Kõnealuste üldeeskirjade üksikasjade kindlaksmääramise õigus tuleks anda komisjonile.
Selgitus
Seoses vesiviljelusega seonduvate eriliste keskkonnaprobleemide ja selle suure keskkonnamõjuga ei tohiks vesiviljeluse tootmiseeskirju vastu võtta komiteemenetlust kohaldades (vastavalt praeguses artiklis 10 tehtud ettepanekule), vaid see peaks pigem olema parlamendi täieliku järelevalve all.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 8
(8) Mahepõllumajandusliku tootmise arengut tuleks veelgi lihtsustada, toetades uute mahepõllumajanduslikule tootmisele sobilikumate tehnoloogiate ja ainete kasutuselevõttu.	(8) Mahepõllumajandusliku tootmise arengut tuleks parimate tavade põhjal veelgi lihtsustada, toetades uute mahepõllumajanduslikule tootmisele sobilikumate tehnoloogiate ja ainete kasutuselevõttu.
Selgitus
Arvesse tuleks võtta arvukaid viimaste aastate mahepõllumajanduse eksperimente, et ühendada parimad tavad ja pakkuda eelkõige uutele mahepõllumajandustootjatele kestvaid kasvuperspektiive.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 9
(9) Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) ning GMOdest või GMOdega toodetud tooted ei ole kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise kontseptsiooni ega tarbija arusaamaga mahepõllumajanduslikest toodetest. Seega ei tohiks GMOsid mahepõllumajanduses ega mahepõllumajanduslike toodete töötlemisel sihilikult kasutada.	(9) Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) ning GMOdest või GMOdega toodetud tooted ei ole kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise ega vasta tarbija arusaamale mahepõllumajanduslikest toodetest. Seega ei tohiks GMOsid mahepõllumajanduses ega mahepõllumajanduslike toodete töötlemisel kasutada: tuleks vältida GMO tootmispiirkondadega kooseksisteerimisest tingitud juhuslikku saastumist.
Selgitus
Mahetootmisel peab olema keelatud GMOde kasutamine nii seemnetes kui ka toodetes. Juhul kui GMOd on lubatud kasvõi piiratud hulgal, võib saastumine toimuda juhuslikult tavapäraste põllukultuuridega kooseksisteerimise tõttu. Mahetootmise kaitsmiseks ja tagamaks, et tarbijad jätkavad mahetoodangu kõrge kvaliteedi täpset tajumist, tuleb nimetatud võimalus täielikult ära hoida.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 9 a (uus)
	(9 a) Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine on vastuolus mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetega.
Selgitus
Muudatusettepanek ei vaja selgitamist ning on kooskõlas põhjendustega 10–13, milles käsitletakse taastuvaid varusid, mitmeaastaseid külvikordi ning täiendavate väetiste kasutamise kokkusobivust mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetega.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 16
(16) Mahepõllumajanduslik loomakasvatus peaks vastama kõrgetele loomade heaolustandarditele ja loomade liigispetsiifilistele käitumuslikele vajadustele ning loomatervishoid peaks põhinema haiguste ennetamisel. Selles osas peaks erilist tähelepanu pöörama pidamistingimustele, kasvatustavadele ja loomkoormusele. Lisaks tuleks liikide valikul eelistada aeglase kasvuga liine ja arvestada nende võimet kohaneda kohalike tingimustega. Loomakasvatuse ja vesiviljeluse rakenduseeskirjadega tagatakse vähemalt põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni sätete ja selle hilisemate soovituste järgimine.	(16) Mahepõllumajanduslik loomakasvatus peaks vastama kõrgetele loomade heaolustandarditele ja loomade liigispetsiifilistele käitumuslikele vajadustele ning loomatervishoid peaks põhinema haiguste ennetamisel. Selles osas peaks erilist tähelepanu pöörama pidamistingimustele, kasvatustavadele ja loomkoormusele. Lisaks tuleks liikide valikul eelistada aeglase kasvuga liine ja arvestada nende võimet kohaneda kohalike tingimustega. Loomakasvatuse rakenduseeskirjadega tagatakse vähemalt põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni sätete ja selle hilisemate soovituste järgimine.
Selgitus
Vt põhjenduse 7 muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 18
(18) Kuni ühenduse vesiviljeluse tootmiseeskirjade kehtestamiseni peaksid liikmesriigid leidma võimaluse tagada siseriiklike standardite kohaldamine või nende puudumisel liikmesriikides lubatud või heakskiidetud erasektori standardite kohaldamine. Siseturu häirimise vältimiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda üksteise tootmisstandardite tunnustamist kõnealuses sektoris.	välja jäetud
Selgitus
Vt põhjenduse 7 muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 19
(19) Mahepõllumajanduslikult töödeldud toodete tootmisel peaks kasutama töötlemismeetodeid, mille puhul on tagatud, et toote mahepõllumajanduslik terviklikkus ning olulised kvaliteedid säilitatakse tootmisahela kõigis etappides.	(19) Mahepõllumajanduslikult töödeldud toodete tootmisel peaks kasutama töötlemismeetodeid, mille puhul on tagatud, et toote mahepõllumajanduslik terviklikkus ning olulised kvaliteedid säilitatakse tootmisahela kõigis etappides. Mahepõllumajanduslike koostisosade suurem kaubanduslik kättesaadavus viimastel aastatel aitab seda eesmärki saavutada.
Selgitus
Toodete kõrgele kvaliteedile ja “mahepõllumajanduslikule terviklikkusele” igas tootmisetapis aitab kaasa asjaolu, et mahepõllumajanduslikult toodetud koostisosad on turul üha enam kättesaadavad.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 25
(25) Selguse loomiseks ühenduse turul peaks muutma kohustuslikuks lihtsa ühtlustatud viitamissüsteemi kõigi ühenduses toodetud mahepõllumajanduslike toodete jaoks, vähemalt toodete puhul, millel ei ole ühenduse mahepõllumajandusliku tootmise logo. Võimalust kasutada kõnealust viitamissüsteemi peaks kohaldama ka kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete suhtes, kuid see ei peaks olema nende jaoks kohustuslik.	(25) Selguse loomiseks ühenduse turul peaks muutma kohustuslikuks lihtsa ühtlustatud viitamissüsteemi kõigi ühenduses toodetud mahepõllumajanduslike toodete jaoks, vähemalt toodete puhul, millel ei ole ühenduse mahepõllumajandusliku tootmise logo. Võimalust kasutada kõnealust viitamissüsteemi peaks kohaldama ka kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete suhtes.
Selgitus
Võimalus viidata ühenduse standarditele mahetoodete puhul, pakub võimalust ja tagatist nii selliste toodete kolmanda riigi jaemüüjatele ja tootjatele kui ka ELi tarbijatele.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 28
(28) Selle tagamiseks, et mahepõllumajanduslikud tooted oleksid toodetud vastavalt mahepõllumajanduslikku tootmist käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku nõuetele, tuleks kontrollida kõiki kõnealuste õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvaid tegevusi kogu tootmisahelas ning need peavad olema kooskõlas eeskirjadega, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks.	(28) Selle tagamiseks, et mahepõllumajanduslikud tooted oleksid toodetud vastavalt mahepõllumajanduslikku tootmist käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku nõuetele, tuleks kontrollida kõiki kõnealuste õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvaid tegevusi kogu tootmisahelas ISO 65/EN 45011 põhjal, mis on välja töötatud IFOAM akrediteerimiskriteeriumide raames spetsiaalselt mahepõllumajanduse jaoks kogu maailmas.
Selgitus
Määrus (EÜ) nr 882/2004 ei ole kohane mahepõllumajandusliku tootmisahela erilisele ja omapärasele laadile ega võimalda täielikult kaasata huvirühmasid kontrollimenetlustesse –valdkond, kus mahetootjad ise võtsid esimestena kasutusele sertifikaatide näidised igas tootmisetapis. Tavapärase põllumajanduse tarbeks sätestatud eeskirjade jõustamine, välja arvatud juhul, kui neid muudeti määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 63 lõike 2 soovituste kohaselt ning seetõttu sobitati rohkem kokku mahepõllumajandusliku tootmise eritunnustega, tähendaks, et mahetoodete heakskiitmine muudetaks tarbetult sarnaseks tavapäraste toodete suhtes kohaldatavate menetlustega.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 36
(36) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Võttes arvesse, et õigusaktid mahepõllumajandusliku tootmise kohta on oluline tegur ühise põllumajanduspoliitika raamistikus, kuna need on tihedalt seotud arengutega põllumajandusturgudel, on asjakohane kooskõlastada need muude kõnealuse poliitika haldamisel kasutatavate õigusloomega seotud menetlustega. Seega peaks komisjon rakendama talle käesoleva määruse kohaselt antud volitusi otsuse nr 1999/468/EÜ artikliga 4 ettenähtud menetluskorras,	(36) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Võttes arvesse, et õigusaktid mahepõllumajandusliku tootmise kohta on oluline põhitegur ühise põllumajanduspoliitika ja säästva keskkonnapoliitika raamistikus, on asjakohane näha ette huvirühmade korrapärased konsultatsioonid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärgiga ning kooskõlastada need muude kõnealuse poliitika haldamisel kasutatavate õigusloomega seotud menetlustega Seega peaks komisjon rakendama talle käesoleva määruse kohaselt antud volitusi otsuse nr 1999/468/EÜ artikliga 5 ettenähtud regulatiivkomitee menetlust kohaldades,
Selgitus
Mahepõllumajandusliku tootmise omapära peitub huvirühmade aktiivses kaasamises ja nedega konsulteerimises. Nende kaasamine praeguste meetodite ja menetluste muutmisse on kasulik tootmisahelale tervikuna.
Muudatusettepanek 15 Artikli 1 lõike 1 punkt a
a) mahepõllumajanduslike toodete tootmise, turuleviimise, impordi, ekspordi ja kontrollimisega;	a) mahepõllumajanduslike toodete tootmise, turuleviimise, impordi, ekspordi ja kontrollimisega, sh toitlustusteenused, tehasesööklad, ametiasutuste toitlustamine, restoranid või muud samalaadsed toitlustusalase teenindusega seotud tegevused;
Selgitus
Üha rohkem kasutatakse mahetoitu töökoha sööklas ja individuaalse peoteeninduse puhul. Nõudlus mahetoodete järele kasvab ennekõike koolisööklates; riigi- ja eraasutuste sätestatud selgete nõudmistega reguleerituna on see nimetatud sektoris üsna oluline pööre siseturul.
Muudatusettepanek 16 Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa
2. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste põllumajandus- või vesiviljelustoodete suhtes, kui asjaomased tooted on ette nähtud turustamiseks mahepõllumajanduslike toodetena:	2. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste põllumajandustoodete suhtes, kui asjaomased tooted on ette nähtud turustamiseks mahepõllumajanduslike toodetena:
Selgitus
Vt põhjenduse 7 muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 17 Artikli 1 lõike 2 punkt c
c) elus või töötlemata vesiviljelustooted;	välja jäetud
Selgitus
Vt põhjenduse 7 muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 18 Artikli 1 lõike 2 punkt d
d) töödeldud vesiviljelustooted, mis on ette nähtud inimtarbimiseks;	välja jäetud
Selgitus
Vt põhjenduse 7 muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 19 Artikli 1 lõike 2 punkt e a (uus)
	e a) tekstiiltooted, kosmeetikavahendid ja muud toiduks mittekasutatavad tooted;
Selgitus
Käesolevas määruses sätestatavad eeskirjad peavad samuti hõlmama toiduks mittekasutatavate toodete sektoreid, eriti tekstiilipuhastusvahendeid ja kosmeetikatooteid.
Muudatusettepanek 20 Artikli 1 lõike 3 teine lõik
Käesolevat määrust ei kohaldata peoteeninduse, tehasesööklate, ametiasutuste toitlustamise, restoranide või muude samalaadsete toitlustusalase teenindusega seotud tegevuste suhtes.	välja jäetud
Selgitus
Selgitus on toodud artikli 1 lõike 1 punkti a muudatusettepanekus: eespool nimetatud sektorite väljajätmine määruse reguleerimisalast kahjustaks tootjaid ja jaemüüjaid, kes tegelevad vastavalt nõudlusele mahepõllumajanduslike toodete tarnimisega kõikide toitlustusalase teenindusega seotud tegevuste jaoks.
Muudatusettepanek 21 Artikli 2 punkt b
b) mahepõllumajanduslik toode – mahepõllumajandusliku tootmise käigus valminud põllumajandustoode;	b) mahepõllumajanduslik toode – mahepõllumajandusliku tootmise käigus valminud põllumajandustoode, mille puhul ei ole kasutatud sünteetilisi taimekaitsevahendeid, GMO tooteid ja GMOsid täielikult või osaliselt sisaldavaid söötasid või koostisosi;
Selgitus
Muudatusettepanekuga rõhutatakse mahepõllumajanduse eesmärki ning see aitab tarbijail mõista tavatoodete ja mahetootjate kvaliteetsete toodete vahelist erinevust.
Muudatusettepanek 22 Artikli 2 punkt e
e) vesiviljelus – veeorganismide kasvatamine ja aretamine, kasutades meetodeid, mille abil nende organismide tootmisvõimsus ületab looduslikus keskkonnas esineva tootmisvõimuse. Organismid jäävad ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku omandusse kõigi kasvatamis- ja aretamisetappide vältel kuni püügini (kaasa arvatud);	välja jäetud
Selgitus
Vt põhjenduse 7 muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 23 Artikli 2 punkt m
m) vastavusmärk – märgi kujul väljastatav tõend vastavuse kohta teatavale hulgale standarditele või muudele normatiivsetele dokumentidele;	m) vastavusmärk – märgi kujul väljastatav tõend teatavast hulgast standarditest või muudest normatiivsetest dokumentidest tulenevatele nõuetele vastavuse kohta;
Selgitus
Muudatusettepanekuga korrastatakse keelekasutust ning tuuakse sisse mõiste määratlus, mis on kooskõlas Euroopa standardite terminoloogiaga, nt kvaliteeti käsitlev EN ISO 9000 seeria ja keskkonnajuhtimist käsitlev EN ISO 14000 seeria, kus vastavust määratletakse kui nõuetele vastavust.
Muudatusettepanek 24 Artikli 2 punkt r
r) GMOdega toodetud tooted– toit ja söödalisandid, lõhna- ja maitseained, vitamiinid, ensüümid, abiained, teatavad loomasöötades kasutatavad tooted (direktiivi 82/471/EMÜ alusel), taimekaitsevahendid, väetised ja mullaomaduste parandajad, mis on toodetud toites organismi materjalidega, mis on täielikult või osaliselt GMOd;	r) GMOde abil toodetud tooted – toit ja söödalisandid, lõhna- ja maitseained, vitamiinid, ensüümid, abiained, teatavad loomasöötades kasutatavad tooted (direktiivi 82/471/EMÜ alusel), taimekaitsevahendid, väetised ja mullaomaduste parandajad, mis on toodetud toites organismi materjalidega, mis on täielikult või osaliselt GMOd;
Selgitus
Järjepidevuse huvides tuleks kasutada raammääruses nr 1829/2003 kasutatud määratlust "GMOde abil toodetud" (mitte "GMOdega toodetud").
Muudatusettepanek 25 Artikli 3 punkt b
b) Mahepõllumajanduslik tootmissüsteem tagab toiduainete ja muude põllumajandustoodete tootmise, mis vastab tarbija nõudmisele kaupade järele, mis on valmistatud looduslikel meetoditel või looduslike meetoditega võrreldavatel meetoditel ning kasutades looduses esinevaid aineid.	b) Mahepõllumajanduslik tootmissüsteem tagab toiduainete ja muude põllumajandustoodete tootmise, sealhulgas toiduks mittekasutatavad tooted, mis võivad vastata tarbija nõudmisele kaupade järele, mis on valmistatud looduslikel meetoditel ning kasutades looduses esinevaid aineid.
Selgitus
Mahetootjad püüavad eelkõige kaitsta taastuvaid loodusressursse: kasutades asjakohaseid meetodeid, kaasa arvatud säästvat sotsiaalpoliitikat, saavad nad tarnida selliseid konkurentsivõimelisi tooteid, mida tarbijad tahavad. Siiski ei ole turunõudlus ainus faktor, mis määrab tootmiskriteeriumid ja mahepõllumajanduse laiendamise otsused: täiendav soodustav tegur on tootjate otsus anda üha suuremad alad üle säästvale põllumajandusele, mis soodustab inimressursside tasakaalustatud arengut.
Muudatusettepanek 26 Artikli 4 punktid a–c
a) elusorganismide ja mehaaniliste tootmismeetodite kasutamist eelistatakse sünteetiliste materjalide kasutamisele;	a) kasutatakse ainult elusorganisme ja mehaanilisi tootmismeetodeid, sünteetiliste materjalide ja neid kasutavate tootmismeetodite kasutamine on lubatud ainult kooskõlas artikliga 16;
b) looduslike ainete kasutamist eelistatakse keemiliselt sünteesitud ainete kasutamisele, viimaseid võib kasutada vaid juhul, kui looduslikud ained ei ole kaubanduslikult kättesaadavad;	b) kasutatakse ainult looduslikke aineid ning keemiliselt sünteesitud aineid võib kasutada vaid ajutiselt juhul, kui looduslikud ained ei ole kaubanduslikult kättesaadavad ning vastavalt artiklis 16 toodud eranditele;
c) ei ole lubatud kasutada GMOsid ja GMOdest või GMOdega toodetud tooteid, välja arvatud veterinaarravimid;	c) ei ole lubatud kasutada GMOsid ja GMOdest või GMOdega toodetud tooteid;
Selgitus
Punktide a ja b sõnastus on ebamäärane ning kitsendab kõnesolevate põhimõtete kasutusala. Punktide sõnastus peaks olema selgem, kuid samal ajal tuleb jätta võimalus kasutada sünteetilisi materjale ja mittemehaanilisi meetodeid tõsistes või kaugeleulatuvate tagajärgedega olukordades, mis nõuavad kiiret reageerimist ja mahepõllumajanduse põhimõtete ja eeskirjade erandite tegemist.
Raammääruse nr 1829/2003 tekstiga järjepidevuse säilitamiseks tuleks teha selget vahet määratlustel "GMOdest toodetud" ja "GMOde abil toodetud".
Terviklikkuse huvides ei tohiks veterinaarravimid olla käesoleva määruse erandiks. Tänapäeval on turul suur valik mahemeetodil toodetud veterinaarravimeid, seetõttu tuleks neid mahepõllumajanduses kasutada.
Muudatusettepanek 27 Artikli 4 punkt d a (uus)
	d a) mahepõllumajanduslik tootmine säilitab ja loob töökohti, võimaldab põllumajandusettevõtjatel ja tarbijatel töötada välja ühiskondliku kokkuleppe, mis käsitleb jätkusuutlikke tavasid, kvaliteettoidu tootmist ja tarbimist, sealhulgas terve rea looduskaitse, säästva toomise ja lähiturustamise meetmeid;
Selgitus
Eesmärkides peab kajastuma mahepõllumajandusliku tootmise integreeriv roll, mille abil ühendatakse täpselt määratletud tootmissüsteemis looduskaitse ja heatasemelise tootmise põhimõtted.
Muudatusettepanek 28 Artikli 4 punkt d b (uus)
	d b) mahepõllumajanduslik tootmine tagab toote kvaliteedi, terviklikkuse ja jälgitavuse kogu toiduahela ulatuses;
Selgitus
Eesmärkides peab kajastuma mahepõllumajandusliku tootmise integreeriv roll, mille abil ühendatakse täpselt määratletud tootmissüsteemis looduskaitse ja heatasemelise tootmise põhimõtted.
Muudatusettepanek 29 Artikli 5 punkt c
c) taastumatute varude ja muude kui põllumajanduslike sisendite kasutamist vähendatakse miinimumini;	c) taastumatute varude ja muude kui põllumajanduslike sisendite kasutamist vähendatakse miinimumini ning mahepõllumajandusettevõtjad peaksid edendama taastuvate varude kasutamist;
Selgitus
Muudatusettepanek on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkidega: kahjulikku mõju tuleb vältida, andes mahepõllumajandusettevõtjatele võimaluse kasutada peamiselt taastuvaid varusid.
Muudatusettepanek 30 Artikli 5 punkt n
n) vesiviljelustoodangu puhul vähendatakse negatiivset mõju veekeskkonnale miinimumini;	n) vesiviljelustoodangu puhul välditakse võimalikku negatiivset mõju veekeskkonnale;
Selgitus
Muudatusettepanek on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkidega: kahjulikku mõju tuleb vältida.
Muudatusettepanek 31 Artikli 7 lõike 1 teine ja kolmas lõik
Kooskõlas eritingimustega, mis tuleb sätestada artikli 31 lõikes 2 osutatud korras, võib ettevõte olla jagatud selgelt eraldiseisvateks üksusteks, millest kõiki ei juhita mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetest lähtuvalt.
Kui vastavalt teisele lõigule ei kasutata kogu põllumajandusettevõtet mahepõllumajanduslikuks tootmiseks, eraldab põllumajandusettevõtja mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maa, loomad ja tooted ülejäänutest ning registreerib nõuetekohaselt kõik andmed, et tõendada eraldatust.
Selgitus
Ettevõtte jagamine osadeks, millest ühes toimub tootmine käesoleva määruse kohaselt, teises aga tavapäraselt, ei ole vastuvõetav, kuna siis on äärmiselt raske välistada pettuse võimalust.
Muudatusettepanek 32 Artikli 7 lõike 1 teine lõik
Kooskõlas eritingimustega, mis tuleb sätestada artikli 31 lõikes 2 osutatud korras, võib ettevõte olla jagatud selgelt eraldiseisvateks üksusteks, millest kõiki ei juhita mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetest lähtuvalt.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 33 Artikli 7 lõige 2
2. Põllumajandusettevõtjad ei tohi kasutada GMOsid või GMOdest toodetud tooteid, kui nad on nende olemasolust teadlikud tänu teabele, mis leidub toote märgistusel või mis tahes muul tootega kaasas oleval dokumendil.	2. Põllumajandusettevõtjad ei tohi kasutada GMOsid või GMOdest või GMOdega toodetud tooteid.
	Toodete või koostisainetega kaasnevatel etikettidel kasutatavad elemendid või muud kaasnevad dokumendid, mis on seotud GMO olemasolu tõendamisega, ei ole asjakohased mahepõllumajanduslike toodete kvaliteedi tagamiseks ja neid tuleks seetõttu vältida.
Kui põllumajandusettevõtjad kasutavad mahepõllumajandusliku toidu või loomasööda valmistamiseks kolmandatelt isikutelt ostetud tooteid, peavad nad saama müüjalt kinnituse, et tarnitud tooted ei ole valmistatud GMOdega.	Kui põllumajandusettevõtjad või muud mahepõllumajandusliku toodangu pakkujad kasutavad mahepõllumajandusliku toidu või loomasööda valmistamiseks kolmandatelt isikutelt ostetud tooteid, peavad nad saama müüjalt kirjaliku kinnituse, et tarnitud tooted ei ole osaliselt ega täielikult valmistatud GMOdega ega sisalda neid.
	Juhusliku või tehniliselt vältimatu GMOdega saastumise korral peavad ettevõtjad tõestama, et nad on võtnud kõiki vajalikke meetmeid saastumise ärahoidmiseks.
Selgitus
Arvestades nende omapära ja erinevust tavapäraste toodetega võrreldes, ei saa mahepõllumajanduslikke tooteid ühtlustada tavapäraste toodete suhtes kohaldatava nõudega, et määratleda GMOdega (isegi väga vähese) sihiliku saastamise piirmäär. Mahetoodete puhul ei saa heaks kiita ühtegi piirmäära: need ei tohi sisaldada GMOsid.
Siiski peab kolmandatelt isikutel ostetud toodetele kehtima tagatiste nõue.
Kirjalik kinnitus on tõend, et toode vastab kehtestatud eeskirjadele.
Muudatusettepanek 34 Artikli 9 punkti b alapunkt v
v) mahepõllumajanduslik kari peab olema ülejäänud karjast eraldatud või kergesti eraldatav;	v) mahepõllumajanduslik kari peab olema ülejäänud karjast eraldatud;
Selgitus
Välja jäetud sõnad on vastuolulised – tegelikult võib kari olla eraldamata kogu eluea vältel.
Muudatusettepanek 35 Artikli 13 lõike 4 teine lõik
Kui söödatootjad kasutavad mahepõllumajanduslikele kariloomadele sööda tootmisel kolmandatelt isikutelt ostetud koostisosi ja söödalisandeid, peavad nad saama müüjalt kinnituse, et tarnitud tooted ei ole valmistatud GMOdega.	Kui söödatootjad kasutavad mahepõllumajanduslikele kariloomadele sööda tootmisel kolmandatelt isikutelt ostetud koostisosi ja söödalisandeid, peab müüja söödatootja taotlusel andma kirjaliku kinnituse, et tarnitud tooted ei ole osaliselt ega täielikult valmistatud GMOdest ega GMOde abil.
Selgitus
Arvestades nende omapära ja erinevust tavapäraste toodetega võrreldes, ei saa mahepõllumajanduslikke tooteid ühtlustada tavapäraste toodete suhtes kohaldatava nõudega, et määratleda GMOdega (isegi väga vähese) sihiliku saastamise piirmäär. Mahetoodete puhul ei saa heaks kiita ühtegi piirmäära: need ei tohi sisaldada GMOsid. Kirjalik kinnitus on tõend, et toode vastab kehtestatud eeskirjadele (vt artikli 7 lõige2).
Kui GMO toodete kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud, peab kasutaja olema kohustatud nõudma dokumenti, mis tõendab, et GMOsid ei ole kasutatud ja tarnija peab olema kohustatud väljastama sellise dokumendi.
Muudatusettepanek 36 Artikli 14 lõike 3 teine lõik
Kui töötlejad kasutavad mahepõllumajandusliku toidu või loomasööda töötlemisel kolmandatelt isikutelt ostetud koostisosi ja lisandeid, peavad nad saama müüjalt kinnituse, et tarnitud tooted ei ole valmistatud GMOdega.	Kui töötlejad kasutavad mahepõllumajandusliku toidu või loomasööda töötlemisel kolmandatelt isikutelt ostetud koostisosi ja lisandeid, peab müüja söödatöötleja taotlusel andma kirjaliku kinnituse, et tarnitud tooted ei ole valmistatud GMOdest ega GMOde abil.
Selgitus
Kui GMO toodete kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud, peab kasutaja olema kohustatud nõudma dokumenti, mis tõendab, et GMOsid ei ole kasutatud ja tarnija peab olema kohustatud väljastama sellise dokumendi.
Kirjalik kinnitus on tõend, et toode vastab kehtestatud eeskirjadele (vt eespooltoodut).
Muudatusettepanek 37 Artikli 14 lõige 3 a (uus)
	3 a. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada rangemaid töödeldud toidu tootmise eeskirju tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega ning ei takista ega piira käesoleva määruse kohaste toodete vaba liikumist.
Selgitus
Liikmesriikidel peaks olema võimalus kehtestada rangemaid töödeldud toidu tootmise eeskirju mahepõllumajanduslikus tootmises. See on oluline konkurentsivõimaluse säilitamiseks eetilisemalt valmistatud toodetele ning tagab tarbijale suurema mahepõllumajanduslike toodete valikuvõimaluse.
Muudatusettepanek 38 Artikli 15 lõige 3 a (uus)
	3 a. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada rangemad eeskirjad töötlemisel kasutatavate teatud toodete ja ainete osas tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega ning ei takista ega piira käesoleva määruse kohaste toodete vaba liikumist.
Selgitus
Liikmesriikidel peaks olema võimalus kehtestada rangemaid eeskirju töötlemisel kasutatavate teatud toodete ja ainete osas mahepõllumajanduslikus tootmises. See on oluline konkurentsivõimaluse säilitamiseks eetilisemalt valmistatud toodetele ning tagab tarbijale suurema mahepõllumajanduslike toodete valikuvõimaluse.
Muudatusettepanek 39 Artikli 16 lõiked 1, 2 ja 2 a (uus)
Vähem piiravad tootmiseeskirjad	Tootmiseeskirjade ajutised erandid
1. Komisjon võib artikli 31 lõikes 2 osutatud korras ja vastavalt lõikega 2 ettenähtud tingimustele ning II jaotises esitatud eesmärkide ja põhimõtete kohaselt lubada erandeid 1.–3. peatükis sätestatud eeskirjadest.
2. Lõikes 1 osutatud erandeid vähendatakse miinimumini ning neid võib ette näha ainult järgmistel juhtudel:	2. Võttes asjakohaselt arvesse 2. peatükis kehtestatud eesmärke ja põhimõtteid, vähendatakse erandeid miinimumini ning neid võib lubada ainult ajutiselt ja järgmistel juhtudel:
a) kui erandid on vajalikud, et muuta elujõuliseks mahepõllumajanduslikku tootmist alustavad põllumajandusettevõtte üksused, eriti sellistes piirkondades asuvates põllumajandusettevõtetes, kus mahepõllumajanduslik tootmine on veel varases arengujärgus;	a) kui ajutised meetmed on vajalikud, et võimaldada mahepõllumajandusliku tootmise jätkamist või taasalustamist vääramatu jõu korral, eriti kui saak või põllumajandusettevõtte elujõulisus on tõsises ohus;
b) kui erandid on vajalikud, et tagada mahepõllumajandusliku tootmise säilitamine põllumajandusettevõtetes, mis seisavad silmitsi ilmastiku, geograafiliste tingimuste või struktuuriga seotud kitsendustega.	kui erandid on vajalikud, et tagada mahepõllumajandusliku tootmise säilitamine põllumajandusettevõtetes, mis seisavad silmitsi raskete geograafiliste tingimuste või majanduslike piirangutega, mis ohustavad põllumajandusettevõtte elujõulisust;
	b a) kui ühenduse õigusaktide põhjal on kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piirangud ja kohustused;
c) kui erandid on vajalikud, et tagada ligipääs söödale, seemnetele ja vegetatiivsele paljundusmaterjalile, elusloomadele ning muudele põllumajanduslikele sisenditele, juhul kui kõnealused sisendid ei ole kaubanduslikult kättesaadavad mahepõllumajanduslikul kujul;	c) kui erandid on vajalikud, et tagada ligipääs söödale, seemnetele ja vegetatiivsele paljundusmaterjalile, elusloomadele ning muudele põllumajanduslikele sisenditele, juhul kui kõnealused sisendid ei ole kaubanduslikult kättesaadavad mahepõllumajanduslikul kujul;
d) kui erandid on vajalikud, et tagada ligipääs põllumajanduslikku päritolu koostisosadele, juhul kui kõnealused koostisosad ei ole müügil mahepõllumajanduslikul kujul;	d) kui erandid on vajalikud, et tagada ligipääs põllumajanduslikku päritolu koostisosadele, juhul kui kõnealused koostisosad ei ole müügil mahepõllumajanduslikul kujul;
e) kui erandid on vajalikud, et lahendada mahepõllumajandusliku loomakasvatuse korraldusega seotud eriprobleeme;	e) kui erandid on vajalikud, et lahendada mahepõllumajandusliku loomakasvatuse korraldusega seotud eriprobleeme;
f) kui erandid on vajalikud, et tagada tuntud traditsiooniliste toidukaupade tootmist veel vähemalt ühe põlvkonna jooksul;	f) kui erandid on vajalikud, et tagada tuntud traditsiooniliste toidukaupade tootmist veel vähemalt ühe põlvkonna jooksul;
g) kui on vajalikud ajutised meetmed, et võimaldada mahepõllumajandusliku tootmise jätkamist või taasalustamist pärast katastroofi;	g) kui on vajalikud ajutised meetmed, et võimaldada mahepõllumajandusliku tootmise jätkamist või taasalustamist pärast katastroofi;
h) kui ühenduse õigusaktide põhjal on kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piirangud ja kohustused.	välja jäetud
	2 a. Kõigist ajutistest eranditest, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, teavitatakse viivitamatult pädevaid asutusi või kontrolli- ja sertifitseerimisasutust või -asutusi liikmesriigis, kus tootja asub.
	Teates kirjeldatakse selgelt ja üksikasjalikult tekkinud olukorda, võetud meetmeid, nende kestust ning olukorra kõrvaldamiseks ja parandamiseks kasutatud materjale, koostisosi ja sisendeid.
	Liikmesriigi pädevad asutused või kontrolliasutus või -asutused esitavad võimalikult kiiresti arvamuse ning teavitavad sellest viivitamatult tootjat. Sertifitseerimisasutusi teavitatakse arvamusest viivitamatult.
	Kui mõni tootja võetud meede vaidlustatakse, esitavad pädevad asutused või kontrolliasutused meetmed, mida nad peavad kirjeldatud olukorras sobivamaks.
	Kontrollimine viiakse läbi võimalikult kiiresti ja vastavalt 5. peatüki sätetele.
Selgitus
Selles artiklis sisalduvad erinevad meetmed ja sätted on liiased ning seotud juhtudega (nt üleminek), milleks on ajutiselt kindlasti vaja teatud paindlikkust.
Mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade paindlikuma kohaldamise tingimused tuleb seada tähtsuse järjekorda ning neid vähendada.
Üksnes teatud erimeetmete suhtes tuleks kohaldada komiteemenetlust.
Kõigist mahepõllumajandusliku tootmise eranditest tuleb teavitada pädevaid asutusi, sealhulgas sertifitseerimisasutusi, ning kontrolliasutused peavad hindama ja kohapeal kontrollima põllumajandusettevõtja eriolukorraga toimetuleku tegevuskava.
Muudatusettepanek 40 Artikli 17 lõige 3
3. I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi ja deminutiive eraldi või kombineerituna ei ole lubatud kasutada seoses tootega, mille märgistuselt nähtub, et toode sisaldab GMOsid või koosneb või on toodetud GMOdest.	3. I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi ja deminutiive eraldi või kombineerituna ei ole lubatud kasutada seoses tootega, mille märgistuselt nähtub, et toode sisaldab GMOsid või koosneb või on toodetud GMOdest või GMOde abil või kui on tõestatud, et GMOd on saastanud kasutatud toodet, koostisainet või sööta.
Selgitus
Nagu mahetootjad nõuavad ja tarbijate nõudlus mõista annab, ei tohiks anda ühtegi eksitavat ega petlikku sõnumit seoses GMOde sihiliku või juhusliku esinemisega mahepõllumajanduslikes toodetes, mida tuleks lisaks kaitsta viimaste olemasolu eest.
Raammääruse nr 1829/2003 tekstiga järjepidevuse säilitamiseks tuleks teha selget vahet määratlustel "GMOdest toodetud" ja "GMOde abil toodetud".
Muudatusettepanek 41 Artikli 17 lõige 3 a (uus)
	3 a. Käesolevas määruses ei kohaldata GMOde märgistuse piirmäära, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivis 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta. ____ EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).
Selgitus
Tugevdab artikli 17 lõiget 3 käsitlevat selgitust, kindlustades mahetoodete eripära ja kinnitades nõuet, et need ei sisalda GMOsid.
Muudatusettepanek 42 Artikli 18 lõige 4
4. Kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul ei ole lõikes 1 osutatud tähiste kasutamine kohustuslik	4. Kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul tuleks edendada lõikes 1 osutatud tähiste kasutamist, et vältida Euroopa tarbijate eksitamist valiku tegemisel ja arusaamisel.
Selgitus
Nagu põhjenduses 28, on eesmärgiks võimaldada kolmandate riikide mahetootjatel vastata ELi standarditele sertifitseerimise abil, kui neis riikides on kasutatud samaväärseid tootmismeetodeid.
Muudatusettepanek 43 Artikkel 21
Märgistamisega seotud erinõuded	Märgistamisega seotud erinõuded mahepõllumajandusega alustavatele põllumajandusettevõtetele
	Mõiste "mahepõllumajandus" kasutamine on rangelt keelatud. Kasutada võib üksnes mõistet "üleminek mahepõllumajandusele".
	Mõistet "üleminek mahepõllumajandusele" võib kasutada ainult alates ülemineku teisest aastast, kui pädevad asutused või kontrolliasutused on selle kohta esitanud arvamuse.
Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras mahepõllumajandusliku loomasööda ja üleminekujärgus olevatest põllumajandusettevõtetest pärit toodete märgistamise suhtes kohaldatavad erinõuded.	Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras mahepõllumajandusliku loomasööda ja üleminekujärgus olevatest põllumajandusettevõtetest pärit toodete märgistamise suhtes kohaldatavad muud erisätted kui need, mis on toodud käesoleva artikli eelmises lõikes.
Selgitus
Üleminekujärgus olevatest põllumajandusettevõtetest pärit toodete märgistamist käsitlevaid peamisi sätteid ei saa kehtestada komiteemenetlust kasutades, seda võib teha vaid erisätetega, mis seepärast peaksid olema selles määruses ette nähtud. Määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 5 lõike 5 punktis b viidatakse 12kuulisele ajavahemikule enne saagi koristamist.
Muudatusettepanek 44 Artikli 22 lõige 1
1. Liikmesriigid loovad vastavalt määruses (EÜ) nr 882/2004 ettenähtud sätetele kontrollisüsteemi, mida kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 osutatud tegevuste suhtes.	1. Liikmesriigid loovad kontrollisüsteemi, mida kohaldatakse artikli 1 lõikes 3 osutatud tegevuste suhtes mahepõllumajandusliku ahela kõikidel etappidel ISO 65/EN 45011 kohaselt, mis on välja töötatud IFOAM akrediteerimiskriteeriumide alusel spetsiaalselt mahepõllumajanduse jaoks kogu maailmas.
Selgitus
Määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud kontrollisüsteem ei ole parim viis erinevate mahetoodetega seotud kvaliteedistandardite tagamiseks: kontrollide sagedust ja pädevatele asutustele määratud ülesandeid kehtestavad sätted on kasulikud, kuid alustada tuleks ISO juhendi 65/45011 standardite tõhusast rakendamisest.
Muudatusettepanek 45 Artikli 22 lõige 5
5. Tunnustatud kontrolliasutused tagavad pädevale asutusele juurdepääsu oma kontori- ja tööruumidesse ning igasuguse teabe või abi, mida pädev asutus peab vajalikuks oma käesoleva artikli kohaste kohustuste täitmiseks.	5. Tunnustatud kontrolliasutused ning asjaomaste huvirühmade esindajad, keda tuleb täielikult kaasata sellesse protsessi, teevad koostööd pädeva asutusega, tagades juurdepääsu oma kontori- ja tööruumidesse ning igasuguse teabe või abi, mida pädev asutus peab vajalikuks oma käesoleva artikli kohaste kohustuste täitmiseks.
Selgitus
Läbipaistvuse huvides rõhutab otsuste tegemisel ja kontrollimisel osalemise tähtsust, võttes ka arvesse mahetootjate poolt viimastel aastatel kasutatud parimat tava.
Muudatusettepanek 46 Artikli 24 lõike 3 kolmas lõik
Sertifikaadi või vastavusmärgi väljastamiseks kogutav lõiv peab olema mõistlik.	Sertifikaadi või vastavusmärgi väljastamiseks kogutav lõiv peab katma kontrollimise ja sertifikaadi või vastavusmärgi väljastamise kulud.
Selgitus
Nende kulude täpsustamine, mida lõiv peab katma, aitab vältida liiga suurte lõivude kehtestamist.
Muudatusettepanek 47 Artikli 24 lõige 3 a (uus)
	3 a. Tunnustamaks ja rõhutamaks mahepõllumajanduslike tootjate tähtsat rolli otsuste tegemisel ja sertifitseerimisprotsessis, korraldatakse korrapäraseid huvirühmade ärakuulamisi.
Selgitus
Tuleb leida võimalusi kaasata mahetootjaid pidevalt otsuste tegemisse ja sertifitseerimiskorra uutesse meetoditesse: nii komisjoni kontrolliorganid kui ka riiklikud pädevad asutused peaksid võtma arvesse nende tõestatud võimet kavandada usutavaid, uuenduslikke isesertifitseerimissüsteeme.
Muudatusettepanek 48 Artikkel 26
Pädevad asutused ja kontrolliasutused vahetavad nende korraldatud kontrollimisi käsitlevat asjakohast teavet teiste pädevate asutuste ja kontrolliasutustega, kui esitatakse taotlus, mida õigustab vajadus tagada toodete tootmine vastavuses käesoleva määrusega. Sellist teavet võivad nad vahetada ka omal algatusel.	Pädevad asutused, otsuste tegemisse kaasatud riiklikud ja Euroopa huvirühmade esindajad ja kontrolliasutused vahetavad nende korraldatud kontrollimisi käsitlevat asjakohast teavet teiste pädevate asutuste ja kontrolliasutustega, kui esitatakse taotlus, mida õigustab vajadus tagada toodete tootmine vastavuses käesoleva määrusega. Sellist teavet võivad nad vahetada ka omal algatusel.
Selgitus
Siin kohaldatakse samuti artikli 24 muudatusettepanekute selgitusi, mille idee on tagada põllumajandustootjate kaasamine ja aktiivne osalus, toetudes nende erilisele oskusteabele.
Muudatusettepanek 49 Artikli 28 lõige 1 a (uus)
	Artiklites 9 ja 10 sätestatud eeskirjade osas võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada loomi ja loomseid saadusi käsitlevad rangemad eeskirjad tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega ja ei takista ega piira käesoleva määruse kohaste muude loomade või loomsete saaduste vaba liikumist.
Selgitus
Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse levinud tavade erinevus liikmesriikides nõuab, et liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada kariloomade ja oma territooriumil toodetud loomsete saaduste suhtes rangemaid eeskirju.
Lisaks sellele võib lugeda igati mõistlikuks kohaldada ka mahepõllumajanduslikus tootmises loomade heaolu suhtes võimalikult väheste direktiivide põhimõtet, mille komisjon esitas loomade kaitset ja heaolu käsitlevas tegevuskavas (2046/2046(INI)).
Muudatusettepanek 50 Artikkel 31
Mahepõllumajanduse korralduskomitee	Mahepõllumajanduse regulatiivkomitee
1. Komisjoni abistab mahepõllumajanduse korralduskomitee (edaspidi „komitee“).	1. Komisjoni abistab mahepõllumajanduse regulatiivkomitee (edaspidi „komitee“).
	1a. Eesmärgiga vastata artiklis 3 sätestatud mahepõllumajanduslikele eesmärkidele tagab komitee korrapärased konsultatsioonid ja koostöö mahepõllumajanduslike tootjate esindajate ja tarbijate esindajatega, kaasates neid käesoleva määruse II jaotises kehtestatud eesmärkide ja põhimõtetega kooskõlas olevate asjakohaste meetodite ajakohastamisse ja rakendamisse.
	1 b. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2092/91 I kuni VIII lisa.
2. Käesolevale lõikele osutamise korral kohaldatakse otsuse nr 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.	2. Käesolevale lõikele osutamise korral kohaldatakse otsuse nr 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
	2a. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kõikidest muudatustes, mida ta kavatseb teha komiteemenetlust kohaldades, ning võtab sealjuures nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta.
3. Otsuse nr 1999/468/EÜ artikli 4 lõikega 3 ettenähtud ajavahemik on kolm kuud.
4. Komitee võtab vastu oma töökorra.	4. Komitee võtab vastu oma töökorra vastavalt otsuse nr 1999/468/EÜ artiklile 7.
Selgitus
Arvestades, et käesolev ettepanek võtta vastu määrus sisaldab mõningaid ühtlustamisnorme, peaksid erinevate meetmete eest, mida võetakse komiteemenetlust kohaldades, vastutama mitte korralduskomitee, vaid regulatiivkomitee, kes kaasab liikmesriigid otsuste tegemisse.
Erinevalt otsuse nr 1999/468/EÜ artiklist 4, ei viidata artiklis 5 mingile tähtajale. Seepärast tuleks lõige 3 välja jätta.
Mahetootjate esindajate osalemine otsuste tegemisel on omapärane lähenemisviis ja uuendus määruse rakendamise seisukohast: parim tava ning proovitud ja katsetatud uuenduslikud meetodid saavad vaid tõhustada otsuste tegemist tervikuna, mida tuleb korraldada komisjoni vastutusel.
Määruse maksimaalse läbipaistvuse huvides tuleks säilitada määruse nr 2092/91 lisad ning komiteemenetlust tuleks kasutada võimalikult vähe.
Muudatusettepanek 51 Artikkel 31 a (uus)
	Artikkel 31a
	Erandina otsusest nr 1999/468/EÜ tühistatakse artikli 31 lõikes 2 toodud korras vastuvõetud komisjoni otsus, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab sellele kolme kuu jooksul vastuväite.
Selgitus
Mahepõllumajandusliku tootmise on kujundanud kodanikuühiskonna organisatsioonid tarbijate, ettevõtjate, põllumajandustootjate ja vahendajate osalusel. Seda tava arvesse võttes tuleb käesoleva määruse läbipaistvust ja demokraatlikke struktuure tugevdada. Kui määruse rakendamiseks võetakse vastu otsuseid, peab sellest teavitama üldsust ja Euroopa Parlamenti. Läbipaistvuse põhimõttele tegeliku sisu andmiseks peaks Euroopa Parlamendil olema vetoõigus.
Muudatusettepanek 52 Artikkel 33
1. Määrus (EMÜ) nr 2092/91 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2009.	1. Määrus (EMÜ) nr 2092/91 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2009, välja arvatud I kuni VIII lisa..
2. Viiteid määrusele (EMÜ) nr 2092/91 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.	2. Viiteid määrusele (EMÜ) nr 2092/91 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele, välja arvatud viited I kuni VIII lisale.
Selgitus
Määruse maksimaalse läbipaistvuse huvides tuleks säilitada määruse nr 2092/91 lisad ning komiteemenetlust tuleks kasutada võimalikult vähe. Seetõttu tuleb lisasid muuta, et sealsed viited artiklitele vastaksid käesoleva määruse artiklitele.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta
Viited	KOM(2005)0671– C6-0032/2006 – 2005/0278(CNS)
Vastutav komisjon	AGRI
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ENVI 2.2.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Roberto Musacchio 9.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	21.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	21.6.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	41 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Johannes Blokland, Frieda Brepoels, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Edite Estrela, Jill Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Gyula Hegyi, Mary Honeyball, Dan Jørgensen, Eija-Riitta Korhola, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Peter Liese, Marios Matsakis, Roberto Musacchio, Dimitrios Papadimoulis, Vittorio Prodi, Guido Sacconi, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Margrete Auken, María del Pilar Ayuso González, Bairbre de Brún, Christofer Fjellner, Milan Gaľa, Miroslav Mikolášik, Renate Sommer, Andres Tarand
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Sepp Kusstatscher
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta
Viited	KOM(2005)0671 – C6-0032/2006 – 2005/0278(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	27.1.2006
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	AGRI 2.2.2006
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	INTA 2.2.2006		ENVI 2.2.2006		IMCO 2.2.2006
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	INTA 25.1.2006		IMCO 21.2.2006
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Marie-Hélène Aubert 26.1.2006
Õigusliku aluse vaidlustamine        JURI arvamuse kuupäev	JURI 27.2.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	20.2.2006		24.4.2006		21.6.2006		19.12.2006
	27.2.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.2.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	34 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vincenzo Aita, Peter Baco, Katerina Batzeli, Sergio Berlato, Thijs Berman, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Dumitru Gheorghe Mircea Coşea, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Michl Ebner, Carmen Fraga Estévez, Duarte Freitas, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Elisabeth Jeggle, Tchetin Kazak, Atilla Béla Ladislau Kelemen, Heinz Kindermann, Vincenzo Lavarra, Diamanto Manolakou, Véronique Mathieu, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, María Isabel Salinas García, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Witold Tomczak, Donato Tommaso Veraldi, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Marie-Hélène Aubert, Bernadette Bourzai, Béla Glattfelder, Gábor Harangozó, Wiesław Stefan Kuc, Astrid Lulling, Albert Jan Maat
Esitamise kuupäev	14.3.2007                                          A6-0061/2007